KSH ARUANNE - Jõelähtme vald
KSH ARUANNE - Jõelähtme vald
KSH ARUANNE - Jõelähtme vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Tellija<br />
<strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus<br />
Dokumendi tüüp<br />
Aruanne<br />
Kuupäev<br />
Märts, 2013<br />
Lepingu nr<br />
2011-0041<br />
MUUGA PUMP-<br />
HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA<br />
DETAILPLANEERINGU KESKKONNA-<br />
MÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE<br />
<strong>KSH</strong> <strong>ARUANNE</strong>
Versioon 04<br />
Printimise<br />
kuupäev<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
13/03/13<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Koostatud: Eike Riis, Liis Tikerpuu, Veronika Verš, Kersti Ritsberg, Mikael Takala,<br />
Jarmo Koljonen, Kaj-Erik Winqvist, Raimo Pajula, Veli-Matti Hilla, Aune<br />
Aunapuu, Heiki Nurmsalu, Esta Rahno, Ain Kendra, Joonas Hokkanen,<br />
Andres Talvari, Emil Peer Olsen, Merje Lesta, TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ<br />
Meresüsteemide instituut, ERI Kinnisvara<br />
Kontrollitud: Hendrik Puhkim, Merle Pabbo<br />
Kooskõlastatud: <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus<br />
Projekti nr 2011-0041<br />
Ramboll Eesti AS<br />
Laki 34<br />
12915 Tallinn<br />
T +372 664 5808<br />
F +372 664 5818<br />
www.ramboll.ee<br />
2 /208
SISUKORD<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 7<br />
KOKKUVÕTE ............................................................................................................... 8<br />
1. DETAILPLANEERINGU SISU JA PEAMISED EESMÄRGID ................................... 19<br />
1.1. PHAJ rajamise vajadus ...................................................................................... 19<br />
1.2. PHAJ rajamise eesmärk ..................................................................................... 19<br />
1.3. Kavandatava tegevuse ülevaade ......................................................................... 19<br />
1.4. PHAJ rajamistööde kirjeldus ............................................................................... 22<br />
2. AVALIKKUSE KAASAMINE .............................................................................. 25<br />
2.1. <strong>KSH</strong> programm ................................................................................................ 25<br />
2.2. <strong>KSH</strong> aruanne ................................................................................................... 25<br />
2.3. Planeeringu koostamise ja <strong>KSH</strong> osapooled ............................................................ 35<br />
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 37<br />
3.1. Geoloogiline ehitus, põhjavesi ja pinnavesi............................................................ 37<br />
3.1.1. Pinnakate ja aluspõhi ........................................................................................ 38<br />
3.1.2. Kristalne aluskord ............................................................................................. 40<br />
3.1.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 41<br />
3.1.4. Pinnavesi ........................................................................................................ 42<br />
3.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused ..................................................................... 42<br />
3.2.1. Tuuled ............................................................................................................ 42<br />
3.2.2. Hoovused ........................................................................................................ 43<br />
3.2.3. Lainetus .......................................................................................................... 50<br />
3.2.4. Veetase .......................................................................................................... 51<br />
3.2.5. Jääolud ........................................................................................................... 51<br />
3.3. Muuga lahe veekvaliteedi karakteristikud .............................................................. 51<br />
3.4. Looduskeskkond ............................................................................................... 52<br />
3.4.1. Taimestik ........................................................................................................ 52<br />
3.4.2. Loomastik ....................................................................................................... 53<br />
3.4.3. Linnustik ......................................................................................................... 54<br />
3.4.4. Mereelustik ...................................................................................................... 55<br />
3.4.5. Looduskaitse ja Natura 2000 alad ........................................................................ 60<br />
3.4.6. Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud ........................................................ 62<br />
3.5. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid piirkonnas ............................................... 64<br />
3.6. Sotsiaal-majanduslik keskkond ........................................................................... 65<br />
3.6.1. Asustus ja elanikkond........................................................................................ 65<br />
3.6.2. Teedevõrk ....................................................................................................... 68<br />
3.6.3. Piirkonna ettevõtted .......................................................................................... 68<br />
3.6.4. Laevaliiklus Muuga sadama piirkonnas ................................................................. 70<br />
3.7. Müra .............................................................................................................. 73<br />
3.8. Välisõhu seisund............................................................................................... 74<br />
4. <strong>KSH</strong> EESMÄRK JA METOODIKA........................................................................ 77<br />
4.1. <strong>KSH</strong> eesmärk ................................................................................................... 77<br />
4.2. <strong>KSH</strong> metoodika ................................................................................................ 78<br />
4.2.1. Müra hindamise metoodika................................................................................. 79<br />
4.2.2. Välisõhu maapinnalähedaste saasteaine kontsentratsioonide arvutusmetoodika........... 82<br />
4.2.3. Küsitluse metoodika .......................................................................................... 84<br />
4.2.4. Alternatiivide võrdlemise metoodika..................................................................... 86<br />
5. MÕJU HINDAMISE KÄIGUS KÄSITLETAVAD ALTERNATIIVSED LAHENDUSED .... 88<br />
6. VASTAVUS ARENGUKAVADELE JA PLANEERINGUTELE ..................................... 91<br />
3 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
6.1. Muuga sadama arendusplaanid ........................................................................... 91<br />
6.2. Kavandatava tegevuse seos <strong>Jõelähtme</strong> valla ÜP ja arengukavadega .......................... 92<br />
6.3. Mõjupiirkonna detailplaneeringute analüüs ............................................................ 93<br />
6.4. Arengukavade ja muude strateegiliste planeerimisdokumentide analüüs .................... 98<br />
7. PHAJ RAJAMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD............... 103<br />
7.1. Mõju põhjaveele .............................................................................................. 103<br />
7.1.1. Mõju põhjavee tasemele ................................................................................... 103<br />
7.1.2. Mõju põhjavee kvaliteedile ................................................................................ 106<br />
7.1.3. Väljapumbatava vee ärajuhtimine ...................................................................... 106<br />
7.2. Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................................. 107<br />
7.2.1. Modelleerimise tulemused ................................................................................. 109<br />
7.2.2. Radoon välisõhus ............................................................................................ 109<br />
7.3. Müraga seonduv mõju ...................................................................................... 110<br />
7.3.1. Vibratsioon ..................................................................................................... 119<br />
7.4. Mõju hoovustele ning sellega kaasnevale heljumi levikule, merevee omadustele ja<br />
jäätekkele ...................................................................................................... 119<br />
7.4.1. Hoovused ....................................................................................................... 120<br />
7.4.2. Heljumi teke ja levik ........................................................................................ 120<br />
7.4.3. Merevee omadused .......................................................................................... 121<br />
7.4.4. Jääteke .......................................................................................................... 122<br />
7.5. Mõju kalda erosioonile ja rannikuprotsessidele ...................................................... 122<br />
7.6. Mõju looduskeskkonnale ................................................................................... 122<br />
7.6.1. Natura 2000 ala ja muud kaitsealad .................................................................... 122<br />
7.6.2. Maismaataimestik ............................................................................................ 123<br />
7.6.3. Rohevõrgustik ................................................................................................. 124<br />
7.6.4. Väärtuslik maastik ........................................................................................... 125<br />
7.6.5. Maismaaloomastik ........................................................................................... 125<br />
7.6.6. Linnustik ........................................................................................................ 125<br />
7.6.7. Mereelustik ..................................................................................................... 126<br />
7.7. Mõju muinsuskaitseobjektidele........................................................................... 129<br />
7.8. Mõju jäätmetekkele ......................................................................................... 129<br />
7.9. Sotsiaal-majanduslikud mõjud ehitamise perioodil ................................................. 130<br />
7.9.1. Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ........................................................... 130<br />
7.9.2. Mõju piirkonna liikluskoormuse kasvule ............................................................... 135<br />
7.9.3. Prognoos kinnisvarahindade muutusele ............................................................... 139<br />
7.9.4. Mõju laevaliiklusele Muuga sadama piirkonnas ...................................................... 144<br />
7.9.5. PHAJ ehitusaegne sotsiaal-majanduslik efekt ........................................................ 145<br />
7.10. Ehitusaegne kumulatiivne mõju ......................................................................... 146<br />
7.10.1. Mõju veekeskkonnale ....................................................................................... 146<br />
7.10.2. Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................................. 146<br />
7.10.3. Mõju piirkonna müratasemele ............................................................................ 147<br />
7.10.4. Mõju maismaa looduskooslustele ........................................................................ 149<br />
7.10.5. Mõju mereelustikule ......................................................................................... 150<br />
7.10.6. Mõju maavaradele ........................................................................................... 150<br />
7.10.7. Mõju piirkonna liikluskoormusele ........................................................................ 151<br />
8. PHAJ KÄITAMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ................... 152<br />
8.1. Mõju põhjaveele .............................................................................................. 152<br />
8.2. Mõju mereveele .............................................................................................. 152<br />
8.3. Radoonirisk põhjavees ...................................................................................... 153<br />
8.4. Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................................. 153<br />
8.5. Müraga seonduv mõju ...................................................................................... 154<br />
8.6. Mõju hoovustele, rannikuprotsessidele, merevee omadustele ja jäätekkele ................ 154<br />
4 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
8.6.1. Hoovused ja sellega kaasnev heljumi levik ........................................................... 154<br />
8.6.2. Mõju ranna erosioonile ja rannikuprotsessidele ..................................................... 156<br />
8.6.3. Merevee omadused .......................................................................................... 158<br />
8.6.4. Jääteke .......................................................................................................... 159<br />
8.7. Mõju maa-alusele veehoidlale ............................................................................ 159<br />
8.8. Mõju looduskeskkonnale ................................................................................... 162<br />
8.8.1. Natura 2000 alad ja kaitsealad........................................................................... 162<br />
8.8.2. Maismaataimestik ............................................................................................ 162<br />
8.8.3. Rohevõrgustik ................................................................................................. 162<br />
8.8.4. Loomastik ja linnustik....................................................................................... 162<br />
8.8.5. Mereelustik ..................................................................................................... 163<br />
8.9. Mõju muinsuskaitseobjektidele........................................................................... 167<br />
8.10. Mõju jäätmetekkele ......................................................................................... 167<br />
8.11. Mõju piirkonna liikluskoormuse kasvule ............................................................... 167<br />
8.12. Võimalik mõju maapinna vibratsioonile ................................................................ 168<br />
8.13. Sotsiaal-majanduslikud mõjud käitamise perioodil ................................................. 168<br />
8.13.1. Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ........................................................... 168<br />
8.13.2. Prognoos kinnisvarahindade muutusele ............................................................... 171<br />
8.13.3. Mõju laevaliiklusele Muuga sadama piirkonnas ...................................................... 172<br />
8.13.4. Mõju elektrisüsteemile ja majandusele ................................................................ 173<br />
8.14. Kumulatiivne mõju ........................................................................................... 175<br />
8.14.1. Mõju veekeskkonnale ....................................................................................... 175<br />
8.14.2. Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................................. 176<br />
8.14.3. Mõju piirkonna müratasemele ............................................................................ 176<br />
8.14.4. Mõju maismaa looduskooslustele ........................................................................ 176<br />
8.14.5. Mõju mereelustikule ......................................................................................... 176<br />
8.14.6. Mõju maavaradele ........................................................................................... 177<br />
8.14.7. Mõju piirkonna liikluskoormusele ........................................................................ 177<br />
9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ......................................................................... 178<br />
10. RISKID JA NENDE VÄLTIMISE VÕIMALUSED ................................................. 182<br />
10.1. Riskiklasside määramine ................................................................................... 182<br />
10.2. Ehitusaegsed riskid .......................................................................................... 183<br />
10.2.1. Võimalikud keskkonnariskid............................................................................... 183<br />
10.2.2. Võimalikud avariilised riskid .............................................................................. 184<br />
10.3. Käitamisaegsed riskid ....................................................................................... 187<br />
10.3.1. Võimalikud keskkonnariskid............................................................................... 187<br />
10.3.2. Võimalikud avariilised riskid .............................................................................. 187<br />
10.4. Ennetusmeetmed ja riskide vältimise võimalused .................................................. 188<br />
11. LEEVENDUSMEETMED................................................................................... 192<br />
12. OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMED ...................... 198<br />
13. SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD EDASISEKS TEGEVUSEKS ............................. 200<br />
14. LÜHIÜLEVAADE PHAJ SULGEMISEGA KAASNEDA VÕIVATEST MÕJUDEST ....... 205<br />
15. <strong>KSH</strong> LÄBIVIIMISEL ILMNENUD RASKUSED.................................................... 206<br />
16. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................ 207<br />
5 /208
LISAD<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Lisa 1. <strong>KSH</strong> programm heakskiitmise otsusega<br />
Lisa 2. Mürakaardid<br />
Lisa 3. Teedevõrgu ülevaatuse fotod<br />
Lisa 4. 3D visualiseering<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Lisa 5. Avaliku arvamuse uuringu aruanne. Ramboll Eesti AS. Tallinn, november 2011<br />
Lisa 6. Natura mõjude hindamine. Ramboll Eesti AS. Tallinn, oktoober 2011<br />
Lisa 7. Õhusaaste modelleerimise kaardid<br />
Lisa 8. Pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise raames teostatud eksperthinnang kavandatava tegevuse ja käitamisaegse<br />
mõju kohta piirkonna elamute kinnisvara hindadele. ERI Kinnisvara. Tallinn, november<br />
2011<br />
Lisa 9. Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama keskkonnamõju Muuga lahe hoovustele ja<br />
rannaprotsessidele. TTÜ Meresüsteemide instituut, Tallinn 2012<br />
Lisa 10. Ekspertarvamus võimaliku mõju kohta mereelustikule seoses kavandatava Muuga<br />
PHAJ rajamisega. TÜ Eesti Mereinstituut, töö nr LLOMI10216/1. Tallinn 2012<br />
Lisa 11. Environmental Risk Identification. Muuga Pumped Hydro Power Plant. Emil Peer Olsen.<br />
University of Gävle (Denmark), Faculty of Engineering and Sustainable Development.<br />
November 2011<br />
Lisa 12. Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) rajamise ja käitamisega seonduvad<br />
avariilised riskid. Eksperthinnang. Koostaja: prof Andres Talvari, PhD, Sisekaitseakadeemia.<br />
November 2011<br />
Lisa 13. <strong>KSH</strong> vahearuande avalikustamise materjalid<br />
13.1. Avalikustamise teated<br />
13.2. Avalikustamisel laekunud kirjad ja nende vastuskirjad<br />
13.3. Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri<br />
Lisa 14. <strong>KSH</strong> aruande avalikustamise materjalid<br />
14.1. Avalikustamise teated<br />
14.2. Avalikustamisel laekunud kirjad ja nende vastuskirjad<br />
14.3. Avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri<br />
Lisa 15. Geoloog Mikael Takala täiendav ekspertarvamus maa-aluse graniidisüvendi rajamise<br />
kohta (Responses to SEA questions), 20.06.2012 (koos tõlkega eesti keelde)<br />
KASUTATUD LÜHENDID<br />
DP detailplaneering<br />
KMH keskkonnamõju hindamine<br />
<strong>KSH</strong> keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
PHAJ pump-hüdroakumulatsioonijaam<br />
ÜP üldplaneering<br />
6 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
SISSEJUHATUS<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26.02.2009<br />
korraldusega nr 74) on kirjeldatud elektrisüsteemi tasakaalustamise vajadust ning välja toodud<br />
tuuleparke tasakaalustavate jaamade, tipukoormuse reservjaamade ja avariireservjaamade vajalikud<br />
võimsused. Planeeritav pump-hüdroakumulatsioonijaam (PHAJ) on ette nähtud kõikide kirjeldatud<br />
funktsioonide täitmiseks. OÜ Energiasalv on sõlminud koostöölepingud AS-iga Tallinna<br />
Sadam asukohavalikuks ja nõuete fikseerimiseks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga<br />
arendaja ja ministeeriumi huvide fikseerimiseks.<br />
OÜ Energiasalv (edaspidi arendaja) koostöös AS-iga Tallinna Sadam soovivad rajada Muuga sadama<br />
territooriumile ja idapoolse lainemurdja servale või Ihasalu lahte pump-hüdroakumulatsiooni<br />
elektrijaama. Kavandatava tegevuse kohaselt rajatakse Muuga sadama territooriumil<br />
kuue aasta jooksul graniiti süvendid, kuhu seejärel rajatakse PHAJ. Maapealseid ehitisi planeeritakse<br />
10, sh ehitusaegne 80 m kõrgune šahti teenindav tõstetorn. Muuga lahes asuva veehaarde<br />
kaudu lastakse merevesi 500 m sügavusel asuvatesse turbiinidesse ja seejärel maaalustesse<br />
mahutitesse. Mahutid rajatakse Neeme graniidimassiivi. Hüdroturbiinide ja generaatorite<br />
poolt toodetud elekter viiakse rajatavasse alajaama.<br />
Seoses eelnimetatud arendusplaaniga esitas arendaja <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitusele vastava detailplaneeringu<br />
(DP) algatamise taotluse. Esitatud taotluse põhjal algatas <strong>Jõelähtme</strong> Vallavolikogu<br />
01.07.2010 otsusega nr 82 "<strong>Jõelähtme</strong> valla Uusküla külas pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama<br />
detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise algatamine" DP koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise<br />
(<strong>KSH</strong>) läbiviimise. DP ja <strong>KSH</strong> algatamisotsus on esitatud <strong>KSH</strong> programmi lisas 1.<br />
<strong>KSH</strong> algatamise alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse<br />
(KeHJS) § 6 lg 1 punktid 19 ja 21:<br />
- veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit m 3 aastas või kui<br />
veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni m 3 aastas ja veejuhtme<br />
kaudu ärajuhitava vee hulk ületab 5% veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast;<br />
- tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või<br />
selle rekonstrueerimine.<br />
Nende tegevuste puhul on keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Lisaks tuleb ehitusloa<br />
menetluses hinnata allmaaehituse keskkonnamõjusid.<br />
Arendaja on koostanud ka vee erikasutusloa taotluse ning kavandatava tegevuse kirjelduse järgi<br />
vastab see KeHJS § 6 lg 1 punktidele 19 ja 21. See tähendab, et vee erikasutusloa menetlemisel<br />
tuleks läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH).<br />
<strong>KSH</strong> algataja arvates oleks mitme paralleelse mõju hindamise koostamine protsessi ülevaatlikkuse<br />
seisukohast ebapraktiline ning avalikkusele koormav. Seega oli antud juhul mitmekordse hindamise<br />
vältimiseks kavas <strong>KSH</strong> teostada KMH täpsusega, st <strong>KSH</strong> programm ja aruanne pidid oma<br />
sisult vastama KeHJS §-des 13, 20, 36 ja 40 sätestatud nõuetele. KMH täpsus on seotud kavandatava<br />
tegevuse väljatöötatud lahenduse täpsusega. Kavandatav tegevus oli kirjeldatud põhimõttelise<br />
ehitusliku kontseptsioonina, mille keskkonnamõju tuli hinnata võimalusel KMH tasandil.<br />
7 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
KOKKUVÕTE<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 näeb ette Eesti elektrisüsteemis vajalike avariireservide,<br />
tipujaamade ja reguleerimisjaamade rajamise. Planeeritav Muuga pumphüdroakumulatsioonijaam<br />
(PHAJ) on sobiv kõikide loetletud otstarvete täitmiseks. PHAJ eesmärk<br />
on tasandada elektritarbimise ööpäevaseid miinimume ja maksimume, töötada avariielektrijaamana<br />
elektrivõrgu parameetrite hoidmisel ning elektrituulikute töö kompenseerimine tuule lühiajalise<br />
vaibumise korral või kuni soojuselektrijaama plokkide käikulaskmiseni.<br />
Muuga PHAJ kavandatav asukoht on Muuga sadama idaosas Muuga Tööstuspargis (alternatiiv 1),<br />
kuhu kavandatakse kuni 10 maapealset ehitist, millest ehitusperioodi järgselt 40 m ja 80 m kõrgused<br />
šahti ehitamiseks vajalikud tõstetornid demonteeritakse. Jaama (alternatiivi 1) juurde kuulub<br />
veehaare sadama akvatooriumi idapoolse lainemurdja küljes Ihasalu lahes. Jaama töö põhimõte<br />
seisneb merevee juhtimises läbi hüdroturbiinide maa-alusesse reservuaari. Elektri tootmine<br />
toimub tipukoormuse perioodil ning vee tagasipumpamine merre vähese koormusega perioodil.<br />
Toodetud elekter juhitakse rajatavasse alajaama.<br />
PHAJ rajamine sarnaneb põhimõtteliselt kaevandamistegevusega, mis antud juhul hõlmab šahtide<br />
rajamist kuni Neeme graniidimassiivini ja alumise veereservuaari rajamist ca 500 m sügavusele<br />
graniidi sisse. Ehitusperioodiks on kavandatud 6 aastat.<br />
Kavandatava tegevuse alternatiivne asukoht (alternatiiv 2) on Muuga sadamast idas söeterminali<br />
kai vahetus läheduses tehissaarel, kuhu kavandatakse kogu kompleks (vajalikud ehitised koos<br />
veehaardega). Maa-aluse reservuaari asukoht, hoonestuse maht ja ehituse kestvus on sama, mis<br />
alternatiivi 1 puhul.<br />
<strong>Jõelähtme</strong> Vallavolikogu algatas 01.07.2010 otsusega nr 82 "<strong>Jõelähtme</strong> valla Uusküla külas<br />
pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteülesande<br />
kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" DP koostamise ja keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise (<strong>KSH</strong>) läbiviimise.<br />
Käesoleva <strong>KSH</strong> täpsus on seotud kavandatava tegevuse väljatöötatud lahenduse täpsusega. Kuna<br />
tellitava tööga samaaegselt ei koostata eskiisprojekti ega ehitusprojekti (eelprojekti), siis ei viida<br />
läbi mõjude hindamist eskiisprojektile ega ehitusprojektile. Kavandatav tegevus on kirjeldatav<br />
põhimõttelise ehitusliku kontseptsioonina, mille keskkonnamõju hinnatakse KMH tasandil.<br />
Muuga PHAJ DP <strong>KSH</strong> programm kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 18.08.2011.<br />
Arvestades kavandatava objekti eripära ning <strong>KSH</strong> mahus analüüsitud teemade laia ulatust, oli<br />
<strong>KSH</strong> menetlusprotsessis kavandatud vahearuande avalikustamine, mis toimus 2011.a detsembris<br />
(vt ptk 2.2). Vahearuande koostamise ja avalikustamise eesmärk oli anda huvitatud isikutele ülevaade<br />
kavandatava tegevuse eeldatavast mõjualast ning käsitletavate teemade kohta laekunud<br />
ekspertarvamustest ja esialgsetest hinnangutest.<br />
Vahearuande avalikustamise käigus laekunud arvamusi ja ettepanekuid on arvesse võetud <strong>KSH</strong><br />
aruande koostamisel.<br />
Enne tegevuslubade väljastamist on vajalik rakendada täiendavalt keskkonnaaspektide ekspertiisi<br />
või keskkonnamõju hindamist (KMH), mille raames antakse hinnang ehitusprojektile. <strong>KSH</strong> koostamise<br />
käigus ei ole võimalik võtta vastu otsust KMH algatamata jätmise osas. <strong>KSH</strong> aruandes<br />
on loetletud aspektid, millele on vaja järgnevates etappides täiendav hinnang anda.<br />
Tegevuslubade menetluses ei ole välistatud KMH menetluse läbiviimine, kui tegevusloa<br />
väljaandja sellise otsuse teeb.<br />
Hindamistulemuste kokkuvõte ja järeldused<br />
Muuga PHAJ rajamine on kooskõlas piirkonna arengukavade ja planeeringutega ning Muuga sadama<br />
arendusplaanidega.<br />
<strong>KSH</strong> käigus hinnati kavandatava PHAJ ehitusaegseid ja käitamisaegseid mõjusid eraldi ning anti<br />
lühiülevaade jaama sulgemisega kaasneda võivatest mõjudest. Alljärgnevalt antakse hindamistu-<br />
8 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
lemuste kokkuvõte jaama ehitusaegse ja käitamisaegse perioodi kohta ning ülevaade leevendusmeetmetest,<br />
soovitustest edasiseks tegevuseks ning sulgemisega kaasneda võivatest mõjudest.<br />
Hindamise tulemuste kokkuvõttena võib üldistatult öelda, et kõige suuremat tähelepanu vajavad<br />
kavandatava tegevuse võimalikud ehitusaegsed mõjud põhjaveele ja käitamisaegsed mõjud<br />
merekeskkonnale.<br />
Ehitusaegsed mõjud<br />
Põhjavesi<br />
Mõju hinnang põhjaveele lähtus põhimõttelisest ehituskontseptsioonist, sest maa-aluse<br />
osa eelprojekti puudumise tõttu ei olnud täpsemaid andmeid mõju hindamiseks ja konkreetsete<br />
leevendusmeetmete väljatoomiseks. Seetõttu on mõju hindamisel põhjaveele<br />
arvestatud mõlema alternatiivi puhul pigem negatiivset stsenaariumi ja leevendusmeetmed<br />
on antud kohati suunistena, mis vajavad täpsustamist projekteerimise etapis.<br />
Negatiivne mõju põhjaveele võib a<strong>vald</strong>uda põhjaveetaseme liigse alandamise kaudu, mille<br />
tulemusena võib alaneda veetase lähemates puurkaevudes, või põhjaveekihtide segunemise<br />
ja reostumise kaudu, mille tagajärjel võib halveneda joogivee kvaliteet. Mõju on<br />
leevendatav kasutades vastavat läbindustehnoloogiat.<br />
Vee sissetungi šahtidesse täielikult välistada ei ole võimalik, kuid põhjavee juurdevool läbindustesse<br />
tuleb hoida kontrolli all. Sellega tuleb arvestada projekteerimise käigus.<br />
Põhjavee suure eemalduse korral võib tekkida depressioonilehter, mis ulatub mereni, ja<br />
soolane vesi võib tungida põhjavette. Merevee sissetungimise oht on suurem alternatiivi<br />
2 korral.<br />
Oluline negatiivne keskkonnamõju võib tekkida šahtide läbindamisel tekkiva avarii tagajärjel.<br />
Kuigi selline avarii on hoolika töö korral vähetõenäoline, peab selle likvideerimiseks<br />
valmis olema. Vastav tööde kava tuleb koostada tööprojekti koostamise käigus ja see<br />
peab olema rakendatav nii PHAJ ehitusperioodil kui ka käitamise ajal.<br />
Pinnavesi<br />
Enne kaevetöödega alustamist tuleb planeeringualal välja ehitada settetiigid, kus šahtidest<br />
väljapumbatavas vees olev heljum saaks settida enne vee juhtimist eesvoolu (soovitavalt<br />
lahtiste kraavide kaudu) ning kust on vajadusel võimalik kokku koguda ka muid<br />
saasteaineid (nt naftaprodukte).<br />
Õhu kvaliteet<br />
Müra<br />
Muuga PHAJ ehitusaegne emissioon välisõhku on suhteliselt väike nii üldtolmu kui ka<br />
PM10 osas. Mõlema saasteaine puhul esineb normidest madalam välisõhu saastetase DP<br />
ala piirides. Alternatiivi 1 ja alternatiivi 2 vahel olulisi erinevusi ei ole.<br />
Radooniohtu tuleb arvesse võtta seoses maa all töötavate inimeste töökeskkonnaga, sest<br />
maa-aluses rajatises on radoonitase kõrgem inimeste tervise kaitseks kehtestatud normidest.<br />
Seda ohtu tuleb projekteerimise ja ehituse käigus arvestada ning vastavad meetmed<br />
kasutusele võtta. Väljaspool planeeritavat objekti ei ole radoonitase inimese tervist<br />
ohustav.<br />
Peamine müra mõju ümbruskonnale võib a<strong>vald</strong>uda PHAJ rajamisaegsel perioodil, mis<br />
arendaja andmetel kestab kokku kuni 6 aastat. Müratase on kõrgem rajamisperioodi esimestel<br />
aastatel, kui kaevandamistegevus toimub <strong>vald</strong>avalt maa peal. Edasi võib juba arvestada<br />
väiksemate müratasemetega.<br />
Modelleerimistulemused näitasid, et alternatiivi 1 korral ei põhjusta PHAJ rajamisaegne<br />
periood ümbruskonnas asuvate lähimate elamute juures lubatud müra normtasemetest<br />
kõrgemaid müratasemeid. Eluhooned jäävad planeeringualast piisavalt kaugele. Ühtlasi ei<br />
9 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
kavandata ehitustegevust teostada öisel ajal. Alternatiivi 2 korral on müra mõju elamualadele<br />
veelgi väiksem.<br />
Müra seisukohalt on alternatiivi 1 puhul eelistatum kaevandatava materjali väljavedu<br />
raudteetranspordiga, sest võrreldes autotranspordiga tekitab see vähem probleeme. Oluline<br />
on see ka lähtudes piirkonna teedevõrgu olukorrast ja prognoositavast liikluskoormusest.<br />
Hoovused, heljumi levik ja rannikuprotsessid<br />
Mõju Muuga lahe hoovuste liikumisele on hinnatud alternatiivi 1 korral mitteoluliseks ning<br />
alternatiivi 2 korral lokaalselt oluliseks. Viimasel juhul ei blokeeri tehissaar veemasside<br />
liikumist, vaid hoovus kaardub ümber selle põhjatipu ning jätkab oma liikumist sarnaselt<br />
praegusele olukorrale.<br />
Alternatiivi 1 mõju heljumi tekkele ja levikule, merevee kvaliteedi muutusele ning rannikuprotsessidele<br />
hinnatakse mitteoluliseks. Suuremate ehitusmahtude tõttu on alternatiivi<br />
2 ehitusaegne mõju heljumi leviku ja merevee kvaliteedi seisukohalt hinnatud lokaalselt<br />
oluliseks. Alternatiivi 1 ehitusaegne mõju rannikuerosioonile puudub ja alternatiivi 2 puhul<br />
on see mitteoluline.<br />
Maismaa looduskeskkond ja kaitstavad alad<br />
Kavandatav tegevus ei a<strong>vald</strong>a Natura 2000 kaitsealadele ega seal paiknevatele kaitstavatele<br />
elupaigatüüpidele ja liikidele, samuti piirkonna väärtuslikele maastikele olulisi otseseid<br />
ega kaudseid mõjusid.<br />
Võimalik mõju maakondliku tasandi väikesele rohekoridorile on toimunud juba selle kaudu,<br />
et kehtestati Muuga Tööstuspargi DP. Maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja<br />
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja <strong>Jõelähtme</strong> valla ÜP-s märgitud rohekoridor<br />
jääb osaliselt kavandatava tootmismaa piiridesse. Rohekoridor Muuga sadama ja<br />
Muuga Tööstuspargi territooriumil ei täida oma funktsiooni, sest käesolevaks ajaks on<br />
selles piirkonnas tegemist erinevate planeeringute alusel määratud tootmis- ja transpordimaaga<br />
ning ehitusõigusega, mis ei võimalda rohevõrgustiku toimimist. Rohevõrgustiku<br />
paiknemist tuleb täpsustada <strong>Jõelähtme</strong> valla ÜP tasandil. Säilitada tuleb arvestatava laiusega<br />
kõrghaljastatud rohevöönd, mis eraldab Muuga sadama ja Muuga Tööstuspargi<br />
tootmisalasid elamualadest.<br />
Mõjud maismaalinnustikule alternatiivi 1 korral a<strong>vald</strong>uvad planeeringualal (Muuga tööstuspargis)<br />
olevate elupaikade kadumise kaudu. Planeeringuala põhja- ja loodeservas oleva,<br />
linnustiku jaoks väärtuslikuma metsariba kadumist võib lugeda oluliseks mõjuks.<br />
Veehaarde rajamisega kaasnevate süvendustööde mõju veelinnustikule võib a<strong>vald</strong>uda<br />
kaudselt (toitumistingimuste halvenemine). Mõju on lokaalne ja ajutine ning olukord<br />
taastub pärast hüdrotehniliste tööde lõppu. Alternatiivi 2 korral a<strong>vald</strong>uvad mõjud tehissaare<br />
alla jääva madala, lindude poolt eelistatud mereala kadumisega, samuti häiringutega<br />
tehisaare piirkonnas ja veehaarde ümbruses. Merepõhja süvendus- ja täitetöödega<br />
kaasneb oluline, kuid ajutine mõju lähipiirkonna veelindude toitumistingimustele.<br />
Mereelustik ja kalastik<br />
Merepõhjaelustiku jaoks väheneb kasvuala otseselt veehaarde (alternatiivi 1 korral) või<br />
tehissaare koos veehaardega (alternatiivi 2 korral) alla jääva ala võrra. Vette paisatava<br />
heljumi mõju põhjataimestikule võib olla lokaalselt oluline, põhjaloomastikule ei hinnata<br />
mõju oluliseks. Mõju on pöörduv ja mõju tagajärjed kaovad 2-3 aasta möödudes. Alternatiivi<br />
2 korral on mõjud eeldatavalt suuremad, kuid nii Ihasalu kui ka Muuga lahe suhtes<br />
tervikuna ei ole see mõju oluline.<br />
Süvendamise jt hüdrotehniliste tööde mõju kalapüügile võib kvalifitseerida kaudse mõjuna.<br />
See a<strong>vald</strong>ub eelkõige kalade reageerimises heljumi suurenenud kontsentratsioonile<br />
püügipiirkonnas ja ujuvvahendite ning ehitustööde tekitavale mürale. Kõige tundlikum<br />
periood kalade elus igasuguste hüdrotehnilistest töödest tekkivate mõjude suhtes on si-<br />
10 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
gimine. Seega ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks ja muudeks hüdrotehnilisteks<br />
töödeks on kevadel, kui enamikel Muuga ja Ihasalu lahe kaladel on kudeaeg ja sellele<br />
järgnev larvide arengu aeg, mis vaadeldavas piirkonnas kestab (sõltuvalt ilmastikutingimustest)<br />
aprilli lõpust kuni juuni lõpuni. Hüdrotehniliste tööde tagajärjel vähenenud lokaalne<br />
kalavaru võib taastuda 3-4 aasta jooksul sõltuvalt kalaliigist, kalavaru kahanemise<br />
suurusest jm teguritest. Alternatiivi 1 korral võib mõju mereelustikule, sh kalastikule<br />
a<strong>vald</strong>uda mereveehaarde (veevõtutoru, käitamisaegse mõju leevendusmeetme) rajamise<br />
ajal. Alternatiivi 2 korral võib hüdrotehniliste tööde mõju, eelkõige heljumi leviku mõju,<br />
teatud olukorras (nt kalade kudemisperioodil) osutuda olulisteks.<br />
Muinsuskaitse ja pärandkultuur<br />
Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjekte maismaal kavandatav tegevus ei mõjuta. Üheselt<br />
ei ole selge, kas kavandatava tegevuse mõjualas meres asub allveearheoloogiliselt<br />
olulisi objekte. Muinsuskaitseametil on kaudsed andmed vähemalt ühe kaljase (laevavraki)<br />
võimaliku paiknemise kohta käsitletavas piirkonnas. Alternatiivi 1 veehaarde rajamise<br />
korral tuleb projekteerimise algstaadiumis täpsustada Muinsuskaitseametiga allveearheoloogiliste<br />
uuringute põhjendatus, vajadus ja ulatus (lähtudes ehitustööde läbiviimisega<br />
hõlmatava ala ulatusest). Alternatiivi 2 (tehissaarele) korral tuleb enne ehitustööde algust<br />
(soovitatavalt projekteerimise algstaadiumis) piirkonnas läbi viia allveearheoloogilised<br />
uuringud, et selgitada kas ja kuidas see võib mõjutada projektlahendust ja ehitustööde<br />
läbiviimist.<br />
Mõju inimeste tervisele ja heaolule<br />
Negatiivsed mõjud inimeste heaolule ja tervisele võivad a<strong>vald</strong>uda kaudselt lähtudes erinevatest<br />
muudest mõjudest. PHAJ ehitusperioodi jaoks analüüsiti sellest lähtuvalt võimalikku<br />
mõju põhjaveele, müra ja õhusaaste mõju (nende kolme aspekti olulisus selgub<br />
elanike hulgas läbi viidud küsitluse tulemustest – vt allpool) ning visuaalset mõju mõlema<br />
alternatiivi korral. Negatiivset mõju põhjaveele on hinnatud vähetõenäoliseks, kuid arendajal<br />
tuleb valmis olla, et põhjavett mõjutavate avariide korral tagada piirkonna elanikele<br />
ja ettevõtetele puhas joogivesi. Modelleerimistulemused ei näidanud müra ja õhusaaste<br />
normide ületamisi, mistõttu sellest tulenevat mõju inimeste tervisele pole ette näha.<br />
3D visualiseeringute põhjal võib objekti mõju vaadetele hinnata mitteoluliseks.<br />
<strong>KSH</strong> käigus läbi viidud piirkonna elanike küsitlus andis nii positiivset kui ka negatiivset<br />
tagasisidet. Rohkem andsid kommentaare siiski negatiivse arvamusega inimesed. Küsitlusest<br />
selgus, et inimestele on kõige tähtsamad tegurid tervis, puhas põhjavesi, õhukvaliteet<br />
ja müratase piirkonnas. Nimetati ka kinnisvara hindu, elektrihinda ja mereelustikku.<br />
Korduvalt mainiti söeterminali halba mõju piirkonna õhukvaliteedile. Enamus vastajaid<br />
pooldas alternatiivi 1. Peamiste argumentidena toodi välja, et seda on võrreldes alternatiiviga<br />
2 odavam ehitada ja see kahjustab vähem merekeskkonda. Elanike ootused PHAJ<br />
ehitamise suhtes on uute töökohtade tekkimine ning projekti realiseerimisega kaasnevad<br />
kompensatsioonid ja hüved, mis toetavad <strong>vald</strong>a ja edendavad kohalikku elu.<br />
Liikluskoormus<br />
Nuudi tee on ehitatud 1980. aastatel reovee puhastusseadmete teenindamiseks ja tee<br />
rekonstrueerimine on teostatud 2006.a. AS-i Tallinna Sadam planeeritud vajadusi ja teekoridori<br />
asukohta arvestades.<br />
Juhul, kui PHAJ rajamise protsessis ilmneb tarvidus kasutada pinnaste ja kivimaterjali<br />
väljaveoks autotransporti ja väljavedu toimub olulises osas Nuudi tee kaudu, vajab tee<br />
enne vedude teostamist rekonstrueerimist (kandevõime tõstmine, profiili parandamine).<br />
Nuudi tee liikluskoormuse oluline tõus nii seoses PHAJ arendamisega kui ka tulenevalt<br />
piirkonna üldisest arengust (ulatuslikuma ala, sh ka AS-ile Tallinna Sadama mittekuuluvate<br />
kinnistute hoonestamine ja kasutuselevõtt tootmismaana) toob kaasa vajaduse rekonstrueerida<br />
Maardu tee, Põhjaranna tee (riigimaantee T94) ja Nuudi tee ristmik.<br />
11 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Nuudi tee perspektiivse liikluse kujundavad AS-i Tallinna Sadam naabruses paiknevad<br />
maakasutused, mille põhiline sihtotstarve on või saab olema tootmismaa. Sadamaga piirnevate<br />
maade kasutuselevõtul tootmismaana peavad nende arendajad arvestama võimalike<br />
kulutustega Nuudi tee rekonstrueerimisse.<br />
Mõju kinnisvarahindade muutusele<br />
Hinnangu käigus piirkonna kinnisvarahindade võimalikule muutusele jõuti järeldusele, et<br />
seoses ehitustöödega võib PHAJ vähesel määral negatiivselt (-5%...-10%) mõjutada kinnisvarahindade<br />
muutumist alternatiivi 1 puhul, kui kaevandatav materjal veetakse välja<br />
autotranspordiga. Tegemist on maksimaalse võimaliku mõjuga, samas võib mõju olla ka<br />
nullilähedane. Alternatiivi 1 puhul, kui kaevandatava materjali väljaveoks kasutatakse<br />
<strong>vald</strong>avalt raudteetransporti, ja alternatiivi 2 puhul PHAJ mõju kinnisvarahindade muutusele<br />
ei ole ette näha.<br />
Laevaliiklus<br />
PHAJ rajamine ei takista laevaliiklust Muuga sadama akvatooriumis ja laevateedel. Meres<br />
oleva ehituspiirkonna (alternatiivi 1 veehaare või alternatiiv 2) ja alternatiivi 1 maapealse<br />
osa objektide (eriti 80 m ja 40 m kõrguste tõstetornide) valgustamisel tuleb jälgida, et<br />
see ei häiriks laevade sisenemist Muuga sadamasse ja sealt väljumist ning et tornid ei<br />
segaks navigatsioonimärkide tööd. Enne ehitustööde algust tuleb piirkonna märgistuse ja<br />
valgustuse lahendus kooskõlastada Muuga sadamaga ja Veeteede Ametiga. Häiringutest<br />
ehitustegevuse ajal sadama akvatooriumi lähistel, mis võivad mõjutada sadama tööd, on<br />
vaja teavitada Muuga sadama juhtkonda.<br />
Enne PHAJ veevõtutoru rajamist merre tuleb kooskõlastada selle ehitusprojekt ja tööde<br />
organiseerimise kava AS-iga Tallinna Sadam tagamaks nii veevõtutoru rajamise kui ka<br />
Tahkumäe ja Tahkumäe radarmasti kinnistute ja nendega piirneva mereala täitetööde<br />
korraldamine vajadusel meritsi.<br />
Riskide hinnang<br />
Hädaolukordi ehitusobjektil võivad põhjustada tulekahjud ja plahvatused, transpordiõnnetused,<br />
üleujutused, varingud, erakorralised loodusnähtused, naabrusest tulevad ohud,<br />
sotsiaalsed ohud jms. Riskide vältimiseks ja/või minimeerimiseks tuleb koostada riskianalüüs,<br />
välja töötada seirekavad, avariiolukorras tegutsemise kava, pidada kinni ehitustööde<br />
tehnoloogilisest skeemist, tuleohutuseeskirjadest ja tööohutusnõuetest (sh lõhkamistööd<br />
ja töötamine maa all), kehtestada ohtlikesse kohtadesse ohualad, teostada töötajate<br />
väljaõpet ja järjepidevat kontrolli töötajate kompetentsuse osas jne. Samuti tuleb ehitusobjekt<br />
piirata kõrvaliste isikute eest ning rakendada vajalikke tehnilisi meetmeid (nt piksekaitse)<br />
õnnetusohu vähendamiseks.<br />
Lõhketöö projekti koostamisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseadusest ja lõhketöö projektile<br />
esitatavatest nõuetest. Lõhkematerjaliseaduse järgi kuulub PHAJ süvendi rajamine<br />
enamohtliku lõhketöö hulka. Seaduses on ette nähtud kord, kuidas enne lõhketöö loa<br />
saamist tuleb teavitada kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ja ohualasse jääva kinnisasja<br />
omanikke, kes saavad vajadusel esitada oma vastuväiteid. Projekteerimise staadiumis<br />
koostatavast riskianalüüsist peab välja tulema PHAJ ohuala suurus, mille ulatuses<br />
kinnisasja omanikke teavitada tuleb (esialgsel hinnangul on see raadiusega 1 km). Kogu<br />
tegevust koordineerib Tehnilise Järelevalve Amet.<br />
Sotsiaal-majanduslik mõju<br />
PHAJ ehitusaegne sotsiaal-majanduslik efekt seisneb teede kvaliteedi paranemises graniitkillustiku<br />
kasutuselevõtul lubjakivikillustiku asemel, uute töökohtade loomises, väliskaubanduse<br />
bilansi parandamises ja maksubaasi suurenemises.<br />
12 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Käitamisaegsed mõjud<br />
Põhjavesi<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Muuga PHAJ käitamise perioodil on mõjud põhjavee tasemele ja kvaliteedile eeldatavalt<br />
minimaalsed. Jälgida tuleb, et šahtide ja tunnelite seintesse ei tekiks pragusid. Selleks on<br />
vaja teostada kompleksi maa-aluse osa regulaarset hooldust.<br />
Merevesi<br />
Maa-alustes kambrites toimuvad vee koostise muutused ei ole olulised ega märgatavad,<br />
kui jaam on igapäevaselt töös. Muutused võivad olla olulised, kui vesi jääb erakorralisel<br />
juhtumil (avariiolukorras) pikemaks perioodiks (nädalateks) maa-alustesse kambritesse<br />
ning muutuvad selle keemilised ja füüsikalised omadused (hapnikusisaldus, orgaanilise<br />
aine sisaldus, radoonisisaldus, temperatuur jms). Sellisel juhul tuleb enne maa-aluse reservuaari<br />
tühjakspumpamist teha veeanalüüsid ja otsustada, millistel tingimusel saab<br />
vett merre tagasi pumbata. Jaama tavapärases käitamisprotsessis neid ohte ei ole ning<br />
väljapumbatav vesi Muuga lahe vee kvaliteeti ei mõjuta.<br />
Radooni lahustuvus graniidikambris olevas vees võib suureneda juhul, kui vesi on seal olnud<br />
pikka aega (kuid või aastaid). Selline situatsioon võib tekkida, kui jaam lõpetab tegevuse<br />
ja vesi jääb graniidikambrisse. Graniidikambris seisev vesi ei ole ohtlik. Pikka aega<br />
maa-aluses kambris olevat vett võib välja (merre) pumbata vajadusel aeglustatult või<br />
aereerides (soovitav on eelnev radoonisisalduse määramine). Kuna tegu pole joogiveega<br />
ning mereveega segunedes hajub radoon kiiresti, ei kujuta see ohtu inimese tervisele ega<br />
keskkonnale.<br />
Müra ja välisõhk<br />
Käitamise ajal ei esine piirkonna lähimate elamute juures lubatust kõrgemaid müratasemeid.<br />
Õhku emiteeritavad saasteainete kogused on marginaalsed.<br />
Hoovused, setete liikumine ja rannikuprotsessid<br />
Jääolud<br />
Veehaarde erinevate alternatiivide korral on mõjud väljapumbatava vee levikumustrile<br />
sarnased. Sisse- ja väljapumbatav vesi tekitab hoovuste liikumisele lokaalselt olulist ning<br />
heljumi tekkele ja levikule mitteolulist mõju. Alternatiivi 1 mõju kalda erosioonile ja rannikuprotsessidele<br />
on hinnatud mitteoluliseks. Tehissaare rajamisega (alternatiiv 2) muutub<br />
lokaalne hoovuseväli ning suure tõenäosusega hakkab toimuma setete kuhjumine tehissaare<br />
ja ranniku vahele jääval alal. Lähtudes sellest hinnatakse tehissaare käitamisaegset<br />
mõju rannikuprotsesside muutustele lokaalselt oluliseks. Kuna setete transporti<br />
puudutavad modelleerimistulemused on algtingimuste suhtes väga tundlikud, siis on soovitav<br />
enne reaalse ehitustegevuse algust viia läbi kompleksne setete liikumise uuring antud<br />
piirkonnas.<br />
Jää liikumise määrab tuule mõju. Muuga lahes on tõenäolisem triivjää kui kinnisjää teke.<br />
PHAJ mõju jäätekkele võib olla lokaalselt oluline sõltumata alternatiivist. Sõltumata alternatiivist<br />
tuleb aga projektis ette näha tehnilised lahendused veehaarde kaitsmiseks rannikupiirkonnas<br />
kuhjuva rüsijää eest.<br />
Mõju maa-alusele veehoidlale<br />
Graniidis asuvate kambrite kompleksi sissevarisemise risk sõltub sellest, kui hästi on kivimi<br />
tingimused kaardistatud enne ehitamist ja ehitamise käigus. Kasutades kaasaegseid<br />
projekteerimise ja kivimi toestuse meetodeid on suure kokkuvarisemise risk minimaalne<br />
Põhjavee sissevool PHAJ süsteemi on võimalik graniidi peal asuvaid pinnase- ja põhjaveekihte<br />
läbivate šahtide seinte pragude ja lõhede kaudu (graniidi sees põhjavett ei ole),<br />
kui seinte tsementeerimine on olnud ebapiisav. Lekke likvideerimiseks tuleb eelnevalt<br />
välja töötada vastav tegevuskava.<br />
13 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Veehoidlasse ühe käitamistsükli ajal transporditud setete (liiv, muda ja savi) hulk sõltub<br />
konkreetsest looduslikust foonist. Normaalse käitamistsükli jooksul peaks enamik settematerjali<br />
kanduma merre tagasi. Arvestada tuleb süsteemi regulaarse hoolduse vajadusega.<br />
Mereveel on ehitusmaterjalidele ja kivimitele teataval määral murendav mõju ning sellega<br />
tuleb projekteerijal insenerlahenduste väljatöötamisel arvestada. Projekteerimise<br />
staadiumis on vaja läbi viia kõikide mereveega kokkupuutuvate ehitusmaterjalide, sh<br />
loodusliku pinnase, tugevuse ja lahustuvuse katsed. Katsete läbiviimiseks kasutada ainult<br />
akrediteeritud laborite teenuseid.<br />
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb pinnase ja kivimi omadustega arvestada. Oluline on<br />
PHAJ maa-aluse osa projekteerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele graniidimassiivis,<br />
samuti töödeaegne järelvalve ning soovitavalt ka ehituslubade etapiline väljaandmine.<br />
Maismaa looduskeskkond ja kaitstavad alad<br />
Natura 2000 aladele ja muudele kaitsealadele, väärtuslikele maastikele, muinsuskaitseobjektidele<br />
maal ja meres ning pärandkultuuriobjektidele PHAJ tegevus olulist negatiivset<br />
mõju ei a<strong>vald</strong>a. Alternatiivi 2 korral võib hakata toimuma rannaala intensiivsem taimestumine<br />
tehissaare ja ranna vahelisel alal, kuhu kogunevad setted. Üldplaneeringu tasandil<br />
on vaja lahendada rohevõrgustiku paiknemine piirkonnas ning säilitada kõrghaljastatud<br />
rohevöönd, mis eraldab Muuga sadama ja Muuga Tööstuspargi tootmisalasid elamupiirkondadest.<br />
Käitamisfaasis on otsesed häiringud linnustikule võrreldes ehitusfaasiga märksa väiksemad<br />
ning linnustik tõenäoliselt kohaneb uusrajatistega. Kuna haudelinnustik on praeguste<br />
häiringute tõttu suhteliselt vaene, siis ei ole täiendav mõju piirkonna haudelinnustikule<br />
eeldatavalt enam väga tugev. Teatud liikide puhul on lennuvõimestumata poegade veehaardesse<br />
sattumise võimalus olemas, kuid tõenäoliselt ei ole sellega kaasnev negatiivne<br />
mõju oluline. Soovitav on jaama töö esimestel aastatel läbi viia sellekohased vaatlused.<br />
Mereelustik ja kalastik<br />
Merepõhjakoosluste, zooplanktoni ja ihtüoplanktoni jaoks ei ole põhimõttelist erinevust,<br />
kas rakendub alternatiiv 1 või alternatiiv 2, sest mõlemal juhul on ringlusse võetava vee<br />
hulk sama. Jaama lähipiirkonnas muutub teatud määral lokaalne hüdrodünaamika, kohati<br />
võib hakata toimuma orgaanilise aine ladestumine, mille tõttu hapnikuolud põhjalähedastes<br />
veekihtides halvenevad. Sellega võivad kaasneda teatud negatiivsed mõjud merepõhjakooslustele,<br />
kuid seda mõju võib lugeda lokaalseks ja antud kontekstis väheoluliseks.<br />
Kõige keerulisem on mõjude hindamine zoo- ja ihtüoplanktonile, sest planktonile a<strong>vald</strong>uvate<br />
mõjude kohta on pump-hüdroelektrijaamade puhul suhteliselt vähe informatsiooni.<br />
Kirjanduses toodud vähesed andmed on <strong>vald</strong>avalt saadud Muuga PHAJ-st erineval konstruktsioonilisel<br />
lähenemisel rajatud jaamade seirete käigus. Tõenäoliselt suurimat ohtu kujutab<br />
endast mõlema alternatiivi korral ihtüoplanktoni (kalalarvide) mehaaniline hukkumine<br />
turbiinitunnelis ja -labadel. Tõenäoliselt ei õnnestu vältida ka täiskasvanud kalade<br />
sattumist süsteemi läbi kavandatud avasuurusega kaitsevõre. Zoo- ja ihtüoplanktoni<br />
veehaardesse sattumise vältimiseks on vaja oluliselt tihedamat võrku. Puuduvad andmed<br />
selle kohta, kui kiiresti taastuvad merre tagasipaisatavas veehulgas zoo- ja<br />
ihtüoplanktoni kooslused kaugematelt aladelt veehaarde lähialadele sissetulnud isendite<br />
arvelt. Koosluste kompensatsioon kindlasti toimub, kuid see võib aja jooksul kahaneda,<br />
mis omakorda võib hakata mõjutama piirkonna mereelustiku toiduahelat. Arvestades<br />
PHAJ süsteemi sattuda võivat planktoni kogust (sõltumata alternatiivist) võib tegemist olla<br />
olulise negatiivse mõjuga merekeskkonna elustikule.<br />
Veehaarde mõju kalastikule on põhimõtteliselt sarnane mõlema käsitletava alternatiivi<br />
korral. Veevõtt merest võib endaga kaasa tuua kalade, eriti füüsiliselt nõrgemate noorjärkude<br />
sattumise veevõtu kaitserestidele, kus nad võivad hukkuda. Veehaarde eelpro-<br />
14 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
jektis pakutud maksimaalne veevoolu kiirus kaitsevõrel ei taga kalade noorjärkude puhul<br />
nende võrest läbikandumise vältimist. Paljude kalaliikide noorjärkude ja väiksemate kalade<br />
keha läbimõõt on väiksem kui kaitsevõre piide kavandatav vahekaugus (2 cm), mis ei<br />
takista kalade vooluga kaasaminemist või läbiujumist võrest. Kirjanduse andmetele tuginedes<br />
võib järeldada, et korduvkasutusega veega pump-hüdroelektrijaamade mõju kalastikule<br />
on märgatavalt väiksem kui veevahetusega jaamade puhul. Olulise negatiivse mõju<br />
leevendamiseks on vajalik rajada merre veevõtutoru, mille ots ulatub üle 30 m sügavusele<br />
mere põhja.<br />
Vee tagasipumpamisel maa-alusest basseinist merre satuvad sinna ka turbiinides surnud<br />
plankton ja kalad, mis suurendavad veekogu orgaanilise aine sisaldust. Igasugune surnud<br />
orgaanika sattumine (vee)keskkonda mõjutab, sõltuvalt saaste ulatusest, keskkonna seisundit.<br />
Kuna pole võimalik prognoosida, millises koguses võib planktonit jt elusorganisme<br />
süsteemi sattuda (selleks on vaja täiendavaid uuringuid), siis ei saa ka täpselt hinnata,<br />
kas surnud orgaanika näol on tegemist oluliste mõjutustega merekeskkonnale. Filtrite kasutamise<br />
mõistlikkuse, tasuvuse, süsteemi töökindluse jms osas on samuti raske hinnangut<br />
anda. Filtrite rakendamisega elustiku hukkumise ulatus tõenäoliselt oluliselt ei vähene,<br />
kuid väheneb merekeskkonna füüsikalis-keemiste parameetrite halvenemine, kui filtritel<br />
hukkunud elustik kokku kogutakse ja tekkinud biojäätmed nõuetekohaselt käideldakse<br />
ning see tagasi merre ei satu. Filtrite regulaarne puhastamine on väga töömahukas ja<br />
kulukas, kuid seda võimalust tuleks projekteerimise staadiumis siiski kaaluda.<br />
Inimeste tervis ja heaolu<br />
PHAJ käitamine ei põhjusta inimeste tervisele ja heaolule negatiivset keskkonnamõju,<br />
sest ülenormatiivset müra ja õhusaastet ei teki. PHAJ mõju vaadetele võib lugeda ebaoluliseks,<br />
sest pärast ehitusperioodi lõppu 80 m kõrgune tõstetorn demonteeritakse ning alles<br />
jäävad ehitised (40 m kõrgune tõstetorn ja 14 m kõrgused hooned) ei ole ümberkaudsetest<br />
asulatest praktiliselt nähtavad.<br />
Avaliku arvamuse küsitlusest tuli välja, et enamus piirkonna elanikke on selle poolt, et<br />
Eestis tuleks suurendada taaskasutatavate energiaallikate osakaalu kogu energiatootmises.<br />
PHAJ-ga seoses loodetakse elektrihinna alanemist, uute töökohtade loomist ning<br />
kompensatsioone ja hüvesid vallale ja selle elanikele. Küsitlusest selgus, et mida kaugemal<br />
kavandatava tegevuse alast inimesed elavad, seda vähem on nad Muuga PHAJ kavandamisest<br />
teadlikud ja seda vähem oskasid nad otsustada, kas PHAJ rajamine on vajalik<br />
või mitte. Lähemad elanikud kardavad, et PHAJ reostab merekeskkonda, saastab õhku<br />
ja tekitab palju müra. Sellest tulenevalt muretsetakse oma tervise ja kinnisvarahindade<br />
pärast. Enamus küsitletutest on kavandatava tegevuse suhtes siiski positiivselt või neutraalselt<br />
meelestatud, rohkem pooldatakse alternatiivi 1. Oodatakse rohkem informatsiooni<br />
(ka venekeelset) PHAJ kohta, mistõttu on vaja teostada rohkem teavitustööd kohalike<br />
inimeste hulgas.<br />
PHAJ käitamisaegne mõju kinnisvarahindade muutusele puudub.<br />
PHAJ ei põhjusta käitamise ajal olulist täiendavat liikluskoormust ja kõikide teiste piirkonda<br />
kavandatavate arengute kontekstis võib seda mõju lugeda väheoluliseks.<br />
Laevaliiklus<br />
Olulist negatiivset mõju laevaliiklusele ei ole ette näha kummagi alternatiivi puhul, sest<br />
tegemist on looduslikult madala merealaga, kuhu laevad ei satu. Alternatiivi 2 korral ei<br />
tohi tehissaarel asuvate ehitiste kõrgused häirida navigatsioonimärkide vaadeldavust. Tehissaare<br />
valgustus tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga ning järgida ameti juhiseid<br />
saare markeerimise osas, et need ei eksitaks piirkonnas navigeerivaid või ankrus olevaid<br />
laevu. Kui järgitakse asjakohaseid nõudeid ja tegevus kooskõlastatakse Veeteede Ametiga,<br />
puudub oluline mõju laevateedele ja laevade navigatsioonitingimustele piirkonnas.<br />
15 /208
Riskide hinnang<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Hädaolukordi objektil võivad põhjustada tulekahjud ja plahvatused, üleujutused, varingud,<br />
erakorralised loodusnähtused, naabrusest tulevad ohud, sotsiaalsed ohud jms. Riskide<br />
vältimiseks ja/või minimeerimiseks tuleb välja töötada seirekavad, avariiolukorras<br />
tegutsemise kava, pidada kinni ehitustööde tehnoloogilisest skeemist, tuleohutuseeskirjadest<br />
ja tööohutusnõuetest, teostada töötajate väljaõpet ja järjepidevat kontrolli nende<br />
kompetentsuse osas jne. Samuti tuleb objekt piirata kõrvaliste isikute eest ning rakendada<br />
vajalikke tehnilisi meetmeid (nt piksekaitse) õnnetusohu vähendamiseks. Riskianalüüsi<br />
koostamisel tuleb arvestada naabruses olevate ohtlike ettevõtetega.<br />
Sotsiaal-majanduslikud mõjud<br />
PHAJ mõju elektrisüsteemile ja majandusele seisneb järgmises: elektrihinna langetamine<br />
(sh tipukoormuste katmine, ülekandeliinide kadude vähendamine ja nende renoveerimise<br />
vajaduse edasilükkamine), energiajulgeoleku suurendamine (sh taastuvenergia osakaalu<br />
suurendamine, põlevkivi vabastamine vedelkütuste tootmiseks, sõltumatuse suurendamine<br />
Venemaa elektrisüsteemist) elektrivarustuse kvaliteedi tõstmine (sh elektrisüsteemi<br />
reguleerimine, avariireservi teenuse pakkumine, võrgu pudelkaelte vähendamine, pingetugi<br />
elektrisüsteemile), sotsiaal-majanduslik efekt (sh Eesti taastuvenergia kohustuste<br />
täitmine, väliskaubanduse bilansi parandamine, riigile maksubaasi suurenemine).<br />
Ettepanekud parima alternatiivi valikuks<br />
Alternatiividele antud kaalutud koondhinnang näitab järgmist alternatiivide järjestust:<br />
1) 0-alternatiiv; 2) alternatiiv 1b; 3) alternatiiv 1a; 4) alternatiiv 2. Saadud alternatiivide järjestusest<br />
võib välja tuua, et lähtudes oluliseks hinnatud negatiivsetest mõjudest looduskeskkonnale<br />
nii ehitamise kui ka käitamise perioodil on kõige vähem soovitatav PHAJ rajamine alternatiivi 2<br />
lahenduse põhjal. Alternatiivi 1 alamalternatiividest on lähtudes ehitusaegsest mõjust (eelkõige<br />
transpordimüra tõttu) eelistatum alternatiiv 1b ehk raudteevedude kasutamise eelistamine autovedude<br />
ees.<br />
Alternatiivide hindamise ja võrdlemise käigus ei selgunud asjaolusid, mis välistaksid PHAJ rajamise,<br />
sest oluliseks hinnatud negatiivsed mõjud looduskeskkonnale on leevendatavad (vt ptk 11).<br />
Leevendusmeetmete kavandamisel ja nende tõhususe hindamisel on arvestatud ka nende mõjudega,<br />
mille olulisust andmete puudulikkuse tõttu ei ole käesolevas töös võimalik üheselt hinnata,<br />
ja seetõttu lähtutakse nn ettevaatusprintsiibist. Põhimõtteliselt tuleb rakendada PHAJ mõlema alternatiivi<br />
puhul praktiliselt samu leevendusmeetmeid, eriti käitamise perioodil, kuid alternatiivi 2<br />
puhul võivad need osutuda oluliselt keerukamateks. Seega ei muuda alternatiivide täiendav võrdlemine<br />
koos leevendusmeetmetega alternatiivide paremusjärjestust.<br />
Leevendusmeetmed<br />
Leevendusmeetmed (vt ptk 11) on kavandatud järgmiste keskkonnaelementide kaitseks:<br />
põhjavesi (mõlema alternatiivi korral nii ehitus- kui ka käitamisperioodil): põhjavee<br />
juurdevool läbindustesse tuleb hoida kontrolli all; võimalik peab olema eraldada šahte ja<br />
tunneleid ülejäänud kompleksist ning maa-aluseid kambreid üksteisest; vajalik on tegevuskava<br />
põhjavee ehitusaegse ja kasutusaegse avariilise sissevoolu korral;<br />
pinnavesi (mõlema alternatiivi korral ehitusperioodil): šahtidest väljapumbatav vesi tuleb<br />
suunata settetiikidesse, et eraldada heljum;<br />
kalastik (mõlema alternatiivi korral):<br />
- ehitusperioodil mitte kavandada veehaarde/tehissaare rajamist kalade peamisel<br />
kudeajal. Ehitustööde peatamisel on määravaks kalade kudemise algust määrav merevee<br />
temperatuur, mis antud merealal kudevate kalade puhul on +5°C. Kudemisperioodi<br />
pikkus sõltub samuti merevee temperatuurist, mis määrab larvide koorumise ja<br />
arengu kiiruse;<br />
16 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
- käitamisperioodil: veehaarde koosseisus tuleb kavandada ja rajada sellised kalatõkked,<br />
et kalade läbiminek kaitserestidest on praktiliselt välditud; kuna mõju kalastikule<br />
võib osutuda oluliseks, tuleb kaaluda täiendavate leevendavate meetmete<br />
(veehaarde veevõtutoru umbes 30 m sügavuses meres või merebassein vee korduvkasutuseks)<br />
rakendamist;<br />
zoo- ja ihtüoplankton (käitamisperioodil sõltumata alternatiivist): kuna mõju planktonile,<br />
eriti kalalarvidele, võib osutuda oluliseks, tuleb kaaluda täiendavate leevendavate<br />
meetmete (veehaarde veevõtutoru umbes 30 m sügavuses meres või merebassein vee<br />
korduvkasutuseks) rakendamist;<br />
linnustik (ehituse algusperioodil): alternatiivi 1 korral vältida raadamistöid nn raierahu<br />
perioodil (15. aprillist kuni 15. juunini); alternatiivi 2 korral, kui kavandatakse töid looduslikul<br />
rannaalal, vältida neid töid pesitsusperioodil, mis merelindude puhul kestab<br />
15. aprillist 30. juunini;<br />
rohevõrgustik (meetme rakendamine ei ole otseselt seotud PHAJ-ga ega Muuga sadama<br />
arendustega): muuta rohevõrgustikku kehtestavaid planeeringuid ja nihutada rohekoridor<br />
praeguselt trajektoorilt lõunasse (väljapoole Muuga sadama ja Muuga Tööstuspargi ala)<br />
ning tõhustada rohevööndit tootmisala ja piirkonna elamualade vahel;<br />
laevaliiklus (mõlema alternatiivi korral ehitamise ja käitamise perioodil): tõstetornid ja<br />
nende valgustus ei tohi segada navigatsioonimärkide vaadeldavust; ehitusplatsi ja<br />
-mehhanismide valgustus ei tohi segada laevaliiklust ja sadama tööd; navigatsioonimärkide<br />
ja valgustuse lahendus kooskõlastada Veeteede Ametiga; erakorraliste häiringute<br />
korral võtta ühendust sadama juhtkonnaga.<br />
Soovitused ja ettepanekud edasiseks tegevuseks<br />
Kuna <strong>KSH</strong> etapis on teatud aspektides määramatusi lõpliku hinnangu andmiseks, siis projekteerimise<br />
staadiumis tuleb mitmete teemade lähteandmeid ja lahendusi täpsustada ning vajadusel<br />
anda täiendav eksperthinnang või läbi viia KMH (vt ptk 13). Loetletud aspektid ei ole põhimõtteliseks<br />
takistuseks PHAJ rajamisel, kuid ilma nendega arvestamata ja asjakohast lahendust leidmata<br />
ei ole ehitusloa väljastamine reaalne.<br />
Enne ehitusprojekti koostamist tuleb läbi viia põhjalikud ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised<br />
uuringud ning jätkata uuringute läbiviimist kogu ehitusperioodi jooksul.<br />
Lähtudes mereveehaarde rajamiseks vajalikest süvendus- ja täitetööde mahtudest ning<br />
vajalikest uuringutest tuleb selle tegevuse mõjude täpsustamiseks läbi viia KMH. KMH-s<br />
tuleb hinnata veehaarde ehitus- ja käitamisaegseid mõjusid.<br />
Insenerlahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada merevee murendava mõjuga ehitusmaterjalidele<br />
ja kivimitele. Selleks on projekteerimise staadiumis vaja akrediteeritud laborites<br />
läbi viia kõikide mereveega kokkupuutuvate ehitusmaterjalide, sh loodusliku pinnase,<br />
tugevuse ja lahustuvuse katsed ning projekteerida kompleks vastavalt sellele.<br />
Kaaluda ehitusloa väljaandmist kahes (või isegi kolmes) etapis: kaeveõõnte rajamiseks<br />
(eraldi etappidena tunnelid kuni graniidini ja maa-alune reservuaar graniidis) ning jaama<br />
sisseseade paigaldamiseks. Alternatiivenergeetika lahenduste areng maailmas toimub<br />
väga kiiresti ning jaama sisseseade paigaldamise ajaks võib olla välja töötatud ja kasutusel<br />
oluliselt efektiivsemaid ja väiksema keskkonnamõjuga lahendusi.<br />
Tööprojektiga paralleelselt koostatav avariiolukorras tegutsemise kava peab olema rakendatav<br />
nii PHAJ ehitusperioodil kui ka käitamise ajal ning sisaldama muuhulgas meetmeid<br />
elanikele puhta joogivee tagamiseks olukorras, kui piirkonna puurkaevud saavad<br />
avarii tagajärjel mõjutatud.<br />
Täpsustada väljaveetava materjali kogused ja välja töötada transpordiskeem, kus on<br />
muuhulgas ära näidatud auto- ja raudteetranspordi osakaalud, materjali ladustamise<br />
17 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
asukohad ning kasutamise/realiseerimise viisid ja ajagraafik. Põhjendatud vajadusel tuleb<br />
anda hinnang selle tegevusega kaasnevatele võimalikele keskkonnamõjudele.<br />
Nuudi tee liikluskoormuse tõusul üle kriitilise koormuse seoses graniidiveoga tuleb arendajal<br />
koostöös riigi, piirkonna omavalitsuste ja AS-iga Tallinna Sadam leida lahendused<br />
teedevõrgu korrastamiseks, sh Nuudi tee vastavusse viimiseks vajadustega.<br />
DP-s näidatud raudteepoolsel haljaspinnal tuleb ette näha mitmerindelise kõrghaljastuse<br />
taastamine, kui see ehitustegevuse otsese või kaudse tulemusena hävib.<br />
PHAJ alternatiivi 1 veehaarde rajamise korral täpsustada projekteerimise algstaadiumis<br />
Muinsuskaitseametiga allveearheoloogiliste uuringute põhjendatus, vajadus ja ulatus. Alternatiivi<br />
2 korral tuleb projekteerimise algstaadiumis teostada allveearheoloogilised<br />
uuringud planeeritava tehissaare alal ja 700 meetri raadiuses selle ümber ning sõltuvalt<br />
tulemustest selgitada koostöös Muinsuskaitseametiga välja, kas ja millistel tingimustel on<br />
tehissaare rajamine võimalik. Mõlema alternatiivi puhul tuleb arvestada ka veehaarde<br />
veevõtutoru (leevendusmeede) paiknemisega.<br />
Jätkata projekteerimise perioodil PHAJ ehitamise ja käitamisega kavandatava tegevuse ja<br />
energiamajanduse arengukava põhimõtete tutvustamist kohalikele omavalitsustele ja<br />
piirkonna elanikele.<br />
Sulgemisega kaasneda võivad mõjud<br />
Tegevuse peatamise või sellest loobumise korral on võtmeküsimus põhjaveekihtide isoleerimine<br />
ja põhjavee kaitse. Tuleb tagada põhjaveekihtide eraldatus üksteisest. Maa-alused tühimikud tuleb<br />
isoleerida maapinnalt tuleva reostuse ja merevee sissevoolu eest.<br />
Jaama seiskamisel ei ole soovitav jätta maa-alusesse graniidisüvendisse merevett, sest see võib<br />
muuta oma omadusi ja saastuda radooniga. Pikka aega maa-aluses graniidisüvendis seisnud vee<br />
merre tagasipumpamine võib olla merekeskkonna jaoks problemaatiline ja kaasa tuua soovimatuid<br />
tagajärgi.<br />
Jaama sulgemisel ehitamise või käitamise perioodil tuleb jaama seadmed konserveerida või demonteerida,<br />
sõltuvalt sellest, kas sulgemine on ajutine või lõplik. Takistada tuleb kontrollimatut<br />
juurdepääsu territooriumile, kaeveõõntesse ja rajatistele, et mitte seada ohtu inimeste elu ja tervist.<br />
Enne ehitusloa väljastamist koostatav riskide hinnang ja ettenägematutest olukordadest tingitud<br />
tagajärgede likvideerimise tegevuskava peab muuhulgas käsitlema tegevusi ja tehniliste meetmete<br />
kirjeldust projekti katkestamise korral.<br />
18 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
1. DETAILPLANEERINGU SISU JA PEAMISED EESMÄRGID<br />
1.1. PHAJ rajamise vajadus<br />
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 punktis 1.5.5 „Elektrisüsteemi tasakaalustamine“<br />
kirjeldatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise vajadust ning punktis 2.1.1 “Elektritootmise<br />
arengusuunad“ on toodud Eesti elektrisüsteemis vajalike avariireservide, tipujaamade ja reguleerimisjaamade<br />
vajalikud võimsused.<br />
Eestis on aastaks 2018 vaja ehitada:<br />
900 MW tasakaalustavaid (reguleerivaid) elektrijaamu;<br />
300 MW tipukoormuse reservjaamu;<br />
600 MW avariireservjaamu.<br />
Planeeritav PHAJ on sobiv kõikide loetletud otstarvete täitmiseks.<br />
Elektribörsi NordPoolSpot laienemisega Eestisse kujuneb alates aastast 2011 kogu Baltikumis<br />
põhjamaadega ühtne elektriturg koos avarii- ja reguleerimisvõimsuste turuga. Elektriturg on osaliselt<br />
avatud 2011. aastast. Täielik turu avanemine Eestis toimub 2013.a algusest. Plaani järgi<br />
peab NordPool laienema Lätisse ja Leetu samaks ajaks. Reguleerturg avaneb tõenäoliselt 2012.a.<br />
PHAJ saab pakkuda oma teenuseid kõikidele turuosalistele.<br />
1.2. PHAJ rajamise eesmärk<br />
Jaama eesmärk on:<br />
tasandada elektri tarbimise ööpäevaseid miinimume ja maksimume;<br />
töötamine avariielektrijaamana elektrivõrgu parameetrite hoidmisel;<br />
elektrituulikute töö kompenseerimine tuule lühiajalise vaibumise korral või kuni soojuselektrijaama<br />
plokkide käikulaskmiseni.<br />
See tähendab, et energia puudujäägil avatakse veehaarde luuk ning merevesi voolab läbi elektriturbiini<br />
maa-alusesse veehoidlasse. Tuulisel ajal kasutatakse osa tuuleelektrijaamade energiast<br />
vee tagasipumpamiseks merre.<br />
1.3. Kavandatava tegevuse ülevaade<br />
PHAJ koosneb veehaardest ja vee juhtimise kollektorist kuni turbiinide ja maa-aluse veemahutini<br />
ning maa-alustest turbiinisaalidest ja veemahutist (Joonis 1). Maapealse osa moodustavad:<br />
tõstetorn koos purustusseadmete ja sõeladega ehitusperioodiks,<br />
abitõstetorn ventilatsiooni ja elektrikaablite tarvis ning inimeste tõstmiseks;<br />
hoone abiseadmete paigaldamiseks ning olmeruumideks;<br />
settetiik ehitusperioodi tarvis;<br />
raudtee koos laadimissõlmedega ehitusperioodil graniidi äraveoks;<br />
vaheladu.<br />
DP-ga kavandatakse planeeringualale ka koht 330 kV alajaama jaoks, mis on vajalik Eleringi võrguga<br />
ühendamiseks ja mille ehitab välja Elering. Juhul, kui 330 kV kõrgepingeliini rajamine osu-<br />
19 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
tub võimatuks, rajatakse ja käitatakse 110 kV alajaam (<strong>KSH</strong> läbiviimisel ja riskianalüüsi koostamisel<br />
on arvestatud võimsama alajaama rajamisega).<br />
PHAJ alajaam koos trafodega tuleb maa-aluse mahuti juurde, kus on turbiinid ja generaatorid.<br />
Sealt tuleb 330 kV kaabel maa peale Eleringi alajaama (vt eespool). Alajaama seadmed on peatrafod,<br />
330 kV jaotusseadmed, alajaamasisesed kõrgepingeliinid, juhtimissüsteemid, ülepingekaitsed,<br />
maandused, seadmete vundamendid.<br />
Joonis 1. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega seotud alad Uusküla külas<br />
Veehaardesse paigaldatakse prügipüüdmisseadmed ning veelüüsid. Veehaarde sissevoolu ees on<br />
võre, mis takistab kalade sattumist maa-alusesse mahutisse. Keskmine voolukiirus võre juures<br />
on 0,2 m/s (veetasemel 0 m abs). Suurim kiirus on 0,25 m/s.<br />
Veehaardest turbiinideni viib šaht, mis on (pehmetes) settekivimites (maapinnalt graniidini) vertikaalne<br />
ja graniidis horisontaalne (või kaldega). PHAJ põhimõtteline läbilõige külg- ja pealtvaates<br />
vt Joonis 2.<br />
Turbiinisaal on kavandatud veehaardest allapoole absoluutkõrgustele -565 m ja -530 m vahel.<br />
Elektrit toodetakse kolme Francis tüüpi püstvõlliga pump-turbiini abil (1x100 MW ja 2x175 MW)<br />
20 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
ja ühe Francis tüüpi püstvõll-turbiiniga (50 MW). Seadmete lõplik valik selgub pärast vastava<br />
hanke läbiviimist.<br />
Turbiinide ja veehoidla vahelised äravoolukanalid varustatakse lüüsidega ning vajadusel ka prügipüüdmisseadmetega.<br />
Alumine veehoidla moodustatakse graniidikihis kambritena. Selleks kasutatakse graniidi kaevandamistööde<br />
tehnoloogiat. Maa-alune veehoidla plaanitakse nii, et see tagaks PHAJ 12 tunni kestusega<br />
töö (veekulu 4,75 mln m 3 ).<br />
Kuigi alumise veehoidla mõõtmed on teada, võib selle esialgne asukoht muutuda sõltuvalt geoloogilistest<br />
tingimustest (vt pt 3.1). Kambrite mõõtmed ja arv on võimalik välja selgitada alles<br />
pärast peašahti valmimist, sest siis on võimalik kivimit uurida horisontaalse puurimisega. Kavandamise<br />
praeguses etapis on määratletud rajamispiirkond, kus maa-alune veehoidla asuda võib<br />
(Joonis 1). Veehoidla erinev asukoht selle ala sees ei too endaga kaasa erinevaid keskkonnamõjusid,<br />
kui järgitakse ehitustehnilisi nõudeid.<br />
Energiasalv<br />
Energiasalv<br />
Joonis 2. PHAJ läbilõige (ülal külgvaade, all pealtvaade). Allikas: Energiasalv OÜ<br />
Peašaht (sh 80 m kõrgune maapealne ehitis) ja abišaht (sh 40 m kõrgune maapealne ehitis) on<br />
ette nähtud ehitusperioodil materjalide, seadmete ja inimeste tõstmiseks ning elektrikaablite ja<br />
21 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
ventilatsioonitorude paigaldamiseks. Peašahti kohal asuv tõsteseade on ehitusperioodil varustatud<br />
seadmetega materjalide purustamiseks ja sõelumiseks ning konveieritega väljatava materjali<br />
transportimiseks. Purustusseadmed ja sõelad on kavandatud paigaldada maa alla. Samas hinnatakse<br />
võimalust nende paigaldamiseks tõstetorni raudbetoonist korpusesse, st kinnisesse ruumi.<br />
Spiraaltunnel (oma olemuselt kaldtunnel) tõusunurgaga 10-12% on ette nähtud PHAJ seadmete<br />
transpordiks ja käitamise perioodil töötajatele juurdepääsu tagamiseks. Spiraaltunnel rajatakse<br />
ehitustööde lõppfaasis enne seadmete montaaži algust.<br />
Ehitusaegseks perioodiks rajatakse settetiik, kuhu pumbatakse läbindusprotsessi käigus kaeveõõntest<br />
väljapumbatav vesi ja mis on ette nähtud heljumi setitamiseks. Tiigis setitatud vesi juhitakse<br />
eesvoolu kaudu loodusesse.<br />
Ühtlasi rajatakse vaheladu, mille suurus on 30 000 m 3 ja mis on ette nähtud erakorralisteks juhtudeks,<br />
kui transportööridel või laadimisel esineb tõrkeid. Laadimine ise on planeeritud teostada<br />
otse ilma vahelaota.<br />
Veehoidla rajamisperiood on 6 aastat ja jaama nimivõimsus on kuni 500 MW.<br />
DP koostamise ülesanne on PHAJ elektrijaama rajamiseks vajalike kinnistute sihtotstarbe muutmine,<br />
ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste, veehaarde ja PHAJ vahelise tunneli ja maaaluste<br />
mahutite rajamise võimaluste väljaselgitamine ning tingimuste määramine.<br />
1.4. PHAJ rajamistööde kirjeldus<br />
PHAJ koosneb maapealsetest ja maa-alustest hoonetest ja rajatistest. Maapealsete ehitiste püstitamine<br />
toimub, nagu ükskõik millise muu maapealse ehitise rajamine, vastavalt koostatavale ehitusprojektile.<br />
Eripärane on aga kuni 500 m sügavuste PHAJ maa-aluste struktuuride ehitamine.<br />
Seepärast keskendutakse käesolevas peatükis üksnes maa-aluse osa väljaehitamise ehk kaevandamise<br />
faasile, mis jaguneb põhimõtteliselt kaheks etapiks:<br />
pinnase pealiskorra kivimite läbimine (maksimaalselt põhjaveesissevoolu vältides);<br />
graniidimassiivis kaevandamine koos tulevaste veehoiukambrite rajamise ja kindlustamisega.<br />
Pealiskorra kihid (sealhulgas veekihid) läbitakse pinnase eelneva külmutamise või tsementeerimise<br />
teel ja graniit kaevandatakse välja kamberkaevandamise meetodil.<br />
Pinnase külmutamise jaoks paigaldatakse puuraukudesse külmutuskollektor, mis koosneb välimisest<br />
alt suletud külmutuskollektorist ja sisemisest toitekollektorist. Külmutuslahus (kaltsiumkloriid<br />
CaCl2) voolab suure kiirusega mööda sisemist kollektorit alla ja tõuseb aeglaselt mööda välimist<br />
kollektorit üles. Külmutuslahus neelab pinnasest soojust ja läheb tagasivoolukollektori kaudu<br />
taas külmutusseadmesse, kus seda jahutatakse ja seejärel pumbatakse uuesti ringlusse, mille tulemusena<br />
pinnas lõpuks külmub. Külmutuslahuse jahutusainena kasutatakse ammoniaaki (NH3)<br />
või süsinikdioksiidi 1 .<br />
Pinnase külmutamise meetodi juures on ohuks külmutusseadme rike või selle toite elektrikatkestus.<br />
Kuna elektrikatkestusest tulenev vee sissevool võib olla märkimisväärne ja selle ohu leevendamise<br />
meetmed ei ole odavad, on Muuga PHAJ arendaja veendunud, et külmutamise meetod<br />
jäetakse kõrvale. Sel põhjusel on edaspidi keskendutud tsementeerimise meetodi selgitamisele.<br />
Samas on külmutamise meetodi kasutamine siiski võimalik ja juhul, kui otsustatakse seda meetodit<br />
kasutada, tuleb läbi viia vastav riskianalüüs ja leida vajalikud leevendusmeetmed võimaliku<br />
külmutamise tõrke korral.<br />
Teine võimalus on pinnasekihtide läbindamiseks kasutada tsementeerimist. Selle meetodi korral<br />
pinnase poorid ja lõhed täidetakse tsemendilahuse või mõne muu keemilise lahusega. Nii tõstetakse<br />
pinnase tugevust ja vähendatakse veejuhtivust. Šahti või tunneli läbindamisel puuritakse<br />
1 Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I köide, 2008<br />
22 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
iga lõigu läbimise eel ringselt puuraugud, mille kaudu surutakse tsementeerimislahus kivimimassiivi<br />
pooridesse ja lõhedesse. Selle kõvenemisel massiiv tiheneb ning veejuhtivus väheneb 2 .<br />
Pinnase tsementeerimise meetodi korral on põhiliseks ohuks asjaolu, et tsementeerimislahus ei<br />
jõua kõikidesse lõhedesse ja pooridesse, mistõttu kihi väljakaevamise käigus võib toimuda pehmeks<br />
jäänud pinnase varing ja/või vee sissevool. Alljärgnevalt tutvustatakse OÜ Energiasalv<br />
poolt koostatud ülevaadet tsementeerimise meetodi tööpõhimõttest.<br />
Tsementeerimispuuraukude asetus šahti läbindamise ees<br />
Energiasalv<br />
Joonis 3. Kivimimassiivi läbindamine<br />
eelneva järgukaupa (h) tsementeerimisega<br />
Tsementeerimiseks (ingl. k. pregrouting) nimetatakse<br />
pinnase pooride ja lõhede täitmist tsemendilahuse<br />
või mõne muu keemilise lahusega pinnase<br />
tugevuse tõstmiseks ja veejuhtivuse vähendamiseks.<br />
Selleks puuritakse puuraugud, mille kaudu surutakse<br />
vastav lahus kivimimassiivi pooridesse ja<br />
lõhedesse ning mille kõvenemisel massiiv tiheneb<br />
ning väheneb filtratsioonitegur.<br />
Saavutamaks parimat tsementeerimise tulemust<br />
tuleb puurimise käigus koguda andmeid veekihi<br />
survelisuse kohta ja pinnasepooride suuruse kohta,<br />
sest tsemendilahuse surumisel kivimimassiivi<br />
pooridesse tuleb ületada vee vastusurve.<br />
Samuti peab tsemendilahuse terastiku suurus<br />
olema kolm korda väiksem kivimimassiivi pooridest.<br />
Tsementeerimist šahti läbindamise edasiliikumisel<br />
on soovitatav kasutada olukorras, kus veekihid<br />
on sügavamal kui 100 m ja nende paksus ei<br />
ületa 70 m.<br />
Sarnaselt tsementeerimisega maapinnalt jaotatakse<br />
edasinihe sektsioonideks pikkusega<br />
12-25 m – vt tähis h kõrvaloleval joonisel.<br />
Tsementeerimise puuraugud puuritakse vertikaali suhtes nurga all, mistõttu jäävad puuraugu<br />
alumised otsad rajatava šahti suhtes 1–2 m võrra eemale.<br />
Läbindatud šaht isoleeritakse ümbritsevatest kivimitest veekindlalt.<br />
Graniidi murdmiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Graniidimassiiv läbindatakse kas ühelt või mitmelt<br />
tasandilt või kombineeritult. Plokk-kivi murdmiseks on võimalik kasutada lõikamist teemanttrossidega<br />
jt meetodeid. Kobestatud mäemassi laadimine ja vedu maa-all toimub kopplaadurite<br />
ja kallurautodega. Kaevandus projekteeritakse stabiilsena (mittepurunevad tervikud ja stabiilsed<br />
kambrid), et tühimikke oleks võimalik ohutult kasutada maa-aluse veehoidlana. Esimese ja teise<br />
astme kaevise purustamine toimub maa all ja järelpurustamine maapealses purustussorteerimissõlmes,<br />
mis asub tõsteskipi suletud ruumis. Seejärel laetakse killustik kohe kinnise<br />
konveieriga raudteele või veoautodele.<br />
Et hinnata kaevandatava pinnase mahtusid, on käesoleva aruande koostamise käigus tehtud eeldatavate<br />
PHAJ kambrite ja šahtide mõõtude põhjal pinnasemahtude arvutused (Tabel 1). Arvu-<br />
2 Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I köide, 2008<br />
23 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
tuste aluseks olevate šahtide ja kambrite mõõtmed on saadud OÜ Energiasalv esindajalt Lembit<br />
Valilt ja Muuga hüdroakumulatsioonijaama (HAJ) lühikirjeldusest 3 .<br />
Tabel 1. PHAJ ehitamise eeldatavad pinnasemahud<br />
Läbimõõt<br />
(m)<br />
Maht graniidis<br />
(m 3 )<br />
Maht aluspõhjas<br />
(pealpool<br />
graniiti) (m 3 )<br />
Kogu pinnase<br />
maht<br />
(m 3 )<br />
Peatõstešaht 8 25 600 6 400 32 000<br />
Abišaht 4 6 400 1 600 8 000<br />
Veešaht 7 19 600 4 900 24 500<br />
Spiraaltunnel tõusunurgaga 10-12% 10 90 067 22 517 112 584<br />
Maa-alune bassein, turbiinisaal,<br />
ühenduskäigud jne graniidis<br />
5 400 000 0 5 400 000<br />
Kokku 5 541 667 35 417 5 577 084<br />
Tegelikud mahud võivad tabelis antud mahtudest mõnevõrra erineda, sest täpseid projekteeritud<br />
mahtusid <strong>KSH</strong> koostamise ajal teada ei ole. Mahud on arvutatud väikese varuga eeldatavate<br />
maa-aluste ruumide mõõtmete järgi.<br />
Graniidi peal lasuvat pinnast (mahud vt Tabel 1), milleks on põhiliselt savi ja liiv, saab kasutada<br />
näiteks pinnasetäitena ammendatud kaevandustes või prügilate katmisel. Graniit aga on, isegi<br />
juhul, kui tegemist ei ole väga kvaliteetse kivimiga, parem (tugevamate omadustega) ehitusmaterjal<br />
kui lubjakivi. Põhiline kasutusala oleks graniidil tõenäoliselt teedeehituses killustikuna. Lähima<br />
10-20 aasta jooksul on kavas välja ehitada Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (E263)<br />
uus teelõik Koselt Mäoni. Lisaks on kavas Tallinna ringtee rekonstrueerimine ja ka planeeritav<br />
Balti raudtee (Rail Baltica) vajab head ehitusmaterjali. Graniiti kasutatakse ka Saviranna rannakindlustuse<br />
rajamisel vastavalt OÜ Energiasalv ja <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuse eelkokkuleppele. Seega<br />
on graniidi suhtes tulevikus tõenäoliselt suur nõudmine ja see materjal läheb pärast väljakaevamist<br />
kindlasti kasutusse.<br />
Graniidi peal lasuvat pinnast kasutatakse tõenäoliselt Muuga sadama laiendamisel. Graniitkivim<br />
purustatakse ning transporditakse tarbijate või töötlejateni meretranspordiga või teedeehituse ja<br />
raudteeehituse jaoks vaheladudesse raudteetranspordiga. Ei ole välistatud ka väiksemate partiide<br />
väljavedu kohalikeks vajadusteks autotranspordiga.<br />
3 Mereveega töötava Muuga hüdroakumulatsioonijaama (HAJ) lühikirjeldus. Projekt ENE 1001. OÜ Energiasalv<br />
ja AF-ESTIVO AS, Tallinn 2010<br />
24 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
2. AVALIKKUSE KAASAMINE<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
<strong>KSH</strong> menetlusprotsess, sh avalikkuse kaasamine, toimub koos DP koostamise ja menetlemisega<br />
ning <strong>KSH</strong> läbiviimise ajakava on seotud DP valmimise ajakavaga.<br />
2.1. <strong>KSH</strong> programm<br />
Seisukoha küsimine<br />
16. mail 2011 saadeti <strong>KSH</strong> programmi tabelis 2 toodud asutustele seisukohtade küsimiseks välja<br />
<strong>KSH</strong> programmi eelnõu. Väljasaadetud kirjade koopiad on toodud programmi lisas 2. <strong>KSH</strong> programmi<br />
tabel 3 annab ülevaate asutustelt laekunud vastuskirjade ja nendega märkustega arvestamise<br />
kohta. Asutuste kirjad ning vastuskirjad neile on toodud <strong>KSH</strong> programmi lisas 3.<br />
Avalikustamine<br />
<strong>Jõelähtme</strong> vallalehe maikuu numbris ning 25. mai 2011 Eesti Päevalehes ilmus Muuga PHAJ DP<br />
lähteseisukohtade ja eskiislahenduse ning <strong>KSH</strong> programmi avalikustamisest teavitav kuulutus.<br />
Samasisuline kuulutus ilmus ka Ametlikes Teadaannetes. Avalik väljapanek toimus 1.-15. juunil<br />
2011. Selle aja jooksul oli võimalik DP eskiisi ning <strong>KSH</strong> programmi eelnõuga (paberkandjal) tutvuda<br />
<strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuses ja Ramboll Eesti AS kontoris, samuti olid materjalid elektrooniliselt<br />
kättesaadavad <strong>Jõelähtme</strong> valla, Energiasalv OÜ ning Ramboll Eesti AS kodulehtedel.<br />
DP lähteseisukohti ja eskiislahendust ning <strong>KSH</strong> programmi tutvustav avalik arutelu toimus 16.<br />
juunil 2011 Loo Kultuurikeskuses. Kohal oli 21 inimest, sh arendaja, DP koostaja, <strong>KSH</strong> läbiviija<br />
ning <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuse esindajad. Arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on toodud <strong>KSH</strong><br />
programmi lisas 6.<br />
Laekunud ettepanekutega arvestamine<br />
DP ja <strong>KSH</strong> programmi avalikustamise perioodil laekus kokku 5 kirja. Laekunud kirjad ning vastuskirjad<br />
neile on toodud <strong>KSH</strong> programmi lisas 5. <strong>KSH</strong> programmi tabel 4 annab ülevaate saabunud<br />
märkustest ja ettepanekutest koos <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaaridega nende arvestamise kohta.<br />
Avalikul arutelul käsitleti peamiselt samu küsimusi, mis olid esitatud avaliku väljapaneku ajal kirjalikult.<br />
Esitatud küsimustele vastati kohapeal. Avalikul arutelul tehtud ettepanekud ja nendega<br />
arvestamise ülevaade on toodud <strong>KSH</strong> programmi tabelis 5.<br />
Heakskiitmine<br />
<strong>KSH</strong> programm kiideti Keskkonnaameti poolt heaks 18.08.2011 kirjaga nr HJR 6-8/11/24906-3.<br />
<strong>KSH</strong> programm koos selle juurde kuuluvate lisadega ning heakskiitmise kirjaga vt <strong>KSH</strong> aruande<br />
lisa 1.<br />
2.2. <strong>KSH</strong> aruanne<br />
Vahearuanne<br />
Lähtudes ajakavast (vt Lisa 1: <strong>KSH</strong> programm, tabel 7) toimus 1.-14. detsembrini 2011 <strong>KSH</strong> vahearuande<br />
avalik väljapanek, millest teavitati asjast huvitatud asutusi ja isikuid e-posti teel ning<br />
ajalehtede (Päevaleht, <strong>Jõelähtme</strong> vallaleht) ja kodulehtede (Ramboll, <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong> ja Energiasalv<br />
OÜ) kaudu. Lisaks pandi teated üles üldkasutatavatesse kohtadesse nagu Maardu ja <strong>Jõelähtme</strong><br />
rahvamajad, külade teadetahvlid, kaubanduskeskus jne (vt <strong>KSH</strong> aruande Lisa 13 alajaotus<br />
1). <strong>KSH</strong> vahearuandega sai tutvuda Rambolli, <strong>Jõelähtme</strong> valla ja OÜ Energiasalv kodulehel<br />
ning Rambolli kontoris, <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuses ja Maardu Linnavalitsuses. <strong>KSH</strong> vahearuande<br />
avalik arutelu toimus 15. detsembril 2011 Maardu rahvamajas.<br />
25 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi <strong>KSH</strong><br />
vahearuande kohta. Avalikul arutelul osalejad registreeriti ja arutelu kohta koostati protokoll (vt<br />
<strong>KSH</strong> aruande Lisa 13 alajaotus 3).<br />
Avalikustamise käigus laekus 4 kirjalikku arvamust: Terviseameti Põhja Talituselt, Maardu Linnavalitsuselt,<br />
Veeteede Ametilt ja MTÜ-lt Saviranna Külaselts.<br />
Laekunud arvamusi analüüsiti. Tabel 2 annab ülevaate nendega arvestamise kohta <strong>KSH</strong> aruande<br />
edasisel koostamisel. Laekunud kirjad ja vastuskirjad neile vt <strong>KSH</strong> aruande Lisa 13 alajaotus 2.<br />
Tabel 2. Ülevaade <strong>KSH</strong> vahearuande avalikustamisel laekunud märkustest ja nendega<br />
arvestamisest<br />
Kirja saatja ja kirja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
Terviseameti Põhja talitus (Natalja Šubina)<br />
Detailsemat käsitlust vajab lähedalasuvatel<br />
elamualadel joogivee<br />
kvaliteedi halvenemise võimaluse<br />
hindamine ning variant 2 puhul<br />
müra võimalik levik mere pinnalt.<br />
Maardu Linnavalitsus (Reedik Võrno)<br />
Rail Balticu seisukohast oleks alternatiivi<br />
II asukoht vastuvõtmatu,<br />
sest sinna kanti on<br />
mõeldav teha Muuga-Helsingi<br />
raudteepraamide sadamakai, mida<br />
tasuvusuuringus lätlaste poolt pakutud<br />
asukohta ei saa ehitada.<br />
Veeteede Amet (Kert Süsmalainen)<br />
Vahearuandes on nimetatud Kallavere<br />
sihi navigatsioonimärke<br />
Kallavere ja Uusküla märkideks.<br />
Juhime Teie tähelepanu, et vastavalt<br />
navigatsioonimärkide andmekogule<br />
on nende õiged nimed –<br />
Kallavere sihi alumine tulepaak ja<br />
Kallavere sihi ülemine tulepaak.<br />
Kuna Kallavere sihi puhul on tegemist<br />
töötavate navigatsioonimärkidega,<br />
siis ei tohi planeeritavad<br />
ehitised halvendada Kallavere<br />
sihi navigatsioonimärkide ja nende<br />
tulede eristamist suunal merelt<br />
vaadatuna. Seega, palume maapealsete<br />
ehitiste lõplikus asukohavalikus<br />
sellega arvestada.<br />
MTÜ Saviranna Külaselts (Merike Metstak)<br />
Palun loetlege meetmed, millega<br />
kavatsetakse korvata kohalikele<br />
elanikele looduse ja eluskeskkonna<br />
hävitamine, kinnisvarahindade<br />
langus ja pidev keskkonnaohtlikus<br />
tsoonis elamine.<br />
Märkused võetakse arvesse <strong>KSH</strong> aruande koostamisel. Vastatud<br />
e-kirjaga 14.12.2011.<br />
Märkus võetakse <strong>KSH</strong> aruande koostamisel teadmiseks.<br />
Vastatud e-kirjaga 14.12.2011.<br />
Märkus võetakse arvesse <strong>KSH</strong> aruande koostamisel. Info<br />
edastati ka DP koostajale ja arendajale. Vastatud e-kirjaga<br />
14.12.2011.<br />
Ramboll AS vastas pöördumisele 13.01.2012 kirjaga järgmiselt:<strong>KSH</strong><br />
läbiviimise käigus on praeguseks (vahearuande<br />
koostamise etapil) selgunud, et esialgsetel andmetel ei<br />
põhjustata kavandatava Muuga PHAJ rajamise ja käitamisega<br />
looduskeskkonnale tõenäoliselt olulist negatiivset mõju<br />
ega ületata lubatud piirnorme, sh ei toimu looduse ja<br />
elukeskkonna hävitamist. Oluline mõju keskkonnamõju<br />
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähendu-<br />
26 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Kirja saatja ja kirja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
Aruanne<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
ses on defineeritud järgmiselt: keskkonnamõju on oluline,<br />
kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,<br />
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või<br />
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või<br />
vara. Mõjude hindamise protsess jätkub ja selle tulemustega<br />
on kõigil võimalik <strong>KSH</strong> aruande avalikustamise käigus<br />
tutvuda.<br />
<strong>KSH</strong> raames koostatud mõju hinnangus kinnisvara hindadele<br />
tuvastati, et kavandatava tegevuse alternatiivi 1 puhul<br />
võib a<strong>vald</strong>uda negatiivne mõju üksikutele Saviranna ja<br />
Rootsi-Kallavere läänepoolsetele elamutele (maksimaalselt<br />
kuni 5-10%, kuid mõju võib ka puududa) PHAJ rajamisaegsel<br />
perioodil. Veoautode kasutamisel raudteetranspordi<br />
asemel PHAJ rajamisaegsel perioodil võib olla negatiivne<br />
mõju maksimaalselt kuni 5-10% Saviranna ja Kallavere küladele<br />
ning üksikutele Uusküla vahetult Nuudi tee ääres<br />
paiknevatele elamutele (ka 0-alternatiivi puhul on tõenäoliselt<br />
Nuudi tee äärde müratõkke paigaldamine paratamatu).<br />
Alternatiivi 2 puhul õhusaastest ja mürast tingitud mõju<br />
kinnisvarahindadele puudub. Võimalik võib olla vähene visuaalne<br />
mõju Saviranna kõige põhjapoolsemate elamute<br />
merevaatele rajamisaegsel perioodil.<br />
Arendaja (OÜ Energiasalv) on omalt poolt välja pakkunud<br />
ettepanekud kohalike elanike elukeskkonna parandamiseks:<br />
osalemine Saviranna kaldakindlustuse projekteerimisel<br />
ja väljaehitamisel; graniidi väljamisel ehitustegevuse<br />
käigus tuleb tasuda ressursimaks (kogu ehitustegevuse<br />
jooksul suurusjärgus 1 miljon eurot), mis läheb kohaliku<br />
omavalitsuse ehk <strong>Jõelähtme</strong> valla eelarvesse. Raha kasutamine<br />
sõltub valla ja kohalike elanike kokkulepetest; PHAJ<br />
töötamise ajal on võimalik rahastada erinevaid tegevusi<br />
kohaliku elu edendamiseks. Konkreetselt on lubadusi täna<br />
raske anda, sest see sõltub detailplaneeringu arengutest.<br />
30. aprillist kuni 22. maini 2012 toimus <strong>KSH</strong> aruande avalik väljapanek, millest <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus<br />
teavitas asjast huvitatud asutusi ja isikuid e-posti teel ning ajalehtede (Päevaleht, Harju<br />
Elu, <strong>Jõelähtme</strong> vallaleht). Info oli kättesaadav Rambolli, <strong>Jõelähtme</strong> valla ja Energiasalv OÜ kodulehtedel<br />
(vt <strong>KSH</strong> aruande Lisa 14 alajaotus 1). Lisaks pandi eesti- ja venekeelsed teated üles üldkasutatavatesse<br />
kohtadesse nagu <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus, Maardu Linnavalitsus, Maardu ja <strong>Jõelähtme</strong><br />
rahvamajad, Saviranna ja Uusküla külade teadetahvlid, kaubanduskeskus Maardus (Grossi<br />
pood). <strong>KSH</strong> aruandega sai tutvuda Rambolli, <strong>Jõelähtme</strong> valla ja OÜ Energiasalv kodulehel ning<br />
(paberkandjal) Rambolli kontoris, <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuses ja Maardu Linnavalitsuses. <strong>KSH</strong> aruande<br />
avalik arutelu toimus 22. mail 2012 Maardu rahvamajas.<br />
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal sai esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi <strong>KSH</strong><br />
aruande kohta. Avalikul arutelul osalejad registreeriti ja arutelu kohta koostati protokoll (vt <strong>KSH</strong><br />
aruande Lisa 14 alajaotus 3).<br />
Avalikustamise käigus laekus 5 kirjalikku arvamust: AS-ilt Tallinna Sadam, Keskkonnaametilt,<br />
Saviranna küla külavanemalt Merike Metstakilt, Maa-ametilt ja Andrus Millerilt.<br />
Laekunud arvamusi analüüsiti. Tabel 3 annab ülevaate nendega arvestamise kohta <strong>KSH</strong> aruande<br />
täiendamisel ja täpsustamisel. <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus vastas kirjadele kirjalikult. Laekunud kirjad<br />
ja vastuskirjad neile on toodud <strong>KSH</strong> aruande Lisa 14 alajaotuses 2.<br />
27 /208
Tabel 3. Ülevaade <strong>KSH</strong> aruande avalikustamisel laekunud märkustest ja nendega arvestamisest<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
Kirja saatja, saatmise kuupäev ja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
1. AS Tallinna Sadam, 18.05.2012 kiri nr 2-7/11-1911/2487 (adressaat: <strong>Jõelähtme</strong> VV, koopia: Linnaruumi OÜ)<br />
1. Kuna <strong>KSH</strong> koostamine pole toimunud eskiis- ega põhiprojekti põhjal, ei<br />
ole eksperdid pidanud võimalikuks võtta otsust täiendava KMH algatamise<br />
ärajätmise osas. Mõju hinnang on lähtunud põhimõttelisest ehituskontseptsioonist.<br />
<strong>KSH</strong> aruandes on loetletud aspektid, millele on vaja järgnevates<br />
etappides anda täiendav hinnang – see tähendab, et tegevuslubade<br />
menetluses ei ole välistatud KMH menetluse läbiviimine.<br />
2. PHAJ rajamisega kaasnev suurim risk Muuga sadamale on söeterminali<br />
läheduses paikneva puurkaevu (katastri nr 21200) veekvaliteedi halvenemine<br />
kas põhjavee liigse eemaldamisega kaasneva depressioonilehtri ulatumisega<br />
merre ja sellest tingitud merevee tungimisega põhjavette või<br />
võimaliku ehitusaegse avariiga kaasnevast reostusest.<br />
3. Kuna PHAJ ehitusetapis on tegemist sisuliselt allmaakaevandusega, on<br />
oluliseks keskkonnaaspektiks ka väljapumbatava vee ärajuhtimine.<br />
Väljapumbatav vesi on väga hõljumirohke ja vajab enne veekogusse<br />
juhtimist settebasseinides setitamist. <strong>KSH</strong> järgselt peab settebasseine<br />
olema vähemalt kaks. Kuna antud ala ülemise horisondi põhjaveetase on<br />
kõrge, seda eriti kevadperioodil, võib liigvee ärajuhtimisega tekkida<br />
probleeme. Praeguses detailplaneeringus on sajuvee ärajuhtimist<br />
käsitletud pealiskaudselt (täpsustub ehitusprojekti staadiumis) ning<br />
eeldatavalt juhitakse koos väljapumbatava põhjaveega Uusküla küla<br />
Klaukse I, Hoidla tee 17, Nuudi tee 69, Vahetusmaa 2, Muuga sadama 3,<br />
Muuga sadam 3R kinnistute detailplaneeringus esitatud lahenduse kohaselt<br />
rajatavasse kollektorisse. Põhiplaanil sajuvee ärajuhtimist kajastatud ei<br />
ole.<br />
4. Tulekahjude ja plahvatuste peatükis lk 168 on mainitud ühe lausega, et<br />
eksperdi arvamuse järgselt PHAJ rajamine ei ohusta LPG (Liquid Petrol<br />
Gas) ja LNG (Liquid Natural Gas) terminalide rajamist, kuid millele ekspert<br />
arvamusel tugineb, pole lahti kirjutatud.<br />
5. Ptk 3.6.3 Olemasolevad ettevõtted vajavad korrigeerimist – Muuga sadamas<br />
planeeritava ala naabruses asub AS Muuga Betoonelement, samuti<br />
peavad olema käsitletud planeeritava ala naabruses ette nähtud perspektiivsed<br />
ettevõtted.<br />
Täiendavalt 31.05.2012 e-kirjaga: Siinkohal peame vajalikuks märkida,<br />
et AS Tallinna Sadam ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on<br />
plaaninud Vahetusmaa, Klaukse II ja Tahkumäe maaüksuse kasutuselevõt-<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Esitatud väide kordab <strong>KSH</strong> aruandes toodud järeldust: tegevuslubade menetluses<br />
ei ole välistatud KMH menetluse läbiviimine.<br />
Esitatud väide kordab <strong>KSH</strong> aruandes toodud järeldust: PHAJ rajamisega<br />
kaasnev suurim risk Muuga sadamale on söeterminali läheduses paikneva<br />
puurkaevu (katastri nr 21200) veekvaliteedi halvenemine.<br />
<strong>KSH</strong> aruandesse (ptk 13) on lisatud, et projekteerimise staadiumis tuleb<br />
sademevee ärajuhtimise lahenduse väljatöötamisel muuhulgas arvestada<br />
piirkonna (kevadise) kõrge põhjaveetasemega ja ümberkaudsete<br />
arendustega. Samuti on täiendatud <strong>KSH</strong> aruande ptk 7.1.3 ja ptk 13 selles<br />
osas, mida tuleb projekteerimisel silmas pidada, kui settebasseinidest<br />
väljapumbatav vesi kavatsetakse ära juhtida torustiku (kollektori) kaudu.<br />
<strong>KSH</strong> aruandesse (ptk 10.2.2) on lisatud vastavad põhjendused seoses LPG ja<br />
LNG terminalide võimalike riskidega.<br />
Aruande ptk 3.6.3 on täiendatud kavandatavate ettevõtete osas vastavalt<br />
AS-ilt Tallinna Sadam saadud täiendavale infole.<br />
<strong>KSH</strong> aruande ptk 13 on täiendatud järgmiselt: Arendaja kinnitusel<br />
arvestatakse PHAJ ehitustööde ajagraafiku koostamisel ja ehitusjärjekorra<br />
planeerimisel piirkonna kõikide kavandatavate ja juba töötavate ettevõtete<br />
28 /208
Kirja saatja, saatmise kuupäev ja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
tu [LNG terminali rajamiseks – <strong>KSH</strong> eksperdi täiendus]. Nimetatud<br />
maaüksuste kasutuselevõtuks on vajalik nendega piirnevas merealas teha<br />
suuremahulisi täitetöid ning täitematerjal veetaks kohale meritsi. Palume<br />
<strong>KSH</strong> raames hinnata täiendavalt, kas veevõtutoru merre paigutamine<br />
takistab täitetööde tegemist või tuleb ette näha, et veevõtutoru<br />
paigaldamine enne eelmainitud ehitustöid ei ole lubatud.<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
huvidega. Veehaarde ehituse ja veehaarde šahti rajamise aeg planeeritakse<br />
selliselt, et see ei segaks võimaliku LNG terminali rajamist ega söeterminali<br />
tegevust. Projekt kooskõlastatakse kõikide asjaosalistega. Veevõtušahti<br />
rajamisel on arutluse all ka altpoolt ülespoole rajamise variant, et mitte<br />
väljata materjali veehaarde kaudu, vaid tehnopargi alalt. Veevõtutoru<br />
ehitamiseks koostatakse eraldi projekt ning ehitustööde kavandamisel<br />
arvestatakse, et selle rajamine ei sega LNG terminali rajamist ja<br />
söeterminali tööd.<br />
2. Keskkonnaamet, 22.05.2012 nr HJR 6-8/12/11267-2 (adressaat: <strong>Jõelähtme</strong> VV, koopia: Ramboll Eesti AS)<br />
1. Aruande kokkuvõtte osas alapeatüki “Maismaa looduskeskkond ja kaitstavad<br />
alad” all (lk 13) on välja toodud, et PHAJ käitamisfaasis on otsesed<br />
häiringud linnustikule võrreldes ehitusfaasiga märksa väiksemad ning linnustik<br />
tõenäoliselt kohaneb uusrajatistega. Samas eelnevas kokkuvõtte<br />
ehitusaegsete mõjude all ei ole mõju olulisust linnustikule üldse mainitud.<br />
2. Aruandes on mitmes kohas (nt lk 22 ja 25) viidatud tulevikus<br />
kavandatavale Saviranna kaldakindlustusele. Juhime kohaliku<br />
omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Läänemere rannal on tulenevalt<br />
looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktist 3 rannakindlustuse rajamiseks<br />
vajalik planeeringu olemasolu, millega rannakindlustust kavandatakse.<br />
3. Palume aruandes täpsustada nii alternatiivi 2 kirjeldust kui ka selle jooniseid,<br />
sest praegusel juhul on need väga raskesti arusaadavad.<br />
Alternatiivi 2 täpsustamist ja paremat lahtiseletamist peame vajalikuks,<br />
kuna praegusel juhul ei lähe peatükis 5 (lk 78) kirjutatu kokku joonisega<br />
39 (samuti joonisega 46). Nimelt on peatükis 5 kirjutatud: “Alternatiiv 2 –<br />
veehaare, šahtid ja graniidi töötlemissõlm tehissaarel Ihasalu lahes (Joonis<br />
39). Ihasalu lahte rajatakse kõigepealt veehaarde rajamiseks vajalik saare<br />
osa. … Alajaam ja maa-alune vee-hoidla jäävad samasse kohta nagu<br />
alternatiivi 1 puhul, so Muuga sadama territooriumile.”. Kui nüüd vaadata<br />
joonist 39, siis selle kohaselt asub alajaam tehissaarel mitte samas kohas<br />
nagu alternatiiv 1 puhul. Palume alternatiivi 2 selgitaval joonisel välja tuua<br />
kõik kavandatava tegevuse jaoks olulised objektid, ka maa-alune<br />
veehoidla (joonisel 39 seda näidatud ei ole) ning seejuures panna tähele<br />
seda, et joonised ja tingmärgid oleksid selgelt arusaadavad.<br />
Kui nüüd alternatiivi 2 puhul jäävad alajaam ja maa-alune veehoidla<br />
peatükis 5 kirjeldatu kohaselt samasse kohta nagu alternatiiv 1 puhul, siis<br />
tekib küsimus, kuidas väljakaevatav graniit purustamiseks ja<br />
sorteerimiseks tehissaarele jõuab. Samuti jäävad küsitavaks alternatiivi 2<br />
müra ja välisõhu mõju, kuna praeguses käsitluses ei ole antud mõjude<br />
Kokkuvõtte ehitusaegsete mõjude peatükki on täiendatud linnustikule<br />
a<strong>vald</strong>uvate mõjude osas.<br />
<strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus on teadlik, et rannakindlustuse rajamiseks on vaja<br />
koostada detailplaneering.<br />
Alternatiivi 2 joonis on <strong>KSH</strong> aruandes asendatud paremini loetavaga.<br />
Alternatiivi 2 kirjeldust ptk-s 5 on täpsustatud järgmiselt: Alternatiiv 2 –<br />
tehissaarele Ihasalu lahes kavandatakse veehaare ja samad ehitised, mis<br />
alternatiivi 1 puhul Muuga Tööstuspargis: pea- ja abitõstetornid, šahtid,<br />
graniidi töötlemissõlm (konveier, purustid, sõel, laadimispunker, vaheladu)<br />
ja settetiik (vt Joonis 39). PHAJ alajaam koos trafodega tuleb maa-aluse<br />
mahuti juurde, kus on turbiinid ja generaatorid. Tehissaarele tuleb 330 kV<br />
alajaam, mille ehitab välja Elering. PHAJ alajaam ja Eleringi alajaam on<br />
omavahel ühendatud 330 kV kaabliga. Tehissaare põhimõtteline asukoht on<br />
näha Joonisel 1, punasega viirutatud ala Ihasalul lahes. Šahtid viivad<br />
tehissaarelt maa-alusesse veehoidlasse. Maa-aluse veehoidla<br />
rajamispiirkond on sama nagu alternatiivi 1 puhul (vt Joonis 1), so Muuga<br />
sadama idaosa territooriumi all ca 500 m sügavusel.<br />
Analoogselt alternatiivi 1 mürataseme ja välisõhu saastetaseme hindamisele<br />
on alternatiivi 2 mürataseme modelleerimisel arvestatud kõikide ehitiste ja<br />
tegevustega, mis neid näitajaid mõjutavad. Alajaam ja maa-alune veehoidla<br />
ei a<strong>vald</strong>a mõju piirkonna müratasemetele ja välisõhu seisukorrale kummagi<br />
alternatiivi korral.<br />
29 /208
Kirja saatja, saatmise kuupäev ja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
uurimisel Muuga sadama territooriumil asuva alajaama ja maa-aluse<br />
veehoidlaga arvestatud (vähemalt joonistelt nendega arvestamist ei<br />
kajastu).<br />
4. Aruande peatükis 5 ning samuti antud <strong>KSH</strong> heakskiidetud programmis<br />
on välja toodud, et <strong>KSH</strong> käigu käsitletakse kolme alternatiivi – 0alternatiiv,<br />
alternatiiv 1 ja alternatiiv 2. Aruandes on küll käsitletud alternatiive<br />
1 ja 2, kuid 0-alternatiiv on paljudes mõju<strong>vald</strong>kondades tähelepanuta<br />
jäänud. Palume kõiki alternatiive võrdselt hinnata.<br />
5. Aruandest läbivalt jääb arusaamatuks, millised terminalid Muuga PHAJ<br />
lähedusse on planeeritud rajada. Kui varasemates peatükkides on räägitud<br />
PHAJ kõrvale rajatavast vedelgaasi ümberlaadimise terminalist (edaspidi<br />
LPG terminal), siis peatükis 7.10.2 (lk 133) räägitakse veeldatud maagaasi<br />
terminalist (edaspidi LNG terminal) ning peatükis 10.2.2 (lk 167) on juba<br />
välja toodud, et PHAJ naabrusesse plaanitakse rajada nii LPG kui ka LNG<br />
terminalid. Kui PHAJ naabrusesse tulevadki mõlemad terminalid, siis jääb<br />
arusaamatuks, miks ei ole neid arvestatud koosmõjude hindamisel?<br />
Palume antud küsimuses aruannet täpsustada.<br />
6. Ehitusaegsete kumulatiivsete mõjude peatükis 7.10.3 “Mõju piirkonna<br />
müratasemele” on hinnatud PHAJ koosmõju LPG terminaliga ja mineraalväetiste<br />
granuleerimistsehhiga, kuid miks ei ole siinkohal arvestatud söeterminaliga<br />
Muuga sadamas?<br />
7. Kaevandatava materjali transpordi ja ladustamise logistika küsimus on<br />
küll pandud peatüki 13 “Soovitused ja ettepanekud edasiseks tegevuseks”<br />
alla, kuid kas juba käesolevas etapis on arendajal ja eksperdil mõtteid, ettepanekuid<br />
või kokkuleppeid, kuidas korraldada transporti ning kuhu teha<br />
materjali ladustamise kohad (vahelaod)? Palume võimalusel ka antud<br />
teemat <strong>KSH</strong> aruandes käsitleda.<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kõiki käsitletud alternatiive, kaasa arvatud 0-alternatiiv, on <strong>KSH</strong> käigus, sh<br />
alternatiivide omavahelises võrdluses, sisuliselt võrdselt hinnatud. <strong>KSH</strong><br />
aruandesse on tehtud vastavad täiendused.<br />
Aruande ptk 3.6.3 on täiendatud kavandatavate ettevõtete osas vastavalt<br />
AS-ilt Tallinna Sadam saadud täiendavale infole.<br />
Peatükki 7.10.2 oli lühend LNG sattunud ekslikult. Mõeldud on siiski LPG<br />
terminali ja viga on aruandes parandatud.<br />
Peatükis 10.2.2 on nii LPG kui LNG terminali nimetamine asjakohane, sest<br />
PHAJ riskianalüüsi koostamisel tuleb nende ohtlike ettevõtetega arvestada.<br />
LNG terminali kavandamine Muuga sadamasse on alles algusjärgus ja<br />
puuduvad vajalikud andmed koosmõju hindamiseks.<br />
Peatükki 7.10.2 on vastavalt täiendatud.<br />
Peatükis 7.10.3 on eraldi välja toodud kavandatavate ettevõtete võimalik lisanduv<br />
mõju piirkonna müratasemele. Olemasolevate ettevõtete, sh söeterminali<br />
mõju on käsitletud ptk-s 7.3, kus on arvestatud olemasoleva Muuga<br />
sadama raudtee müratasemega, mis hõlmab ka söeterminali raudteeliiklust<br />
(vt joonised 45, 46, 47). Aruande ptk 7.10.3 on vastavalt täiendatud.<br />
<strong>KSH</strong> aruandes (ptk 13) on välja toodud aspektid, millele tuleb transpordi ja<br />
ladustamise logistika skeemi väljatöötamisel keskkonnamõjude sisukohast<br />
tähelepanu pöörata. Logistikaskeem (põhjendatud vajadusel koos<br />
hinnanguga selle võimalikele keskkonnamõjudele) peaks olema otsustajale<br />
üheks lähtedokumendiks tegevusloa väljastamisel.<br />
3. Merike Metstak, Saviranna küla külavanem, 22.05.2012 e-kiri (adressaadid: <strong>Jõelähtme</strong> VV, OÜ Energiasalv, koopia: Ramboll Eesti AS)<br />
1. Kas oleks veel võimalik päästa Saviranna küla, kui privaatne ja<br />
väärtuslik asum? Ühelt poolt puudub külas korralik ühisveevärk ja<br />
kanalisatsioon, teisalt on mõnesaja meetri kaugusel asuva Muuga sadama<br />
tööstusala mõju merele ja looduskeskkonnale ebaselge. Niikaua, kui<br />
vastavaid uuringuid pole teostatud ei saa kohalikud elanikud olla nõus<br />
pump-hüdroakumulatsioonijaama rajamisega.<br />
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut teostab järjepidevat seiret Muuga lahes<br />
ning viimaste aastate seiretulemuste põhjal on Muuga lahe piirkonna<br />
elustiku seisundit hinnatud üldiselt heaks (vt <strong>KSH</strong> aruande ptk 3.4.4). <strong>KSH</strong><br />
käigus antud eksperthinnangu kohaselt on rannajoone muutused Saviranna<br />
küla juures looduslik protsess ning Muuga PHAJ kavandamine sellele<br />
täiendavat mõju ei a<strong>vald</strong>a.<br />
Muuga PHAJ detailplaneeringu staadiumile järgneb projekteerimise<br />
staadium, mille käigus tehakse muuhulgas täiendavaid uuringuid ja<br />
30 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kirja saatja, saatmise kuupäev ja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
täpsustatakse projekteerimise lähteandmeid, sh neid, mis puudutavad<br />
merekeskkonda.<br />
<strong>KSH</strong> aruandes on kohalikule omavalitsusele tehtud ettepanek korrigeerida<br />
üldplaneeringu tasandil piirkonna rohevõrgustikku (rohekoridori), mis Muuga<br />
tööstuspargi detailplaneeringu kehtestamisega on kaotanud oma eesmärgi.<br />
Arvestades jätkuvaid arenguid Muuga sadama piirkonnas tuleb tööstusala ja<br />
elamualade vahele ette näha tõhusalt toimiv rohevöönd ja edasistes<br />
planeeringuprotsessides sellest ka kinni pidada. <strong>Jõelähtme</strong> Vallavolikogu on<br />
algatanud <strong>Jõelähtme</strong> valla üldplaneeringu <strong>Jõelähtme</strong> Vallavolikogu 30. mai<br />
2012 otsusega nr 294 "<strong>Jõelähtme</strong> valla üldplaneeringu koostamise ja<br />
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine", kus muuhulgas<br />
täpsustatakse rohevõrgustiku paiknemist.<br />
2. Kui palju on kavas graniiti (mahuliselt) välja kaevata? Väljakaevatava graniidi maht on hinnanguliselt ca 5,5 miljonit m 3 . Tegelik<br />
maht võib <strong>KSH</strong> aruandes (ptk 1.4) antud mahtudest mõnevõrra erineda,<br />
sest täpset projekteeritud mahtu <strong>KSH</strong> koostamise ajal teada ei olnud. Maht<br />
on arvutatud väikese varuga eeldatavate maa-aluste ruumide mõõtmete<br />
järgi.<br />
3. Mida saab kohalik elanik kasu ehk milliste meetmetega on kavas<br />
inimestele korvata elukeskkonna oluline halvenemine ja kinnisvara<br />
väärtuse langus?<br />
Muuga PHAJ DP <strong>KSH</strong> tulemused ei näidanud piirkonna elukeskkonna olulist<br />
halvenemist ja kinnisvara väärtuse langust, kui kavandatava tegevuse<br />
arendamisega jätkatakse arvestades <strong>KSH</strong> ettepanekuid ja soovitusi.<br />
Palun vaadata ka Ramboll Eesti AS poolt 13.01.2012 MTÜ-le Saviranna<br />
Külaselts saadetud kirja vastuseks pöördumisele Muuga PHAJ DP <strong>KSH</strong><br />
vahearuande avalikustamise käigus.<br />
4. Kas maailmas on analoogilisi töötavaid jaamu? Maalimas on hulgaliselt maapealsete mahutitega pumphüdroakumulatsioonijaamu.<br />
Muuga PHAJ näol on tegemist unikaalse<br />
projektiga, sest üks mahuti on kavandatud maa-alusena, et tagada vajalikku<br />
kõrguste vahet, mida Eesti looduslik reljeef ei võimalda. Maa-aluse mahutiga<br />
töötavat jaama maailmas veel ei ole, kuid projekteerimisel on sellised<br />
jaamad USA-s ja Hollandis.<br />
5. Mitme inimese mitme päeva elektri vajaduse antud jaam katab? Arendaja arvestuste kohaselt moodustab PHAJ toodang (730 000 kWh/a)<br />
10% kogu Eesti tarbimisest (7 300 000 kWh/a), millest kodutarbimise<br />
osakaal on 1 600 000 kWh/a. Seega katab PHAJ toodang ligi poole kogu<br />
Eesti kodutarbimisest.<br />
6. Antud pump-hüdroakumulatsioonijaam rajatakse ilmselgelt selleks, et<br />
tasakaalustada tuuleenergiast toodetavat energiat. Mitu tuulikut ja kuhu<br />
need on kavas rajada?<br />
Tuulikuparke kavandatakse Ida-Virumaale, Pärnumaale, avamere tuulikuparke<br />
Läänemerre Hiiu madalale, Liivi lahte. Täpsemat informatsiooni saab<br />
AS-i Elering kodulehelt.<br />
7. Kuidas tagatakse, et maasse kaevandatud avausi ei kasutata mõneks PHAJ rajatakse vastavalt detailplaneeringule ja sellega koos läbi viidud<br />
keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (<strong>KSH</strong>). Detailplaneeringus on<br />
31 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kirja saatja, saatmise kuupäev ja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
muuks otstarbeks (näiteks jäätmehoidlaks)? sõnastatud kavandatava objekti kasutuseesmärk. Seega muid tegevuse ei<br />
ole võimalik sellel maa-alal käesoleva detailplaneeringu raames kavandada.<br />
Vastused esitatud küsimustele vt ka OÜ Energiasalv 24.05.2012.a kiri nr ES-<br />
VK/032.<br />
4. Maa-amet, 22.05.2012 nr 6.2-3/4860 (adressaat: <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus)<br />
Juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja punktis 3.5 Planeeritava ala<br />
kirjeldus esitatud tabelis on loetletud ainult osad kinnistud, mis jäävad<br />
planeeringualasse võrreldes planeeringu põhijoonistel esitatuga. Palume<br />
korrigeerida.<br />
Raudtee on osaliselt kavandatud Võerdla peakraavi asukohta. Peakraavi ei<br />
ole planeeringuga likvideeritavaks kavandatud. <strong>KSH</strong> aruande punktis 7.1.3<br />
Väljapumbatava vee ärajuhtimine kohaselt võib Võerdla peakraavi kaudu<br />
settebasseini läbinud vett nõuetekohaselt puhastatuna edasi merre<br />
juhtida. Settebassein on ette nähtud kaevandamistegevuse käigus<br />
kaeveõõntest eemaldatava vee setitamiseks. Raudtee on kavandatud<br />
kaevandatava materjali väljaveoks. Kuna eeltoodust võib järeldada, et<br />
peakraav ja raudtee on mõlemad vajalikud elektrijaama rajamisperioodil,<br />
siis teeme ettepaneku planeeringu seletuskirjas täpsustada raudtee<br />
rajamisega seonduvat Võerdla peakraavi osas.<br />
5. Andrus Miller, 31.05.2012 e-kiri (adressaat: <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus)<br />
TAOTLUS_1: Kui Muuga PHAJ ei suuda tõendada nende plaanitava majandustegevuse<br />
jooksvat kasumlikkust piisaval tasemel, et katta kõik kaasnevad<br />
kulud, siis ei tohi neile anda luba maa-alusteks töödeks, ei tohi kinnitada<br />
detailplaneeringut (tegevusele, mida pole mõistlik teostada) ega võimaldada<br />
muul viisil algatada mistahes kaasnevaid tegevusi.<br />
TAOTLUS_2: Enne mistahes lubade andmist ja detailplaneeringu<br />
kinnitamist on vaja tuvastada kuidas mõjutab merevesi graniidist šahtide<br />
ja mahutite vastupidavust nii keemiliselt kui veevoolu poolt põhjustatava<br />
kulumise tulemusena? Vt „Breakwater Design & Construction: A Case<br />
Study“.<br />
<strong>KSH</strong> aruande ptk-s 5 alternatiivi 1 kirjelduses esitatud DP-ga hõlmatavate<br />
kinnistute loetelu (Tabel 9) on täiendatud vastavalt DP koostajalt saadud<br />
teabele.<br />
Planeerija on täpsustanud lahendust AS-iga Tallinna Sadam. Selle<br />
tulemusena selgus, et Tallinna Sadam eelistab PHAJ sademe- ja<br />
tehnoloogilise vee ärajuhtimist LPG terminali DP-s kavandatud kollektori<br />
abil. Aspektid, millele tuleb tähelepanu pöörata PHAJ šahtidest ehituse ajal<br />
välja pumbatava vee ja sademevee ärajuhtimisel kollektori (torustiku)<br />
kaudu, on lisatud <strong>KSH</strong> aruande peatükkidesse 7.1.3 ja 13.<br />
<strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuse kommentaar: Üldjuhul ei ole planeerimismenetluses<br />
kohaliku omavalitsuse ülesanne selgitada välja kavandatava tegevuse<br />
äriplaani ning hinnata ärilisi riske. Kuid kuna analoogseid töötavaid PHAJ-sid<br />
maailmas pole, tegemist on mastaapse ettevõtmisega ja maa-alused<br />
rajatised on jääva iseloomuga, siis sellest tulenevalt <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong> otsustas<br />
tellida eksperthinnangu OÜ Energiasalv PHAJ äriplaanile. Nimetatud<br />
eksperthinnangu lähteülesannet hetkel koostatakse ning käsitletakse<br />
detailplaneeringu mitte <strong>KSH</strong> ühe osana. Nimelt <strong>KSH</strong> on läbi viidud lähtudes<br />
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusega ette<br />
nähtud nõuetest ja menetluskorrast, samuti <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuse poolt<br />
koostatud lähtetingimustest.<br />
Uuring „Breakwater Design & Construction: A Case Study“ viidi läbi<br />
ehitusmaterjalile, mida kasutati lainemurdjana Moresby saare sadamas, mis<br />
asub Kanada läänerannikul. Moresby saare sadama tingimustes on tegemist<br />
suurte temperatuuri kõikumistega (sh miinustemperatuurid), laine ja jää<br />
purustava mõjuga ning lisaks on sealne põhiliselt ookeaniveeline keskkond<br />
umbes kolm korda soolasem meie riimveelisest Läänemerest (vt:<br />
http://oarnorthwest.com/education/research/salish-sea-environment-map/).<br />
32 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kirja saatja, saatmise kuupäev ja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
Uuringus on rõhutatud, et hea tulemuse saavutamiseks tuleb võrdset<br />
tähelepanu pöörata projekteerimisele, kasutatavate materjalide omadustele,<br />
hanke korraldamisele, tööde läbiviija kogemustele ja järelevalvele. Sama<br />
põhimõttega tuleb arvestada ka PHAJ projekteerimis- ja ehitustööde<br />
korraldamisel.<br />
PHAJ tingimused on leebemad võrreldes eelnimetatud uuringus käsitletud<br />
objektiga. PHAJ tingimused kontrollitavad ja kergemad: merevee soolsus on<br />
kordades madalam, vee voolukiirus on täpselt arvutatav (ei pea näiteks<br />
arvestama tormiga) ja maa all on ühtlaselt soe temperatuur. Loomulikult on<br />
vaja ka PHAJ projekteerimise käigus läbi viia analoogilised materjalide<br />
tugevuse ja vastupidavuse uuringud.<br />
TAOTLUS_3: Enne mistahes lubade andmist ja detailplaneeringu kinnitamist<br />
on vaja tuvastada sealse graniidilasumi materjali mehhaanilised omadused,<br />
et saada teada, kui suuri sildeid tohib lubada graniidi sisse plaanitavate<br />
ruumide lagedel.<br />
TAOTLUS_4: Nii TAOTLUSE_2 kui TAOTLUSE_3 erapooletuks ja kinnitavaks<br />
täitmiseks on vaja võtta graniidilasumist uued proovid sõltumatute välismaiste,<br />
näiteks Soome spetsialistide juuresolekul ning analüüsida graniidi<br />
kõiki olulisi omadusi ka näiteks Soome VTT ekspertide poolt.<br />
TAOTLUS_5: Enne mistahes lubade andmist ja detailplaneeringu kinnitamist<br />
on vaja läbi analüüsida artiklis „Underground Hard-Rock Mining:<br />
Subsidence and Hydrologic Environmental Impacts“ kirjeldatud ohud ja<br />
stsenaariumid tuvastamaks plaanitavate õõnsuste sissekukkumise ohtu tulevikus.<br />
Nõustume, et uuringuid on vaja läbi viia, et täpselt teada, millise tugevuse<br />
ja kandevõimega on maa-alune ehituskeskkond. Samas pöörame tähelepanu<br />
asjaolule, et osa uuringuid saab ja on mõistlik läbi viia alles siis, kui<br />
ehitusega on jõutud graniidi sisse. Siis on võimalik teha horisontaalpuurimisi<br />
ja kindlaks teha, kuivõrd muutlik on graniit horisontaalsuunaliselt, ning<br />
täpsustada vastavalt sellele projektlahendust. Seega peame olulisemaks<br />
projekteerimist vastavalt konkreetsetele tingimustele graniidimassiivis ja<br />
töödeaegset järelvalvet ning soovitavalt ka ehituslubade etapilist<br />
väljaandmist.<br />
Laboritele esitatavad nõuded on määratud erinevate riiklike ja<br />
rahvusvaheliste (Euroopa Liidu ja ülemaailmsete) standarditega. Juhul kui<br />
labor on vastavate analüüside teostamiseks akrediteeritud, võib neid<br />
uuringuid seal läbi viia. Seejuures ei ole oluline, millises riigis kasutatav<br />
labor asub.<br />
Projektlahenduse tugevusarvutuse meetodist sõltub, milliseid näitajaid ja<br />
millistel katsemeetoditel saadud tulemusi on vaja arvutustes kasutada.<br />
Laboratoorsed uuringud tuleb läbi viia vastavalt sellele. Seetõttu on võimalik<br />
pinnaste ja kivimite asjakohaseid katseid läbi viia alles projekteerimise<br />
staadiumis. Oluline on see, et katsete läbiviimiseks kasutatakse ainult<br />
akrediteeritud laborite teenuseid.<br />
<strong>KSH</strong> aruandes on käsitletud ehitusaegset varisemisohtu ja esitanud sellekohased<br />
leevendusmeetmed ning juhitud tähelepanu teema täpsema käsitlemise<br />
vajadusele projekteerimise staadiumis. Käitamisaegseid varinguid<br />
hoiab ära perioodiline hooldus, mida on samuti <strong>KSH</strong> aruandes käsitletud.<br />
Uuring „Underground Hard-Rock Mining: Subsidence and Hydrologic<br />
Environmental Impacts“ käsitleb maa-aluseid metallimaardlaid, mis paiknevad<br />
enamikel juhtudel just rikkevööndites ja tihti kaasneb nendega ka kee-<br />
33 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kirja saatja, saatmise kuupäev ja sisu <strong>KSH</strong> eksperdi kommentaar<br />
miline reostus, mida graniidimaardla puhul ei ole. Teie poolt viidatud töös<br />
toodud üldiseid hüdrogeoloogilisi küsimusi, nt põhjaveetaseme alanemine,<br />
on <strong>KSH</strong> aruandes käsitletud ja välja on toodud ka uuringu ja seire nõuded<br />
tegevuse edasiseks kavandamiseks.<br />
Maa-aluse graniidisüvendi kavandamist puudutavate teemade täpsustamiseks<br />
küsiti täiendavat eksperthinnangut Soome eksperdilt, geoloog Mikael<br />
Takalalt. Põhimõtteliselt kinnitab tema arvamus Eesti geoloogiaeksperdi seisukohti<br />
(vt eespool). <strong>KSH</strong> aruannet on täiendatud tuginedes Mikael Takala<br />
ekspert-hinnangule, mis on lisatud <strong>KSH</strong> aruandele (vt Lisa 15) ja vastuskirjale<br />
(koos tõlkega eesti keelde).<br />
34 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
2.3. Planeeringu koostamise ja <strong>KSH</strong> osapooled<br />
Tabel 4. Detailplaneeringu koostamise ja <strong>KSH</strong> osapooled<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed<br />
DP koostamisest huvitatud<br />
isik (arendaja)<br />
DP ja <strong>KSH</strong> koostamise<br />
algataja ja DP kehtestaja,<br />
DP koostamise<br />
korraldaja ja <strong>KSH</strong><br />
korraldaja<br />
Energiasalv OÜ Lembit Vali<br />
<strong>Jõelähtme</strong> Vallavolikogu<br />
<strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus<br />
lembit@energiasalv.ee<br />
abivallavanem Teet Sibrits (DP)<br />
teet.sibrits@joelahtme.ee<br />
Eleri Kautlenbach (<strong>KSH</strong>)<br />
DP koostaja Linnaruumi OÜ Angela Kase<br />
<strong>KSH</strong> läbiviija Ramboll Eesti<br />
AS, Ramboll<br />
Finland OY<br />
<strong>KSH</strong> järelevalvaja<br />
Keskkonnaameti<br />
Harju-Järva-<br />
Rapla regioon<br />
eleri.kautlenbach@mail.ee<br />
angela@linnaruumi.ee<br />
Eike Riis<br />
eike.riis@ramboll.ee<br />
Pirita tee 20<br />
10127 Tallinn<br />
tel 653 3960<br />
<strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong><br />
<strong>Jõelähtme</strong> küla<br />
74202 Harjumaa<br />
tel 605 4887<br />
Pärnu mnt 141<br />
11314 Tallinn<br />
tel 699 0638<br />
Laki 34<br />
12915 Tallinn<br />
tel 698 8353<br />
harju@keskkonnaamet.ee Viljandi mnt 16<br />
11216 Tallinn<br />
Tel 674 4800<br />
Kuna <strong>KSH</strong> viiakse läbi KMH detailsusega, mis tagab eeldatavasti ka vee erikasutusloa menetlemiseks<br />
vajalike keskkonnaküsimuste käsitlemise, siis küsitakse aruandluse kõikidel etappidel seisukohta<br />
ka Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonnalt.<br />
<strong>KSH</strong> juhtekspert on Hendrik Puhkim, kes omab sellekohast õigust vastavalt keskkonnamõju hindamise<br />
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 34 lõikele 3.<br />
kõrgharidus: bakalaureusekraad geograafias (Tartu Ülikool, 1997-2002), magistrikraad<br />
geograafias (Université Joseph Fourier, 2005-2006), magistrantuur keskkonnakorralduses<br />
(Tallinna Ülikool, 2004-2007);<br />
töökogemus: 10-aastane (2001 – käesoleva ajani) töökogemus keskkonnamõju hindamise<br />
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alal (2001-2006 Maanteeameti planeeringute<br />
osakonna peaspetsialist keskkonna alal; 2006–2011 lõpp Ramboll Eesti AS-i keskkonnaosakonna<br />
juhataja; alates 2012 Ramboll Eesti AS-i juhataja asetäitja);<br />
strateegilise planeerimise koolitus: 2004.a läbitud kursus „Strateegiline planeerimine”<br />
(120 tundi, 3 AP, Tallinna Ülikool) ulatuses ning sooritatud eksam tulemusele „väga hea”;<br />
<strong>KSH</strong> põhimõtete, protseduuri ja seonduvate õigusaktide tundmine: 2004.a läbitud kursus<br />
„Strateegilise keskkonnamõju hindamine” (160 tundi, Tallinna Ülikool), 10-aastane töökogemus<br />
KMH ja <strong>KSH</strong> alal, mis on andnud teadmised ja praktika <strong>KSH</strong> põhimõtete, protseduuri<br />
ja asjakohaste õigusaktide tundmise kohta.<br />
<strong>KSH</strong> töörühma kuuluvad: Eike Riis (üldistavad peatükid: alternatiivide võrdlus, leevendusmeetmed,<br />
keskkonnaseire, sotsiaal-majanduslikud mõjud jms, ekspertide töö koordineerimine,<br />
aruande koostamine); Liis Tikerpuu (sotsiaal-majanduslikud mõjud, avalikkuse kaasamise korraldamine,<br />
<strong>KSH</strong> programmi koostamine, laevaliiklus); Veronika Verš (<strong>KSH</strong> ja KMH põhimõtted, <strong>KSH</strong><br />
programmi kvaliteedikontroll, kavandatava tegevuse kooskõla arengukavade, planeeringute ja<br />
35 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
muude oluliste dokumentidega, ülevaade <strong>KSH</strong> vahearuande avalikustamisest ja protokolli koostamine);<br />
Kersti Ritsberg (pinnas ja maastik, põhjavee kihtide läbimisega kaasneva mõju hindamise<br />
pädevus, veesaaste, radoon); Mikael Takala (graniidi kaevandamise temaatika); Jarmo<br />
Koljonen (veesaaste); Kaj-Erik Winqvist (kiirgus, radoon); Raimo Pajula (bioloogiline mitmekesisus,<br />
taimestik, loomastik, linnustik, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud, Natura<br />
2000); Veli-Matti Hilla (bioloogiline mitmekesisus, mereelustik); Aune Aunapuu (metoodika, alternatiivide<br />
kaalumine ja võrdlemine); Ahto Järvik, TÜ Eesti Mereinstituudi vastutav ekspert (mereloomastik<br />
ja -taimestik); Urmas Raudsepp, TTÜ Meresüsteemide instituudi vastutav ekspert<br />
(mere füüsikalised protsessid, hüdrodünaamika, rannikuprotsessid); Heiki Nurmsalu (välisõhu<br />
saaste, jäätmed); Joonas Hokkanen (jäätmeteke); Esta Rahno (müra, küsitlus); Ain Kendra (liiklus);<br />
Andres Talvari, Emil Peer Olsen (riskide hindamine); Andres Teder (ERI Kinnisvara, kinnisvara<br />
eksperthinnang); Merje Lesta (GIS, kaardimaterjalid, visualiseerimine), Merle Pabbo (kvaliteedikontroll).<br />
36 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS<br />
Alljärgneval joonisel on toodud kavandatava tegevuse eeldatava mõjuala skeem koos käsitletavate<br />
alternatiivide (vt ptk 5) asukohtadega. Mõjuala raadiuseks on esialgu arvestatud 2 km, mis<br />
<strong>KSH</strong> läbiviimise käigus sõltuvalt mõju iseloomust ja hindamistulemustest võib muutuda, nt transpordimüra<br />
mõju Uuskülas ja Nuudi tee piirkonnas, mõju Natura aladele, heljumi levik meres jne.<br />
Joonisele kantud 2 km raadius aitab kavandatava tegevuse (alternatiivide) kaugust konkreetsest<br />
punktist visuaalselt paremini ette kujutada.<br />
Joonis 4. Kavandatava tegevuse eeldatav mõjuala ning alternatiivide 1 ja 2 asukohad<br />
<strong>Jõelähtme</strong> vallas ja Muuga sadama lähipiirkonnas<br />
3.1. Geoloogiline ehitus, põhjavesi ja pinnavesi<br />
Geoloogilise ehituse kirjeldamisel on kasutatud Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud baaskaarti<br />
(Eesti geoloogiline baaskaart. 6343 Maardu. Seletuskiri, 2002), Maardu II graniidikaevanduse<br />
keskkonnamõju hinnangu aruannet (AS Maves, Tallinn 2009) ning Maardu graniidimassiivi täiendavat<br />
geoloogilis-hüdrogeoloogilist uuringut (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010).<br />
37 /208
3.1.1. Pinnakate ja aluspõhi<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Piirkonna kaasaegne reljeef on kujunenud pikaajalise geoloogilise arengu tulemusena alates<br />
Kambriumist kuni tänapäevani. Vana reljeefi vormid kujunesid välja aluspõhja kivimites, arenedes<br />
edasi liustikulisel perioodil ja mõjutasid omakorda edaspidise reljeefi kujunemist.<br />
Nõrgalt lõuna suunas kaldu olevate aluspõhjakihtide pealispinna reljeef on õhukese pinnakatte<br />
tõttu Maardu lahe põhjaosas jälgitav ka nüüdisaegsel maapinnal. Kavandatava tegevuse piirkond<br />
asub rannaäärsel klindiesisel madalikul. Siinne reljeef on välja kujunenud Balti mere erinevate<br />
arengustaadiumite ajal merelainete tegevuse ja rannal toimunud settimis- ja abrasiooniliste protsesside<br />
tulemusena.<br />
Üldjuhul on klindiesise madaliku laius maismaa piires 2–3 km ja see on kujunenud Alam-<br />
Kambriumi terrigeensetesse kivimitesse, mille nõrgalt põhja suunas kaldu pealispinna kõrgus on<br />
10 m ümp kuni 20 m amp. Kõige madalamal (40–45 m amp) asub aluspõhja pealispind Muuga<br />
mattunud orus. Planeeringuala piirkonnas on pinnakatte (moreeni) paksus 2-5 meetrit.<br />
Esimesteks aluspõhjalisteks kivimiteks antud piirkonnaks on Kambriumi ladestu kivimid. Kambriumi<br />
ladestu (liivakivi–savi) avamus hõlmab suure osa Põhja-Eesti klindi Ordoviitsiumi astangust<br />
põhja poole jäävast maismaa ja akvatooriumi alast (Joonis 5).<br />
Alam-Kambriumi ladestiku (mille paksus käsitletaval alal on 100–110 m) avamus hõlmab suurema<br />
osa (ca 85%) klindi Ordoviitsiumi astangu esisest alast. Ladestikus on 3 kihistut: Tiskre,<br />
Lükati ja Lontova lade.<br />
Tiskre kihistu (Є1ts) avamus kulgeb kitsa, sajakonna meetri laiuse vööndina klindiastangu jalamil,<br />
kus see mitmel pool (sh Ülgase pangal) ka paljandub. Kihistu koosneb suhteliselt monotoonsest<br />
hele- kuni kollakashallist jämeterisest kvartsaleuroliidist või pisiterisest kvartsliivakivist,<br />
milles on kohati (kihistu alaosas) rohekashalli, glaukoniiti sisaldava savika aleuroliidi vahekihte.<br />
Kihistu on oluline põhjavett kandva kihina. Planeeringualal see kihistu puudub või on väga õhuke.<br />
Lükati kihistu (Є1lk), millel paksust 10–12 m, moodustab alal sinisavilasundi ülaosa ja see paljandub<br />
mitmel pool klindiastangu jalamil (sh Ülgase pangal). Kihistut iseloomustab aleuroliidi või<br />
pisiterise kvartsliivakivi vahekihtidega sinisavi nime kandva rohekashalli aleuriitsavi (60–70%)<br />
esinemine. Lontova ja Lükati kihistu koos moodustavad Eesti aluspõhja kõige kindlama veepideme.<br />
Lontova kihistu (Є1ln), mis koos sellel lasuva Lükati kihistuga on tuntud sinisavi lasundi nime<br />
all, on 70–80 m paksusega ja koosneb rohekashallist kuni kirjuvärvilisest vähesel määral aleuriiti<br />
sisaldavast argilliidilaadsest savist. Kihistus on eristatavad, seda põhiliselt liiva sisalduse alusel, 4<br />
kihistikku (alt üles): Sämi (14–18 m liivakivi ja sinisavi vaheldumine), Mahu (20–25 m vähese liiva<br />
lisandiga sinisavi), Kestla (30–45 m puhast argilliidilaadset sinisavi) ja Tammneeme (kuni 8 m<br />
rohekashalli sinisavi glaukoniiti sisaldava liivakivi vahekihtidega).<br />
Vendi kompleksi Kotlini lademesse kuuluvad purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid) lasuvad<br />
50–60 m lasundina aluskorra murenemiskoorikul. Vendi kompleksis on siinsel alal eristatavad (alt<br />
üles) Gdovi ja Voronka kihistu.<br />
Voronka kihistu (V2vr), mis moodustab Vendi kompleksi ülaosa, loodesse suurenev paksus on<br />
ala piires 30–40 m. Selles eristub kaks eriilmelist kihistikku: all – Sirgala (kirjuvärviline kollakashall<br />
kuni punakapruun aleuroliidi ja aleuriitsavi vahekihtidega, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud<br />
pisi- kuni peenterine helehall kvartsliivakivi) ja ülal – Kannuka (4–8 m nõrgalt kuni<br />
keskmiselt tsementeerunud, pisi- kuni peenterine valkjashall kvartsliivakivi).<br />
Gdovi kihistu (V2gd) koosneb põhiliselt pisi- kuni keskterisest, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud<br />
liivakivist, milles võib erinevatel tasemetel (põhiliselt kihistu ülaosas) olla kirjuvärvilise<br />
(punakaspruun kollakate ja rohekashallide laikudega) savika aleuroliidi vahekihte. Kihistu paksus<br />
on 20-30 m. Kihistu alumisel piiril on kohati kuni meetrine jämeterisest liivakivist, graveliidist,<br />
peenkonglomeraadist kiht.<br />
38 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 5. Piirkonna geoloogiline kaart (Eesti geoloogiline baaskaart, 2002)<br />
Muuga sadama piirkond<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Muuga sadama piirkonna pinnakatte moodustavad liustikujärve- ja meresetted. Pinnakatte paksus<br />
on väga ebaühtlane. Pinnakatte paksused suurenevad mõnest meetrist lõunaosas kuni 25<br />
meetrini põhjaosas. Selline suur paksuste erinevus on tingitud sellest, et sadam asub osaliselt<br />
aluspõhja settekivimitesse lõikava mattunud ürgoru kohal.<br />
Pinnakatte esimese kihi moodustab aluspõhja sinisavidel lasuv liivsavimoreen. Liustikutekkelise<br />
moreeni kiht on küllaltki katkendlik ja kihi paksused ulatuvad tavaliselt paari meetrini. Mere läheduses,<br />
kus pinnakatte paksused on suuremad, lasub moreenil jääjärvelise tekkega savipinnaste<br />
kompleks kogupaksusega kuni 15 m. Sadama lõunaosas savipinnaste kompleks puudub, siin lasub<br />
moreenil või kohati ka otse aluspõhjal merelise tekkega orgaanilist ainet sisaldavad peeneteralised<br />
setted möllid või harvem ka mudaga segunenud nõrga kandevõimega keskmise terasuu-<br />
39 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
rusega liivad. Mölli kiht levib tervel sadama territooriumil, välja arvatud päris põhjapoolses osas,<br />
kus ta on ilmselt ehitustööde käigus eemaldatud. Kihi paksus on keskmiselt 3 m ja see lasub absoluutkõrgustel<br />
-4…2,5 m.<br />
Pinnakatte pindmise osa moodustavad mölli kihil lasuvad väga erineva koostise ja paksusega täitematerjalid.<br />
Lõunapoolsemas osas on täite paksused väiksemad, siin on kasutatud põhiliselt erinevate<br />
terasuurustega liivpinnaseid, mis on segatud munakate, veeriste ja killustikuga. Põhjaosas,<br />
kus täitepinnase paksused suurenevad (ulatudes kuni 15 m sügavusele maapinnast) on täitematerjalina<br />
kasutatud lisaks liivale ka paelahmakaid. Täitena on kasutatud ka sadama süvendamisel<br />
väljapumbatud liivpinnaseid.<br />
Aluspõhja pealispinna moodustavad Kambriumi ladestu Lontova kihistu sinisavid, mis sadama<br />
territooriumil vaheldudes liivakivi ja aleuroliidi kihtidega ulatuvad 60 m sügavuseni maapinnast.<br />
3.1.2. Kristalne aluskord<br />
Maardu graniidimaardlas teostas aastatel 1979-1982 geoloogilisi uurimistöid Eesti Geoloogiavalitsus.<br />
Neeme graniidimassiivi piires puuriti massiivi 36 puurauku üldmetraažiga 8412 m, millest<br />
2130 m ulatuses läbiti graniite.<br />
Puuraukudes tehti puuraukude geofüüsikalised uuringud (γ–karotaaž) ja viidi läbi hüdrogeoloogilised<br />
vaatlused. 1992.a teostas Eesti Geoloogiakeskus uuringu graniidi varu kinnitamiseks, mille<br />
alusel Eesti Maavarade Komisjoni 25.10.1994 otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne<br />
tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus -160 kuni -225 m.<br />
Lisaks nendele töödele viis Eesti Geoloogiakeskus OÜ 2010. aastal läbi Maardu graniidimassiivi<br />
täiendavad geoloogilis-hüdrogeoloogilised uuringud (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2010).<br />
Uuringu peamiseks eesmärgiks oli täpsustada geofüüsikaliste meetoditega (gravimeetria) oletatava<br />
Maardu tektoonilise rikke kulgu ning Vendi ja kristalse aluskorra murenemiskooriku kivimite<br />
hüdrogeoloogilisi omadusi.<br />
Graniidikihi pealispind lasub absoluutkõrgusel 125–135 m. Aluskorras on eraldatud kaks suurt<br />
kompleksi:<br />
Alam-Proterosoikumi vanusega svekofeenia kurrutusvöötme moonde- ja magmakivimid –<br />
Jägala kihistu;<br />
Alam-Proterosoikumi lõpuaegsed platvormse arengustaadiumi intrusiivsed kivimid –<br />
Neeme massiivi porfüürilaadsed kaaliumgraniidid.<br />
Jägala kihistu ühendab endas, algselt settelisi ja settelis-vulkanogeenseid metamorfiseerunud<br />
ning tugevasti kurrutatud moondekivimeid, mis kujutavad endast katkendlikke loodekagusuunalisi<br />
vööndeid.<br />
Maardu-<strong>Jõelähtme</strong>-Neeme piirkonnas on Jägala kihistu kivimeist läbi murdnud magmakivimite<br />
keha – Neeme porfüürilaadsete kaaliumgraniitide massiiv, mis on sarnane nii teiste analoogsete<br />
Põhja-Eesti kui ka Lõuna-Soome väikeste rabakivilaadsete graniitide massiividega. Neile graniitidele<br />
on iseloomulik küllaltki ühtlane kiirgusfoon – 60-100 MKR/h puuraukude gamma-karotaaži<br />
järgi ja 20-25 MKR/h puursüdamike mõõtmisel.<br />
Massiivi piires esineb kahte eri tüüpi graniite:<br />
porfüürilaadsed kaaliumgraniidid on kesk- kuni jämeterise põhimassi ja tahveljate 1-5 cm<br />
kaaliumpäevakivi porfüürsete eraldistega tardkivimid;<br />
peenterised apliiditaolised kaaliumgraniidid on peeneteralise põhimassi ja kohati nõrgalt<br />
välja kujunenud väikeste (2-5 mm) kaaliumpäevakivi eraldistega soonkivimid.<br />
Peenterine apliiditaoline kaaliumgraniidi erim esineb porfüürilaadsete graniitide põhimassis mõnekümne<br />
sentimeetriste kuni kümnekonna meetri paksuste subvertikaalsete soontena. Soonte ja<br />
põhikivimi kontaktid on teravad ja selgelt lõikava iseloomuga. Apliitsed sooned kujutavad endast<br />
40 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
ilmselt graniidimassiivi kristallisatsiooni hilisema faasi produkti, mis tunginud juba tarduda jõudnud<br />
massiivis tekkinud lõhedesse.<br />
Neeme massiivi graniitide murenemiskoorik on keskmiselt 5 m paksune.<br />
III astme ehk pude murenemiskoorik levib graniidimassiivi kõige pindmises osas, olles esindatud<br />
pudeda või nõrgalt tsementeerunud helehalli, põhiliselt kvartsist koosneva jämeterise poorse kivimiga.<br />
II astme murenemiskoorik ehk savikas murenemiskoorik koosneb juba tunduvalt püsivamatest<br />
punakaspruunidest savikatest kivimitest.<br />
Mäetehnilisest seisukohast lähtudes võib III ja II astme murenemiskoorikut vaadelda koos, kuna<br />
mõlemad koosnevad suhteliselt pudedaist kivimeist. Kokku moodustavad III ja II astme murenemiskoorikud<br />
kogu murenemiskooriku üldmahust 80%, keskmiselt 4 m.<br />
I astme murenemiskoorik, mille paksus on keskmiselt 1 m (vahemikus 0,2–10,2 m), on esindatud<br />
suhteliselt kõvade kaljukivimitega. I astme murenemiskooriku alumine piir on ühtlasi kogu<br />
murenemiskooriku alumiseks piiriks.<br />
Kivimite massiivis võib jälgida 10–20 cm intervalle, mille piires kivim on tugevasti murenenud<br />
(Maavara kaevandamise loa taotlus. Maardu II graniidikaevandus, 2007).<br />
3.1.3. Hüdrogeoloogilised tingimused<br />
Graniidi kattekivimites on järgmised veekihid: Ordoviitsium-Kambriumi veekiht, Kambriumi-Vendi<br />
veekiht, aluskorra murenemiskooriku ja lõhetsoonide veekiht. Graniidimassiivi avamiseks tuleb<br />
kõik need veekihid läbida.<br />
Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht esineb väga õhukese kihina, kuna Ordoviitsiumi kihid antud<br />
piirkonnas puuduvad ja selle veekihi Kambriumi kivimitest esineb siin vaid Tiskre kihistu. Veekiht<br />
lasub vahetult õhukese pinnakatte all ning on pinnakatte veega hüdrauliliselt seotud.<br />
Lükati–Lontova regionaalne veepide (Є1lk–Є1ln) levib kogu planeeringuala piirkonnas ja on esindatud<br />
eelnimetatud kihistute argilliidilaadsete savidega (sinisavi) ja ülemises ca 5 m läbilõikes<br />
kohati aleuroliidiga. See on läbilõike tüsedaim (kuni 75 m) ja suurima isolatsioonivõimega veepide<br />
– transversaalne filtratsioonkoefitsient on 10-7–10-5 m/d. Lontova kihistu alumist ca 10 m tüsedusega<br />
Sämi kihistikku, kus liivakivi kihid vahelduvad sinisaviga, vaadeldakse parema filtratsiooni<br />
tõttu koos Voronka veekihiga.<br />
Kambriumi–Vendi veekihi vettandvaiks kivimiteks on eelnimetatud ladestute liivakivid ja<br />
aleuroliidid. Planeeritaval alal puudub Kambriumi-Vendi veekihi ülaosa (Voronka) ja alaosa<br />
(Gdov) selgelt eraldav veepide. Läbilõikes ei esine pidevat savi kihti, vaid ainult savi vahekihid ja<br />
läätsed. Sellele vaatamata eristuvad veeandvuses ja ka keemiliselt koosseisult ülemised Voronka<br />
aleuroliidid ja pisi- kuni peeneterised liivakivid Gdovi kuni keskteristest liivakividest.<br />
Kambriumi–Vendi veekiht on üheks peamiseks veevarustuse allikaks piirkonnas (lähimad mõjutatud<br />
veehaarded/puukaevud on toodud peatükis 7.1) ja seni ainuke Maardu linna veevarustuse allikas.<br />
Kambriumi–Vendi veekompleksis on kõrge kloriidide sisaldus (200–350 mg/l), mis lubab<br />
selle põhilise Tallinna ümbruse (põhjaranniku) veevarustusallika paigutada vaid rahuldavasse<br />
kvaliteediklassi. Probleemiks on ka ülenormatiivne radionukliidide sisaldus, mis eeldab kallist<br />
toorvee puhastamist eelkõige raadiumist. Veekiht on surveline, survetase on Maardus absoluutkõrgusel<br />
-6 m.<br />
Kambriumi–Vendi veekihi ülaosa (Voronka) filtratsioonikoefitsient (K) on keskmiselt 1–5 m/d,<br />
puurkaevude erideebit (q) ei ületa tavaliselt 1 l/s×m. Veekihi põhjavesi on <strong>vald</strong>avalt HCO3-Cl-Ca-<br />
Mg-tüüpi ja mineraalsus 0,4–0,9 g/l. Kambriumi–Vendi veekihi alaosa (Gdov) kivimite filtratsioonikoefitsient<br />
on keskmiselt 5–6 m/d ning puurkaevude erideebitid vahemikus (keskmiselt)<br />
1-2,5 l/s×m.<br />
41 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Aluskorra murenemiskooriku ja lõhelise vööndi põhjavesi on surveline. Vesi esineb vaid kristalse<br />
aluskorra ülemises osas – murenemiskoorikus ning selle vahetus lamamis. Antud põhjavesi on<br />
mineraalne.<br />
3.1.4. Pinnavesi<br />
Planeeringuala jääb Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda. Kuna meri on lähedal, siis valgub<br />
enamus piirkonna sademevett merre (pinnaveekogusid ei teki). Harju alamvesikonna maismaa<br />
pinnaveele (mageveele) on kavandataval tegevusel seetõttu väike mõju.<br />
Ainus maismaaline pinnaveekogu piirkonnas on Võerdla peakraav (paralleelnimi Kallavere oja).<br />
Võerdla peakraav (keskkonnaregistri kood VEE1089000) on 5,7 km pikkune ja 15,9 km 2 suuruse<br />
valgalaga vooluveekogu, mis suubub Muuga lahte. Tegemist on mitteavaliku tugevasti muudetud<br />
veekoguga, mille kaldal kehtib 10 m laiune veekaitsevöönd (veeseaduse § 29 lg 2 p 2). Looduskaitseseadusest<br />
lähtuvaid kalda piiranguvööndi kitsendusi ja kalda ehituskeeluvööndi kitsendusi<br />
Võerdla peakraavi kaldal ei rakendata. 4<br />
Keskkonnateabe keskuse hinnangul on Võerdla peakraav (Kallavere oja) algselt olnud looduslik<br />
vooluveekogu (oja), mis Muuga sadama ja raudteejaama ehituse käigus on osaliselt muudetud<br />
tehislikuks ning mille alamjooksu ja suudme asukohta on korduvalt muudetud. 5<br />
Käesoleval ajal on AS-i Tallinna Sadam ja Keskkonnaministeeriumi vahel käimas arutelu Võerdla<br />
peakraavi juriidilise staatuse ja sellega seotud kitsenduste üle.<br />
3.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused<br />
Käesolevas peatükis on põhiliselt kasutatud Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju<br />
hindamise aruandes 6 esitatud andmeid. Tegemist on pikaajaliste üldistustega, mis on keskkonnamõju<br />
hindamise aspektist asjakohased.<br />
Meresüsteemide instituut (MSI) viis 2011.a läbi tuulte ja hoovuste mõõtmisi Muuga lahe piirkonnas.<br />
Info mõõteriistade ja andmestiku kohta vt Lisa 9.<br />
3.2.1. Tuuled<br />
Muuga sadama ilmajaama andmetel domineerisid Muuga lahel aastatel 2001-2004 lääne- ja lõunatuuled<br />
(Joonis 6). Tuulesuundade korduvuse esimene maksimum oli S (170-190º), teine W<br />
(250-270º) ja kolmas NE (50-70º). Üldistades võib öelda, et Muuga sadama akvatooriumil domineerivad<br />
tuuled lõuna- ja läänesuuna vahel, ning kirdesuund on juba märgatavalt nõrgemini<br />
esindatud. Mõõteperioodi keskmine tuule tugevus oli 5,2 m/s. Tuulisemad kuud Muuga lahel, nagu<br />
ka terves Eesti rannikumeres, on jaanuar, veebruar, november ja detsember. Nendel kuudel<br />
on tuule keskmine tugevus ligikaudu 10-20% aasta keskmisest suurem. Ligikaudu keskmise lähedal<br />
on tuule kiirused märtsis, aprillis, mais ja oktoobris ning vaiksemad kuud on suvekuud –<br />
juuni, juuli, august ning september, keskmisest ligikaudu 10-20% nõrgemate tuultega. Kui tuulisemate<br />
kuude puhul domineerivad ülekaalukalt SW, S ja W tuuled, siis aprillis, mais, juunis ja<br />
juulis eristub hästi ka tuulteroosi sekundaarne tipp N-is või NE-s. Tugevad tormid Eesti rannikul<br />
on statistiliselt põhiliselt SW, SSW, W ja S suundadest. Lisaks esineb ka torme NW ja N suunast,<br />
kuid harvem.<br />
Aasta jooksul mõõdetakse maksimaalseid tuulekiirusi tavaliselt oktoobris-novembris. Sellistel<br />
puhkudel võib tuule kiirus ulatuda kuni 30 m/s, vahel enamgi. Sündmused, kus tuule kiirus on<br />
4<br />
Allikad: Keskkonnaregister; Keskkonnaministeeriumi 16.10.2012 kiri nr 12-15/7764-2<br />
5<br />
Keskkonnateabe keskuse 29.05.2012 kiri nr 10-2/618-2; vt:<br />
http://eelis.ic.envir.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=1447634544 (vaadatud 30.10.2012)<br />
6<br />
Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Tallmac töö nr 0507. Tallinn,<br />
märts 2006<br />
42 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
üle 13 m/s, on siiski suhteliselt harvad. Tugevaid tuuli (15-20 m/s) esineb sagedamini talveperioodil.<br />
Suhteliselt nõrkade tuulte, 3-7 m/s osakaal on suur ja need domineerivad rohkem kui<br />
kolmveerandi kogu aastast. Täieliku tuulevaikuse perioode esineb 10% kõigist juhtudest.<br />
Muuga sadam paikneb Muuga lahe kaguosas ja on seetõttu maismaa poolt kaitstud lõunast puhuvate<br />
tuulte eest. Sadamabasseini idaosa on Tahkumäe poolsaare poolt samuti kaitstud idast<br />
puhuvate tuulte eest.<br />
Joonis 6. Aastate 2001-2004 keskmine tuulteroos Muuga sadama piirkonnas<br />
MSI andmetel on tuuled Soome lahe kohal üldiselt põhjustatud (antud laiuskraadidel) aktiivse<br />
atmosfääri tsüklonaalse tegevuse poolt. Seetõttu on tuul tavaliselt suhteliselt muutlik nii kiiruselt<br />
kui ka suunalt, olles seejuures sesoonsete iseärasustega. Teatav sesoonne tuulemuster oli hästi<br />
jälgitav ka 2011 aasta suvel ja sügisel. Suvise mõõteperioodi jooksul puhusid <strong>vald</strong>avalt mõõdukad<br />
tuuled kahest domineerivast suunast (Joonis 8, ülemine graafik). Selgelt eristus kaks umbes<br />
nädalase pikkusega tugevamate lõunatuulte episoodi (algusega 5. ja 24. augustil), kus tuule kiirused<br />
jäid vahemikku 5–7 m/s. Samuti domineerisid idakaarte tuuled, mis olid kohati isegi tugevamad,<br />
kiirustega kuni 10–11 m/s (nt 29. juulil, 13. ja 19. augustil). Ülejäänud vaatlusaja jooksul<br />
olid tuuled suhteliselt nõrgad (
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Ihasalu poolsaare suunas. Ainult kestvad keskmised ja tugevad lõuna- ja kagutuuled võivad pöörata<br />
voolamise põhjasuunaliseks ning idatuuled läänesuunaliseks. Muuga lahe keskosa kiiruste<br />
väli on tugevamini mõjutatud lokaalsetest tuultest.<br />
Sageli esineb ka situatsioon, kus Tahkumäe neeme juures formeerub piki rannikut voolamiste<br />
suhtes konvergentsitsoon, st Tahkumäe neemest lääne pool on hoovus suunatud itta ning ida<br />
pool läände. Selle tulemusena võib täheldada tugevat põhjasuunalist voolamist Tahkumäe neeme<br />
tipu lähedal. Liikudes põhja poole, pöördub hoovus läände, formeerides tsüklonaalse tsirkulatsioonipesa<br />
Muuga lahe lõunaosas.<br />
Hoovuse kiirused kogu vedelikusambas jäävad peamiselt vahemikku 5-10 cm/s, kusjuures otsest<br />
seost hetkeliste tuule ja voolamise kiiruste vahel pole, mis viitab vee tsirkulatsiooni teatavale hilinemisele<br />
atmosfääritingimuste muutumise korral.<br />
MSI on 2011. aastal täpsustanud hoovuste liikumist ja kiiruseid Muuga lahe piirkonnas nii kaldaäärses<br />
kui ka sügavas meres. Hoovuste mõõtejaamade asukohad vt Joonis 7.<br />
Joonis 7. Muuga lahe ja selle lähimere batümeetriline kaart (punane ring tähistab mõõtejaama<br />
ADCP1 ja sinine ring ADCP2 asukohta; sügavuste skaala on meetrites)<br />
Kaldaäärne meri (mõõtejaam ADCP1)<br />
Madalsageduslikud hoovused kaldalähedases jaamas olid kogu mõõtmisperioodi jooksul <strong>vald</strong>avalt<br />
suunatud piki kallast (ida või lääne suunas) ning olid ligilähedaselt barotroopse iseloomuga, st ilma<br />
oluliste muutusteta vertikaalis (Joonis 8 ja Joonis 9). Ainult hoovuse suuna muutumisel vastupidiseks<br />
esinesid paaripäevased perioodid, mille jooksul hoovus oli kaldasuunaline (näiteks 21.–<br />
23. august ja 17.–18. oktoober). Üldise tendentsina on jälgitav hoovuse kiiruste oluline vähenemine<br />
mere põhjalähedases kihis (vt alumisi graafikuid, kus on esitatud andmed maksimaalsel<br />
mõõtesügavusel ~4 m kaugusel põhjast), mis on seletatav merepõhja hõõrde mõjuga.<br />
Seejuures torkab silma mõningane erinevus suve- ja sügisperioodi vahel (Joonis 10). Suveperioodil<br />
oli voolamine <strong>vald</strong>avalt suunatud itta, kusjuures maksimaalseks kiiruseks mõõdeti<br />
18 cm/s. Tavaliselt jäid idasuunalised kiirused vahemikku paar kuni 10 cm/s. Tugev läänesuunaline<br />
hoovus mõõdeti perioodi lõpuosas (Joonis 8), mil kiirused ulatusid kuni 17 cm/s. Ülejäänud<br />
läänesuunalised liikumised ei ületanud 5 cm/s. Sügisperioodil suurenes läänesuunaliste hoovuste<br />
osakaal (kuni 15 cm/s), samuti vähenesid idasuunalised maksimaalsed kiirused (kuni 12 cm/s).<br />
Olgu lisatud, et põhjalähedaste hoovuste keskkiirused olid vastavalt 2,6 ja 4,0 cm/s vastavalt suve-<br />
ja sügisperioodi jaoks ning maksimaalsed kiirused ulatusid kuni 9 cm/s.<br />
44 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Suhteliselt suurte kiirustega madalsageduslike hoovuste esinemine kaldaalas (suunatuna piki<br />
isobaate) on üldiselt kooskõlas varasemate uuringutega erinevates meredes. Jaam ADCP1 asus<br />
suhteliselt ühtlase kaldega nõlva ülaosas ning jaama paarikilomeetrises ümbruses olid isobaadid<br />
ida-läänesuunalised. Mere ülemises kihis domineerivad tavaliselt tuulehoovused, mis on suunatud<br />
tuule suunast paremale. Esitatud tuuleandmed siiski sellist hoovuse ajalist käiku ei seleta. Kaldaalas<br />
esinevad sõltuvalt soodsatest tuultest upwellingud ja downwellingud, millega kaasnevad<br />
barokliinse iseloomuga joad põhiliselt mere ülemises kihis (antud juhul siiski välistatud liiga väikese<br />
kauguse tõttu kaldast). Samuti põhjustab tuul kaldaalas (eriti lahtede piirkonnas) suuremaid<br />
veepinna kaldeid ning seetõttu ka barotroopse hoovuse komponendi. Mõõdetud hoovuste<br />
barotroopne iseloom ja hoovuste suunamuutused olid suure tõenäosusega tingitud veetaseme<br />
muutustest, kusjuures hoovused ise olid tugevalt topograafiliselt tüüritud. Analüüs näitas, et<br />
kuus idasuunalist hoovuste episoodi toimus eelneva vähemalt 3-päevase pikkusega püsivate lõunakaarte<br />
tuulte korral ja need kestsid kuni sellise tuulerežiimi lõpuni (näiteks 28.–31. august,<br />
20.–23. oktoober). Seevastu ainus kindlapiirilise tuuletaustaga läänesuunaline hoovuse episood<br />
esines 28.–31. juulil püsiva kirdetuule toel. Samas jääb selgusetuks, mis käivitas eelpooltoodud<br />
tugevaima läänesuunalise hoovuse suveperioodi lõpus.<br />
tuul<br />
3 m<br />
8 m<br />
13 m<br />
19 m<br />
5 m/s<br />
18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9<br />
5 cm/s<br />
18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9<br />
5 cm/s<br />
ADCP1_1<br />
18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9<br />
5 cm/s<br />
18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9<br />
3 cm/s<br />
18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9<br />
Joonis 8. Tuule ja hoovuse vektorite (erinevatel sügavustel) ajaline käik jaamas<br />
ADCP1_1. Nool iga graafiku vasakul otsal näitab vektorite põhjasuunda (N) ja noole<br />
pikkus varustatuna numbriga kiiruse mastaapi<br />
45 /208
tuul<br />
5.5 m<br />
8.5 m<br />
13.5 m<br />
18.5 m<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 9. Tuule ja hoovuse vektorite (erinevatel sügavustel) ajaline käik jaamas<br />
ADCP1_2. Nool iga graafiku vasakul otsal näitab vektorite põhjasuunda (N) ja noole<br />
pikkus varustatuna numbriga kiiruse mastaapi<br />
v-komponent (cm/s)<br />
10<br />
5<br />
0<br />
-5<br />
10 m/s<br />
5 cm/s<br />
5 cm/s<br />
ADCP1_2<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
5 cm/s<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
5 cm/s<br />
-10<br />
-20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20<br />
u-komponent (cm/s)<br />
Joonis 10. Hoovuse kiiruse komponentide seos 10 m sügavusel kogu mõõtmisperioodi<br />
jooksul. ADCP1_1: mustad punktid, ADCP1_2: sinised punktid<br />
46 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Sügav meri (mõõtejaam ADCP2)<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Madalsageduslike hoovuste ajaline käik jaamas ADCP2 näitas selgelt barotroopset iseloomu kuni<br />
umbes 50 m sügavuseni (Joonis 11).<br />
tuul<br />
6 m<br />
15 m<br />
25 m<br />
35 m<br />
45 m<br />
55 m<br />
64 m<br />
10 m/s<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
10 cm/s<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
10 cm/s<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
10 cm/s<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
10 cm/s<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
10 cm/s<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
10 cm/s<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
10 cm/s<br />
ADCP2<br />
9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11<br />
Joonis 11. Tuule ja hoovuse vektorite (erinevatel sügavustel) ajaline käik jaamas<br />
ADCP2<br />
47 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Mõneti üllatavalt olid hoovused <strong>vald</strong>avalt lõunasuunalised, st vastupidised puhunud tuultele. Suurimad<br />
lõunasuunalised kiirused pinnalähedases kihis kuni 14 cm/s esinesid 2. ja 19. oktoobril<br />
ning põhjasuunalised kiirused kuni 7 cm/s 12. oktoobril. Kui 12. ja 19. oktoobri suuri kiirusi saab<br />
hästi seostada tugevaimate tuultega mõõtmisperioodil, siis 2. oktoobril jääb tuule tausta osa paraku<br />
selgusetuks. Alates 23. oktoobrist kuni vaatluste lõpuni oli hoovus praktiliselt statsionaarne.<br />
Põhjalähedases kihis (64 m) toimus kiiruste oluline vähenemine, mis väljendus keskkiiruses 2,2<br />
cm/s (maksimaalne kiirus ~6 cm/s) ning hoovuse vektorite pöördumises vastu kellaosuti liikumise<br />
suunda. Mõlemad näitajad on heas kooskõlas põhjakihi Ekmani spiraaliga.<br />
Domineerivad lõunasuunalised hoovused sobituvad suhteliselt hästi piirkonna isobaatide jaotusele,<br />
sest jaam ADCP2 asub sellest ida poole jääva madaliku nõlva jalamil (Joonis 8). Samas paikneb<br />
see mandri ja Prangli/Aksi saarte süsteemi vahelise suhteliselt sügava kanali lõunaosas, kus<br />
varasemate uuringute kohaselt võib esineda intensiivseid voolamisi sõltuvalt veetaseme jaotusest<br />
Soome lahes. Et mõõtmisperioodil puhusid Soome lahe tsüklonaalset tsirkulatsiooni toetavad tuuled,<br />
siis võib eeldada, et kanalis toimus põhiliselt idasuunaline voolamine. Mõõdetud hoovused<br />
kajastavad seega tõenäoliselt selle voolamise lõunaosa „kohandumist“ vastavalt põhjatopograafiale,<br />
eriti idapoolsele madalikule. Kirjeldatud lõunasuunalised hoovused võivad osutuda oluliseks<br />
veevahetuse seisukohalt Muuga lahe piirkonnas.<br />
Muuga lahe hoovuste modelleerimine<br />
Suvel ja sügisel läbi viidud mõõtmistulemusi kasutati Muuga lahe hoovuste modelleerimisel (vt<br />
täpsemalt Lisa 9).<br />
Suvise perioodi mõõtmised näitasid, et ADCP1 asukohas oli keskmine hoovus kogu veesambas<br />
idasuunaline. Mudel reprodutseeris samuti kogu veesambas peamiselt idasuunalise hoovuse, kuid<br />
alahinnanud on hoovuse kiirust. Muutlike tuulehoovuste tõttu oli modelleeritud keskmine hoovuse<br />
kiirus pinnakihis väiksem kui sügavamates kihtides, kus voolamine on stabiilsem. Põhjakihis olid<br />
keskmised hoovuse kiirused väiksemad põhjahõõrde tõttu. Vertikaalselt keskmestatud horisontaalsete<br />
kiiruste jaotus näitab, et suvisel perioodil olid Muuga lahe piirkonnas <strong>vald</strong>avalt idasuunalised<br />
hoovused. Suuremad hoovuse kiirused olid vaadeldava piirkonna avamerepoolses osas ning<br />
väiksemad ranniku lähedal (Joonis 12 ja Joonis 13).<br />
Sügiskuude horisontaalsete kiiruste jaotus näitab, et Muuga lahe avaosas valitsesid septembris ja<br />
oktoobris <strong>vald</strong>avalt läänesuunalised hoovused (Joonis 14 ja Joonis 15), kusjuures Ihasalu lahes<br />
formeerus pööris. Hoovusemõõtjate ADCP1 ja ADCP2 asukohad olid selle pöörise lääne- ja lõunaosas,<br />
kus toimuski <strong>vald</strong>avalt lõuna- ja edelasuunaline ning kalda lähedal läänesuunaline vee liikumine.<br />
Lahe sügavamas osas domineerisid läänesuunalised hoovused, mis on tingitud vee tungimisest<br />
läbi Aksi saare ja Ihasalu poolsaare vahelise väina. See püsiv hoovus on seletatav sellel<br />
perioodil valitsenud lääne- ja edelatuulte poolt tekitatud veetaseme tõusuga regiooni kirdeosas ja<br />
ka kogu Soome lahe idaosas.<br />
Sügisesel perioodil võis ADCP1 asukohas märgata nii mõõtmisandmetes kui ka mudeli tulemustes<br />
pinnakihi keskmist loodesihilist voolamist ja hoovuse pöördumist kirdesse põhjakihis. Keskmised<br />
kiirused ühtivad mõõtmistega hästi, olles siiski veesamba keskmistel sügavustel ülehinnatud ligikaudu<br />
1 cm/s. Modelleeritud pinnakihi keskmised hoovuse vektorid pöördusid sarnaselt mõõdetud<br />
hoovustele, pinna lähedal ida suunda. Mudeli keskmiste kiiruste horisontaalne jaotus näitab,<br />
et ADCP1 asus tekkinud keerise lõunapoolses osas, kus hoovuse kiiruse suund muutus kiiresti,<br />
pöördudes ranniku lähedal loodest itta.<br />
Modelleeritud hoovused ühtivad hästi vaadeldava koha topograafilise eripäraga. Peamiselt läänesihilised<br />
hoovused on tingitud antud koha isobaatide sihist, mis on samuti ida-lääne suunalised,<br />
ning domineerivatest lõuna- ja edelatuultest. Keskmistel sügavustel modelleeritud hoovuste ja<br />
mõõdetud hoovuste suunad lahknesid. Mõõdetud hoovused olid peamiselt lõuna- ja edelasuunalised.<br />
Samuti on mudel alahinnanud hoovuste kiirusi. Põhjalähedases kihis on simulatsioon hästi<br />
reprodutseerinud keskmise edelasuunalise hoovuse.<br />
48 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 12. Veesamba keskmised hoovuse kiirused juulis. Värvusskaalal on hoovuse kiirused<br />
cm/s<br />
Joonis 13. Veesamba keskmised hoovuse kiirused augustis. Värvusskaalal on hoovuse<br />
kiirused cm/s<br />
Joonis 14. Veesamba keskmised hoovuse kiirused septembris. Värvusskaalal on hoovuse<br />
kiirused cm/s<br />
49 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 15. Veesamba keskmised hoovuse kiirused oktoobris. Värvusskaalal on hoovuse<br />
kiirused cm/s<br />
Sügiseste keskmiste hoovuste horisontaalsest jaotusest võib näha keerissüsteemi, mis on tekkinud<br />
Ihasalu lahte tänu läänesuunalisele hoovusele läbi Aksi saare ja Ihasalu poolsaare vahelise<br />
väina. Selle keerise tõenäoliselt erinev geograafiline paiknemine simulatsioonis, võrreldes loodusega,<br />
võib olla üks põhjus mõõdetud ja modelleeritud hoovuste erinevusele mõlemas ADCP asukohas.<br />
Ka suviste kiiruste alahindamist võib seletada kui protsesside ruumilist nihet kuna horisontaalne<br />
kiiruste jaotus näitas, et mõnevõrra avamere pool ADCP1 asukohast on mudel reprodutseerinud<br />
idasuunalised hoovused, mille keskmised kiirused muutusid vahemikus 3-4 cm/s.<br />
Mudel reprodutseeris hästi rannikusihilised hoovused, nii nagu näitasid mõõtmised ADCP1 asukohas.<br />
Hoovuste horisontaalsed jaotused näitasid, et sarnaselt käituvad hoovused ka kogu Muuga<br />
lahe ulatuses. Seega kirjeldab mudel ka vaadeldava regiooni hüdrodünaamilisi protsesse piisavalt<br />
hästi.<br />
3.2.3. Lainetus<br />
Muuga lahes kujuneb lainetus põhiliselt välja tuule otsese mõju tulemusena. Suurimad lainekõrgused<br />
3,5–4 m on põhjaranniku lahtedes tekitatud põhjakaarte tormidega, kui tuule kiirus on<br />
suurem kui 15–20 m/s. Nõrga ja mõõduka tuulega (3-8 m/s) kujuneb Muuga lahes tervikuna välja<br />
ühtlane, kuni 0,5 m kõrguste lainetega laineväli. Tugevama tuulega (9-11 m/s) suureneb lainekõrgus<br />
1-2 meetrini. Lahe avaosas ühtib lainetuse suund enamasti tuule suunaga, rannale lähemal<br />
jälgib laineväli rannanõlva topograafiat ja lainefront muutub paralleelseks rannajoonega.<br />
Kuna Muuga laht on põhja suunast avatud ja põhjatuulte osakaal tuule suundade jaotuses väike,<br />
võib eeldada suhteliselt nõrga lainetuse esinemist Muuga lahes. Visuaalsete vaatluste (1945-<br />
1989) põhjal saadud lainekõrguste jaotus näitab, et domineerivaks on lainetus kõrgusega alla<br />
0,3 m (52,9%). Lainetus kõrgusega 0,3-0,5 m esineb sagedusega 27,5% vaadeldava ajavahemiku<br />
jooksul. Suhteliselt harvad on juhused, kus laine kõrgus ületab ühe meetri (alla 3%).<br />
Rohkem kui pooltel juhtudel on lainete levimissuunaks sektor põhja ja kagu vahel. Küllaltki suur<br />
on lainetuse puudumise osakaal, mis näitab, et suhteliselt nõrgad tuuled ei suuda tekitada Muuga<br />
lahes lainetust. Olgugi et keskmine laine kõrgus on Muuga lahes suhteliselt väike, võib täheldada<br />
olukordi, kus lained võivad kasvada kuni 3,5 m kõrguseks ja seda just tugevate (>20 m/s) loodetuulte<br />
puhul (alla 0,1%).<br />
Erinevalt avamerest tuleb lahtede puhul arvestada nende suhtelist suletust, mis Muuga lahe puhul<br />
ülekaalus olevate tuule suundade korral on heaks takistuseks tugeva lainetuse väljakujunemisele,<br />
kuid samas teatud tuule suuna korral osutub lainetust võimendavaks faktoriks.<br />
50 /208
3.2.4. Veetase<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Muuga laht on suures osas mõjutatud veeseisust terves Läänemeres. Meretaseme muutlikkus nii<br />
Läänemeres tervikuna kui ka Eesti rannikul on tingitud peamiselt lokaalsete mõjurite toimest.<br />
Tähtsamad neist on tuule kiirus, suund ja kestvus, õhurõhu muutused, jõgede sissevool ning<br />
veevahetuse intensiivsus läbi Taani väinade. Muuga lahes, nii nagu ka suuremal osal Eesti rannikust<br />
(v.a kinnised lahed või jõesuudmed) on veetaseme kõikumiste amplituud ca 2,5 m, absoluutselt<br />
kõrgeima ja madalaima veeseisu vahena (Muuga lahes +126 ja –90 cm Kroonlinna nulli<br />
suhtes).<br />
Veetaseme kõikumise ööpäevased amplituudid on suuremad sügisel ja kevadel ning väiksemad<br />
suvel. Talvel mõjutab ööpäevast amplituudi jää, mis ei lase tuule mõjul veemassideni jõuda,<br />
summutades veetaseme kõikumised.<br />
3.2.5. Jääolud<br />
Normaalse talvega on jääolud Muuga lahe piirkonnas võrdlemisi kerged, võrreldes Soome lahe<br />
idaosa või Botnia lahega. Põhjus peitub siin Soome lahe veemasside talvises tsirkulatsiooniskeemis,<br />
mille kohaselt Läänemere avaosast pärit soojemad (ja soolasemad) veemassid liiguvad<br />
mööda Eesti rannikut ida poole ja külmemad (samas ka magedamad) veemassid mööda põhjarannikut<br />
lääne poole.<br />
Muuga laht külmub täielikult vaid erandlikel talvedel – nii võib Muuga sadamat lugeda jäävabaks<br />
sadamaks. Sagedamini, peaaegu igal talvel 1-2 korda esineb lahes jääd lühiajaliselt, põhiliselt<br />
ajujää vormis. Soojadel talvedel esineb jääd ainult suhteliselt kitsalt ranna ääres. Merejää esinemise<br />
aastatevaheline muutlikkus on küllaltki suur ja seotud klimaatiliste perioodidega.<br />
Varaseim jää tekkimise kuupäev on vaatlusperioodil 1920.-90.a olnud 2. november ja hiliseim<br />
12. märts. Normaalse talve korral esineb Muuga lahes stabiilseid jäävorme jaanuari lõpus ja<br />
veebruari alguses. Siiski on tegemist jääga, mis aeg-ajalt laguneb ja navigatsiooni oluliselt ei takista.<br />
Erandiks on lahte põhjakaarte tuulega sisse kantud ajujää, mis kuhjudes ja rüsistudes võib<br />
laevaliiklust takistada ning millega tuleb arvestada ehitiste projekteerimisel sadama piirkonda.<br />
Keskmine jää paksus on vaatluste põhjal olnud 35 cm ning maksimaalne 73 cm. Jää lagunemine<br />
algab märtsi lõpul või aprilli algul lahe avatud lääneosas, kus kinnisjää moodustub hiljem kui lahe<br />
idaosas. Lagunemine toimub kiiresti, keskmiselt 10 päeva jooksul. Laht vabaneb jääst aprilli algul<br />
(keskmiselt 4. aprillil). Vaatluste põhjal (1920-1990) on varaseim vabanemine jääst toimunud 9.<br />
jaanuaril, hiliseim 14. mail.<br />
3.3. Muuga lahe veekvaliteedi karakteristikud<br />
TTÜ Meresüsteemide instituut on käesoleva töö raames läbi viinud vee karakteristikute mõõtmise<br />
Muuga lahes. Kolmel korral –16.05.2011, 18.07.2011 ja 07.11.11 – mõõdeti järgmisi veekvaliteedi<br />
karakteristikuid: temperatuur, soolsus, Secchi ketta sügavus, hapniku kontsentratsioon,<br />
klorofüll a fluorestsents, lahustunud orgaaniline aine (LOA), heljum, klorofüll a, hajumise spektrid,<br />
biogeenid. Mõõtmisjaamade asukohad, metoodika ja mõõtmistulemused vt Lisa 9.<br />
Mõõtmistulemused näitavad, et tegemist on looduslike protsessidega ning märgatavat antropogeenset<br />
mõju vähemalt mõõtmiste tegemise ajal ei täheldatud. Seega kirjeldavad antud mõõtmised<br />
looduslikku fooni, mille alusel saab edaspidi hinnata inimtegevuse keskkonnamõju Muuga lahele.<br />
51 /208
3.4. Looduskeskkond<br />
3.4.1. Taimestik<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Suuremal osal planeeringualast (katastriüksused 24504:004:1087, 24504:004:1088,<br />
24504:004:1089, ja 24504:004:1006) levib tühermaa-ala, mis on osaliselt tasandatud ja mullakiht<br />
kooritud ning kus looduslik taimkate puudub. Alal esineb <strong>vald</strong>avalt rohumaa- ja<br />
ruderaaltaimestik. Kirdeosas on mullakiht koorimata ning levivad kamardunud mullad ja võsastunud<br />
rohumaa. Rohurinde katvus on lausaline ja domineerivad kõrrelised, põõsarindes <strong>vald</strong>ab<br />
sanglepp (vähemal määral leidub ka haaba), mis moodustab 7-30% katvusega ja 2-7 aasta vanuse<br />
võsa. Edelaosas on maapinda tasandatud ning mullakiht kooritud ning kuhjatud hunnikutesse.<br />
Seetõttu on taimekooslused alles kujunemas – kruusane pind on hõredalt ja laiguti taimestunud<br />
ning alal <strong>vald</strong>ab esmane taimkate ehk nn pioneerkooslus. Ala servadesse on jäetud kasvama<br />
üksikuid suuremaid tammesid ja mände, <strong>vald</strong>aval osal alast puurinne puudub. Sanglepa domineerimisega<br />
(vähemal määral kasvab ka haaba) põõsarinne on liituvusega 10-40% ja kõrgusega<br />
1-4 meetrit, võsa vanus on enamasti 2-6 aastat. Taimekooslused alal on inimtegevuste poolt<br />
muudetud maastike tõttu äsja kujunenud ning kiirelt tiheneva lepavõsa tõttu jätkuvalt muutumas.<br />
Antud ala taimkate ei oma looduskaitselisi väärtusi ega ka potentsiaali kaitseväärtuste kujunemiseks.<br />
Planeeringuala loodeservas, olemasolevast teest loodes (katastriüksustel 24504:004:1074 ja<br />
24504:004:1092) kasvab planeeringualal ligikaudu 2,7 hektaril erivanuselise puistuga lehtmets.<br />
Domineeriv puuliik alal on sanglepp, millele lisanduvad kask, haab, tamm ja saar. Kasvukohatüübilt<br />
on mets naadi ja lodu vahepealne, vähemal määral leidub ka pangametsade tunnuseid. Puistu<br />
esimese rinde vanus on enamasti 30-70 aastat, tammede vanus võib küündida ka üle 100 aasta.<br />
Puistu liituvus varieerub vahemikus 0,6-0,8 ning kõrgus on 18-24 m. Võrdlemisi tiheda (liituvus<br />
0,3-0,6) alusmetsa moodustavad toomingas ja sarapuu. Paiguti on esimene rinne hõre ning<br />
teise rinde moodustab tihe sanglepp. Metsa struktuur viitab sellele, et see võib olla kujunenud<br />
kunagise puiskarjamaa metsastumisel. Mets kasvab kergel kallakul ja niiskel mineraalpinnasel.<br />
Paiguti, eriti suletud lohkudes, esineb soostumise märke. Kaitstavaid taimeliike ega kõrget kaitseväärtust<br />
omavaid taimekooslusi alal ei esine. Siiski on metsa puhul tegu võrdlemisi heas looduslikus<br />
seisundis oleva ning arvestatavat ökoloogilist väärtust omava alaga. Metsaala kompaktsust<br />
ja väärtust on vähendanud äsjased lageraied, mis on planeeringuala loodeservas jätnud<br />
metsast järele vaid 15-25 m laiuse riba.<br />
Joonis 16. Kooritud pinnasega tühermaa<br />
planeeringuala lõunaosas alles kujuneva<br />
rohurinde ning sanglepa ja haava võsaga<br />
Joonis 17. Looduslik lehtmetsariba planeeringuala<br />
loodeservas<br />
52 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 18. Moreenrand kavandatava tehissaare<br />
piirkonnas (vaade endise piirivalvekordoni<br />
juurest itta)<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 19. Rannaniit kavandatava tehissaare<br />
piirkonna rannikualal<br />
Kavandatava veehaarde (alternatiivi 1 korral) või tehissaare (alternatiivi 2 korral; vt ptk 5) võimalikus<br />
mõjupiirkonnas piirab Muuga sadama akvatooriumi ida poolt söeterminali territooriumi<br />
piiril asuv kividest muul. Sellest ida pool on säilinud poollooduslik mererand (nõukogudeaegse piirivalvekordoni<br />
piirkond). Alal levib ca 200 m ulatuses taimestunud kivine moreenrand, mis ida<br />
pool läheb üle liivarannaks. Lühikesele (150 m pikkusele) liivarannalõigule järgneb ida pool Saviranna<br />
piirkonna astanguline rand.<br />
Lainemurdjast idas paiknevast rannast lõuna ehk sisemaa suunas (katastriüksustel<br />
24504:004:0996 ja 24504:004:0997) asub Eesti looduse infosüsteemi (EELIS-e) andmetel rannaniit,<br />
mis oli teostatud inventuuri andmetel klassifitseeritud esmatähtsaks Natura elupaigatüübiks<br />
1630* – Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud. Praeguseks on söeterminali ja lainemurdja<br />
ehituse tõttu hävinud niiduala lõunapoolsem osa ning säilinud on ca 1,7 ha suurune ala,<br />
mis on samuti võrdlemisi tugevalt mõjutatud erinevatest tegevustest (nõukogudeaegne piirivalvekordon,<br />
lainemurdja ehitus, valgustusmast, pinnasteed jne) ning ala pindalast on suur osa<br />
kahjustatud. Rannaniidu seisund on halvenenud tõenäoliselt ka traditsioonilise kasutuse – karjatamise<br />
– lakkamise tõttu. Rannaniit ei oma looduskaitselist väärtust.<br />
Rannaniidu alast idas (katastriüksusel 24504:004:0073) piirneb liivarand niidualaga, mis EELIS-e<br />
andmetel oli klassifitseeritud Natura elupaigatüübiks 6210 – Festuco-Brometalia-kooslustega<br />
poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal. Praeguseks on <strong>vald</strong>av osa<br />
niidualast söeterminali ja tee rajamisega hävinud. Säilinud on vaid tee ja ranna vaheline 30-50 m<br />
laiune ala üldpindalaga alla hektari. Tugevate mõjutuste tõttu (ala läbivad kraavid, autodega<br />
sõitmine, prügistamine, võsastumine) on ala seisund halb ning niiduala ei oma ilmselt enam olulist<br />
looduslikku väärtust ega kvalifitseeru Natura elupaigatüübiks.<br />
Ülalkirjeldatud, EELIS-e andmebaasis kajastuvaid niitude elupaigatüüpide andmeid on käesolevas<br />
<strong>KSH</strong> aruandes kasutatud käsitletava rannikupiirkonna taimestiku kirjeldamiseks. Natura-alade<br />
eelvaliku käigus teostatud inventuuril põhinevate andmete olemasolu EELIS-es ei sea nendele<br />
aladele mingeid otseseid looduskaitselisi kitsendusi ega kaitserežiimi. Alad ei kuulu Natura 2000<br />
alade koosseisu.<br />
3.4.2. Loomastik<br />
Muuga Tööstuspargi alal levivad maastikus suuremalt jaolt sekundaarsed ja tugevate inimmõjudega<br />
maastikud ning taimekooslused. Ümbruskonnas leidub siiski ka võrdlemisi loodusliku seisundi<br />
ja taimkattega maastikke. Planeeringuala imetajafauna pole kujunenud ulatuslike loodusmaastike<br />
tingimustes, vaid koosneb tõenäoliselt võrdlemisi inimlembestest liikidest, kellele sobivad<br />
mõõdukast inimtegevusest tingitud häiringud ning alal <strong>vald</strong>avad sekundaarsed taimekooslused.<br />
Piirkonna loomastikku mõjutavad ühest küljest Maardu linna, Muuga sadama ning muude ettevõtete<br />
ning teede naabrus, teisalt on ümbruskonnas säilinud suhteliselt ulatuslikud metsaalad.<br />
53 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Seetõttu võib eeldada, et piirkonnas, sealhulgas planeeringualal, elutsevad tavalisemad ulukid<br />
nagu rebane, metskits, halljänes, tõenäoliselt ka kährikkoer. Samuti võivad piirkonda sattuda<br />
metssiga ja põder. Inimpelglike suurkiskjate (hunt ja ilves) ning karu elutsemine piirkonnas või<br />
sattumine alale pole tõenäoline. Maakonna teemaplaneeringu järgi läbib planeeringuala rohekoridor,<br />
kuid valla ÜP järgi on samal alal tootmis- ja transpordimaa juhtotstarve ning mitmete uusarenduste<br />
tõttu on antud koridori tegelik olulisus loomade liikumisteena kaheldav. Planeeringuala<br />
ei jää oma maastikuliselt asetuselt teadaolevalt loomade oluliste liikumiskoridoride alale. Vt ka<br />
ptk 3.4.6.<br />
3.4.3. Linnustik<br />
Muuga Tööstuspargi alal, kus seni hoonestamata osas levivad võsastuvad tühermaad, on paigalinnustik<br />
tõenäoliselt suhteliselt vaene. Levivad põõsastike liigid. Avamaaliikide jaoks on sanglepavõsa<br />
liiga tihe ning lagedamad laigud liiga väikesed. Võsastuva tühermaa ala on suhteliselt kitsas<br />
ning paikneb metsaalade vahel ning seetõttu võib sarnaneda oma linnustikult võsastuva<br />
raiesmiku alaga. Planeeringuala loodeservas leviv lehtmets pakub elupaiku tiheda põõsarindega<br />
lehtmetsadele iseloomulikule linnustikule. Inimpelglike liikide pesitsemine alal pole väga tõenäoline,<br />
kuna ala paikneb kitsa (kuni 70 m laiuse) ribana maantee ja teiste arenduste vahel. Kaitstavate<br />
või ohustatud linnuliikide esinemise kohta alal andmeid pole.<br />
Kavandatava PHAJ veehaarde/tehissaare piirkonna läänepoolses osas paikneb nn tehisrand söeterminali<br />
ja Muuga sadama idapoolse lainemurdjaga. Piirkonna idapoolses osas levib inimmõjutustega,<br />
kuid oma struktuurilt siiski veel looduslik moreenrand. Kuna potentsiaalne mõjuala asub<br />
Muuga sadama piiril (osaliselt kattub sellega), siis annavad linnustikust parima ülevaate Muuga<br />
sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise käigus aastal 2005 tehtud uuringud. Järgnev<br />
ülevaade on antud nimetatud uuringu põhjal.<br />
Kavandatava PHAJ alternatiivi 1 veehaardest / alternatiivist 2 (tehissaarest) kagu ja lõuna poole<br />
jääval Kroodi oja, Muuga raudteejaama ja söeterminali vahelisel alal ning Muuga lahel registreeriti<br />
perioodil aprill–september 2005 läbi viidud välitööde käigus 7 76 linnuliiki. Kaitsealuseid linnuliike<br />
registreeriti alal 19, neist Euroopa Liidu direktiivi 79/409/EMÜ (nn Linnudirektiiv) I lisasse<br />
kuulub 10 liiki: laululuik, valgepõsk-lagle, roo-loorkull, kalakotkas, täpikhuik, vöötsaba-vigle,<br />
soorisla, räusktiir, randtiir ja punaselg-õgija.<br />
Alal pesitses 25 linnuliiki 46 paarina, kellest arvukaimad pesitsejad olid väiketüllid, randtiirud,<br />
kaldapääsukesed ja rootsiitsitajad. Enamus lindudest pesitses kahes metsasalus, roostikus ja tiikide<br />
ääres. Kühmnokk-luige ja ristpartide pesapaigad jäid välja selgitamata, need asusid arvatavasti<br />
Kroodi oja vasakul kaldal. Linnudirektiivi I lisa liikidest pesitsesid alal punaselg-õgija ning<br />
randtiir.<br />
Läbirändel esinenud linnuliike oli 33, arvukaimad neist aulid. Väikeste salkadena peatuvad alal<br />
soo- ja metskiurud, soo-, kõvernokk- ja suurrislad, rästad, siisikesed ja lõokesed, merel aga väga<br />
arvukalt aulid ning vähemal määral hahad. Ülelennul registreeriti väikesed laululuige ja valgepõsk-lagle<br />
parved. Tähelepanuväärseim läbirändaja oli I kaitsekategooriasse kuuluv kalakotkas,<br />
kuid teda võib siiski pidada alal juhukülaliseks.<br />
Tavalisemad avamerelinnud on sukelpardid – aul, sõtkas ja hahk, kes peatuvad kohtades, kus on<br />
rikkalik põhjaloomastik. Nende põhitoiduks on limused, ennekõike söödav rannakarp ja balti lamekarp.<br />
Talveperioodil linnuvaatlusi alal tehtud pole, kuid on alust arvata, et Muuga lahele võib koguneda<br />
sadu või isegi tuhandeid aule, sõtkaid, kosklaid ja teisi partlasi. Aluse selleks annab Muuga sadama<br />
tihe laevaliiklus, mis raskendab püsiva jääkatte tekkimist, mistõttu lahel võib leiduda jäävabasid<br />
lõike talv läbi. Söeterminalist ida poole jääv kavandatava veehaarde/tehissaare piirkond<br />
jäätub praegu laevaliikluse puudumise ja parema varjatuse tõttu tõenäoliselt märksa kiiremini.<br />
7 Muuga sadama idaosa laiendamise KMH aruanne. AS Tallmac töö nr 0507. Tallinn, märts 2006<br />
54 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Muuga sadama idaosa laiendamise KMH 8 tõi negatiivsete mõjudena linnustikule välja järgnevad<br />
asjaolud:<br />
sadama laiendamiseks kavandatud tegevustega kaasneks praegu Muuga raudteejaama, söeterminali<br />
ja Kroodi oja vahelisel alal esinevate linnustiku elupaikade hävimine, millega koos<br />
kaovad nii läbirändavad kui ka haudelinnud. Siiski pole see linnustiku kaitse seisukohalt väga<br />
oluline, kuivõrd alal pesitsevatele liikidele sobivaid elupaiku ja rändepeatuspaiku leidub rohkesti;<br />
Muuga sadama laiendusega seotud täitmistööd mõjutavad negatiivselt mittepesitsevaid maismaa-<br />
ja veelinde, kes kasutavad antud ala toitumiseks, puhkamiseks ja/või ööbimiseks. Alal<br />
toituvad muuhulgas lähiümbruskonnas pesitsevad liigid, kelle pesitsusedukus võib otseselt<br />
sõltuda antud paigas valitsevatest tingimustest;<br />
kuna täitetööde ajal on Muuga lahe vee läbipaistvus arvatavasti keskmisest tunduvalt halvem<br />
ning settinud heljum võib hävitada põhjaelustiku, siis raskendab see kõikide merest toitu leidvate<br />
lindude toitumisvõimalusi, mistõttu linnud hakkavad vältima seda ala. Seepärast võib<br />
eeldada, et veelindude arvukus sel perioodil langeb, kuid see arvatavasti taastub lahe vee läbipaistvuse<br />
paranedes.<br />
Eelkäsitletud Muuga sadama idaosa laienduse ala on vastavalt <strong>Jõelähtme</strong> valla ÜP-le (2003) ja<br />
Muuga sadama idaosa DP-le (2003) kaubasadam. Muuga sadama idaosa I järgu täitetööd, mis<br />
võisid linnustiku mõjutada, on lõpetatud 2011. aastal. Muuga sadama idaosa laienduse ala ei kattu<br />
kavandatava PHAJ veehaarde/tehissaare ja PHAJ DP alaga.<br />
Kavandatava PHAJ veehaarde/tehissaare piirkond (söeterminali ja Saviranna vaheline rannikuala)<br />
ja lähiümbrus on 2005.a läbi viidud välitööde andmetel suhteliselt veelinnuvaene. Piirkonnas toituvad<br />
üksikud mittepesitsevad kajakad, partlased ja kühmnokk-luiged. Talvisel perioodil novembrist<br />
märtsini on mererannik linnuvaene ning olenevalt talve karmusest on rannikupiirkonnad<br />
enamasti ka jääkatte all.<br />
Linnustiku iseloomule a<strong>vald</strong>ab ilmselt mõju ka söeterminali naabrus. Läheduses paiknev looduslik<br />
moreenrand on olnud aastaid suviti piirkonna elanike poolt puhkuseks ja looduses viibimiseks kasutatav<br />
ala, mis tõenäoliselt on samuti a<strong>vald</strong>anud vaesustavat mõju piirkonna haudelinnustikule.<br />
Piirkonda võivad küll külastada mitmed kaitstavad linnuliigid, kuid tõenäoliselt ei ole see neile<br />
oluliseks pesitsus- või toitumispaigaks. Pigem on tegemist üksikute „juhukülalistega“ ning selle<br />
täpsem väljaselgitamine (täiendavad uuringud) ei ole antud kavandatava tegevuse puhul määrava<br />
tähtsusega.<br />
3.4.4. Mereelustik<br />
Põhjataimestik<br />
Põhjataimestiku seiret Muuga sadama mõjupiirkonnas (Muuga lahes ja sellega ümbritseval merealal)<br />
teostatakse alates 1998. aastast eesmärgiga hinnata eelkõige Muuga sadama ehitustööde ja<br />
ekspluatatsiooni mõju ümbritsevale merealale, toetudes Muuga ja Ihasalu lahes ning ka Prangli ja<br />
Aksi saare rannikumeres asuvate vaatlustransektide andmetele.<br />
Muuga PHAJ mõjupiirkonda jäävate jaamade põhjataimestik<br />
Vaatlusjadadel M2 ja M4 (mis asuvad kavandatava Muuga PHAJ võimalikus mõjupiirkonnas; vt<br />
Joonis 20) on seiret läbi viidud alates 1998. aastast. Seiremetoodika kirjeldus ning põhjataimestiku<br />
kasvukohtade ja leviku täpsem kirjeldus seiratavatel transektidel vt Lisa 10.<br />
Kõikidest Muuga lahes uuritud aladest on just M2 transektil liigiline mitmekesisus stabiilselt olnud<br />
kõige kõrgem. Liikide arv ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Põhjataimestiku maksimaalne<br />
levikusügavuse piir ulatub 13 m sügavuseni. Võrreldes varasemaga on 2011. aastal madalamas<br />
8 Muuga sadama idaosa laiendamise KMH aruanne. AS Tallmac töö nr 0507. Tallinn, märts 2006<br />
55 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
vees märgatavalt suurenenud põisadru katvus ja põisadru alumine esinemispiir on nihkunud<br />
keskmiselt 1 m võrra sügavamale. Põhjataimestikul lahtist setet 2011.a ei täheldatud.<br />
Põhjataimestiku liigiline mitmekesisus vaatlusjadal M4 on stabiilselt madal. Põhjataimestik on levinud<br />
kuni 11 m sügavuseni. Vaatamata sobiva substraadi olemasolule põisadru seal ei esine.<br />
Mitmeaastase punavetika Polysiphonia fucoides sügavuslevik ja liigi katvus on sarnased 2009.<br />
aastal täheldatule. Lahtist setet esineb keskmistel sügavustel, peamiselt paeplaadil.<br />
Joonis 20. Põhjataimestiku vaatlusjadade asukohad uuringualal Muuga lahes 2010.a.<br />
Helesinise joonega on märgitud isobaadid (allikas: TÜ Eesti Mereinstituut)<br />
Põhjaloomastik<br />
Merepõhjaloomastik võimalikus mõjupiirkonnas<br />
2011.a läbi viidud põhjaloomastiku uuringud hõlmasid Muuga sadama muulide ees olevat läänepoolset<br />
mereala (jaamad S1, S2 ja 5), sadamamuulide laiendustööde lähistel olevat mereala<br />
(jaamad 12.5, 11 ja 12), Muuga sadama akvatooriumi lääneosa (viljaterminali lähistel), Muuga<br />
sadama idaosas rajatavate uute kaide piirkonda (jaamad 12,5; 11 ja 12), sadama reidi (jaamad<br />
1, 2 ja 3) ja söeterminali lähistel olevat mereala Tahkumäe neeme juures (jaamad M3, M4, M5 ja<br />
M6) – vt Joonis 21. Täpsem uuringutulemuste kirjeldus vt Lisa 10.<br />
Joonis 21. Uurimisjaamad Muuga sadamaga piirneval merealal 2011. aastal (allikas: TÜ<br />
Eesti Mereinstituut)<br />
56 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Söeterminali lähistel oleva Tahkumäe neeme mereala (jaamad M3, M4, M5 ja M6) põhjaloomastiku<br />
koosseis oli aastatel 2010-2011 sõltuvalt mereala sügavusest väga erinev. Mõlemal vaatlusalusel<br />
aastal söeterminaali juures madalal veealal (sügavus kuni 5 m) oli põhjaloomastik liigirikas<br />
(kuus liiki). Suurematel sügavustel oli liigiline koosseis jaama kohta vaesem (kolm kuni viis liiki).<br />
Piirkonnas kokku esines 2010-2011. aastal 13-14 põhjaloomastiku liiki ja rühma. Ligikaudu võrdselt<br />
esines uurimisalal nii heljumi suhtes keskmise reostustundlikkusega kui ka kõrge reostustundlikkusega<br />
põhjaloomastiku liike. Madala reostustundlikkusega loomarühmi oli vaid kaks – putukate<br />
(surusääsklaste) vastsed ja väheharjasussid. Võrreldes 2009. aasta andmetega on piirkonna<br />
liigirikkus märgatavalt kasvanud.<br />
Madalal merealal (5-10 m sügavuses) söeterminaali juures oli aastatel 2010-2011 loomastiku<br />
biomass väike (0,3-15,87 g/m 2 ), sügavamal (20-30 m) Tahkumäe piirkonnas kas suur või väga<br />
suur (32,26-145,53 g/m 2 ). Ka arvukus varieerus sõltuvalt jaama sügavusest suurel määral<br />
(47-1880 isendit/m 2 ). Arvukuse ja biomassi dominantliigiks oli sügavates piirkondades balti lamekarp.<br />
5-10 m sügavuses domineerisid arvukuses balti lamekarp, liiva-uurikkarp ja söödav rannakarp,<br />
biomassis balti lamekarp, söödav südakarp ja söödav rannakarp.<br />
Suurem põhjaloomastiku liigirikkus madalveealadel ning suur põhjaloomastiku arvukus ja biomass<br />
Tahkumäe merepiirkonnas 20-30 m sügavusel on tingitud tõenäoliselt sadama laiendustöödel<br />
tekkinud heljumi erinevast jaotusest.<br />
Muuga lahe keskkonnaseisundi hinnang tuginedes põhjakooslustele<br />
2010. aastal esines Muuga lahe uuritud aladel kokku 19 ja 2011. aastal 16 zoobentose liiki ja<br />
rühma. Nendest peaaegu pooled on kõrge orgaanilise reostuse suhtes väga tundlikud. Heljumi<br />
suhtes keskmise tundlikkusega liike oli 2011. aastal Muuga lahes kaheksa. Heljumi suhtes madala<br />
tundlikkusega liigid piirkonnas praktiliselt puuduvad. Sellesse rühma kuuluvad vaid väheharjasussid<br />
ja surusääsklaste larvid.<br />
Muuga sadamas ja seda ümbritseval merealal on veekvaliteet viimastel aastatel olnud hea. Keskkonna<br />
kvaliteedi head seisu näitab see, et piirkonnas on kõikidel uurimisaastatel suurema biomassiga<br />
levinud keskmise ja kõrge orgaanilise reostuse (heljumi) suhtes tundlikud liigid. Madala<br />
tundlikkusega liikide biomassi osakaal põhjaloomastiku kooslustes on olnud väga väike.<br />
Põhjaloomastiku arvukuse ja biomassi dominantide hulgas on nii kõrge kui ka keskmise reostustundlikkusega<br />
liike. Muuga lahe lõunaosa head keskkonnakvaliteeti näitab see, et kuue dominantliigi<br />
hulgas on kaks kõrge reostustundlikkusega liiki.<br />
Suhteliselt hea keskkonnaseisundi foonil esineb Muuga lahes üksikuid väikese ruumilise ulatusega<br />
inimtegevusest tugevamalt mõjutatud merepiirkondi.<br />
Sadama muulide ees oleval läänepoolsel merealal on inimtegevuse mõjul põhjaloomastiku koosseis<br />
väga vaene. See on eelnevate aastate süvendustööde mõju. Süvendatud alal taastub põhjaloomastik<br />
väga aeglaselt. Ilmselt pärsib loomastiku arengut uurimispiirkonnas peenliivane settekiht,<br />
mis lainetuse ja hoovuste mõjul liigub põhjasetetel. Seetõttu ei teki stabiilset põhjaloomastiku<br />
kooslust.<br />
Reidil ja kaide laiendustööde lähistel konteinersadama lähistel on inimtegevuse mõju vastupidine.<br />
Kaidetaguse ala täitmisel liivaga paiskub vette palju heljumit. Zoobentose liigirikkus ja kõrged arvukuse<br />
ning biomassi väärtused näitavad sadama laiendustöödega vette paisatud heljumi mõju<br />
põhjakooslustele. 2010. aastal põhjale settinud heljum parandas märgatavalt piirkonna põhjaloomastiku<br />
toidubaasi. Sellega kaasnes naaberaladelt juurde tulnud liikide arvel liigilise mitmekesisuse<br />
tõus. Parem toidubaas soodustas mõne detriidist toituva liigi arengut, millega kaasnes<br />
nende liikide ja kogu põhjaloomastiku arvukuse ja biomassi mitmekordne suurenemine. 2011.<br />
aastal oli põhjaloomastiku liigiline koosseis piirkonnas uuesti vaesunud, oluliselt oli vähenenud<br />
põhjaloomastiku arvukus. Seega, kui peatub suurema hulga heljumi juurdevool, siis 2-3 aasta<br />
jooksul langeb põhjaloomastiku arvukus ja biomass heljumist mõjutatud merealal normaalsele,<br />
puhastele merepiirkondadele iseloomulikule tasemele.<br />
57 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Ülaltoodust järeldub, et Muuga lahe põhjaloomastiku koosseisus pole inimtegevuse mõjul tekkinud<br />
selliseid häiringuid, mis oleksid pöördumatud. Hüdrodünaamiliselt aktiivsetes piirkondades<br />
sõltuvad põhjaloomastiku biomassi väärtused sellest, kui arenenud on kõvadel põhjadel söödava<br />
rannakarbi kolooniad. Prangli saare rannikuvete söödava rannakarbi maksimaalne biomass 2011.<br />
aastal oli kõigest 2,1 g/m 2 . Tavaliselt on rannakarbi kolooniates biomass märgatavalt suuremad.<br />
Kolooniate biomass sõltub eelkõige toidu hulgast. Söödav rannakarp toitub heljumist. Ilmselt on<br />
heljumi hulk veesambas Prangli ja Aksi saarte piirkonnas olnud viimastel aastatel looduslikul tasemel<br />
ja seetõttu on rannakarbi biomass madal. Näiteks Tahkumäe piirkonnas on sadama süvendus-<br />
ja laiendustöödel tekkinud hõljumi mõjul alati rannakarbi biomass järgmistel aastatel mitmekordselt<br />
tõusnud. Kõik ülalkirjeldatud andmed on saadud pikaajalise seire tulemusena.<br />
Plankton võimalikus mõjupiirkonnas<br />
Viimastel aastatel ei ole otseselt Ihasalu lahes planktonit uuritud. Eelnevate andmete põhjal<br />
peaksid siinsetes zooplanktoni kooslustes domineerima eurühaliinsed 9 liigid: aerjalgsed,<br />
keriloomad, sõudikulised ja vesikirbulised. Suhteliselt rohkesti esineb ka tõruvähki. Suurim on<br />
zooplanktoni kontsentratsioon merevee ülemises 7-10 meetrises kihis tavaliselt juunis-augustis,<br />
ulatudes kuni 8 mg/m 3 .<br />
Lisaks zooplanktonile esineb rannikumeres kevadeti ja varasuvel rohkesti ihtüoplanktonit ehk kalalarve.<br />
Vaadeldavas piirkonnas koevad massilisemalt räim (aprill-juuni), ahven (mai) ja viidikas<br />
(juuni). Kuigi konkreetseid andmeid ei ole, sigib Muuga lahes ja tõenäoselt ka Ihasalu lahes nüüd<br />
ka tulnukliik ümarmudilane. Kokku võib zooplanktoni ja ihtüoplanktoni kontsentratsioon Ihasalu<br />
lahe põhjaosas ulatuda kevadel ja kevadsuvel hinnanguliselt 10-12 mg/m 3 .<br />
Kalastik ja kalapüük<br />
Põhjalikum ülevaade käsitletava piirkonna kalastikust ja kalapüügist vt Lisa 10.<br />
Merekalad<br />
Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas Muuga ja Ihasalu lahes esinevad peamised merekalad<br />
on räim, kilu, lest, meritint ja ogalik. Tursk esineb arvukalt vaid oma varude kõrgperioodil.<br />
Vähem arvukalt on esindatud veel teisedki Soome lahes elutsevad liigid nagu tuulehaug,<br />
kammeljas, emakala, merivarblane, meripühvel jt.<br />
Räim on Soome lahes Eesti kaluritele traditsiooniliselt tähtsaimaks püügiobjektiks. Kuigi räim on<br />
peamiselt avamerekala, on tema paljunemine ja noorjärkude kasv seotud rannavööndiga. Räimekoelmud<br />
asuvad sügavustel kuni 15 m. Muuga ja Ihasalu lahes koeb räim peamiselt mais-juunis,<br />
<strong>vald</strong>avalt taimsele kudesubstraadile, milleks eelistatult on pruun- ja punavetikad.<br />
Süvendus- ja kaadamistööde ning muude sarnaste hüdrotehniliste ettevõtmiste mõju räime reproduktsioonile<br />
rannavetes on tugevalt sesoonse iseloomuga, olles maksimaalne aprilli lõpust juuli<br />
alguseni. Augustiks-septembriks on räimevastsed omandanud piisava aktiivse liikumise võime<br />
ning lahkuvad tavaliselt kudealadelt mujale toituma. Samuti on augustiks koelmualadelt lahkunud<br />
ka enamik täiskasvanud räimi.<br />
Tuulehaug on pelaagiline merekala. Ta ilmub massiliselt meie rannikumerre kudema mais-juunis,<br />
kui merevee pindmine kiht on soojenenud kuni 10˚C. Koelmutena eelistab ta taimestikuga merealasid.<br />
Tuulehaug koeb ka hõljuvatele vetikavaipadele. Muuga ja Ihasalu lahes esineb vähe.<br />
Kammeljas eelistab elupaigana kõrgema soolsusega ja mõõduka sügavusega kivi-liivapõhjalisi<br />
merealasid. Koeb mais-juunis. Muuga ja Ihasalu lahes on kammeljas vähearvukas.<br />
Lest jaotub oma kudemise iseloomu järgi süvikukudu- ja rannikukudulestaks. Ilmselt on lesta<br />
koelmuid ka Prangli saarest ida pool sügavustel üle 60 m, sh on võimalik nende olemasolu ka Aksi<br />
saarest idas asuval pinnasepuiste alal. Lesta maimud toituvad kaldapiirkondades. Lest vanusega<br />
0, 1 ja osalt 2 aastat toitub põhiliselt kuni 2 meetri sügavuses vees. Kuna rannikumerre tuleb<br />
9 suurt soolsuse kõikumist taluvad (organismid)<br />
58 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
antud piirkonnas lest vanuses 0+ ja vanem, ei ole oodata süvendustööde märgatavat mõju. Lestavastsete<br />
arengule võib hüdrotehnilistel töödel täiendavalt tekkiv heljum mõjuda pärssivalt.<br />
Tursa arvukus Soome lahes on kõikunud väga suures ulatuses sõltuvalt soolsusest. Madala soolsuse<br />
tõttu on viimasel kümnendil tursa arvukus Soome lahes olnud väga madal ja kalapüügi seisukohast<br />
ei oma tursk siin majanduslikku tähtsust. Muuga ja Ihasalu lahe seirepüükides on tursk<br />
esinenud üksikute isenditena.<br />
Siirde- ja poolsiirdekalad<br />
Muuga lahes esineb toituv meritint, kes koeb jõgede suudmealadel, näiteks Pirita jõe suudmes, ja<br />
madalamates lahesoppides mujal Soome lahes. Seirepüükides on meritinti nii Muuga lahes kui ka<br />
Ihasalu lahes suhteliselt arvukalt ja liik esineb saakides kõikides seirejaamades.<br />
Lõhe koeb hilissügisel. Muuga lahes võivad suvel ja sügisel esineda eelkõige Pirita ja Jägala jõkke<br />
kudema siirduvad isendid. Lõhesaagid sõltuvad eelkõige kalakasvatustes sisselastud noorlõhede<br />
(smoltide) arvust ja ellujäämisest. Lõhe on kantud EL loodusdirektiiviga kaitstavate II kategooria<br />
liikide hulka (Natura 2000 liik).<br />
Meriforelli tõus jõgedes asuvatele koelmutele algab soodsatel aastatel juba augustis. Mandri jõgedes<br />
toimub see tavaliselt septembri lõpus või oktoobri alguses, saartel mõnevõrra hiljem. Muuga<br />
lahes võivad eelkõige esineda Jägala ja Pirita jõkke kudema siirduvad meriforellid. Esineb mittearvukalt<br />
(v.a jäävabadel talvedel). Meriforelli saagid võrkudega on siiski märkimist väärivad.<br />
Merisiig võtab ette vaid piiratud ulatusega turgutus- ja kuderändeid. Külmaveelise liigina reageerib<br />
liik teravalt hapnikusisalduse langusele vees. Kudemiseks vajab ta oligotroofseid, ilma taimestikuta<br />
ja liivase põhjaga merealasid. Otseselt käesoleva <strong>KSH</strong> objekti võimalikus mõjupiirkonnas<br />
siiakoelmuid teada ei ole. Seiresaakides esineb vahelduva arvukusega.<br />
Vimb on suhteliselt tolerantne eutrofeerumisele. Muuga lahes turgutuvad vimmad pärinevad<br />
ümbruskonna kärestikulistes jõgedes (Pirita, Jägala ja Pudisoo) kudevatest vimbadest. Osaliselt<br />
tõusevad koelmutele sügisel, osaliselt aga alles kevadel. Seire- ja ka kutseliste kalurite saakides<br />
esineb mittearvukalt.<br />
Mageveekalad<br />
Haug eelistab elupaigana rohkete varjevõimalustega ja otseste tuulte eest varjatud alasid. Muuga<br />
lahe piirkonnas leidub vähe haugile sobilikke kudepaiku, mistõttu seal esineb haugi väga vähe.<br />
Ihasalu lahes Jägala jõe suudmealal on haugi esinemine arvukam.<br />
Särje arvukuse on tõstnud hästi läbisoojenevates ja varjulistes merealades kõrgeks rannikumere<br />
eutrofeerumine ja looduslike vaenlaste (koha, haug, ahven) arvukuse langus ülepüügi mõjul.<br />
Särg on Muuga lahes suhteliselt vähearvukas. Särg koeb jõgedes maikuus. On harrastuskalastajate<br />
üks meelisobjekte. Püügistatistikas esitatakse särg koos nuruga. Muuga lahe seirepüükides<br />
on viimastel aastatel särje arvukus tõusnud, Ihasalu lahes esineb teda aga jätkuvalt üksikult.<br />
Koha eelistab eluks madalaid ja vähese läbipaistvusega veealasid. Muuga ja Ihasalu lahes püütavad<br />
üksikud kohad liiguvad tavaliselt turgutusrändel räime- ja meritindiparvede järel.<br />
Ahven koeb Soome lahe keskosa lõunarannikul tavaliselt mai teisest poolest kuni juuni lõpuni.<br />
Ahvena kudemiseks sobiv kudesubstraat on Muuga sadama akvatooriumis ja Kaljunuki neeme läheduses<br />
Ihasalu lahes peale söeterminali rajamist praktiliselt kadunud. Põhja-Eesti kõnesolevatel<br />
merealadel ei ole ahvenale sobivaid elutingimusi (tuulte eest varjatud ja peitevõimalustega merealad),<br />
mis on siin tema leviku limiteerivaks teguriks. Muuga lahes võis alates 2001.a täheldada<br />
mõningast ahvena arvukuse tõusu, mis viimastel aastatel on asendunud kerge langusega.<br />
Jõesilm koeb Jägala jões septembrist veebruarini. Koelmud paiknevad jõe madalamates kiiremavoolulistes<br />
osades. Jõesilmu vastsed arenevad jões 3-4 aastat, mille järel migreeruvad merre.<br />
Pärast 1-2 aastat kestnud mereelu tõuseb silm vaid korra oma elus jõkke, koeb ning seejärel<br />
hukkub. Jõesilm on kantud EL loodusdirektiiviga kaitstavate II kategooria liikide hulka (Natura<br />
2000 liik).<br />
59 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Kalapüük Muuga ja Ihasalu lahes<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Muuga lahes, nagu ka naaberlahtedes, on iseloomulik aktiivne harrastuslik kalapüük eelkõige<br />
nakkevõrkudega, samuti toimub siin ulatuslik sportlik kalapüük. Püütakse lesta, ahvenat, siiga jt<br />
kalaliike. Saagid on siiski suhteliselt väikesed, kuigi täpsemad andmed puuduvad. Kutselised kalurid<br />
püüavad Muuga lahes Muuga sadamast loodes nakkevõrkude ja mõrdadega, Ihasalu lahes<br />
peamiselt võrkudega Neeme poolsaare rannikumeres ja Koljunuki poolsaarest Jägala jõe suudme<br />
pool. Viimaste aastate saakide kohta täpsemad andmed puuduvad, sest püügistatistika neid eraldi<br />
enam ei kajasta. Saakides domineerib koguseliselt räim, järgneb viimasel kahel aastal tõenäoselt<br />
tulnukliik ümarmudil. Veidi on tõusnud lesta ja ahvena saagid, järgnevad teised liigid. Ülevaade<br />
seiresaakide liigilisest koosseisust aastatel 2009-2011 vt Lisa 10.<br />
3.4.5. Looduskaitse ja Natura 2000 alad<br />
Ülgase-Saviranna hoiuala on planeeringualale lähim kaitseala, paiknedes Saviranna rannikualal,<br />
planeeringualast 1,3 km idas. Hoiuala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku. Hoiuala maismaaala<br />
pindala on 13,2 ha.<br />
Ülgase-Saviranna hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud<br />
elupaigatüüpide – rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*), lubjakivipaljandite<br />
(8210), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannaniitude (1630*) ning püsitaimestuga kivirandade<br />
(1220) – kaitse.<br />
Ülgase looduskaitseala (Ülgase loodusala), mis kuulub ühtlasi üle-euroopalisse Natura 2000<br />
loodusalade võrgustikku, paikneb 3,5 km kaugusel idas. Kaitseala pindala on 49,3 ha.<br />
Ülgase looduskaitseala kaitse-eesmärk on:<br />
1. nahkhiirte talvituskoloonia, pangametsa, kaitsealuste taimeliikide, geoloogiaalast huvi<br />
pakkuva Ülgase klindi ja vanade kaevanduskäikude kaitse;<br />
2. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku<br />
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga<br />
niitude (6510) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) – kaitse;<br />
3. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune<br />
liik, kaitse. Ülgase looduskaitseala on elupaigaks kokku kuuele kaitstavale nahkhiireliigile.<br />
Kõik nahkhiireliigid on kaitstavad ka loodusdirektiivi alusel.<br />
60 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 22. Planeeringuala piirkonna looduskaitselised piirangud. Allikad: Eesti looduse<br />
infosüsteem (EELIS), Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad<br />
keskkonnatingimused“<br />
Prangli hoiuala<br />
Prangli hoiuala paikneb planeeringu alternatiivide asupaikadest 10-11 km kaugusel põhjas, hõlmates<br />
Soome lahes asuva Prangli saare lääneosa koos rannikumerega ja Aksi saart ümbritseva<br />
rannikumere. Prangli hoiuala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Prangli loodusala koosseisu.<br />
Põhjalikum ülevaade Prangli loodusala kaitse-eesmärkidest on esitatud Natura hindamise aruandes<br />
(Lisa 6).<br />
Prangli hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide<br />
– karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja<br />
kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse.<br />
Prangli maastikukaitseala<br />
Prangli maastikukaitseala asub planeeringu alternatiivide asupaikadest 10-11 km kaugusel põhjas<br />
hõlmates Prangli saare kaguosa ja Aksi saare tervikuna. Maastikukaitseala kuulub ühtlasi Natura<br />
2000 võrgustiku Prangli loodusala koosseisu.<br />
Prangli maastikukaitseala on moodustatud Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29. detsembri<br />
1981.a otsusega nr 258 "Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega<br />
objektide kinnitamisest" kaitse alla võetud Prangli kaitsemetsa ja Vabariigi Valitsuse 10. veebruari<br />
1999. a määrusega nr 57 "Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade<br />
kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine" (RT I 1999, 17, 280) kaitse alla<br />
võetud Aksi saare baasil. Oma praegustes piirides on Prangli MKA 2000. aastast. Prangli kaguotsa<br />
ilmestavad liivaluited. Aksi saarel on kivilabürint (arheoloogiamälestis). Kaitseala pindala on<br />
131 ha.<br />
Kolga lahe hoiuala<br />
Kolga lahe hoiuala paikneb käsitletavate alternatiivide asupaikadest 13 km kaugusel kirdes, hõlmates<br />
Kolga lahe saared koos neid ümbritseva rannikumerega. Kõige lähemal on 13 km kaugusel<br />
61 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
paiknev Rammu saar. Kolga lahe hoiuala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Kolga lahe loodusala<br />
ja Kolga lahe linnuala näol. Põhjalikum ülevaade Prangli loodusala kaitse-eesmärkidest on<br />
esitatud Natura mõjude hindamise aruandes (Lisa 6).<br />
Kolga lahe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku<br />
kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.<br />
Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: alk (Alca torda), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart<br />
(Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), tõmmukajakas<br />
(Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel<br />
(Mergus serrator), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna<br />
hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja kormoran (Phalacrocorax carbo).<br />
Kaitsealused loodusobjektid, kaitstavate liikide elupaigad planeeringuala piirkonnas<br />
Muid kaitsealuseid loodusobjekte ega kaitstavate liikide elupaiku planeeringualal ega selle lähinaabruses<br />
ei asu.<br />
Merekeskkonnaga seotud kaitstavad liigid<br />
EL Loodusdirektiivi Lisa II liigid<br />
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda võivad sattuda ja saada teatud määral mõjutatud mõned<br />
EL Loodusdirektiivi lisas II loetletud liigid (Natura 2000 liigid): läänemerelõhi, jõesilm, hall- ja viigerhülged<br />
ning ülelennul ka mitmed antud ja teistes direktiivi lisades nimetatud linnuliigid. Reaalsed<br />
negatiivsed mõjud antud liikidele on aga väheolulised ja piirduvad praktiliselt mõjudega liikumisteede<br />
valikul. Mõjusid, mis võiksid mõjuda ükskõik millise Natura 2000 liigi elupaigale, veel<br />
vähem nende püsimajäämisele, ei teki. Seega käesoleval juhul ei ole vaja teostada eraldi mõju<br />
hindamist Natura 2000 objektidele.<br />
Rahvuslikul tasandil kaitstavad liigid<br />
Ihasalu lahes asuva Ihasalu I liivamaardla alal ning selle lähipiirkonnas (võimalikus mõjupiirkonnas)<br />
looduskaitsealuseid objekte ei ole. Teoreetiliselt võivad saada mõjutatud nimetatud merealadel<br />
ajutiselt esinevad (rännetel) looduskaitsealused kala- ja linnuliigid ning ka hülged. Eesti<br />
punase nimestiku (raamatu) kalaliikidest ja -vormidest esinevad Muuga lahes ja Aksi saare piirkonnas<br />
merisiig (siirdevorm I kategooria, meres kudev vorm II kategooria), lõhi, sügisräim ja<br />
meriforell (vt ptk 3.4.4). Sügisräime koelmud paiknevad rannikust kaugemal, avameres eksponeeritud<br />
pankadel. Soome lahe lõunarannikul on sügisräime koelmuid vähe ja need asuvad peamiselt<br />
lahe idapoolses osas. Ihasalu lahes moodustab enamuse püütavast merisiiast siirdesiig,<br />
kes pärineb tõenäoliselt Soome vetest ja koeb oktoobris.<br />
3.4.6. Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud<br />
Roheline võrgustik<br />
Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku,<br />
ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustikus toimub<br />
inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks<br />
looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi<br />
ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse.<br />
Rohelises võrgustikus võib eristada kahte omavahel seotud osa:<br />
tugi- ehk tuumalad − piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine <strong>vald</strong>avalt toetub.<br />
Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega loodusmaastiku alad;<br />
rohekoridorid – ribastruktuurid ehk siduselemendid, mis tagavad rohevõrgustiku sidususe<br />
ja territoriaalse terviklikkuse.<br />
62 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Käsitletava piirkonna roheline võrgustik on määratud Harju maakonna teemaplaneeringuga<br />
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ 10 .<br />
<strong>Jõelähtme</strong> valla ÜP joonisele on 2007. aastal kantud teemaplaneeringu kaardikihid 11 , kuid valla<br />
ÜP-ga ei täpsustata ega muudeta rohevõrgustiku ruumilist paiknemist antud asukohas. Planeeringuala<br />
paikneb ca 60% ulatuses teemaplaneeringuga määratud maakondliku tasandi väikese<br />
rohekoridori K9 alal. Rohekoridori alalt jääb välja planeeringuala lõunapoolne osa. Planeeringuala<br />
maastiku puhul pole suuremalt jaolt siiski tegemist väärtusliku rohealaga. Võsastuvat, osaliselt<br />
tasandatud pinnaga tühermaad võib vaid tinglikult rohealaks lugeda. Küll aga omab planeeringuala<br />
loodeservas paiknev lehtmetsariba igati roheala tunnuseid ning funktsioone (vt ka ptk 3.4.1).<br />
Läänepoolses osas toimunud lageraied on metsariba laiust ja selle funktsionaalsust rohekoridori<br />
alana vähendanud või paljude liigirühmade jaoks isegi katkestanud.<br />
Samas on Muuga sadama ja Muuga Tööstuspargi osas kehtestatud mitmeid planeeringuid (vt ptk<br />
6), millega on kinnistutele seatud tootmismaa, transpordimaa vm sihtotstarve ning ehitusõigus,<br />
mis ei võimalda rohekoridori toimimist. <strong>Jõelähtme</strong> valla ÜP seletuskirja ptk 9 „Territooriumi planeerimine“<br />
alapeatükis 9.1. „Arengueeldustega tiheasustus- ja rannikuäärsed alad“ on Uusküla<br />
küla käsitlevas osas märgitud, et tootmismaa-ala tsoneeringu aluseks on käesolevaks ajaks sinna<br />
koostatud detailplaneeringud, samuti Muuga sadama laiendamise perspektiivskeem.<br />
Rohekoridori asukoht vajab ümberplaneerimist (väljaviimist Muuga sadama ja Muuga Tööstuspargi<br />
alalt), sest praegune koridor lõpeb tupikuna tööstusalal. Vt ptk 7.6.2 ja 7.6.3.<br />
Väärtuslikud maastikud<br />
Väärtuslikud maastikud on määratletud Harju maakonna teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust<br />
suunavad keskkonnatingimused“.<br />
Väärtuslike maastike määratlemisel on arvestatud ja hinnatud viit tüüpi väärtusi:<br />
kultuurilis-ajalooline väärtus;<br />
esteetiline väärtus;<br />
looduslik väärtus;<br />
identiteediväärtus;<br />
rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus.<br />
Planeeringualal ja selle lähinaabruses väärtuslikke maastikke ei asu. Lähim väärtusliku maastiku<br />
ala on Ülgase maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik, mis paikneb planeeringualast 3,2 km<br />
kaugusel idas. Väärtuslik maastik kattub suures osas Ülgase looduskaitsealaga.<br />
Ülgase väärtuslik maastik<br />
Harju lavamaa serval paiknev põline asustusala on Rebala muinsuskaitsealal. Ülgase pangalt (kaheastmeline,<br />
47 meetrit merepinnast) avanevad vaated Ihasalu lahele ja avamerele. Ülgase pank<br />
on olnud rahvakogunemiste koht juba iidsetest aegadest. Veel 1920. aastail kogunes kevadpühade<br />
ajal siia tuhandeid inimesi lähedalt ja kaugelt, isegi Soomest. Rahvapärimuste kohaselt hukkunud<br />
siin rannikul kunagi hõbedalaev. Tõenäoliselt sooritati siinses ürgses rebalaste hõimu<br />
kooskäimis- ja kultusepaigas hõbevalge 12 ja muu ohverdamist. Panga kõrgeim punkt (Ülgase Hõbemägi)<br />
on saanud rahvasuus oma nime ilmselt eelpoolmainitud pärimustest. Klindiserva all on<br />
säilinud osaliselt siinse esimese fosforiidi rikastusvabriku (1925-1938) varemed. Osaühistu Eesti<br />
Vosvoriit moodustati juba 1920.a, põhiliselt toodeti põldude lupjamiseks tarvitatavat fosforiidijahu.<br />
Panga seinas mustavad endised kaevanduskäigud fosforiiditehase algaegadest. Nendes kaevanduskäikudes,<br />
nn Ülgase koobastes, talvitub suurel arvul nahkhiiri. Panga all paikneb niiske<br />
lehtmets, mis moodustab ühendustee Kallavere panga-aluse metsa ja nn Ruukõrve metsamassiivi<br />
vahel. Tähelepanuväärne on nn Mustlase tamm Koljunukist (Koljuninast) edelas, mis olevat<br />
saanud oma nime mustlaste peatuspaiga järgi. Ülgase paekallas on looduskaitse all.<br />
10 Kehtestatud Harju maavanema 11.02.2003.a korraldusega nr 356-k<br />
11 Info <strong>Jõelähtme</strong> valla kodulehelt: http://joelahtme.kovtp.ee/et/uldplaneering (vaadatud 31.10.2012)<br />
12 hõberaha või ehte küljest kraabitud puru, millele omistati erilist imeväge<br />
63 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Ohuks on maastiku võsastumine ja vaadete kadumine ning koobaste prahistamine.<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ eristab omaette kategooriana<br />
„algupärased ajastumaastikud“. Planeeringualast 0,9 km kaugusel kagus asub Kallavere<br />
algupärane ajastumaastik, mis on kontrasti pakkuv traditsiooniline külamaastik kõrvuti<br />
Maardu linna Uussadama elamurajooni paneelmajadega. Kallavere küla on siinse piirkonna üks<br />
kaunimaid. Taani Hindamisraamatus esineb Kallavere juba 1241.a. Lillæueræ nime all. Algselt oli<br />
kõrvuti kaks küla Maa-Kallavere ja Rootsi-Kallavere. Neist esimene jäi Maardu karjääride alla,<br />
mille kaevandamist alustati 1950. aastatel.<br />
3.5. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid piirkonnas<br />
Objektid maismaal<br />
<strong>Jõelähtme</strong> valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne<br />
kultuurmaastik – 74 km 2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast<br />
alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paarituhande aasta taha. Rebala muinsuskaitseala<br />
läänepiir kulgeb alternatiivi 1 läheduses, olles sellest eraldatud Nuudi teega.<br />
Rebala muinsuskaitseala eesmärk (Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1998.a määruse nr 30<br />
„Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja piiri kinnitamine“ järgi) on:<br />
1) Eesti põhjarannikul <strong>Jõelähtme</strong> vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ja kultuurilise<br />
väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad,<br />
talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti-<br />
ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse;<br />
2) võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks<br />
põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal;<br />
3) maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine.<br />
Kaitseala on loodud 1987. aastal, olles ainuke maastikukaitsega tegelev muinsuskaitseala Eestis.<br />
Rebala muinsuskaitseala haldab <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuse allasutus Rebala, mis hõlmab nii kaitseala<br />
administratsiooni kui ka munitsipaalmuuseumi.<br />
Rebala muinsuskaitsealal on mitmeid kitsendusi: ehitus- ja sügavmullatöödeks vajalik igakordne<br />
Muinsuskaitseinspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse luba; ehitamine, konserveerimine, restaureerimine<br />
peab toimuma viisil ja materjalidega, mis arvestavad nii ehitise kui ka muinsuskaitseala<br />
arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust.<br />
Muinsuskaitseameti andmetel Muuga PHAJ DP alal maismaal riiklikult kaitstavaid kultuurimälestisi<br />
ei paikne.<br />
Lähtudes Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusest 13 asuvad planeeringuala piirkonnas järgmised<br />
pärandkultuuri objektid:<br />
- Uusküla majakas paikneb alternatiivi 1 asupaigast 300 m kaugusel loodes;<br />
- Nõukogude piirivalve vaatlustorn Loo-otsa neemel asub alternatiivi 2 asupaigast ca<br />
100 m kaugusel lõunas;<br />
- Nõukogude piirivalve kahe kaiga sadam 14 asub alternatiivi 2 asupaigast ca 300 m<br />
kaugusel kagus;<br />
13 Maa-ameti kaardirakendus: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis<br />
14 Tallinna Sadam AS-i andmetel ei ole tegemist endise piirivalvesadamaga, vaid Nuudi tee äärse reoveepuhasti<br />
väljalasketoru kaitseks 1980. aastatel rajatud ehitisega. Objekti otstarbe täpsustamiseks ja selle registrisse<br />
kuulumise üle otsustamiseks on soovitav, kui maaomanik Tallinna Sadam AS esitab RMK-le, kes on pärandkultuuriobjektide<br />
registri haldaja, omapoolse seisukoha nimetatud objekti kohta kas RMK veebilehe kau-<br />
64 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
- vana piirivalvekordoni asupaik asub alternatiivi 1 asukohast ca 500 m kaugusel loodes<br />
ja alternatiivi 2 asukohast 600 m kagus. Piirivalvekordon on hävinud ja sellest<br />
pole maastikul jälgi säilinud.<br />
PHAJ planeeringualal pärandkultuuriobjekte ei asu. Kavandatav tegevus eelnimetatud pärandkultuuriobjektidele<br />
negatiivset mõju ei a<strong>vald</strong>a, sest objektid paiknevad planeeringualast ja alternatiivide<br />
võimalikust otsesest mõjualast piisavalt kaugel, mistõttu edaspidi aruandes seda teemat ei<br />
käsitleta.<br />
Pärandkultuuriobjektide register ja sellel põhinev Maa-ameti kaardirakendus on informatiivse iseloomuga.<br />
Pärandkultuuri kaardirakenduses kajastatavate objektide säilitamine, korrastamine ja<br />
lammutamine sõltub maaomaniku tahtest.<br />
Objektid meres (laevavrakid jms)<br />
Konsulteerides Veeteede Ametiga on <strong>KSH</strong> teostajad selgitanud välja, et antud hetkel kättesaadavate<br />
merekaardimaterjalide (2003. aastast) põhjal ei ole alust arvata, et Ihasalu lahes veehaarde<br />
(alternatiiv 1) ja tehissaare (alternatiiv 2) võimaliku asukoha piirkonnas asuks allveearheoloogiliselt<br />
olulisi kultuurimälestisi.<br />
Muinsuskaitseameti andmeil ei ole allveearheoloogilisi uuringuid <strong>KSH</strong> võimalikul mõjualal teostatud.<br />
Sellest tulenevalt ei saa ka välistada kultuuriväärtusega leidude (laevavrakkide vms) olemasolu<br />
käsitletaval alal. Muinsuskaitseamet on teada andnud, et ajalooallikate kohaselt võib planeeringuga<br />
seotud alale meres või selle mõjualale jääda vähemalt ühe 19. sajandi kaljase hukukoht.<br />
Samuti on ortofotode põhjal tehtud kindlaks ühe laevavraki võimalik asukoht.<br />
3.6. Sotsiaal-majanduslik keskkond<br />
3.6.1. Asustus ja elanikkond<br />
Muuga PHAJ asukoht on Uusküla külas. Uusküla asub Harju maakonnas, <strong>Jõelähtme</strong> vallas, Tallinna<br />
kesklinnast 17 km kaugusel idas. Uusküla asub Muuga lahe lõunarannikul külast põhja poole<br />
jääva Muuga sadama vahetus naabruses. Idas külgneb küla Kallavere külaga ja Maardu linna Kallavere<br />
asumiga. Uusküla külast lääne ja lõuna poole jääb Maardu linn.<br />
Kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävad ka Maardu linna põhjapoolne osa, Kallavere<br />
küla ja Saviranna küla.<br />
Rahvastikuregistri andmebaasi järgi (seisuga märts 2011) elab Uusküla külas 361, Kallavere külas<br />
126, Saviranna külas 26 inimest 15 ja lähimas linnas Maardus (seisuga 1. jaanuar 2011)<br />
16 552 inimest 16 . Maardu linna elanikest jääb PHAJ võimalikku mõjupiirkonda ligikaudu 1500 inimest.<br />
Uusküla küla arengukavas on välja toodud, et piirkonna elanikke saab liigitada järgnevalt: küla<br />
põliselanikud, aianduskooperatiivide uued ja vanad elanikud, maaomanikud, ettevõtjad. Nimetatud<br />
huvigruppidel on oma spetsiifilised huvid ja hoiakud piirkonna arengu kohta ning tihti need<br />
erinevad teineteisest või on isegi vastandlikud.<br />
Käesoleval hetkel on peamised Uusküla küla keskkonnaprobleemid vastavalt küla arengukavale<br />
2007-2013: söetolm, müra, gaasiline saaste, reostatud salvkaevude veed, reovesi sademeveekraavides.<br />
du (http://www.rmk.ee/teemad/parandkultuur/milleks-mulle-parandkultuur/anna-teada-objektist) või RMK<br />
pärandkultuuri spetsialistile (Triin Kusmin, e-post: Triin.Kusmin@rmk.ee).<br />
15 <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsuse koduleht: https://joelahtme.kovtp.ee/et/statistika, vaadatud 11.01.2012<br />
16 Statistikaameti koduleht: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp; teistel andmetel<br />
(http://www.stat.ee/ppe-55741) elas Maardus 01.01.2011.a 17 092 elanikku; vaadatud 11.01.2012<br />
65 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
2007. aasta veebruaris asutati MTÜ Uusküla Külaselts. Seltsi eesmärk on elanikel endil kaasa aidata<br />
küla arengule. Külal puudub oma seltsimaja.<br />
Uusküla külas paikneb 12 endist aianduskooperatiivi, mille vahendite ja jõududega on rajatud<br />
ning hoitud korras veevarustus tiheasutusega piirkondades (va endine AK Haava). Endised AK-d<br />
ABC, Tungal ja Tramm saavad oma joogivee Maardu linnast. Külas puudub ühiskanalisatsioon,<br />
samas vastutab endiste aianduskooperatiivide veemajanduse korraldamise eest MTÜ Kallavere<br />
Vee-ja Energiaühistu 17 .<br />
Elamualade kirjeldus 18<br />
PHAJ mõjupiirkonna elamualadeks on arvestatud planeeringualaga piirnevaid elupiirkondi. Mõjupiirkonna<br />
ulatus kavandatava tegevuse asukohtadest ja sellega seotud mõjuritest (nt transport,<br />
õhusaaste) on erinev. Näiteks käsitletakse võimaliku mõjualana ka raudtee ja Nuudi tee piirkonda<br />
jäävaid elamualasid. Vaadeldava ala võib asustuse ja kasutuse järgi jagada neljaks piirkonnaks:<br />
Uusküla piirkond, Maardu linna põhjaosa, Kallavere piirkond ja Saviranna piirkond (Joonis 37).<br />
Uusküla piirkond hõlmab Uusküla küla endiste ja praeguste aiandusühistute ala mõlemal pool<br />
Maardu teed ning väiksemate elamugruppide alad. Aiandusühistute ala on ebaühtlase hoonestusega,<br />
sel paiknevad nii vanemad aiamajad, aastaringseks kasutuseks rekonstrueeritud aiamajad/elamud<br />
ja uued elamud. Väiksemate elamugruppide alad on nt Liiva tee elamupiirkond,<br />
(6 krunti, neist osa hoonestatud) või Muuga raudtee naabruses paiknevad elamud (hoonestus talumajadest<br />
kuni uute/rekonstrueeritud elamuteni).<br />
Joonis 23. Uusküla piirkonna paiknemine PHAJ kavandatava asukoha suhtes<br />
Saviranna piirkond hõlmab mereäärse Saviranna endiste ja praeguste aiandusühistute (AÜ) ala<br />
(Saviranna AÜ, Tiiru AÜ ja Kodumaa AÜ) ning üksikuna paiknevaid uuselamuid ja talumaju, millest<br />
mõned jäävad administratiivselt Kallavere või Ülgase küla territooriumile. AÜ-de alal paiknevad<br />
<strong>vald</strong>avalt aastaringseks kasutuseks rekonstrueeritud aiamajad/elamud ja uued elamud, kuid<br />
leidub ka ainult suveperioodil kasutatavaid aiamaju/suvilaid. Üksikuna paiknevad uuselamud ja<br />
talumajad on piirkonnas heas seisukorras, tihti suurte privaatsete kruntidega.<br />
17 Uusküla küla arengukava 2007-2013<br />
18 Pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames teostatud<br />
eksperthinnang kavandatava tegevuse ja käitamisaegse mõju kohta piirkonna elamute kinnisvara hindadele.<br />
ERI Kinnisvara, november 2011<br />
66 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 24. Saviranna piirkonna paiknemine PHAJ kavandatava asukoha suhtes<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kallavere piirkond hõlmab endise rannakülana kaitsealuse Rootsi-Kallavere küla, selle naabruses<br />
oleva Vanapere uuselamurajooni ja üksikuna ning väiksemate elamugruppidena paiknevaid elamuid.<br />
Rootsi-Kallavere küla on ajaloolise miljööga. Endisaegset hõngu kannavad peamiselt talude<br />
abihooned ja külasisesed kiviaiad. Elamud on suuremas osas ümber ehitatud või hilisema ehitusajaga.<br />
Üksikuna ning väiksemate elamugruppidena paiknevad elamud on <strong>vald</strong>avalt uuselamud.<br />
Vanapere uuselamurajoonis on enamik elamukrunte hoonestamata.<br />
Joonis 25. Kallavere piirkonna paiknemine PHAJ kavandatava asukoha suhtes<br />
Maardu linna põhjaossa jääv piirkond hõlmab korterelamute ala. Sealhulgas põhjapoolseim –<br />
Veeru tn, Kellamäe tn ja Nurga tn – piirkond on Maardu linna uusim, kõige hiljem (<strong>vald</strong>avalt<br />
1985-1993.a) ehitatud rajoon. Maardu linna keskosas, Keemikute tn ja Ringi tn piirkonnas leidub<br />
ka vanemaid, aastatel 1955-1975 ehitatud kortermaju.<br />
67 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 26. Maardu linna põhjaosa paiknemine PHAJ kavandatava asukoha suhtes<br />
3.6.2. Teedevõrk<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Uusküla külas kulgeb nii riigi, valla kui ka erateid. Ühenduse Maardu linnaga ja Tallinnaga tagavad<br />
Uusküla tee ja Muuga tee. Olulise tähtsusega on Nuudi tee 19 , mille juurde on rajatud ka<br />
kergliiklustee. Kõige enam on määramata kuuluvusega kohalikke teid (endiste aianduskooperatiivide<br />
sisesed teed), mille remondi ja hoolduse korraldamisel on hulganisti probleeme.<br />
Viidad külas viitavad suurematele teedele ja ettevõtetele. Taludele ja endistele aianduskooperatiividele<br />
viidad reeglina puuduvad. Samuti puuduvad ühtne viitade süsteem ja infotahvlid.<br />
Ühistranspordi kasutamise võimalus jõudmiseks vallakeskusesse puudub, kuid ühendus Tallinna<br />
ja Maarduga on hea.<br />
3.6.3. Piirkonna ettevõtted<br />
Uusküla küla jaoks on oluliseks kohaks naabruses paiknev Maardu linn, kus asuvad postkontor,<br />
kauplused, apteegid, lasteaiad, koolid, spordikompleks, raamatukogu ja muud avalike teenuseid<br />
pakkuvad ettevõtted.<br />
Olemasolevad ettevõtted<br />
Järgnevalt on välja toodud olulisemad ja suuremad ettevõtted Uusküla külas.<br />
Üks olulisemaid ettevõtteid Uusküla külas on Tallinna Sadam AS-le kuuluv Muuga sadam. Muuga<br />
sadam on Eesti suurim ja sügavaim, oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega ühtlasi üks<br />
moodsamaid kaubasadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini,<br />
mis võimaldab teenindada kõiki laevu, mis läbivad Taani väinu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida<br />
ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutamist nõudvaid<br />
kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Muuga sadamal on oluline osa Eesti transiitkaubanduses.<br />
Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi AS-i Tallinna Sadam kogukaubakäibest<br />
ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad<br />
arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude<br />
mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute<br />
kaide ja terminalide rajamine.<br />
19 Nuudi tee kuulub AS-ile Tallinna Sadam (info: Raivo Klesment, <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsus, 19.03.2012)<br />
68 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Lisainfo ettevõtte kohta vt http://estate.portoftallinn.com/muuga-sadam.<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Teine oluline ettevõte piirkonnas on AS Coal Terminal – sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil põhinev<br />
aktsiaselts, mis asutati 20. juunil 2002. aastal. Firma Coal Terminal Operator on loodud söeterminali<br />
opereerimiseks. Ettevõte kasutab söeterminali tootmisvõimsusi Coal Terminal AS-ga<br />
sõlmitud rendilepingu alusel. Asub Muuga sadama territooriumil.<br />
Lisainfo ettevõtte kohta internetis vt http://www.coalterminal.ee/<br />
OÜ Eesti Pandipakend (EPP) asub samuti Uusküla külas, tegemist on ettevõttega, mis on tänaseni<br />
ainuke akrediteeritud joogipakendite taaskasutusorganisatsioon. EPP tegevusalaks on üleriigiline<br />
karastusjookide, õlle ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide ning mahla, mahlakontsentraatide<br />
ja nektarite klaasist, plastist ja metallist, pandiga koormatud pakendite ning<br />
pakendijäätmete kogumine, kordus- ja taaskasutus ning taolise tegevuse korraldamine Eestis.<br />
Lisainfo ettevõtte kohta internetis vt http://www.eestipandipakend.ee/est/epp/epp<br />
Planeeringuala vahetus naabruses Uusküla külas asub AS Muuga Betoonelement. Eesti erakapitalil<br />
põhinev AS Muuga Betoonelement on asutatud 2006. aastal. Ettevõtte põhitegevusalaks on<br />
raudbetoon-elementide tootmine ja tarnimine. AS Muuga Betoonelement kuulub AS-le Ehitusfirma<br />
Rand & Tuulberg ja Astlanda Ehitus OÜ-le. Kompleks hõlmab peale betoonelementide tootmise<br />
tehase (netopind 9792 m 2 ) betoonimikserite pesulat, välisalvesid (liiva ja killustiku ladustamiseks)<br />
ja välilaoplatsi koos kahe sildkraanaga.<br />
Lisainfo ettevõtte kohta internetis vt http://mbe.ee/ee/esileht<br />
Kavandatavad ettevõtted 20<br />
Muuga Tööstuspargis on praegu kaks kindlat arendajat: Tehnonord OÜ ja Katoen Natie.<br />
Tehnonord OÜ kavandab mineraalväetise (ammooniumsulfaadi) granuleerimistsehhi aadressil<br />
Klaukse tee 8. Kinnistu veevarustus ja kanalisatsioon on tagatud ühisteenuste kaudu. Samuti on<br />
piirkonda rajatud gaasitrass. Kavandatava granuleerimistsehhi teenindamiseks rajatakse Klaukse<br />
tee 1 maaüksusele uus raudteeharu ning Klaukse tee kinnistu alla maa-alused tooraine transportöörid.<br />
Autotranspordi juurdepääs on kavandatud Klaukse tee kaudu. Ammooniumsulfaadi käitlemisel<br />
ei ole seost keemiatööstusega – kogu käitlemisprotsess on mehhaaniline, st toimub ammooniumsulfaadi<br />
füüsiline kokkupressimine ning seejärel kokkupressitud plaatide purustamine,<br />
mille tulemusel saadakse graanulid. Kogu tootmisprotsess on automatiseeritud. Granuleerimistsehhi<br />
tööprojekt on koostamisel. Ettevõtte tegevuse kohta on koostatud keskkonnamõju hindamise<br />
eelhinnang. 21 PHAJ kinnistu jääb Klaukse tee 8 kinnistust ca 430 m kaugusele. Ca 500 m<br />
sügavusele graniiti rajatakse PHAJ maa-alused veemahutid, mis võivad jääda ka Klaukse tee 8<br />
kinnistu alla (maa-aluste mahutite täpsem asukoht selgub projekteerimise käigus). Viidatud eelhinnangus<br />
on välja toodud, et arvestades kavandatava Muuga PHAJ ja Tehnonord OÜ poolt rajatava<br />
granuleerimistsehhi iseloomu, siis ei ole tegemist teineteist välistavate plaanidega.<br />
Logistikafirma Katoen Natie kavandab Klaukse tee ja Muuga raudteejaama vahelisele alale laokompleksi<br />
ja jaotuskeskust. Arendus on ette nähtud etapiviisilisena. Esimeses etapis rajatakse<br />
4,5 ha suurusel alal 25 000 m 2 kinniseid ladusid, sh raudteeühendus lattu. Teises etapis lisandub<br />
7,8 ha ala ja 40 000 m 2 kinniseid ladusid ning erinevate tarbekaupade (sh kakao, kohvi, polümeeride<br />
graanulite käitlemine jne) jaotuskeskus. Firma tegeleb logistiliste lahenduste pakkumisega<br />
mitmes <strong>vald</strong>konnas, sh tööstuskaubad, autotööstus jpm. Laokompleksi tööprojekt on koostamisel.<br />
Klaukse tee 2-8 kruntidele kavandatakse erinevate kaupade börsiladu.<br />
20<br />
Info: AS-i Tallinna Sadam infrastruktuuri arenduse osakonna juhataja Hele-Mai Metsal, 30.05.-1.06.2012<br />
e-kirjad<br />
21<br />
Tehnonord OÜ poolt kavandatava mineraalväetise (ammooniumsulfaadi) granuleerimistsehhi (aadress<br />
Klaukse tee 8, Muuga Tööstuspark, kat tunnus 24504:004:1143) rajamise KMH eelhinnang. Alkranel OÜ,<br />
2011<br />
69 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
DP on koostatud vedelgaasi (LPG) terminali rajamiseks. DP haarab täielikult Uusküla küla kinnistud<br />
Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69 ja osaliselt Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee,<br />
Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3r kinnistuid. Alale soovitakse rajada LPG (liquefied petroleum<br />
gas) terminal koos mahutite ja raudteelaadimisestakaadiga. DP seletuskirjas 22 (ptk 12) on märgitud,<br />
et seoses Muuga sadamas algatatud PHAJ DP-ga on vedelgaasi terminali rajamisel vajalik<br />
võtta kasutusele kõik täiendavad meetmed gaasilekke vältimiseks ning selle õigeaegseks avastamiseks<br />
ja leviku tõkestamiseks. Terminali projekteerimisel peavad olema tagatud maksimaalselt<br />
kõik riskianalüüsis (Vedelgaasi terminal Muuga sadamas, asukohavaliku riskianalüüs. E-<br />
Konsult OÜ töö nr E1099, märts 2009) ja <strong>KSH</strong> aruandes (Uusküla küla Klaukse 1, Vahetusmaa 2,<br />
Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3r kinnistute ja<br />
lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. E-Konsult töö nr<br />
E1146, 2010) välja toodud riske vähendavad meetmed.<br />
Veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamiseks on algatatud DP koostamine. LPG (liquefied<br />
natural gas) terminali rajamiseks on AS Tallinna Sadam ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium<br />
plaaninud Vahetusmaa 1, Klaukse 2 ja Tahkumäe maaüksuste kasutuselevõttu. Selleks<br />
on vaja nende maaüksustega piirneval merealal teha suuremahulisi täitetöid ning täitematerjal<br />
on kavas kohale vedada meritsi. Muugale LNG terminali rajamisel näeb AS Tallinna Sadam<br />
olulist positiivset mõju kogu Läänemere keskkonnale, sest keskkonna seisukohast väga puhas<br />
LNG on 2015. aastast karmistuvate keskkonnanõuete tingimustes asendamas olemasolevaid laevakütuseid<br />
ning Muuga asukoht oluliste laevateede läheduses loob head eeldused siin laevade<br />
tankimiseks. 23 Kavas on koostada teostatavusuuring, mis selgitab välja võimaliku terminali suuruse,<br />
maksumuse ja tähtajad. Kõige varasem terminali ehitamise aeg on 2015. aasta. 24<br />
3.6.4. Laevaliiklus Muuga sadama piirkonnas<br />
Muuga PHAJ kavandatakse Tallinna Sadama AS-ile kuuluvale territooriumile, kus asub ka üks<br />
Eesti suurimaid kaubasadamaid – Muuga sadam (vt ptk 3.6.3).<br />
Muuga sadamat iseloomustavad näitajad: 25<br />
- territoorium 524,2 ha<br />
- akvatoorium 752 ha<br />
- kaide arv 29<br />
- kaide kogupikkus 6,4 km<br />
- suurim sügavus kai ääres 18 m<br />
- suurim laeva pikkus 300 m<br />
- suurim laeva laius 48 m<br />
Muuga sadamat ja Tallinna vanasadamat hõlmav ala on üks tihedaima laevaliiklusega piirkondadest<br />
Põhja-Eesti rannikul. Joonis 27 illustreerib laevade liiklust Soome lahes Põhja-Eesti rannikul<br />
Tallinna lahe piirkonnas. Joonis iseloomustab 2009. aastal 1 kuu pikkust perioodi (mai-aprill).<br />
Võib oletada, et ka 2011.-2012. aastal on laevaliikluse üldpilt piirkonnas sarnane 2009. aastaga.<br />
Joonisel on näha erinevat tüüpi laevade liikumistrajektoorid. Joonte tihedus annab ettekujutuse<br />
liiklustihedusest ühe kuu vältel. Muuga sadamat külastavad peamiselt kaubalaevad ja tankerid,<br />
Tallinna vanasadamat reisiparvlaevad ja Linnahalli sadamat tiiburlaevad.<br />
22<br />
Harju maakond, <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong>, Uusküla küla, Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed,<br />
Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3r kinnistute ja lähiala detailplaneering. K. Enno Arhitektuuribüroo töö<br />
nr A232-0915, 2010<br />
23<br />
AS-i Tallinna Sadam koduleht: http://www.ts.ee/uudised?art=215, vaadatud 01.06.2012<br />
24<br />
http://www.e24.ee/658666/kolm-firmat-voitlevad-eesti-lng-terminali-parast/<br />
25<br />
Andmed pärinevad AS-i Tallinna Sadam kodulehelt: http://www.ts.ee/muuga-sadam , külastus 21.11.2011<br />
70 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 27. Laevaliikluse tihedus Tallinna lahel ning Muuga sadama piirkonnas 2009.a<br />
aprillis-mais. Värvide legend: punane – tiiburlaev, violetne – reisiparvlaev, helesinine –<br />
kaubalaev, tumesinine – tanker, kollane – muu laev (nt loots, teaduslaev vms). Allikas:<br />
HELCOM (laevade AIS alusel) Veeteede Ameti laevateede osakonna vahendusel<br />
Joonis 27 näitab, et suurem osa laevaliiklusest Muuga sadamas toimub ennekõike sadama läänepoolses<br />
küljes ning laevad saabuvad sadamasse mööda ametlikke laevateid (Joonis 28). Muuga<br />
sadama lähistel on kaks ametlikku ankruala.<br />
Joonis 28. Ankrualad, navigatsioonimärgid ja laevateed Muuga sadama piirkonnas. Allikas:<br />
Maa-ameti kaardirakendus<br />
71 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 29 illustreerib Muuga sadama söeterminali piirkonda. Söeterminalis on kolm sildumiskohta.<br />
Kai äärde siirdumine on tähistatud navigatsioonimärkidega. Söeterminali laevade liikumissagedus<br />
on oluliselt madalam naftasaaduste-, ro-ro- ning puistlastlaevade liikumissagedusest<br />
(Joonis 27).<br />
Joonis 29. Muuga sadama idapoolse kai piirkonna plaani väljavõte. Sinise joonega on<br />
näidatud sadama ala ja akvatooriumi piir. Lilla värv tähistab söeterminali ala ja rohelise<br />
joonega on piiritletud AS Tallinna Sadamale kuuluv ala. Allikas: Tallinna Sadama koduleht,<br />
18.11.11<br />
Muuga sadama idakai piirkonnas sadama akvatooriumis on vee sügavus kohati 17 meetrit, kai<br />
ääres 10 meetrit (Joonis 30). Laevatee sadamasse on süvendatud. Paremal pool idakaid ehk väljaspool<br />
akvatooriumit on mere sügavus oluliselt väiksem – 5-7 meetrit ja kalda ääres vaid kuni<br />
üks meeter. Navigatsioonikaartidel on ala märgitud ohtlike takistuste piirkonnana.<br />
Joonis 30. Mere sügavus Muuga sadama idapoolse kai piirkonnas ning PHAJ veehaarde<br />
ja võimaliku tehissaare piirkonnas. Allikas: Maa-ameti merekaardirakendus, 18.11.11<br />
72 /208
3.7. Müra<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Käsitletav ala ei ole hetkel kasutusel ja sellel ei asu müratekitavaid objekte. Planeeringuala ümbruskonnas<br />
on peamisteks müratekitajateks Muuga sadam, seal tegutsev söeterminal ning sadamat<br />
teenindav auto- ja raudteetransport.<br />
Muuga sadama idaosa laiendamise KMH 26 käigus hinnati sadamast tuleneva müra mõju lähipiirkonna<br />
küladele. Peamised müratekitavad tegevused Muuga sadamas on:<br />
paiksed hoonevälised ja hoonesisesed müraallikad;<br />
raudteeliiklus, sh veduridepoo, vagunite sorteerimine, veeremite koostamine ja manööverdamine<br />
Muuga raudteejaamas;<br />
autotransport (liiklusmüra).<br />
Paiksed hoonevälised müraallikad sadama territooriumil on terminalide laadimisseadmed (kraanad,<br />
linttransportöörid, pneumotranspordi seadmed, pumbad jms). Tegutsevas söeterminalis<br />
tühjendatakse etteantud raudteevagunid hoones, millest süsi laaditakse laevadesse linttransportööriga.<br />
Muud sadamas asuvad tehnoloogilised seadmed ei ole niivõrd suure müratasemega, et<br />
lähimad külad oleksid mõjutatud ülenormatiivsest mürast. KMH-st selgub ka, et sadama lääne- ja<br />
keskosa terminalides kasutatavad tehnoloogilised protsessid on suhteliselt müravaesed 27 .<br />
Muuga sadama piirkonnas on põhiliseks müraallikaks sadamat teenindav raudtee- ja autotransport.<br />
Raudtee kulgeb Muuga aiamajade piirkonna lähedalt ning põhjustab häiringuid nende elanikele<br />
ja Muuga raudteejaamaga külgnevatele Uusküla küla maaüksustele. Muuga sadama raudteel<br />
liiklevad ainult kaubarongid, mis põhiliselt tekitavad müra manööverdamisel, laadimisel, koostamisel<br />
jms. Sellise tegevuse poolt põhjustatud müra on oluliselt suurem, kui tavalisel sõitval rongil.<br />
Raudteejaamale lähimad elamupiirkonnad paiknevad Muuga raudteejaamast lõuna ja ida pool<br />
(Uusküla külas). Lähim elumaja (Liiva talu) asub 50 meetri kaugusel Muuga raudteejaama territooriumist.<br />
Raudteejaama otseses mõjupiirkonnas on jaama territooriumi ja Nuudi tee vahel kaheksa<br />
elamut, mis on suhteliselt halvas akustilises olukorras. Kõige kaugem elamu (Vana-Hansu<br />
maaüksus) paikneb raudteejaama territooriumist umbes 270 m kaugusel 28 . KMH käigus teostatud<br />
mürauuringu tulemuste kohaselt ületavad ekvivalentsed müratasemed kogu elamualal Muuga<br />
raudteejaama ja Nuudi tee vahel öise piirtaseme 45 dB. Lähimate eluhoonete juures ületavad tasemed<br />
50 dB (lähima eluhoone juures Pääsukese kinnistul oli kaalutud A-helirõhu tase LAeq<br />
mõõtmisel 58 dB) ja on lähedal öise aja kriitilisele tasemele 55 dB. Maksimaalsed helirõhu normtasemed<br />
on ületatud öisel ajavahemikul vähemalt lähimate eluhoonete juures.<br />
Praegu on Uusküla küla ja Muuga raudteejaama vahelisele alale ehitatud müratõkkesein, mille<br />
kõrgus on 4,8 meetrit (Joonis 31). Müra modelleerimisel PHAJ rajamise ja käitamisega kavandatavatele<br />
tegevustele on arvutustes arvesse võetud ka nimetatud müratõkkesein.<br />
26<br />
Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Tallmac, töönr 0507. Tallinn<br />
2006<br />
27<br />
Muuga sadama mürakaitse abinõude koostamine. I osa. Mürauuringud Muuga sadama piirkonnas. OÜ<br />
E-Konsult, töö nr E421. Tallinn, 1997<br />
28<br />
Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Tallmac töö nr 0507. Tallinn,<br />
märts 2006<br />
73 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 31. Uusküla küla elamute ja Muuga sadama raudtee vahelisel alal asuv müratõkkesein<br />
Vastavalt Muuga sadama idaosa laiendamise KMH-s 29 väljatoodule on autotranspordi osatähtsus<br />
Muuga sadama idaosa kaubakäibes suhteliselt vähene (5-10%, <strong>vald</strong>avalt konteinerkaupade vedu)<br />
ning sadama idaosa väljaarendamisel ei ole oodata selle osatähtsuse olulist kasvu. Autotransport<br />
on müraallikana arvestatav sadama territooriumil ja selle ühendusteedel. AS-ilt Tallinna Sadam<br />
saadud liiklusandmete põhjal 30 näevad Nuudi tee kasutamise osas liiklusprognoosid ette veoautode<br />
liiklust kuni 64 autot ööpäevas mõlemas suunas eeldusel, et Muuga Tööstuspark on 100% ulatuses<br />
kasutuses mitte vähem kui 5 aasta jooksul.<br />
Muuga sadama idaosa laiendamise KMH-st selgub, et veoautode liikumiseks kasutatav Nuudi tee<br />
on Uuskülas paiknevatest aiandusühistute territooriumist vähemalt 300 m kaugusel, mis osutub<br />
mürakaitse seisukohast küllaldaseks ning kaks elamut, mis paiknevad teest 100 m kaugusel, jäävad<br />
mürahinnangu kohaselt samuti elamualal lubatud müra tervisekaitsenormide nõuete piiresse.<br />
3.8. Välisõhu seisund<br />
Muuga sadama idaosa peamine välisõhu kvaliteedi probleem on olnud Coal Terminal Operator<br />
AS-i tegevusest tulenev söetolmu teke ja levik piirkonnas. Ettevõttele väljastatud välisõhu saasteloa<br />
nr L.ÕV.HA-191730 kohaselt on ettevõttel lubatud välisõhku emiteerida katlamajast 1,15<br />
tonni lämmastikoksiidi, 1,15 tonni süsinikoksiidi, 0,07 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid, 31,6<br />
tonni peentolmu ja 50,5 tonni üldtolmu aastas.<br />
Muuga betoonitehase tegevuse tagajärjel õhku eralduvateks saasteained on tahked osakesed<br />
ning katlamajast lämmastikoksiid, süsinikoksiid ja lenduvad orgaanilised ühendid. Muuga betoonitehase<br />
keskkonnamõju hindamise käigus tehtud välisõhu saastetaseme hajuvusarvutused näitasid,<br />
et Muuga betoondetailide tehas ei tekita välisõhu kaitse alaseid probleeme, kui töötavad<br />
üheaegselt ka kõik olemasolevad ja planeeritavad saasteallikad ning järgitakse parimat võimalikku<br />
tehnikat 31 .<br />
Coal Terminal Operator AS territooriumi piiril paikneb kaks seirejaama. Coal 1 seirejaamas mõõdetakse<br />
lisaks meteoroloogilistele parameetritele peentolmu (osakesed diameetriga alla 10 µm)<br />
sisaldust välisõhus. Coal 2 seirejaamas mõõdetakse korraga kolme tolmufraktsiooni (osakesed<br />
diameetriga alla 1 µm, alla 2,5 µm ja alla 10 µm) sisaldust välisõhus.<br />
29<br />
Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Tallmac töö nr 0507. Tallinn,<br />
märts 2006<br />
30<br />
AS-i Tallinna Sadam 02.11.2011.a kiri nr 2-7/11-1106/4680 <strong>Jõelähtme</strong> Vallavalitsusele<br />
31<br />
Uusküla küla Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja<br />
Muuga sadam 3r kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ E-Konsult<br />
töö nr E1146, Tallinn 2010<br />
74 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Analüüsides Coal 1 seirejaama 2011. aasta andmeid võib öelda, et üldtolmu osas on aprilli lõpust<br />
juuni alguseni olnud normide ületamisi. Kuna selle ajavahemiku kohta puuduvad Coal 2 seirejaama<br />
andmed (mõõtejaam ei töötanud), siis ei ole andmeid peentolmu kontsentratsioonide kohta<br />
ja ei saa väita, et sätestatud normiületuskordade arv oleks ületatud (Joonis 32 - Joonis 35).<br />
Joonis 32. Coal 1 seirejaama üldtolmu tunnikeskmine kontsentratsioon 2011. aastal<br />
Joonis 33. Coal 1 seirejaama üldtolmu ööpäevakeskmine kontsentratsioon 2011. aastal<br />
75 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 34. Coal 2 seirejaama üldtolmu tunnikeskmine kontsentratsioon 2011. aastal<br />
Joonis 35. Coal 2 seirejaama üldtolmu ööpäevakeskmine kontsentratsioon 2011. aastal<br />
76 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
4. <strong>KSH</strong> EESMÄRK JA METOODIKA<br />
4.1. <strong>KSH</strong> eesmärk<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Käesolev keskkonnamõju hindamine hõlmab nii kavandatava tegevuse jaoks koostatud DP strateegilist<br />
mõju hindamist kui ka alternatiivse võimalusena merre kavandatava tehissaare rajamisega<br />
kaasneda võiva mõju hindamist.<br />
<strong>KSH</strong> ulatus on seotud planeeringuala ning selle lähimõjualaga. Planeeringuala on kavandatava<br />
tegevuse piirkond. Samuti on <strong>KSH</strong> mõjuala Ihasalu lahte kavandatava tehissaare piirkond lähialaga.<br />
Üldiselt sõltub mõjuala suurus mõjurite võimalikust levikukaugusest, kuid tõenäoliselt ei ületa see<br />
paari kilomeetrit. Lähim elamu, Nuudipere talu, asub 500 m kaugusel idas. Sellest veel 200 m ida<br />
suunas asub Saviranna küla. Maardu linna piir jääb teenindusalast 1 km kaugusele ning veehaardest<br />
500 m kaugusele lõunasse. Paari kilomeetri raadiusesse jäävad Kallavere ja Uusküla külad<br />
ning Maardu linn.<br />
Hinnati kavandatava tegevuse kooskõla muude oluliste planeeringute ja arengudokumentidega.<br />
Mõju hindamisel vaadeldi põhiliselt kahte erinevat mõju etappi: rajamisaegne mõju ja käitamisaegne<br />
mõju.<br />
Rajamise aegselt kandub põhiosa keskkonnasurvest maapõue, merre ja õhku. Merele a<strong>vald</strong>uvad<br />
mõjud merepõhja täitmise kaudu veehaarde ehitamisel ning tehissaare alternatiivi puhul saare<br />
ehitamisel. Rajamisaegsed peamised mõjud on <strong>vald</strong>avalt lühiajalised ja seotud ehitustegevusega.<br />
Käitamisaegselt a<strong>vald</strong>ub peamine surve merele. Käitamisaegsed peamised mõjud on <strong>vald</strong>avalt<br />
pigem pikaajalised. Ühtlasi anti <strong>KSH</strong> käigus üldine hinnang rajamisaegsetele ja käitamisaegsetele<br />
riskidele.<br />
Rajatava PHAJ sulgemist ei ole ette näha ja PHAJ tööiga pikendatakse seadmete renoveerimise ja<br />
vajadusel vahetamise teel. Siiski käsitleti <strong>KSH</strong> aruandes ka sulgemise etappi ja anti lühiülevaade<br />
sellega seotud võimalikest mõjudest.<br />
<strong>KSH</strong> käigus hinnati koosmõju olemasolevate piirkonna ettevõtete tegevusega.<br />
Lisaks hinnati loodusvarade kasutamise otstarbekust erinevate alternatiivide korral ning<br />
kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele.<br />
<strong>KSH</strong> aruanne ei käsitle kõiki kavandatava tegevuse maa-aluse osaga seotud vajalikke aspekte<br />
(kas osaliselt või täielikult), sest käesolevas arendusjärgus puuduvad PHAJ tehnoloogiline või eskiisprojekt<br />
ja detailne (eel)projekt. Aspektidest, mis on seotud maa-aluse osaga, mida antud <strong>KSH</strong><br />
otseselt ei puuduta, anti aruandes ülevaade ja toodi välja, milliseid uuringuid, mõju hindamisi<br />
(võimaliku riski hindamisel) on vaja edaspidi läbi viia. <strong>KSH</strong> aruandes tehti ettepanek, millises tegevusloa<br />
menetluseetapis on vaja vastavad uuringud läbi viia.<br />
<strong>KSH</strong> tulemusena töötati välja leevendavad meetmed olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks<br />
ja vähendamiseks, hinnati nende eeldatavat efektiivsust ning määrati keskkonnahoidlikku ja<br />
säästvat arengut edendavad keskkonnatingimused, mis kehtestatakse DP koosseisus.<br />
Ühtlasi töötati <strong>KSH</strong> käigus välja seiremeetmed, mille rakendamine on vajalik DP elluviimise korral.<br />
77 /208
4.2. <strong>KSH</strong> metoodika<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
<strong>KSH</strong> käigus analüüsiti, hinnati ja võrreldi looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslikke tegureid<br />
ning toodi esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnati vastavalt mõjude<br />
suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule ning mõjude olulisusele.<br />
Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:<br />
väliuuringud merekeskkonnas – kolme mõõdistuse teostamine (kevadel, suvel ja sügisel)<br />
piirkonna termohaliinse struktuuri ja veekvaliteedi parameetrite (hapnikusisaldus, heljumi<br />
looduslik foon, toitained, vee läbipaistvus) hindamiseks; teostati hoovuste vertikaalse<br />
profiili, hägususe, hapniku, temperatuuri ja soolsuse aegrea mõõdistused veehaarde läheduses<br />
ja Muuga lahe sügavamas (>60 m) piirkonnas ühe kuu vältel hoovuste ja heljumi<br />
mudelarvutuste verifitseerimiseks;<br />
arvutiprogrammidega teostati modelleerimised – müra modelleeriti programmiga<br />
SoundPLAN 7.0 (vt ptk 4.2.1), õhureostust modelleeriti programmiga AERMOD 6.8.0,<br />
3D tsirkulatsioonimudelit kasutati hoovuste ja heljumi liikumise modelleerimiseks;<br />
arvutiprogrammiga teostati 3D visuaalne simulatsioon (maapealsete ehitusmahtude visuaalse<br />
mõju tuvastamiseks);<br />
teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;<br />
ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;<br />
konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;<br />
konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega;<br />
piirkonnas elavate inimeste küsitlus (küsitluse valim on määratud vastavalt sellele, milline<br />
ala jääb otsesesse PHAJ rajamis- ja käitamisaegse võimaliku mõju alasse ja valitud<br />
seepärast Uusküla, Kallavere ja Saviranna külad, osaliselt Maardu linn).<br />
Mõju olulisuse hindamisel kasutati järgmist skaalat:<br />
oluline positiivne;<br />
väheoluline positiivne;<br />
neutraalne/mõju puudub;<br />
väheoluline negatiivne;<br />
oluline negatiivne.<br />
Hindamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Peamisteks<br />
menetlust suunavateks õigusaktideks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi<br />
seadus ning planeerimisseadus.<br />
Hindamise läbiviimisel kasutati Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale „Keskkonnamõju strateegilise<br />
hindamise juhend“ (http://www.envir.ee/92040) ja „Keskkonnamõju hindamine. Juhised<br />
menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil“ (http://www.envir.ee/91552).<br />
Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtuti eelkõige õigusaktides määratud normidest (müratasemed,<br />
vibratsioon, õhukvaliteet jms).<br />
Natura-hindamise metoodika vt Lisa 6. Metoodika kavandatava tegevuse ja käitamisaegse mõju<br />
hindamise kohta piirkonna elamute kinnisvara hindadele vt Lisa 8. Muuga lahe (kavandatava tegevuse<br />
piirkonna) kvaliteedinäitajate, hoovuste ja rannikuprotsesside hindamise metoodika vt Lisa<br />
9. Muuga lahe piirkonna põhjataimestiku ja -loomastiku koosluste ning kalastiku andmete kogumise<br />
metoodika vt Lisa 10. Kavandatava tegevuse võimalike riskide hindamise metoodika vt<br />
Lisa 11 ja Lisa 12.<br />
78 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
4.2.1. Müra hindamise metoodika<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja<br />
nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04. septembri 2002.a määrusega<br />
nr 42. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel,<br />
samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse.<br />
Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse:<br />
1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;<br />
2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja<br />
kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega<br />
hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra);<br />
3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra;<br />
4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast:<br />
- I kategooria – looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste<br />
puhkealad;<br />
- II kategooria – laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad,<br />
puhkealad ja pargid linnades ning asulates;<br />
- III kategooria – segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus-<br />
ja tootmisettevõtted);<br />
- IV kategooria – tööstusala.<br />
Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 5):<br />
taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi<br />
tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra<br />
parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma<br />
taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme<br />
arvsuuruse juurde sellekohane märkus;<br />
piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab<br />
rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra<br />
hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel.<br />
Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud,<br />
tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks;<br />
kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab<br />
ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja<br />
tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus<br />
läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul<br />
keelatud.<br />
Tabel 5. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed (LpA, eq, T, dB, päeval/öösel)<br />
Taotlustaseme<br />
arvsuurused<br />
uutel planeeritavatel<br />
aladel<br />
Taotlustaseme<br />
arvsuurus olemasolevatel<br />
aladel<br />
I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria<br />
Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus<br />
45/35 50/40 50/40 55/45 55/45 60/50 65/55 65/55<br />
50/40 55/45 55/40 60/50 60/45<br />
60/50<br />
65 2 65/55 70/60<br />
2<br />
/55<br />
Piirtaseme arv- 55/50 55/50 60/45 60/55 65/50 65/55 70/60 75/65<br />
79 /208
suurused olemasolevatel<br />
aladel<br />
Kriitilise taseme<br />
arvsuurus olemasolevatel<br />
aladel<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria<br />
Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus<br />
65 2 /60 2 60 1 /45 1 70 2 /60 2<br />
60/50 65/60 65/55 70/65 70/55 75/65 75/65 80/70<br />
1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel<br />
2 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel<br />
Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele<br />
ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel<br />
LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB(A) päeval ja 75 dB(A) öösel.<br />
Liiklusest põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates<br />
ruumides on päeval 40 dB ja öösel 30 dB. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete<br />
kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse<br />
liiklusega perioodi vältel. Liiklusmüra normtasemed ühiselamute ning hoolekandeasutuste elu- ja<br />
magamisruumides ning luksus- ja äriklassi hotellitubades on samased elamutes lubatud müra<br />
normtasemetega.<br />
Tööstusettevõtete, hoone (käesolevas uuringus ka laevade) tehnokommunikatsioonide poolt tekitatavad<br />
müratasemed elamutes on normeeritud statsionaarsetele püsiva või lühiajaliselt toimivatele<br />
üksikutele müraallikatele elu- ja magamisruumides päeval 30 dB ja öösel 25 dB.<br />
Elamu välisterritooriumil on kehtestatud sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmete<br />
puhul lubatud müratasemed päeval 50 dB ja öösel 40 dB. Elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis<br />
on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides.<br />
Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset. Pidevat mürataset<br />
65 dB peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 dB taustamüra raskendab kõnet ja sellest<br />
arusaamist. Pidev viibimine üle 75 dB tugevusega müratsoonis võib põhjustada tervisehäired.<br />
Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 dB.<br />
Vastavalt määruses toodule peavad kõikide masinate, seadmete ja liiklusmüra jääma vastavalt IV<br />
kategooria tööstusterritooriumile kehtestatud müra taotlustasemete piiresse: päevasel ajal 65 dB<br />
ja öösel 55 dB.<br />
Elamualade näol on müra mõistes tegemist II kategooria aladega. PHAJ ei tohi halvendada senist<br />
müraolukorda elamualadel. Müra hindamisel kasutatakse PHAJ tööstuslike müraallikate poolt tekitatavate<br />
müratasemete võrdlemisel lubatud müra normtasemetega taotlustasemeid olemasolevatel<br />
aladel: päevasel ajal 55 dB ja öösel 40 dB. Liikluse poolt tekitatavad müratasemed ei tohi<br />
ületada normtasemeid päevasel ajal 60 dB ja öösel 50 dB.<br />
Muuga PHAJ müraolukorra hindamisel arvestatakse neljas erinevas situatsioonis tekkivate müra<br />
mõjudega:<br />
1. rajamisaegne müraolukord;<br />
2. käitamisaegne müraolukord;<br />
3. kumulatiivne (koos piirkonnas olemasolevate teiste müraallikatega) müraolukord rajamisaegsel<br />
perioodil;<br />
4. kumulatiivne (koos piirkonnas olemasolevate teiste müraallikatega) müraolukord käitamisaegsel<br />
perioodil.<br />
80 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
<strong>KSH</strong>-s teostatakse hindamine alternatiivi 1 ja alternatiivi 2 olukordadele. Alternatiiv 1 tähendab,<br />
et PHAJ maapealne osa kavandatakse Muuga Tööstuspargi alale ning alternatiiv 2 tähendab, et<br />
PHAJ maapealne osa rajatakse Muuga sadama lähistele tehissaarele. Mõlema alternatiivi puhul<br />
jäävad müratekitavad tegevused samaks, välja arvatud veoautode liikluse puudumine alternatiivi<br />
2 korral (tehissaarele ei kavandata materjali äravedu veoautodega, vaid kinnise konveierliiniga).<br />
Peamine müra mõju piirkonnale leiab aset PHAJ ehitusaegsel perioodil, mil põhitegevus seostub<br />
enamasti graniidi kaevandamisprotsessiga. Graniidikaevandus koosneb kahest osast – maapealne<br />
ja maa-alune osa – ning potentsiaalsed müraallikad on eelkõige kaevanduse maapealse osakompleksi<br />
kuuluvad ehitised, masinad ja seadmed.<br />
Käitamisaegne müra on võrreldes rajamisaegse müraga väheoluline, sest sel perioodil ei toimu<br />
planeeringualal enam müratekitavaid tegevusi. Kõik PHAJ seadmed ja masinad asuvad maa-all.<br />
Turbiinisaalid asuvad ligikaudu 500 meetri sügavusel maapinnast, mis tähendab, et nende müra<br />
ei levi maapinnale. PHAJ veehaare asub mereveepinnast allpool, mistõttu suure kiirusega alla<br />
turbiinisaali laskuva vee poolt tekitatud müra ei ole kuulda (võrdluseks kosk näiteks on suur looduslik<br />
müraallikas). Müra tekitavaks tegevuseks jääb ventilatsioonišaht ning elektrijaama teenindav<br />
transport, mille liiklussagedus on ööpäevakeskmise lõikes väga väike.<br />
Müra modelleerimine teostati rajamisaegsel perioodil järgmistele tööstusterritooriumil müra tekitavate<br />
tehase seadmetele ning masinatele:<br />
buldooser ja kopplaadur;<br />
kivimaterjali kukkumine konveierliinile;<br />
tõsteskipp;<br />
ventilatsiooniseadmed;<br />
raudteetransport;<br />
autotransport.<br />
Mürast on mõjutatud lähimates külades elavad inimesed. Planeeringualale lähim elamu on Nuudipere<br />
talu, mis asub alast 500 m kaugusel idas. Sellest veel 200 m ida suunas asub Saviranna küla.<br />
Maardu linna piir jääb teenindusalast 1 km kaugusele ning veehaardest 500 m kaugusele lõunasse.<br />
Paari kilomeetri raadiusesse jäävad Kallavere ja Uusküla külad ning Maardu linn.<br />
Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.0. Programm sisaldab üldist Põhjamaade<br />
ennustusmudelit, mida kasutatakse käesolevas töös teeliikluse arvutusmeetodina: Road<br />
Traffic Noise – Nordic Prediction Method; 1996. Tööstusmüra allikate poolt tekitatud müratasemete<br />
modelleerimiseks kasutati rahvusvaheliselt üldtunnustatud arvutusmeetodit ISO 9613-2.<br />
Uuritava piirkonna mürataseme määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele<br />
lisati vastavalt olemasolev ja planeeritav hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega, müraallikad<br />
ning teejooned mõõtmete ja liiklussagedustega. Programm võtab arvesse müra neeldumist õhus<br />
ja pinnases.<br />
Mürakaartidel on esitatud müratasemed ekvivalentse kaalutud A-helirõhutasemetena (LAeq), kasutades<br />
Eestis kehtivaid müraindikaatoreid Ld ja Ln vastavalt päevasel (kell 7-23) ja öisel (kell<br />
23-7) ajavahemikul. Lisaks teostati arvutus, selgitamaks välja maksimaalne helirõhutase Lmax.<br />
Maksimaalne helirõhutase iseloomustab müra üksiksündmust, antud juhul ühe sõiduki või rongi<br />
poolt tekitatavat maksimaalset mürataset.<br />
Müra modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega, et kirjeldada müra levikul võimalikku ebasoodsaimat<br />
olukorda, sest talvisel perioodil on lehtpuude ja hekkide mürakaitse efekt praktiliselt<br />
olematu. Kui aga arvestada kõrghaljastusega, siis võib lisada, et müra leevendava elemendina<br />
toimib näiteks 30 meetri laiune tihe metsastatud ala, mis vähendab müra umbes 3 dB võrra.<br />
Müra arvutati 2 meetri kõrgusel maapinnast ning 10x10 meetrises ruudustikus. Mürakontuurid<br />
kaartidel on esitatud 5 dB kaupa. Mürakaardid vt <strong>KSH</strong> aruande Lisa 2.<br />
81 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
4.2.2. Välisõhu maapinnalähedaste saasteaine kontsentratsioonide arvutusmetoodika<br />
Meteoroloogilised karakteristikud<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kasutati järgmisi Muuga sadama piirkonna meteoroloogilisi karakteristikuid ja õhu saasteainete<br />
hajumist määravaid tegureid:<br />
Tuule kiirused:<br />
hajumist mõjutav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsient A 160<br />
paikkonna reljeefi arvestav koefitsient 1<br />
aasta keskmine temperatuur 5°C<br />
kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 21,0°C<br />
kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,6°C<br />
kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur - 6,0°C<br />
aasta keskmine 5,5 m/s<br />
kõige väiksem ühe kuu (august) keskmine 4,4 m/s<br />
kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmine 6,4 m/s<br />
Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus % on toodud alljärgnevas tabelis.<br />
Tabel 6. Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus %<br />
N NE E SE S SW W NW Tuulevaikus<br />
10 8 8 11 20 21 11 11 4<br />
Joonis 36. Muuga sadama tuulteroos<br />
Muuga PHAJ territooriumil asuva kõrgema saasteallika 50-kordse kõrgusega võrdne kaugus on<br />
2000 meetrit. Sellisel kaugusel ei esine hajuvusarvutust mõjutavaid tehnogeenseid objekte.<br />
Kõrguste erinevus antud territooriumi ümbruses 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit, mistõttu<br />
ka geograafilised objektid ei mõjuta hajumistingimusi.<br />
Välisõhu saastatuse piirnormid<br />
Keskkonnaministri 08.07.2011.a määruse nr 43 “Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused,<br />
saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad ” lisa 5 “Esmatähtsuseta<br />
saasteainetega saastatuse taseme piirväärtused” määrab piirväärtused tahketele osakestele<br />
järgmiselt:<br />
Tabel 7. Välisõhu saastatuse taseme piirväärtused<br />
Saasteaine CAS nr SPV1 SPV24 SPVa<br />
TSP PM-sum 500 150<br />
PM10 50* 40<br />
PM2,5 25<br />
50* – ei tohi ületada üle 35 korra kalendriaasta jooksul<br />
82 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Tabelis kasutatud lühendid:<br />
TSP – tahked osakesed (summaarne);<br />
PM10 – tahked osakesed suurusega kuni 10 µm;<br />
PM2,5 – tahked osakesed suurusega kuni 2,5 µm;<br />
CAS nr – Chemical Abstract Service number;<br />
SPV1 – ühe tunni keskmine saastatuse piirväärtus;<br />
SPV24 – 24 tunni keskmine saastatuse piirväärtus;<br />
SPVa – aasta keskmine saastatuse piirväärtus.<br />
Maksimaalse maapinnalähedase saasteaine kontsentratsiooni arvutamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
1. Maksimaalne maapinnalähedane saasteaine kontsentratsioon Cm (mg/m 3 ), mis tekib ebasoodsatel<br />
meteoroloogilistel tingimustel, leitakse valemiga:<br />
M – ajaühikus õhku paisatav saasteaine mass, g/s;<br />
F – koefitsient, mis arvestab saasteainete sadenemiskiirust õhus;<br />
m ja n – koefitsiendid, mis arvestavad gaasisegu saasteallikast väljumise tingimusi;<br />
dT – gaasisegu temperatuuri ja aasta kõige kuumema kuu keskmise temperatuuri (kella 13<br />
ajal) vahe (0C);<br />
V1 – gaasisegu mahtkulu (m3/s), mis ringikujulise ristlõikega saasteallika puhul leitakse valemiga:<br />
D – saasteallika suudme diameeter (m);<br />
W0 – saasteallika suudmest väljuva gaasisegu kiirus (m/s).<br />
2. Koefitsiendi F väärtused võetakse järgmiselt:<br />
a) gaasilised saasteained ja aerosoolid, mille korrapärane sadenemiskiirus on ligilähedane<br />
nullile (peen tolm, lendtuhk)-1;<br />
b) muud aerosoolid:<br />
vähemalt 90% puhastusastme puhul - 2;<br />
75-90% puhastusastme puhul - 2,5;<br />
alla 75% puhastusastme puhul - 3.<br />
3. Koefitsientide m ja n väärtused leitakse parameetrite f, Vm, Vm’ ja fe alusel:<br />
83 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
kui fe f 100, leitakse teguri m väärtus f = fe juures;<br />
kui f 100, leitakse teguri n väärtused järgmiselt:<br />
n = 1, kui vm>= 2;<br />
n = 0,532 vm 2 – 2,13 vm + 3,13, kui 0,5 = vm 2;<br />
n = 4,4 vm, kui vm 0,5;<br />
kui f >= 100 või ΔT ~ 0, siis leitakse teguri n väärtus vm = vm' juures;<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
4. Kui f >= 100 (või ΔT ~ 0) ja vm' >= 0,5 (külmad heited), kasutatakse saasteaine maksimaalse<br />
kontsentratsiooni Cm leidmiseks järgmist valemit:<br />
n leitakse vm = vm' juures.<br />
Kui f 100 ja vm 0,5 või f >= 100 ja vm' 0,5, arvutatakse saasteaine maksimaalne kontsentratsioon<br />
Cm järgmist valemit kasutades:<br />
m' = 2,86 m, kui f 100, vm 0,5;<br />
m' = 0,9, kui f >= 100, vm' 0,5.<br />
5. Kaugus saasteallikast xm (m), mille juures tekib maksimaalne kontsentratsioon Cm ebasoodsatel<br />
ilmastikutingimustel, arvutatakse järgmist valemit kasutades:<br />
Koefitsient d leitakse:<br />
1) kui f< 100<br />
d = 2,48 (1 + 0,28 fe 1/3 ), kui vm = 0,5;<br />
d = 4,95 vm (1 + 0,28 f 1/3 ), kui 0,5 vm = 2;<br />
d = 7 vm 1/2 (1 + 0,28 f 1/3 ), kui vm> 2;<br />
2) kui f >100 või ΔT ~ 0<br />
4.2.3. Küsitluse metoodika<br />
d = 5,7, kui vm' = 0,5;<br />
d = 11,4 vm', kui 0,5 vm' = 2;<br />
d = 16 vm'1/2, kui vm' > 2.<br />
Muuga PHAJ DP <strong>KSH</strong> raames viidi läbi avaliku arvamuse uuring ankeetküsitluse vormis.<br />
Küsitluse läbiviimise eesmärk oli välja selgitada, kas PHAJ rajamine mõjutab või häirib elanike<br />
igapäevast elu ning millised on nende ettepanekud kompromisslahenduseks. Samuti selgitati<br />
välja kohalike jaoks olulised keskkonnaaspektid. Küsitluse tulemus on sisendiks keskkonnamõju<br />
strateegilise hindamise aruande sotsiaal-majanduslike mõjude hinnangu jaoks.<br />
Küsimustiku koostas küsitluse läbiviija (Ramboll Eesti AS). Küsimustiku ankeet eesti ja vene keeles<br />
on toodud uuringu (Lisa 5) lõpus. Küsitlus viidi läbi ajavahemikul 10.–30. oktoober 2011.a<br />
Muuga PHAJ planeeringuala lähiümbruses ning peamine sihtrühm oli kohalikud elanikud, eelkõige<br />
Uusküla, Kallavere, Saviranna külades ja osaliselt Maardu linnas. Piisava ja esindusliku andmemahu<br />
saamiseks küsitleti kokku 5-7% mõjupiirkonnas elavatest inimestest proportsionaalselt külade/linna<br />
elanike arvust. Kokku küsitleti 143 inimest, mis teeb ~7% planeeringutala mõjupiirkonna<br />
elanikest (Tabel 8). Detailsem küsitluspiirkond vt Joonis 37.<br />
84 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Tabel 8. Küsitluse piirkond ja jaotumine. Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri<br />
andmed<br />
Uusküla küla<br />
(www.joelahtme.ee – 08.09.2011)<br />
Kallavere küla<br />
(www.joelahtme.ee – 08.09.2011)<br />
Saviranna küla<br />
(www.joelahtme.ee – 08.09.2011)<br />
Piirkond Elanikke<br />
Maardu linn– Keemikute tn-st põhjapoolne<br />
osa, mis jääb otsese mõjuala sisse<br />
% käsitletavast<br />
alast<br />
Küsitletute<br />
arv<br />
361 18 48<br />
126 6 17<br />
26 1 17<br />
1500 75 61<br />
Otsesel mõjualal kokku 2013 143<br />
Joonis 37. Muuga PHAJ planeeringuala ning detailsem küsitluspiirkond<br />
Küsitletud meeste ja naiste osakaal oli enam-vähem võrdne, kõigist küsitletutest oli mehi 47% ja<br />
naisi 53%. Eestlasi oli küsitletute hulgas ligikaudu 40% ning mitte-eestlasi 60%. Küsitletute vanuseline<br />
koosseis jagunes samuti suhteliselt võrdselt – kõige vähem sattus küsitlusvalimisse<br />
15-25 aastaseid ja üle 66 aastaseid isikuid, kuid üldiselt küsiti arvamust kõigilt erinevatelt vanuserühmadelt<br />
(Joonis 38).<br />
Vastanutest 111 (78% küsitletutest) olid püsielanikud ja 32 olid küsitlemise hetkel kohapeal oma<br />
suvilates. Peaaegu pooled vastanutest elasid või nende suvilad asusid PHAJ planeeringualast 1-2<br />
kilomeetri kaugusel. Enamus vastanutest (56%) olid tööl käivad inimesed.<br />
85 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 38. Küsitletute vanuseline koosseis ja hõive<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Teostades küsitlust, tuli ette ka küsitluses osalemisest keeldumisi. Saviranna külas said küsitlejad<br />
ühe sealse ühistu juhatajalt vastuse, et Saviranna küla elanikud on kavandatava tegevusega seotud<br />
temaatikat omavahel arutanud ning leidus kokku ligikaudu 10 inimest, kes ei olnud nõus küsitlusele<br />
vastama. Elanikud ei olnud nõus küsitlusele vastama, sest neile tundus, et nad ei saa<br />
küsitlusankeedis piisavalt oma negatiivsust kavandatava PHAJ suhtes väljendada. Ühtlasi soovisid<br />
elanikud saada rohkem teavet PHAJ mõjude kohta, enne kui nad küsitluslehe täidavad.<br />
Maardu linnas küsitluse teostamisel kohati samuti paarikümmet inimest, kes keeldusid küsitluses<br />
osalemast. Üldiselt oli külades inimesi suhteliselt keeruline tabada (tegemist on eramajade ja suvilate<br />
piirkonnaga), kuid külaelanikud olid koostööaltid ning vastasid küsitlusele üldjuhul huviga.<br />
Küsitlusankeedid saadeti Saviranna, Uusküla, Kallavere külavanematele ka e-posti teel, et saada<br />
rohkem kohalike elanike arvamusi. Tagasi saadi e-postiga 7 täidetud ankeeti, mida arvestati samuti<br />
küsitluse tulemuste kokkuvõtmisel.<br />
Avaliku arvamuse uuringutulemuste aruanne vt Lisa 5 ning kokkuvõtted ptk 7.9.1 ja ptk 8.13.1.<br />
4.2.4. Alternatiivide võrdlemise metoodika<br />
Kuivõrd kõik <strong>KSH</strong> käigus hinnatavad keskkonnaelemendid ei ole reaalelus võrdse kaalu ehk olulisusega,<br />
on alternatiivide võrdlemisel omistatud erinevatele keskkonnaelementidele erinev kaal.<br />
Kriteeriumi kaal aitab olulisemaid tegureid eristada vähemolulistest ning seeläbi muuta hindamismaatriksis<br />
esitatud hindamistulemused sarnasemateks reaalselt looduses toimuvate protsessidega.<br />
Kriteeriumite kaalude leidmiseks kasutati paaritivõrdluse metoodikat 32 . Kõiki kriteeriume on ekspertgrupp<br />
võrrelnud paarikaupa ja ühiselt on otsustatud, kumb võrreldavatest on kavandatud tegevuse<br />
korral olulisem. Punktid on summeeritud ning jagatud kõikide kriteeriumite punktisummaga.<br />
Saadud kaalude alusel koostati kriteeriumite olulisusjärjestus – kõrgeima kaalu on saanud<br />
olulisim kriteerium (vt paremusjärjestust Joonis 79).<br />
Kaalutud kriteeriumite alusel lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks korrutati iga kriteeriumi hinded<br />
läbi kriteeriumi kaaluga. Nii on saadud iga kriteeriumi kaalutud hinnang. Alternatiivide paremusjärjestuse<br />
määras kaalutud hinnangute summa.<br />
Muuga PHAJ DP rakendamisega kaasnevad peamised mõjutegurid a<strong>vald</strong>uvad <strong>vald</strong>avalt ehitusperioodil.<br />
Seepärast on hinnangu andmisel keskkonnale a<strong>vald</strong>uvad mõjud ajaskaalas jaotatud ehitusaegseteks<br />
mõjudeks ning käitamisaegseteks mõjudeks. Käitamisaegsete mõjude puhul on<br />
püütud tulevikus a<strong>vald</strong>uda võivaid mõjude trende prognoosida arvestades kuni 25-30 aastast<br />
ajaperioodi.<br />
32 Tõnis Põder. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn 2005<br />
86 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Lisaks ajalisele näitajale on käesoleva <strong>KSH</strong> puhul hinnatud mõjude suurust ning mõjude suunda.<br />
Mõjude suuruse arvutamisel on rakendatud keskkonnariski hindamiseks järgnevat 3-pallilist hindamissüsteemi:<br />
0 – mõju keskkonnale puudub, on neutraalne või marginaalse tähtsusega;<br />
1 – väheoluline mõju keskkonnale;<br />
2 – oluline mõju keskkonnale.<br />
Mõjude suund – miinus “-“ või pluss “+” märk vastava mõju suuruse ees määrab keskkonnamõju<br />
suuna, st kas tegemist on positiivse või negatiivse mõjuga.<br />
Ekspertgrupi poolt alternatiivide võrdlusmaatriksis esitatud hindamistulemused on summeritud<br />
ning määratud Muuga PHAJ DP-ga kavandatud tegevustega kaasnev võimalik keskkonnamõju<br />
igale alternatiivile eraldi.<br />
87 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
5. MÕJU HINDAMISE KÄIGUS KÄSITLETAVAD ALTERNA-<br />
TIIVSED LAHENDUSED<br />
PHAJ soovitakse rajada Muuga sadama territooriumile ja idapoolse lainemurdja servale või Ihasalu<br />
lahte rajatavale tehissaarele.<br />
Joonis 4 (vt ptk 3) illustreerib alternatiivide 1 ja 2 põhimõttelisi asukohti koos eeldatava 2 km<br />
mõjupiirkonnaga. Mõju hindamise käigus mõjuala ulatust täpsustatakse.<br />
<strong>KSH</strong> läbiviimisel vaadeldi, millised on erinevad võimalused DP realiseerimiseks, ja hinnati nende<br />
võimaluste elluviimisega kaasnevat olulist mõju. Reaalseid alternatiive analüüsiti, võrreldi ning<br />
leiti keskkonna seisukohalt parim alternatiiv.<br />
<strong>KSH</strong> käigus käsitleti kolme alternatiivi.<br />
0-alternatiiv on kavandatud tegevusest loobumine, st PHAJ DP-d ei kehtestata ja jaama ei rajata.<br />
Jätkatakse teiste piirkonda kavandatud arendustega (LPG, Muuga Tööstuspark jt).<br />
Alternatiiv 1 – DP alusel kavandatav tegevus (vt Joonis 39 ja kavandatava tegevuse ülevaade<br />
ptk 1.3). Maapealne ehituslik maht planeeritakse Muuga Tööstuspargi alale (vt DP lahendus).<br />
DP-ga hõlmatavad kinnistud vt Tabel 9.<br />
Tabel 9. Detailplaneeringuga hõlmatavad kinnistud<br />
Kinnistu nimi Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve<br />
Klaukse tee (osaliselt) 24504:004:1074 100% transpordimaa<br />
Klaukse tee 1 24504:004:1075 100% tootmismaa<br />
Klaukse tee 18 24504:004:1087 100% tootmismaa<br />
Klaukse tee 20 24504:004:1088 100% tootmismaa<br />
Klaukse tee 22 24504:004:1089 100% tootmismaa<br />
Muuga raudteejaama laiendus 1 24504:004:1157 100% tootmismaa<br />
Muuga sadam 3r (osaliselt, veehaarde<br />
asukoht)<br />
24504:004:1021 100% tootmismaa<br />
Veehaare kavandatakse alternatiivi 1 puhul Muuga sadama idapoolse lainemurdja merepoolsele<br />
küljele 33 . Lainemurdja küljele kavandatav rajatis kujutab endast 72x49 m suurust betoonist<br />
konstruktsiooni, milles asub šaht vee juhtimiseks turbiinidele ja neli veevõtuava mõõtudega<br />
3x3 m. Veevõtuavad on varustatud varjadega avade sulgemiseks avariide ja remonttööde puhul.<br />
Vee sissevool merest veehaardesse toimub merepoolse väliskontuuri kaudu 70 m laiuselt läbi võretatud<br />
sissevooluavade.<br />
Planeeritav ala on hoonestamata, puudub ühendus tehnovõrkudega. Kinnistu loodepoolsel osal<br />
kasvab puistu. Pinnakatte paksus kavandatava tegevuse maismaa alal varieerub 2-5 m vahel.<br />
Pinnakatte moodustab peenliiv. Osaliselt on ala pinnakatteta. Aluspõhja moodustavad ülevalt alla<br />
kambriumi savid liivakivi vahekihtidega ning vendi savid ja liivakivid. Kristalliinne kivim algab absoluutkõrgusel<br />
-125 m. Veehaarde all levib vaid Kambriumi-Vendi veekiht.<br />
33 Muuga lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaare. Eelprojekt. Merin AS töö nr 694. Tallinn,<br />
november 2009; http://energiasalv.ee/wp-content/uploads/2010/04/Seletuskiri.pdf<br />
88 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 39. Alternatiivi 1 põhimõtteline asukohaskeem Muuga Tööstuspargis<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Alternatiiv 2 – tehissaarele Ihasalu lahes kavandatakse veehaare ja samad ehitised, mis alternatiivi<br />
1 puhul Muuga Tööstuspargis: pea- ja abitõstetornid, šahtid, graniidi töötlemissõlm (konveier,<br />
purustid, sõel, laadimispunker, vaheladu) ja settetiik (vt Joonis 40). PHAJ alajaam koos<br />
trafodega tuleb maa-aluse mahuti juurde, kus on turbiinid ja generaatorid. Tehissaarele tuleb<br />
330 kV alajaam, mille ehitab välja Elering. PHAJ alajaam ja Eleringi ajajaam on omavahel ühendatud<br />
330 kV kaabliga.<br />
Tehissaare põhimõtteline asukoht vt Joonis 1, punasega viirutatud ala Ihasalul lahes. Šahtid viivad<br />
tehissaarelt maa-alusesse veehoidlasse. Maa-aluse veehoidla rajamispiirkond on sama nagu<br />
alternatiivi 1 puhul (vt Joonis 1), so Muuga sadama idaosa territooriumi all ca 500 m sügavusel.<br />
Ihasalu lahte rajatakse kõigepealt veehaarde rajamiseks vajalik saare osa. Tehissaare rajamiseks<br />
kasutatakse esimeses faasis liiva. Kui on tekitatud šahti ehitamiseks vajalik plats, täidetakse ülejäänud<br />
tehissaare osa väljatava pinnasega (liivakivi). Tehissaare kaldakindlustused tehakse hiljem<br />
graniidist. Tehissaare ehitusaeg esimeses faasis on kaks kuud, mis tähendab, et kogu jaama<br />
ehitusaeg on praktiliselt sama, kui alternatiivi 1 korral (6 aastat). Saarele veehaarde rajamiseks<br />
on koostatud eelprojekt 34 .<br />
AF-ESTIVO AS on arendaja tellimusel koostanud uuringu „Maardu hüdroakumulatsioonijaama ehitamise<br />
eeluuring“, mille üheks osaks oli hinnata potentsiaalseid PHAJ asukohti Eestis 35 . Nimetatud<br />
töös on asukohti analüüsides kaalutud erinevaid aspekte, sh keskkonnaalaseid. Analüüsi tulemusena<br />
selgus, et parim reaalne asukoht on Muuga Tööstuspargi ala ning ülejäänud asukohad<br />
tunnistati ebareaalseteks.<br />
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tuleb <strong>KSH</strong>-s/KMH-s<br />
kirjeldada ja mõju hinnata reaalsetele alternatiividele ja 0-alternatiivile. Kuna Muuga sadam on<br />
ainus reaalne piirkond, siis sellest tulenevalt <strong>KSH</strong> aruandes teisi võimalikke asukohti ei käsitletud.<br />
34 Muuga lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaare. Eelprojekt. AS Merin, töö nr 694. Tallinn,<br />
november 2009; http://energiasalv.ee/wp-content/uploads/2010/04/Seletuskiri.pdf<br />
35 vt <strong>KSH</strong> programmi lisa 7 või http://energiasalv.ee/wp-content/uploads/2010/04/ESTIVO-Eeluuringu-<br />
aruanne-15-05-09.pdf<br />
89 /208
Joonis 40. Alternatiivi 2 põhimõtteline skeem kavandataval tehissaarel. Allikas: Energiasalv OÜ<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
90 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
6. VASTAVUS ARENGUKAVADELE JA PLANEERINGUTELE<br />
6.1. Muuga sadama arendusplaanid<br />
Käesolevas peatükis antakse ülevaade Muuga sadama arendusplaanidest 36 .<br />
Muuga sadama idaosa laiendus<br />
Muuga sadama arendusplaanide kohaselt laiendatakse sadamaala ida suunas olemasoleva konteinerterminali<br />
ja söeterminali vahelisel alal.<br />
1) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud Muuga sadama idaosa laienduse<br />
I etapi käigus arendati välja 70 ha maad, millest ca 23 ha on merest hõivatud. Projekti raames<br />
pikendati 100 m võrra olemasolevat kaid nr 16 ning rajati uus kai nr 17 pikkusega 378 m ja sügavusega<br />
14,5. Samuti loodi kuni 27 ha suurusele terminali alale valmidus superstruktuuri arendamiseks.<br />
Ühtlasi rajati kogu idaosa jaoks vajalik üldinfrastruktuur – ühendusteed ja kommunikatsioonide<br />
põhivõrgustik.<br />
Uus terminal ja infrastruktuur kahekordistab senise Muuga sadama konteinerite käitlemisvõimsuse.<br />
2) Muuga sadama idaosa laienduse II etapi rajamise valmidus on olemas. Selle etapi käigus<br />
on võimalus ehitada kailiini kuni 1772 m ulatuses, millest 120 m pikkune osa on sadamalaevastiku<br />
kai, ülejäänud 1652 m aga perspektiivse(te) terminali(de) kaid sügavusega –16 m. Terminalialale<br />
lisandub kuni 67 ha.<br />
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Muuga sadama idaosa ja tööstuspargi ühendamine:<br />
Muuga sadama idaosa ja tööstusparki ühendav viadukt<br />
Muuga Tööstuspark on eraldatud Muuga sadama idaosast Muuga raudteejaamaga. Üle 15 raudteeharu<br />
ulatuv viadukt (ava pikkusega ca 450 m) ühendab Muuga sadama idaosa tööstuspargiga<br />
ja sadamat põhimagistraalidega ühendava maanteega. Viadukti ehitust rahastati Ühtekuuluvusfondist.<br />
Muuga Tööstuspargi raudteeühendus<br />
Tööstuspargi alale (ca 40 ha) on rajatud teedeühendus, kommunikatsioonid ja on ette valmistatud<br />
krundid: tulevastel omanikel/rentnikel on võimalik kohe superstruktuuri rajama hakata. Tööstuspargi<br />
kruntidele on rajamisel raudteeühendus Muuga jaamaga. Ehitusload on väljastatud ja<br />
ehitusega on alustatud.<br />
Vabatsooni laiendus Muuga sadama idaossa<br />
AS Tallinna Sadam laiendab Muuga sadamas kehtestatud vabatsooni Muuga sadama idaossa,<br />
haarates sellesse Muuga raudteejaama ja Muuga Tööstuspargi alad. Vabatsooni piirde pikkus on<br />
ca 7,1 km ja see kulgeb piki AS-i Tallinna Sadam ja Muuga raudteejaama alade piiri. Muuga sadama<br />
idaosas on pääs vabatsooni planeeritud lisaks olemasolevatele pääslatele ka Nuudi teele<br />
Muuga Tööstuspargi, söeterminali ja Muuga raudteejaama sissepääsuteele projekteeritavate autotranspordi<br />
ja jalakäijate pääslate kaudu ning Muuga-Maardu jaama ühendusteede raudteevärava<br />
kaudu.<br />
Muuga sadama pikemaajalised arendusplaanid:<br />
Lainemurdja rajamine (projekteerimine EL poolt kaasfinantseeritav)<br />
Pidev sadamategevuse laienemine nõuab, et üha rohkem tähelepanu pöörataks merenduse turvalisusele<br />
ning parematele laevade manööverdamistingimustele. Samas annab lainemurdjate ehi-<br />
36 AS-i Tallinna Sadam koduleht: www.ts.ee/muuga-arendusplaanid, seisuga 17.11.2011/31.10.2012<br />
91 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
tus otseselt võimaluse täiendavaks kaubakäitlemiseks ilmastikutingimuste eest paremini kaitstud<br />
kaidel ja võimaliku laevaõnnetuse korral maandab laiema keskkonnakahju riski. Koostatud on<br />
lainemurdja projekt.<br />
AS-i Tallinna Sadam kolm Ühtekuuluvusfondi projekti on seotud Muuga sadama laiendamisega.<br />
2004-2006 valmistati tehnilise abi projekti raames ette Muuga sadama idasuunalist<br />
laienemist, 2008.a algasid samas ehitustööd, mis lõppesid 2010.a ning 2010.a lõpus alustati<br />
Muuga sadama ja tööstuspargi ühendamise projekti raames uue viadukti rajamist Muuga sadamasse.<br />
Viimatinimetatud projekti raames rahastatakse ka Muuga vabatsooni laienduse ja tööstuspargi<br />
raudteede ehitust Muuga sadamasse. Projekti kestvus on 01.06.2010 kuni 30.06.2012.<br />
6.2. Kavandatava tegevuse seos <strong>Jõelähtme</strong> valla ÜP ja arengukavadega<br />
<strong>Jõelähtme</strong> valla üldplaneering (ÜP) kehtestati <strong>Jõelähtme</strong> Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr<br />
40. Üldplaneeringu koostas OÜ Maaplaneeringud.<br />
Kavandatava Muuga PHAJ DP ala jääb ÜP kohaselt tiheasustusalale (vt Joonis 41). Muuga PHAJ<br />
DP seletuskirja kohaselt muudab koostatav Muuga PHAJ DP kehtivat ÜP-d. ÜP muutmise põhjendus<br />
vastavalt koostatava Muuga PHAJ DP seletuskirjale on avalik huvi:<br />
võimaluste ja eelduste loomine keskkonnasõbraliku taastuvenergia tootmiseks ja elektrisüsteemi<br />
julgeoleku suurendamiseks;<br />
töökohtade loomine.<br />
Joonis 41. Väljavõte <strong>Jõelähtme</strong> valla üldplaneeringust<br />
ÜP ptk-s 8.1. Transpordiühendused alapunktis Sadamad (lk 32) on märgitud, et Muuga sadama<br />
arenev osa asub <strong>Jõelähtme</strong> vallas. Planeeringus on aluseks võetud valminud detailplaneeringud ja<br />
keskkonnaekspertiisid, kusjuures sadamat sügavuti ei ole käsitletud. Pärast ÜP kehtestamist on<br />
Muuga sadam laienenud ida poole ka reaalselt ning hetkel kehtivate DP-de kohaselt jääb kavandatav<br />
PHAJ olemasolevale sadamaalale (vt ptk 6.3). Kehtestatud DP-de alusel tuleb üldplaneeringut<br />
täiendada. Piirkonna rohevõrgustiku määratlemisest ÜP-s vt ptk 3.4.6 ja 7.6.3.<br />
03.09.2009.a <strong>Jõelähtme</strong> Vallavolikogu otsusega nr 538 vastu võetud teemaplaneeringu<br />
“Rebala muinsuskaitseala asustust ja maakasutust suunavad tingimused” seoseid kavandatava<br />
Muuga PHAJ-ga on käsitletud käesoleva aruande ptk-s 3.4.6 ja mõju muinsuskaitseobjektidele<br />
ptk-des 7.7 ja 8.9.<br />
92 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
<strong>Jõelähtme</strong> valla arengukava 2007-2018 37 (viimati muudetud 28.10.2010.a vallavolikogu otsusega<br />
nr 31) ptk-s 3.4 Maakasutus, ehitustegevus, territoriaalne planeerimine on toodud valla<br />
strateegia ja üldised eesmärgid, mis on sõnastatud järgmiselt: planeerimisel lähtutakse eelkõige<br />
säästva arengu põhimõtetest ning keskendutakse elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. <strong>Jõelähtme</strong><br />
<strong>vald</strong> on puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond. Valla atraktiivsusele on<br />
olulised arhitektuur ja funktsionaalsus ning elamurajoonide sidumine tööstus-, puhke- ja rohealadega.<br />
Valla ruumilisel planeerimisel arvestatakse sellealase eesrindliku maailmakogemusega,<br />
kaasatakse valla elanikud ja ettevõtjad. Miljööväärtuste säilimise tagamiseks koostatakse teemaplaneeringud<br />
ja kehtestatakse kindlad normid maaüksuste suuruse ja hoonete ehitusstiili kohta.<br />
Maavarade säästlik kasutus ja keskkonnavaenuliku kaevandamise vältimine.<br />
Arengukava ptk-s 3.5 Keskkonna- ja muinsuskaitse on olukorra ülevaate kirjeldamisel märgitud,<br />
et Muuga ja Narva mnt tööstuspiirkond põhjustab tööstusmüra ja õhusaastet ning mere poolt<br />
toimub rannaalade erosioon, mis ohustab inimeste vara. Strateegilise eesmärgina nimetatakse<br />
arengukavas keskkonnariskidega arvestamist, nende ennetamist ja võimaliku mõju minimeerimist<br />
ning kriisireguleerimiskava koostamist. Kavandatava Muuga PHAJ mõju inimese tervisele/piirkonna<br />
elanikele on käsitletud käesoleva aruande ptk-des 7.9.1 ja 8.13.1.<br />
Arengukava ptk-s 3.8 Ettevõtlus ja turism on märgitud, et Muuga Sadama külgnemine valla territooriumiga<br />
tingib spetsiifilise ettevõtluse arenemise valla territooriumil. Samas on vallas asuvad<br />
mitmed tööstused potentsiaalseks ohuallikaks keskkonnale. Strateegilise eesmärgina on arengukavas<br />
märgitud järgmist: <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong> väärtustab oluliselt keskkonnasõbralikku tehnoloogiat<br />
kasutavat ettevõtlust. Vald peab tegema igakülgset koostööd ettevõtjatega soodustamaks ettevõtlust,<br />
investeeringuid ja arengut. Vald väärtustab elanike elukeskkonda ning põhimõtet, et valla<br />
elanikul on võimalus leida tööd oma vallas.<br />
<strong>Jõelähtme</strong> arengukava tegevuskava 2008-2012 lisas 1 on muuhulgas märgitud valla üldplaneeringu<br />
ja rohevõrgustiku teemaplaneeringu koostamist (2009/2010) ning ette nähtud selleks ka<br />
vastavad rahalised vahendid/eelarve. Samuti on tegevuskavas nimetatud Klaukse-Saviranna ja<br />
Kaberneeme rannakindlustuste rajamist, mille finantseerijateks on märgitud AS Tallinna Sadam<br />
ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).<br />
<strong>Jõelähtme</strong> arengukava tegevuskava 2010-2013 (projekt seisuga 22.02.2010, ettepanekud volikokku)<br />
lisas 1 on aga ette nähtud valla ruumilise asustussüsteemi teemaplaneeringu<br />
(2010/2011) ja valla idaosa üldplaneeringu (2009/2011) koostamine. Tegevuskava lisas 5 (ptk<br />
Kolmanda sektori initsiatiivid) on nimetatud Saviranna ja Kaberneeme rannakindlustuste rajamist,<br />
kuid täpsustatud ei ole, kes, millal ja mis vahenditest nimetatud tegevuse plaanib ellu viia.<br />
Rannikuprotsessidega seonduvat teemat on käsitletud käesoleva aruande ptk-s 7.5 ja 8.6.2.<br />
6.3. Mõjupiirkonna detailplaneeringute analüüs<br />
Kavandatava Muuga PHAJ mõjupiirkonnas (2 km) on algatatud ja kehtestatud mitmed DP-d, millest<br />
osa kattub ka kavandatava Muuga PHAJ DP alaga (vt Joonis 4 ja Joonis 42).<br />
Kavandatava Muuga PHAJ mõjupiirkonnas algatatud ja kehtestatud DP-d, mida antud <strong>KSH</strong> raames<br />
analüüsiti, vt Tabel 10. Nendest on otseselt kavandatava Muuga PHAJ alaga seotud järgnevad<br />
DP-d:<br />
Uuetoa II DP;<br />
Klaukse tee 1-10 ja lähiümbruse DP;<br />
Klaukse I, Hoidla tee 17, Nuudi tee 69, Vahetusmaa 2, Muuga sadam 3 ja Muuga sadam<br />
3R DP (LPG terminali rajamise DP);<br />
Metsatagune, Eigimetsa ja Vanapere 1 maaüksuste DP.<br />
37 <strong>Jõelähtme</strong> valla koduleht: www.joelahtme.ee/index.php?page=302, seisuga 17.11.2011<br />
93 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kavandatava Muuga PHAJ DP alale (v.a veehaarde osa) on 2000. aastal kehtestatud Uuetoa II<br />
DP, millega anti ehitusõigus 10 kuni 4-korruselise hoone ehitamiseks suuremahuliste raudteeveoste<br />
(vedelkaubad, puistematerjalid) tarbeks käibega 2-3 miljonit t/a.<br />
2009. aastal kehtestatud Klaukse tee 1-10 ja lähiümbruse DP jääb täielikult 2000. aastal kehtestatud<br />
Uuetoa II DP alale, st et selles osas on 2000. aasta planeeringut 2009. aasta planeeringuga<br />
muudetud. 2009. aasta planeering kattub (v.a lõuna- ja kaguosa PHAJ DP alast) osaliselt ka kavandatava<br />
Muuga PHAJ DP alaga.<br />
2000. aastal on kehtestatud Nuudipere/Kordoni/Klaukse/Klaukse I ja Klaukse II DP, mida muudab<br />
suures osas 2011.a jaanuaris kehtestatud LPG terminali rajamise DP. LPG terminali rajamise<br />
DP ala piirneb loodest kavandatava Muuga PHAJ DP alaga. Otseselt vastuolus kavandatava Muuga<br />
PHAJ rajamine seoses kavandatava LPG terminaliga ei ole, kuid põhjalikult tuleb hinnata nende<br />
koosmõju ning seonduvaid riske (vt <strong>KSH</strong> aruande ptk 10).<br />
2007.a algatatud Metsatagune ja Eigimetsa maaüksuste DP, millele liideti hiljem ka Vanapere 1<br />
kinnistu, on kavandatava Muuga PHAJ osas on ainuke oluline elamuala DP, sest selle DP ala külgneb<br />
vahetult sadamaalaga. Nimetatud planeeringuga (DP ala suurus on 14,3 ha, katastriüksuse<br />
tunnused: Metsatagune 24504:004:1150; Eigimetsa 24504:004:0450; Vanapere 1<br />
24504:004:0313) soovitakse muuta maa sihtotstarvet (elamumaaks). Planeeringuala on hetkel<br />
hoonestamata metsaala, mis asub Rebala muinsuskaitsealal. ÜP kohaselt on tegemist hajaasustusega,<br />
ala jääb ühtlasi rohevõrgustiku alale. Vallavalitsuse andmetel antud DP kohta täpsem info<br />
puudub (st planeering on alles koostamisel). Kuna kavandatav Muuga PHAJ planeeritakse rajada<br />
olemasolevale sadamaalale, ei ole see otseselt vastuolus lähedusse planeeritava elamualaga, küll<br />
aga on küsitav elamuala DP algatamine sadamaga külgnevale alale. Elamuala DP koostamisel tuleb<br />
selgitada, kas ja millistel tingimustel on elamuala võimalik sadamale nii lähedale rajada.<br />
Kuigi piirkonnas on algatatud ja kehtestatud ka teisi elamualade DP-sid (vt Tabel 10), ei ole need<br />
olulised, sest need ei paikne sadama vahetus läheduses ning on juba osa olemasolevast/perspektiivsest<br />
tihe- või hajaasustusest. Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele ja<br />
varale/piirkonna elanikele on käsitletud <strong>KSH</strong> aruande ptk-des 7.9.1 ja 8.13.1.<br />
Ka Muuga PHAJ DP seletuskirjas on kirjeldatud seoseid kavandatava PHAJ DP alaga piirnevate<br />
kinnistute DP-dega.<br />
94 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
Joonis 42. Kavandatava Muuga PHAJ asukoht/DP ala (tähistatud tumerohelise värviga) Muuga sadamaalal ning piirkonna DP-te suhtes<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
95 /208
Tabel 10. Algatatud ja kehtestatud DP-d Muuga PHAJ mõjupiirkonnas (seisuga november 2011)<br />
DP nimetus<br />
Planeeringud Muuga sadamaalal<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
DP algatamise<br />
aeg<br />
DP kehtestamise<br />
aeg<br />
DP koostamise eesmärk<br />
Nuudipere/Kordoni/Klaukse/Klaukse I ja Klaukse II 18.11.1999 04.07.2000 Äri-, tootmis-, transpordi- ja metsamaa planeerimine<br />
Uusküla küla Uuetoa II, Kammi, Kella I, Madise,<br />
Söödi I, Madise I, Matsu I, Madise II<br />
(Uuetoa II DP)<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
03.04.2000 27.12.2000 Ehitusõigus andmine 10 kuni 4 korruselise hoone ehitamiseks<br />
suuremahuliste raudteeveoste (vedelkaubad, puistematerjalid)<br />
tarbeks käibega 2-3 miljonit t/a.<br />
Muuga sadama idaosa 15.04.2002 22.08.2003 Muuga sadama idaosa laiendamine ja arendamine<br />
Muuga sadama laienduse raudteed ja Muuga<br />
sadam 3 osa<br />
01.11.2004 01.10.2007 Muuga sadama raudtee laiendamine<br />
Nuudipere I Ja Nuudipere II 13.12.2004 26.09.2005 Tootmismaa planeerimine<br />
Väike-Kulbi, Hansu, Ingumardi, Uuetoa, Jüri I, Vahe-<br />
Nõmme III, Madise III, Merevahe, Matsu II ja Mere<br />
27.09.2007 17.02.2009 Äri- ja tootmismaa planeerimine<br />
Klaukse tee 1-10 ja lähiümbrus 29.04.2008 03.09.2009 Krundi piiride ja ehitusõiguse muutmine ning raudteeharu<br />
rajamine<br />
Klaukse I, Hoidla tee 17, Nuudi tee 69, Vahetusmaa<br />
2, Muuga sadam 3 ja Muuga sadam 3R<br />
Sadamaalaga piirnevad/läheduses asuvad DP-d<br />
Uusküla küla<br />
12.05.2009 27.01.2011 LPG terminali rajamine, ÜP-d muutev DP<br />
Liiva 1 25.03.1999 25.04.2000 Hoonestustingimuste ja kruntide sihtotstarve ning mereäärse<br />
ehituskeeluala ja selle režiimi määramine<br />
Pakti, Matsu III, Madise IV 25.11.2008 Maatulundusmaa (MTM) muutmine tootmis-, äri- ja transpordimaaks<br />
Madise-Sauna, Uuetoa ja Tamme-Hansu 18.07.2007 koostamisel MTM muutmine elamumaaks arvestades olemasoleva<br />
maastiku ja loodusliku fooni eripärasid<br />
Jüri II 28.08.2007 koostamisel MTM muutmine äri- ja tootmismaaks<br />
Kallavere/Saviranna küla<br />
Söödi II 16.09.2003 26.09.2005 MTM muutmine tootmismaaks<br />
96 /208
DP nimetus<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
DP algatamise<br />
aeg<br />
DP kehtestamise<br />
aeg<br />
DP koostamise eesmärk<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Metsatagune, Eigimetsa ja Vanapere 1 09.05.2007 koostamisel MTM muutmine elamumaaks (ÜP järgi hajaasustus, Rebala<br />
muinsuskaitsealal)<br />
Saviranna 50, 50a, 50b 18.07.2007 30.09.2009 MTM ja elamumaa piiride muutmine<br />
Eigi 19.08.2008 koostamisel MTM muutmine elamumaaks, ÜP järgi tiheasustusala<br />
Planeeringud kaugemal mõjualas<br />
Kallavere/Saviranna/Ülgase küla<br />
Künka 18.01.2002 25.01.2005 2 elamumaa krundi planeerimine Rebala muinsuskaitsealale<br />
Suur-Vanapere ja Vanapere 2 17.12.2002 26.04.2005 MTM muutmine elamumaaks (27 elamukrunti ja 3 kaksikelamut)<br />
Martini 17.10.2005 25.11.2010 MTM muutmine elamumaaks (kinnistu jagamine elamukruntideks),<br />
ÜP-d muutev DP, paikneb hajaasustusega<br />
Rebala muinsuskaitsealal<br />
Räästu 18.07.2007 25.11.2010 Planeeringuga moodustatakse elamu-, maatulundus-, üldkasutatava<br />
ja teemaa katastriüksused<br />
Jäätma I 05.09.2007 25.03.2008 MTM muutmine elamumaaks<br />
Jäätma II 25.03.2008 29.04.2010 MTM muutmine elamumaaks<br />
Karineeme 15.05.2008 27.05.2010 MTM muutmine elamumaaks, ÜP-d muutev DP, ranna ehituskeeluvööndi<br />
vähendamine veekaitsevööndi piirini<br />
Ristimäe 14.06.2004 koostamisel Kinnistu jagamine elamukruntideks<br />
Kiige 10.05.2006 koostamisel MTM muutmine äri- ja tootmismaaks<br />
Teigari 17.08.2007 koostamisel MTM muutmine elamumaaks, ÜP kohane tiheasustusala,<br />
perspektiivne elamumaa<br />
97 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
6.4. Arengukavade ja muude strateegiliste planeerimisdokumentide analüüs<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 38 (ELMAK) on Vabariigi Valitsuse poolt<br />
heaks kiidetud 26.02.2009.a korraldusega nr 74. Keskkonnaamet kiitis 39 ELMAK <strong>KSH</strong> aruande 40<br />
heaks 23.09.2009.a.<br />
Kavandatava Muuga PHAJ rajamise eesmärk on tasakaalustada elektrisüsteemi (nt tuuleenergia<br />
puudujääki) ning kavandatava jaama seosed ELMAK-iga on toodud käesoleva aruande ptk-s 1.1.<br />
Kavandatav tegevus on kooskõlas ELMAK-is püstitatud eesmärkidega.<br />
Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 41 on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud<br />
26.11.2010 korraldusega nr 452. Tegevuskava koostamise aluseks on Euroopa Liidu (EL) taastuvenergia<br />
direktiiv 2009/28/EÜ, millega kinnitati EL liikmesriikidele konkreetsed taastuvenergia<br />
eesmärgid. Tulenevalt direktiivist peab Eesti tagama, et aastaks 2020 moodustab taastuvenergia<br />
osakaal energia lõpptarbimisest 25%. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel oli<br />
2010. aastal taastuvenergia lõpptarbimise osakaal energia lõpptarbimisest 23,8% 42 .<br />
Pikaajalised konkreetsed energiapoliitika eesmärgid Euroopa Liidus on heaks kiidetud 2007. aastal<br />
ning nendeks on:<br />
taastuvenergia osakaalu tõstmine 20%-ni aastaks 2020;<br />
biokütuste osakaalu tõstmine transpordis 10%-ni aastaks 2020;<br />
energiasääst 20% aastaks 2020;<br />
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 20%.<br />
Eesti taastuvenergia tegevuskava kohaselt on riikliku energiatehnoloogia programmi (ETP) prioriteediks<br />
taastuvate energiaallikate kasutamise edendamisel uute tehnoloogiate arengu ergutamine<br />
ning üheks olulisemaks arendussuunaks on mh elektrienergia salvestamise ja tuuleenergia balansseerimise<br />
tehnoloogiate arendamine (ETP arendussuund nr 13).<br />
Tegevuskava tabelis 10.b on märgitud pumphüdroelektrijaamade hinnanguliseks panuseks seatud<br />
eesmärkide täitmises osas 300 MW (aastatel 2017-2020). Seega aitab kavandatava tegevuse<br />
elluviimine kaasa Eesti kohustuste täitmisele taastuvenergia osas.<br />
Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020 43 on Vabariigi Valitsuse poolt<br />
heaks kiidetud 10.03.2011.a. Ehitusmaavarade kasutamise põhieesmärk on ehitusmaavaradega<br />
varustatuse tagamine, võttes arvesse nende maavarade nõuetekohast kvaliteeti, optimaalset<br />
hinda, minimaalset võimalikku veokaugust ning säästlikku ressursi- ja keskkonnakasutust. Ehitusmaavarade<br />
arengukava eesmärk on tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ning<br />
maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja jääkidega.<br />
Ehitusmaavaradest lähtudes on arengukava kohaselt riigi huvi:<br />
tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult<br />
optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega;<br />
luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes<br />
tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning<br />
maavara ja keskkonna kaitsmiseks.<br />
38 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht: www.mkm.ee/public/ELMAK.pdf, seisuga<br />
18.11.2011<br />
39 ELMAK <strong>KSH</strong> aruande heakskiitmise otsus: www.mkm.ee/public/KA_23.02.09.pdf<br />
40 ELMAK <strong>KSH</strong> aruanne: www.mkm.ee/public/ELMAK_<strong>KSH</strong>.pdf<br />
41<br />
Taastuvenergia tegevuskava aastani 2020: http://www.mkm.ee/public/nreap_EE_final_101126.pdf, seisuga<br />
01.03.2012<br />
42<br />
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht http://www.mkm.ee/nreap-2/, seisuga 01.03.2012<br />
43<br />
Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/ehitusmaavarad, seisuga 18.11.2011<br />
98 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kavandatava Muuga PHAJ seos Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga (EMVRAK)<br />
a<strong>vald</strong>ub eelkõige läbi jaama toimimiseks vajaliku maa-aluse süvise rajamise, mida võib käsitleda<br />
graniidi kaevandamisena. Kavandatavaid rajamistöid seoses graniidi kaevandamisega on kirjeldatud<br />
käesoleva aruande ptk-s 1.4.<br />
EMVRAK ptk-s 3.2 Ehitusmaavarade kaevandamis- ja töötlemistehnoloogia ning selle mõju keskkonnale<br />
on märgitud, et kristalliinse ehituskivi (graniidi) allmaakaevandamise käigus on otstarbekas<br />
kogu kaevandatud graniit purustada ja töödelda maa all ning kui põhjaveega seotud probleemid<br />
on projektis edukalt lahendatud, jääb põhiliseks keskkonnamõju tekitajaks kaevandusest<br />
väljaveetava maavara tõttu suurenev transpordikoormus.<br />
EMVRAK ptk-s 3.5 Ehitusmaavarade eksport ja import on märgitud, et Statistikaameti andmetel<br />
nii eksporditi kui ka imporditi graniiti või sellest valmistatud tooteid. Kuna kristalliinset ehituskivi<br />
(graniiti) Eestis EMVRAK koostamise ajal ei kaevandatud, siis on kogu arengukavas mainitud graniidi<br />
kogus Eestisse imporditud. Statistikaameti andmetel on aastatel 2004–2008 Eestisse imporditud<br />
kokku graniiti 343 tuh t (sh looduslikku graniiti 58 tuh t), millest omakorda on eksporditud<br />
74 tuh t. Kõige rohkem on imporditud Soomest ja Rootsist. Graniitkillustiku osas eraldi statistilisi<br />
andmeid ei koguta. […] Ehitusmaavarade impordi ja ekspordi suhe muutub tuntavalt siis, kui Eestis<br />
hakatakse kaevandama graniiti.<br />
EMVRAK ptk-s 3.8. Ehitusmaavaradega varustuskindlus ning prognoos aastani 2020 on märgitud,<br />
et Maanteeamet esitas arengukava koostamisel ehitusmaavarade vajaduse prognoosi suurte teeehitusobjektide<br />
rajamiseks ja teede hoolduseks ning remondiks aastatel 2010–2020 maakondade<br />
kaupa. Maanteeameti prognoosi kohaselt on suuremate ehitusobjektide jaoks vaja muuhulgas<br />
graniitkillustikku ligi 2,1 mln m 3 (sh Harjumaal 0,8 mln m 3 ). Riigimaanteede remondiks ja hooldeks<br />
kulub samal perioodil muuhulgas graniitkillustikku ligi 2,4 mln m 3 (sh Harjumaal 0,3 mln<br />
m 3 ). Täpsem ülevaade toodud arengukava lisas 5.<br />
<strong>KSH</strong> aruande ptk 1.4 Tabel 1 on toodud kavandatava jaama rajamiseks vajaliku väljakaevatava<br />
graniidi ligikaudne maht (5,5 mln m 3 ) ning ülevaade väljakaevandatava pinnase ja graniidi iseloomust/kvaliteedist<br />
ning selle võimalikust kasutamisest ehitusmaterjalina: Graniidi peal lasuvat<br />
pinnast, milleks on põhiliselt savi ja liiv, saab kasutada näiteks pinnasetäitena ammendatud kaevandustes<br />
või prügilate katmisel. Graniit aga on isegi juhul, kui tegemist ei ole väga kvaliteetse<br />
kivimiga, parem (tugevamate omadustega) ehitusmaterjal kui lubjakivi. Põhiline kasutusala oleks<br />
graniidil tõenäoliselt teedeehituses killustikuna. Lähima 10-20 aasta jooksul on kavas välja ehitada<br />
E236 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uus teelõik Koselt Mäoni. Lisaks on kavas Tallinna<br />
ringtee rekonstrueerimine ning ka planeeritav Balti raudtee (Rail Baltica) vajab head ehitusmaterjali.<br />
Seega on graniidi suhtes tulevikus tõenäoliselt suur nõudmine ja see materjal läheb pärast<br />
väljakaevamist kindlasti kasutusse.<br />
Eeltoodust lähtudes võib öelda, et kavandatav tegevus (Muuga PHAJ rajamine) ei ole vastuolus<br />
eelnimetatud arengukavaga.<br />
Üleriigiline planeering „Eesti 2010“ valmis aastal 2000. Enne seda puudusid Eestis planeeringudokumendid,<br />
mis suunanuks ruumilist arengut kogu riigis. Vabariigi Valitsus kiitis üleriigilise<br />
planeeringu heaks ja kinnitas selle elluviimise tegevuskava 19.09.2000.a korraldusega nr 770-k.<br />
Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta ja selles määratletakse riigi kestliku<br />
ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu sisuks on seada<br />
ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, üleriigiliste transpordivõrkude ja tehnilise infrastruktuuriarengu<br />
suunamiseks, arvestades keskkonna eripärasid.<br />
Energeetika puhul võttis „Eesti 2010“ suuna järk-järgulisele üleminekule loodusliku gaasi ning<br />
taastuvate energiaallikate suuremale kasutamisele ning Eesti ühendamisele Läänemere piirkonna<br />
elektrivarustuse- ja gaasivõrkudega. Peamiseks elektrienergia tootmise allikaks on Eestis endiselt<br />
põlevkivi. Kuid juba aastaks 2016 võib oodata senise Eesti elektrienergiaga varustamise paradigma<br />
muutumist, kuna 2015.a rakenduva Euroopa Liidu direktiivi 2001/80/EÜ lisa III A osas sä-<br />
99 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
testatud väävlisidumise taseme piirangute tõttu tuleb kuni kuus põlevkivil töötavat generaatoriplokki<br />
sulgeda 44 .<br />
Energiasüsteemi tasakaalustamise temaatikat üleriigiline planeering „Eesti 2010“ ei käsitlenud.<br />
Vabariigi Valitsus algatas 04.02.2010.a korraldusega nr 32 Üleriigilise planeeringu „Eesti<br />
2030+“ koostamise, mille menetluse raames koostatud dokumentidega saab tutvuda järgmisel<br />
internetilehel: http://eesti2030.wordpress.com/materjalid/. „Eesti 2030+“ <strong>KSH</strong> 45 algatati Regionaalministri<br />
16.02.2010.a käskkirjaga nr 23.<br />
Üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” peamine eesmärk on koordineerida ja suunata harukondlikke<br />
ja regionaalseid arengukavasid ning poliitikaid viisil, mis tagavad riigi soovitud ruumilise arengu.<br />
“Eesti 2030+” ei asenda ühtegi harukondlikku ega regionaalset arengukava ega poliitikat,<br />
vaid tegeleb nende kavade ja poliitikate ruumilise väljundiga.<br />
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ eelnõus on energeetika <strong>vald</strong>konnas nimetatud järgmised<br />
eesmärgid:<br />
1. Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele energiaga.<br />
Uued energiatootmisvõimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult;<br />
2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise Läänemereregiooni<br />
energiavõrkudega;<br />
3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses<br />
ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise<br />
keskkonnamõju vähendamine.<br />
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ eelnõu kohaselt on tuuleenergeetika üks kõige olulisemaid<br />
<strong>vald</strong>kondi, kus uusi kohalikul taastuval ressursil põhinevaid energiatootmisvõimsusi saab suurendada.<br />
Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu ajaline muutlikkus, mis osaliselt ei kattu<br />
tarbimisega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu on jõulised arengud selles <strong>vald</strong>konnas juba lähitulevikus<br />
väga reaalsed. Energiatootmine tuulikuparkides eeldab tasakaalustusvõimaluste olemasolu.<br />
Selleks tuleb välja arendada tugevad ühendused välisvõrkudega ja kiirestireageerivate<br />
kompensatsioonijaamade või salvestusjaamade võrk. […] Väga oluline on energia salvestamisvõimaluste<br />
parandamine. Eestile on oluline olla aktiivne energia salvestusvõimaluste uurimisel ja<br />
vastavate tehnoloogiate rakendamisel 46 .<br />
Eeltoodust lähtudes võib öelda, et kavandatav tegevus (Muuga PHAJ rajamine) aitab kaasa üleriigilise<br />
planeeringu „Eesti 2030+“ eesmärkide saavutamisele (on planeeringuga kooskõlas), kuna<br />
PHAJ rajamise eesmärk on energiasüsteemi tasakaalustamine.<br />
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad<br />
keskkonnatingimused“ on kehtestatud 2003.a. Kavandatava tegevuse seoseid nimetatud teemaplaneeringuga,<br />
olemasoleva olukorra kirjeldust ning mõju rohevõrgustiku toimimisele ja väärtuslikele<br />
maastikele on käsitletud <strong>KSH</strong> aruande ptk-des 3.4.6, 7.6.3, 7.6.4 ja 8.8.3.<br />
Merealade ruumiline planeerimine<br />
Merealade ruumiline planeerimine on praktiline viis muuta merealade kasutus ratsionaalsemaks,<br />
tasakaalustada sotsiaalsete ja majanduslike tegevuste ning mere ökosüsteemi kaitse vahelist<br />
konflikti ning viia sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke ellu avatult ja planeeritult. Oluliseks<br />
merealade planeerimise tulemiks on merel teostavate ja kavandatavate tegevuste, aga ka mere<br />
kasutuse ja looduse vaheliste konfliktide vältimine/minimeerimine.<br />
44 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (http://eesti2030.wordpress.com/materjalid/planeeringu-materjalid/),<br />
oktoobris 2011 avalikustatud versioon<br />
45 Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ <strong>KSH</strong> menetluse ülevaade:<br />
http://eesti2030.wordpress.com/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine/<br />
46 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ (http://eesti2030.wordpress.com/materjalid/planeeringu-materjalid/),<br />
oktoobris 2011 avalikustatud versioon<br />
100 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Läänemere piirkonnas ei ole ühelgi riigil hetkel eraldi seadusandlust (eraldiseisvat õigusakti) merealade<br />
ruumilise planeerimise vallas. Merealade ruumilist planeerimist arvestatakse seadusandluses,<br />
mis hõlmab kas ruumilist planeerimist üldisemalt või reguleerib merekasutust.<br />
Merel toimuvaid tegevusi reguleerivad Eestis peamistelt asjaõigusseadus, veeseadus, ehitusseadus<br />
ja planeerimisseadus. Problemaatiline on, et mitmete seaduste kaudu toimivate eriregulatsiooniga<br />
on kaetud vaid osad meres toimuvad ja kavandatavad tegevused – sealjuures on vaid<br />
väike osa lahendatud ruumilise planeerimise kaasabil.<br />
Eestis on mitmeid nn tehissaarte arendusideid. Kui tehissaar on kaldaga püsivalt ühendatud<br />
(seega kui tegu on nn tehispoolsaarega) kehtib sarnane menetluskäik, mis sadamate ja muude<br />
kaldaga püsivalt ühendatud ehituste puhul. Kaldaga püsivalt ühendamata tehissaarte puhul lähtutakse<br />
veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduses sätestatud vastavast<br />
menetluskorrast 47 .<br />
Võttes arvesse senist praktikat Eestis on OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud metoodikas väidetud<br />
järgmist:<br />
mere kasutamine tänases Eestis on paljude tegevus<strong>vald</strong>kondade osas reguleerimata;<br />
nende tegevus<strong>vald</strong>kondade osas, kus mere kasutamine on reguleeritud, toimub see iga<br />
üksiku tegevus<strong>vald</strong>konna kohta käiva eraldiseisva regulatsiooni kaudu;<br />
mere kasutamise regulatsioonis on ruumilise planeerimise võimalusi (läbi planeerimisseaduse)<br />
väga nõrgalt kasutatud;<br />
sisuliselt toimub mere kasutusviiside regulatsioon juhuslikult ja ilma terviksüsteemi hoomamata.<br />
Terviklikku funktsioonide vahelist kavandamist ei toimu;<br />
lisaks nn loomulikule ja konstruktiivsele konkurentsile erinevate kasutusviiside vahel toimub<br />
ka ilmselgelt vähem arukas „võidujooks“ erinevate kasutusviiside/funktsioonide vahel<br />
(need <strong>vald</strong>konnad, kus on regulatsioon olemas, ei ole huvitatud uutest „konkurentidest“).<br />
OÜ Hendrikson & Ko annab järgmised soovitused merealade planeerimiseks Eestis:<br />
1) merealade planeeringuid on vaja koostada senisest rohkem;<br />
2) mere planeerimisel on otstarbekas lähtuda väljakujunenud planeeringute liikidest;<br />
3) koostatavad planeeringud peavad olema aluseks eriregulatsioonide kaudu väljastatavatele<br />
lubadele ja olema nendega kooskõlas.<br />
Seoses DP koostamisega on eelnimetatud metoodikas soovitatud järgmist: Vajadusel võib omavalitsuse<br />
haldusterritooriumiga vahetult piirnevale merealale ulatusega 1 meremiil põhikaardile<br />
kantud merepiirist (tavalisest veepiirist) koostada detailplaneeringu või väljastada projekteerimistingimused.<br />
Tagamaks mereala erinevate kasutusalade terviklikku käsitlust, on hea, kui detailplaneeringule<br />
eelnevalt on koostatud maakonna- või üldplaneering. Et tagada mere kui avaliku<br />
hüve ning mitmekesiste huvide objekti tasakaalustatud planeerimine, koostab mereala detailplaneeringu<br />
omavalitsus. Detailplaneeringu koostamist või koostamise tellimist ei tohi üle anda detailplaneeringu<br />
koostamisest huvitatud isikule.<br />
Kokkuvõttes soovitatakse Hendrikson & Ko töös järgmist: saavutamaks merealade ruumilise<br />
arengu süsteemset kavandamist tuleks edaspidi hetkel kehtivaid eriregulatsioone vähendada –<br />
loobuda nn loapõhisest ehk üksikotsuse põhisest lähenemist. Mere kasutamise kavandamine on<br />
otstarbekas lahendada olemasoleva üldregulatsiooni – planeerimisseaduse – täiendamise kaudu.<br />
Kuna merealade kasutamise puhul on tegemist riigi huviga, siis peaks merealade planeerimine<br />
toimuma eelkõige maakonnaplaneeringu kaudu.<br />
47 Merealade ruumilise planeerimise metoodika. OÜ Hendrikson & Ko. Töö nr 1308/09<br />
101 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Käesolevas <strong>KSH</strong>-s käsitletakse ühe alternatiivina tehissaare rajamist Ihasalu lahte. Tehissaarele<br />
on kavas rajada PHAJ veehaare, šahtid ja ehitusaegne graniidi töötlemissõlm. Kuigi tehissaar ei<br />
kuulu otseselt DP koosseisu, käsitletakse sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid <strong>KSH</strong> raames.<br />
Kuna <strong>KSH</strong> menetluse osaks on mh avalikustamine ja avalikkuse kaasamine, siis võib öelda, et<br />
antud DP <strong>KSH</strong> raames kaalutava tehissaare rajamisega seotud aspektid/planeerimine on üldiselt<br />
kooskõlas merealade ruumilise planeerimise põhimõtetega.<br />
102 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
7. PHAJ RAJAMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESK-<br />
KONNAMÕJUD<br />
7.1. Mõju põhjaveele<br />
Järgnev mõju hinnang lähtub põhimõttelisest ehituskontseptsioonist, sest <strong>KSH</strong> koostamise ajal ei<br />
olnud olemas Muuga PHAJ tehnoloogilist või eelprojekti, mis annaks täpsemad andmed riski hindamiseks<br />
ja konkreetsete leevendusmeetmete väljatoomiseks. Riski hindamisel on seega arvestatud<br />
pigem negatiivset stsenaariumi ja leevendusmeetmed on antud kohati suunistena, mis vajavad<br />
projekteerimise etapis täpsustamist. Alltoodud käsitlus kehtib nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi<br />
2 korral, v.a merevee sissetungi võimalus alternatiivi 2 korral, millele on allpool tähelepanu<br />
juhitud.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
põhjavee tasemele ja kvaliteedile sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis<br />
rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi<br />
DP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile<br />
teadaolevalt ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele<br />
tulla, siis eeldatakse antud juhul, et 0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju põhjaveele<br />
puudub.<br />
7.1.1. Mõju põhjavee tasemele<br />
Ehitusaegne mõju põhjaveele on sarnane Maardu II graniidikaevanduse KMH käigus läbi viidud<br />
uuringus selgunud võimalikule mõjule 48 . Positiivne erinevus seisneb asjaolus, et neid pealmisi<br />
pinnasekihte, mis Maardu II graniidikaevanduse juures esinesid (lubjakivi), käsitletavas asukohas<br />
ei ole. Puudub ka diktüoneemakilt ja sellega seotud isesüttimise oht. Samas aga on lähedal meri<br />
ja põhjavee suure eemalduse korral võib tekkida depressioonilehter, mis ulatub mereni, ja soolane<br />
vesi võib tungida põhjavette.<br />
Tunnelite ja kambrite seinad tsementeeritakse kaevamise eelselt (pregrouted; vt ptk 1.4). Juhul<br />
kui põhjavee sissevool vastab astmele „lekkiv“ või on projekteeritust suurem, on nende seinad ka<br />
pärast kaevetöid tsementeeritud (post grouted). Tsementeerimise maht sõltub kivimi omadustest<br />
ja sellest, kui palju põhjavett võib voolata tunnelisse. Vee sissetungi täielikult välistada ei ole<br />
võimalik. Soome eksperdi Mikael Takala kogemuse kohaselt loetakse tavapäraselt tunneli kuivuse<br />
astmeid järgmiselt:<br />
väga kuiv, kui vee sissetung on
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Oluline negatiivne keskkonnamõju võib tekkida šahtide läbindamisel tekkiva avarii tagajärjel.<br />
Kuigi selline avarii on hoolika töö korral vähetõenäoline, peab selle likvideerimiseks valmis olema.<br />
Vastav tööde kava tuleb koostada ehitusprojekti koostamise käigus ja see peab olema rakendatav<br />
nii ehitusperioodil kui ka PHAJ käitamise ajal. Avariide likvideerimise tehnilised lahendused<br />
Maardu II graniidikaevanduse tarbeks on välja töötatud OÜ Inseneribüroo Steiger poolt 49 . Nimetatud<br />
tööd saab ka käesoleva objekti juures aluseks võtta, kuid see tuleb kohandada vastavaks<br />
PHAJ tehnoloogilisele ja ehitusprojektile ning ehituse ajakavale.<br />
Mõju hindamiseks põhjaveele avariiolukorras uuriti planeeringuala ümbruses asuvate puurkaevude<br />
andmeid ja analüüsiti Maardu graniidimassiivi täiendavaid geoloogilis-hüdrogeoloogilisi uuringuid<br />
50 . Lisaks võrreldi neid andmeid Maardu II graniidikaevanduse KMH käigus läbi viidud uuringutega.<br />
Andmetest selgub, et põhiline oht põhjaveele on Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekihi<br />
läbimise ajal. Kuna põhjavee liikumine Cm-V veekompleksis ei toimu enamasti kivimimassiivis<br />
ühtse frondina, vaid struktuurselt eelistatud tsoone (lõhetsoonid väiksemate filtratsiooniliste<br />
omadustega kihtide lael) pidi, arvestati järgneval analüüsil teadaolevalt kõige suuremaid filtratsiooniomadusi<br />
ja seega suuremaid õnnetuse tagajärgi, mida käesoleva analüüsi koostaja oskas<br />
ette näha.<br />
Avariiline vertikaalseina purunemine põhjaveekihis võib halvimal juhul tähendada vee sissevoolu<br />
100–300 l/s ehk 360-1080 m 3 /h. Seega peatõste-, abi- või veetõstešaht täituksid kõige kiiremate<br />
vooluhulkade juures umbes 1-9 tunni jooksul, seda juhul, kui kogu šaht või tunnel on juba välja<br />
ehitatud. Selline õnnetus tähendaks veetaseme alanemist 1-2 km raadiuses ja veetaseme taastumine<br />
võib võtta umbes kuu aega. Suure tõenäosusega ei sea veetaseme alanemine ohtu lähedalasuvaid<br />
puurkaeve. Erandiks võib olla vaid Muuga sadama puurkaev (keskkonnaregistri kood<br />
PRK0021200) juhul, kui õnnetus toimub merevee sisse- ja väljavoolutunneli ehitamise ajal.<br />
Eelnevad arvud ei kehti juhul, kui vesi saaks takistamatult voolata kõikjale planeeritava PHAJ<br />
maa-alustesse kambritesse (mahuga 5 577 084 m 3 ), mitte üksnes veekihti läbindavasse šahti.<br />
Sellisel õnnetusel oleksid juba pikaajalisemad negatiivsed keskkonnamõjud, mille täpset ulatust<br />
on raske määrata. Sõltuvalt vee sissevoolu kiirusest võib oletada, et maa-alused kambrid koos<br />
šahtidega täituksid 0,5-2 kuu jooksul ja veetaseme taastumiseks kuluks vähemalt aasta. Sellise<br />
õnnetuse korral ei saa välistada, et ühegi puurkaevu veevõtt ei ole ohus, kuna antud juhul on<br />
kindlasti ohustatud PHAJ-st allavoolu (ehk mere poole) jäävad kaevud. Selle põhjuseks on asjaolu,<br />
et looduslikult lõunast põhja nende kaevude suunas voolav vesi muudab suunda ja sõltuvalt<br />
nende kaevude veevõtu kogusest võib vee pealevool hakata tulema mere poolt.<br />
Alljärgnevalt (Tabel 11) on esitatud 2 km raadiuses asuvad otseselt ohustatud puurkaevude<br />
andmed. Joonis 43 näitab planeeringualale lähimate puurkaevude paiknemist.<br />
Tabel 11. Puurkaevude põhiandmed 2 kilomeetri raadiuses PHAJ põhilistest šahtidest.<br />
Allikas: http://register.keskkonnainfo.ee/, seisuga 10.11.2011<br />
Registrikood<br />
Puurimise<br />
aasta<br />
Põhjaveekihtide<br />
stratigraafilised<br />
indeksid<br />
Puurkaevu<br />
sügavus<br />
Põhjaveehaarde<br />
sanitaarkaitseala *<br />
PRK0000381 1968 V2gd 161 m 30 m<br />
PRK0000382 1987 V2gd 158 m 50 m<br />
PRK0000383 1985 V2gd 178 m 50 m<br />
PRK0000384 1984 V2gd 140 m 50 m<br />
PRK0000427 1979 PR1 212,8 m 50 m<br />
PRK0000698 1974 V2vr 75 m 50 m<br />
PRK0000710 1977 V2vr 90 m 50 m<br />
49<br />
Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I kd, peatükk 9. OÜ Inseneribüroo Steiger,<br />
2008<br />
50<br />
Maardu graniidimassiivi täiendav geoloogilis-hüdrogeoloogiline uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010<br />
104 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Registrikood<br />
Puurimise<br />
aasta<br />
Põhjaveekihtide<br />
stratigraafilised<br />
indeksid<br />
Puurkaevu<br />
sügavus<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Põhjaveehaarde<br />
sanitaarkaitseala *<br />
PRK0019800 1979 V2gd 170 m 50 m<br />
PRK0021200 2005 V2vr 120 m 10 m<br />
PRK0023715 2007 V2vr 110 m 50 m<br />
PRK0024564 2008 V2vr 105,5 m 10 m<br />
* Keskkonnaregistris märkimata sanitaarkaitseala raadiuseks on võetud 50 m<br />
Joonis 43. Puurkaevud ja nende keskkonnaregistrikoodid 01.11.2011 seisuga planeeringuala<br />
piirkonnas<br />
Lähim planeeringualast allavoolu jääv puurkaev on Muuga sadama puurkaev (keskkonnaregistri<br />
kood PRK0021200). Ette on näha, et juhul, kui midagi läheb valesti, ilmnevad selles puurkaevus<br />
esimesena PHAJ rajamisega kaasnevad mõjud põhjaveele.<br />
Selleks, et olla vajadusel valmis veekasutajatele kaevandamisest tulenevat puurkaevude veetaseme<br />
alanemist kompenseerima, peab välja selgitama olemasoleva veevõtu ja veetaseme kõikides<br />
2 km raadiusesse jäävates puurkaevudes (Joonis 43). Selleks on vaja aasta enne kaevandamistööde<br />
alustamist läbi viia veetaseme mõõtmised 12 kuu jooksul sagedusega vähemalt kord<br />
kuus. Samaaegselt tuleb kindlaks teha puurkaevude veevõtt sellel perioodil.<br />
Vastavalt eelnevale põhjendusele tuleb lähtuda põhimõttest, et põhjavett puudutavad avariid<br />
võivad sõltuvalt selle ulatusest omada olulist negatiivset keskkonnamõju ja seda teemat tuleb<br />
käsitleda ka projekteerimise käigus. Vajalik on tegevuskava avariiolukorras tegutsemiseks. Ühe<br />
meetmena tuleb maa-alune kompleks projekteerida ja ehitada nii, et erinevaid maa-aluseid osasid<br />
saaks teistest veekindlalt eraldada. See tähendab, et šahte ja tunneleid peab saama veekind-<br />
105 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
lalt eraldada kompleksi ülejäänud maa-alustest osadest. Lisaks sellel tuleb maa-alune basseiniosa<br />
välja ehitada kambritena, mida saab samuti üksteisest eraldada.<br />
Vee ja külgkivimite sissevoolu korral šahti tuleb valada betooni šahti põhja veesegusele pinnale.<br />
Selle tulemusel tekib kahjustatud šahti osale veekindel tõke ja lisavett ei imbu juba tekitatud tühimikku.<br />
Seejärel tuleb pumbata betoneeritud šahti põhjas asuv vesi settetiikki. Edasi peab tegelema<br />
veepideme taastamisega, mille järel võib ehitustöid jätkata.<br />
Graniidis asuvate kambrite kompleksi sissevarisemine peaks olema välistatud, kui järgitakse kõiki<br />
projekteerimise nõudeid ja töid tehakse tehnoloogiliselt korrektselt. Vee sissevool on võimalik<br />
šahtide seintesse tekkivate pragude ja lõhede kaudu, kui tsementeerimine on olnud ebapiisav.<br />
Juhul kui suur vee sissevool siiski toimub, tuleb kasutada järgnevaid meetmeid:<br />
sissevoolava vee väljapumpamine;<br />
kambrite sulgemine ajutiste veekindlate tõketega (rauduksed);<br />
kambrite sulgemine statsionaarsete veekindlate tõketega (rauduksed);<br />
Veetõkete lahendused ja ehitamise järjekord tuleb lahendada ehitusprojektis selliselt, et tõkkeid<br />
saaks kasutada nii ehituse ajal kui ka käitamise perioodil (vt ka ptk 8.7).<br />
7.1.2. Mõju põhjavee kvaliteedile<br />
Põhjavee kvaliteeti võidakse mõjutada kahel viisi. Esimene võimalus on seotud peatükis 7.1.1<br />
kirjeldatud liigse põhjaveetaseme alanemisega, mille tulemusel merevesi võib hakata põhjaveekihtidesse<br />
tungima. Lisaks sellele on alternatiivi 2 puhul oht merevee sissetungiks mere alla tehtava<br />
tunneli juures. Merevee sissetungi oht on oluliselt väiksem alternatiivi 1 korral.<br />
Merevee sissevoolu vältimine on otseselt seotud meetmetega põhjaveetaseme liigse alanemise<br />
vältimiseks, mistõttu selle võimalikkust ja mõju leevendamise võimalusi on käsitletud põhjaveetaseme<br />
teema juures (ptk 7.1.1).<br />
Teine põhjavee kvaliteedi mõjutamise võimalus on seotud ehitus- ja kasutusaegsete seadmete<br />
vale käsitlemisega või nendega toimuvate õnnetustega. Sellisel juhul võib näiteks õlisid jt naftasaadusi<br />
või muid vedelikke sattuda pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette.<br />
Seadmete käsitlemisest tingitud põhjavee reostuse oht on seotud seadmete nõuetekohase hooldamise,<br />
korrektsete töövõtete ja ohutusnõuete jälgimisega. Kui kõiki neid nõudeid järgitakse, on<br />
põhjavee reostusoht minimaalne.<br />
Põhjaveekihtide segunemise välistamise ja reostamise ohu vähendamise jaoks tuleb<br />
veekikihid/veepidemed nõuetekohaselt isoleerida. Veekihtide isoleerimise korral jääb suurimaks<br />
ehitusaegseks reostusohuks graniidi peal lasuvate pinnaste väljakaevamise periood. Sel ajal tuleb<br />
olla eriti hoolikas võimalike reostusohtlike seadmete kasutamisel kaevanduse piirkonnas.<br />
Põhjavees sisalduva radooni esinemise teemat ja võimalikku mõju on käsitletud peatükis 8.3.<br />
PHAJ rajamise ajal ei ole põhjavees sisalduva radooni mõju oluline.<br />
7.1.3. Väljapumbatava vee ärajuhtimine<br />
Šahtide läbindamisel on vaja vaatamata tehnilistest ettevaatusabinõudest kinnipidamisele välja<br />
pumbata siiski mingi hulk vett. See vesi võib kohati olla väga hõljumirohke ja seda ei tohi otse<br />
ilma puhastamata looduslikku pinnaveekogusse (suublasse) juhtida. Seetõttu on tööstusterritooriumile<br />
vaja planeerida settebasseinid. Settebasseine peab olema kaks või enam, et võimaldada<br />
mõne settebasseini sulgemist ja puhastamist teise töötamise ajal. Settebasseinid vajavad regulaarset<br />
hooldust (puhastamist setetest). Settebasseinidest eemaldatava sette ladestamiseks tuleb<br />
planeerida koht.<br />
Esimeses etapis tuleb šahtide läbindamisel väljapumbatavast veest eraldada maksimaalselt heljum<br />
ja muud keskkonnale ohtlikud ained (viimase tekkevõimalus on vaja välja selgitada vähe-<br />
106 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
malt põhiprojekti koostamise etapis). Teises etapis graniitkillustiku ja/või plokikivi tootmisel kasutatavast<br />
veest tuleb eraldada tootmisprotsessi jäägid ja jämedamad tolmuosakesed. Seda kõike<br />
peab olema võimalik teha planeeritavale alale ehitatavates settetiikides, mistõttu need settetiigid<br />
tuleb välja ehitada enne kaevetöödega alustamist.<br />
Settebasseini läbinud vett võib nõuetekohaselt puhastatuna edasi merre juhtida, kasutades selleks<br />
sama kollektorit, kuhu suunatakse ka Klaukse I, Hoidla tee 17, Nuudi tee 69, Vahetusmaa 2,<br />
Muuga sadam 3, Muuga sadam 3R kinnistute DP-ga varemplaneeritud sademeveed, või taaskasutada<br />
seda käesoleval objektil, näiteks killustiku loputusveena, mis taas tiiki tagasi juhitakse. PHAJ<br />
krundilt vee (sademevee ja ehitusaegsetest šahtidest väljapumbatava nn tehnoloogilise vee) ärajuhtimiseks<br />
kasutatakse LPG terminali DP-s 51 kavandatud lahendust, kus vesi juhitakse kraavikollektorisse.<br />
Põhimõtteliselt võib kaaluda šahtidest väljapumbatava vee ärajuhtimise ühitamist sademevee<br />
ärajuhtimisega. Šahtidest väljapumbatava vee hulk on immutamise jaoks liiga suur ja see pole ka<br />
piirkonna kõrge põhjaveetaseme tõttu võimalik ning tuleb seetõttu planeeringualalt ära juhtida.<br />
Lahtiste kraavide süsteemiga vee ärajuhtimine on võrreldes torustikega kindlasti eelistatum, sest<br />
see on paindlikum ja võimaldab vajadusel suurema veehulga äravoolu ilma ummistuse või üleujutuse<br />
ohuta. Kraavi korral on ka kergem jälgida vee kvaliteeti. Kraavis ei teki (erinevalt torustikest)<br />
turbulentset voolu, mistõttu saab heljum mingil määral settida ka kraavis.<br />
Vee ärajuhtimisel kraavi ja kollektoriga on oluline, et järgitakse järgmisi nõudeid:<br />
- on vaja hinnata vooluhulgad, et kraavi ja torustiku (kollektori) dimensioneerimisel oleks<br />
arvestatud nii LPG terminali kui ka PHAJ sademevee ja tehnoloogilise vee ära juhtimisega;<br />
- kavandatava torustiku (kollektori) läbimõõt ja kraavi parameetrid peavad olema piisavad<br />
selleks, et need võtaksid vastu ka PHAJ avariilise olukorra veekogused. Sellele veekogusele<br />
lisanduvad sademevesi ja teised nimetatud kollektorile planeeritud veed;<br />
- kollektorisse/kraavi juhitav PHAJ ehitusaegne vesi peab olema settetiikides heljumist puhastatud<br />
(settinud) nõuetekohasele tasemele;<br />
- settetiikidest väljavoolul enne kollektorit/kraavi peab olema veeproovide võtmise koht.<br />
7.2. Mõju välisõhu kvaliteedile<br />
Muuga PHAJ ehitusaegsed peamised tolmu tekitavad protsessid maa all on puurimis- ja lõhketööd,<br />
kaevise laadimine ja vedu ning purustamine ja sorteerimine, maa peal kaevise laadimine<br />
vagunitesse ja maa-aluse ruumi ventileerimine.<br />
Puur-lõhketööde protsessis eraldub enamus tolmu lõhkamise käigus. Puurimistööde käigus tekkiv<br />
tolm on seejuures väikese osatähtsusega, see püütakse kinni vastavate tsüklonitega kohe puurimise<br />
protsessis.<br />
Kaevise laadimisel ja veol esineb kolm tolmu tekitavat protsessi: materjali puistamine kopplaadurilt<br />
kallurisse, kalluri ja kopplaaduri liikumisel koormalt õhku paiskuv tolm ning rataste alt õhku<br />
paiskuv tolm.<br />
Purustus- ja sorteerimisprotsessil tekitavad tolmu materjali kaadamine kallurilt purustisse, esimese<br />
ja teise astme purustamine ning sorteerimine.<br />
51 AS Tallinna Sadam koduleht: http://www.ts.ee/muuga-detailplaneeringud, kaust: Klaukse 1 Vahetusmaa 2<br />
2011<br />
107 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Muuga PHAJ saasteallikad arvuliselt:<br />
P-1 Tõstetorni ventilatsioon<br />
H = 40 m<br />
D = 3,0 m<br />
Vt = 100 m 3 /s<br />
T = 20ºC<br />
Emissioon M = 0,012 g/s<br />
P-2 Raudteevagunite laadimissõlm<br />
H = 15 m<br />
D = 3,0 m<br />
Vt = 3,29 m 3 /s<br />
T = 20ºC<br />
Emissioon M = 0,17 g/s<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Koosmõju modelleerimisel on kasutatud söeterminali (Coal Terminal) saasteallikaid järgmiselt:<br />
C-1 Söe laadimine laeva<br />
H = 10 m<br />
D = 0,5 m<br />
Vt = 1 m 3 /s<br />
T = 20ºC<br />
Tööaeg aastas 3200 tundi<br />
Mõõtmiste alusel olemasolevates söeterminalides on maksimaalseks tolmuvoo kontsentratsiooniks<br />
saadud 0,85-1,37 mg/m 3 , keskmiseks aga 0,2 mg/m 3 . Antud arvutuses võetakse aluseks<br />
tolmu kontsentratsioon 2 mg/m 3 , sest see on maksimaalne projekteerija poolt välja pakutud tase.<br />
Emissiooniks (M) saadakse sel juhul 1 g/s.<br />
C-2 Raudteevagunite tühjendussõlm<br />
H = 15,0 m<br />
D = 1,0 m<br />
Vt = 10 m 3 /s<br />
Tolmu kontsentratsioon 1,3 mg/m 3<br />
T = 20ºC<br />
Tööaeg aastas 6000 tundi, raudteevagunite tühjendamiskiirus 1600 tonni tunnis.<br />
Emissioon M = 1,3 x 10 = 13 mg/s = 0,013 g/s<br />
Tolmu tekkimise vähendamiseks või selle kinnipüüdmiseks on Muuga PHAJ ehitamisel võimalik<br />
rakendada kahte meetodit:<br />
1) Niisutamine. Enne lõhkamist niisutada lõhatav ala ning pärast lõhkamist niisutada lõhatud<br />
materjal. Samuti on võimalik tolmu püüdmine kaevanduse õhust pihustite süsteemiga.<br />
Niisutussüsteemide efektiivsus varieerub 30-60% juures, olenevalt tingimustest ja kasutatavast<br />
tehnikast. Antud süsteemid on küllaltki lihtsad, kuid suure veekuluga (v.a mäemassi<br />
niisutamine);<br />
2) Filtreerimine. Efektiivsem moodus tolmu püüdmiseks on kasutada tolmukollektoreid.<br />
Tolmukollektoreid on võimalik kasutada nii maa all kui ka maa peal. Seadmete efektiivsus<br />
võib olla kuni 90%.<br />
Maa all tekkinud tolm võib jõuda maapinnale läbi ventilatsiooni- ja kaldšahti. Mööda ventilatsioonišahti<br />
liikuv tolm, mis on mäetöödest tekkinud, jõuab praktikas suuremas osas enne maapinnale<br />
jõudmist sadestuda. Lisaks erinevate leevendusmeetmete kasutamisele on maapinnale jõudev<br />
tolmu hulk hinnatavalt madal. Seda kinnitab ka töötava Nordkalki kontsernile kuuluv Tytyri lubjakivikaevanduse<br />
näide, kus 300 m sügavuselt maa peale jõudvat tolmu pole täheldatud ja seega<br />
108 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
pole olnud ka vajadust selle mõõtmiseks 52 . Maa alt õhku paiskunud tolmu täpne kogus Muuga<br />
PHAJ rajamise puhul selgub siiski alles kaevandamistööde käigus konkreetsetel mõõtmistel ning<br />
seejärel saab vajadusel võtta kasutusele ka leevendusmeetmeid.<br />
7.2.1. Modelleerimise tulemused<br />
Maapinnalähedaste kontsentratsioonide arvutusmetoodika vt ptk 4.2.2.<br />
Modelleerimise tulemused on esitatud <strong>KSH</strong> aruande Lisa 7 joonistel 1-8. Muuga PHAJ emissioon<br />
eraldivõetuna on esitatud joonistel 1-4, koosmõjus söeterminaliga joonistel 5-8:<br />
Joonis 1. Üldtolmu maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon Muuga PHAJ-st, alternatiiv<br />
1;<br />
Joonis 2. Üldtolmu maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon Muuga PHAJ-st, alternatiiv<br />
2;<br />
Joonis 3. PM10 maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon Muuga PHAJ-st, alternatiiv<br />
1;<br />
Joonis 4. PM10 maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon Muuga PHAJ-st, alternatiiv<br />
2;<br />
Joonis 5. Üldtolmu maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon, koosmõju söeterminaliga,<br />
alternatiiv 1;<br />
Joonis 6. Üldtolmu maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon, koosmõju söeterminaliga,<br />
alternatiiv 2;<br />
Joonis 7. PM10 maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon, koosmõju söeterminaliga,<br />
alternatiiv 1;<br />
Joonis 8. PM10 maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon, koosmõju söeterminaliga,<br />
alternatiiv 2.<br />
Modelleerimise tulemustest on näha, et Muuga PHAJ emissioon on suhteliselt väike nii üldtolmu<br />
kui ka PM10 osas. Normidest (vt ptk 4.2.2) madalam välisõhu saastetase esineb DP ala<br />
piires nii üldtolmu kui ka PM10 puhul. Alternatiivi 1 ja alternatiivi 2 vahel olulisi erinevusi ei<br />
ole.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
välisõhu kvaliteedile sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis rajatakse.<br />
Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi DP-le on<br />
tegemist tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile teadaolevalt<br />
ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele tulla, siis eeldatakse<br />
antud juhul, et 0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju välisõhule puudub.<br />
7.2.2. Radoon välisõhus<br />
Radooni peamine allikas on pinnas. Inimese elukeskkonnas võib sellele lisanduda ehitusmaterjalidest<br />
ja sügavamate veekihtide majandus- ja joogiveest eralduv radoon. Pinnases ja ehitusmaterjalides<br />
tekib radoon nendes leiduva 238U tütarelemendi raadiumi (226Ra) radioaktiivsel lagunemisel.<br />
Tekkivast radoonist eraldub pinnast või ehitusmaterjali moodustavate tahkete osakeste<br />
vahelisse õhku üldjuhul 15–40%. Kui palju radooni eraldub, oleneb kivimi (või ehitusmaterjali)<br />
poorsusest ja lõhelisusest: mida poorsem ja lõhelisem kivim, seda rohkem radooni eraldub. Ülejäänud<br />
radoon jääb pinnase tahketesse osakestesse või kivimisse, kus temast edasisel radioaktiivsel<br />
lagunemisel tekib stabiilne plii-isotoop 206Pb. Vees kujuneb radoon nii otse vees lahustunud<br />
kui ka veekihti moodustavates kivimites leiduva raadiumi radioaktiivsel lagunemisel.<br />
Elukeskkonnas ei tohiks inimestele mõjuv kiirgusdoos ületada 4–6 mSv/a. Vastasel korral tuleks<br />
rakendada meetmeid vähendamaks looduskiirguse taset. Õhus oleva radoonisisalduse mõõtühik<br />
on Bq/m 3 . Iga 48 Bq/m 3 radooni (aasta keskmisena) elukeskkonna siseõhus lisab aastas 0,8–1<br />
52 Maardu II graniidikaevanduse keskkonnamõju hinnangu aruanne. AS Maves, Tallinn 2009<br />
109 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
mSv kiirgusdoosi. Sellest lähtudes on radoon ka elumajade siseõhus olulisim kiirgusallikas, mille<br />
kontsentratsioon ei tohiks ületada 150–200 Bq/m 3 . Välisõhus varieerub radoonisisaldus vahemikus<br />
3–20 Bq/m 3 . Eesti ühekorruseliste elumajade siseõhus on see näitaja 92 Bq/m 3 , kuid võib<br />
ulatuda kuni 12 000 Bq/m 3 .<br />
Radoon on suitsetamise kõrval olulisemaid kopsuvähi põhjustajaid. Et radooni kahjulikku toimet<br />
inimeste tervisele vähendada, on eluruumide siseõhus kehtestatud radoonisisalduse lubatud piirsisaldused:<br />
USA-s 150 Bq/m 3 ja enamikus Euroopa maades, sh Eestis, 200 Bq/m 3 .<br />
Graniit on tavalisest kõrgema radoonisisaldusega kivim. Ka savi võib mõnikord eritada tavalisest<br />
enam radooni. Ühes või mitmes läbitavas pinnasekihis võib loodusliku radoonieralduse suurus olla<br />
üle lubatud siseõhu piirsisalduse. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et nii sügavas maa-aluses rajatises,<br />
mis läbib savikihte ja ulatub graniidilademesse, on samuti radoonitaseme kõrgendatud sisalduse<br />
oht.<br />
Radoonisisalduse täpseks määramiseks pinnases või kivimis on vaja geoloogilisi proove ja vastavaid<br />
katsemõõtmisi. Kõige kindlam meetod on radoonitaseme mõõtmine maa all. Riski on siiski<br />
võimalik hinnata ja antud juhul võib öelda, et radoonitase ilma meetmeid kasutusele võtmata on<br />
90%-lise tõenäosusega maa all ületatud. Seda ohtu tuleb projekteerimisel ja ehitamisel arvestada<br />
ning vastavad meetmed kasutusele võtta.<br />
Maakoorest välja pääsenud radoon hajub atmosfääris ja seega on välisõhus radooni kontsentratsioon<br />
väga väike. Maailma keskmiseks välisõhu radooni tasemeks on hinnatud 10 Bq/m 3 . Eestis<br />
on mõõtmistulemused jäänud vahemikku 3–5 Bq/m 3 . Lisaks on Soomes läbi viidud mõõtmised<br />
näidanud, et hoonest väljuva radooni eemaldusrajatise kõrval on radoonitase normi piires, vaatamata<br />
sellele, et hoones endas oli ilma vastava süsteemita radoonitase ületatud umbes viis korda.<br />
Seega väljaspool planeeritud rajatist ei ole radoonitase inimese tervist ohustav.<br />
Radooni puudutava analüüsi juures on võetud aluseks artikkel ajakirjast Eesti Loodus 5/2005:<br />
Petersell, V; Mõttus, V; Täht, K „Nähtamatu ohuallikas. Eestimaa pinnases“, Eesti kiirguskaitsekeskuse<br />
(www.kiirguskeskus.ee) ning Soome kiirguskaitsekeskuse (http://www.stuk.fi) andmed.<br />
7.3. Müraga seonduv mõju<br />
0-alternatiiv<br />
Kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad, sõltub mõju piirkonna müratasemele<br />
sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis rajatakse. Ei ole<br />
tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi DP-le on tegemist tootmismaaga.<br />
Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile teadaolevalt ei<br />
kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele tulla, siis eeldatakse antud<br />
juhul, et 0-alternatiivi korral müratase piirkonna lähimate elamute juures ei ületa kehtestatud<br />
norme.<br />
Alternatiiv 1<br />
Peamine müra mõju ümbruskonnale a<strong>vald</strong>ub PHAJ rajamisaegsel perioodil, mis arendaja andmetel<br />
kestab kokku kuni 6 aastat.<br />
Rajamisperioodi esimestel aastatel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus toimub suures osas<br />
maa peal ning müra mõju on sel ajal kõige suurem. Müra modelleerimisel on arvestatud ka maapealse<br />
ehitustegevuse esimeste aastate olukorraga, mis on n.ö halvim situatsioon. Sealt edasi<br />
võib juba arvestada väiksemate müratasemetega. Rajamisaegset müra tekitavad tegevused on<br />
analoogsed graniidikaevanduses toimuvate tehnoloogiliste protsessidega, seetõttu on müra hin-<br />
110 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
damiseks võimalik kasutada piirkonnas eelnevalt teostatud mürauuringutes kasutatud vajalike<br />
lähteandmeid 53 .<br />
Müra hindamisel arvestatakse sotsiaalministri 04. septembri 2002.a määruses nr 42 "Müra normtasemed<br />
elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil<br />
ning mürataseme mõõtmise meetodid" toodud müra normtasemetega (vt Tabel 5).<br />
Vastavalt eelnimetatud määrusele peab kõikide masinate ja seadmete müra jääma IV kategooria<br />
tööstusterritooriumile kehtestatud normide järgi päevasel ajal 65 dB ja öösel 55 dB piiresse. Elamualadel<br />
(II kategooria ala) kehtivad tööstusmürale müra taotlustaseme nõuded päevasel ajal 50<br />
dB ja öösel 40 dB ning liiklusele vastavalt päevasel ajal 55 dB ja öösel 45 dB. Tuleb arvestada, et<br />
raudteeliiklusest tingitud müratasemed on lubatust kõrgemad juba praegu – Muuga raudteejaama<br />
ja Nuudi tee vahel on müratasemed elamute juures üle lubatud piirtaseme öösel (45 dB).<br />
Müra modelleerimisel ja hindamisel on arvestatud Uusküla küla ja Muuga raudtee vahelisel alal<br />
asuva müratõkkega, mille kõrgus on 4,8 meetrit. Rajamisaegse mõju hindamisel on müra arvutustesse<br />
raudteeliiklusele lisatud ka Muuga sadama söeterminali raudteeliiklus.<br />
Kaevandamisprotsess<br />
Rajamisaegsest tegevusest tulenev müra seostub põhiliselt graniidi kaevandamisprotsessiga.<br />
Grandiidikiht asub konkreetsel alal umbes 140 meetri sügavusel maapinnast. Seetõttu toimuvad<br />
graniidi lõhkamistööd ja purustamine maa all (≥140 meetri sügavusel) ning materjal transporditakse<br />
maa peale tõsteskipi 54 (vt Joonis 44) kinnises betoonist hoones (kõrgus kuni 80 meetrit<br />
maapinnast). Esimese ja teise astme kaevise purustamine toimub maa all ja järelpurustamine<br />
maapealses purustus-sorteerimissõlmes, mis asub tõsteskipi suletud ruumis. Seejärel laetakse<br />
killustik kohe kinnise konveieriga raudteele või veoautodele.<br />
Joonis 44. Tõstetorn ehk -skipp (näide) 55<br />
Kõige mürarikkam tegevus on seejuures killustiku<br />
ümberkallamise hetk, kui materjal<br />
puistatakse konveieri ja vagunite kasti. Kõik<br />
konveierliinid asuvad suletud galeriis, mis<br />
tõkestab müra levikut. Konveieri liikumise<br />
poolt tekitatav müra on piirkonnas väheolulise<br />
iseloomuga.<br />
Põhilised müratekitavad tegevused on seega<br />
kaevandamise algusjärk kaevandusmasinatega,<br />
killustiku kallamine ja laadimine rongivagunitele,<br />
raudtee ja veoautod, mis sõidavad<br />
juhul, kui ronge ei saa kasutada. Vt Tabel<br />
12, milles on esitatud kaevandusmasinate<br />
spetsifikatsioonid ja nende tekitatud müratasemed.<br />
PHAJ alale on ette nähtud ka 30 000 t suurune puistematerjalide ladu erakorraliste olude jaoks,<br />
kui ei ole võimalik otse killustikku tõsteskipist konveierile ja vagunitele laadida. Sel juhul tekitavad<br />
laoplatsil materjali ladustamisel müra buldooserid ja kopplaadurid. Olukorda, kus materjali<br />
hoiustatakse laoplatsil, esineb väga harva, sest kõige kasulikum on materjal koheselt alalt välja<br />
vedada, mida teostatakse eespool nimetatud kinnise konveieri ja seejärel rongide abil. Müra modelleerimisel<br />
on arvestatud, et korraga teostab platsil tööd üks buldooser ja üks kopplaadur.<br />
Müraarvutustes on arvestatud ka müraga, mis tekib killustiku puistamisel konveiervagunisse.<br />
53 Planeeritava Maardu II graniidikaevanduse maapealse tehnoloogiakompleksi poolt tekitatava müra prognoos<br />
mäeeraldusega piirnevatel aladel päevasel ja öisel ajal. Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labor.<br />
Tallinn 2009<br />
54 Tõsteskipp on rajatis kaevise maapinnale tõstmiseks<br />
55 Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. III köide. Töö nr 08/0339. OÜ Inseneribü-<br />
roo Steiger. Tallinn 2008<br />
111 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Arvestatud on, et kogu rajamisaegne tegevus kestab 15 tundi päevas 56 ja öisel perioodil kaevandamist<br />
ei toimu. Kokku toimub kaevandamine aastas 300 päeval.<br />
Tabel 12. Kaevanduses kasutatavate tööstusmasinate ja -seadmete müratasemed 57<br />
Masina- või seadme tüüp<br />
Masina spetsifikatsioonis antud müratase 15 m kaugusel<br />
müraallikast, LmaxdB(A)<br />
Buldooser 85<br />
Kopplaadur 80<br />
Ventilatsiooniseadmed 85<br />
Tõsteskipp 65<br />
Ventilatsiooniseadmed<br />
Ventilatsioonišahte on võimalik kasutada koos ühiste graniidikaevandusšahtidega, mis tähendab,<br />
et graniidi purustamisel ja masinate tegevusel levib müra ventilatsiooniseadmete kaudu maapinnale.<br />
Müra hindamisel on vajalik määrata võimalikud müratasemed tuulutusavade otstes ja nende<br />
asukohad. Ehitusperioodil tuleb arvestada kaevanduse puhul esitatud nõuetega, mis tähendab,<br />
et maksimaalne ventileeritav maht on 5,4 miljonit kuupmeetrit, mis on väiksem kui teistes<br />
sarnastes graniidikaevandustes kasutatavates ventilatsiooniseadmetes. Maardu graniidikaevanduse<br />
KMH mürauuringus on ventilaatoritele müratasemetena kasutatud Tabel 12 esitatud väärtust.<br />
Samu väärtusi kasutati ka käesoleva <strong>KSH</strong> käigus, sest tegemist on sarnase situatsiooniga –<br />
graniidi kaevandamise ja sellest tuleneva müraga maa peal.<br />
Ventilatsioonisüsteemide puhul tuleb aga arvestada, et ventilatsioon ei tööta eespool nimetatud<br />
täisvõimsusel kogu rajamisaegse perioodi jooksul, vaid ainult ehitusperioodi lõpus, kui kaevandamine<br />
on jõudnud maksimaalsele sügavusele maa alla.<br />
Müra modelleerimine teostati situatsioonis, kus ventilatsioon töötab maksimumtasemel, et selgitada<br />
välja n.ö halvim müraolukord keskkonnas.<br />
Raudteevedu<br />
Ehitusperioodil kasutatakse graniitkillustiku väljaveoks nii raudteed kui ka autotransporti. Raudteetranspordi<br />
jaoks rajatakse planeeringualale olemasoleva Muuga sadama raudteelõiguga paralleelselt<br />
uus raudteeharu, mis ühendatakse sadamat teenindava raudteega. Muuga raudteel on<br />
kasutusel diiselkütusega ameerika vedurid, mille müratasemed on mõõdetud Muuga idasadama<br />
laiendamise KMH-le teostatud müraprognoosis 58 . Nimetatud aruandes on müra mõõtmised teostatud<br />
ka kogu rongikoosseisu liikumisele ja pidurdustegevustele, mida kasutati ka käesolevas<br />
mürauuringus, sest raudteel asetleidvad tegevused ja müraallikad on mõlemal juhul ühesugused.<br />
Ka Muuga PHAJ rajamise puhul ei saa raudteeliiklust käsitleda kui tavapäraselt püsiva kiirusega<br />
mööduvat rongi ja selle poolt tekitatavat müra, sest raudteelõigul leiavad aset nii manööverdamine,<br />
pidurdamine kui ka vagunite põkkumine. Seetõttu tuleks raudtee tegevust konkreetsel juhul<br />
käsitleda tööstusmürana. Liikuva rongi müra on mõnevõrra väiksem kui vagunite manööverdamine<br />
ja sorteerimine. Liikuva rongi puhul on peamine müratekitaja vedur. Väikese liikumiskiiruse<br />
tõttu ei ole märkimisväärne ka pöörangutel esinevad kõlksatused. Lisaks vedurile on suur<br />
müratekitaja ka pidurdamine. Müra modelleerimisel on arvestatud nimetatud müraallikaid, mille<br />
müra emissioonid võeti lähteandmetena eelnevalt teostatud mürauuringust (Akukon Oy, 2006).<br />
Veetavat materjali on 2 437 500 tonni aastas. Ühe rongi koosseisus on kokku 23 vagunit kogumahuga<br />
1587 tonni. Ühe tingvaguni pikkus on 14 meetrit, veduri pikkus 35 meetrit, mis teeb ühe<br />
rongi pikkuseks kokku 357 meetrit. Materjali vedu toimub 300 päeva aastas 15 tundi ööpäevas<br />
56 Päevane periood Eestis on ajavahemik kl 7-23<br />
57 Planeeritava Maardu II graniidikaevanduse maapealse tehnoloogiakompleksi poolt tekitatava müra prognoos<br />
mäeeraldusega piirnevatel aladel päevasel ja öisel ajal. Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labor.<br />
Tallinn 2009.<br />
58 Muuga idasadama laiendamise KMH müraprognoos. Akukon Oy Eesti filiaal. Tallinn 2006<br />
112 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
(päevasel perioodil kl 7-23). Aastas liikleb raudteel kokku maksimaalselt 1536 koosseisu, päevas<br />
5 koosseisu. Rongide keskmine liikumiskiirus on 15-25 km/h.<br />
Kavandatavale raudteeharule lähimad elamud asuvad 500 meetri kaugusel ida pool (Nuudipere<br />
talu) ja 550 meetri kaugusel Uusküla külas (Pääsukese kinnistul).<br />
Autotransport<br />
Veoautodega veetavat materjali on arvestuslikult 487 500 tonni aastas. Arvestades, et üks autokoorem<br />
kaalub 25 tonni, teeb see 195 000 autokoormat aastas. Vedu toimub 300 päeva aastas,<br />
mis tähendab, et päevas veetakse 65 koormat (st edasi-tagasi 130 autot päevas).<br />
Vedu toimub 15 tundi ööpäevas (kella 7.00-23.00). Seega veetakse 4,33 koormat tunnis, mis tähendab<br />
edasi-tagasi 8,66 autot tunnis.<br />
Veoautoliiklus kulgeb mööda olemasolevat Nuudi teed. Liiklusanalüüsi tulemusena selgus, et koos<br />
PHAJ ehitusega lisanduvate veoautodega on tippkoormuse ajal Nuudi teel aasta keskmiseks ööpäevaseks<br />
liiklussageduseks 2690 sõidukit. Kogu liiklusest moodustab raskeliiklus ligikaudu 30%.<br />
Veokite liikumiskiiruseks Nuudi teel arvestati müra modelleerimisel 50 km/h.<br />
Müraarvutustesse lisati ka maantee T94 – Muuga sadama tee (kuni Peterburi teeni), mille aasta<br />
keskmine ööpäevane liiklussagedus PHAJ rajamisaegsel perioodil on ligikaudu 6500 sõidukit ööpäevas.<br />
Raskeliikluse osakaal koguliiklusest maanteel T94 on ligikaudu 40%.<br />
Müra modelleerimise tulemused<br />
Müra modelleeriti järgmistele rajamisaegsetele tööprotsessidele:<br />
olemasolev Muuga sadama raudtee;<br />
olemasolev Muuga sadama raudtee + planeeringuga kavandatav raudtee;<br />
maapealne kaevandustegevus koos raudteega (ventilatsioonišaht, kaevandatud materjali<br />
kukkumine konveieri kasti, tõsteskipp, raudtee);<br />
maapealne kaevandustegevus ilma raudteeta (ventilatsioonišaht, kaevandatud materjali<br />
kukkumine konveieri kasti, tõsteskipp, olemasolev Muuga sadama raudtee, veoautod,<br />
kopp ja buldooser);<br />
ventilatsioonisüsteemide töötamine käitamisajal;<br />
veoautoliiklus.<br />
Müra modelleerimise tulemusena selgus, et rajamisaegsel perioodil, kui purustatud graniitkivimit<br />
transporditakse raudteed pidi, on müratasemed kõikide müraallikate koosmõjul lähimate elamute<br />
juures Saviranna külas 35 kuni 40 dB – vt mürakaart 1-3 (Joonis 45). Lähimate eluhoonete juures<br />
Uusküla külas on müraolukord samasugune, kui olemasoleva Muuga sadama raudteeliiklusest<br />
tulenevate müratasemete korral (50 kuni 55 dB).<br />
Kui raudteed ei ole võimalik kasutada, laaditakse graniitkivim tõsteskipi konveierilt veoautodele<br />
ja veetakse ära teed mööda. Ladustamisplatsil võib töötada sel hetkel ka üks buldooser ja üks<br />
kopp. Sel juhul on müratasemed lähimate elamute juures Saviranna külas 45 dB – vt mürakaart<br />
1-4 (Joonis 46). Lähimate eluhoonete juures Uusküla külas on müraolukord samasugune, kui<br />
olemasoleva Muuga sadama raudteeliiklusest tulenevate müratasemete korral (kuni 55 dB). Seega<br />
on müra mõistes kasulikum vedada materjal ära raudteega, sest see põhjustab Saviranna külale<br />
vähem müra ja Uusküla külale ei lisandu täiendavalt märkimisväärselt müratasemeid (Joonis<br />
45).<br />
Veoautoliiklus Nuudi teel ei ole niivõrd suur, et see põhjustaks lubatust kõrgemaid müratasemeid<br />
Nuudi teele lähimate eluhoonete juures (nii päeval kui ka öösel). Liiklusest tingitud müratase 55<br />
dB päevasel ajal levib kuni 40 meetri kaugusele sõiduteest.<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et kavandatava PHAJ rajamisaegne periood ei põhjusta ümbruskonnas<br />
asuvate lähimate elamute juures lubatud müra normtasemetest kõrgemaid müratasemeid. Eluhooned<br />
jäävad kavandatava tegevuse piirkonnast piisavalt kaugele. Ühtlasi ei kavandata ehitustegevust<br />
teostada öisel ajal.<br />
113 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 45. Mürakaart 1-3. Alternatiivi 1 rajamiseaegne müra koosmõju koos raudteega: ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine<br />
vagunisse, buldooser, kopplaadur, olemasolev, LPG terminali ja planeeritav Muuga PHAJ raudtee. Müra lubatud piirväärtust 55 dB elamute<br />
juures kujutab mürakaardil kollane isojoon<br />
114 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 46. Mürakaart 1-4. Alternatiivi 1 rajamiseaegne müra koosmõju Muuga PHAJ raudteeta: ventilatsioonišaht, tõsteskipp, buldooser,<br />
kopplaadur, veoautod, olemasolev ja LPG terminali raudteeliiklus. Müra lubatud piirväärtust 55 dB elamute juures kujutab mürakaardil kollane<br />
isojoon<br />
115 /208
Alternatiiv 2<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Nii nagu alternatiivi 1 puhul, esineb ka tehissaarel kaevandamisel peamine PHAJ poolt tulenev<br />
müra mõju rajamisaegsel perioodil, mis kestab kokku kuni 6 aastat.<br />
Lisaks alternatiivi 1 puhul kirjeldatud ehitustööde protsessidele lisandub alternatiivi 2 ehitusperioodil<br />
tehissaare rajamine, mille puhu tuleb arvestada ujuvaid tehnilisi mehhanisme nagu näiteks<br />
ujuvkraana, süvendaja, vaiatööd (vaiade rammimine), praamid jms. Hetkeseisuga ei ole veel<br />
võimalik täpselt öelda, milliseid mehhanisme ehitamisel kasutama hakatakse, kuid on võimalik<br />
anda mürahinnang eelnevalt teostatud analoogsete uuringute põhjal.<br />
Eelnevalt teostatud analoogsetes sadama ehituse mürauuringutes 59 on välja toodud, et hinnanguliselt<br />
võib süvendustööde maksimaalseks müraemissiooniks (müravõimsustase LW) olla<br />
100-120 dB (müratase töökohas), mille pikaajalise töötamise tulemusena on arvutuslik ehitusmüra<br />
ekvivalenttase LpAeq 500 m kaugusel 56 dB ja 1000 m kaugusel 46 dB. Arvutustes on arvestatud<br />
heli levimisega mööda veepinda. Lähimad elamud tehissaarest asuvad umbes 1500 m<br />
kaugusel Saviranna külas. Seega ehitustööde ajal ei saa eeldada piirnormides lubatud müratasemete<br />
ületamisi.<br />
Muus osas on kaevandamisprotsess ja tehnoloogilised süsteemid sarnased alternatiivi 1 juures<br />
kirjeldatule ning müra modelleerimise lähtealused on samad, mis alternatiivi 1 puhul, ainult müraallikate<br />
asukohaks on rajatav tehissaar.<br />
Kaevandamisprotsess<br />
Kaevandatav graniidimaterjal (mis on maa all eelnevalt purustatud) transporditakse maa peale<br />
tõsteskipi kinnises betoonist hoones. Seejärel liigub materjal kinnises konveieris purustus- ja<br />
sõelumissõlme ning lõpuks suunatakse purustatud killustik läbi vahelao kinnises konveiergaleriis<br />
söeterminali alal asuvale raudteele. Tehissaarele kavandatava hoonestuse plaan vt Joonis 40.<br />
Ventilatsiooniseadmed<br />
Ventilatsiooniseadmete töö on analoogne alternatiivis 1 kirjeldatud meetodile. Ventilatsioonisüsteemid<br />
töötavad täisvõimsusel ainult ehitusperioodi lõpus, kus kaevandamine on jõudnud maksimaalsele<br />
sügavusele maa alla. Müra modelleerimine teostati situatsioonis, kus ventilatsioon töötab<br />
maksimumtasemel, et selgitada välja n.ö halvim müraolukord keskkonnas.<br />
Raudteevedu<br />
Alternatiivi 2 korral on raudteeliiklusega seotud andmed samad, mis alternatiivi 1 korral. Killustikumaterjal<br />
laetakse raudteele Muuga sadama söeterminali alal. Sel juhul uut raudteeharu maismaale<br />
ei kavandata.<br />
Autotransport<br />
Alternatiivi 2 korral autotransport puudub, kuna kogu materjali äravedu peab toimuma konveierliinilt<br />
ja sealt edasi raudteel läbi Muuga sadama söeterminali.<br />
Müra modelleerimise tulemused alternatiivi 2 korral<br />
Müra modelleeriti järgmistele rajamisaegsetele tööprotsessidele:<br />
olemasolev raudtee + planeeringuga kavandatav raudtee Muuga sadama söeterminalis;<br />
maapealne kaevandustegevus koos raudteega (ventilatsioonišaht, kaevandatud materjali<br />
kukkumine konveierikasti, tõsteskipp, raudtee);<br />
ventilatsiooniseade käitamisajal.<br />
Müra modelleerimise tulemusena selgus, et rajamisaegsel perioodil, kui purustatud graniitkivim<br />
transporditakse raudteed pidi, on müratasemed kõikide müraallikate koosmõjul lähimate elamute<br />
juures Saviranna külas alla 35 dB (mürakaart 2-2), sest müraallikad asuvad külast ligikaudu<br />
59 Paldiski Lõunasadamasse kai 6A rajamise KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2011<br />
116 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
1500 meetri kaugusel (kaugemal kui alternatiivi 1 puhul). Ühtlasi asuvad Saviranna elamud<br />
maapinna suhtes kõrgemal kui tehissaarel asuvad müraallikad ning isegi veepinna peegeldus ei<br />
mõjuta müra levikut sel määral, et eluhoonete juures esineks üle 35 dB mürataset. Ühtlasi ei ületa<br />
müratasemed lubatud normtasemeid ka ainult ventilatsiooniseadmete töötamisel.<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et kavandatav PHAJ rajamisaegne periood alternatiivi 2 korral ei põhjusta<br />
lähimate elamute juures lubatud müra normtasemetest kõrgemaid müratasemeid, kuna lähimad<br />
eluhooned jäävad kavandatava tegevuse piirkonnast kaugemale kui 1500 meetrit, mis on<br />
suurem vahemaa kui alternatiivi 1 puhul. Seetõttu võib öelda, et müra mõistes on alternatiiv 2<br />
väiksema mõjuga kui alternatiiv 1, kuigi mõlemate alternatiivide tegevusest tulenev müra on lähimate<br />
elamute ja külade suhtes vähese mõjuga – lubatud taotlustasemest kõrgemaid müratasemeid<br />
(55 dB päevasel ajal) ei esine ühelgi juhul. Ühtlasi ei kavandata ehitustegevuse läbiviimist<br />
öisel ajal.<br />
117 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 47. Mürakaart 2-2. Alternatiivi 2 rajamiseaegne müra koosmõju koos raudteega: ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine<br />
vagunisse, buldooser, kopplaadur, olemasolev ja planeeritav raudtee. Müra lubatud piirväärtust 55 dB elamute juures kujutab mürakaardil<br />
kollane isojoon<br />
118 /208
7.3.1. Vibratsioon<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
PHAJ ehitamisega kaasneb teatav vibratsioon. Vibratsioon tuleneb kahest allikast:<br />
liiklusest (buldooser, kopplaadur, rong jne);<br />
kaevandustöödest (puurimine, lõhkamine).<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Buldooseri, kopplaaduri ja teiste masinate vibratsiooni võib pidada lokaalseks, sest see piirdub<br />
planeeringuala platsiga ja teedega.<br />
Kaevandustöödest tuleneva vibratsiooni leviku mõju sõltub vibratsiooniallikast, selle kaugusest ja<br />
maapinna geoloogilisest ehitusest. Kaevandades maapinna lähedal pehmetes kivimites, levib vibratsioon<br />
paremini ja kaugemale. Graniidis, mis on tugev kivim, ei ole vibratsiooni mõju ja levik nii<br />
tuntav. Lõhkamist, mis on olulisim vibratsiooniallikas, kasutatakse enam kui 100 m sügavusel<br />
graniidikihis. Lõhketöö vibratsioonitase, mis maapinnale jõuab, ei tohi ohustada ehitisi ega loodusobjekte.<br />
DP ja <strong>KSH</strong> staadiumis ei ole võimalik hinnata lõhketöö vibratsiooni tugevust ega selle võimalikku<br />
mõju ehitistele jm objektidele, sest puuduvad detailsed geoloogilised uuringud ja vastavalt sellele<br />
koostatav PHAJ ehitusprojekt. Lõhketöö projekti on võimalik koostada lähtudes ehitusprojekti lahendusest.<br />
Vastavalt konkreetsetele geoloogilistele tingimustele, mõjupiirkonnas olevatele objektidele<br />
ja lõhketöö eesmärgile määratakse lõhketöö projektis nõutavad parameetrid, sh ohuala ja<br />
seismiliselt ohutud laengud. Lõhketöö projekti koostamisel tuleb erilise hoolikusega arvesse võtta<br />
ohuala piiridesse jäävate ohtlike objektide, eriti gaasiterminalide (LPG, LNG), paiknemist ja vältida<br />
neile kahju tekitamist. PHAJ rajamisel tohib kasutada vaid tehnoloogiat/tehnoloogiaid, mis välistab/välistavad<br />
sellise vibratsioonitaseme, mis kahjustab töötavat LPG terminali ja kõiki teisi<br />
piirkonnas asuvaid ehitisi.<br />
Lõhketöö projekti koostamisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseadusest 60 ja lõhketöö projektile esitatavatest<br />
nõuetest 61 . Seaduse § 42 lg 2 järgi peavad lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid<br />
vältima lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamist lööklaine, kildude<br />
laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest. Lõhkematerjaliseaduse §§ 43-44 räägivad<br />
enamohtlikust lõhketööst, mille alla kuulub ka PHAJ süvendi rajamine. Seaduses nähakse<br />
ette kord (vt § 44 lg 3), kuidas enne lõhketöö loa saamist tuleb teavitada kohalikku omavalitsust,<br />
Keskkonnaametit ja ohualasse jääva kinnisasja omanikke. Kinnisasja omanikud jt osapooled saavad<br />
vajadusel esitada oma vastuväiteid. Tegevust koordineerib Tehnilise Järelevalve Amet. Projekteerimise<br />
staadiumis koostatavast riskianalüüsist peab välja tulema PHAJ ohuala suurus, mille<br />
ulatuses kinnisasja omanikke teavitada tuleb (esialgsel hinnangul on see raadiusega 1 km). Vt ka<br />
ptk 10.2.2.<br />
Vibratsioonitasemeid reguleerib Eestis ka sotsiaalministri 17.05.2002.a määrus nr 78 “Vibratsiooni<br />
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”.<br />
Vastavalt selle tuleb kavandada kõik kaevandamisega seotud tööd, kaasa arvatud lõhkamine.<br />
7.4. Mõju hoovustele ning sellega kaasnevale heljumi levikule, merevee omadustele<br />
ja jäätekkele<br />
Mudelarvutuse tulemused näitavad, et Muuga lahe avaosa pinnakihis on kuu keskmised hoovused<br />
aasta jooksul peamiselt idasuunalised, mis on kooskõlas domineerivate läänekaarte tuultega. Lahe<br />
rannikulähedases piirkonnas (nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 asukohas) on hoovused<br />
enam varieeruvad, kuid tihemini esineb ka idasuunalist voolamist. Põhjalähedases veekihis on<br />
60 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011019<br />
61 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005.a määrus nr 64; Elektrooniline Riigi Teataja –<br />
https://www.riigiteataja.ee/akt/12962191<br />
119 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
kuu keskmiste hoovuste muutlikkus suurem. Samuti on hoovuste ruumiline jaotus ebakorrapärasem,<br />
mis on osaliselt tingitud Muuga lahe põhjatopograafiast.<br />
Planeeritava veehaarde lähedal – nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 rajamise korral – on kuu<br />
keskmised hoovused suunatud samuti peamiselt piki rannikut ida suunas. Seetõttu võib hinnata,<br />
et veehaarde rajamise ajal toimub heljumi kanne suuremas koguses piki rannikut ida suunas, vähem<br />
teistes suundades.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
hoovustele ning sellega kaasnevale heljumi levikule, merevee omadustele ja jäätekkele sellest,<br />
kas Muuga sadamasse või Muuga Tööstusparki rajatakse sellise iseloomuga objekt, mis neid<br />
keskkonnaelemente võib mõjutada. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ veehaarde käsitletavasse<br />
piirkonda teadaolevalt ei kavandata, siis eeldatakse antud juhul, et 0-alternatiivi korral oluline<br />
mõju hoovustele puudub.<br />
7.4.1. Hoovused<br />
Alternatiivi 1 ehitamisaegset mõju hoovustele hinnatakse mitteoluliseks, st alternatiiv 1 ehitusjärk<br />
ei muuda looduslikku tsirkulatsiooni ning seda põhjusel, et veehaare kujutab endast merepõhja<br />
ehitatavat konstruktsiooni marginaalsete mastaapidega.<br />
Alternatiiv 2 mõjutab ehitustegevuse käigus hoovuste režiimi ja see on illustratiivselt välja toodud<br />
rannikuprotsesse puudutavas käitamisaegse mõju hinnangus (ptk 8.6.2). Saare ehitus otseselt<br />
ei blokeeri veemasside liikumist – hoovused kohalduvad, pöördudes ümber saare. Nagu eelnevalt<br />
mainitud, on <strong>vald</strong>avad idasuunalised hoovused. Kohates saart, kaardub hoovus ümber selle<br />
põhjatipu. Pärast seda pööret jätkab hoovus oma liikumist sarnaselt, nagu 0-alternatiivi korral.<br />
Seetõttu hindame ehitustegevuse käigus saare mõju hoovustele lokaalselt oluliseks.<br />
7.4.2. Heljumi teke ja levik<br />
Alternatiivi 1 korral toimub paratamatult heljumi levik seoses tunneli puurimisega ning konstruktsioonide<br />
paigaldamisega mere põhja. Väikese ruumilise ja ajalise ehitusmastaabi tõttu ei ületa<br />
konstruktsioonide merre paigaldamisega seotud setete resuspensioon looduslikku setete<br />
resuspensiooni fooni. Tunneli puurimisega võib merre sattuda raskeid setteid, mille transport<br />
hoovuste poolt on marginaalne ning seetõttu ei toimu ka heljumi teket ega levikut. Alternatiivi 1<br />
mõju heljumi tekkele ja levikule hinnatakse mitteoluliseks.<br />
Tehissaare rajamisel (alternatiiv 2) kasutatakse täitematerjalina esimeses faasis liiva. Kui on tekitatud<br />
šahti ehitamiseks vajalik plats, täidetakse ülejäänud saare osa väljatava pinnasega (liivakivi).<br />
Saare kaldakindlustused tehakse hiljem graniidist. Saare ehitusaeg esimeses faasis on<br />
arendaja sõnul kaks kuud. Seega heljum tekib saare ehitamise esimeses faasis, kui täitematerjalina<br />
kasutatakse liiva. Ülejäänud saare ehitusega seotud materjalid heljumina ei levi (graniit ja<br />
liivakivi). Kogu saare kubatuur on 250 tuhat m 3 ning pool sellest on vee all, mis tähendab, et täitematerjalina<br />
kasutatakse 125 tuhat m 3 liiva. Varasematele mõõdistusandmetele tuginedes võib<br />
eeldada, et 1% täitematerjalist (liivast) satub merre heljumina ehk 1250 m 3 kahe kuu jooksul.<br />
Liiva koostises on eeldatavalt 10% savi ja tolmu, mis reaalselt saavad merekeskkonnas edasi levida<br />
heljumina – liiva settimiskiirus on suur ja seetõttu ei liigu see ehitustööde alast kaugemale<br />
kui 20-30 m.<br />
Seega satub merre kahe kuu jooksul 125 m 3 heljumit ehk 2,08 m 3 päevas. Joonis 48 näitab heljumi<br />
kontsentratsiooni jaotust püsiva läänetuule korral peale kahte ööpäeva. Eeldatud on, et heljumi<br />
tihedus on ligilähedane vee omale (langemiskiirus 10 cm/päevas), mis võimaldab heljumil<br />
levida kaugemale ehitatavast objektist. Jooniselt on näha, et heljumi leviku mõju on lokaalselt<br />
oluline piirkondades, kus kontsentratsioon tõuseb 2 mg/l. Teataval määral on mõjutatud ka rannikualad,<br />
mis jäävad kaugemale kui 1 km, kus heljumi kontsentratsiooni suurenemine jääb vahemiku<br />
0-0,75 mg/l.<br />
120 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 48. Heljumi kontsentratsiooni (mg/l) jaotus püsiva läänetuule (15 m/s) korral<br />
peale 48 tundi<br />
Püsivate idatuulte korral kandub heljum Muuga sadama akvatooriumisse (Joonis 49). Võrreldes<br />
läänetuulte olukorraga, on rannikualadel heljumi kontsentratsioon suurenenud vähem, sest enamus<br />
ainet on hajunud Muuga lahe avaossa. Heljumi kontsentratsiooni suurenemine jääb kõikjal<br />
alla 1 mg/l.<br />
Joonis 49. Heljumi kontsentratsiooni (mg/l) jaotus püsiva idatuule (15 m/s) korral<br />
peale 48 tundi<br />
7.4.3. Merevee omadused<br />
Temperatuur ja soolsus<br />
Mõlema hinnatud alternatiivi ehitusaegne mõju hüdrofüüsikalistele parameetritele, nagu soolsus<br />
ja temperatuur, on mitteolulised, sest merre ei satu vett, mille füüsikalised parameetrid erineksid<br />
mereveest.<br />
Vee läbipaistvus, hapnikusisaldus ja toitained<br />
Kuna alternatiivi 1 rajamisel on heljumi teke mitteoluline, siis on ka ehitustegevuse tõttu vee läbipaistvuse<br />
vähenemine hinnatud mitteoluliseks. Samuti on mõju hapnikusisaldusele ja toitainete<br />
kontsentratsioonidele mitteoluline.<br />
Alternatiivi 2 (tehissaare) korral väheneb seoses heljumi tekkega vee läbipaistvus lokaalselt, mistõttu<br />
väheneb eufootilise 62 kihi paksus ning seetõttu muutub ka lokaalne fütoplanktoni primaarproduktsioon,<br />
mis omakorda mõjutab toitainete kontsentratsioone. Mere põhjast<br />
62 Järve või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust ja kus areneb<br />
fütoplankton.<br />
121 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
resuspendeeritud muda tõttu ehitustegevuse käigus tõmmatakse heljuvasse olekusse anoksiline 63<br />
kiht, mis omakorda vähendab hapnikusisaldust. Seoses heljumi tekkega ja resuspensiooniga,<br />
muutub lokaalselt veekvaliteet ehitustegevuse perioodil ja seetõttu on alternatiivi 2 korral hinnatud<br />
mõju lokaalselt oluliseks.<br />
7.4.4. Jääteke<br />
Mainitud piirkonnas ei teki talvel kinnisjääd ning seetõttu ei mõjuta otsene ehitustegevus jää<br />
formeerumist. Samuti puudub mõju merevee temperatuurile ja soolsusele. Mõlema alternatiivi<br />
mõju jäätekkele ehitustegevuse faasis hinnatakse mitteoluliseks.<br />
7.5. Mõju kalda erosioonile ja rannikuprotsessidele<br />
Alternatiivi 1 ehitusaegne mõju rannikuerosioonile on mitteoluline, sest lisaheljumi teke on marginaalne<br />
ning merre ei ehitata konstruktsioone, mis blokeeriks kogu veesamba ulatuses tsirkulatsiooni<br />
ja lainetust.<br />
Mõju rannikuprotsessidele võib ilmneda alternatiivi 2 (tehissaare rajamise) korral. Selle alternatiivi<br />
rakendamisel rajatakse tehissaar praktiliselt esimese objektina ning ehitusaeg moodustab<br />
murdosa kogu PHAJ ehitamisele kavandatud ajast (kokku 6 aastat). Kuna rannikuprotsessid on<br />
võrreldes tehissaare rajamisega oluliselt pikemaajalised protsessid, siis käsitletakse mõju rannikuprotsessidele<br />
antud kontekstis ainult käitamisaegse mõjuna (vt ptk 8.6), st olukorras, kui tehissaar<br />
on olemas.<br />
Alternatiivi 2 ehitusaegne mõju rannikuerosioonile on mitteoluline, sest lisaheljumi teke ei ole piisav<br />
muutmaks merepõhja topograafiat.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
kalda erosioonile ja rannikuprotsessidele sellest, kas Muuga sadamasse või Muuga Tööstusparki<br />
rajatakse sellise iseloomuga objekt, mis neid keskkonnaelemente võib mõjutada. Kuna muid<br />
arendustegevusi peale PHAJ veehaarde käsitletavasse piirkonda teadaolevalt ei kavandata, siis<br />
eeldatakse antud juhul, et 0-alternatiivi korral oluline mõju kalda erosioonile ja rannikuprotsessidele<br />
puudub.<br />
7.6. Mõju looduskeskkonnale<br />
7.6.1. Natura 2000 ala ja muud kaitsealad<br />
Ainus kavandatava tegevuse piirkonnas paiknev Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on Ülgase<br />
loodusala, mis paikneb alternatiivi 1 asukohast 3,3 km kaugusel idas. Käesoleva <strong>KSH</strong> käigus viidi<br />
läbi nõuetekohane Natura-hindamine tuvastamaks võimalikke mõjusid Ülgase loodusalale (vt Lisa<br />
6). Natura-hindamine tuvastas, et kavandatavad tegevused ei a<strong>vald</strong>a kaitsealale ega seal paiknevatele<br />
kaitstavatele elupaigatüüpidele ja liikidele olulisi otseseid ega kaudseid mõjusid.<br />
Olulisi mõjusid Ülgase loodusalale PHAJ ehitusfaasis ei kaasne kummagi alternatiivi korral. Põhjalikuma<br />
ülevaate saamiseks palume tutvuda eelnimetatud Natura hindamise aruandega (Lisa 6).<br />
Prangli loodusala ning Kolga lahe loodusala ja linnuala paiknevad kavandatava tegevuse alast<br />
vastavalt 10 km ja 13 km kaugusel. PHAJ ehitusega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid nimetatud<br />
Natura aladele – vt Natura hindamise aruanne (Lisa 6).<br />
Lähim kaitseala on Ülgase-Saviranna hoiuala (ei kuulu Natura 2000 võrgustikku), mis paikneb alternatiivi<br />
1 asukohast ca 1,3 km kaugusel idas. Kavandatavad tegevused ei a<strong>vald</strong>a ühegi alternatiivi<br />
korral kaitsealale olulist otsest mõju ei jaama rajamise ega ka käitamise faasis.<br />
63 Anoksiline ehk hapnikuvaba ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus puudub vaba hapnik.<br />
122 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Alternatiivi 1 korral ehitusfaasis šahtide rajamisega kaasnev võimalik ajutine põhjaveetaseme<br />
alanemine on lühiajaline ning tõenäoliselt ei mõjuta kaitseala veerežiimi oluliselt. Rajamise käigus<br />
ja graniidi kaevandamise faasis a<strong>vald</strong>uvad häiringud ja müra, samuti õhusaaste ei ole niivõrd intensiivsed,<br />
et põhjustaks olulisi negatiivseid mõjusid kaitseala elustikule (eelkõige linnustikule) ja<br />
elupaikadele. Alternatiivi 1 korral varjab häiringuid puhvrina toimiv metsane maastik planeeringuala<br />
ja kaitseala vahel. Teoreetiliseks võimaluseks on kaitseala (rannaniitude, lindude toitumis-<br />
ja pesitsusalade) mõjutamine merekeskkonna kaudu. Ehitusperioodil veekvaliteedi muutuste tõttu<br />
(heljumisisalduse tõus, vee läbipaistvuse vähenemine) on lühiajalised ega mõjuta oluliselt<br />
kaitsealaga seotud elustikku.<br />
Alternatiivi 2 korral, kui rajatakse tehissaar ning suuremad mõjud a<strong>vald</strong>uvad merekeskkonnale,<br />
ei kaasne kaitsealale samuti olulisi mõjusid ei rajamise ega käitamise faasis.<br />
Ehitusfaasis võiks kaitsealale ajutist kaudset mõju a<strong>vald</strong>ada merevee kvaliteedi halvenemine piirkonnas.<br />
Tehissaare ja veehaarde rajamise etapis võivad täite- ja süvendustöödega kaasneda ajutine<br />
heljumi kontsentratsiooni tõus ja vee läbipaistvuse vähenemine piirkonna rannikumeres, kuid<br />
see ei a<strong>vald</strong>a olulisi mõjusid Ülgase-Saviranna hoiualale. Samas asuks tehissaar/veehaare kaitsealast<br />
ligikaudu 2 km kaugusel ning otseseid visuaalseid häiringuid varjaks osaliselt Saviranna<br />
ranna konfiguratsioon – tehissaare ala jääb hoiuala rannalt vaadates neeme varju. Seetõttu pole<br />
müra ning häiringute mõju ala linnustikule ja loomastikule kuigi tõenäoline.<br />
Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 1 ≈ alternatiiv 2.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
Natura-aladele ja muudele kaitsealadele sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga<br />
Tööstuspargis rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga<br />
Tööstuspargi DP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale<br />
territooriumile teadaolevalt ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ<br />
asemele tulla, siis eeldatakse antud juhul, et 0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju Naturaaladele<br />
ja muudele kaitsealadele puudub.<br />
7.6.2. Maismaataimestik<br />
Alternatiivi 1 puhul on mõjud taimkattele mõnevõrra suuremad, sest toimub muuhulgas loodusliku<br />
taimkattega alade otsene kadu. Kuigi suuremal osal planeeringualast <strong>vald</strong>ab väheväärtuslik<br />
tühermaataimkate, jääb alale ka looduslik metsaala pindalaga ca 2,7 ha, mille säilimine ei ole tagatud.<br />
DP-s on olemasolev metsaala osaliselt näidatud rohealana ja väidetud, et kõrghaljastust<br />
säilitatakse maksimaalselt.<br />
Kindlasti muutub ehitustööde käigus piirkonna ülemiste pinnasekihtide veerežiim, mis antud kasvukohatüübi<br />
puhul (vt ptk 3.4.1) on tammede, sangleppade ja kaskede jaoks reeglina hukatuslik.<br />
Praktika näitab, et sellises kasvukohas (lähtudes eelkõige pinnase niiskusrežiimist) ja sellise<br />
kooslusega puistute puhul on see, kui seal ehitustegevuse käigus üldse midagi säilib, pigem positiivne<br />
üllatus kui reegel. Ehitustööde läbiviimiseks on ka ruumi vaja. Seetõttu on vähetõenäoline,<br />
et planeeringualal arvestatavalt olemasolevat kõrghaljastust säilib.<br />
Ehitustegevus võib planeeringualal olevat puistut mõjutada nii otseselt (raie) kui ka kaudselt<br />
(pinnase niiskusrežiimi muutmine). Viimasel juhul võib mõju ilmneda ka mitme aasta jooksul pärast<br />
ehitustegevuse lõppu. Olemasolevat kõrghaljastust DP-s määratud alal tuleb säilitada maksimaalselt,<br />
aga valmis tuleb olla ka olukorraks, kui see ei õnnestu. Seega tuleb DP-s näidatud<br />
raudteepoolsel haljaspinnal ette näha mitmerindelise kõrghaljastuse taastamine, kui see ehitustegevuse<br />
otsese või kaudse tulemusena hävib. Kõrghaljastuse taastamisel tuleb istutatavad puude<br />
ja põõsaste liigid valida selliselt, et need sobiksid ehituse tulemusena kujunenud kasvutingimustesse.<br />
Ka Nuudi tee äärsele haljasalale võiks üksikpuude asemele ette näha tihedama mitmerindelise<br />
haljasriba.<br />
Ehitusfaasis toimuv metsaala kadumine oleks lokaalsel tasandil kahtlemata olulise mõjuga, eriti<br />
arvestades asjaolu, et Muuga sadama piirkonnas jääb looduslikke alasid järjest vähemaks. Mõne-<br />
123 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
võrra laiemas skaalas on negatiivne mõju vähem oluline, sest idas piirab planeeringuala võrdlemisi<br />
ulatuslik looduslik ala. Alternatiivi 1 korral on mõjud rannikuala taimkattele väheolulised või<br />
ei a<strong>vald</strong>u üldse. Mõjud taimkattele (loodusliku taimkattega alade kadumise näol) a<strong>vald</strong>uvad PHAJ<br />
rajamise etapil ja on ehitiste alla jääval alal pöördumatud.<br />
Alternatiivi 2 korral rajatakse tehissaar pool-loodusliku ranniku lähedusse, mille tõttu a<strong>vald</strong>uvad<br />
ehitusfaasis mõjud rannikuala taimkattele, samas ei mõjutata (vähemalt selle objekti tõttu) Muuga<br />
Tööstuspargi ala taimkatet (looduslikku metsaala). Lainemurdjaga piirneval rannikualal võib<br />
ranniku ja niidutaimkate kahjustuda või hävineda ehitustegevuse (tehnika ja materjalide hoidmise<br />
ja ladustamise) või juurdepääsutee rajamise tagajärjel. Kaduva või mõjutatava taimkattega<br />
ala pindala ei saa siinkohal täpselt prognoosida, sest see sõltub rajatiste konkreetsest paigutusest<br />
ja ehitustegevuse korraldamisest. Ilmselt ei ületa selle ala suurus siiski 1 hektarit. Kuna tehissaar<br />
varjab merelt põhjakaarest lähtuvat lainetust, siis võib see a<strong>vald</strong>ada mõningast mõju<br />
rannatsoonis (lainetuse mõjupiirkonnas) paiknevale taimestikule. Mõjud rannikualade taimkattele<br />
selle võimaliku kadumise näol a<strong>vald</strong>uvad jaama rajamise etapis. Mõju võib a<strong>vald</strong>uda ca 500 m<br />
pikkusel rannalõigul lainemurdjast ida suunas.<br />
Saare rajamine vähendab lainetust ja hoovuste liiklumist saare ja ranna vahele jääval alal ning<br />
võib põhjustada setete kuhjumist rannalõigu piirkonda (vt ptk 8.6.2), põhjustades sellega tõenäoliselt<br />
ka rannaala intensiivsemat taimestumist.<br />
Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 1 ≈ alternatiiv 2.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) ei sõltu mõju<br />
maismaataimestikule eeldatavalt sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis<br />
rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi<br />
DP-le on tegemist tootmismaaga. Seega tuleb arvestada, et mõjud taimkattele DP alal ei<br />
erine 0-alternatiivi puhul eeldatavasti alternatiivile 1 a<strong>vald</strong>atavast mõjust.<br />
7.6.3. Rohevõrgustik<br />
Alternatiivi 1 korral paikneb planeeringuala ca 60% ulatuses maakondliku tasandi väikese rohekoridori<br />
(K9) alal. Suuremal osal sellest alast <strong>vald</strong>ab siiski tühermaataimkate (vt ptk 7.6.2).<br />
Väärtuslik looduslik taimkate levib vaid ala põhja- ja loodeservas. Kuigi rohekoridor on piirkonnas<br />
erinevate arenduste poolt juba rikutud (vt ptk 3.4.6) ning selle funktsionaalsus on vähenenud<br />
(loodusmaastikust on säilinud vaid kitsas metsariba), põhjustab kavandatav tegevus ehitusfaasis<br />
sisuliselt rohekoridori katkestamise. DP-s kavandatud 30 m laiune roheriba ei ole rohekoridorina<br />
funktsioneerimiseks piisav.<br />
Vaadates piirkonna loodusmaastike praegust paiknemist näib kõnealune rohekoridor kunstlik ning<br />
selle sidusus lääne suunal puudub. Põhjuseks on ilmselt see, et Muuga-Kallavere piirkonna maastikud<br />
on rohevõrgustikku määratleva teemaplaneeringu koostamise ajaga võrreldes oluliselt<br />
muutunud. Maastike konfiguratsiooni põhjal näib funktsionaalne ökoloogiline koridor kulgevat<br />
planeeringualast lõuna pool, Muuga Tööstuspargi ja elamualade vahelisel alal. Seetõttu, ei mõjuta<br />
see väga oluliselt piirkonna rohealade sidusust. Vt ka ptk 3.4.6. Muuga PHAJ DP-ga on planeeringualal<br />
ette nähtud kõrghaljastusega piirkonnad (vt ptk 7.6.2).<br />
<strong>Jõelähtme</strong> valla ÜP ptk-s 9.1 on Uusküla küla kohta kirjas, et tootmismaa (Eesti Logistika ja<br />
Tööstuspark) ja väikeelamumaa vahele on planeeritud 100-200 m laiune kaitsehaljastusriba (arvestuslik<br />
sanitaarkaitseala, õigusaktis kehtestamata), mille moodustab olev kõrghaljastus koos<br />
sinna planeeritud kõrghaljastusega. Nimetatud kaitsehaljastusriba (rohevöönd) võiks tõenäoliselt<br />
toetada piirkonna rohevõrgustikku kohalikul tasandil.<br />
Alternatiivi 2 korral toimub tegevus merealal ja rannikul ning rohevõrgustiku alasid otseselt ei<br />
mõjutata. Ainsaks arvestatavaks kaudseks mõjuks võib olla ehitusfaasis toimuv transpordi tihenemine<br />
Nuudi teel, mis ristub rohekoridoriga. Tihenenud autotransport võib põhjustada küll mõningaid<br />
häiringuid rohealale, kuid ei tekita siiski olulist barjääriefekti tee joonel.<br />
Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 2, alternatiiv 1.<br />
124 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) ei sõltu mõju<br />
rohevõrgustikule eeldatavalt sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis<br />
rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi<br />
DP-le on tegemist tootmismaaga. Seega tuleb arvestada, et mõjud rohevõrgustikule DP alal ei<br />
erine 0-alternatiivi puhul eeldatavasti alternatiivi 1 poolt a<strong>vald</strong>atavast mõjust.<br />
7.6.4. Väärtuslik maastik<br />
Planeeringuala vahetute oluliste mõjude raadiuses väärtuslikke maastike ei asu. Lähim väärtusliku<br />
maastiku ala Ülgase väärtuslik maastik paikneb 3,4 km kaugusel väljaspool kavandatavate tegevuste<br />
mõjutsooni. Ka graniidi transport on kavandatud väärtusliku maastiku suhtes vastassuunda.<br />
Seetõttu ei mõjuta planeeritav tegevus kummagi alternatiivi korral ei ehitusfaasis ega<br />
käitamisfaasis Ülgase väärtuslikku maastikku.<br />
Alternatiivi 1 korral paikneb planeeringuala 0,9 km kaugusel Kallavere algupärasest ajastumaastikust,<br />
jäädes väljapoole otseste ja kaudsete oluliste mõjude tsooni. Ehitusfaasis võivad nõrgad<br />
mitteolulise mõjud siiski alale a<strong>vald</strong>uda müra ja transpordi tihenemise näol.<br />
Alternatiivi 2 korral otsesed ja kaudsed olulised mõjud Kallavere ajastumaastikule puuduvad, sest<br />
kavandatav tehissaar asub piisaval kaugusel ja kavandatav transport ei läbi piirkonda.<br />
Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 1 ≈ alternatiiv 2.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) ei sõltu mõju<br />
väärtuslikule maastikule eeldatavalt sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga<br />
Tööstuspargis rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi<br />
DP-le on tegemist tootmismaaga. Seega tuleb arvestada, et mõjud väärtuslikule maastikule<br />
DP alal ei erine 0-alternatiivi puhul eeldatavasti alternatiivile 1 a<strong>vald</strong>atavast mõjust.<br />
7.6.5. Maismaaloomastik<br />
Alternatiivi 1 korral kaob ehitusfaasis planeeringualal leviv võsastuv tühermaa ja väheneb oluliselt<br />
looduslik metsaala. Sellega kaasneb mõningane elupaikade kadu. Kuna planeeringuala on piiratud<br />
teega ning paikneb teiste arenduste naabruses, ei ole ilmselt tegemist loomastiku jaoks<br />
kuigi väärtusliku eluala kadumisega. Planeeringualast väljapoole ulatuvad mõjud kaasnevad häiringute<br />
ja müra näol, samuti liiklustiheduse suurenemise tõttu graniidi väljaveoks kasutataval<br />
Nuudi teel. Häiringute mõju on tugevam ehituse ja graniidi kaevandamise perioodil.<br />
Alternatiivi 2 korral toimub kavandatav tegevus merealal ning vahetuid olulisi mõjusid maismaaloomastikule<br />
ei ole. Kaudseks arvestatavaks, kuid pigem nõrgaks mõjuks on liiklustiheduse kasv<br />
Nuudi teel ehitusfaasis, mis põhjustab mõningasi häiringuid ning võib suurendada tõenäoliselt<br />
mõningal määral loomade hukkumist liikluses.<br />
Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 2, alternatiiv 1.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) ei sõltu mõju<br />
loomastikule eeldatavalt sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis<br />
rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi DP-le<br />
on tegemist tootmismaaga. Seega tuleb arvestada, et mõjud maismaaloomastikule DP alal ei erine<br />
0-alternatiivi puhul eeldatavasti alternatiivile 1 a<strong>vald</strong>atavast mõjust.<br />
7.6.6. Linnustik<br />
Alternatiivi 1 korral seisnevad mõjud linnustikule eelkõige planeeringualal olevate elupaikade kadumises<br />
(ehitusfaasis). Väärtuslikuma linnustikuga on siiski vaid planeeringuala põhja- ja loodeservas<br />
olev metsariba, mille kadumist võib pidada oluliseks mõjuks. Enamuse planeeringualast<br />
moodustav võsastuv tühermaa pole ilmselt väärtuslik ka oma linnustiku poolest. Planeeringualast<br />
väljapoole ulatuvad mõjud häiringute ja müra näol, samuti liiklustiheduse suurenemise tõttu<br />
125 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Nuudi teel. Häiringute mõju ei ole suure ulatusega (enamasti piirdub 100 meetriga) ning arvestatavad<br />
häiringud toimuvad vaid ehituse ja graniidi kaevandamise perioodil.<br />
Veehaarde rajamise ja käitamise ajal toimuvad häiringud ranniku- ja veelinnustikule veehaarde<br />
piirkonnas. Ehitusaegsed häiringud on ajutised ning looduslike elupaikade olulist kadu ei toimu.<br />
Veehaarde rajamisega kaasnevad süvendustööd, mis tekitavad heljumipilve. See vähendab vee<br />
läbipaistvust ning mõjutab põhjaelustikku, mis tingib veelindude toitumistingimuste halvenemist.<br />
Mõju on ajutine ja lokaalne ning ühe aasta jooksul taastub varasem olukord.<br />
Alternatiivi 2 korral toimuvad kavandatud tegevused merealal ning mõjud a<strong>vald</strong>uvad mere- ja<br />
rannikualade linnustikule, samas jäävad ära mõjud metsalinnustikule. Mõjud a<strong>vald</strong>uvad ehitusfaasis<br />
tehissaare alla jääva madala, lindude poolt eelistatud mereala kadumisega, samuti häiringutega<br />
tehisaare piirkonnas ja veehaarde ümbruses. Merepõhja süvendus- ja täitetöödega kaasneb<br />
oluline, kuid ajutine mõju lähipiirkonna veelindude toitumistingimustele. Ehitusperioodil toimub<br />
masinate ja inimeste liikumine ning kaasneb müra, mis põhjustab otseseid häiringuid lähema<br />
ümbruse linnustikule. Käitamisfaasis on häiringud märksa väiksemad ning linnustik kohaneb<br />
„võõrkehaga“. Kuna haudelinnustik on praeguste häiringute tõttu ilmselt suhteliselt vaene, siis ei<br />
ole täiendav mõju piirkonna haudelinnustikule eeldatavalt enam väga tugev. Tõenäoliselt toimub<br />
ka haudelinnustiku puhul teatud kohanemine uusrajatisega.<br />
Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 1, alternatiiv 2.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) ei sõltu mõju<br />
linnustikule eeldatavalt sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis<br />
rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi DP-le<br />
on tegemist tootmismaaga. Seega tuleb arvestada, et mõjud linnustikule DP alal ei erine<br />
0-alternatiivi puhul eeldatavasti alternatiivile 1 a<strong>vald</strong>atavast mõjust.<br />
7.6.7. Mereelustik<br />
Mõju merepõhjakooslustele ning zoo- ja ihtüoplanktonile<br />
Lähtudes Muuga sadama keskkonnmõjude seire tulemustest võivad Muuga PHAJ-ga seotud hüdrotehniliste<br />
töödega kaasneda mitmed negatiivsed mõjud merepõhjakooslustele:<br />
1) merepõhjakoosluste täielik (mehaaniline) hävitamine süvendataval ja täidetaval merealal<br />
ning selle vahetus läheduses;<br />
2) PHAJ ehitamise käigus suureneb merevees orgaanilise aine sisaldus. Aja jooksul settib lisandunud<br />
orgaaniline aine süvikutesse ning toitumistingimuste paranemisel suureneb sügavamatel<br />
aladel pudemetoiduliste loomade biomass. Tingituna tööde mahust on mõjud<br />
tuvastatavad kas ainult Ihasalu lahes või ka Muuga lahes, võimalikud on ka mõjud ida<br />
pool asuvas Kaberneeme lahes. Mõjutatav sügavusvahemik jääb kuni 30 meetrini. Mõju<br />
ajaline kestus on täheldatav eeldatavalt kahe aasta kestel pärast ehitamist.<br />
3) PHAJ ehitamisel muudetakse lokaalselt substraadi iseloomu ja merepiirkonna sügavust.<br />
Pehmete põhjade asemele tekib kivine põhjasubstraat. Tekkinud kivist substraati asustab<br />
footilises vööndis 64 peamiselt niitjatest vetikatest koosnev põhjataimestiku kooslus. Põhjataimestiku<br />
lisandumisel suureneb herbivooride asustustihedus. Allpool footilist vööndit<br />
tekib arvukas filtreerijate (söödava rannakarbi) kooslus. Kooslused kujunevad välja paari<br />
aasta jooksul ning mõju on ajaliselt püsiv.<br />
Vt täiendavalt Lisa 10.<br />
64 Veekogu valgusvööndis (valgustsoonis)<br />
126 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Mõjud alternatiivide kaupa<br />
0-Alternatiiv<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Muutused Muuga ja Ihasalu lahe põhjakooslustes jäävad ka edaspidi sõltuvaks Muuga sadamas<br />
tulevikus toimuvatest hüdrotehnilistest töödest. 2011. aastaks kujunenud põhjakoosluste suhteliselt<br />
stabiilne ja põhjaloomastiku osas hea seisund võib seetõttu muutuda halvemuse poole. Veetaimestiku<br />
osas ei ole siiski kuigi tõenäoline, et selle liigirikkus ja katvus Muuga sadama akvatooriumis<br />
ja ka Ihasalu lahes Tahkumäe neeme lähistel lähiaastatel suureneb (taastub kunagisele<br />
tasemele). On ilmne, et Muuga sadama laiendamist jätkatakse, näiteks rajatakse kavandatud lainemurdjad.<br />
Alternatiiv 1<br />
Kaasneda võivad järgmised mõjud:<br />
1. Tahkumäe neeme idarannikul (söeterminali kai idanõlval) võetakse merest ära (taastumatult)<br />
vähemalt 1,7 ha. Selle võrra väheneb alatiseks ka merepõhjakoosluste potentsiaalne kasvuala.<br />
Samas, nii Ihasalu kui ka Muuga lahe suhtes tervikuna ei ole see mõju oluline.<br />
2. Ehitus- ja süvendustööde käigus paiskub merre teatud kogus tahket heljumit, mis ajutiselt<br />
halvendaks valgustingimusi vees ja seega pärsib veetaimede, eriti kinnistunud punavetika<br />
Polysiphonia fucoides kasvu. Mõju võib olla lokaalselt oluline, kuid taastub 2-3 aasta möödudes.<br />
3. Samuti kaasneb ehitus- ja süvendustöödega põhjasetetes ladestunud toitainete taasringlusse<br />
toomine. Selle tagajärjel paraneb filtreerivate põhjaloomade (eelkõige söödava rannakarbi) toidubaas<br />
ja tõenäoselt on ette näha ka nende arvukuse ning biomassi tõusu veehaardega vahetult<br />
piirneval merealal. See võib küll viia kohalikud lokaalsed põhjakooslused välja tänaseks kujunenud<br />
ökoloogilisest tasakaalust, kuid arvestades Muuga sadama senist ja potentsiaalset tulevast<br />
mõju, ei ole veehaarde ehitamisest tekkiv mõju lokaalsetele põhjakooslustele oodatavalt oluline.<br />
Mõju taastub 2-3 aasta jooksul.<br />
Mõju mereelustikule, sh kalastikule võib tõenäoliselt a<strong>vald</strong>uda mereveehaarde (veevõtutoru, käitamisaegse<br />
mõju leevendusmeetme) rajamise ajal (vt ptk 11). Mõju olulisust hinnatakse eraldi<br />
KMH käigus pärast vajalike uuringute läbiviimist (vt ptk 13).<br />
Alternatiiv 2<br />
Reaalselt on alternatiivi 2 rakendumisel oodata sarnaseid mõjusid kui alternatiivi 1 puhul, ainult<br />
loetletud mõjude ulatused on tõenäoselt suuremad.<br />
Mõju kalastikule ja kalapüügile<br />
Kõige tundlikum periood kalade elus igasuguste hüdrotehnilistest töödest tekkivate mõjude suhtes<br />
on sigimine: marja ja larvide arengu aeg. Eriti ohtlik on arenevale kalamarjale ja larvidele<br />
hapnikudefitsiidi tekkimine. See võib aset leida ka ilma vahetu inimtegevuse mõjuta, looduslike<br />
protsesside tagajärjel. Tavaliselt on hapnikudefitsiidi tekkimine veekogus seotud ikkagi inimtegevusega.<br />
Üks sagedamini esinev juhtum on seejuures märgatav tahke heljumi kontsentratsiooni<br />
tõus veesambas hüdrotehniliste tööde tagajärjel. Kahjustus võib ilmneda vahetult tööpiirkondades,<br />
juhul kui heljumi kontsentratsioon ületab tunduvalt (üle 5 mg/l) loodusliku fooni. 1980. aastatel<br />
teostatud eksperimentaaluuringud näitasid, et arenev räimemari hukkub, kui tema peale<br />
settib 0,2 mm või paksem settekiht.<br />
Kalade liikumisteed koelmutele on ajalooliselt püsivad, takistuse ilmnemine võib põhjustada antud<br />
aastal kudemata jätmise. Muuga lahes on kalastiku seisukohalt peamine tagada kudemistingimused<br />
räimele. Räimekoelmute aasta keskmine produktsioon Muuga lahes on 133-156*106 üle<br />
10 mm räimelarvi ühe ruutkilomeetri koelmuala kohta. Umbes 90% larvidest hukkub enne välistoidule<br />
üleminekut, kuid vaatamata sellele on 1 km 2 Muuga koelmuala aastane keskmine panus<br />
räimevarusse 400 tonni.<br />
Kavandatavate ehitustööde käigus:<br />
127 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
1) räimele vajalik kudemissubstraat – põhjataimestik – hävib osaliselt süvendus- ja<br />
kaadamistööde tõttu, heljumi settimise tulemusena ning alternatiivi 2 korral ka tehissaare<br />
alla mattumisel;<br />
2) räime mari hukkub 0,2 mm heljumikihi sadenemisel viljastatud marjale;<br />
3) larvide ja väheliikuvate kalade hingamiselundid ummistuvad heljumi mõjul;<br />
4) halvenevad merekeskkonna hapnikutingimused.<br />
Analoogsed on merekeskkonnas toimuvate hüdrotehniliste tööde mõjud ka piirkonna teistele lokaalsetele<br />
liikidele.<br />
Kui kala on jõudnud maimu staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni negatiivne mõju.<br />
Suurematele kaladele on see juba üpris väike, sest kala võib lahkuda antud merealalt. Erandiks<br />
on periood, kui veekogu (sh ka madalmeri) on kaetud jääkattega ja hapnikudefitsiit on niigi olemas.<br />
Seega kõige ebasoovitavam ajavahemik süvenduseks ja muudeks hüdrotehnilisteks töödeks on<br />
kevadel, kui enamikel Muuga ja Ihasalu lahe kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu<br />
aeg. Kalade (räim, ahven, särg jt) aktiivne kudemine sealses madalmeres algab siis, kui merevee<br />
temperatuur koelmutel on tõusnud +5 – +6˚C. Keskmiselt leiab see Soome lahe keskosas aset<br />
aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Kalalarvide<br />
arvukus võimalikus mõjupiirkonnas jääb aga kõrgeks kuni juuni lõpuni.<br />
Süvendamise jt hüdrotehniliste tööde mõju kalapüügile võib kvalifitseerida kaudse mõjuna. See<br />
a<strong>vald</strong>ub eelkõige kalade reageerimises heljumi suurenenud kontsentratsioonile püügipiirkonnas ja<br />
ujuvvahendite ning ehitustööde tekitavale mürale, mis sõltub ka ujuvvahendite liikumisteedest.<br />
Püügiobjektideks olevad täiskasvanud isendid võivad nimetatud põhjustel lahkuda kaugemale ja<br />
jäävad seega välja mõjupiirkonnas püügile asetatud passiivsete püüniste püügiväljast.<br />
Kaudne negatiivne mõju võib tekkida ka teatud lokaalse kalavaru vähenemisest juhul, kui hüdrotehniliste<br />
tööde mõjul on langenud kalade sigimise efektiivsus. Hüdrotehniliste tööde tagajärjel<br />
vähenenud lokaalne kalavaru võib taastuda 3-4 aasta jooksul sõltuvalt kalaliigist, kalavaru kahanemise<br />
suurusest jm teguritest.<br />
Mõju olulisus kalastikule ja kalapüügile lähtudes käsitletavatest alternatiividest<br />
0-Alternatiiv<br />
Arvestades, et Muuga sadama mõjud kalastikule on viimastel aastatel muutunud märgatavaks, ja<br />
seda, millised on sadama idaosa laiendamise edasised kavad, sh lainemurdjate rajamine lähitulevikus,<br />
võib väita, et ka ilma Muuga PHAJ rajamiseta suureneksid edaspidi tõenäoselt Muuga sadama<br />
negatiivsed mõjud kalakooslustele Muuga lahes ja Ihasalu lahes. Praeguseks kadunud räimekoelmute<br />
taastumine Ihasalu lahes Tahkumäe neeme lähistel ei ole kuigivõrd tõenäone.<br />
Alternatiiv 1<br />
Alternatiivi 1 rakendumisel on meres teostatavate hüdrotehniliste tööde maht suhteliselt väike ja<br />
piirdub peamiselt veehaarde rajamisega söeterminali kai jätkumuulile, mis iseenesest ei tohiks<br />
kalastikule ja kalapüügile märgatavat mõju a<strong>vald</strong>ada. Jääb kehtima eespool 0-alternatiivi kohta<br />
kirjapandud Muuga sadama kui olulise reaalse mõjuallika poolt tekitatu.<br />
Alternatiiv 2<br />
Alternatiivi 2 puhul kaasneb tehissaare ehitamine Ihasalu lahte Kaljunuki neeme lähistele merre<br />
sügavustele 0,5-5 m. Sel juhul kaasneb ehitustöödega tunduvalt rohkema tahke heljumi teke,<br />
mis võib levida meres kaugemale (vt ptk 7.4 ja Lisa 9). Tekivad negatiivsed mõjud, mida teatud<br />
tingimustes võib hinnata olulisteks: nimelt siis, kui tahket heljumit tekitavaid töid tehakse kalade<br />
kudeajal, mis võimalikus mõjupiirkonnas toimub kevadel.<br />
128 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
7.7. Mõju muinsuskaitseobjektidele<br />
Objektid maismaal<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Alternatiivi 1 asukoht paikneb Rebala muinsuskaitseala läheduses, kuid otseseid füüsilisi mõjusid<br />
kavandatavad tegevused muinsuskaitsealale ei a<strong>vald</strong>a. Planeeringuala läheduses paiknevas kaitseala<br />
osas levivad metsamaastikud ja uusarendused ning mälestisi ega säilinud pärandkultuurmaastikku,<br />
mida naabruses toimuv ehitustegevus mõjutada võiks, teadaolevalt ei leidu. Alternatiivi<br />
2 asukoht paikneb muinsuskaitsealast 1,3 km kaugusel. Seetõttu ei a<strong>vald</strong>a kavandatavad tegevused<br />
kummagi alternatiivi korral olulisi negatiivseid mõjusid Rebala muinsuskaitsealale.<br />
Objektid meres<br />
Tänaseks ei ole üheselt selge, kas kavandatava tegevuse mõjualas asub allveearheoloogiliselt<br />
olulisi objekte. Muinsuskaitseametil on kaudsed andmed vähemalt ühe kaljase (laevavraki) võimaliku<br />
paiknemise kohta käsitletavas piirkonnas (vt ptk 3.5). Veealuste ehitustööde käigus ja nt<br />
tehissaare rajamisel on oht, et objekti võidakse kahjustada või see sootuks hävitada, millega võib<br />
kaduma minna teavet meresõidu ajaloo kohta.<br />
Ebatõenäoline on, et oletatav vrakk vm muinsuskaitseliselt oluline objekt paikneb alternatiivi 1<br />
veehaarde piirkonnas madalas meres, sest söeterminali kai ja lainemurdja kavandamise (sh ehitusgeoloogiliste<br />
ja hüdrograafiliste uuringute) ning ehitustööde käigus teadaolevalt selliseid objekte<br />
ei tuvastatud. Spetsiaalseid allveearheoloogilisi uuringuid Muinsuskaitseameti andmetel 65<br />
enne söeterminali kai rajamist ei teostatud. Allveearheoloogiliste uuringute põhjendatus, vajadus<br />
ja ulatus PHAJ alternatiivi 1 veehaarde rajamise korral (lähtudes ehitustööde läbiviimisega hõlmatava<br />
ala ulatusest) tuleb projekteerimise algstaadiumis täpsustada Muinsuskaitseametiga.<br />
Kui PHAJ otsustatakse rajada alternatiivi 2 kohaselt (tehissaarele), siis enne ehitustööde algust<br />
(soovitatavalt juba projekteerimise algstaadiumis) tuleb piirkonnas läbi viia allveearheoloogilised<br />
uuringud, et selgitada välja võimalike objektide paiknemine, seisukord, koguda muud vajalikku<br />
teavet ning otsustada, mida objekti(de)ga edasi teha ning kas ja kuidas see võib mõjutada projektlahendust<br />
ja ehitustööde läbiviimist. Muinsuskaitseliselt olulise objekti olemasolu meres ei<br />
pruugi olla takistuseks PHAJ rajamisele, kuid sõltuvalt selle asukohast ja seisukorrast võib see<br />
endaga kaasa tuua täiendavaid kulutusi nt objekti eemaldamiseks (väljatõstmiseks merest) või<br />
konserveerimiseks.<br />
Vt ka ptk 13.<br />
7.8. Mõju jäätmetekkele<br />
Nagu juba Maardu II graniidikaevanduse KMH 66 käigus mainiti, ei teki graniidi kaevandamisel ja<br />
kaevise töötlemisel olulisel määral jäätmeid (sõelmeid). Kui lubjakivi kaevandamisel (raimamine,<br />
purustamine, transport jm) tekib käesoleval ajal kuni 30% sõelmeid, siis graniidi puhul on nende<br />
teke oluliselt väiksem. Kui graniidisõelmed realiseeritakse toodanguna, siis need jäätmetena ei<br />
klassifitseeru.<br />
Lisaks sõelmetele tekivad ehitusjäätmed, masinapargi hooldamisel vanaõlid, rehvid jms, samuti<br />
olmejäätmed, mis kogutakse liigiti ning antakse üle jäätmekäitlusfirma(de)le.<br />
65 Info Muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektorilt Maili Roiolt, 08.02.2012<br />
66 Maardu II graniidikaevanduse keskkonnamõju hinnangu aruanne. AS Maves, Tallinn 2009<br />
129 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
7.9. Sotsiaal-majanduslikud mõjud ehitamise perioodil<br />
7.9.1. Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
inimeste heaolule, tervisele ja varale sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga<br />
Tööstuspargis rajatakse ning millised on teised arengud piirkonnas. Ei ole tõenäoline, et krunt<br />
jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi DP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid<br />
arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile teadaolevalt ei kavandata ja pole teada,<br />
millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele tulla, siis eeldatakse antud juhul, et 0-alternatiivi<br />
korral olulist negatiivset mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ei põhjustata.<br />
Alljärgnevalt analüüsitakse alternatiivide 1 ja 2 võimalikke mõjusid inimeste heaolule, tervisele ja<br />
varale müra, õhusaaste, põhjavee ja visuaalse mõju seisukohalt.<br />
Müra<br />
Keskkonnamüra on üldsuse silmis üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. See võib a<strong>vald</strong>ada inimesele<br />
mõju nii füsioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt ning häirida põhitegevusi, nagu magamine,<br />
puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Peale unehäirete, ärrituse ja kuulmishäirete võib kokkupuude<br />
müraga põhjustada ka muid terviseprobleeme, nt südame- ja veresoonkonna haigusi.<br />
Keskkonnamüra erinevate karakteristikute vahel on mitmene seos, põhjustades ka erinevat mõju<br />
inimestele, kuid kahjuks neid seoseid ei tunta veel täielikult.<br />
Keskkonnamüra on soovimatu või kahjulik õhus leviv heli. Müra seostatakse paljude inimtegevustega,<br />
kuid kõige suuremat mõju a<strong>vald</strong>ab maantee-, raudtee- ja õhuliikluse müra. Eriti on see<br />
probleemiks linnakeskkonnas. Inimeste tundlikkus mürahäiringu vastu on erinev, erinev on ka<br />
inimeste tundlikkus sama müra korral. Individuaalsed erinevused võivad olla küllaltki suured.<br />
Lisaks suureneb müra mõju, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega, nagu õhusaaste<br />
ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest<br />
mõjub koos. On täheldatud, et üldiselt keskkonnamüraga seotud kaebuste arv suureneb.<br />
Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni defineeritud mürakahjustus on organismi morfoloogia ja<br />
psühholoogia muutus, mille tulemusena kahjustub kuulmisvõime või tekib stress või suureneb<br />
organismi vastuvõtlikkus kahjulikele müraefektidele. Definitsioon sisaldab pöörduvate ja pöördumatute<br />
füüsiliste, psühholoogiliste või sotsiaalsete funktsioonide kahjustumise võimalusi – mõju<br />
kuulmisele, kõnele, puhkusele ja magamise häirimisele, psühhofüsioloogiale, vaimsele tervisele,<br />
elanike käitumisele ja ärritatavusele ning üldisele tegevusele. Müra suhtes on erinevad tundlikud<br />
grupid, kellele toimivad erinevad kombineeritud heliefektid erinevatest müraallikatest. Paljud<br />
uuringud on näidanud, et võrdne liiklus- ja tööstusmüra tase mõjub inimestele erinevalt. Reaktsioon<br />
erinevatele helidele võib olla muutlik, sõltudes isiku tundlikkusest eri aegadel ja eri keskkondades.<br />
Elukeskkonnas esinevad erinevad mürad pärinevad teatud kindlatest allikatest (nt lennukimüra,<br />
maanteeliiklus või raudteeliiklus). Nimetatud mürade tase ja toime olenevad müra vastuvõtja<br />
asukohast müraallika suhtes. Erinevad elanikerühmad reageerivad mürale erinevalt, eriti tundlikud<br />
on müra suhtes lapsed.<br />
Müra tekitatud tervisekahjustused ja müra omaduste vahelised sõltuvused on statistilised. See<br />
tuleneb sellest, et müra mõju ja reaktsioon mürale sõltub inimese tundlikkusest ja otsestest müraga<br />
kokkupuute olukordadest ning seetõttu ei ole võimalik välja tuua otseseid seoseid müraga<br />
kokkupuute ja selle võimalikest otsestest tagajärgedest 67 .<br />
Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed vt ptk 4.2.1 Tabel 5.<br />
67 Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni olmemüra juhendi alusel -<br />
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1092054/Mura-netti_1_2.pdf<br />
130 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Peamine PHAJ müra mõju ümbruskonnale a<strong>vald</strong>ub selle rajamisaegsel perioodil, mis kestab kokku<br />
kuni 6 aastat. Rajamisperioodi esimestel aastatel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus<br />
toimub suures osas maa peal ning müra mõju on sel ajal kõige suurem. Sealt edasi võib juba arvestada<br />
väiksemate müratasemetega.<br />
Müra modelleerimise tulemused näitavad, et PHAJ rajamisaegne periood alternatiivi 1 korral ei<br />
põhjusta ümbruskonnas asuvate lähimate elamute juures lubatud müra normtasemetest kõrgemaid<br />
müratasemeid. Eluhooned jäävad kavandatava tegevuse piirkonnast piisavalt kaugele. Ühtlasi<br />
ei kavandata ehitustegevust teostada öisel ajal.<br />
Rajamisaegsel perioodil, kui purustatud graniitkivim transporditakse raudteed pidi, on müratasemed<br />
kõikide müraallikate koosmõjul lähimate elamute juures Saviranna külas alla 35 dB, sest<br />
müraallikad asuvad külast ligikaudu 1500 meetri kaugusel (kaugemal kui alternatiivi 1 puhul).<br />
Ühtlasi asuvad Saviranna elamud maapinna suhtes kõrgemal kui tehissaarel asuvad müraallikad<br />
ning isegi veepinna peegeldus ei mõjuta müra levikut sel määral, et eluhoonete juures esineks<br />
üle 35 dB mürataset. Ühtlasi ei ületa müratasemed lubatud normtasemeid ka ainult ventilatsiooniseadmete<br />
töötamisel.<br />
Alternatiivi 2 korral ei põhjusta PHAJ rajamisaegne periood lähimate elamute juures lubatud müra<br />
normtasemetest kõrgemaid müratasemeid, sest lähimad eluhooned jäävad kavandatava tegevuse<br />
piirkonnast enam kui 1500 meetrikaugusele, mis on suurem vahemaa kui alternatiivi 1 puhul.<br />
Müra seisukohalt on alternatiiv 2 väiksema mõjuga kui alternatiiv 1, kuigi mõlemate alternatiivide<br />
rajamisaegne müra on lähimate elamute ja külade suhtes vähese mõjuga – lubatud taotlustasemest<br />
kõrgemaid müratasemeid (55 dB päevasel ajal) ei esine ühelgi juhul. Ühtlasi ei kavandata<br />
ehitustegevuse läbiviimist öisel ajal.<br />
Müratasemete normeerimise peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise kaitsmine. Antud olukorras,<br />
kus müratasemete ületamisi ei ole ette näha, võib PHAJ rajamise ja käitamisega seonduva<br />
müra mõju inimeste tervisele lugeda väheoluliseks.<br />
PHAJ rajamisega kaasneva müra mõju hinnang vt ptk 7.3.<br />
Õhusaaste<br />
Mil määral õhusaaste tervist mõjutab, sõltub paljudest asjaoludest, sh saasteainest, nende kogustest,<br />
varem põetud haigustest, samuti sellest, kas tegu on pika- või lühiajalise saastatud õhu<br />
käes viibimisega, lapse või täiskasvanuga. Sageli on haiguste tekkepõhjus mitme teguri kompleksne<br />
pikaajaline koosmõju.<br />
Viimaste aastate seireandmete analüüs näitab, et välisõhu kvaliteedi kõige suurem probleem on<br />
peenosakeste hulk, eriti kevadisel ajal. Peentolm, ehk täpsemalt öeldes peened osakesed, on väga<br />
väikestest osakestest koosnev segu, mis sisaldab lämmastik- ja vääveloksiide, happeid (nitraadid,<br />
sulfaadid), orgaanilisi aineid (polüaromaatsed süsivesinikud PAH), metalle ning pinnase ja<br />
tolmu osakesi. Peamised peente osakeste allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja<br />
tööstusettevõtted 68 .<br />
Millised terviseprobleemid õhusaastest tingituna ilmnevad, sõltub konkreetsest inimesest (vanus,<br />
põetud haigused jms) ja sellest, kui kaua on õhusaaste käes viibitud. Põhilised õhusaaste tagajärjel<br />
tekkivad terviseprobleemid on kopsuhaigused ja südame-veresoonkonnahaigused. Mida<br />
peenemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need jõuavad. Eestis on tehtud<br />
peente osakeste tervisemõju hinnang 69 , mis näitas, et peened osakesed põhjustavad eluea lühenemist.<br />
Tuginedes välisõhu kvaliteedi hinnangule (ptk 7.2.1), jäävad PHAJ rajamise käigus välisõhku<br />
eraldatavad saasteained (tahked osakesed) oluliselt allapoole kehtestatud piirnorme nii alternatiivi<br />
1 kui ka 2 korral.<br />
68 Keskkonnaülevaade 2009. Keskkonnateabe Keskus, 2009:<br />
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf<br />
69 Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas (2007). / H. Orru jt. Tartu: Tartu Ülikool [WWW]<br />
http://www.envir.ee/392990<br />
131 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Lähtudes eeltoodust ei a<strong>vald</strong>a PHAJ rajamine õhusaaste seisukohalt inimeste tervisele negatiivset<br />
mõju.<br />
Põhjavesi<br />
Inimeste tervisele ja heaolule võib a<strong>vald</strong>uda mõju põhjaveetaseme alanemise kaudu ümbruskonna<br />
puurkaevudes või joogiveekvaliteedi halvenemise kaudu reostuse või merevee sissetungi tõttu.<br />
<strong>KSH</strong> käigus hinnati need mõjud suhteliselt vähetõenäolisteks, kui peetakse kinni šahtide rajamise<br />
tehnoloogiast ning järgitakse kasutatavate mehhanismide ja masinate hooldusnõudeid (vt<br />
ptk 7.1). Avariiolukorraks, kui toimub vee lekkimine läbi šahti seina, tuleb vajadusel rakendada<br />
asjakohaseid meetmeid, mis tagavad elanikele puhta joogivee kättesaadavuse. Need konkreetsed<br />
meetmed tuleb ennetavalt välja töötada projekteerimise käigus (ptk 13).<br />
Visuaalne mõju (vaated)<br />
PHAJ ehitusaegsetest mõõtmetest parema ettekujutuse saamiseks on koostatud 3D<br />
visualiseering.<br />
Muuga PHAJ ehitusaegsed 3D visualiseeringu joonised on koostatud neljast valitud punktist lähtuvalt.<br />
Punktid on valitud Kallavere külast, Maardust, Saviranna külast ja Uuskülast. Joonis 50<br />
annab ülevaate valitud punktide täpsest asukohast.<br />
Joonis 50. Muuga PHAJ 3D vaadete alguspunktid Uuskülast, Saviranna külast, Kallavere<br />
külast ja Maardu linnast<br />
Punktid on valitud põhimõttel, et igast nimetatud külast ja Maardu linnast oleks sisuliselt lähimast<br />
punktist objekti suunas vaade. Igast kaugemast punktist jääb vaatevälja vähem. Vaatepunktide<br />
kaugused alternatiivist 1 on linnulennult järgmised: vaade Uuskülast (1,8 km), vaade Maardust<br />
(1,2 km), vaade Kallaverest (1,2 km) ja vaade Savirannast (0,9 km). Vaatepunktide kaugused<br />
tehissaarele rajatavast alternatiivist 2 on linnulennult järgmised: vaade Uuskülast (2,3 km), vaade<br />
Maardust (2 km), vaade Kallaverest (2,2 km), vaade Savirannast (1,7 km).<br />
Üldistavad vaated on tehtud kõrguselt ligikaudu 400-600 m. Hoonete, konveieriliini ja muu kontuurid<br />
on loodud parima ettekujutuse toel, mis tähendab, et need ei pruugi olla reaalselt rajatavaga<br />
ja olemasolevaga täpselt sarnased. Kogu mudel on üldine ja pisidetaile mittearvestav.<br />
132 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Vaated PHAJ-le on rajamise ja käitamise (vt ptk 8.13.1) ajal erinevad. Pärast ehitusperioodi lõppu<br />
(vajalike süvendite rajamist graniidikihti) 80 m kõrgune tõstetorn demonteeritakse. Planeeritavale<br />
alale jäävad alles 40 m kõrgune tõstetorn ja muud hooned maksimaalse kõrgusega 14 m.<br />
Seega võib PHAJ mõju vaadetele lugeda märkimisväärseks ainult ehitusperioodil. Mõju vaadetele<br />
on pöörduv.<br />
Mõju tajumine on individuaalne. See sõltub olulisel määral ka inimeste suhtumisest ja eelhäälestusest<br />
objekti suhtes ning teadmistest objekti kohta.<br />
Vaated kõikidest eelnimetatud punktidest vt <strong>KSH</strong> aruande Lisa 4. Alljärgnevalt on välja toodud<br />
mõned PHAJ ehitusperioodi iseloomulikumad pildid.<br />
Joonis 51. Alternatiiv 1. Ehitusaegne vaade 400-600 m kõrguselt Uusküla vaatepunktist<br />
Joonis 52. Alternatiiv 2. Ehitusaegne vaade 400-600 m kõrguselt Saviranna küla vaatepunktist<br />
133 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 53. Alternatiiv 1. Ehitusaegne vaade inimese kõrguselt Kallavere küla vaatepunktist.<br />
Joonis 54. Alternatiiv 2. Ehitusaegne vaade inimese kõrguselt Saviranna küla vaatepunktist.<br />
Viimasel vaatel (Joonis 54) tumehalli värvusega esiplaanil asuvad hooned on olemasolevad elumajad<br />
ega ole seotud Muuga PHAJ hoonestusega.<br />
Avaliku arvamuse uuringu tulemused<br />
Avaliku arvamuse uuringu (küsitluse) läbiviimise eesmärk oli välja selgitada, kas kavandatav<br />
PHAJ võib mõjutada või häirida elanike igapäevast elu ja mis on nende ettepanekud kompromisslahenduseks.<br />
Samuti selgitati välja kohalike elanike jaoks olulised keskkonnaaspektid. Avaliku arvamuse<br />
uuringu aruanne vt Lisa 5, küsitluse läbiviimise metoodika vt ptk 4.2.3.<br />
Kavandatava tegevuse piirkonna lähikülade (Saviranna ja Uusküla külad) elanikud ei usu, et kavandatav<br />
tegevus neile isiklikult midagi head kaasa toob. Pigem kardavad nad, et PHAJ rajamine<br />
reostab merekeskkonda, saastab õhku ja tekitab palju müra. Sellest tulenevalt muretsetakse<br />
oma tervise ja ka kinnisvarahindade langemise pärast.<br />
134 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Enam oskasid inimesed kaasa rääkida olemasoleva Muuga sadama mõjudele, kuigi ka selles osas<br />
selgus, et suurt osa inimesi sadama tegevus ei mõjuta mingil moel. Kõige enam negatiivseid vastuseid<br />
toodi välja välisõhu kvaliteedi osas, eelkõige mainiti sadamaalal tegutsevat söeterminali,<br />
mis rikkuvat oma tegevusega ümbruskonna õhukvaliteeti. Seetõttu kardavad mitmed inimesed,<br />
et uus PHAJ halvendab välisõhu kvaliteeti veelgi. Vähema arvu vastanute arvates a<strong>vald</strong>avat Muuga<br />
sadama tegevus siiski negatiivset mõju müratasemele piirkonnas, mereelustikule, inimeste<br />
tervisele, rannajoone arengule.<br />
Küsitlusest selgus, et inimeste jaoks on kõige tähtsamad tervis, puhas põhjavesi, õhukvaliteet ja<br />
müratase piirkonnas. Nimetati ka kinnisvara- ja elektrihindu ning mereelustikku. Kui mõju neile<br />
aspektidele ei ole negatiivne, siis PHAJ rajamine ei oma inimeste elukvaliteedile olulist kahjustavat<br />
mõju.<br />
Enamus vastajaid (77%) pooldas alternatiivi 1 – PHAJ maapealse osa rajamist Muuga Tööstuspargi<br />
alale – ning tõi peamiste argumentidena välja, et seda on võrreldes alternatiiviga 2 odavam<br />
ehitada ning see kahjustab vähem merekeskkonda. Alternatiivi 2 pooldajad, kes olid enamasti<br />
maismaal asuvale planeeringualale lähemal elavad inimesed, tõid jällegi välja, et neil on hirm<br />
suureneva müra, tolmu hulga ja elukeskkonnale põhjustatava koormuse ees. Seega, mida kaugemal<br />
objekt inimestest asub, seda parem (33% vastajatest).<br />
Kui inimestelt küsiti, millised ootused on neil PHAJ ehitamise suhtes, vastati sagedamini, et loodetakse,<br />
et PHAJ annab piirkonna inimestele tööd ning arendusprojekti realiseerimisega kaasnevad<br />
vallale ja selle elanikele kompensatsioon ja hüved, mis toetavad <strong>vald</strong>a ja edendavad kohalikku<br />
elu. Suures osas siiski inimestel igasugused ootused PHAJ suhtes puudusid.<br />
Ettepanekute osas olid vastused kesised. Peamiselt mainiti, et arendusprojekti kohta võiks olla<br />
saadaval rohkem informatsiooni, sh ka venekeelsetele elanikele. Infot mõlemas keeles võiks lisada<br />
projekti kodulehele, valla kodulehele jne. Ettepanekutena öeldi veel, et ranna ja ujumiskohad<br />
võiks korda teha ning sõiduteid asfalteerida.<br />
Kavandatava tegevuse osas esitati nii positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare. Rohkem<br />
andsid kommentaare siiski negatiivse arvamusega inimesed. Korduvalt nimetati, et söeterminali<br />
mõju õhukvaliteedile on halb.<br />
Uuringutulemuste kokkuvõte PHAJ käitamisaegse perioodi kohta vt ptk 8.13.1.<br />
7.9.2. Mõju piirkonna liikluskoormuse kasvule<br />
Olemasolev liiklus<br />
Liiklusloenduse tulemuste alusel (AS Teede Tehnokeskus, 2006-2010) on fikseeritud liiklussagedused<br />
ja liikluse struktuur riigimaanteel T94 (Põhjaranna teel) alates 2006. aastast (vt Tabel 13<br />
ja Joonis 55).<br />
Tabel 13. Liiklussagedused ja liikluse struktuur riigimaanteel T94 (Põhjaranna teel)<br />
aastatel 2006-2011<br />
2006 2007 2008 2009 2010 2011<br />
Sõiduautod (SA; 12 m) 1672 1406 782 639 626 1078<br />
135 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 55. Ööpäevane liiklussagedus autodes (vasak telg), sõiduautodes (parem telg)<br />
2008.a fikseeriti suurem liiklussageduste langus. Järgnevalt, perioodil 2009-2010 on liikluse<br />
struktuur stabiliseerunud kuid 2011 on tõusnud nii sõiduautode kui ka autorongide liiklus, samal<br />
ajal on veoautode ja autobusside osa oluliselt langenud. Siiski ei saa prognooside koostamisel tugineda<br />
majanduslanguse perioodi andmetele, vaid aluseks tuleks võtta 2007.a liiklussageduse<br />
andmed.<br />
Graafikusse (Joonis 55) on lisatud sõiduautodeks taandatud liiklus (parem telg; oluline liiklussõlmede<br />
toimivusanalüüsis). Varasematel aastatel on liiklussagedus olnud oluliselt suurem ning suure<br />
tõenäosusega taastub see kiiresti majanduslanguse möödudes.<br />
Nuudi tee ja lähiala seisund ning läbilaskevõime<br />
Nuudi tee on ehitatud 1980. aastatel reovee puhastusseadmete teenindamiseks. Tee rekonstrueerimine<br />
on teostatud 2006.a AS-i Tallinna Sadam planeeritud vajadusi ja teekoridori asukohta<br />
arvestades.<br />
Vastavalt tee projektile koosneb konstruktsioon kattest (5 cm asfaltbetooni AC 16 surf ja 8 cm<br />
immutatud paekillustiku), alusest (20 cm paekillustikku) ja dreenkihist (20 cm keskliiva). Aluspinnaseks<br />
on kerge liivsavi või kerge saviliiv. Projektijärgselt on koormusprognoosiks ennustatud<br />
267 normtelge enamkoormatud sõidurajal ning nõutud kandevõimeks 225 MPa. Oletades seejuures,<br />
et raskeliikluse koosseisus on võrdselt esindatud autorongid ning üksikveokid, võib lihtsustatult<br />
kasutada siirdetegurit 1,64, mille korral projekteeritud koormus vastaks 163 veoautole ööpäevas.<br />
Projekti arvutuste järgi on katendi tööeaks arvestatud 10 aastat. Taandades koormuse<br />
15 aastale (vastavalt asfaltkatetele esitatud nõuetele) ja eeldades koormuse lähtetasemeks<br />
2006. aastal 50 normtelge, saame normikohaseks ja samaväärseks koormussageduseks 15. aastal<br />
(aastal 2020) 155 normtelge enamkoormatud sõidurajal – see võrdub eeltoodud jaotuse korral<br />
95 raskesõidukiga ööpäevas (47 ühes ja 48 teises suunas).<br />
Katendi kontrollarvutused näitavad arvestades täna kehtivaid juhendeid, et liivsavile rajatud<br />
konstruktsioonil on kandevõime puudujääk 20% ning saviliival 10% (arvutused teostatud programmiga<br />
KAP, vastutav koostaja K. Meschin). Seetõttu tuleb lugeda antud katendi lubatud koormuse<br />
piirväärtuseks vaid 38 normtelge enamkoormatud sõidurajal, mis vastab 23 veoautole ööpäevas.<br />
Suurem tegelik koormus toob kaasa katendi lagunemise ja remondi või rekonstrueerimise<br />
vajaduse enne 2020. aastat.<br />
Oktoobris 2011 läbi viidud välivaatlusel (vt Lisa 3) täheldati Nuudi teel katendi ebatasasusi (põikpraod<br />
ja vajumid), samuti on tee juba vajanud remonti. Tee plaanilahendus sisaldab liialt väikese<br />
raadiusega plaanikõverat (R-150), mis nõuab kiiruse piiramist. Pikiprofiili tõttu tuleb sirgel lõigul<br />
136 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
puuduliku nähtavuse tõttu piirata möödasõiduvõimalusi. Nuudi tee seisundit võib pidada rahuldavaks<br />
tänase liikluskoormuse juures.<br />
Nuudi tee ja Maardu tee ristmik vajab rekonstrueerimist – parempöördealad vajavad tugevdamist<br />
ning Maardu tee Maardu suunale tuleb välja ehitada lisarada (ooterada vasakpöördeks Nuudi teele).<br />
Maardu tee idasuunaline sõidusuund vajab aluse remonti (kandevõime kadu).<br />
Nuudi tee perspektiivse liikluse kujundavad AS-i Tallinna Sadam naabruses paiknevad maakasutused,<br />
mille põhiline sihtotstarve on või saab olema tootmismaa. Sadamaga piirnevate maade kasutuselevõtul<br />
tootmismaana peavad nende arendajad arvestama võimalike kulutustega Nuudi tee<br />
rekonstrueerimisse juhul, kui ala põhiliseks juurdepääsuteeks jääb Nuudi tee.<br />
Juhul kui kogu Nuudi tee piirkond (ka AS-ile Tallinna Sadam mittekuuluvad alad) hoonestatakse<br />
tootmismaana, võib tekkida oht, et Maardu tee, Põhjaranna tee (riigimaantee T94) ja Nuudi tee<br />
ristmik vajab rekonstrueerimist.<br />
Seoses tollitsooni laiendamisega suunatakse vähemalt osa nii olemasolevast Nuudi tee liiklusest<br />
kui ka PHAJ ehitusaegsest liiklusest otse Põhjaranna tee foorristmikule (liiklus ei läbi Nuudi teed).<br />
Maardu tee ja Põhjaranna tee ristmik on kõigis suundades kanaliseeritud foorristmik lisarajaga<br />
Tallinnast lõunasuunas. Ristmiku põhiline probleem on mõlema vasakpöörde jaoks (Maardu tee-<br />
Nuudi tee ja Maardu tee-Põhjaranna tee) piisava ooteala puudumine (Joonis 56). Vasakpööre<br />
Nuudi teele on probleemne siiski vaid hommikuse tippkoormuse perioodil, mil on probleemid kogu<br />
Tallinna ja selle ümbruse liikluses.<br />
Liikluse tihenedes on vajalik kaaluda kahe ristmiku vahelise ala laiendamist nii, et mahutada mõlemal<br />
poolel ära bussipeatused ja tagada ooteala vasakpöördele Maardu teelt Nuudi teele. Jalakäijate<br />
ülekäiguraja tõttu, mis on vajalik bussipeatuse teenindamiseks, on möödapääsmatu ka<br />
sõidutee keskele ohutussaare rajamine.<br />
Joonis 56. Väljavõte Maardu tee, riigimaantee T94 (Põhjaranna tee) ja Nuudi tee liiklussõlme<br />
ala katastrikaardist. Allikas: Maa-amet, november 2011<br />
137 /208
Prognoosid<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Ligikaudsetes arvutustes võib juhinduda liikluse üldisest kasvutempost 2% aastas, mille tulemusena<br />
liiklus Põhjaranna teel (maanteel T94) ilma PHAJ mõjuta tõuseb aastaks 2020 tasemele<br />
10 400 sõiduautot ööpäevas (sa/ööp).<br />
Arendajalt saadud info põhjal veetakse graniidi peal olevatest kihtidest tulev materjal reeglina<br />
ära rongiga, sest kohapeal ei ole võimalik seda materjali kasutada. Osaliselt veetakse autodega<br />
Maardu linna piires olevate kinnistute täitmiseks, aga see on tühine kogus. Variandina võiks tulla<br />
kõne alla liivakivi kasutamine kaldakindlustuste taguse ala täitematerjalina (tulevikus, kui vastav<br />
projekt algatatakse). Edaspidine autovedude maht graniidi veol on arendaja kinnitusel ca 5%.<br />
<strong>KSH</strong> protsessis on hinnatud kaevandustööde käigus autotranspordiga väljaveetavaks materjali<br />
mahuks 487 500 tonni (5% kogumahust) ehk 16 250 koormat aastas. Selleks vajatakse 300<br />
päeva jooksul 65 autot päevas. Liikluskoormuses arvestatuna on tegemist 130 sõiduga ööpäevas.<br />
Juhul kui kogu kaevandatav materjal (6 aasta jooksul kokku 5,4 miljonit m 3 ) veetakse välja autotranspordiga,<br />
saame veomahuks ca 2,7 miljonit tonni aastas ehk 9000 tonni päevas. Võttes seejuures<br />
ühe veoki kasulikuks lastiks 25 tonni, saame 360 koormat ehk 720 sõitu ööpäevas. Arvestades<br />
veotööde kestvuseks ööpäevas 12 tundi, saame 30 koormat tunnis ühes suunas (ja 30 tühisõitu<br />
tagasi). Tee ristlõike läbilaskevõime ei ole otseselt piirav, kuid ristmikulahendus töötab<br />
piiripealses režiimis.<br />
Samas tuleb märkida, et see kriitiline arvestus võib kehtida tõenäoliselt vaid esimesel aastal, kui<br />
kaevandamisel pole jõutud graniidini ja kui on vajadus ülemised savikad pinnasekihid ära vedada<br />
autotranspordiga. Teadaolevalt on arendaja ja Tallinna Sadam jõudnud kokkuleppele, mille kohaselt<br />
ülemiste pinnasekihtide materjal kasutatakse ära Muuga sadama laiendamise käigus ning<br />
sellega seonduv liikluskoormus ei mõjuta Nuudi tee, Põhjaranna tee ega ka nendevaheliste ristmike<br />
liiklust.<br />
Tallinna ümbruse tee-ehitusobjektide graniidiga varustamine sõltub ehitustöövõtjatest. Tallinna<br />
ringtee ehitusele saab materjali lisaks autodele vedada ka rongiga (vaheladudesse). Kõige perspektiivikam<br />
graniidi kasutamise koht arendaja arvates oleks Tallinn-Varssavi raudtee (Rail Baltica)<br />
ehitus. Konsultatsiooniettevõtte AECOM poolt koostatud Rail Baltica uuringu (mai 2011) järgi<br />
kavandati raudteetrassi avamist aastaks 2025 ja ehitusperioodiks 5 aastat. Tõenaoline Rail Baltica<br />
killustikuvajadus on selle alusel aastatel 2020-2024. Samas alustatud planeeringu- ja projekteerimishanke<br />
lähteülesande alusel kavandatakse ehitustegevust paremal juhul 2017 teisest<br />
poolaastast. Tõenäoliselt kattuvad võimalikud graniitkivi tarne ja vajaduse graafikud heal juhul<br />
vaid osaliselt.<br />
Graniidi veol on tõenäoliselt <strong>vald</strong>avaks raudtee- ja meretransport. Autotranspordi kasutamine<br />
graniidi veoks on võimalik läbi tollitsooni (rajatav tee, mis ühendab PHAJ piirkonna Põhjaranna<br />
tee ristmikuga). Nuudi tee kasutamine suuremate materjalikoguste transpordiks eeldab tee rekonstrueerimist.<br />
Nuudi tee perspektiivse liikluse kujundavad naabruses paiknevad maakasutused. Põhiliseks maakasutusliigiks<br />
on tootmismaa, mille pindala vahetult Nuudi tee äärsetel kinnistutel ulatub 3 ruutkilomeetrini.<br />
Liiklusprognoos saab antud juhul olla äärmiselt ligikaudne, sest väga palju sõltub<br />
maakasutuse arengutempodest ja maakasutuse detailsemast struktuurist: otsene tootmine vajab<br />
vähem transporti kui laomajandus. Sadama lähialana on perspektiivne <strong>vald</strong>kond just laomajandus,<br />
samuti mitmesugune kaupade/toodete väärindamine, mille käigus antakse sisse- või väljaveetavale<br />
kaubale oluline lisandväärtus näiteks pakendamise teel.<br />
Tänases liikluspildis on <strong>vald</strong>avaks põhja-lõunasuunaline liiklus Põhjaranna teel, samuti Tallinna-<br />
Põhjaranna tee lõunasuunaline liiklus. Võrreldes liiklusega Põhjaranna teel moodustab Nuudi tee<br />
liiklus vähem kui kolmandiku. Samas on tänase seisuga kasutuses alla 10% Nuudi tee teeninduspiirkonna<br />
äri- ja tootmismaast. Kui eeldada, et ajaks, kui graniidi kaevandamine ja vedu on aktiivsed<br />
(30 raskeveokit tunnis, kui graniit veetakse 100% autotranspordiga), on ligikaudu kolmandik<br />
Nuudi tee lähialast aktiivses kasutuses, moodustab muu maakasutuse liiklus vähemalt<br />
samaväärse osa.<br />
138 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Seega tuleb prognoosida Nuudi tee tunni liiklussageduseks ühes suunas 60 kuni 120 veokit tunnis,<br />
mis vastab ca 1500-3000 veokile ööpäevas mõlemas suunas kokku (ristmikuarvutustes seega<br />
350-700 sa/h).<br />
Tänase raskeliikluse maht Põhjaranna teel on 1300 sõidukit, kuid 2006.a oli see ca 1850 sõidukit.<br />
Siit tulenevalt saab prognoosida kõnealusel maanteel raskeliikluse mahuks 5 aasta pärast ca<br />
2600 raskesõidukit ööpäevas, mis sisaldab ca 36 raskesõidukit PHAJ objektiga seoses. Perioodil,<br />
kui kogu materjalivedu toimub autotranspordiga, lisandub sellele ca 700 autot (raskesõidukit)<br />
päevas.<br />
Vastavalt arendaja esitatud andmetele on prognoositud raskeliikluse maht Põhjaranna teel seega<br />
2600 veokit ööpäevas, millele tuginevalt on tehtud ka müraarvutused (vt ptk 7.3).<br />
Ristmiku toimivus<br />
Küsitav on reguleerimata ristmiku toimivus (läbilaskvus, ohutus jms) nii Muuga tee-Nuudi tee kui<br />
ka Muuga tee-Põhjaranna tee ristmikel. Vasakpööret ootavad täiskoormaga sõidukid blokeerivad<br />
Muuga tee-Põhjaranna tee ristmiku. Samas leevendab eeltoodud riske oluliselt tollipiirkonna<br />
laiendamine koos täiendava tee rajamisega otse Põhjaranna tee ristmikuni, mille korral kahaneb<br />
oluliselt Nuudi tee ja ka Nuudi tee-Muuga tee ristmiku koormus.<br />
7.9.3. Prognoos kinnisvarahindade muutusele<br />
Prognoosi aluseks on PHAJ DP <strong>KSH</strong> raames ERI Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnang kavandatava<br />
tegevuse ja käitamisaegse mõju kohta piirkonna elamute kinnisvara hindadele (Lisa<br />
8). Prognoos kinnisvarahindade muutusele PHAJ käitamise ajal vt ptk 8.13.2.<br />
Prognoos piirkonna kinnisvara hindade muutusele juhul, kui jaama ei ehitata<br />
(0-alternatiiv)<br />
Hoonestatud elamumaade tehinguhinnad piirkonnas püsisid 2011. aastal stabiilsetena, kuigi täheldada<br />
saab pigem odavama kinnisvaraga teostatud tehingute suuremat osakaalu. Maardu linna<br />
korterite hinnad on 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga ca 5% tõusnud, kuid 2011. aasta viimane<br />
kvartal näitas hinnatasemete langust.<br />
Piirkonna hinnataset jäävad edaspidi lisaks majanduskeskkonnale määrama piirkonna asukohast<br />
ja planeeringutest tingitud arengud.<br />
Piirkonna suurimaks mõjutajaks on Muuga sadam.<br />
139 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 57. Muuga sadama idaosa kruntide plaan. Allikas: Tallinna Sadam,<br />
http://www.ts.ee/muuga-idaosa-krundid<br />
Muuga sadama idaosa on viimase viie aastaga kiiremalt arenema hakanud. Valminud ja kasutusel<br />
on söeterminal, planeeritud on Klaukse tee ääres paiknevad krundid, valmimas on Muuga idaosa<br />
viadukt, planeeritud on vedelgaasi (LPG) terminal. Klaukse tee 8 krundile kavandatakse väetise<br />
pressimise ja granuleerimise tsehhi rajamist.<br />
Praegu ei ole sadama mõju näiteks Saviranna piirkonnas väga tunnetatav, sest Saviranna juurdepääsutee<br />
läbib küll Maardu linna, aga jääb sadamast piisavalt kaugele. Küll on Saviranna läänepoolsed<br />
elamud juba kokku puutunud sealt lähtuva saastega. Antud juhul on tegemist söeterminalist<br />
tuleneva õhusaastega, mis on teadaoleva info kohaselt küll normi piires, aga mõnikord<br />
tuntav. See on Saviranna põhjapiirkonna osas juba loonud teatava negatiivse fooni, mis võib<br />
probleemi jätkudes või uute tekkides (nt kui tekib tuntavat õhusaastet planeeritava gaasiterminaali<br />
käivitamisel) jätkuvalt mõjuda ka kinnisvarahindadele.<br />
Kõige suurem elamu- ja tootmismaa konfliktala on Uusküla küla põhjaosas (Muuga raudteejaama<br />
ja Nuudi tee äärsete elamute ning aiandusühistu põhjaosa alal). Antud piirkonnas on negatiivne<br />
mõju elamualade kinnisvarahindadele on juba aset leidnud. Praegu on sadama ja toomismaade<br />
mõju elamualadele veel väike, sest Nuudi tee äärsed krundid (Muuga Tööstuspark) on hoonestamata.<br />
Kuid nende kruntide hoonestamisel see mõju järkjärgult kasvab. Lisaks negatiivsele mõjule<br />
on sadama ja tööstusala laienemisel ka positiivseid mõjusid. Nii on senise praktika põhjal palju<br />
Uusküla väikeelamute ja Maardu korterite ostjaid olnud Muuga sadama ettevõtete töötajad.<br />
Seega on kõnealuses piirkonnas tegemist sadama ja tööstuspiirkonna ning elamualade<br />
kokkupuutekohaga, kus keskkonnaalane mõju saab alati olema ja suureneb, sõltumata<br />
sellest kas PHAJ rajatakse või mitte. Oluline on seejuures, et planeerimisel säiliks sadama ja<br />
elamualade vaheline kõrghaljastusega vöönd, mis aitab vähendada tööstusalade mõju elamualadele.<br />
PHAJ rajamisaegne mõju kinnisvara hindadele võrreldes 0-alternatiiviga<br />
Alternatiiv 1<br />
Alternatiivi 1 puhul rajatakse PHAJ Muuga Tööstuspargi kruntidele Klaukse tee 22, 20, 18 ja 18a.<br />
Vastavalt esitatud õhusaaste kaartidele (vt Joonis 58 ja Joonis 59) rajamisaegsel ajal (ca 6 aasta<br />
jooksul) norme ületavat õhusaastet ei esine, samuti ei ulatu vaadeldavatele elamualadele märgatavat<br />
normijärgset õhusaastet.<br />
140 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 58. Tahkete summaarsete osakeste<br />
(TSP) maksimaalsed 24h keskmised kontsentratsioonid,<br />
alternatiiv 1, koosmõju<br />
söeterminaliga, arvestatud on leevendusmeetmeid.<br />
Norm on 150 µg/m 3<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 59. Tahkete summaarsete osakeste<br />
(TSP) maksimaalsed 24h keskmised kontsentratsioonid,<br />
PHAJ üksi, alternatiiv 1,<br />
norm 150 µg/m 3<br />
Vastavalt esitatud mürakaartidele, liigub rajamisaegsel tegevuse koosmõjul (ventilatsioonišaht,<br />
tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev ja kavandatav raudteeliiklus), müra<br />
mõjuala (35 dB) lähemale Saviranna läänekülje hoonetele ning Rootsi–Kallavere küla läänekülje<br />
lähematele hoonetele, kuid norme ei ületata. Teatav mõju võib nimetatud majadele olla tunnetatav,<br />
kuid võib olla ka vähetunnetatav, kuna müratase on madal. Uusküla piirkonnale mõju puudub,<br />
kuna seal on ka algne foon palju kõrgem.<br />
Joonis 60. Olemasolev Muuga sadama<br />
raudteeliiklus<br />
Joonis 61. Ventilatsioonišaht, tõsteskipp,<br />
kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev<br />
ja kavandatav raudteeliiklus<br />
Vastavalt esitatud mürakaartidele, liigub rajamisaegsel tegevuse koosmõjul materjali ja jääkide<br />
transpordil veoautode kasutamisel (ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse,<br />
veoautod) müra mõjuala lähemale Saviranna hoonetele ning Kallavere küla hoonetele, kuid<br />
norme ei ületata. Kuid mõjuala on oluliselt suurem, kui raudteetranspordi kasutamisel, ja Saviranna<br />
läänepoolsetel majadel tõuseb mürafoon ka 40 dB-ni.<br />
141 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 62. Ventilatsioonišaht, tõsteskipp,<br />
kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev<br />
ja kavandatav raudteeliiklus<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 63. Ventilatsioonišaht, tõsteskipp,<br />
kivimaterjali kukkumine vagunisse, veoautod<br />
Kokkuvõtlikult alternatiivi 1 puhul õhusaastest tingitud mõju kinnisvarahindadele puudub. Müra<br />
mõjuala puudutab raudtee kasutamisel Saviranna küla üksikuid läänepoolseid elamuid ja üksikuid<br />
Rootsi-Kallavere läänepoolseid elamuid. Kuid kuna mürafooni tõus on väike ja vähetajutav, siis ei<br />
saa üheselt väita, et mõju kindlasti on. Antud juhul on arvestatud maksimaalset võimalikku mõju<br />
ja seda koos psühholoogilise mõjuga, sest kavandatav tõsteskipp on 80 m kõrgune, seega kaugelt<br />
märgatav ning küsimusi tekitav, ning PHAJ on piisavalt mahukas objekt, et tähelepanu äratada.<br />
Seega on olulised rajamise algusperioodi üldised hoiakud ja meediakajastus. Senise praktika<br />
järgselt vaibub negatiivne foon 1-2 aastaga, kui olulist keskkonnamuutust tegelikkuses aset ei<br />
leia.<br />
Materjali ja jääkide transpordil raudtee asemel veoautode kasutamisel hõlmab aga müra mõjuala<br />
suurema osa Saviranna aiandusühistute alast ja Kallavere külast. Kuigi norme ei ületata, on mõju<br />
tõenäosus palju suurem. Seda enam, et üksikute Saviranna küla elamute juures tõuseb mürafoon<br />
40 dB-ni. Kuigi kogu piirkonna mürafoon tõuseb tõenäoliselt Muuga Tööstuspargi kruntide hoonestamisel<br />
(0-alternatiiv) hetketasemest niikuinii kõrgemale, on antud juhul tegemist siiski tavapärasest<br />
pikema rajamisaegse perioodiga. Seega on arvestatud alternatiivi 1 puhul negatiivse<br />
mõjuga üksikutele Saviranna ja Rootsi-Kallavere läänepoolsetele elamutele (maksimaalselt -5-<br />
10%, kuid mõju võib ka puududa) rajamisaegsel perioodil. Veoautode kasutamisel raudteetranspordi<br />
asemel rajamisaegsel perioodil on negatiivne mõju hinnatud maksimaalselt -5-10% Saviranna<br />
ja Kallavere küladele ning üksikutele Uusküla vahetult Nuudi tee ääres paiknevatele elamutele<br />
(0-alternatiivi korral on tõenäoliselt nende majade ette müratõkke paigaldamine paratamatu).<br />
Alternatiiv 2<br />
Alternatiivi 2 puhul rajatakse PHAJ Ihasalu lahte tehissaarele. Saare rajamiseks kasutatakse liiva<br />
ning lõplike mõõtmeteni laiendamiseks veešahti rajamisel väljatavat pinnast.<br />
Vastavalt esitatud õhusaaste kaartidele (vt Joonis 64 ja Joonis 65) rajamisaegsel ajal (ca 6 aastat)<br />
norme ületavat või normilähedast õhusaastet ei esine, eriti kui vaadata PHAJ mõju eraldi.<br />
Samuti ei ole märgata õhusaaste mõjuala laienemist. Seega rajamisaegselt alternatiivi 2 puhul<br />
õhusaastest tingitud mõju kinnisvarahindadele ei ole.<br />
142 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Joonis 64. Tahkete summaarsete osakeste<br />
(TSP) maksimaalsed 24 h keskmised<br />
kontsentratsioonid, alternatiiv 2, koosmõju<br />
söeterminaliga, arvestatud on leevendusmeetmeid.<br />
Norm on 150 µg/m 3<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 65. Tahkete summaarsete osakeste<br />
(TSP) maksimaalsed 24 h keskmised<br />
kontsentratsioonid, PHAJ üksi, alternatiiv<br />
2, norm 150 µg/m 3<br />
Vastavalt esitatud mürakaartidele rajamisaegsel ajal raudtee kasutusest tingitud müra mõjuala<br />
alternatiivi 2 puhul võrreldes olemasolevaga (0-alternatiiv) ei muutu.<br />
Rajamisaegse tegevuse koosmõjul (ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse,<br />
olemasolev ja kavandatav raudteeliiklus) müra mõjuala võrreldes olemasolevaga (0alternatiiv)<br />
praktiliselt ei muutu.<br />
Joonis 66. Olemasolev Muuga sadama<br />
raudteeliiklus<br />
Joonis 67. Ventilatsioonišaht, tõsteskipp,<br />
kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev<br />
ja kavandatav raudteeliiklus<br />
Kokkuvõtlikult alternatiivi 2 puhul õhusaastest ja mürast tingitud mõju kinnisvarahindadele<br />
puudub. Võimalik võib olla vähene visuaalne mõju Saviranna küla kõige põhjapoolsemate elamute<br />
merevaatele rajamisaegsel perioodil.<br />
Kokkuvõtvalt on alljärgnevas tabelis (Tabel 14) toodud võimalikud PHAJ rajamisaegsed mõjud<br />
kinnisvarahindadele mõlema käsitletud alternatiivi korral. Kuid nagu eespool märgitud, on välja<br />
toodud maksimaalsed võimalikud mõjud, samas võib mõju olla ka nullilähedane.<br />
143 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Tabel 14. Võimalik mõju kinnisvarahindadele PHAJ rajamisaegsel perioodil<br />
Piirkond<br />
Mõju %-des<br />
Alternatiiv 1 Alternatiiv 1<br />
autotranspordiga<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Alternatiiv 2<br />
Saviranna 0% -5%...-10% 0%<br />
(-5%...-10%) 1<br />
Kallavere 0% -5%...-10% 0%<br />
(-5%...-10%) 2<br />
Uusküla 0% 0% 0%<br />
Maardu (korter) 0% 0% 0%<br />
1 – Saviranna küla üksikud läänepoolsed elamud<br />
2 –Kallavere küla üksikud läänepoolsed elamud<br />
7.9.4. Mõju laevaliiklusele Muuga sadama piirkonnas<br />
Alternatiiv 0<br />
PHAJ-d ei rajata, Muuga sadama areng jätkub vastavalt Tallinna Sadama AS-i arenguplaanidele<br />
(Muuga sadama idaosa laiendus, http://www.ts.ee/muuga-arendusplaanid). Mõju laevaliiklusele<br />
käsitletakse arenguplaanides.<br />
Alternatiiv 1<br />
Rajatakse PHAJ vastavalt algatatud DP-le ning veehaare rajatakse idakai äärde, väljapoole sadama<br />
akvatooriumi (Joonis 30). Kuna veehaare rajatakse väljapoole sadama akvatooriumi ning väljapoole<br />
laevade liikumise trajektoori, siis olulist mõju veehaarde ehitusel ei ole. Ehitusaegne<br />
kaudne mõju laevade navigatsioonile tuleneb peamiselt ehitustegevusest pimedal ajal, kui ehitamispiirkonnas<br />
kasutatakse valgustamiseks võimsaid valgusallikaid, mis võivad laevu eksitada.<br />
Seega tuleb eriti pimedal ajal ehitamisel jälgida, et valgusallikad ei oleks suunatud laevateedele.<br />
Ühtlasi on oluline sadama kail ning akvatooriumi lähistel tööde teostamisel jälgida, et ei segataks<br />
sadama igapäevast tööd ning erakorraliste häiringute korral võetakse ühendust sadama juhtkonnaga.<br />
Juhul kui kasutatakse nimetatud leevendusmeetmeid, siis ehitusaegsel perioodil mõju laevaliiklusele<br />
puudub.<br />
Maapealse osa rajamisel on vaja jälgida 80 m ja 40 m kõrguste tõstetornide valgustust ning seda,<br />
et tornid ei jääks segama maapealsete navigatsioonimärkide vaadeldavust (näiteks Kallavere<br />
sihi alumist ja ülemist tulepaaki, vt Joonis 28). Tornide valgustus ja märgistus ehitusperioodil tuleb<br />
kooskõlastada Veeteede Ametiga.<br />
Alternatiiv 2<br />
Tehissaare rajamisel Muuga sadamast ida poole olulist mõju laevade navigatsioonile ette näha ei<br />
ole, sest tegemist on looduslikult madala veega alaga (Joonis 30) ja laevad ei satu sellesse piirkonda<br />
(Joonis 27). Tehissaar ei jää laevateedele ega sega asukoha mõttes laevade senist liikumistrajektoori<br />
(Joonis 68).<br />
Tehissaare rajamise käigus veepealsete ehitusmasinate kasutamisel on vaja silmas pidada, et<br />
nende töö ei häiriks Muuga sadama igapäevast tööd ning laevade navigatsiooni piirkonnas. Ühtlasi<br />
on vaja jälgida kogu ehitusperioodi vältel piirkonna valgustatuse taset, et see ei häiriks laevade<br />
sisenemist Muuga sadamasse ja sealt väljumist. Tööde teostamise eelselt tuleb piirkonna valgustuse<br />
lahendus kooskõlastada Muuga sadama ja Veeteede Ametiga. Häiringutest ehitustegevuse<br />
ajal sadama akvatooriumi lähistel, mis võivad mõjutada sadama tööd, on vaja teavitada Muuga<br />
sadama juhtkonda.<br />
144 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 68. Illustratsioon tehissaarest Muuga sadamast ida pool oleval merealal ehk alternatiivi<br />
2 ehitusaegsel perioodil (koos materjali tõstetornidega)<br />
Kõrgete tõstetornide (80 m ja 40 m) rajamisel (Joonis 68) on vaja jälgida nende märgistust ja<br />
valgustust ning teha kindlaks, et tornid ei jääks segama maapealsete navigatsioonimärkide vaadeldavust<br />
(näiteks Kallavere sihi alumist ja ülemist tulepaaki, vt Joonis 28). Tornide valgustus<br />
ning märgistus ehitusperioodil tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.<br />
Ehitusaegset perioodi silmas pidades on eelistatum alternatiiv 1.<br />
7.9.5. PHAJ ehitusaegne sotsiaal-majanduslik efekt<br />
Graniidi kasutusest teede kvaliteedi parenemine:<br />
- teede kasutusiga tõuseb 10 aasta võrra ehk 30 aastani 70 ;<br />
- vastupidiselt graniidist valmistatud teedele lagunevad lubjakiviga tehtud teed Eesti kliimas<br />
kiiresti. Laialdane graniidi kasutuselevõtt teede ehitamisel võimaldaks riigil investeerida<br />
rohkem teistesse infrastruktuuri objektidesse.<br />
Uute töökohtade loomine:<br />
- 200 töötajat saab tööd PHAJ ehitamisel;<br />
- uute töökohtade loomine mõjutab positiivselt regiooni sotsiaal-majanduslikku keskkonda.<br />
Väliskaubanduse bilansi parandamine:<br />
- graniidi impordi asemel eksport.<br />
Riigile maksubaasi suurenemine:<br />
- ressursimaks 10 miljonit eurot PHAJ ehitamise ajal;<br />
- teised ettevõtlus- ja sotsiaalmaksud täiendavad riigi/valla eelarvet 71 .<br />
PHAJ käitamisaegne sotsiaal-majanduslik efekt vt ptk 8.13.4.<br />
70 Graniitkillustiku kui kohaliku ehitusmaterjali kasutusvõimalused, lubjakivi asendusväärtuse eksperthinnang.<br />
AS Teede Tehnokeskus. Tallinn, 2009<br />
71 Allikas: OÜ Energiasalv<br />
145 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
7.10. Ehitusaegne kumulatiivne mõju<br />
7.10.1. Mõju veekeskkonnale<br />
Mõju põhjaveele<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kumulatiivne mõju põhjaveele võib a<strong>vald</strong>uda põhjaveekihtide läbindamisega kaasneva põhjavee<br />
väljapumpamise ja puurkaevude veevõtu koosmõjul. See mõju võib osutuda oluliseks liigse veeeemalduse<br />
korral, mida on võimalik vältida käesolevas aruandes toodud leevendus- ja seiremeetmete<br />
järgimisel (vt ptk 11 ja ptk 12). Mõju põhjaveele on käsitletud peatükis 7.1.<br />
Mõju mereveele<br />
Kumuleeruv mõju mereveele PHAJ rajamise etapil võib a<strong>vald</strong>uda, kui samal ajal toimuvad Muuga<br />
sadama akvatooriumi piirkonnas mingid muud tööd, mille tagajärjel satub merevette täiendav<br />
kogus heljumit. Muuga PHAJ puhul on ehitustööde mõju mereveele hinnatud väheoluliseks või lokaalselt<br />
oluliseks. Võimaliku kumulatiivse mõju ulatust ja olulisust ei ole käesoleva <strong>KSH</strong> mahus<br />
võimalik hinnata, sest pole teada, millal ja milliseid töid sadama akvatooriumi piirkonnas kavandatakse.<br />
Üldiselt loetakse heljumi poolt põhjustatavat mõju pöörduvaks, st merekeskkonna endine<br />
olukord (meretaimestik, põhjaloomastik) taastub reeglina mõne aasta jooksul.<br />
Mõju avariilise reostuse levikule<br />
Avariilise reostuse all mõeldakse Muuga sadama akvatooriumis või selle piirkonnas merre lekkinud<br />
naftareostust ja hinnatakse selle levikut seoses PHAJ-ga. Avarii korral levib naftareostus sõltuvalt<br />
tuule suunast. Läänetuulte korral tekivad peamiselt idasuunalised hoovused ning naftareostus<br />
levib alternatiividest sõltumata Muuga sadamast veehaarde lähedale (vastavalt aruandes<br />
esitatud hoovuse kiirustele). Idatuulte korral on naftareostuse sattumine veehaarde lähedusse<br />
vähetõenäoline.<br />
Nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 ehitusfaasis on mõju naftareostuse laialikandumisele ja likvideerimisele<br />
seoses hoovuste kiiruse muutusega mitteoluline, sest ehitustegevus ei muuda hoovuste<br />
kiirusi. Avariilised olukorrad ehitamise ja käitamise ajal, juhul kui võib esineda naftareostus,<br />
on leevendatavad, kasutades reostustõrje tehnikat.<br />
7.10.2. Mõju välisõhu kvaliteedile<br />
Lisaks Muuga PHAJ-le on piirkonnas objektid, mille tegevus koos PHAJ-ga võib mõjutada välisõhu<br />
kvaliteeti. Välisõhku emiteeritavatest saasteainetest on hindamisel olulised üldtolm (summaarsed<br />
tahked osakesed TSP) ja peened tahked osakesed (PM10, PM2,5), mida emiteerib PHAJ ning mida<br />
seega tuleb arvestada kumulatiivse mõju hindamisel. Lisaks olemasolevale söeterminalile hinnati<br />
piirkonda kavandatava mineraalväetise (ammooniumsulfaadi) granuleerimistsehhi tegevusest tulenevaid<br />
tahkeid osakesi.<br />
Mineraalväetise (ammooniumsulfaadi) granuleerimistsehhi KMH eelhinnangus 72 on läbi viidud<br />
summaarsete tahkete osakeste hajumisarvutused, arvestades kavandatava granuleerimistsehhi<br />
ning paikkonnas olemasoleva (Coal Terminal AS) ja võimaliku puistekaupade terminaliga. Modelleeriti<br />
n.ö halvim olukord, kus granuleerimistsehhi tegevuse käigus ei rakendata tolmupüüdureid.<br />
Arvutustest selgus, et lähimate elamute juures jääb vastav tunnikeskmine saastetase (
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Mõõtmiste alusel olemasolevates söeterminalides on maksimaalseks tolmuvoo kontsentratsiooniks<br />
saadud 0,85-1,37 mg/m 3 , keskmiseks aga 0,2 mg/m 3 . Antud arvutuses on aluseks võetud<br />
tolmu kontsentratsioon 2 mg/m 3 , sest see on maksimaalne projekteerija poolt välja pakutud tase.<br />
Emissiooniks (M) saadakse sel juhul 1 g/s, mida kasutati modelleerimisprogrammis. Söeterminali<br />
raudteevagunite laadimissõlme emissioon M = 0,013 g/s.<br />
Söeterminali üldtolmu piirväärtuste ületamisi leidis 2011.a mõõtmiste kohaselt aset Coal Terminal<br />
AS-i territooriumi piiril, kus paiknevad seirejaamad. Piirväärtuste ületamine leidis aset paaril<br />
päeval ajavahemikus aprill-juuni ning tegemist oli tunnikeskmiste kontsentratsioonidega. Elamute<br />
juures ei ole registreeritud üldtolmu osas ületamisi.<br />
Muuga PHAJ tegevusest tulenev üldtolm ja peened osakesed on projekteerijalt saadud andmete<br />
ja arvutuste kohaselt järgmised (vt ka ptk 7.2):<br />
- tõstetorni ventilatsiooni emissioon M = 0,012 g/s.<br />
- raudteevagunite laadimissõlme emissioon M = 0,17 g/s.<br />
LPG terminalist tulenevat õhusaastet on hinnatud vastavas <strong>KSH</strong> aruandes 73 . Aruandes on hinnatud<br />
vedelgaasi kasutamisest tulenevat õhusaastet – gaasilisi aineid butaan ja propaan. Tolmu või<br />
peeneid tahkeid osakesi LPG terminali tegevuse käigus ei teki. Leitud heitkoguste arvutuse alusel<br />
ei ületa terminali välisõhku paisatav saasteainete heitkogus keskkonnaministri 2. augusti 2004.a<br />
määruse nr 101 "Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates<br />
on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba" kohaselt lenduvate orgaaniliste kemikaalide jaoks<br />
kehtestatud piirkoguse 0,1 tonni.<br />
Seega, kuna Muuga PHAJ poolt ehituse ajal emiteeritavateks saasteaineteks on ainult peened<br />
tahked osakesed ja üldtolm ning LPG terminalis hoopis butaan ja propaan, siis ei ole need teineteise<br />
suhtes kumulatiivse mõjuga. Muuga PHAJ-d antud piirkonnas saab võrrelda vaid söeterminaliga,<br />
kust eraldub samuti üldtolmu ja peeneid tahkeid osakesi. Modelleerimise tulemused aga<br />
näitasid, et söeterminali enda alal võivad maksimaalsetes oludes lubatud üldtolmu 24 tunni piirtasemed<br />
lubatust kõrgemad (piirväärtus on 150 μg/m 3 ), kuid elamute juurde jõuab saasteainete<br />
tase alla 50 μg/m 3 . Muuga PHAJ emissioon on niivõrd väike nii üldtolmu kui ka PM10 osas, et isegi<br />
kumulatiivselt koos söeterminaliga ei tekita see ülenormatiivseid piirväärtusi elamute juures.<br />
Eelnimetatud nelja ettevõtte koosmõjus võib 500 μg/m 3 ületamist (halvimate hajumistingimuste<br />
korral) esineda vaid sadama territooriumil. Põhiliseks negatiivseks mõjutajaks jääb ka edaspidi<br />
söeterminal.<br />
Eeltoodust võib järeldada, et PHAJ ei anna olulist lisamõju piirkonna üldisele õhusaaste tasemele,<br />
st jaama rajamistööd ei suurenda välisõhu kvaliteedi seisukohalt oluliselt kumulatiivset mõju piirkonnas.<br />
LNG terminali kavandamine Muuga sadamasse on alles algusjärgus (vt ptk 3.6.3) ja puuduvad<br />
vajalikud andmed koosmõju hindamiseks.<br />
7.10.3. Mõju piirkonna müratasemele<br />
Käesolevas peatükis on välja toodud kavandatavate ettevõtete võimalik lisanduv mõju piirkonna<br />
müratasemele. Olemasolevate ettevõtete, sh söeterminali mõju on käsitletud ptk-s 7.3, kus on<br />
arvestatud olemasoleva Muuga sadama raudtee müratasemega, mis hõlmab ka söeterminali<br />
raudteeliiklust.<br />
73 Uusküla küla Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja<br />
Muuga sadam 3r kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ<br />
E-Konsult, 2010<br />
147 /208
Alternatiiv 1<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Lisaks Muuga PHAJ-le on piirkonda kavandamisel veel kaks objekti, mille tegevus koos PHAJ-ga<br />
võib tekitada müra. Muuga PHAJ lähedale loode suunas on arendamisel uus vedelgaasi 74 ümberlaadimisterminal<br />
(LPG 75 terminal) ning vedelgaasi import ja transiitkaubandus toimuks läbi Muuga<br />
sadama. Transportimine toimub mööda olemasolevat Muuga sadama raudteed. LPG terminali<br />
DP-le teostatud <strong>KSH</strong>-st 76 selgus, et vedelgaasiterminali prognoositav rongiliikluse sagedus ööpäevas<br />
on keskmiselt 2 rongikoosseisu kahes suunas kokku. Rongikoosseisude pikkus on keskmiselt<br />
540 meetrit, mis teeb ligikaudu 36 vagunit ühe rongikoosseisu kohta. Territooriumi läbivad<br />
vaid diiselmootoriga vedurid ning maksimaalne lubatud kiirus käesoleval raudteelõigul on 25<br />
km/h. Raudteeliiklusele teostati müra modelleerimine, mille lähteandmetena kasutati, nagu käesolevaski<br />
töös, varem Muuga sadamas Akukon Oy poolt teostatud müra mõõtmiste tulemusi. LPG<br />
terminali <strong>KSH</strong>-s on müra normtasemete hindamisel arvestatud liiklusest tingitud müratasemetega<br />
elamualadel (päeval 60 dB ja öösel 55 dB). Kavandatava vedelgaasiterminaliga kaasneva rongiliikluse<br />
müra modelleerimise tulemused näitavad, et müratasemed ei ületa päeval ega öösel<br />
raudteele kõige lähima elamu juures määrusega kehtestatud piirtasemeid (Joonis 69). Ühtlasi<br />
selgus <strong>KSH</strong>-st, et terminali ja Muuga raudteejaama vahelisel alal ei põhjusta terminali ehitamisest<br />
tingitud liiklussageduse tõus kehtestatud müra piiratasemete ületamist.<br />
LPG terminali raudteeliikluse müra mõju arvestati ka Muuga PHAJ <strong>KSH</strong> müra modelleerimisel.<br />
Käesolevas <strong>KSH</strong>-s arvestatakse müratasemete hindamisel tööstusmürale (E-Konsult arvestab liiklusmüraga)<br />
kehtestatud müra normtasemetega (55 dB päeval ja 40 dB öösel), sest rongiliiklus<br />
antud piirkonnas ei ole nii pidev ja ühtlane kui tavaline rongide liiklusvoog muudel raudteedel.<br />
Rongide tegevus on katendlik, väikese kiirusega ja koosneb erinevatest müratekitavatest tegevustest<br />
nagu vagunite põkkumine, manööverdamine jne. Mõlema raudteeobjekti modelleerimisel<br />
selgus, et vedelgaasiterminali ja Muuga PHAJ rajamisega ei kaasne olulist rongiliikluse mürataseme<br />
tõusu lähipiirkonna elamualadel. Müratasemed lähimate elamute juures jäävad alla 55 dB<br />
päeval. Öisel ajal tegevust ei kavandata. Muuga raudteejaam on piirkonna olulisim müraallikas<br />
ning sõltumata kavandatavast vedelgaasiterminalist ja Muuga PHAJ-st, on piirkonna võimalikud<br />
müratasemete ületamise juhtumid tingitud raudteejaama tegevusest.<br />
LPG terminalis nähakse ette paakautode laadimisseadmed ja balloonide täitmise tsehh siseturu<br />
vajaduste katmiseks. Paakautodega terminalist väljaveetavate kaubavoogude detailsem aastakäibe<br />
prognoos pole turu nõudluse volatiilsusest 77 tingituna võimalik, kuid arvestades Muuga sadamast<br />
lähtuvat üldist kaubavoogu ning projektiga kavandatud laadimisseadmete ja balloonide<br />
täitmise tsehhi käivet, ei ole planeeringulahenduse elluviimisest tingitud transpordivoogude suurenemine<br />
müra mõistes olulise keskkonnamõjuga (E-Konsult, 2010).<br />
Teine arendus Muuga PHAJ lähipiirkonnas on mineraalväetise (ammooniumsulfaadi) granuleerimistsehh<br />
(aadress Klaukse tee 8, Muuga Tööstuspark), millele on teostatud KMH eelhinnang 78 ,<br />
kus on hinnatud ka tegevusest tulenevat müra. Müra hindamisel on selgunud, et kavandatava tegevuse<br />
elluviimisel ei ole ette näha olulist piirkonna mürataseme tõusu, võrreldes praeguse olukorraga.<br />
See kehtib nii kavandatava granuleerimistsehhi territooriumil ja selle lähialal kui ka uue<br />
raudteeharu ja veokite kasutamisest tulenevalt. Granuleerimistsehhi teenindamiseks rajatavast<br />
uuest raudteeharust jäävad lähimad elamud rohkem kui 500 m kaugusele ning arvestades võimalikku<br />
liiklussagedust, ei ole ette näha olulise negatiivse mõju ilmnemist kohalikele elanikele<br />
seoses granuleerimistsehhi rajamisega. Kuna granuleerimistsehhi rajamise järgselt piirkonda lisanduv<br />
rongide ja veokite liiklussagedus on minimaalne, ei ole ette näha ka olulist müratasemete<br />
74 Propaan ja butaan<br />
75 LPG – Liquid Petrol Gas<br />
76 Uusküla küla Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1<br />
ja Muuga sadam 3r kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne.<br />
OÜ E-Konsult, 2010<br />
77 Volatiilsus – kõikumine lühikese perioodi jooksul<br />
78 Tehnonord OÜ poolt kavandatava mineraalväetise (ammooniumsulfaadi) granuleerimistsehhi (aadress<br />
Klaukse tee 8, Muuga Tööstuspark, katastritunnus 24504:004:1143) rajamise keskkonnamõju hindamise<br />
(KMH) eelhinnang. Alkranel OÜ, 2011<br />
148 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
kumuleerumist kavandatava vedelgaasi terminali kasutamisest, PHAJ ehitamisest (kaevise transport)<br />
ja Muuga raudteejaama kasutamisest tuleneva müratasemega. Nimetatud <strong>KSH</strong> eelhinnangust<br />
selgus, et tootmisterritooriumil on granuleerimistsehhist tulenev müratase hinnanguliselt<br />
20-30 dB, mis on võrreldav loodusliku fooniga. Seetõttu ei ole tulenevalt tsehhi olemasolust ette<br />
näha olulist piirkonna mürataseme tõusu (Alkranel, 2011).<br />
Joonis 69. LPG terminali raudteeliiklusest tulenevad müratasemed planeeringuala lähipiirkonnas<br />
(allikas: E-Konsult, 2010)<br />
Kumulatiivse müra modelleerimise tulemused alternatiivi 1 korral vt Joonis 45 ja Joonis 46<br />
(ptk 7.3).<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et müratasemed jäävad normtasemete piiresse ka kumulatiivse müra<br />
(vedelgaasi terminal, mineraalväetise granuleerimistsehh) korral.<br />
Alternatiiv 2<br />
Müra kumulatiivse mõju alla arvestatakse piirkonda kavandatavad Muuga PHAJ, vedelgaasi terminal<br />
ja mineraalväetise granuleerimistsehh. LPG terminali raudteeliiklusega on arvestatud ka<br />
käesolevas <strong>KSH</strong>-s müra modelleerimisel. Tulemustest selgus, et nagu alternatiivi 1 puhul, jäävad<br />
ka alternatiivi 2 korral müratasemed allapoole lubatut, sest alternatiivi 2 puhul on rongiliiklus<br />
suunatud söeterminali alale ja rongid liiguvad elamutest kaugemal kui alternatiivi 1 korral. Seega,<br />
kuna alternatiiv 2 on isegi väiksema mõjuga kui alternatiiv 1, on ka selle alternatiivi puhul<br />
müra mõjud väheolulised.<br />
Kumulatiivse müra modelleerimise tulemused alternatiivi 1 korral vt Joonis 47 (ptk 7.3).<br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et müratasemed on lubatud normtasemetest madalamad ka kumulatiivse<br />
müra (vedelgaasi terminal, mineraalväetise granuleerimistsehh) korral.<br />
7.10.4. Mõju maismaa looduskooslustele<br />
Maismaataimestikule a<strong>vald</strong>uv mõju on proportsionaalne kavandatavate tegevustega muudetava<br />
alaga, seetõttu on kumulatiivset mõju kui sellist raske välja tuua. Käesolev arendus koos juba<br />
149 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
kehtestatud Muuga Tööstuspargi DP ning teiste piirkonnas paiknevate arendustega ahendab oluliselt<br />
piirkonna loodusliku taimkatte osakaalu. Alternatiivi 2 korral on kavandatavate tegevuste<br />
mõju taimkattele väiksem, kuid arvestades kehtivat Muuga Tööstuspargi DP-d ei pruugi ka siis alternatiivi<br />
1 alal asuv looduslik taimkate säilida.<br />
Maismaaloomastikule a<strong>vald</strong>ub mõningane kumulatiivne mõju koos 1 alternatiivi naabrusesse rajatavate<br />
arendustega, mis katkestavad ja tükeldavad piirkonna rohemaastiku ja ökoloogilised koridorid.<br />
Siinkohal tuleb mainida, et kavandataval tegevusel ei ole määrav ega kriitiline roll maastike<br />
muutustes ning tegevuste ärajätmine kujunevat olukorda olulisel määral ei leevendaks. alternatiivi<br />
2 puhul võib kaasneda mõningane negatiivne kumulatiivne mõju piirkonna ranniku- ja<br />
merelinnustikule.<br />
Rohevõrgustiku terviklikkusele ja funktsioneerimisele a<strong>vald</strong>ub alternatiivi 1 korral samuti kumulatiivne<br />
mõju – koos teiste (varemkoostatud) planeeringutega on juba katkestatud alal kulgev<br />
maakonna teemaplaneeringu kohane rohekoridor (vt ptk 3.4.6 ja 7.6.3). Muuga PHAJ DP-ga on<br />
planeeringualal ette nähtud kõrghaljastusega piirkonnad (vt ptk 7.6.2).<br />
7.10.5. Mõju mereelustikule<br />
Muuga lahe puhul on tegemist merealaga, mis on suhteliselt tugeva inimsurve all juba olemasolevate<br />
merekasutuste ja maismaa tegevuse kaudu. Siiani on küll kõik mõjud olnud suhteliselt<br />
mõõduka iseloomuga ega ole põhjustanud olulist merekeskkonna kvaliteedi langust, kuid samas<br />
on Muuga laht koos Tallinna lahega üks probleemsemaid merealasid Eesti rannikumeres. Uue<br />
surveteguri lisandumine võib a<strong>vald</strong>ada kumulatiivset mõju rannikumere keskkonnatingimustele.<br />
Kumulatiivne mõju võib ehitusperioodil a<strong>vald</strong>uda otseselt seoses mõjuga piirkonna rannikumerele<br />
ja merepõhjakooslustele, kui samaaegselt on lähipiirkonnas käimas mõne teise objekti ehitustööd.<br />
Peamised mõju põhjused on:<br />
- merepõhja koosluste või kalakoelmute hävimine kaevandamisega, kaadamisega ja täitmisega<br />
haaratud merealal;<br />
- süvendamisest, kaadamisest ja täitmisest tingitud setete paiskamine veesambasse a<strong>vald</strong>ab<br />
ajutiselt mõju merepõhjakoosluste ja kalakoelmute keskkonnatingimustele pindalal,<br />
mis on otseselt ehitustegevusega kaasatud pindalast mitmeid kordi suurem.<br />
Võimaliku kumulatiivse mõju ulatust ja olulisust ei ole käesoleva <strong>KSH</strong> mahus võimalik hinnata,<br />
sest pole teada, millal ja milliseid töid sadama akvatooriumi piirkonnas kavandatakse. Üldiselt<br />
võib neid mõjusid siiski lugeda lokaalseteks ja vähemalt osaliselt taastuvateks.<br />
7.10.6. Mõju maavaradele<br />
Ehitusaegse positiivse kumulatiivse mõjuna saab välja tuua ehitusmaavaradele tuleneva mõju.<br />
Seoses graniidi kaevandamisega ei ole vaja nii suures mahus teisi ehitusmaavarasid, eelkõige<br />
lubjakivi kaevandada. Nii lubjakivi kogused kui ka kaevandamine on olnud viimastel aastatel teravalt<br />
päevakorral. Selle põhjuseks on asjaolu, et mitmed lubjakivikarjäärid on ammendumas ja<br />
on vajadus uute kaevanduste järele. Kuna enamasti kaasneb lubjakivi kaevandamisega ka oluline<br />
keskkonnamõju, on igati positiivne, kui PHAJ rajamine võimaldaks edasi lükata mõne uue lubjakivikaevanduse<br />
avamise. Lisaks on graniidi tugevusnäitajad lubjakividest paremad, mistõttu on<br />
sellest ehitatud hooned ja rajatised (nt teed) vastupidavamad, vähendades sellega ühtlasi vajaminevate<br />
maavarade mahtu seoses rekonstrueerimise või parandustöödega.<br />
Muuga PHAJ kaevandamise perioodiga samaaegselt ei ole majanduslikult mõttekas avada Maardu<br />
II graniidikaevandust, sest graniidivajadus peaks saama kaetud PHAJ ehituse käigus kaevandatava<br />
materjali poolt.<br />
Kuna nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral on graniidi kaevandamise maht samasugune, siis<br />
on nende alternatiivide mõjud maavaradele ühesugused.<br />
150 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
7.10.7. Mõju piirkonna liikluskoormusele<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Nuudi tee perspektiivse liikluse kujundavad naabruses paiknevad maakasutused. Põhiliseks maakasutusliigiks<br />
on tootmismaa, mille pindala vahetult Nuudi tee äärsetel kinnistutel ulatub 3 ruutkilomeetrini.<br />
Liiklusprognoos ja sellega kaasnev võimalik keskkonnamõju saab antud juhul olla<br />
äärmiselt ligikaudne, sest väga palju sõltub maakasutuse arengutempodest ja maakasutuse detailsemast<br />
struktuurist: otsene tootmine vajab vähem transporti kui laomajandus. Sadama lähialana<br />
on perspektiivne <strong>vald</strong>kond just laomajandus, samuti mitmesugune kaupade/toodete<br />
väärindamine, mille käigus antakse sisse- või väljaveetavale kaubale oluline lisandväärtus.<br />
Üldistatult võib prognoosida, et PHAJ rajamise perioodil võib kaasnev mõju liikluskoormusele olla<br />
märkimisväärne juhul, kui kaevandatav materjal kavatsetakse välja vedada autotranspordiga.<br />
Kuna aga pole teada, kas ja millises mahus hakatakse samal perioodil välja arendama teisi Muuga<br />
Tööstuspargi kinnistuid, siis on kumulatiivse mõju olulisust ja ulatust raske prognoosida.<br />
Piirkonna edasisel arengul võib olla vajalik teedevõrgu (Nuudi tee, Maardu tee ja Põhjaranna tee<br />
ning neid ühendava ristmike kompleksi) rekonstrueerimine ja liiklustingimuste parandamine, mis<br />
on välja toodud liikluskoormuse analüüsis seoses PHAJ rajamisega (vt ptk 7.9.2). Probleeme leevendab<br />
oluliselt tollitsooni laiendamine, mille käigus siirdub oluline osa Nuudi tee liikluskoormusest<br />
uue tee kaudu otse Põhjaranna tee ristmikule.<br />
151 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
8. PHAJ KÄITAMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESK-<br />
KONNAMÕJU<br />
8.1. Mõju põhjaveele<br />
Muuga PHAJ käitamise perioodil peaksid mõjud põhjaveele olema minimaalsed nii alternatiivi 1<br />
kui ka alternatiivi 2 korral. Selle tagamiseks vajab kompleksi maa-alune osa regulaarset hooldust.<br />
Ilma hoolduseta võivad märkamata jääda seinapraod, mis võivad kaasa tuua põhjavee imbumise<br />
šahtidesse ja kambritesse.<br />
Projekteerimise käigus tuleb hinnata riske, mis on seotud veetihedaks tehtud süvenditesse või<br />
käikudesse pragude tekkimisega ja seeläbi põhjavee sissevoolu suurenemisega näiteks maa-ala<br />
neotektoonilise kerkimise või ekspluatatsiooni tõttu. Selle alusel tuleb välja töötada Muuga PHAJ<br />
hoolduse nõuded (ajad ja tegevus).<br />
PHAJ kasutusperioodil (nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral) on põhjavee reostusoht suhteliselt<br />
väike. See võimalus võib tekkida, kui tunnelite või šahtide seinad pragunevad või koguni<br />
purunevad. Sellisel juhul võib tekkida põhjavee sissevool maa-alustesse kambritesse või vastupidi<br />
kambrites oleva vee väljavool põhjavette. Seda ohtu saab vältida korraliste hooldustöödega.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
põhjavee tasemele ja kvaliteedile sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis<br />
rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi<br />
DP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile<br />
teadaolevalt ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele<br />
tulla, siis eeldatakse antud juhul, et ka 0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju põhjaveele<br />
puudub.<br />
8.2. Mõju mereveele<br />
Kuna PHAJ töötamiseks kasutatakse merevett, mitte põhjavett, tuleb arvestada, et maa-alustes<br />
kambrites võib toimuda vee koostises muutusi. Need muutused ei ole olulised ega märgatavad,<br />
juhul kui jaam on igapäevaselt töös, aga võivad olla olulised siis, kui vesi jääb pikemaks perioodiks<br />
(kuuks ajaks või kauemaks) maa-alustesse kambritesse. Järgneva hinnangu merevee muutuste<br />
osas on andnud Soome ekspert Mikael Takala, kellel on pikaajalised maa-aluste ehitiste kogemused.<br />
Pikemaajalise maa-alustes kambrites oleku jooksul on põhiliseks muutuseks hapnikusisalduse<br />
vähenemine vees. Juhul kui vesi jääb pikaks ajaks maa-alustesse kambritesse, hakkab hapniku<br />
hulk vees vähenema orgaanilise aine lagunemise ja mineraloogilise oksüdatsiooni reaktsiooni käigus.<br />
Kui hapnik on ära kasutatud, siis sulfaatide (SO4) sisaldus väheneb ja võib hakata moodustuma<br />
sulfiteid. Sulfitid sadestuvad tavaliselt koos raua (FeS) või teiste metallidega ja see võib<br />
põhjustada mädamunalõhna teket. Selline protsess on tüüpiline hapnikuvaestes süvapõhjavetes.<br />
Juhul kui vastav madala hapnikusisaldusega vesi oksüdeerub ehk pumbatakse maapinnale, võib<br />
tekkida veele juurde ka pruunikas värvus. Pruun värvus on põhjustatud raua oksüdeerumisest<br />
(Fe 2+ oksüdeerub Fe +3 -ks ja Fe(OH) formeerub).<br />
Vee pikaajalise maa all oleku ajal võib muutuda ka vee temperatuur võrreldes merevee temperatuuriga<br />
maa pinnal. Kuna maakoore temperatuur tõuseb 20˚/km, siis võib oletada, et maa-aluse<br />
vee temperatuur saab olema umbes 10-15˚C.<br />
Kuna mereveega ei ole PHAJ-s toimuva tegevusega analoogseid katseid tehtud, ei saa kindlalt<br />
ütelda, millised muutused või kui kiiresti need maa-aluses kambris olevas merevees toimuvad.<br />
Praeguste teadmiste põhjal on lähtunud põhimõttest, et kuu aja jooksul olulisi muutusi vee keemilises<br />
koostises ei toimu. Antud teema vajab täpsustamist siis, kui eelnevalt kirjeldatud situat-<br />
152 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
sioon tekib. See tähendab, et juhul, kui merevesi jääb kuuks ajaks või veelgi pikemaks perioodiks<br />
maa alla, tuleb enne selle merre tagasijuhtimist võtta laboriproovid ja määrata vee hapnikusisaldus.<br />
Seejärel tuleb merebioloogidega koostöös teha kindlaks, millistel tingimustel seda vett võib<br />
merre tagasi juhtida. Võimalik on, et vett on vaja väljapumpamise käigus aereerida.<br />
Teine võimalus on, et vett saab aeglasema kiirusega merre tagasi juhtida. Sellisel vee segunemisel<br />
mereveega järske looduskahjustavaid vee keemilise koostise muutusi ei teki. Viimasel juhul<br />
on aga vaja kindlaks määrata, millisel kiirusel see maa all pikalt seisnud vesi võib merre voolata.<br />
Kõige kindlam meetod oleks muidugi maapealse settetiigi olemasolu, millest merre tagasisuunatav<br />
vesi läbi läheks. Sellist settetiiki ei ole praeguses planeeringulahenduses ette nähtud. Kuna<br />
tegu on soolase mereveega, ei tohi lasta sellel veel maismaal pinnasesse sattuda – seega ehitusaegsete<br />
settetiikide kasutamine on välistatud.<br />
Merevee lühiajaline olek radoonirikkas keskkonnas (mis on graniidikambris), ei tõsta radiatsioonitaset<br />
joogiveenormidest kõrgemale ega ole tervist kahjustav. Radooni lahustuvus graniidikambris<br />
olevas vees võib suureneda juhul, kui vesi on seal olnud pikka aega (kuid või aastaid). Vastava<br />
aja pikkus sõltub graniidi uraanisisaldusest ja poorsusest, mis võimaldab radoonil veeni liikuda.<br />
Selline situatsioon võib tekkida, kui jaam lõpetab tegevuse ja vesi jääb graniidikambrisse. Graniidikambris<br />
seisev vesi ei ole ohtlik. Pikka aega maa-aluses kambris olevat vett võib välja (merre)<br />
pumbata vajadusel aeglustatult või aereerides. Soovitav on eelnev radoonisisalduse määramine.<br />
Kuna tegu pole joogiveega ja mereveega segunedes hajub radoon kiiresti, ei kujuta see ohtu inimese<br />
tervisele ega keskkonnale.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
mereveele sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis rajatakse. Ei<br />
ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi DP-le on tegemist<br />
tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile teadaolevalt<br />
ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele tulla, siis eeldatakse<br />
antud juhul, et 0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju mereveele puudub.<br />
8.3. Radoonirisk põhjavees<br />
Radoon (222Rn) – vt ka ptk 7.2.2 – lahustub teatud hulgal vees. Pinnavees ja vees, mis puutub<br />
suuremal määral kokku õhuga, on radooni kontsentratsioon väike. Pinnavee puhul ka seetõttu, et<br />
kontakt radoonirikka pinnasega on väike. Õhuga kokkupuutel toimub loomulik vee aereerimine,<br />
mille tulemusel radoon eraldub õhku.<br />
Erinev on olukord põhjavees, mis on püsivas kontaktis radooni sisaldavate kivimitega ega puutu<br />
kokku õhuga. Minnesota Ülikooli kodulehelt leitava radoonialase info kohaselt 79 lahustub vaid väike<br />
osa radoonist vees. Selle põhjuseks on radooni kiire lagunemine, mis toimub suures osas kiiremini,<br />
kui see jõuab veeni, milles lahustuda. Põhjavesi, mis on olnud radoonirikastes pinnastes<br />
aastaid või nagu meie sügavamad põhjakihid – sadu miljoneid aastaid, võib sisaldada radooni<br />
kõrgenenud hulgal. Kokkuvõtvalt võib ütelda, et Muuga PHAJ ehitamise ja käitamise ajal ei ole<br />
radooni sisaldus vees oluline.<br />
8.4. Mõju välisõhu kvaliteedile<br />
Muuga PHAJ ekspluatatsiooniperioodil on õhku emiteerivad saasteainete kogused marginaalsed,<br />
sest märkimisväärseid välisõhu saastajaid ei ole. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale<br />
territooriumile teadaolevalt ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks<br />
PHAJ asemele tulla, siis eeldatakse antud juhul, et ka 0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju<br />
välisõhu kvaliteedile puudub.<br />
79 http://enhs.umn.edu/hazards/hazardssite/radon/radonfate.html - 03.11.2011<br />
153 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
8.5. Müraga seonduv mõju<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Muuga PHAJ käitamise ajal müra tekitavad tegevused praktiliselt puuduvad, sest kõik potentsiaalsed<br />
müraallikad on paigutatud siseruumidesse või asuvad mitusada meetrit maa all. Turbiinisaali<br />
vahetus naabruses maa all asuvad ka madalsageduslikku heli tekitavad transformaatorid<br />
pinge tõstmiseks 330 kV-ni. Käitamisaegsel perioodil ei ole enam vaja materjalivedu, mis tähendab,<br />
et ka Muuga PHAJ raudteeliiklus enam ei tööta ning alale jäävad liikuma teenindusega seotud<br />
sõidukid, mille liiklussagedus on oluliselt väiksem kui rajamisaegsel perioodil.<br />
PHAJ veehaare asub merevee pinnast allpool, mistõttu suure kiirusega alla turbiinisaali laskuva<br />
vee poolt tekitatud müra ei ole kuulda (võrdluseks – kosk näiteks on suur looduslik müraallikas).<br />
Müra tekitavaks objektiks jääb väljuv õhuvool, mis pärineb ventilatsioonišahtidest. Ventilatsioonisüsteemid<br />
töötavad käitamisaegsel perioodil väiksemal võimsusel kui rajamisaegsel perioodil, mis<br />
tähendab, et ka müratasemed on väiksemad.<br />
Müra modelleerimine näitas, et juba rajamisaegsel perioodil (vt ptk 7.3), kui ventilatsioonisüsteem<br />
töötab täisvõimsusel, ei esine lähimate elamute juures lubatust kõrgemaid müratasemeid.<br />
Ventilatsiooniavad asuvad ventilatsioonišahti tornis, mis on kõrgusega 40 meetrit ja seetõttu müra<br />
"hajub" juba enne lähimate eluhooneteni jõudmist. Samuti on ventilatsioonisüsteemide müravõimsustase<br />
käitamise ajal väiksem (vastavalt Maardu graniidikaevanduse <strong>KSH</strong> mürauuringus<br />
esitatud andmetele) kui mitmetel teistel PHAJ rajamisaegsetel tööstuslikel protsessidel (Tabel 12,<br />
ptk 7.3). Ventilatsiooniseadmete käitamisaegse mürataseme modelleerimistulemused vt Lisa 2<br />
mürakaart 1-5 (alternatiiv 1) ja mürakaart 2-3 (alternatiiv 2).<br />
Seega võib öelda, et käitamise ajal ei esine Muuga PHAJ tegevusest piirkonna lähimate elamute<br />
juures lubatust kõrgemaid müratasemeid.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
piirkonna müratasemele sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga Tööstuspargis<br />
rajatakse. Ei ole tõenäoline, et krunt jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi DP-le<br />
on tegemist tootmismaaga. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile<br />
teadaolevalt ei kavandata ja pole teada, millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele tulla, siis<br />
eeldatakse antud juhul, et ka 0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju müratasemele puudub.<br />
8.6. Mõju hoovustele, rannikuprotsessidele, merevee omadustele ja jäätekkele<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
hoovustele ning sellega kaasnevale heljumi levikule, rannikuprotsessidele, merevee omadustele<br />
ja jäätekkele sellest, kas Muuga sadamasse või Muuga Tööstusparki rajatakse sellise iseloomuga<br />
objekt, mis neid keskkonnaelemente võib mõjutada. Kuna muid arendustegevusi peale PHAJ<br />
veehaarde käsitletavasse piirkonda teadaolevalt ei kavandata, siis eeldatakse antud juhul, et<br />
0-alternatiivi korral oluline mõju puudub.<br />
Alljärgnevalt käsitletakse võimalikke mõjusid alternatiivide 1 ja 2 korral.<br />
8.6.1. Hoovused ja sellega kaasnev heljumi levik<br />
Veehaarde käigusoleku ajal (nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral) võib eeldada, et väljapumbatav<br />
vesi oma kvaliteedi parameetritega transporditakse sagedamini ida suunas. Kui PHAJ<br />
on töös pidevalt, siis võrreldes ümbritseva vee kvaliteedi parameetritega ei muutu väljapumbatava<br />
vee kvaliteedi parameetrid oluliselt. Veehaarde erinevate alternatiivide korral on mõjud veekvaliteedile<br />
ja väljapumbatava vee levikumustrile sarnased.<br />
Jaama töötamise ajal, vee sissevõtmise ning väljapumpamise korral, tekivad vahetult veehaarde<br />
asukohas täiendavad hoovused kiirusega 7-9 cm/s. Kaugemal kui ühe kilomeetri raadiuses veehaarde<br />
suublast on vee sisse- ja väljavoolust tingitud hoovused ebaolulised.<br />
154 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Jaama käitamise ajal kantakse veevõtu käigus kevadperioodil ühe tsükli ajal sisse hinnanguliselt<br />
285 tonni heljumit, suveperioodil 142 tonni heljumit ning sügis- ja talveperioodil 47 tonni heljumit.<br />
Peamiselt moodustavad heljumi orgaanilise aine osakesed.<br />
Alternatiiv 1<br />
Käitamisaegset mõju hoovustele on mõttekas hinnata rannikuvööndis, st veehaardest ida-lääne<br />
suunas oleval lõikel (Joonis 70). Põhjus on selles, et rannikumeres saab defineerida võimaliku<br />
mõjutatava objekti, nt rannikuprotsessid, jää teke ning väikelaeva liiklus. Avamerel ei a<strong>vald</strong>a<br />
hoovuste kiiruse väike suurenemine või vähenemine olulist mõju – suured laevad on mõjutatud<br />
rohkem tuuletriivist, jää formeerumine sõltub samuti tuulest, rannikuprotsesside jaoks on aga<br />
meri liiga sügav (üle 20 m).<br />
Käitamise ajal välja- ja sissepumbatav veehulk tekitab väga lokaalseid mõjusid hoovuste kiirusele.<br />
Veehaardest 20 m raadiuses suureneb vee liikumise kiirus kuni 18 cm/s, 50 m raadiuses veehaardest<br />
suureneb vee liikumise kiirus kuni 8 cm/s ning 100 m raadiuses veehaardest on vee liikumise<br />
kiiruse suurenemine juba alla 2 cm/s ehk alla mõõtmise täpsust.<br />
Seega käitamisaegne mõju hoovuste muutusele hinnatakse lokaalselt oluliseks.<br />
Joonis 70. Keskmised hoovuse kiirused lõikel (lõige märgitud punase katkendjoonega<br />
joonise ülemises parempoolses nurgas)<br />
Heljumi teke ja levik<br />
Väljapumbatava vee kiirus ei ole piisav põhjustamaks täiendavat resuspesniooni. Samuti ei erine<br />
väljapumbatava vee setteline koostis sissepumbatava vee omast normaalse käitamistsükli vältel.<br />
Lokaalne hoovuse kiiruse muutus (vt eelnev punkt) võib suurendada resuspensiooni tõenäosust,<br />
kuid selle mõju ei saa levida kaugemale kui 50 m, sest pärast seda taastub looduslik foon.<br />
Käitamisaegne mõju heljumi tekkele ja levikule on alternatiivi 1 korral hinnatud mitteoluliseks.<br />
Alternatiiv 2<br />
Tehissaare korral muutuvad hoovuste skeem ja hoovuste tugevused 1 km raadiuses tehissaare<br />
asukohast. Kõige rohkem on mõjutatud tehissaarest itta jääv rannikumere osa, kus hakkab tõenaoliselt<br />
toimuma setete akumuleerumine.<br />
Hoovused<br />
Käitamise ajal välja- ja sissepumbatav veehulk tekitab väga lokaalset mõju. Veehaardest 20 m<br />
raadiuses suureneb vee liikumise kiirus kuni 18 cm/s, 50 m raadiuses veehaardest suureneb vee<br />
liikumise kiirus kuni 8 cm/s ning 100 m raadiuses veehaardest on vee liikumise kiiruse suurenemine<br />
juba alla 2 cm/s, ehk alla mõõtmistäpsust. Käitamisaegne mõju hoovuse kiiruse muutusele<br />
hinnatakse lokaalselt oluliseks.<br />
155 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Heljumi teke ja levik<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Väljapumbatava vee kiirus ei ole piisav, et põhjustada lisa resuspesniooni ja samuti ei erine väljapumbatava<br />
vee sette koostis sissepumbatava vee omast normaalse käitamistsükli vältel. Lokaalne<br />
hoovuse kiiruse muutus (vt eespool) võib suurendada resuspensiooni tõenäosust, kuid<br />
selle mõju ei saa ulatuda kaugemale kui 50 m, sest peale seda taastub looduslik foon.<br />
Käitamisaegne mõju heljumi tekkele ja levikule on alternatiivi 2 korral hinnatud mitteoluliseks.<br />
8.6.2. Mõju ranna erosioonile ja rannikuprotsessidele<br />
Alternatiivi 1 korral rajatakse veehaare juba olemasoleva kai külge ning seetõttu ei muutu hoovuste<br />
ja lainetuse režiim. Rannikuprotsesside aspektist vaadatuna võib lokaalne hoovuse kiiruse<br />
muutus (vt ptk 8.6.1) suurendada resuspensiooni tõenäosust, aga selle mõju ei saa ulatuda kaugemale<br />
kui 50 m, sest peale seda taastub looduslik foon. Sellest lähtuvalt, ei muutu ka setete<br />
resuspensiooni ja transpordi mustrid, mistõttu alternatiivi 1 käitamisaegset mõju kalda erosioonile<br />
ja rannikuprotsessidele hinnatakse mitteoluliseks.<br />
Tehissaare ehitamise (alternatiivi 2) korral on kõige olulisem hinnata selle mõju ranniku erosioonile<br />
ja rannajoone taganemisele, mis omakorda seab ohtu inimeste kodud. Lähim selline probleemne<br />
piirkond asub kavandatavast tehissaarest 2 km kaugusel ida suunas Saviranna külas.<br />
Aastatel 1997-2004 on rannaastang seal taganenud ca 10 m võrra ja hetkel lahutab elamuid rannikuservast<br />
40 m. Potentsiaalselt on ranniku erosioonist ohustatud 8 majapidamist. Eeldatavasti<br />
ei ulatu tehissaare mõju kaugemale kui Saviranna tipp. Seal teeb rannik 90-kraadise pöörde ja<br />
on vähetõenäoline, et tehissaare mõju rannikuprotsesside mõistes ulatub kaugemale.<br />
Hetkel toimuvate rannikuprotsesside kirjeldamisel tuginetakse olemasolevatele seireandmetele<br />
mainitud piirkonnas. Rannikuprotsesside võimalikku muutust tehissaare ehitamise tulemusena<br />
hinnatakse numbrilise modelleerimise tulemuste alusel. Numbrilisel modelleerimisel lähtutakse<br />
aktsepteeritavatest eeldusest, et tuulelainete poolt genereeritud jõud mere põhjas on setteid<br />
kergitav (resuspendeeriv) faktor ning tuule tekitatud hoovused on setteid transportiv mehhanism<br />
(advektsioon). Arvesse ei ole võetud tuulelainete poolt genereeritud hoovuseid ega laine-hoovus<br />
koosmõju mere põhjas. Samuti ei ole võetud arvesse veetaseme tõusu potentsiaalsete tugevate<br />
tormide tingimustes.<br />
Rannikuprotsessid tuginedes seireandmetele<br />
Rannikuprotsesside uurimisel on oluline teada rannikulähedase (kuni 20 m sügavusega) merepõhja<br />
morfoloogiat. Merepõhja setete karakteristikud on olulised setete resuspensiooni ja akumulatsiooni<br />
hindamisel. Tuginedes Muuga sadama merekeskkonna seire 2006. aasta aruandele, võib<br />
välja tuua söeterminalist vahetult idas paikneva merepõhja omadused: sügavuste vahemikus<br />
0-2 m <strong>vald</strong>avalt kivine (90–100%), sügavuste vahemikus 3–5 m on kividega kaetud 50–60%<br />
merepõhjast (sekka liiv) ning sügavuste vahemikus 7–11 m on kive 20–30%. Saviranna küla<br />
vaatlusalale on iseloomulikud kivised põhjad sügavuste vahemikus 0–0,5 m ning osaliselt liiva<br />
ning rändrahnudega (30–40%) kaetud savised (saviplaat) põhjad sügavuste vahemikus 1–9 m.<br />
Sügavuste vahemikus 10–12 m on merepõhi <strong>vald</strong>avalt liivane, 5–10% merepõhjast on kaetud<br />
suurte kividega. Mõõdistusandmete töötlus ja saadud tulemuste võrdlus ametliku katastrikaardiga<br />
(1997. aasta ülelennu ortofoto) näitab, et rannaastang on 2004. aastani kohati taganenud vähemalt<br />
10 m, ehk keskmiselt umbes 1 m aastas. Võrreldes 2005. aastal Savirannas tehtud rannaastangu<br />
perve muutusi 2004. aasta samalaadsete andmetega, ei ole astanguperve nihkumised<br />
nii selgelt jälgitavad kui varasema ca 10 aastase perioodi järel. 2005. aasta jaanuaritormist põhjustatud<br />
muutused, vaatamata selle võimsusele ja kõrgele meretasemele, olid lühiajalised ja purustasid<br />
peamiselt rannajärsaku jalamile varem kujunenud rusukallet. Mõõdistused 2006. aastal<br />
näitasid, et sama seireala piires esineva rannajärsaku ehk panga muutused võrreldes 2005. aasta<br />
jaanuaritormis toimunud muutustega olid tühised. Mõõdistusandmetel saadud tulemused jäid<br />
mõõtmisvea piiresse ega näita selgelt eristatavaid muutusi.<br />
156 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Rannajoonelähedane merepõhi on kogu Saviranna seireala ulatuses väga lauge ja seal esineb<br />
hulgaliselt rahne. Erinevate merekaartide andmetel selgub, et 2 m samasügavusjoon (isobaat) on<br />
keskmisest rannajoonest 150–200 m kaugusel, kohati isegi kuni 250 m kaugusel. Rannalähedase<br />
merepõhja selline iseloom on määravaks rannaprotsesside iseloomu selgitamisel. See lauge ja<br />
madal ala on nn murrutuslava, mille piirest aastatuhandete jooksul kestnud murrutuse tulemusel<br />
on vaadeldav pangajärsak oletatavasti maa suunas taganenud. Äärmiselt vähene rannasette hulk<br />
astangu jalamil viitab üldisele liikuvate setete minimaalsele hulgale ka rannalähedasel merepõhjal.<br />
Samuti viitab sellele ka rohke rahnude esinemine rannajoone ümbruses, praktiliselt kogu<br />
vaadeldava ala pikkuses.<br />
Tehissaare mõju rannikuprotsessidele<br />
Planeeritav tehissaar (alternatiiv 2) saab a<strong>vald</strong>ada mõju setete transpordile, mis omakorda võib<br />
intensiivistada ranniku erosiooni, juhul kui settematerjali transportiv hoovus on suunatud piki<br />
rannikut läänest itta. Sellisel juhul on võimalik tehissaarest ida poolt transporditavate setete liikumise<br />
blokeerimine. Selline halvim kombinatsioon, kus hoovus on suunatud piki rannikut läänest<br />
itta ja samaaegselt on kõrge lainetus, esineb loodetuulte korral.<br />
Joonis 71. Lainete poolt indutseeritud põhjalähedased orbitaalkiirused (värvusskaala<br />
ühik on m/s) ja tuulehoovused (vektorid) loodetuulega 15 m/s 0-alternatiivi korral<br />
Joonis 71 näitab lainete indutseeritud põhjalähedasi orbitaalkiiruseid Muuga sadama ümbruses<br />
15 m/s puhuva NNW tuulte tingimustes. Olulised rannajoone muutused leiavad tavaliselt aset ikkagi<br />
tormi tingimustes ning 15 m/s tuul kujutab endast üsna tüüpilist sügistormi. Orbitaalkiiruste<br />
kaardile on peale pandud tuule tekitatud hoovused samades meteoroloogilistes tingimustes. Arvestades,<br />
et merepõhja iseloom on savine/liivane, esinevad olulised erosioonialad piirkondades,<br />
kus põhjalähedane orbitaalkiirus ületab 0,25 m/s. Erosioonialad asuvad piirkondades, kus vee<br />
sügavus on alla 5 m ja orbitaalkiirused üle 1 m/s. Sadama akvatoorium koos süvendatud laevateedega<br />
kujutab endast depositsiooni piirkonda. Erinevus põhjalähedastes orbitaalkiirustes tehissaareta<br />
ja tehissaarega on ülimalt lokaalne (Joonis 72) ega ulatu tehissaarest kaugemale kui<br />
40-60 m, kusjuures see lokaalne mõju on tugevalt anisotroopne ja suunatud tehissaarest vahetult<br />
lõunasse jäävale merealale.<br />
157 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 72. Põhjalähedase orbitaalkiiruse vähenemine tehissaare rajamisega 15 m/s<br />
puhuva loodetuule korral (värvusskaala ühik on m/s)<br />
Joonis 73. Lainete poolt indutseeritud põhjalähedased orbitaalkiirused (värvusskaala<br />
ühik on m/s) ja tuulehoovused (vektorid) loodetuulega 15 m/s, tehissaare korral<br />
Tehissaare rajamisega muutub lokaalne hoovuseväli saare ümber nii, et hoovus, mis oli varem<br />
suunatud läänest itta, kaardub ümber tehissaare põhjatipu ning jätkab siis taas oma teekonda<br />
ida suunas (Joonis 73). Suure tõenäosusega toimub setete kuhjumine tehissaare ja ranniku vahele<br />
jääval alal. Lähtudes sellest ning asjaolulust, et põhjalähedasi orbitaalkiirusi saare olemasolu<br />
praktiliselt ei muuda, hinnatakse tehissaare käitamisaegset mõju rannaprotsesside muutustele<br />
lokaalselt oluliseks. Samas tuleb aga tõdeda, et modelleerimistulemused, eriti need, mis puudutavad<br />
setete transporti, on algtingimuste suhtes väga tundlikud. Seetõttu soovitame arendajal<br />
enne igasuguse reaalse ehitustegevuse algust kindlasti viia läbi kompleksne setete liikumise<br />
uuring antud piirkonnas. Sellised andmed hetkel puuduvad. Uuringu läbiviimise ajavahemik,<br />
samm, pindala jne tuleb täpsustada projekteerimise staadiumis.<br />
8.6.3. Merevee omadused<br />
Mõju merevee temperatuurile ja soolsusele<br />
Modelleerimise tulemused (Joonis 74) ning mõõtmisandmed näitavad selgelt, et merevee füüsikalised<br />
parameetrid on ruumiliselt üsna homogeensed, mistõttu ühe normaalse käitamistsükli ajal<br />
ei jõua veehaardeni liikuda oluliselt erinevate omadustega veemass. Nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi<br />
2 käitamisaegne mõju merevee hüdrofüüsikalistele parameetritele, nagu soolsus ja tempe-<br />
158 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
ratuur, on hinnatud mitteoluliseks, sest normaalse käitamistsükli jooksul ei muutu ümbritseva<br />
merekeskkonna soolsus ja temperatuur, st väljapumbatav vesi on samasuguste omadustega, nagu<br />
ümbritsev mereala.<br />
Joonis 74. Merevee soolsus (ülemine pilt) ja temperatuur (alumine pilt) Muuga rannikuvetes<br />
(10.07.2006)<br />
8.6.4. Jääteke<br />
Nendel talvedel, kui Muuga laht jäätub, on tõenäolisem triivjää kui kinnisjää teke ning jää liikumise<br />
määrab tuule mõju. Sellistel juhtudel on käitamisaegne mõju jäätekkele ebaoluline, sest<br />
väike hoovuste kiiruse muutus võib küll kaasa aidata jää kiiremale liikumisele teatud suunas,<br />
kuid ei mõjuta mingil määral jää teket. Nendel talvedel, kui kinnisjää siiski tekib, võib selle formeerimine<br />
olla raskendatud vahetult veehaarde juures, mistõttu sõltumata valitavast alternatiivist,<br />
võib veehaarde käitamisaegset mõju jäätekkele hinnata lokaalselt oluliseks.<br />
Sõltumata valitavast alternatiivist, tuleb ehitusprojektis ette näha tehnilised lahendused veehaarde<br />
kaitsmiseks rannikupiirkonnas kuhjuva rüsijää eest. TÜ Eesti Mereinstituudi andmetel võivad<br />
rüsijää kuhjatised Muuga sadama piirkonnas ulatuda enam kui 5 m sügavusele mere põhja (tuvastatud<br />
merepõhjataimestiku uuringute käigus).<br />
8.7. Mõju maa-alusele veehoidlale<br />
Graniidis asuvate kambrite kompleksi sissevarisemine peaks olema välistatud, kui järgitakse kõiki<br />
projekteerimise nõudeid ja töid tehakse tehnoloogiliselt korrektselt. Risk sõltub sellest, kui hästi<br />
on kivimi tingimused kaardistatud enne ehitamist ja ehitamise käigus. Kasutades kaasaegseid<br />
projekteerimise ja kivimi toestuse meetodeid on suure kokkuvarisemise risk minimaalne.<br />
159 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kivimi toestamise vajaduste kohta on mitmeid standardeid, mida on kasutatud aastakümneid ja<br />
mida arendatakse pidevalt. Põhjamaades on kõige levinum standard Norra Q-meetod, mille on<br />
välja töötanud NGI. Q-meetodis on kivimi kvaliteet klassifitseeritud tuginedes kivimi massi omadustele<br />
nagu murenemise tihedus, lõhede orientatsioon, lõhede vahelise pealispinna omadused ja<br />
kivimi survetugevused. Numbriliste andmete saamise jaoks kasutatakse tavaliselt Hoek & Brown<br />
(2002) kivimi rikke kriteeriume. Kaasaegset modelleerimise tarkvara (näiteks Phase) kasutatakse<br />
selleks, et optimeerida geomeetriat ja kivimitoetuse vajadust. Õõnsuste stabiilsus tagatakse vastava<br />
kivimitoega. Kivimi toestus tehakse tavaliselt paigaldades kivipolte ja torkreeti 80 ning mõnel<br />
juhul terasest vardaid. Koobaste õõnsusi ümbritseva kivimimassi käitumist jälgitakse ehitustööde<br />
käigus ja pärast töid. Tavaliselt hõlmab järelevalve tunneli ja koopa konvergentsi perioodilisi<br />
mõõtmisi, tensomeetri kasutamist ning mõnel korral kasutatakse in-situ surve 81 andureid kontrollimaks,<br />
et kivim käituks vastavalt oodatule (vt ka Lisa 15).<br />
Põhjavee sissevool PHAJ süsteemi on võimalik graniidi peal asuvaid pinnase- ja põhjaveekihte läbivate<br />
šahtide seinte pragude ja lõhede kaudu (graniidi sees põhjavett ei ole), kui seinte tsementeerimine<br />
on olnud ebapiisav. Juhul kui suur põhjavee sissevool siiski toimub, tuleb enne lekke<br />
likvideerimist kasutada järgnevaid meetmeid:<br />
sissevoolava vee väljapumpamine;<br />
kambrite sulgemine ajutiste veekindlate tõketega (rauduksed);<br />
kambrite sulgemine statsionaarsete veekindlate tõketega (rauduksed).<br />
Veetõkete lahendused ja ehitamise järjekord tuleb lahendada ehitusprojektis selliselt, et tõkkeid<br />
saaks kasutada nii ehituse ajal kui ka käitamise perioodil.<br />
Tahes tahtmata satub koos süsteemi pumbatava mereveega maa-alusesse veehoidlasse peenfraktsioonilist<br />
settematerjali nagu liiv, muda ja savi, sest Läänemere vees on alati settematerjali<br />
kontsentratsioon nullist suurem. Samas sõltub veehoidlasse ühe käitamistsükli ajal transporditud<br />
setete hulk konkreetsest looduslikust foonist ja seetõttu on väga raske hinnata setete kogust, mis<br />
veehoidlasse transporditakse 82 .<br />
Normaalse käitamistsükli jooksul (kui vesi pumbatakse välja vahetult pärast sissepumpamist)<br />
peaks enamik settematerjali kanduma merre tagasi, sest pidevalt veehoidlasse jooksev vesi tekitab<br />
seal turbulentset segunemist, mis takistab settimist. Vesi imetakse maa-alusest veehoidlast<br />
välja hoidla põhjaosast, mistõttu see protsess omakorda tõmbab setteid kaasa. Samuti ei kogune<br />
veehoidla seintele setteid. Lähtuvalt sellest võib hinnata mõju maa-alusele veehoidlale nii alternatiivi<br />
1 kui ka alternatiivi 2 puhul vähemalt lühiajaliste tsüklite juures mitteoluliseks. Arvestada<br />
tuleb süsteemi regulaarse hoolduse vajadusega.<br />
Merevee mõjust graniidile<br />
Mereveel on ehitusmaterjalidele ja kivimitele teataval määral murendav mõju ning sellega tuleb<br />
projekteerijal insenerlahenduste väljatöötamisel arvestada. Selleks on vaja projekteerimise staadiumis<br />
läbi viia kõikide mereveega kokkupuutuvate ehitusmaterjalide, sh loodusliku pinnase, tugevuse<br />
ja lahustuvuse katsed ning projekteerida kompleks vastavalt sellele. Võimalik on, et graniit<br />
tuleb näiteks katta mõne vastupidavama isoleeriva materjaliga, mis takistab soolase vee sattumist<br />
kivimi pooriruumi.<br />
Veevoolu mõju võetakse arvesse, kui projekteeritakse lõplikku kivimitoetust šahtide ja õõnsuste<br />
jaoks. Nõrga kivimi puhul, kus praod on täidetud saviga, on need tunneli või šahti sektsioonid üldiselt<br />
kaetud betooniga (torkreet). Kasutusele võetavad betooni- ja kivipoldid peavad olema tes-<br />
80<br />
Torkreet – pihustatud/pritsitud betoon, mis reageerib kiiresti moodustades betoonikihi pinnal, millele seda<br />
kantakse<br />
81<br />
In-situ surve – pinge ulatus kivimis. Suurusjärk sõltub geoloogilisel keskkonnast ja sügavusest. Enamasti<br />
on horisontaalne pinge suurem kui vertikaalne<br />
82<br />
Peatükis 8.6.1 on toodud oletatav hinnang ainult maa-alusesse reservuaari sattuda võiva heljumi koguste<br />
kohta erinevatel aastaaegadel. Need numbrid ei sisalda liiva, savi jm settematerjali sisaldust merevees, mis<br />
sõltub konkreetsest looduslikust foonist (sh tuuled, lainetus, hoovused).<br />
160 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
titud ja heaks kiidetud merevee keskkonnas kasutamiseks. Selleks on vaja näiteks sulfaadile vastupidavaid<br />
betooni- ja korrosioonikindlaid polte (näiteks tsingiga kaetud polte).<br />
Kahjustamata graniit on mereveekindel ega murene kokkupuutel mereveega kiiremini. Vee külmumine<br />
ja sulamine kivi pragudes küll kiirendab rabakivigraniidi murenemist, aga hüdrojaama<br />
sügavusel püsib temperatuur konstantsena ja on alati üle külmumistemperatuuri. Hoolimata oma<br />
nimest 83 on rabakivi väga vastupidav. Näiteks on rabakivigraniit nähtav Lõuna-Soome rannajoonel.<br />
Kivim on olnud paljastatud ekstreemsetele tingimustele (külmumine, sulamine ja merevesi)<br />
alates viimasest jääajast üle 10 000 aasta tagasi. Kivim on endiselt terve ning kivimi ja rändrahnude<br />
murenemine on olnud minimaalne (vt ka Lisa 15).<br />
Maailmas on rajatud maa-aluseid kaevandusi ja tunneleid tunduvalt kehvemates pinnastes kui<br />
Neeme graniidimassiivi kivim (rabakivi). Seetõttu on kindlasti võimalik ka rabakivis sarnaseid<br />
ehitusi teha. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb pinnase ja kivimi omadustega arvestada. PHAJ<br />
tingimused kontrollitavad: merevee soolsus on teada, vee voolukiirus on täpselt arvutatav (ei pea<br />
näiteks arvestama loodusjõududega) ja maa all on ühtlaselt soe temperatuur. PHAJ projekteerimise<br />
käigus on vaja läbi viia kasutatavate materjalide, sh pinnase ja kivimite, tugevuse ja vastupidavuse<br />
uuringud, et täpselt teada, millise tugevuse ja kandevõimega on maa-alune ehituskeskkond.<br />
Uuringuid tehakse erinevates etappides. Esiteks on oluline uurida aluspõhjakivimi ehk graniidikihi<br />
pealispinda. Need uuringud sisaldavad geofüüsikalisi meetodeid ja puurimist. Uuringud tehakse<br />
eelprojekti etapis. Teiseks uuritakse kivimi kvaliteeti (purunenud pinna tihedust, survetugevust<br />
jne) ja in-situ kivimi koormust (vertikaalset ja horisontaalset koormust). Need uuringud kasutavad<br />
teemantsüdamik-puurimist ja erinevaid geofüüsikalisi meetodeid. Kivimite puurkehasid kontrollitakse<br />
laboris, et määrata kivimi survetugevus. Nende tulemuste põhjal kujundatakse kivimi<br />
toetuse nõuded ja geomeetria. Need uuringud tehakse detailsemates projekteerimise etappides<br />
ning nendel tulemustel põhinedes kavandatakse lõplikud asukohad ja rajatise geomeetria. Lõpuks<br />
jälgitakse ja kaardistatakse ehitusetapi ajal kivimi kvaliteeti ning nendel leidudel põhinedes tehakse<br />
vajalikud muudatused kivimitoestuse konstruktsioonile (vt ka Lisa 15).<br />
Osa uuringuid saab ja on mõistlik läbi viia alles siis, kui ehitusega on jõutud graniidi sisse. Siis on<br />
võimalik teha horisontaalpuurimisi ja kindlaks teha, kuivõrd muutlik on graniit horisontaalsuunaliselt,<br />
ning täpsustada vastavalt sellele projektlahendust. Seega on oluline PHAJ maa-aluse osa<br />
projekteerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele graniidimassiivis, samuti töödeaegne järelvalve<br />
ning soovitavalt ka ehituslubade etapiline väljaandmine.<br />
Projektlahenduse tugevusarvutuse meetodist sõltub, milliseid näitajaid ja millistel katsemeetoditel<br />
saadud tulemusi on vaja arvutustes kasutada. Laboratoorsed uuringud tuleb läbi viia vastavalt<br />
sellele. Seetõttu on võimalik pinnaste ja kivimite asjakohaseid katseid läbi viia alles projekteerimise<br />
staadiumis.<br />
Oluline on see, et katsete läbiviimiseks kasutatakse ainult akrediteeritud laborite teenuseid. Laboritele<br />
esitatavad nõuded on määratud erinevate riiklike ja rahvusvaheliste (Euroopa Liidu ja<br />
ülemaailmsete) standarditega. Juhul kui labor on vastavate analüüside teostamiseks akrediteeritud,<br />
võib neid uuringuid seal läbi viia. Seejuures ei ole oluline, millises riigis kasutatav labor<br />
asub.<br />
Lisaks merevee keemilise ja füüsikalise mõju arvestamisele projekteerimise etapis on vaja läbi<br />
viia regulaarset hooldust PAHJ käitamise perioodil. Tagamaks hoolduse läbiviimist piisavalt korralikult,<br />
on vastavatel erialaekspertidel vaja regulaarselt inspekteerida kogu PAHJ kompleksi. Praeguses<br />
etapis on vara anda loetelu tegevustest, mida nende inspekteerimiste ajal täpselt teha tuleb.<br />
Selleks tuleb koostada kogu kompleksi rajatiste ja seadmete hooldustööde kava. Muuhulgas<br />
tuleb hooldustööde käigus korraldada maa-aluse veehoidla puhastamine setetest ning graniidipindade<br />
töötlemine vastavalt vajadusele.<br />
83 Soome k. rapa – sete, muda, pori, kruus; rapautuminen – murenemine<br />
161 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
8.8. Mõju looduskeskkonnale<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
looduskeskkonnale sellest, kas Muuga Tööstusparki rajatakse sellise iseloomuga objekt, mis looduskeskkonda<br />
(Natura-alasid, kaitsealasid, rohevõrgustikku, taimestikku, loomastikku, mereelustikku<br />
ja kalastikku) võib käitamisaegselt mõjutada. Kuna muid arendustegevusi PHAJ krundile<br />
ega ka analoogset muud veehaaret teadaolevalt ei kavandata, siis eeldatakse antud juhul, et 0alternatiivi<br />
korral oluline mõju looduskeskkonnale puudub.<br />
Alljärgnevalt käsitletakse võimalikke mõjusid alternatiivide 1 ja 2 korral.<br />
8.8.1. Natura 2000 alad ja kaitsealad<br />
Ülgase loodusala on ainus kavandatava tegevuse lähemas piirkonnas paiknev Natura 2000 võrgustikku<br />
kuuluv ala, paiknedes alternatiivi 1 asukohast 3,3 km kaugusel idas. Käitamise ajal ei<br />
kaasne tõenäoliselt olulisi mõjusid Ülgase loodusalale kummagi alternatiivi korral. Ajutiste mõjude<br />
risk esineb vaid ulatusliku avarii korral, mil piirkonna põhjaveetase võib ajutiselt alaneda. Ka<br />
sel juhul on mõjud ajutised (pöörduvad) ega põhjusta olulisi häiringuid kaitstavatele elupaikadele<br />
ega liikidele. Põhjalikuma ülevaate saamiseks palume tutvuda nimetatud Natura hindamise aruandega<br />
(Lisa 6).<br />
Ülgase-Saviranna hoiuala on kavandatava tegevuse alale lähim kaitseala paiknedes alternatiivi 1<br />
asukohast ca 1,3 km kaugusel idas.<br />
Jaama käitamisfaasis võivad ainsad potentsiaalsed olulised mõjud a<strong>vald</strong>uda veekvaliteedi ja hüdrodünaamika<br />
kaudu. Kuna veehaare asub kaitsealast üle 2 km kaugusel ning paikneb sügavamas<br />
meres, kus merrepumbatava vee hajumine on kiire, siis ei ole mõjud veekvaliteedi kaudu kuigi<br />
tõenäolised kummagi alternatiivi korral.<br />
Kuna rannikulähedaste põhjasetete liikumine on planeeringu mõjupiirkonnas katkestatud söeterminali<br />
ja lainemurdja poolt, siis ei mõjuta alternatiivi 2 puhul tehissaare rajamine (n.ö lainemurdja<br />
varju) kaitseala ka settevoogude muutumise kaudu.<br />
8.8.2. Maismaataimestik<br />
Alternatiivi 1 korral PHAJ käitamise faasis täiendavaid mõjusid taimestikule ei a<strong>vald</strong>u.<br />
Alternatiivi 2 korral (tehissaare rajamisel) muutuvad vähesel määral hüdrodünaamilised protsessid<br />
(lainetus) saare varju jääval rannaalal, mille tõttu võib toimuda rannaala intensiivsem taimestumine.<br />
Teatud mõjud ranniku taimkatte muutuste näol teisenenud tingimustes võivad kesta ka<br />
käitamisfaasis.<br />
8.8.3. Rohevõrgustik<br />
Alternatiivi 1 korral a<strong>vald</strong>ub põhiline mõju rohevõrgustikule selle struktuuri muutmise näol (maakonna<br />
teemaplaneeringu kohase rohekoridori katkestamine – vt ptk 3.4.6) jaama rajamise etapis<br />
(vt ptk 7.6.3). Muuga PHAJ DP-ga on planeeringualal ette nähtud kõrghaljastusega piirkonnad (vt<br />
ptk 7.6.2).<br />
Alternatiivi 2 korral PHAJ käitamisfaasis ei ole negatiivseid mõjusid rohevõrgustikule ette näha.<br />
8.8.4. Loomastik ja linnustik<br />
Veehaarde mõju maismaaloomastikule<br />
PHAJ käitamisfaasis on häiringud loomastikule tühised nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral.<br />
162 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Veehaarde ja tehissaare võimalik mõju linnustikule<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Veehaarde otsesed mõjud linnustikule võivad a<strong>vald</strong>uda eelkõige kalastikule ja põhjaelustikule<br />
a<strong>vald</strong>uva mõju kaudu. Hapnikuvaene vesi võib seeläbi vähendada veelindude toidubaasi veehaarde<br />
mõjupiirkonnas. Veehaare a<strong>vald</strong>ab lokaalset mõju jäätumistingimustele (vt ptk 8.6.4),<br />
kujundades jäävaba ala, mis võib meelitada kohale suuremal arvul talvituvaid veelinde.<br />
Jaama käitamise perioodil merevee maa-alusesse mahutisse laskmise (elektrijaama töötamise)<br />
ajal on teoreetiline oht, et veelindude lennuvõimestumata pojad satuvad veehaarde juures tekkivasse<br />
laskuvasse veevoolu või „keerisesse“. Kuna veehaare ei asu veepinnal, vaid mere põhjas ja<br />
maksimaalne voolukiirus võre pinnal on vaid 25 cm sekundis, siis eeldatavalt ei kujune keerist,<br />
mis suudaks piirkonda sattunud lennuvõimestumata linnupoegi endasse imeda. Ohuks on siiski<br />
see, et nad ei suuda piisavalt kiirest vastuvoolu ujuda, et veehaarde kohalt lahkuda.<br />
Lennuvõimestunud poegade ja täiskasvanud isendite puhul ei ole veehaare ohuks.<br />
Kuna veehaare paikneb rannast kaugemal sügavamas meres, pesitsusaladest eemal, siis ei ole<br />
linnupoegade sattumine veehaardesse ilmselt väga arvukas. Teatud liikide puhul on poegade<br />
veehaardesse sattumise võimalus olemas, kuid tõenäoliselt ei ole sellega kaasnev negatiivne mõju<br />
väga tugev.<br />
Alternatiivi 1 puhul, kui veehaare on lainemurdja kõrval ja rannale lähemal, võib linnupoegade<br />
veehaardesse sattumine olla sagedasem (eriti võivad veehaardesse sattuda muulil pesitsevate<br />
lindude pojad). Kuna <strong>vald</strong>avalt tehnogeensel rannalõigul pole veelindude asustustihedus suur<br />
ning pesakondade veehaardesse sattumine pole eeldatavalt sage, siis otseseid leevendusmeetmeid<br />
(näiteks veehaaret ümbritsevate võrede vms näol) pole vaja rakendada, kuid soovitav on<br />
seire jaama käitamise esimeste aastate kevadsuvisel perioodil (mai-juuni).<br />
Alternatiivi 2 puhul on veehaare rohkem avamerel ja linnupoegade veehaardesse sattumise võimalus<br />
on tõenäoliselt väiksem – seda eeldusel, et tehissaarele ei teki arvukat linnukolooniat. Käitamisfaasis<br />
on otsesed häiringud võrreldes ehitusfaasiga märksa väiksemad ning linnustik kohaneb<br />
tehissaare kui „võõrkehaga“. Kuna haudelinnustik on praeguste häiringute tõttu ilmselt suhteliselt<br />
vähearvukas, siis ei ole täiendav mõju piirkonna haudelinnustikule eeldatavalt kuigi tugev.<br />
Tõenäoliselt toimub ka haudelinnustiku puhul teatud kohanemine uusrajatistega.<br />
Võimalik negatiivne mõju lennuvõimestumata linnupoegadele on välistatud, kui rakendatakse<br />
mereelustiku kaitseks soovitatavat leevendusmeedet, rajades veehaarde veevõtutoru sügavamasse<br />
merre (vt ptk 11). Sel juhul ei mõjuta veehaare ka jääteket ega tekita talvituvatele veelindudele<br />
tehnogeensesse piirkonda kogunemiskohta täiendava veevaba ala näol.<br />
8.8.5. Mereelustik<br />
Mõju merepõhjakooslustele ning zoo- ja ihtüoplanktonile<br />
Muuga PHAJ käitamisperioodil ei ole nii merepõhjakoosluste kui ka zooplanktoni (mereselgrootute)<br />
ja ihtüoplanktoni (kalalarvide) puhul põhimõttelist erinevust, kas rakendub alternatiiv 1 või<br />
alternatiiv 2, sest mõlema alternatiivlahenduse korral on ringlusse võetava vee hulk sama.<br />
Merepõhjakooslused<br />
Lähtudes Muuga sadama keskkonnamõjude seire tulemustest võivad Muuga PHAJ töötamisega<br />
kaasneda teatud negatiivsed mõjud merepõhjakooslustele. Valminud jaama lähipiirkonnas muutub<br />
teatud määral lokaalne hüdrodünaamika, st Muuga ja Ihasalu lahe hoovuste liikumise suund<br />
ja ulatus Tahkumäe neeme piirkonnas (vt ptk 8.6). Jaama vesiehitiste lähialal, kus ei a<strong>vald</strong>u veehaarde<br />
mõju, võib hakata toimuma orgaanilise aine ladestumine. Settimisprotsessid on seda intensiivsemad,<br />
mida suurem on vee viibeaeg akvatooriumis. Orgaanilise aine ladestumisel hapnikuolud<br />
põhjalähedastes veekihtides halvenevad. Hapnikuvaeguse ja aeglase veevahetuse korral<br />
koguneb põhjakihtides anaeroobsel käärimisel tekkiv mürgine H2S. Seda mõju võib siiski lugeda<br />
lokaalseks ning antud kontekstis väheoluliseks.<br />
163 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Zoo- ja ihtüoplankton<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kui paljude hüdrotehniliste ehituste (kaide ja muulide rajamine, süvendamine) puhul keskkonnamõju<br />
hindamise maailmapraktikas mõjusid planktonile tihtipeale ei arvestata, siis pumphüdroelektrijaamade<br />
puhul on seda siiski proovitud teha, sest pumbatava ja turbiine läbiva vee<br />
hulk on väga suur.<br />
Praegused teadmised pump-hüdroelektrijaamade võimalikust mõjust vee ökosüsteemile on veel<br />
üsna puudulikud. Enim on teada võimalikust mõjust kaladele ja seda just nn tavaliste hüdroelektrijaamade<br />
kohta. Kõige keerulisem on mõjude hindamine zoo- ja ihtüoplanktonile, sest planktonile<br />
a<strong>vald</strong>uvate mõjude osas on hüdroelektrijaamade puhul suhteliselt vähe informatsiooni. Pumphüdroelektrijaamade<br />
puhul leitakse, et mõjud zoo- ja ihtüoplanktonile võivad tekkida peamiselt<br />
järgmistel põhjustel:<br />
- vee kvaliteedi halvenemine (tahke heljumi rohkus) ja läbipaistvuse vähenemine;<br />
- vee happelisuse muutumine;<br />
- vee temperatuuri järsud muutused;<br />
- vee soolsuse muutused;<br />
- rõhumuutused veesambas;<br />
- perioodilised ja järsud (kuni 0-ni ehk täieliku pimeduseni) valgustingimuste muutumised<br />
veesambas.<br />
Tõenäoliselt suurimat ohtu kujutab endast aga nii zooplanktoni kui ka kalalarvide mehaaniline<br />
hukkumine turbiinitunnelis ja –labadel. Kirjanduses on selle kohta mõningaid andmeid olemas,<br />
kuid need on <strong>vald</strong>avalt saadud plaanitavast Muuga PHAJ-st erineval konstruktsioonilisel lähenemisel<br />
rajatud jaamade seirete käigus. Praktiliselt kõigi nende puhul on tegemist vee korduvkasutusega,<br />
mitte vahetatava veega. Seetõttu on siinkohal raske mingit konkreetset zoo- ja<br />
ihtüoplanktoni võimaliku hukkumise suuruste vahemikku pakkuda. Kirjanduses on märgitud, et<br />
arvestades näiteks Norra geograafilisi tingimusi, jääkatte teket, pinnavee madalat temperatuuri<br />
talvel ja suhteliselt kõrget suvel jne, võivad pump-hüdroelektrijaama mõjud veeorganismidele olla<br />
vägagi märkimisväärsed.<br />
Kirjanduses esineb kalalarvide hukkumise kohta pump-hüdroakumulatsioonijaamades erinevaid<br />
andmeid. Näiteks hukkus väidetavalt hüdropumpjaama tõttu Keowee veehoidlas 7–24% kalalarvidest,<br />
sama täheldati ka Jocassee pump-hüdroakumulatsioonijaama kohta. Esialgsed arvutused<br />
Elsinore järvel ehitatava PHAJ kohta näitasid, et seal võib hukkuda isegi 40–100% kalalarvidest,<br />
kui PHAJ töötab 5 päeva nädalas ja kalalarvid on järves ühtlaselt jaotunud. Hinnanguliselt 5,3<br />
miljonit marjatera ja 56,6 miljonit kala noorjärke pikkusega 3–62 mm satub Muddy Run pumphüdroakumulatsioonijaama<br />
turbiinidele Conowingo veehoidlast, sellest maksimaalselt ainult 2%<br />
marjateradest ja 39% kala noorjärkudest jõuab tagasi alumisse veehoidlasse, kuid ka nende elujõulisus<br />
pole teada. Seetõttu on näiteks USA-s föderaalsel ja ka osariikide tasandil võetud vastu<br />
spetsiaalsed regulatsioonid veevõttudele looduslikest veekogudest ja ka veehoidlatest 84 .<br />
Asjakohaste fooniandmete puudumise tõttu on Muuga PHAJ käitamisaegse mõju hindamine zoo-<br />
ja ihtüoplanktonile keeruline. Põhimõtteliselt ei ole erinevust, kas rakendub alternatiiv 1 või alternatiiv<br />
2, sest ringlusse võetava vee hulk on mõlema alternatiivlahenduse korral sama.<br />
PHAJ ekspluateerimisel a<strong>vald</strong>ab merest süsteemi kaasatud ja hiljem välja pumbatav veemass<br />
mõju Tahkumäe neeme ümbruse merealade zoo- ja ihtüoplanktoni kooslustele. Muuga PAHJ kavandatav<br />
veehulga sissevõtt turbiinitunnelisse on 120 m 3 /s. Võttes zoo- ja ihtüoplanktoni keskmiseks<br />
biomassiks sisenevas vees 10 mg/l (kevadel) saame, et turbiinidele võib sattuda ligikaudu<br />
0,12 kg zoo- ja ihtüoplanktonit sekundis ehk 432 kg tunnis. Siit edasi täpsemate andmete puudusel<br />
võib spekuleerida, et kui hukkub ka ainult 20% zoo- ja ihtüoplanktonist, siis teeb see umbes<br />
80 kg tunnis. Kas seda on vähe või palju, on juba palju raskem hinnata.<br />
Mõju sõltub otseselt süsteemis kasutatud veemassi parameetrite (keemiline koostis, temperatuurirežiim,<br />
hapniku- ja valgustingimused) muutumise ulatusest. Ihtüoplanktonile (kalalarvidele)<br />
84 http://fwafishforum.com/ FScriteria.htm<br />
164 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
võib täiendavalt mõju a<strong>vald</strong>ada ka veesamba rõhk maa-aluses basseinis. Mikroskoopiline<br />
zooplankton rõhu suhtes eeldatavasti tundlik ei ole, sest seda esineb ka sügavates meredes.<br />
Vastuse leidmise teeb keerulisemaks ka asjaolu, et ei ole mingeid andmeid selle kohta, kui kiiresti<br />
taastuvad merre tagasipaisatavas veehulgas zoo- ja ihtüoplanktoni kooslused kaugematelt aladelt<br />
veehaarde lähialadele sissetulnud isendite arvelt. Koosluste kompensatsioon kindlasti toimub,<br />
kuid see võib aja jooksul kahaneda (ka kaugematelt aladelt invaseeruv zoo- ja<br />
ihtüoplankton ning kalad satuvad veehaardesse ja hukkuvad), mis võib hakata mõjutama piirkonna<br />
toiduahelat.<br />
Eeltoodust lähtudes võib suure tõenäosusega eeldada, et just ihtüoplanktoni sisukohalt võib olla<br />
tegemist olulise negatiivse mõjuga. Mõju vähendamiseks ihtüoplanktonile on otstarbekas kaaluda<br />
süsteemis kasutatava vee korduvkasutust ehk basseini rajamist Tahkumäe neeme idarannikumeres<br />
või rajada veehaarde veevõtutoru umbes 30 m sügavusele merre, kus elustikku esineb minimaalselt<br />
(vt ptk 11). Omamata praegu võimalust täpsemate arvutuste teostamiseks, võib eksperthinnanguna<br />
siiski oletada, et sel juhul jääks hävitamata tonne ihtüoplanktonit aastas.<br />
Vt ka surnud orgaanika mõju merekeskkonnale käesoleva peatüki lõpus. Täiendavate uuringute<br />
vajadus vt ptk 13 ja seire läbiviimine ptk 12.<br />
Mõju kalastikule ja kalapüügile<br />
Alternatiiv 1<br />
Tuleb arvestada, et veehaare asub vahetult söekai lähedal (vähemalt praeguse seisuga on see<br />
nii). Söe lastimisel paratamatult tekkiv tolm settib lääne- ja lõunakaarte tuultega just merealale,<br />
kust veevõtt toimub. Veevõtuga sellelt merealalt ja ka vee tagasivooluga resuspenseerub tõenäoselt<br />
osa juba settinud tolmust uuesti ja põhimõtteliselt on võimalus, et see tolm kantakse suuremale<br />
merealale. Taas ringlusesse sattunud peenike söetolm on olulise mõjuga, seda eelkõige piki<br />
Soome lahe põhihoovust itta. Muutub vee läbipaistvus ja sellega seoses valgustingimused, hapnikusisaldus<br />
jms. Söetolmu leviku ja mõju aspekt tuleks lisada merekeskkonna seire koosseisu (vt<br />
ptk 12).<br />
Veehaarde mõjust kalastikule vt allpool.<br />
Alternatiiv 2<br />
Tehissaare eksisteerimine ja selle teenindamine (v.a veehaarde mõju – vt allpool) ei tohiks kalastikule<br />
olulist mõju tekitada, sest rajatava tehissaare asukohas ja selle lähipiirkonnas juba praegu<br />
kalakoelmud ei tööta.<br />
Veehaarde mõju kalastikule<br />
Veehaarde mõju kalastikule on põhimõtteliselt sarnane mõlema käsitletava alternatiivi korral.<br />
Veevõtt merest võib endaga kaasa tuua kalade, eriti füüsiliselt nõrgemate noorjärkude sattumise<br />
veevõtu kaitserestidele, kus nad võivad hukkuda.<br />
Muuga PHAJ veehaarde eelprojekt (Merin, 2010) näeb ette suurimaks veevõtuks (ka tagastatava<br />
vee puhul) 120 m 3 /s ja veehaarde suuet ümbritseva ristkülikukujulise välisseina rajamist mõõdetega<br />
70 x 47 m. Veehaardele ehitatakse kaitsevõre, mille piide vaheks pakutakse eelprojektis vähemalt<br />
2 cm. Voolukiirus võre juures oleks maksimaalselt 0,25 m/s (madalaima merevee taseme<br />
korral) ja keskmiselt mitte üle 0,2 m/s. Kaitsevõre kaugus vertikaalšahtist on ca 70 m. Võre on<br />
mõeldud risu kinnipüüdmiseks ja kalade vertikaalšahti sattumise vältimiseks.<br />
Siin tekivad aga teatud kahtlused, mis täpsemate andmete puudumisel ja vastavate uuringute<br />
vähesuse tõttu, ei pretendeeri küll kuigi kõrgele adekvaatsusele, kuid siiski on põhjendatud nendele<br />
tähelepanu pöörata:<br />
Muuga ja Ihasalu lahe rannikumeres elutsevad paljude kalaliikide noorjärgud (räim, ahven,<br />
viidikas, ümarmudil jne) rääkimata sellistest väikestest kaladest nagu mudilased ja<br />
merinõel. Nende ujumiskiirused ei küüni suure tõenäosusega kiiruseni 0,2 m/s, saati siis<br />
0,25 m/s. Nn rusikareegli kohaselt suudavad paljude kalaliikide isendid pikemat aega<br />
165 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
(mõnel liigil piirdub see kümnete sekunditega, teistel kümnete minutitega) liikuda kiirusega,<br />
mis on võrdne või vähemalt mitte kordi rohkem tema kehapikkusest sekundis (särjel<br />
näiteks on see suhtarv võrdne ligikaudu 2 kehapikkusega sekundis).<br />
Seega veehaarde eelprojektis pakutud maksimaalne veevoolu kiirus kaitsevõrel ei taga<br />
üheselt mainitud kalade noorjärkude puhul nende võrest läbikandumise vältimist.<br />
0,2-0,25 m/s tagab suure tõenäosusega seda kaladele alates pikkusest üle 10-15 cm<br />
(sõltuvalt liigist). Lisaks sellele tekib restide vahetus läheduses turbulentne veevool, mis<br />
paljudel kaladel tekitab nn optomotoorse reaktsiooni ja sellisel juhul kala ei pruugi üldsegi<br />
„teadlikult“ vältida resti läbimist. See on siiski väga liigispetsiifiline probleem ja seda tuleks<br />
uurida reaalsetes konkreetsetes oludes. Näiteks räimel on seda leitud eksperimentaalvaatlustega.<br />
Räime keskmiseks liikumiskiiruseks mõõdeti seejuures kaks kehapikkust<br />
sekundis;<br />
Kalade noorjärkude keha maksimaalne läbimõõt on paljudel liikidel väiksem kui 2 cm.<br />
See kehtib isegi suguküpse räime, tindi, viidika ja mõne teise kalaliigi suhtes. Võib arvata,<br />
et suur osa räimest ja ka mitmest teisest liigist on võimelised taolisest võrest ka siis<br />
läbi ujuma, kui puudub „sisseimev“ veevool;<br />
Täpsustamist vajab, kuidas toimib veehaarde kaitsevõre (vastupidavuse mõttes) talvel nii<br />
püsi- kui ka rüsijää tingimustes;<br />
Selgusetu on ka probleem, kas ja kuidas muutub väljapumbatava ja merre tagastatava<br />
vee hüdrokeemia ning temperatuur.<br />
Pikemas perspektiivis on tegemist taastootmispotentsiaali langemisega ja mitte üksnes räimel,<br />
vaid on reaalne oht toiduvõrgustiku kollapsiks Muuga ja Ihaslalu lahtedes ja ümbritsevas merealas.<br />
Üldiselt võib läbitöötatud kirjanduse puhul jõuda järeldusele, et korduvkasutusega veega (2 reservuaari)<br />
pump-hüdroelektrijaamade mõju kalastikule on märgatavalt väiksem, kui seda on<br />
oodata veevahetusega jaamade puhul.<br />
Vt ka surnud orgaanika mõju merekeskkonnale.<br />
Surnud orgaanika mõju merekeskkonnale<br />
Planktoni (sh ihtüoplankton) sattumist süsteemi saab oluliselt vähendada (mitte täies mahus vältida)<br />
vee suletud kasutussüsteemis või viies veehaarde veevõtutoru sellisele sügavusele merre,<br />
kus elustik praktiliselt puudub (vt ptk 11). Kuigi vee sissevõtu ette on kavandatud restid, ei takista<br />
see ka väikeste (alla 2 cm paksusega) kalade, kala noorjärkude ja planktoni sattumist süsteemi.<br />
Surnud plankton ja kalad, mis satuvad merre vee tagasipumpamisel, suurendavad veekogu<br />
orgaanilise aine sisaldust.<br />
Igasugune surnud orgaanika sattumine (vee)keskkonda mõjutab, sõltuvalt saaste ulatusest,<br />
keskkonna seisundit. Kahjuks sellekohased uuringud nii meil kui mujal maailmas sisuliselt puuduvad.<br />
Kuna pole võimalik prognoosida, millises koguses võib planktonit jt elusorganisme süsteemi<br />
sattuda, siis ei saa ka täpselt hinnata, kas surnud orgaanika näol on tegemist oluliste mõjutustega<br />
merekeskkonnale.<br />
Lähtudes kevadperioodil süsteemi sattuda võivast zoo- ja ihtüoplanktoni kogusest 432 kg/h<br />
(0,12 kg/s; vt eespool) ja oletusest, et süsteemis hukkub 20% zoo- ja ihtüoplanktonist, saame<br />
surnud orgaanika koguseks umbes 80 kg/h. Kui arvestada see kogus ühele PHAJ töötsüklile (vee<br />
sissevoolu aeg 12 tundi), saame surnud orgaanika koguseks 960 kg ehk peaaegu ühe tonni. Sellise<br />
koguse surnud orgaanika sattumine merekeskkonda põhjustab kindlasti olulise keskkonnamõju,<br />
mis väljendub hapnikusisalduse vähenemises, vee pH languses, H2S tekkes jne. Selles arvestuses<br />
puuduvad süsteemi sattuda võivate ja turbiinidel hukkuvate kalade kogused.<br />
Kas veehaarde suudmes oleks võimalik või mõistlik kasutada filtrit või vähendada vee sissevoolu<br />
kiirust, sõltub täpsemast projektlahendusest. Kuna maailmapraktika selles osas puudub, siis<br />
mõistlikkuse, tasuvuse, süsteemi töökindluse jms osas on raske hinnangut anda. Filtrite raken-<br />
166 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
damisega elustiku hukkumise ulatus tõenäoliselt oluliselt ei vähene, sest suur osa elustikust hukkub<br />
ka filtritele surutult. Väheneb vaid merekeskkonna füüsikalis-keemiste parameetrite halvenemine,<br />
kui filtritel hukkunud elustik tagasi merre ei satu. Filtrite sisu tuleb kokku koguda ja<br />
nõuetekohaselt käidelda. Kuna filtri sisu näol on tegemist biojäätmetega, siis selle käitlemine<br />
toimub jäätmeseadusega ette nähtud korras.<br />
Filtrite regulaarne puhastamine on kindlasti väga töömahukas ja kulukas, kuid seda võimalust tuleks<br />
projekteerimise staadiumis siiski kaaluda.<br />
8.9. Mõju muinsuskaitseobjektidele<br />
Objektid maismaal<br />
PHAJ kasutamine ja „olemasolu“ ei a<strong>vald</strong>a alternatiivide 1 ja 2 korral olulisi negatiivseid mõjusid<br />
naabruses paiknevale Rebala muinsuskaitsealale.<br />
Objektid meres<br />
Kui PHAJ on rajatud ja kasutusel (sõltumata käsitletud alternatiivist), ei mõjuta PHAJ tegevus<br />
edaspidi võimalikke merearheoloogia objekte.<br />
0-alternatiiv<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
Rebala muinsuskaitsealale sellest, kas Muuga Tööstusparki PHAJ krundile rajatakse sellise iseloomuga<br />
objekt, mis seda ala võiks mõjutada. Antud juhul eeldatakse, et 0-alternatiivi korral oluline<br />
mõju puudub.<br />
8.10. Mõju jäätmetekkele<br />
PHAJ käitamise ajal – elektritootmise protsessis – jäätmeid ei teki. Ettevõttes masinate ja seadmete<br />
regulaarse hooldamise käigus tekkivad jäätmed (nt kasutatud õlid, määrdeained jms) ning<br />
olmejäätmed antakse üle jäätmekäitlusfirmadele.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
jäätmetekkele sellest, kas Muuga Tööstusparki PHAJ krundile rajatakse sellise iseloomuga objekt,<br />
mis jäätmeteket võiks mõjutada. Antud juhul eeldatakse, et 0-alternatiivi korral oluline mõju<br />
puudub.<br />
8.11. Mõju piirkonna liikluskoormuse kasvule<br />
Nuudi tee perspektiivse liikluse kujundavad naabruses paiknevad maakasutused. Põhiliseks maakasutusliigiks<br />
on tootmismaa, mille pindala vahetult Nuudi tee äärsetel kinnistutel ulatub 3 ruutkilomeetrini.<br />
Liiklusprognoos saab antud juhul olla äärmiselt ligikaudne, sest väga palju sõltub<br />
maakasutuse arengutempodest ja maakasutuse detailsemast struktuurist: otsene tootmine vajab<br />
vähem transporti kui laomajandus. Sadama lähialana on perspektiivne <strong>vald</strong>kond just laomajandus,<br />
samuti mitmesugune kaupade/toodete väärindamine, mille käigus antakse sisse- või väljaveetavale<br />
kaubale oluline lisandväärtus (näiteks pakendamise teel).<br />
PHAJ käitamisaegsel perioodil ei toimu enam materjalivedu. Alale jäävad liikuma PHAJ teenindamisega<br />
seotud veoautod, mille liiklussagedus on oluliselt väiksem kui rajamisaegsel perioodil.<br />
PHAJ ei põhjusta käitamise ajal olulist täiendavat liikluskoormust ja kõikide teiste piirkonda kavandatavate<br />
arengute kontekstis võib seda mõju lugeda väheoluliseks.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
piirkonna liikluskoormusele sellest, millise iseloomuga objektid Muuga Tööstusparki PHAJ krundile<br />
167 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
ja teistele Nuudi tee äärsetele kruntidele rajatakse. Laokompleksi ja logistikakeskusega kaasneb<br />
reeglina suurem transpordikoormus võrreldes tööstusettevõttega. Antud juhul eeldatakse, et<br />
0-alternatiivi korral oluline negatiivne mõju piirkonna liikluskoormusele puudub.<br />
8.12. Võimalik mõju maapinna vibratsioonile<br />
PHAJ käitamise ajal – elektritootmise protsessis – vibratsiooni ei teki.<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
vibratsioonitasemele piirkonnas sellest, millise iseloomuga objekt Muuga Tööstusparki PHAJ<br />
krundile rajatakse. Antud juhul eeldatakse, et 0-alternatiivi korral vibratsioonist tingitud oluline<br />
negatiivne mõju puudub.<br />
8.13. Sotsiaal-majanduslikud mõjud käitamise perioodil<br />
8.13.1. Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale<br />
0-alternatiivi korral (kui PHAJ-d ei rajata, kuid muud arengud piirkonnas jätkuvad) sõltub mõju<br />
inimeste heaolule, tervisele ja varale sellest, milline objekt PHAJ asemel sellele krundile Muuga<br />
Tööstuspargis rajatakse ning millised on teised arengud piirkonnas. Ei ole tõenäoline, et krunt<br />
jääb kasutuseta, sest vastavalt Muuga Tööstuspargi DP-le on tegemist tootmismaaga. Kuna muid<br />
arendustegevusi peale PHAJ käsitletavale territooriumile teadaolevalt ei kavandata ja pole teada,<br />
millise iseloomuga objekt võiks PHAJ asemele tulla, siis eeldatakse antud juhul, et 0-alternatiivi<br />
korral olulist negatiivset mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale ei põhjustata.<br />
Alljärgnevalt analüüsitakse alternatiivide 1 ja 2 võimalikke mõjusid inimeste heaolule, tervisele ja<br />
varale müra, õhusaaste ja visuaalse mõju seisukohalt.<br />
Müra<br />
PHAJ käitamisaegsel perioodil jääb mõlema vaadeldud alternatiivi korral müratekitavaks objektiks<br />
väljuv õhuvool, mis pärineb ventilatsioonišahtidest. Ventilatsioonisüsteemid töötavad käitamisaegsel<br />
perioodil väiksemal võimsusel kui rajamisaegsel perioodil, mis tähendab, et ka on müratasemed<br />
väiksemad. Seega käitamise ajal ei esine Muuga PHAJ tegevusest piirkonna lähimate elamute<br />
juures lubatust kõrgemaid müratasemeid.<br />
Müratasemete normeerimise peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise kaitsmine. Antud olukorras,<br />
kus müratasemete ületamisi ei ole ette näha, võib PHAJ käitamisega seonduva müra mõju<br />
inimeste tervisele lugeda väheoluliseks.<br />
PHAJ käitamisega kaasneva müra mõju hinnang vt ptk 8.5.<br />
Õhusaaste<br />
Tuginedes välisõhu kvaliteedi hinnangule (vt ptk 8.4), PHAJ käitamise faasis välisõhku saasteaineid<br />
ei paisata. Lähtudes eeltoodust ei a<strong>vald</strong>a PHAJ käitamine õhusaaste seisukohalt inimeste<br />
tervisele negatiivset mõju.<br />
Visuaalne mõju (vaated)<br />
PHAJ käitamisaegsetest mõõtmetest parema ettekujutuse saamiseks on koostatud 3D<br />
visualiseering. Vaadete alguspunktide kirjeldus ja skeem vt ptk 7.9.1.<br />
Vaated PHAJ-le on rajamise (vt ptk 7.9.1) ja käitamise ajal erinevad. Pärast ehitusperioodi lõppu<br />
demonteeritakse 80 m kõrgune tõstetorn. Planeeritavale alale jäävad alles 40 m kõrgune tõstetorn,<br />
mida kasutatakse töötajate tõstmiseks, avariiväljapääsuks ja maa-aluse osa ventileerimiseks,<br />
ning muud hooned maksimaalse kõrgusega 14 m. Säilitatav tõstetorn on visuaalselt võrreldav<br />
ca 12-13-korruselise tornelamuga. Muud PHAJ hooned vastavad ca 4-korruselise elamu kõr-<br />
168 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
gusele. Säilitatav tõstetorn ega teised hooned ole kummagi alternatiivi puhul ümberkaudsetest<br />
asulatest (analüüsitud vaatepunktidest) inimese vaatekõrguselt nähtavad.<br />
Seega võib PHAJ mõju vaadetele selle käitamise perioodil lugeda ebaoluliseks.<br />
Vaated kõikidest eelnimetatud punktidest vt <strong>KSH</strong> aruande Lisa 4. Alljärgnevalt on välja toodud<br />
mõned PHAJ käitamisperioodi iseloomulikumad pildid.<br />
Joonis 75. Alternatiiv 1. Käitamisaegne vaade 400-600 m kõrguselt Kallavere vaatepunktist<br />
Joonis 76. Alternatiiv 1. Käitamisaegne vaade inimese kõrguselt Uusküla vaatepunktist.<br />
169 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 77. Alternatiiv 2. Käitamisaegne vaade inimese kõrguselt Saviranna küla vaatepunktist.<br />
Viimasel pildil (Joonis 77) vaatevälja jäävad hooned on olemasolevad elumajad, mis ei ole seotud<br />
Muuga PHAJ hoonestusega.<br />
Avaliku arvamuse uuringu tulemused<br />
Avaliku arvamuse uuringu (küsitluse) läbiviimise eesmärk oli välja selgitada, kas kavandatav<br />
PHAJ võib mõjutada või häirida elanike igapäevast elu ja mis on nende ettepanekud kompromisslahenduseks.<br />
Samuti selgitati välja kohalike elanike jaoks olulised keskkonnaaspektid. Avaliku arvamuse<br />
uuringu aruanne vt Lisa 5, küsitluse läbiviimise metoodika vt ptk 4.2.3. Avaliku arvamuse<br />
uuringu tulemuste kokkuvõte PHAJ ehitusaegse perioodi kohta vt ptk 7.9.1.<br />
Enamus inimesi ei ole Eesti elektrimajanduse arengukavast aastani 2018 midagi kuulnud. Sellegipoolest<br />
oli enamus inimesi (80% vastanutest) poolt, et Eestis tuleks suurendada taaskasutatavate<br />
energiaallikate osakaalu kogu energiatootmises.<br />
Küsitluse käigus selgus, et mida kaugemal kavandatava tegevuse alast inimesed elavad, seda<br />
vähem on nad Muuga PHAJ kavandamisest teadlikud (31% vastanutest oli PHAJ-st kuulnud ja<br />
15% tutvunud arendusprojekti materjalidega) ning seda enam ei osanud nad vastata küsimustele,<br />
mis puudutasid PHAJ eeldatavat mõju erinevatele aspektidele, samuti otsustada, kas PHAJ rajamine<br />
on vajalik või mitte. Seetõttu vastati enamasti, et PHAJ-l ei ole neile isiklikult mingisugust<br />
mõju või nad ei oska seda mõju ette kujutada. Sellegipoolest oli näha, et inimesed on koostööaltid<br />
ja ootavad rohkem informatsiooni (ka venekeelset) sadamaalale rajatava uue suure elektrijaama<br />
kohta. Seega oleks vaja läbi viia rohkem teavitustööd kohalike inimeste hulgas.<br />
Mida lähemal kavandatava tegevuse alale inimesed elavad, seda enam ollakse PHAJ-st teadlikud<br />
ja ollakse ka rohkem mures oma elukeskkonna pärast. Esines oluliselt rohkem negatiivseid arvamusi<br />
ja kommentaare. Kavandatava tegevuse lähikülade (Saviranna ja Uusküla külad) elanikud ei<br />
usu, et arendusprojekt neile isiklikult midagi head kaasa toob. Pigem kardavad nad, et PHAJ tegevus<br />
reostab merekeskkonda, saastab õhku ja tekitab palju müra. Sellest tulenevalt muretsetakse<br />
oma tervise ja ka kinnisvara hindade langemise pärast.<br />
Enam oskasid inimesed kaasa rääkida olemasoleva Muuga sadama mõjudele, kuigi ka selles osas<br />
selgus, et suurt osa inimesi sadama tegevus ei mõjuta mingil moel. Kõige enam negatiivseid vastuseid<br />
toodi välja välisõhu kvaliteedi osas, eelkõige mainiti sadamaalal tegutsevat söeterminali,<br />
mis rikkuvat oma tegevusega ümbruskonna õhukvaliteeti. Seetõttu kardavad mitmed inimesed,<br />
et PHAJ halvendab välisõhu kvaliteeti veelgi.<br />
170 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Enamus inimesi oli kavandatava tegevuse suhtes siiski positiivselt või neutraalselt meelestatud.<br />
See tuli välja ka küsitluse tulemustest – positiivseid vastuseid oli 24%, pigem positiivseid 25%,<br />
neutraalseks jäi 39% vastajatest ning negatiivsed ja pigem negatiivsed olid vastavalt 7% ja 5%<br />
vastajatest. Kokkuvõttes võib öelda, et vastanute hulgas oli 12% neid inimesi, kellele PHAJ rajamine<br />
on vastumeelne. Enamus vastanuid ütles, et PHAJ rajamine ei muuda nende elukeskkonda,<br />
võrreldes tänase olukorraga (40% vastanutest). Selgus, et inimestele on kõige tähtsamad tegurid<br />
tervis, puhas põhjavesi, õhukvaliteet ja müratase piirkonnas. Nimetati ka kinnisvara- ja elektrihindu<br />
ning mereelustikku. Kui mõju neile aspektidele ei ole negatiivne, siis PHAJ rajamine ei oma<br />
inimeste elukvaliteedile olulist kahjustavat mõju.<br />
Hetkel olemasolev Muuga sadam ei mõjuta samuti enamikku inimestest, v.a välisõhu kvaliteedi<br />
osas. Vähema arvu vastanute arvates a<strong>vald</strong>avat Muuga sadama tegevus siiski negatiivset mõju<br />
müratasemele piirkonnas, mereelustikule, inimeste tervisele, rannajoone arengule.<br />
Enamus vastajaid (77%) pooldas alternatiivi 1 – PHAJ maapealse osa rajamist Muuga Tööstuspargi<br />
alale – ning tõi peamiste argumentidena välja, et seda on võrreldes alternatiiviga 2 odavam<br />
ehitada ning see kahjustab vähem merekeskkonda. Alternatiivi 2 pooldajad, kes olid enamasti<br />
maismaa planeeringualale lähemal elavad inimesed, tõid jällegi välja, et neil on hirm suureneva<br />
müra, tolmu hulga ja elukeskkonnale põhjustatava koormuse ees. Seega, mida kaugemal objekt<br />
inimestest asub, seda parem (33% vastajatest).<br />
Kui inimestelt küsiti, millised ootused on neil PHAJ suhtes, vastati sagedamini, et loodetakse<br />
elektrihinna alanemist. Samuti loodetakse, et PHAJ annab piirkonna inimestele tööd ning arendusprojekti<br />
realiseerimisega kaasnevad vallale ja selle elanikele kompensatsioon ja hüved, mis<br />
toetavad <strong>vald</strong>a ja edendavad kohalikku elu. Suures osas siiski inimestel igasugused ootused PHAJ<br />
suhtes puudusid.<br />
Ettepanekute osas olid vastused kesised. Peamiselt mainiti, et arendusprojekti kohta võiks olla<br />
saadaval rohkem informatsiooni, sh ka venekeelsetele elanikele. Infot mõlemas keeles võiks lisada<br />
projekti kodulehele, valla kodulehele jne. Ettepanekutena öeldi veel, et ranna ja ujumiskohad<br />
võiks korda teha ning sõiduteid asfalteerida.<br />
Kommentaare kavandatava tegevuse osas esitati nii positiivseid kui ka negatiivseid. Rohkem<br />
andsid kommentaare siiski negatiivse arvamusega inimesed. Korduvalt nimetati, et söeterminali<br />
mõju piirkonna õhukvaliteedile on halb.<br />
8.13.2. Prognoos kinnisvarahindade muutusele<br />
Prognoosi aluseks on PHAJ DP <strong>KSH</strong> raames ERI Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnang kavandatava<br />
tegevuse ja käitamisaegse mõju kohta piirkonna elamute kinnisvara hindadele (Lisa<br />
8). Prognoos kinnisvarahindade muutusele juhul, kui jaama ei rajata, ning PHAJ rajamise ajal vt<br />
ptk 7.9.3.<br />
PHAJ käitamisaegne mõju kinnisvara hindadele võrreldes 0-alternatiiviga<br />
Kuna vastavalt esitatud andmetele käitamisperioodil õhusaaste puudub, siis seda aspekti ei käsitletud.<br />
Vastavalt esitatud andmetele Muuga PHAJ valmimisel müratekitavad tegevused praktiliselt puuduvad,<br />
sest kõik potentsiaalsed müraallikad on paigutatud siseruumidesse või asuvad mitusada<br />
meetrit maa all. Käitamisaegsel perioodil ei ole enam vajalik materjalivedu, mis tähendab, et ka<br />
Muuga PHAJ raudteeliiklus enam ei tööta ning alale jäävad liikuma teenindusega seotud veoautod,<br />
mille liiklussagedus on väiksem kui rajamisaegsel perioodil.<br />
Müratekitavateks objektideks jäävad ventilatsioonišahtid. Ventilatsioonisüsteemid töötavad täisvõimsusel<br />
ainult ehitusperioodi lõpus, kui kaevandamine on jõudnud maksimaalsele sügavusele<br />
maa alla. Vastavalt esitatud infole teostati müra modelleerimine situatsioonis, kus ventilatsioon<br />
töötab maksimumtasemel, et selgitada välja n.ö halvim müraolukord keskkonnas. Müra modelleerimine<br />
näitas, et juba rajamisaegsel perioodil, kui ventilatsioonisüsteem töötab maksimaalsel<br />
171 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
võimsusel, ei esine lähimate elamute juures lubatust kõrgemaid müratasemeid. Ventilatsioonisüsteemid<br />
töötavad käitamisaegsel perioodil väiksemal võimsusel kui rajamisaegsel perioodil, mis<br />
tähendab, et ühtlasi on müratasemed väiksemad.<br />
Joonis 78. Käitamisaegne mõju, mürakaart,<br />
alternatiiv 2<br />
Joonis 67. Käitamisaegne mõju, mürakaart,<br />
alternatiiv 1<br />
Kuna vastavalt esitatud andmetele käitamisperioodil õhusaastet enam ei esine ja mürafoon on<br />
väga madal, siis need kinnisvarahindadele mõju ei a<strong>vald</strong>a. Jääb ainult võimalik psühholoogiline ja<br />
visuaalne mõju. Kuna aga käitamisaegseks perioodiks objekti silmatorkavaimad osad (nt kuni 80<br />
m kõrgune rajamisaegne tõsteskipp) demonteeritakse, siis objekti olemasolu kinnisvarahindadele<br />
märgatavat mõju ei a<strong>vald</strong>a.<br />
Alljärgnevas tabelis (Tabel 15) on kokkuvõtvalt toodud võimalikud mõjud kinnisvarahindadele<br />
PHAJ käitamisaegsel perioodil.<br />
Tabel 15. Võimalik mõju kinnisvarahindadele PHAJ käitamisaegsel perioodil<br />
Piirkond<br />
Mõju %-des<br />
Alternatiiv 1 Alternatiiv 2<br />
Saviranna 0% 0%<br />
Kallavere 0% 0%<br />
Uusküla 0% 0%<br />
Maardu (korter) 0% 0%<br />
Kokkuvõttes PHAJ käitamisaegne mõju kinnisvarahindadele antud andmete põhjal puudub.<br />
8.13.3. Mõju laevaliiklusele Muuga sadama piirkonnas<br />
0-alternatiiv<br />
PHAJ-d ei rajata, Muuga sadama areng jätkub vastavalt Tallinna Sadama AS-i arenguplaanidele<br />
(Muuga sadama idaosa laiendus http://www.ts.ee/muuga-arendusplaanid). Mõju laevateedele ja<br />
navigatsioonile käsitletakse koos arendusplaanidega.<br />
Alternatiiv 1<br />
Käitamisaegsel perioodil veehaarde toimimisel söeterminali kai ääres mõju ei ole (Joonis 30).<br />
Veehaarde asukoht kail on soovitav märkida vastava viidaga. Käitamisaegsel perioodil maapealses<br />
osas säilitatav 40 m kõrgune torn ei tohi hakata segama navigatsioonimärkide vaadeldavust.<br />
Torni valgustus tuleb lahendada nii, et see ei hakkaks eksitama laevaliiklust. Lahendus kooskõlastada<br />
Veeteede Ametiga.<br />
172 /208
Alternatiiv 2<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Tehissaare rajamisel Muuga sadamast ida poole olulist mõju laevade navigatsioonile ette näha ei<br />
ole, sest tegemist on looduslikult madala veega alaga (Joonis 30) ja laevad ei satu sellesse piirkonda<br />
(Joonis 27). Tehissaar ei jää laevateedele ega sega asukoha mõttes laevade senist liikumistrajektoori<br />
(Joonis 68). Oluline on jälgida, et saarel asuvad ehitised, sh 40 m kõrgune torn, ei<br />
hakka häirima navigatsioonimärkide vaadeldavust piirkonnas. Ühtlasi on vaja kooskõlastada tehissaare<br />
ja rajatiste valgustus Veeteede Ametiga ning järgida ameti juhiseid saare markeerimise<br />
osas, et need ei eksitaks piirkonnas navigeerivaid või ankrus olevaid aluseid.<br />
Alternatiiv 2 omab mõnevõrra suuremat mõju piirkonna navigatsioonitingimustele kui alternatiiv<br />
1, kuid juhul, kui peetakse kinni soovitustest ning tegevus kooskõlastatakse Veeteede Ametiga,<br />
puudub oluline mõju laevateedele ning laevade navigatsioonitingimustele piirkonnas.<br />
Eelistatud alternatiivid navigatsiooni seisukohast on alternatiivid 0 ja 1.<br />
8.13.4. Mõju elektrisüsteemile ja majandusele<br />
Elektrihinna langetamine<br />
Tipukoormuste katmine PHAJ abil:<br />
- NordPool turul kaetakse elektritarbimise tipud kõige kallimate tootmishindadega tootjate<br />
poolt, kes määravad sellega tiputundide väga kõrged hinnad;<br />
- PHAJ-l on võimalik töötada tiputundidel täisvõimsusel ja välistada kõige kõrgemate hindadega<br />
tootja pääs turule ja sellega suruda tiputundide elektrienergia hind alla.<br />
Tipukoormust katvate elektrijaamade investeeringute vähendamine:<br />
- tarbimistipp kasvab vaatamata pingutustele selle kasvu ohjeldada;<br />
- tarbimise katmiseks vajalike elektrijaamade ehitus turupõhiselt ei ole võimalik ja vajalik<br />
on investeeringute tugi subsiidiumite näol;<br />
- uute tipujaamade ehitamisel on eelistatud väikseima investeeringukuluga elektrijaamad.<br />
Samuti on oluline muutuvkulu suurus, mis väljendub hiljem otseselt elektrienergia hinnas;<br />
- PHAJ muutuvkulud on väikesed ja puudub sõltuvus CO2 hinnast;<br />
- graniidi kaevandamise ja PHAJ ühiste rajatiste sünergiast tulenev investeering on võrreldav<br />
gaasiturbiini investeeringuga;<br />
- PHAJ kasutamine tipuenergia tootmiseks on elektriturul hinda vähendav.<br />
Ülekandeliinide kadude vähendamine:<br />
- PHAJ kasutamine suurtest transiidivoogudest tingitud elektrivõrgu kadude minimiseerimiseks<br />
vähendaks ülekande tariifi;<br />
- vähendades elektrivõrkude kadusid, võimaldaks PHAJ säästa umbes 39 000 MWh aastas,<br />
mis tähendaks umbes 2 miljonit eurot säästu aastas;<br />
- PHAJ abil saab kompenseerida reaktiivenergiat ja vähendada vajadust reaktiivenergiat<br />
kompenseerivate seadmete ehitamiseks, mis tähendaks umbes 4 miljonit eurot säästu.<br />
Liinide renoveerimise vajaduse edasilükkamine:<br />
- PHAJ töötamisel vähenevad 330 kV elektriliinides transiidivood;<br />
- lükkub edasi vajadus suureneva transiidivoo läbilaskmise tagamise eesmärgil elektriliinide<br />
renoveerimiseks, mis tähendaks umbes 32 miljonit eurot säästu;<br />
- renoveerimise edasilükkamine vähendab survet ülekandetariifi tõusule.<br />
Energiajulgeoleku suurendamine<br />
Taastuvenergia osakaalu suurendamine ja võimsusdefitsiidi vähendamine:<br />
173 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
- PHAJ võimaldab tasakaalustada tuuleparkide toodangu kõikumist ja seega saab tuuleparkide<br />
võimsust arvestada võimsusbilansis. Sellega langeb ära vajadus suurteks investeeringuteks<br />
fossiilseid kütuseid kasutavatesse elektrijaamadesse;<br />
- CO2 hinna eeldatava tõusu korral muutub tuuleenergeetika konkurentsivõimeliseks ja fossiilseid<br />
kütuseid kasutavad elektrijaamad kaotavad konkurentsivõime. Eriti halvas olukorras<br />
on põlevkivijaamad kui enim CO2 emiteerivad elektrijaamad.<br />
PHAJ ja tuuleparkide suurem kasutamine vabastab põlevkivi vedelkütuste tootmiseks:<br />
- põlevkivi kaevandamisele on seatud riikliku arengukavaga piirangud;<br />
- põlevkivi saab oluliselt paremini väärtustada põlevkiviõli ja sellest vedelkütuste tootmisega.<br />
Vedelkütuste tootmine vähendab oluliselt Eesti energeetilist sõltuvust.<br />
Sõltumatuse suurendamine Venemaa elektrisüsteemist:<br />
- Eesti elektrisüsteem koos Läti ja Leedu süsteemidega töötavad paralleelselt Venemaa ja<br />
Valgevene elektrisüsteemiga. Ühtse energiasüsteemi sageduse eest vastutab Venemaa;<br />
- elektrisüsteemi reguleerimisel kasutatakse Venemaa suhtes võimalust eksida bilansi<br />
hoidmisel 30 MW tunnis mõlemas suunas, st tarbida rohkem või toota rohkem;<br />
- tehtud ebabilanss klaaritakse bilansienergia eest tasumisega. Ühtses energiasüsteemis on<br />
oma avariitõrjeautomaatika, mis toimib kõikidele osapooltele;<br />
- PHAJ on võimeline pakkuma Eesti süsteemihaldurile reguleerimisteenust ja samuti avariiautomaatika<br />
väljaehitamist Eesti elektrisüsteemi avariide likvideerimiseks;<br />
- võimalik on vähendada sõltuvust Venemaa elektrisüsteemist kuni Eesti elektrisüsteemi<br />
täieliku eraldamiseni sellest.<br />
Elektrivarustuse kvaliteedi tõstmine<br />
Elektrisüsteemi reguleerimine mõlemasuunaliselt:<br />
- Eesti elektrisüsteemi saab täna reguleerida Läti energiasüsteemi teenust kasutades ja piiratud<br />
ulatuses Narva Elektrijaamade (NEJ) poolt;<br />
- NEJ vanade plokkide sulgemise järel on süsteemi reguleerimine praktiliselt väga piiratud.<br />
Vajalik on ehitada reguleerimiseks sobivaid elektrijaamu;<br />
- PHAJ ehitamisel on võimalik energiasüsteemi reguleerida väga kiirelt ja suures ulatuses;<br />
- PHAJ eelis näiteks gaasiturbiinide ees on võime reguleerida mõlemas suunas: tarbimise<br />
kasvu korral toodetakse elektrit ja tootmise ülejäägi korral minnakse tarbimise režiimi ja<br />
nii tasakaalustatakse süsteem;<br />
- süsteemihaldurid vajavad energiasüsteemi tasakaalustamiseks reguleerivaid võimsusi<br />
keskmiselt 10% töös olevatest võimsustest.<br />
Avariireservi teenuse pakkumine:<br />
- PHAJ pakub kõigile NordPool turupiirkonna süsteemioperaatoritele avariireservi hoidmise<br />
teenust ja tagab elektrisüsteemi N-1 kriteeriumi täitmise;<br />
- PHAJ asendab avariiliselt välja lülitunud suurima elektrivõrgu elemendi (elektrijaama,<br />
võrguühenduse jne).<br />
Süsteemi avariiautomaatika ehituse võimaluse pakkumine:<br />
- tänases ühtses elektrisüsteemis Venemaa ja Valgevenega on Balti riikide elektrisüsteemi<br />
avariitõrjeautomaatika üks osa ühtsest süsteemist. PHAJ ehitamisel on võimalik välja ehitada<br />
oma avariitõrjeautomaatika sõltumatult kolmandatest riikidest ja tagada süsteemi<br />
häireteta töö.<br />
330 kV võrgu pudelikaelte vähendamine:<br />
- turu laienemisel teistesse Balti riikidesse on oodata transiidivoogude kasvamist. Tänane<br />
liinide läbilaskevõime ei ole piisav ja rakendada tuleb turuosalistele piiranguid. PHAJ kasutamine<br />
võimaldab vähendada transiidivooge ja likvideerida piirangud turuosalistele.<br />
174 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Black-start funktsioon:<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
- PHAJ omab võimet alustada iseseisvat tootmist süsteemi väljalülitumise korral ja olla<br />
toeks elektrisüsteemi taaskäivitamisel.<br />
Pingetugi elektrisüsteemile:<br />
- elektrisüsteemi miinimumkoormuste juures suure transiidi olemasolul on vajalik töötavate<br />
generaatorite olemasolu elektrisüsteemis. PHAJ on võimeline pakkuma süsteemihaldurile<br />
minimaalsete kuludega elektrisüsteemi stabiilse töö tagamiseks vajalikku teenust.<br />
PHAJ sotsiaal-majanduslik efekt<br />
Eesti taastuvenergia kohustuste täitmine:<br />
- Eesti riigi taastuvenergia kohustuslik eesmärk on, et aastaks 2020 peab 25% energia<br />
lõpptarbimisest tulema taastuvenergiast (Euroopa Liidu keskmine eesmärk aastaks 2020<br />
on 20%);<br />
- 2008.a taastuvate energiaallikate osakaal energia lõpptarbimises oli 19,1%, mis tähendab,<br />
et Eestil tuleb suurendada oma taastuvenergia tootmist;<br />
- kuna potentsiaal biomassist energia tootmiseks on piiratud, jääb tuuleenergeetika ainukeseks<br />
lahenduseks, mis võimaldab oluliselt suurendada taastuvenergia tootmist.<br />
Eesmärgi saavutamine taastuvenergia osas ei ole kiire energiatarbimise kasvu tingimustes<br />
lihtne. Taastuvat elektrit saab toota selleks sobilikes piirkondades. Eestit loetakse tuulte poolest<br />
üheks paremaks piirkonnaks Euroopas. Lisaks on meil soodsad ehitustingimused (madal<br />
meri). Kuna tootmisse investeerimine on meie turupiirkonnas asukohast sõltumata konkurentsipõhine,<br />
on oodata meie rannikumerre suurte tuuleparkide rajamist.<br />
Bioenergia kasutamisel suuri muutusi ei ole oodata, sest toorme hind on juba täna väga kallis<br />
ega ole vaatamata toetustele elektri tootmisel konkurentsivõimeline. Elektri ja soojuse koostootmisel<br />
on piiranguks ka piisava soojustarbimise olemasolu. Katlamajades on biomass juba<br />
suures osas kasutusel.<br />
Väliskaubanduse bilansi parandamine:<br />
- avariireservi ost Lätist kaob;<br />
- bilansienergia ost Lätist kaob.<br />
Riigile maksubaasi suurenemine:<br />
- ressursimaks 10 miljonit eurot PHAJ ehitamise ajal;<br />
- teised ettevõtlus- ja sotsiaalmaksud täiendavad riigi/valla eelarvet 85 .<br />
Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti elektrimajanduse arengukavas aastani 2018 86<br />
(ELMAK) ja Eesti taastuvenergia tegevuskavas aastani 2020 püstitatud eesmärkidega (vt<br />
ptk 6.4). Kavandatava Muuga PHAJ rajamise eesmärk on tasakaalustada elektrisüsteemi (nt tuuleenergia<br />
puudujääki). Kavandatava jaama seosed ELMAK-iga vt käesoleva aruande ptk-s 1.1.<br />
8.14. Kumulatiivne mõju<br />
8.14.1. Mõju veekeskkonnale<br />
Mõju põhjaveele<br />
Käitamisaegset kumulatiivset mõju põhjaveele PHAJ normaalse töö korral ei ole ette näha. Oht<br />
põhjaveele võib ilmneda üksnes avariiolukorras. Seda ohtu on käsitletud peatükis 7.1.<br />
85 Allikas: OÜ Energiasalv<br />
86 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht: www.mkm.ee/public/ELMAK.pdf, seisuga<br />
18.11.2011<br />
175 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Mõju merevee kvaliteedile<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Muuga PHAJ käitamise ajal ei ole kumulatiivseid mõjusid merevee kvaliteedile ette näha, sest<br />
teadaolevalt ei kavandata teisi tegevusi, mille mõjud mereveele võiksid PHAJ (mitteoluliste) mõjudega<br />
liituda.<br />
Mõju avariilise reostuse levikule<br />
Avariilise reostuse all on antud juhul mõeldud Muuga sadama akvatooriumis või selle piirkonnas<br />
merre lekkinud naftareostust. Hinnatud on reostuse võimalikku levikut seoses PHAJ-ga.<br />
Avarii korral levib naftareostus sõltuvalt tuule suunast. Läänetuulte korral tekivad peamiselt idasuunalised<br />
hoovused ning naftareostus levib alternatiividest sõltumata Muuga sadamast veehaarde<br />
lähedale (vastavalt esitatud hoovuse kiirustele – vt ptk 3.2.2). Idatuulte korral on naftareostuse<br />
sattumine veehaarde lähedusse vähetõenäoline.<br />
Nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 käitamise ajal sõltub PHAJ töötsüklist, kas veehaarde lähedusse<br />
sattunud naftareostus kantakse veehaardesse või sellest eemale avamere poole (vastavalt<br />
esitatud hoovuse kiirustele). Kas ja kui palju kütust satub veehaardesse, sõltub kütuse tüübist<br />
(kergemad õlid ujuvad paremini) ja veehaarde tehnilistest lahendustest: kui sügavalt toimub<br />
veevõtt ja kas veehaarde ümber ehitatakse ujuvaid piirdeid. Mingi osa kütusest seguneb kindlasti<br />
ka veesambasse (lainetuse ja difusiooni tõttu), seega osa reostusest võib sattuda veehaarde<br />
kaudu kindlasti ka reservuaari. Nii võib juhtuda, et ka peale reostuse eemaldamist/hajumist<br />
pumbatakse merre reostunud vett PHAJ reservuaarist. Vee väljapumpamise tsüklis toimub aktiivsem<br />
kütuse hajumine PHAJ-st eemale.<br />
Et vältida reostunud merevee sattumist maa-alustesse reservuaaridesse, tuleb avariilise reostuse<br />
tekkimise korral Muuga sadama piirkonnas PHAJ töö seisata kuni reostusohu möödumiseni.<br />
8.14.2. Mõju välisõhu kvaliteedile<br />
Kuna Muuga PHAJ käitamise perioodil on õhku emiteerivad saasteainete kogused marginaalsed<br />
(vt ptk 8.4), siis PHAJ tegevusest tingituna kumulatiivse mõju suurenemist piirkonnas ei ole ette<br />
näha.<br />
8.14.3. Mõju piirkonna müratasemele<br />
Muuga PHAJ käitamise ajal müratekitavad tegevused praktiliselt puuduvad, sest kõik potentsiaalsed<br />
müraallikad on paigutatud siseruumidesse või asuvad mitusada meetrit maa all. Müratekitavaks<br />
objektiks jääb väljuv õhuvool, mis pärineb ventilatsioonišahtidest 40 meetri kõrgusel maapinnast.<br />
Arvutuste tulemusena on selle heli levik väga väike ja jääb elamute juures mitmekordselt<br />
alla lubatud piirnormide (vt ptk 8.5). Seega ei suurenda PHAJ tegevus koosmõjus teiste müraallikatega<br />
piirkonna olemasolevat kumulatiivset mõju mürataseme seisukohalt. Põhiliseks müratekitavaks<br />
tegevuseks jääb piirkonda endiselt söeterminali raudteetransport.<br />
8.14.4. Mõju maismaa looduskooslustele<br />
Käitamisperioodil maismaaelustikule olulisi kumulatiivseid mõjusid ei a<strong>vald</strong>u. Erandiks võib olla<br />
merelinnustik, millele võib a<strong>vald</strong>uda veekvaliteedi, põhjaelustiku ja kalastiku kaudu kumulatiivne<br />
mõju koos Muuga sadama põhjustatud mõjudega. Antud kumulatiivse mõju suurust ja olulisust<br />
on analoogiate puudumise tõttu väga keeruline hinnata.<br />
8.14.5. Mõju mereelustikule<br />
Muuga sadama akvatoorium Muuga lahes ei ole mereelustiku, sh kalastiku seisukohast enam looduslik<br />
ökosüsteem. Välja on kujunenud uus lokaalne ökosüsteem, kus praktiliselt puuduvad põhjataimestik<br />
ja kalakoelmud. Koelmud puuduvad ka Ihasalu lahes Tahkumäe neeme lähialadel,<br />
176 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
kus on vaesunud ka meretaimestik. Mitmeaastastest vetikatest on säilinud ainult üks liik punavetikaid.<br />
Muutunud on põhjaloomastiku liigiline koosseis, kus on tõusnud filtreerijate osatähtsus.<br />
Seega Muuga PHAJ otseses mõjupiirkonnas Tahkumäe neeme ümbruses on merepõhjakooslustes<br />
ja kalastikus viimaste aastakümnetega (alates Muuga sadama rajamisest) toimunud märkimisväärsed<br />
muutused. Muuga ja Ihasalu lahes on vee kvaliteet isegi võib-olla paranenud, sest ära on<br />
langenud kaks väga suurt reostusallikat – Kehra paberivabrik (Jägala jõe kaudu) ja Maardu keemiakombinaat<br />
(Kroodi oja kaudu), st oluliselt on vähenenud keemiline reostuskoormus. Vee kvaliteet<br />
näitab reeglina rohkem hetkeolukorda, elustik aga pikaajalist tendentsi ehk aastatepikkuseid<br />
mõjusid.<br />
8.14.6. Mõju maavaradele<br />
PHAJ töö ei takista Maardu II graniidikaevanduse rajamist, sest vahemaa kahe objekti vahel on<br />
sedavõrd suur, et need ei mõjuta teineteist. Juhul kui aga soovitakse PHAJ-le lähemale graniidikaevandust<br />
rajada, on vaja hinnata selle mõju jaamale. Erilist tähelepanu tuleb seejuures pöörata<br />
lõhkamisega seotud vibratsiooni mõjule.<br />
8.14.7. Mõju piirkonna liikluskoormusele<br />
Käitamise perioodil PHAJ liikluskoormus kumulatiivse mõju suurenemisel rolli ei mängi, sest objekti<br />
teenindava transpordi osakaal võrreldes nt laokomplekside või kaubaterminaalidega (nii<br />
olemasolevate kui ka Muuga Tööstusparki kavandatavatega) on tühine.<br />
177 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
<strong>KSH</strong> käigus on võrreldud kavandatavat tegevust – DP lahendust ehk alternatiivi 1, teist võimalust<br />
kavandatava tegevuse elluviimiseks – PHAJ rajamist tehissaarele ehk alternatiivi 2 – ja kavandatavast<br />
tegevusest loobumist ehk 0-alternatiivi. Mõju hindamise käigus käsitletud alternatiivsete<br />
lahenduste kirjeldus vt ptk 5. Alternatiivide võrdlemise metoodika kirjeldus vt ptk 4.2.4.<br />
Eksperdirühma poolt alternatiivide võrdlemiseks valitud kriteeriumid ja neile antud kaalud vt Joonis<br />
79. Kriteeriumite valikul on arvestatud, et need hõlmaksid kõiki olulisi mõjusid ning kavandatava<br />
tegevuse rakendamist mõjutavaid tegureid ning oleksid sisuliselt mittekattuvad, et vältida<br />
ühe mõju mitmekordset arvestamist.<br />
Joonis 79. Kriteeriumid ja nende kaalud<br />
Konsultandi hinnangul on PHAJ rajamise ja käitamise juures kõige suurema kaaluga ehk kõige<br />
olulisemad kriteeriumid (kriteeriumi kaal >10) põhjavesi, kalastik ja kalapüük, mereelustik,<br />
elektrisüsteem ja energiamajandus ning ehitusmaavarad. Kümme punkti said inimeste heaolu,<br />
müra ja vibratsioon ning merevee kvaliteet.<br />
Lähtudes kaevandatava materjali peamisest transpordiviisist (kas autoveod või raudtee), on alternatiivide<br />
võrdlemiseks jagatud alternatiiv 1 vastavalt kaheks alamalternatiiviks 1a ja 1b, sest<br />
mõjude hindamise käigus selgus valitava transpordiliigi mõjude märkimisväärne erinevus ehitusperioodil.<br />
Kõiki alternatiive on võrreldud 0-alternatiiviga, mille korral jätkub olemasolev olukord, st piirkonnas<br />
kavandatav arendustegevus jätkub vastavalt kehtestatud DP-dele, kuid käsitletava DP alusel<br />
kavandatavat tegevust ellu ei viida (PHAJ-d ei rajata). Lähtudes kasutatud metoodikast on alternatiivide<br />
võrdlemine on läbi viidud arvestamata olulise mõju vähendamiseks või vältimiseks kavandatud<br />
leevendusmeetmeid ja nende tõhusust. Seda teemat on käsitletud ptk-s 11.<br />
Alternatiivide võrdluse tulemused vt Tabel 16.<br />
178 /208
Tabel 16. Alternatiivide võrdlus<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Nr Kriteerium Selgitus Hinnang* Kaal Kaalutud hinnang*<br />
1 Põhjavesi Põhjaveetaseme muutus, veekvaliteedi<br />
muutus<br />
2 Merevee kvaliteet Temperatuuri, läbipaistvuse,<br />
3<br />
heljumisisalduse jms mõjutamine<br />
Merelised protsessid Hoovuste ja rannaprotsesside<br />
mõjutamine<br />
4 Maismaaelustik Maismaataimestiku ja<br />
-loomastiku ning linnustiku<br />
häirimine<br />
5 Rohevõrgustik,<br />
väärtuslikud maastikud,<br />
kaitseala<br />
Alade mõjutamine/häirimine;<br />
kaitseala: Ülgase-Saviranna<br />
hoiuala (ei ole Natura)<br />
6 Natura 2000 Natura 2000 elupaikade ja liikide<br />
mõjutamine/häirimine<br />
0alternatiiv<br />
Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 2 0- Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 2<br />
Ehit Käit Ehit Käit Ehit Käit<br />
alternatiiv<br />
Ehit Käit Ehit Käit Ehit Käit<br />
0 -1 0 -1 0 -2 0 13,5 0 -14 0 -14 0 -27 0<br />
0 -1 0 -1 0 -1 0 10,0 0 -10 0 -10 0 -10 0<br />
0 -1 -1 -1 -1 -1 -1 8,0 0 -8 -8 -8 -8 -8 -8<br />
0 -1 0 -1 0 -1 0 8,0 0 -8 0 -8 0 -8 0<br />
0 -1 0 -1 0 0 0 9,0 0 -9 0 -9 0 0 0<br />
0 0 0 0 0 0 0 4,0 0 0 0 0 0 0 0<br />
7 Mereelustik Meretaimestik ja selgrootud 0 -1 -2 -1 -2 -2 -2 13,0 0 -13 -26 -13 -26 -26 -26<br />
8 Kalastik ja kalapüük Mõju kalapüügile a<strong>vald</strong>ub läbi<br />
kalastiku seisukorra<br />
0 -1 -2 -1 -2 -2 -2 13,0 0 -13 -26 -13 -26 -26 -26<br />
Looduskeskkond 0 -75 -60 -75 -60 -105 -60<br />
9 Välisõhu kvaliteet Üldtolm ja peened tahked osakesed<br />
(PM10)<br />
0 -1 0 -1 0 -1 0 5,0 0 -5 0 -5 0 -5 0<br />
10 Müra ja vibratsioon Auto- ja raudteemüra, ehitus- 0 -2 0 -1 0 -1 0 10,0 0 -20 0 -10 0 -10 0<br />
mehhanismid,<br />
ventilatsioon<br />
kaevandamine,<br />
11 Radoon Radoon välisõhus ja põhjavees 0 0 0 0 0 0 0 0,5 0 0 0 0 0 0 0<br />
179 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Nr Kriteerium Selgitus Hinnang* Kaal Kaalutud hinnang*<br />
12 Inimeste heaolu Elektrivarustuse stabiliseerimine,<br />
ressursimaks vallale, koostööprojektid<br />
arendajaga<br />
13 Inimeste vara Mõju kinnisvarahindade muutusele<br />
14 Jäätmeteke Kaevandamisjäägid, ehitusjäätmed,<br />
masinapargi kütus ja<br />
jäätmed<br />
15 Muinsuskaitse- ja<br />
pärandkultuuri objektid<br />
Objektid maal ja meres; kaitsestaatuse<br />
võimalik muutus tulenevalt<br />
PHAJ mõjust<br />
16 Ehitusmaavarad Lubjakivikillustiku asendamine<br />
graniitkillustikuga ehituses<br />
17 Elektrisüsteem ja<br />
energiamajandus<br />
Elektrisüsteemi kindlus, taastuvenergeetika<br />
kasutusala<br />
laiendamine; ettevõtluse soodustamine,<br />
sh uued töökohad<br />
0alternatiiv<br />
Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 2 0- Alternatiiv 1a Alternatiiv 1b Alternatiiv 2<br />
Ehit Käit Ehit Käit Ehit Käit<br />
alternatiiv<br />
Ehit Käit Ehit Käit Ehit Käit<br />
-1 1 2 1 2 1 2 10,0 -10 10 20 10 20 10 20<br />
0 -1 0 0 0 0 0 5,0 0 -5 0 0 0 0 0<br />
0 -1 0 -1 0 -1 0 1,5 0 -2 0 -2 0 -2 0<br />
0 0 0 0 0 0 0 2,0 0 0 0 0 0 0 0<br />
-2 2 0 2 0 2 0 11,5 -23 23 0 23 0 23 0<br />
-2 0 2 0 2 0 2 12,0 -24 0 24 0 24 0 24<br />
Sotsiaal-majanduslik keskkond -57 2 44 17 44 17 44<br />
Kokku -57 -73 -16 -58 -16 -89 -16<br />
Kaalutud koondhinnang alternatiivile -57 -89 -74 -105<br />
* Alternatiiv 1a – ehitusaegsed veod autotranspordiga, alternatiiv 1b – ehitusaegsed veod raudteetranspordiga;<br />
Ehit – ehitusaegsed mõjud; Käit – käitamisaegsed mõjud<br />
180 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
<strong>KSH</strong> käigus on omavahel võrreldud reaalseid alternatiive, kusjuures eraldi on vaadeldud võimalikku<br />
ehitusaegset mõju ja käitamisaegset mõju. Ühe alternatiivi ehitus- ja käitamisaegse mõju<br />
punktide liitmise teel on saadud käsitletava (alam)alternatiivi koondhinnang.<br />
Maatriksi (Tabel 16) hinnangu osas (tabeli vasakul poolel) on esitatud ekspertide poolt antud hinded<br />
vastavalt kriteeriumile ja alternatiivile. Nagu näha võib, on looduskeskkonna kriteeriumidele<br />
antud hindepallid <strong>vald</strong>avalt neutraalsed või negatiivsed. See on põhjendatav asjaoluga, et reeglina<br />
a<strong>vald</strong>ab iga arendustegevus looduskeskkonnale vähem või rohkem negatiivset mõju, tegevuse<br />
mitte elluviimisel looduskeskkonda ei mõjutata. Kõige negatiivsemaks (hinne -2) on hinnatud alternatiivi<br />
2 (tehissaare) ehitusaegne mõju kalastikule, mereelustikule ja põhjaveele ning käitamisaegne<br />
mõju kalastikule ja mereelustikule nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 puhul.<br />
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on sotsiaalsetele mõjudele antud ka positiivseid hindeid.<br />
Ehitusaegsel perioodil on olulise positiivse hinde (+2) saanud mõju ehitusmaavaradele, sest<br />
praegu <strong>vald</strong>avalt kasutuses oleva lubjakivikillustiku asendamine vastupidavama graniitkillustikuga<br />
annab märkimisväärset positiivset efekti nii lubjakivi kaevandamise vajaduse vähenemise osas<br />
kui ka teede vastupidavuse suurenemise ja rekonstrueerimisvajaduse vähenemise osas. PHAJ<br />
käitamise perioodil on oluline positiivne mõju energiamajandusele, kusjuures siin on kavandatavast<br />
tegevusest loobumine olulise negatiivse mõjuga.<br />
Kaalutud hinnangust tuleb samuti välja, et mõju looduskeskkonnale on alternatiivi 1 ja alternatiivi<br />
2 korral negatiivne nii ehitamise kui ka käitamise perioodil, kusjuures kõige suurema negatiivese<br />
mõjuga hinnatakse alternatiivi 2 ehitusaegset perioodi. Nii ehitamise kui ka käitamise perioodil<br />
on kõige negatiivsemad kaalutud hinded saanud mõju mereelustikule ja kalastikule, mis on<br />
seletatav ka nende kriteeriumite olulisusega (vt Joonis 79).<br />
Sotsiaal-majanduslike mõjude kaalutud hinnangu järgi sai negatiivse hinde (-57) 0-alternatiiv<br />
ehk kavandatavast tegevusest loobumine. PHAJ ehitusaegsel perioodil on märkimisväärne positiivne<br />
aspekt (+23) seoses ehitusmaavarade kasutamisega ning käitamisaegsel perioodil seoses<br />
elektrisüsteemi ja energiamajandusega (+24). PHAJ käitamine sõltumata alternatiivist on võrdselt<br />
kõrge positiivse hindega (+44).<br />
Alternatiividele antud kaalutud koondhinnang näitab järgmist alternatiivide järjestust:<br />
0-alternatiiv (-57), alternatiiv 1b (-74), alternatiiv 1a (-89), alternatiiv 2 (-105). Selline järjestamine<br />
parandab ülevaatlikkust ja annab otsustajale täiendavat informatsiooni, kuid ei võimalda alternatiivide<br />
paremusjärjestust otseselt ja ühemõtteliselt välja lugeda kasvõi juba sellepärast, et<br />
vastavalt keskkonnamõju hindamise alternatiivide võrdlemise standardmetoodikale ei arvestata<br />
seejuures olulise mõju leevendamismeetmetega.<br />
Saadud alternatiivide järjestusest võib välja tuua, et lähtudes oluliseks hinnatud negatiivsetest<br />
mõjudest looduskeskkonnale nii ehitamise kui ka käitamise perioodil on kõige vähem soovitatav<br />
PHAJ rajamine alternatiivi 2 lahenduse põhjal. Alternatiivi 1 alamalternatiividest on lähtudes ehitusaegsest<br />
mõjust (eelkõige transpordimüra tõttu) eelistatum alternatiiv 1b ehk raudteevedude<br />
kasutamise eelistamine autovedude ees.<br />
Alternatiivide hindamise ja võrdlemise käigus ei selgunud asjaolusid, mis välistaksid PHAJ rajamise,<br />
sest oluliseks hinnatud negatiivsed mõjud looduskeskkonnale on leevendatavad (vt ptk 11).<br />
Leevendusmeetmete kavandamisel ja nende tõhususe hindamisel on arvestatud ka nende mõjudega,<br />
mille olulisust andmete puudulikkuse tõttu ei ole käesolevas töös võimalik üheselt hinnata,<br />
ja seetõttu lähtutakse nn ettevaatusprintsiibist. Põhimõtteliselt tuleb rakendada PHAJ mõlema alternatiivi<br />
puhul praktiliselt samu leevendusmeetmeid, eriti käitamise perioodil, kuid alternatiivi 2<br />
puhul võivad need osutuda oluliselt keerukamateks. Seega ei muuda alternatiivide täiendav võrdlemine<br />
koos leevendusmeetmetega alternatiivide paremusjärjestust.<br />
181 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
10. RISKID JA NENDE VÄLTIMISE VÕIMALUSED<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Käesolev peatükk on koostatud Andres Talvari eksperthinnangu „Muuga PHAJ rajamise ja käitlemisega<br />
seonduvad avariilised riskid“ ning Emil Peer Olseni uurimustöö “Environmental Risk<br />
Identification. Muuga Pumped Hydro Power Plant” alusel. Eelnimetatud tööde täisversioonid vt<br />
<strong>KSH</strong> aruande Lisa 11 ja Lisa 12.<br />
10.1. Riskiklasside määramine<br />
Eksperthinnangu andmisel vaadeldi nii ehituse kui ka käitamise ajal toimuda võivaid õnnetusi,<br />
mis võivad põhjustada hädaolukordi. Need on: tulekahjud ja plahvatused, transpordiõnnetused,<br />
üleujutused, varingud, erakorralised loodusnähtused, sotsiaalsed ohud ja naabrusest tulevad<br />
ohud. Alljärgnevalt on nimetatud ohtusid kirjeldatud lähemalt.<br />
Tulekahjud ja plahvatused<br />
Juhul kui kavandatava PHAJ lähedusse rajatakse ehituse tarbeks kütuseterminal (bensiin ja diislikütus),<br />
tuleb arvestada tulekahju ja plahvatuse võimalike riskidega (vt Tabel 17).<br />
Tabel 17. Võimalikud õnnetused ja tagajärjed<br />
Õnnetused<br />
TP-1 Tulekahju kütuseterminalis<br />
paakauto tühjendamisel<br />
TP-2 Mahutipõleng. Muuga<br />
sadama territooriumil asuva<br />
kütuseterminali mahutipõleng<br />
TP-3 Ammooniumnitraadi<br />
plahvatus DBT terminalis ca<br />
2 km kaugusel<br />
Tabel 18. Riskiklassid<br />
Võimalikud algsündmused<br />
Ohutuseeskirjade rikkumine,<br />
staatilise elektri<br />
kui süüteallika toime<br />
Tuleohutuseeskirjade<br />
eiramine, kütuseaurude<br />
süttimine juhuslikust<br />
süüteallikast, ka äikese<br />
korral<br />
Temperatuuri tõus<br />
ammooniumnitraadi<br />
kuhilas kuppellaos<br />
Võimalikud tagajärjed<br />
Soojuskiirguse kahjustav toime inimestele ja<br />
ehituskonstruktsioonidele ca 50 m raadiuses<br />
Soojuskiirgus ei ohusta suure vahemaa tõttu,<br />
tulekahju must suits võib rajatise alal sadeneda,<br />
sadenevad tahked osakesed võivad olla<br />
olemuselt polükondenseerunud benseenituumad,<br />
seega äärmiselt kantserogeensed<br />
Lööklaine võib tekitada Muuga sadama tööstuspiirkonnas<br />
ulatuslikke purustusi, sh kütusemahutitele,<br />
mille sisu võib ka süttida<br />
Tähis Prioriteedi nr Õnnetus Tõenäolisus Tagajärg Riskiklass<br />
TP-3 1 Ammooniumnitraadi plahvatus<br />
DBT Terminalis ca 2 km kaugusel<br />
TP-2 2 Muuga sadama territooriumil<br />
asuva kütuseterminali mahutipõleng<br />
TP-1 3 Tulekahju kütuseterminalis<br />
paakauto tühjendamisel<br />
Väike (2) Väga raske<br />
(D)<br />
2D<br />
Väike (2) Kerge (B) 2B<br />
Keskmine (3) Raske (C)<br />
Eelnevate tabelite (Tabel 17 ja Tabel 18) abil annab ekspert hinnangu õnnetuse kohta ja selliselt<br />
formeerub riskiklass, mis kantakse riskimaatriksisse.<br />
3C<br />
182 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Transpordiõnnetused<br />
Tabel 19. Transpordiõnnetused<br />
Õnnetused<br />
T-1 Liiklusavarii libeda tee<br />
tõttu<br />
T-2 Liiklusavariid tiheda liikluse<br />
tõttu pinnase vedudel<br />
10.2. Ehitusaegsed riskid<br />
10.2.1. Võimalikud keskkonnariskid<br />
Välk ja torm<br />
Võimalikud algsündmused<br />
Võimalikud tagajärjed<br />
Ohtlik kiirus libedal teel Liiklusvahendi purunemine,<br />
inimohvreid ei ole<br />
Tõenäosus – väike (2) Tagajärg – kerge (B) 2B<br />
Tõenäosus – väga suur<br />
(5)<br />
Tagajärg – raske (C) 5C<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Riskiklass<br />
Ümbritsev loodus võib hinnanguliselt saada haavatavaks pinnase, põhjavee, kalda ja mere osas,<br />
kui ei järgita tegevus- ja ohutusnõudeid. Loodusnähtusteks, mis võiksid teoreetiliselt rajatist<br />
ohustada, kutsudes esile kütuste süttimist ja/või avariilisi emissioone, on välk ja tormid.<br />
Eelkirjeldatud sündmuste tekke võimaluse vältimiseks on vajalik nõuetekohaste ja tehniliselt korras<br />
olevate maandus- ja piksekaitsesüsteemide olemasolu. Oluline rajatava kütusetankla korral<br />
on Elektrikontrolli Keskuse hinnang nimetatud nõuete täitmise kohta. Positiivse hinnangu korral<br />
võib järeldada, et pikselöögi poolt esile kutsutud tulekahju või plahvatus primaarse sündmusena<br />
on küllalt ebatõenäoline. Samas on välk üks paljudest võimalikest süüteallikatest ulatuslike kütuse<br />
avariiliste väljapääsemiste korral.<br />
Tormidest võivad tõenäolisemalt kahju tekitada äikese- ja keeristormid, mil tuule kiirus ületab<br />
orkaanituule kiirusläve (32,7 m/s). Viimastel aastatel on Eestis aset leidnud mitmeid purustusi ja<br />
ulatuslikku kahju põhjustanud tormid. Tugevamaid torme võib meil teadlaste väitel ette tulla kord<br />
viie aasta jooksul. Ei loeta tõenäoliseks, et Eestit võiks tabada mõni keskmisest tugevam keeristorm<br />
(>70 m/s).<br />
Juhul kui niisugune sündmus siiski peaks aset leidma, on tagajärgedel vaid osaliselt spetsiifiline<br />
iseloom. Eripäraks võiksid olla kõrgete ja nõrgemate konstruktsioonielementide hulgipurustused<br />
ja võimalikud inimeste ning seadmete vigastused kukkuvate või lendupaiskunud esemete poolt.<br />
Lähtuvalt ajalisest ja asukohalisest tõenäosusest on raskemate tagajärgede kaasnemine eelnimetatud<br />
juhtumitega küllalt ebatõenäoline ning need jääksid iseloomult ja raskusastmelt analüüsitud<br />
põhivariantide raamidesse. Seetõttu neid eraldi arvestuslikult ei analüüsitud.<br />
Üleujutused<br />
Üleujutused PHAJ maa-alal võivad tekkida pikaajalise vihmasaju korral (riskiarv 4C, ka kevadel<br />
lumesulamisvee tekkimisel on riskiarv 4C). Kogunev vesi võib valguda kaevandatavatesse süvenditesse.<br />
Rüsijää<br />
Rüsijääd esineb enamasti mere äärealadel. Jää liikumist mõjutavad eelkõige valitsevad tuuled,<br />
mis Läänemerel puhuvad lõuna- ja läänekaarest. Kui tuule kiirus on üle 5 m/s, hakkab see a<strong>vald</strong>ama<br />
mõju jää liikumisele. Sel juhul on jää liikumiskiirus 1–3% tuule kiirusest. Näiteks 10 m/s<br />
puhuva tuulega on jää liikumiskiirus 0,2–0,6 sõlme 87 .<br />
87 Itämeriportaali – http://www.itameriportaali.fi/et/tietoa/artikkelit/jaa/et_EE/2064/<br />
183 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Rüsijää võib randa kuhjudes kahjustada või lõhkuda sealseid rajatisi. Arvestades <strong>vald</strong>avaid tuulte<br />
suundi piirkonnas, võib rüsijää kuhjumist Muuga sadama piirkonda lugeda suhteliselt harvaks<br />
nähtuseks, kuid sündmuse toimumisel võivad olla PHAJ veehaarderajatisele ning sellega seoses<br />
jaama toimimisele rasked tagajärjed. Seetõttu tuleb projekteerimise käigus arvesse võtta rüsijää<br />
purustava jõu võimalikku mõju ning kavandada vastavad kaitsemeetmed.<br />
10.2.2. Võimalikud avariilised riskid<br />
Kaevandusest tulenevalt on olemas riskid, mis on seotud tööohutusega. Jälgida tuleb kõiki kaevanduste<br />
tööohutusnõudeid. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lõhkeainete käsitlemisele.<br />
Maa-aluste ehitustööde läbiviimiseks (k.a kaevandamise protsess) korraldatakse rahvusvaheline<br />
hange. Arendaja väitel peab maa-aluste tööde teostaja vastavalt hanketingimustele garanteerima<br />
ka päästetööde korraldamise, milleks luuakse oma päästekomando.<br />
Tulekahjud ja plahvatused<br />
Ei ole põhimõttelist vahet, kas on tegemist PHAJ ehitus- või käitamisperioodiga, sest peamised<br />
võimalikud ohutegurid (naabrusse planeeritavad LPG ja LNG terminalid) on püsivad ja paiksed.<br />
PHAJ rajamise perioodil lisanduvad terminalidele ajutised kütusemahutid PHAJ ehitusel kasutatavate<br />
mehhanismide tarbeks.<br />
Tuli on gaasifaasi nähtus. Tulekahju tekkimiseks peab olema vastava kontsentratsiooniga auru/gaasi<br />
ja õhu segu ning süüteallikas, mis käivitab põlemisreaktsiooni. Järgnevalt esitatakse<br />
võimalike süüteallikate liigid.<br />
EV Standard Plahvatusohtlik keskkond: plahvatuse vältimine ja kaitse: osa 1: põhimõisted ja metoodika,<br />
Eesti Standardiamet, 2000:EN 1127-1 eristab kolmeteist süüteallika liiki:<br />
1. kuumad pinnad;<br />
2. leegid ja kuumad gaasid;<br />
3. mehaaniliselt tekitatud sädemed;<br />
4. elektriseadmed;<br />
5. uitelektrivoolud, katoodkorrosioonikaitse;<br />
6. staatiline elekter;<br />
7. välk;<br />
8. elektromagnetväljad sagedusalas 9 kHz kuni 300 GHz;<br />
9. elektromagnetiline kiirgus sagedusalas 300 GHz kuni 3 x 106 GHz või lainepikkusel<br />
1000 µm kuni 0,1 µm (optiline spekter);<br />
10. ioniseeriv kiirgus;<br />
11. ultraheli;<br />
12. adiabaatiline (soojusvahetuseta) kompressioon;<br />
13. keemiline reaktsioon.<br />
Kavandatava PHAJ rajamisel plaanitakse suuremahulisi kaevetöid. Tehnikat käivitatakse tõenäoliselt<br />
sisepõlemismootorite vahendusel, mis eeldab kütuste (tõenäoliselt diislikütus, võimalik ka<br />
bensiini) hoidlaid, st ajutisi varjualused 200 l kütusetünnidega või rajatakse kütusetankla maapealse<br />
või maa-aluste mahutitega, millest tõenäolisem on viimane.<br />
Nii diislikütuse kui ka bensiini aurud on õhust raskemad ja püsivad maapinna lähedal, liikudes<br />
edasi tuule suunas. Võimalikud on kütuseaurude kogunemised maapinna madalamatesse kohtadesse,<br />
süvenditesse ja kraavidesse. Kütuseaur või tekkida masinate tankimisel, avariilisel mahavalgumisel<br />
jms. Süüteallikaks võivad olla kuumad pinnad masinate mootorite gaaside väljalasketorud,<br />
suitsuotsa või tiku mahaviskamine. Kogu territooriumil peaks olema suitsetamise ja lahtise<br />
tule kasutamise ning keevitamine keeld. Tuletöid tehakse eelneva registreerimisega vastavalt vajadusele.<br />
Kuna PHAJ rajamisel põlevainete koguseid ei ole, piirdub kütuseauru ja õhu segu süttimine<br />
kerge pahvakuga, ilma tulekahju tekketa. Kui juhtub läheduses olema põlevaineid, siis võib<br />
tekkida ulatuslikum tulekahju, sõltuvalt põlevaine paigutusest ja kogusest.<br />
184 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Gaasi-õhu segu võib tekkida ka naabrusse planeeritavate LPG ja LNG terminalide territooriumil.<br />
LPG terminalis plaanitakse hoida rõhu all veeldatult propaani ja butaani, mis on õhust raskemad.<br />
Rõhu all olevatest mahutitest või torujuhtmetest gaasi leke on küll vähetõenäoline, kuid seda ei<br />
saa välistada. Arvestades metaani kui LNG põhikomponendi (60-90%) õhust kergema tihedusega,<br />
ei teki maapinna lähedal süttimisohtlikke gaasi-õhu segusid. Küll aga võivad ohtlikud olla<br />
maagaasi koostises olevad teised süsivesinikgaasid (sisaldus 10-40%), mille tihedus on õhu tihedusest<br />
suurem. Need, olles maapinna lähedal, võivad koguneda maapinna lohkudesse ja moodustada<br />
seal gaasi-õhu süttimisohtlikke seguseid. Tõenäoliselt kavandatakse mõlema gaasiterminali<br />
ohtlikesse kohtadesse paigaldada gaasianalüsaatorid, mis informeerivad operaatoreid ohtliku<br />
olukorra tekkimisest. LNG ja LPG terminalidel peavad olema täiuslikud piksekaitse süsteemid.<br />
Atmosfääri elektrilahenduse (pikselöögi) maandamisel LNG või LPG terminali torujuhtmetele või<br />
mahutipargile võivad olla katastroofilised tagajärjed.<br />
Riskide hindamise eksperdi arvates ei ohusta Muuga PHAJ ei rajamisel ega ekspluateerimisel kavandatavate<br />
gaasiterminaalide (LPG ja LNG) rajamist vahetusse lähedusse, sest:<br />
PHAJ rajamisel ei kasutata lahtise tule allikaid ega muid süüteallikaid, mis võiksid tekitada<br />
plahvatuse, kui nimetatud gaasiterminalidest esineb gaasileke;<br />
PHAJ ala poolt ei ole ette näha gaasiplahvatust tekitavaid tegureid.<br />
Eriti tähelepanelik peab olema LPG terminal ja seadma oma territooriumile üles gaasianalüsaatorid,<br />
sest nii butaan kui ka propaan on õhust raskemad ja liiguvad tuule suunas maapinna lähedal<br />
ning jõudes PHAJ „auku“ võivad need seal põhjustada plahvatuse.<br />
Muuga PHAJ-l tuleb oma territooriumile rajada täiuslik piksekaitsesüsteem, et oma kõrgemaid rajatisi<br />
ja tehnikaseadmeid kaitsta.<br />
Tulekahju võib tekkida kaevandatava materjali transportseadmetel, nt linttransportööride rullikud<br />
võivad kinni kiiluda, kuumeneda ja süüdata transportlindi.<br />
Kokkuvõtteks: võimalikud on kütuseaurude ja LPG-õhu segu pahvakud või transportöörlindi süttimine<br />
tehnikaga hooletul ümberkäimisel.<br />
Ohuallikateks on naabrusesse kavandatavad LPG ja LNG terminalid. Ohuolukord tekib, kui veeldatud<br />
gaasi mahuti satub leekidesse. Temperatuuri toimel paisub gaas kiiresti ja purustab mahuti.<br />
Vabanenud gaasipilv süttib momentaanselt, tekitades tulekera (BLEVE – KVPAP, boiling liquid<br />
expanding vapour explosion – keeva vedeliku paisuvate aurude plahvatus). Tabel 20 annab ülevaate<br />
tulekera soojuskiirguse mõjualast, mis ulatub ka planeeritava PHAJ alale.<br />
Tabel 20. LPG BLEVE tulekera soojuskiirguse mõjualad<br />
Ohuallikas LPG mass, kg/maht, m 3 Tulekera läbimõõt, m Ohutu kaugus<br />
Väike LPG mahuti 9/19 12 48<br />
Väike LPG autotsistern 3630/7570 89 356<br />
LPG ankur (treiler-haagis) 18144/37850 152 608<br />
Tulekera soojuskiirgus on eluohtlik inimestele ja ohtlik ka tehnikale (kütusepaak on nõrgim lüli).<br />
Šahti kaevamisel kasutatav tehnika võib kasutada ka elektrienergiat. Sel juhul tuleb elektrijuhtmed<br />
ja kaablid paigaldada süvenditesse, vältimaks mehaanilisi vigastusi ja elektrilühiseid.<br />
Ohtlik objekt on ka 330 kV alajaam. Paljude seadmete olemasolu võib tingida pinge ja voolu kõikumisi<br />
ning lühise teket, mis süütab trafoõli ja kogu alajaama. Selle olukorra vältimiseks tuleb<br />
elektriskeemide ja juhtmestiku paigaldamisel arvestada seadmete korraga sisselülitamist ja muid<br />
asjaolusid, mis võivad tekitada elektrilühise.<br />
185 /208
Lõhkeained<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Lõhkeainete käitlemisega seotud riske tuleb arvestada PHAJ ehitusperioodil, kui toimub šahtide ja<br />
maa-aluse graniidisüvendi rajamine. Lõhkeaine plahvatusel tekkiv õhulööklaine tekitab, olenevalt<br />
ülerõhu suurusest, erineva intensiivsusega kahjustusi. Maksimaalne inimesele mõjuv ülerõhk ei<br />
tohi ületada 10 kPa.<br />
Laengute lõhkamisel tekkiva õhulööklaine ohtliku ala piir inimese jaoks arvutatakse selleks ette<br />
nähtud valemi abil. Arvutusi saab teha siis, kui selguvad kasutatavad lõhkeained ja nende kogused.<br />
Valemi järgi arvutatakse ohutu kaugus juhtudel, kui töötingimuste tõttu on tarvilik lõhketöö<br />
personali maksimaalne lähenemine lõhkamiskohale. Tavaolukorras tuleb arvutuslikku kaugust<br />
suurendada 2-3 korda. Kui töökohas on kindel varjend, võib arvutuslikku kaugust vähendada 1,5<br />
korda.<br />
Projekteerimise etapis koostatava lõhketöö projekti ja riskianalüüsi käigus tuleb arvesse võtta<br />
kasutatava lõhkeaine tüüpi, omadusi ja käitlemise nõudeid, tekitatava plahvatuse iseloomu, ohutuid<br />
distantse nii töötajate kui ka kõrvaliste isikute jaoks, lõhatavate pinnaste ja kivimite omadusi<br />
jms. Lõhketöö projekti koostamisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseadusest 88 ja lõhketöö projektile<br />
esitatavatest nõuetest 89 . Lõhkematerjaliseaduse §§ 43-44 räägivad enamohtlikust lõhketööst,<br />
mille alla kuulub ka PHAJ süvendi rajamine. Projekteerimise staadiumis koostatavast riskianalüüsist<br />
peab välja tulema PHAJ ohuala suurus, mille ulatuses kinnisasja omanikke teavitada tuleb<br />
(esialgsel hinnangul on see raadiusega 1 km). Vt ka ptk 7.3.1.<br />
Lõhkamistöödel on soovitatav kasutada selliseid lõhkeaine koguseid, mis tekitavad rohkem suuri<br />
tükke ja vähem tolmu. Kui peent fraktsiooni tekib vähem, siis välditakse töötajate hingamisteede<br />
ärritusi, samuti on ümbritsev õhk tolmuvabam.<br />
Transpordiga seotud riskid<br />
PHAJ rajamisega kaasnevad väga suuremahulised kaevetööd. Väljakaevatud pinnase rakendamine/kasutamine<br />
peab olema selge enne kaevetööde alustamist. Pinnase transpordiks vajatakse<br />
hulgaliselt raskeveokeid ning nende tarbeks tuleb rajada raskeid veomasinaid kogu aasta vältel<br />
kandvad teed. Liiklustihedus võib olla põhjuseks ka liiklusõnnetuste arvu kasvule. Kuna vedudel<br />
rakendatakse raudteetransporti, võib ohtlikkus tõusta ka raudtee ülesõidukohtadel.<br />
Õhusaaste<br />
Pinnase kaevandamine on tolmurikas tegevus, kuigi pinnase tolm on anorgaanilise olemusega<br />
ega ole inimesele keemiliselt kahjulik. Siiski võivad kannatada hingamisteede haigusi ja allergiat<br />
põdevad inimesed. PHAJ rajamisperioodil tegeletakse graniidi kaevandamisega, millest tuleneb<br />
graniiditolmu saasteoht. Kaevamistööde vahetuks ohutsooniks Rs tuleks lugeda 100 m, üldiseks<br />
ohualaks Ro 1 km.<br />
Lõhkamistöödel on soovitav kasutada selliseid lõhkeaine koguseid, mis tekitavad rohkem suuri<br />
tükke ja vähem tolmu. Peenike graniiditolm soodustab silikoosi haigestumist. Kuna kaevetöödel<br />
satub kaeveõõnte õhku radooni, on soovitatav pidev radooni kontsentratsiooni määramine kaevandamistööde<br />
perioodil. Rajatava PHAJ territoorium peab olema suletud.<br />
Põhjavesi<br />
Põhjaveega seotud ehitusaegsete keskkonnariskide tagamaadest on täpsemalt kirjutatud peatükis<br />
7.1. Käesolevas peatükis on antud lühiülevaade põhjaveega seotud riskidest ja nende vältimise<br />
võimalustest.<br />
Põhiline ehitusaegne põhjaveega seotud oht on põhjaveetaseme alanemine. Seetõttu on vajalik<br />
projekteerimise juures arvestada põhjavee väljapumpamise piirangunõuetega, mis on toodud<br />
peatükis 7.1. Oluline negatiivne keskkonnamõju võib tekkida šahtide läbindamisel tekkiva avarii<br />
tagajärjel. Suurem võimalik põhjaveetaseme alandus võib kaasa tuua puurkaevude veetaseme<br />
88 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011019<br />
89 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/12962191<br />
186 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
märgatava alanemise kuni 2 km raadiuses. Samuti võib liigne põhjaveetaseme alanemine põhjustada<br />
merevee sissetungi põhjavette. Sellise mastaabiga põhjaveeväljavooluga avarii on hoolika<br />
töö korral vähetõenäoline, kuid selle likvideerimiseks peab olema valmis.<br />
Teine põhjaveealane risk on seotud ehitus- ja kasutusaegsete seadmete vale käsitlemisega või<br />
nendega toimuvate õnnetustega. Sellisel juhul võib näiteks naftasaadusi või muid ohtlikke aineid<br />
sattuda pinnasesse ja sealtkaudu põhjavette. Sellest tingitud põhjavee reostuse ohu saab peaaegu<br />
täiesti välistada seadmete nõuetekohase hooldamise, korrektsete töövõtete ja ohutusnõuete<br />
jälgimisega.<br />
Riskide leevendamiseks põhjaveele on vaja koostada avariiolukorras tegutsemise kava. Ühe<br />
meetmena tuleb maa-alune kompleks projekteerida ja ehitada nii, et erinevaid maa-aluseid osi<br />
saaks üksteisest veekindlalt eraldada. See tähendab, et šahte ja tunneleid peab saama veekindlalt<br />
eraldada kompleksi ülejäänud maa-alustest osadest. Lisaks tuleb maa-alune basseiniosa välja<br />
ehitada kambritena, mida saab samuti üksteisest eraldada. Täpsemalt on seda teemat käsitletud<br />
peatükis 7.1.<br />
Šahti rajamisel läbitakse mitmeid veekihte. Põhjaveekihtide segunemise vältimise ja reostusohu<br />
vähendamise jaoks tuleb läbindustööde käigus veekihid/veepidemed nõuetekohaselt isoleerida.<br />
Suurim ehitusaegne reostusohtlik periood on graniidi peal lasuvate pinnaste väljakaevamise<br />
etapp. Sel ajal tuleb olla eriti hoolikas võimalike reostusohtlike seadmete kasutamisel kaevanduse<br />
piirkonnas.<br />
Vt lisaks <strong>KSH</strong> aruande ptk 7.1.1 Mõju põhjavee tasemele.<br />
Radoon<br />
Kuna radooni esineb kindlasti graniidis ja võimalik, et ka mõnes pinnakattekihis, on maa-aluste<br />
ehitiste rajamise ajal väga tõenäoline risk, et radooni sisaldus maa-aluste ruumide õhus tõuseb<br />
üle lubatud piirnormide. Et ei satuks ohtu ehitajate ja teiste maa all viibivate isikute tervis, on<br />
vaja pidevat radoonitaseme mõõtmist ehitustööde ajal. Radoonitaset saab alandada korraliku<br />
ventilatsiooni abil ja radoonirikaste kihtide isoleerimisega. Juhul kui radoonitase on liiga kõrge ja<br />
radoonitaset ei ole veel saadud maa-aluste käikude/ruumide õhus alandada, peab piirama inimeste<br />
viibimise aega selles keskkonnas. Kindlasti ei tohi lubada sellisesse keskkonda riskigruppi<br />
kuuluvaid isikuid nagu lapsi, haigeid või rasedaid.<br />
Välisõhus ei ole toimu radoonitaseme suurenemist isegi sel juhul, kui maa alt tulev õhk on oluliselt<br />
kõrgendatud radoonitasemega, sest välisõhus hajub radoon väga kiiresti.<br />
Radoonitaseme tõusu mõju veekeskkonnale ei ole oluline risk.<br />
10.3. Käitamisaegsed riskid<br />
10.3.1. Võimalikud keskkonnariskid<br />
Välk, torm, üleujutused ja rüsijää<br />
Vt <strong>KSH</strong> aruande ptk 10.2.1 (riskid on samad).<br />
10.3.2. Võimalikud avariilised riskid<br />
Tulekahjud ja plahvatused<br />
Vt ptk 10.2.2 (riskid on samad).<br />
Transpordiga seotud riskid<br />
PHAJ käitamisperioodil ei ole ettevõttega seotult ette näha nii suurt liikluskoormust võrreldes rajamisperioodiga<br />
(vt ptk 10.2.2), mistõttu sellest tulenevad ohud vähenevad.<br />
187 /208
Õhusaaste<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
PHAJ käitamise ajal ei ole ette näha olulisi riske seoses õhusaastega.<br />
Põhjavesi<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Põhjaveega seotud käitamisaegsete keskkonnariskide tagamaadest on täpsemalt kirjutatud peatükis<br />
8.1. Käesolevas peatükis on antud lühiülevaade põhjaveega seotud riskidest ja nende vältimise<br />
võimalustest.<br />
PHAJ kasutusperioodil on põhjavee reostusoht suhteliselt väike. See võimalus võib tekkida, kui<br />
tunnelite või šahtide seinad pragunevad või koguni purunevad. Sellisel juhul võib tekkida põhjavee<br />
sissevool maa-alustesse kambritesse või vastupidi kambrites oleva vee väljavool põhjavette.<br />
Seda ohtu saab vältida korraliste hooldustöödega.<br />
Maa-alused süvendid<br />
Muuga lahte planeeritava veehaarde kaudu lastakse merevesi 500 m sügavusel asuvatesse turbiinidesse<br />
ja seejärel maa-alustesse mahutitesse. Maa-aluses tsoonis tuleb ette näha veekindlad<br />
kambrid töötajate varjumiseks avarii korral. Kui merevesi on tagasi merre pumbatud, saavad<br />
inimesed avariikambritest ohutult lahkuda. Mereveega täidetud mahutid on potentsiaalseks ohuks<br />
kõikidele selles piirkonnas maa all töötavatele inimestele. Tehnoloogiline skeem peaks olema selline,<br />
et maa all töötavate isikute arv oleks minimaalne. Ette on vaja näha evakuatsiooniteed avarii<br />
korral. Kuna mahutis oleva merevee kogus on suur (4,75 mln m 3 ), siis avariimahuti ehitamine<br />
oleks tõenäoliselt väga kulukas, seega peab olema vähemalt evakuatsiooniplaan. Soovitav on spiraalšahti<br />
kohandamine evakuatsiooniks.<br />
Avariilise reostuse tekkimise korral Muuga sadama piirkonnas meres tuleb vältida reostunud merevee<br />
sattumist maa-alustesse reservuaaridesse. Selleks tuleb PHAJ töö seisata kuni reostusohu<br />
möödumiseni.<br />
Radoon<br />
Radoonitase võib vaatamata pinnase isoleerimisele ja kaeveõõnte ventileerimisele olla maa all ikkagi<br />
normidest kõrgem, eriti juhul, kui ventilatsioonisüsteemi tööga on olnud ajutisi probleeme.<br />
Nimetatud teemat on vaja käsitleda maa all viibivate inimeste (töötajate) tervise huvides ja vastav<br />
radoonisisalduse seire on vajalik. Juhul kui radoonitase on normidest kõrgem, tuleb arvutada<br />
töötajate aastane lubatav üldkiirguse doos ja piirata vastavalt nõuetele töötajate maa all viibimise<br />
aega.<br />
Radoonitaseme tõusu mõju veekeskkonnale on minimaalne ega ole oluline risk.<br />
10.4. Ennetusmeetmed ja riskide vältimise võimalused<br />
Riskide vältimiseks ja/või minimeerimiseks soovitab konsultant:<br />
välja töötada puurkaevude seirekava, et jälgida põhjavee kvaliteeti mereveega võimaliku<br />
segunemise osas;<br />
lõhkamistöödel kasutada selliseid lõhkeaine koguseid, mis tekitavad rohkem suuri tükke<br />
ja vähem tolmu;<br />
kaevandamistööde vahetuks ohutsooniks Rs määrata 100 m, üldiseks ohualaks Ro 1 km;<br />
määrata rajatava PHAJ territoorium suletuks;<br />
pidevalt mõõta radooni kontsentratsiooni kaeveõõntes ja tagada töötajatele mõõtmistulemustest<br />
lähtuvad töökeskkonnanõuded;<br />
maa-aluses tsoonis ette näha veekindlad kambrid töötajate varjumiseks avarii korral.<br />
Tehnoloogiline skeem koostada selliselt, et maa all töötavate inimeste arv oleks minimaalne.<br />
Ette on vaja näha evakuatsiooniteed avariiolukorraks. Soovitav on spiraalšahti<br />
kohandamine evakuatsiooniteeks;<br />
188 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
õnnetuste vältimiseks objekti ekspluatatsiooni käigus kehtestada ohtlikesse kohtadesse<br />
ohualad;<br />
läbi viia töötajate väljaõpe ja teostada järjepidevat kontrolli töötajate kompetentsuse<br />
osas.<br />
Alljärgnevalt (Tabel 21) on toodud ülevaade olulisematest ohtudest Muuga PHAJ ehitamise ja käitamise<br />
perioodil, vajalikud ennetusmeetmed ja rakendamist vajavate meetmete prioriteetsus.<br />
189 /208
Tabel 21. Muuga PHAJ rajamise ja ekspluateerimisega seonduvad avariilised riskid<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
Ehituse aeg Ekspluateerimise aeg<br />
Ohu kirjeldus Ennetusmeede Prioriteetsus<br />
Tulekahjuoht, palju<br />
elektrijuhtmeid, palju<br />
masinaid, võimalikud<br />
kütuselekked liiklusavariidel<br />
ja kütuseaurude<br />
süttimine.<br />
Naaberettevõttest LPG<br />
terminal tulenevad tuleohud,<br />
gaasipilve piiriülene<br />
liikumine. Gaasipilve<br />
kogunemine kaevisesse<br />
(butaan ja propaan<br />
on õhust raskemad).<br />
Graniidikaevanduse tegevuse<br />
korral kaevandatava<br />
materjali rohkusest,<br />
autoliiklusest ja<br />
raudtee liiklustihedusest<br />
tingitud müra ja tolm,<br />
mis on ohtlik töötajatele<br />
kui ka lähiümbruse elanikele.<br />
Arvestades negatiivset<br />
huvi (terrorism) energeetikaettevõtete<br />
vastu,<br />
tuleb turvateenistusel<br />
tagada territooriumil ai-<br />
Tuleohutuseeskirjade range järgimine,<br />
lahtise tule vältimine territooriumil,<br />
seadmete elektrilise ülekoormuse<br />
vältimine.<br />
Põlevainete/süttivate materjalide<br />
eeskirjapärane hoiustamine.<br />
Tuletõrjehüdrantide korrasolek, võimalusel<br />
rajada tuletõrje veehoidla.<br />
Gaasianalüsaatorite paigutamine<br />
kaevise äärde ja territooriumi madalamatesse<br />
kohtadesse.<br />
Rakendada vastava võimsusega ventilatsioonisüsteemi,<br />
mis väldib tolmu<br />
sattumist keskkonda (rajatise territooriumile).<br />
Ventilatsioonisüsteem<br />
kaevekohas peaks vältima tolmu sattumise<br />
ümbruskonda.<br />
Liiklusteede eraldamine mürapiiretega<br />
müratasemete ületamise korral.<br />
Soovitav kanda pildiga erineva põhivärviga<br />
nimesilte, eristamaks 3 liiki<br />
töötajaid (töölised, meistrid, brigadirid,<br />
töödejuhatajad; insener-tehniline<br />
personal; administratiivtöötajad).<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Ohu kirjeldus Ennetusmeede Prioriteetsus<br />
1. Tulekahjuoht, palju<br />
elektrijuhtmeid, palju<br />
masinaid, võimalikud<br />
kütuselekked liiklusavariidel<br />
ja kütuseaurude<br />
süttimine.<br />
1. Naaberettevõttest LPG<br />
terminal tulenevad tuleohud,<br />
gaasipilve piiriülene<br />
liikumine. Gaasipilve<br />
kogunemine<br />
kaevisesse (butaan ja<br />
propaan on õhust raskemad).<br />
2. Erakorralised loodusnähtused(tormituulkoosvihmaga,lumetuisk,<br />
jäätumine jms).<br />
2. Arvestades negatiivset<br />
huvi (terrorism) energeetikaettevõtetevastu,<br />
tuleb turvateenistusel<br />
tagada territooriu-<br />
Tuleohutuseeskirjade range järgimine,<br />
lahtise tule vältimine territooriumil,<br />
seadmete elektrilise ülekoormuse vältimine.<br />
Põlevainete/süttivate materjalide eeskirjapärane<br />
hoiustamine.<br />
Gaasianalüsaatorite paigutamine kaevise<br />
äärde ja territooriumi madalamatesse<br />
kohtadesse.<br />
Võimalusel tugevdada välitingimustes<br />
olevate seadmete kandekonstruktsiooni<br />
elemente ja trossidega kinnitusi.<br />
Arvestada, et seadmete jäätumisel<br />
nende mass suureneb oluliselt, millega<br />
suureneb ka nende vertikaalpüsivus.<br />
Seadmete ala ümbritseda piirdeaia või<br />
-lindiga (siis ei ole nende ümberkukkumise<br />
puhul inimohvreid).<br />
Soovitav kanda pildiga erineva põhivärviga<br />
nimesilte, eristamaks 3 liiki<br />
töötajaid (töölised, meistrid, brigadirid,<br />
töödejuhatajad; insener-tehniline<br />
personal; administratiivtöötajad).<br />
1.<br />
1.<br />
3.<br />
2.<br />
190 /208
nult vahetult tööülesannetega<br />
seotud isikute<br />
viibimine.<br />
Elektrikatkestused üle<br />
48 tunni.<br />
Erakorralised loodusnähtused<br />
(torm, äike,<br />
lumetuisk koos rohke<br />
lumesajuga).<br />
Sanitaartingimuste eiramine,pesemisvõimaluse<br />
puudumine jms<br />
võib käivitada nakkusepideemia.<br />
Tehnoloogiliste protsesside<br />
ja operatsioonide<br />
juhtimise programmide<br />
vead, mis ilmnevad töö<br />
käigus.<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine<br />
Ehituse aeg Ekspluateerimise aeg<br />
Rajatise välisperimeetril kehtestada<br />
500 meetriline turvatsoon, kuhu tavainimesel<br />
on keelatud siseneda.<br />
Ehitada rajatisele oma sisetarbeline<br />
elektrivarustussüsteem.<br />
Ettevalmistused tuule ja tormi vastu<br />
(seadmete ja konstruktsioonielementide<br />
kinnitamine), piksekaitse süsteemi<br />
korrasolek, lumetõrje- ja koristustehnika<br />
kohalolek koheseks kasutamiseks.<br />
Sanitaar- ja hügieeninõuete täitmine<br />
riietusruumides, söögikohtades, üldiselt<br />
kogu rajatise alal.<br />
Häirete esinemisel nende põhjuseid<br />
hoolikalt analüüsida, et vältida nende<br />
kordumist.<br />
Varingute oht. Maa-aluste tööde tegemisel rangelt<br />
kinni pidada maa-aluste tööde korralduseeskirjadest,<br />
teha vajalikud<br />
toestused, jälgida vee tungimist kaevistesse.<br />
Tulekahjuoht, plahvatusoht<br />
jm ohud ja hädaolukorrad,<br />
sh arvestades<br />
ka teisi ettevõtteid,<br />
mille ohualasse käsitletav<br />
objekt jääb.<br />
Õppuste korraldamine erinevateks<br />
hädaolukordadeks valmisoleku kontrolliks.<br />
Soovitav teha koostööõppusi<br />
pääste- ja politseiteenistustega.<br />
mil ainult vahetult tööülesannetega<br />
seotud<br />
isikute viibimine.<br />
3. Elektrikatkestused üle<br />
48 tunni.<br />
4. Erakorralised loodusnähtused<br />
(torm, äike,<br />
lumetuisk koos rohke<br />
lumesajuga).<br />
5. Sanitaartingimuste eiramine,pesemisvõimaluse<br />
puudumine jms<br />
võib käivitada nakkusepideemia.<br />
6. Tehnoloogiliste protsesside<br />
ja operatsioonide<br />
juhtimise programmide<br />
vead, mis<br />
ilmnevad töö käigus.<br />
Rajatise välisperimeetril kehtestada<br />
500 meetriline turvatsoon, kuhu tavainimesel<br />
on keelatud siseneda.<br />
Ehitada rajatisele oma sisetarbeline<br />
elektrivarustussüsteem.<br />
Ettevalmistused tuule ja tormi vastu<br />
(seadmete ja konstruktsioonielementide<br />
kinnitamine), piksekaitse süsteemi<br />
korrasolek, lumetõrje- ja koristustehnika<br />
kohalolek koheseks kasutamiseks.<br />
Sanitaar- ja hügieeninõuete täitmine<br />
riietusruumides, söögikohtades, üldiselt<br />
kogu rajatise alal.<br />
Häirete esinemisel nende põhjuseid<br />
hoolikalt analüüsida, et vältida nende<br />
kordumist.<br />
7. Varingute oht. Maa-aluste tööde tegemisel rangelt<br />
kinni pidada maa-aluste tööde korralduseeskirjadest,<br />
teha vajalikud toestused,<br />
jälgida vee tungimist kaevistesse.<br />
8. Tulekahjuoht, plahvatusoht<br />
jm ohud ja hädaolukorrad,<br />
sh arvestades<br />
ka teisi ettevõtteid,<br />
mille ohualasse<br />
käsitletav objekt jääb.<br />
Õppuste korraldamine erinevateks hädaolukordadeks<br />
valmisoleku kontrolliks.<br />
Soovitav teha koostööõppusi<br />
pääste- ja politseiteenistustega.<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
4.<br />
5.<br />
3.<br />
6.<br />
7.<br />
8.<br />
191 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
11. LEEVENDUSMEETMED<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Olulise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks või vältimiseks kavandatakse leevendusmeetmeid,<br />
et leida keskkonda kõige vähem kahjustav tegevusvariant. Mõju saab vähendada nii tehniliste<br />
vahenditega kui ka tegevusaega valides (eriti ehitusaegse mõju korral).<br />
Käesoleva <strong>KSH</strong> ülesanne ei ole esitada leevendus- ja/või vältimismeetmeid juba olemasoleva olukorra<br />
parendamiseks, vaid leida viis, kuidas olemasolev olukord ei halveneks seoses PHAJ rajamisega.<br />
Põhjavee kaitseks<br />
Projekteerimise käigus tuleb koostada tegevuskava käitumiseks põhjavee ehitusaegse ja kasutusaegse<br />
avariilise sissevoolu korral.<br />
Põhjavee juurdevool läbindustesse tuleb hoida kontrolli all. Põhjavee sissevoolu maht šahti või<br />
tunneli läbindamisel ei tohi kokku ületada 500 m 3 /ööpäevas. Silmas tuleb pidada tunneli kuivuse<br />
astme määrasid (vt ptk 7.1.1) ja mitte projekteerida ehitust lekkiva vee sissevooluga.<br />
Maa-alune kompleks tuleb projekteerida ja ehitada nii, et erinevaid maa-aluseid osasid saab üksteisest<br />
veekindlalt eraldada. Võimalik peab olema eraldada ka šahte ja tunneleid ülejäänud komplekist.<br />
Maa-alune basseiniosa graniidi sees tuleb samuti välja ehitada kambritena, mida saab üksteisest<br />
eraldada. Veetõkete lahendused ja ehitustööde järjekord tuleb lahendada ehitusprojektis<br />
selliselt, et tõkkeid oleks võimalik kasutada nii ehituse ajal kui ka käitamise perioodil.<br />
Põhjaveekihtide segunemise välistamise ja reostamise ohu vähendamise jaoks tuleb veekihid/veepidemed<br />
nõuetekohaselt isoleerida.<br />
Leevendusmeetmete kompleksi rakendamine põhjavee kaitseks on vajalik nii ehitus- kui ka käitamisperioodil<br />
ja arendajale keskkonnanõuete täitmiseks vältimatu. Meetmekompleksi rakendamine<br />
on tõhus ja sellel puudub täiendav negatiivne mõju. Meetmekompleks on vajalik nii alternatiivi 1<br />
kui ka alternatiivi 2 jaoks.<br />
Pinnavee kaitseks<br />
Šahtidest väljapumbatav vesi tuleb suunata tiikidesse, kus heljum saab settida. Alles seejärel võib<br />
vee suunata eesvoolu (kraavi) kaudu merre. Võimalike avarii tagajärgede vähendamiseks on settetiikide<br />
juurde vaja kavandada võimalus naftaproduktide kogumiseks ja eemaldamiseks enne vee<br />
sattumist eesvoolu.<br />
Meede on vajalik nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 rakendamise korral.<br />
Alternatiivi 2 jaoks (tehissaare rajamisel merre) võib settetiikidele asukoha leidmine ja nendes vee<br />
piisava viibeaja tagamine osutuda problemaatiliseks, sest tehissaare pindala tuleks nende tarbeks<br />
võrreldes veehaarde eelprojekti praeguse lahendusega tõenäoliselt suurendada. Samuti tuleks sel<br />
juhul vesi tiikidest juhtida otse (mitte kraavide kaudu) merre, mis omakorda võib kaasa tuua ehitusaegse<br />
negatiivse mõju suurenemise merekeskkonnale. Seega tuleb kaaluda, kas alternatiivi 2<br />
elluviimine on sellest aspektist lähtudes otstarbekas.<br />
See leevendusmeede on vajalik ehitusperioodil ja arendajale keskkonnanõuete täitmiseks vältimatu.<br />
Nõuetekohaselt kavandatud, rajatud ja hooldatud settetiikide süsteem on tõhus leevendusmeede<br />
heljumi (ja erandkorras ka naftaproduktide) koguse vähendamiseks eesvoolu suunatavas<br />
vees, mis tagab vajaliku puhastustaseme ja heitvee veekogusse juhtimise normide täitmise. Leevendusmeetme<br />
rakendamisel puudub täiendav negatiivne mõju.<br />
Kalastiku kaitseks<br />
Kalastiku kaitseks rakendatavad meetmed on vajalikud mõlema alternatiivi korral.<br />
Ehitusaegsed meetmed<br />
Minimiseerimaks võimalikke negatiivseid mõjusid kalastikule Muuga ja Ihasalu lahes, on soovitav<br />
veehaarde rajamist, kindlasti aga tehissaare rajamistöid mitte teostada kalade peamisel kudeajal<br />
192 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
aprilli teisest poolest kuni juuni lõpuni. Ehitustööde peatamisel ei ole määravaks kindel kuupäev,<br />
vaid kalade kudemise algust määrav merevee temperatuur, mis antud merealal kudevate kalade<br />
puhul on +5°C. Kudemisperioodi pikkus sõltub samuti merevee temperatuurist, mis määrab larvide<br />
koorumise ja arengu kiiruse.<br />
Tööde peatamine kalade kudemisperioodil on kalastiku kaitse seisukohalt väga tõhus leevendusmeede.<br />
Seda on näidanud ka varasemad sadamate hüdrotehniliste töödega seotud analoogsed piirangud.<br />
Muuga PHAJ veehaarde eelprojektis 90 on määratud järgmised süvendustööde ja tagasitäite mahud:<br />
- tsoon 1: süvendustööde maht 90 000 m 3 (tagasitäite maht 65 000 m 3 );<br />
- tsoon 2: süvendustööde maht 45 000 m 3 (tagasitäite maht 33 000 m 3 ).<br />
Sellele lisandub kaldakaevu täite maht, mis on 70 000–75 000 m 3 .<br />
Vastavalt KeHJS-e § 6 lõike 1 punktile 17 on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega (mere<br />
süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m 3 , merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete<br />
mahust 10 000 m 3 ). See tähendab, et veehaarde ehitamiseks vajaliku vee erikasutusloa taotluse<br />
menetlusprotsessi käigus algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine selle<br />
vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3).<br />
Käitamisaegsed meetmed<br />
Veehaarde koosseisus tuleb kavandada ja rajada sellised kalatõkked, et kalade läbiminek neist on<br />
praktiliselt välditud. Selleks tuleb projekteerimise käigus tutvuda vastavate veehaarete konstruktsioonidega<br />
mujal maailmas ja järgida nende eeskuju 91 . Vt ka TÜ Eesti Mereinstituudi eksperthinnangu<br />
(Lisa 10) lisas toodud konkreetsed kalatõkete näited ja soovitused.<br />
Teatud määramatused, miks ei saa kalastiku ning zoo- ja ihtüoplanktoni seisukohast anda lõplikke<br />
soovitusi kaitserestide rakendamise ja nende tõhususe kohta, on tingitud sellest, et puudub piisav<br />
informatsioon. Kuna PHAJ tööpõhimõte kasutada käitamisaegselt merevett avatud süsteemist on<br />
unikaalne ka maailma kogemust arvestades, siis ei ole ekspertidel käesoleval ajal täit kindlust öelda,<br />
kas kaitserestid on piisav meede kalastiku ja mereelustiku kaitseks (vt ptk 8.8.5). Samuti tekitab<br />
probleeme kaitserestide regulaarne puhastamine surnud orgaanikast (vt ptk 8.8.5). Teema vajaks<br />
tegelikult katselist (mudeli põhjal) uurimist, sest riskifaktor on selleks liiga kõrge, et objekt<br />
katse-eksitusmeetodil valmis ehitada.<br />
Mereelustiku eksperdid hindavad kõige tõhusamaks meetmeks vee edasi-tagasi pumpamist suletud<br />
süsteemis, mis tähendab merest sellise suurusega nn ülemise basseini eraldamist, mis vastab<br />
maa-aluse graniidisüvendi mahule. Meede on ehituslikult mahukas ja majanduslikult kulukas. Kuna<br />
praeguses etapis ei ole teada, millised võiksid olla basseini mõõtmed ja piirid, ei ole võimalik anda<br />
hinnangut selle keskkonnamõjudele. Suletud basseini rajamine on reaalsem ja eeldatavalt väiksemate<br />
keskkonnamõjudega alternatiivi 1 korral, sest see on kaldale lähemal ja madalamas meres.<br />
Meedet võib hinnata PHAJ käitamise seisukohalt mereelustiku kaitse jaoks väga tõhusaks, kuid<br />
basseini rajamine võib endaga kaasa tuua täiendavaid keskkonnamõjusid. Basseini rajamise kavandamine<br />
Muuga lahte vajab kindlasti täiendavaid merekeskkonna ja merepõhja uuringuid ning<br />
basseini rajamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju hindamist.<br />
Teise võimaliku leevendusmeetmena kaaluti <strong>KSH</strong> käigus veehaarde veevõtutoru rajamist sügavamale<br />
merre, kus puudub mereelustik. Suurem osa mereelustikust jääb sügavusvahemikku 0-20 m.<br />
Umbes 30 m sügavusel meres ei ole kavandatava tegevuse suhtes tundlikke liike, sh kalu ning kalavastseid<br />
ja -maime. Nii kalastiku kui ka zoo- ja ihtüplanktoni seisukohalt (vt järgmine alapeatükk)<br />
on sügavasse vette (u 30 m) viidud veehaarde keskkonnamõjud tõenäoliselt oluliselt väiksemad.<br />
90 Muuga lahte planeeritava pumphüdroakumulatsioonijaama veehaare. Uusküla, <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong>, Harjumaa.<br />
Eelprojekt. OÜ Nivoo Projekt, töö nr.12-170.11<br />
91 Näitena võib soovitada süsteemi: BeaudreyScoop-a-Fish system – vt:<br />
http://www.beaudrey.com/p/English/fish-protection.html<br />
193 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Kalade ning kalalarvide ja -maimude puhul annab loodetavasti efekti ka vee sissevoolu kiiruse vähendamine.<br />
Kombineerides neid kahte meedet, st viia veevõtutoru ots umbes 30 m sügavusele ja<br />
samal ajal vähendada voolukiirust toru otsa juures/ümbruses, oleks võimalik säästa märkimisväärsel<br />
hulgal elustikku.<br />
Analüüsides merepõhja sügavusi ning Muuga sadama tegevusest tulenevaid ja muid piiranguid kavandatava<br />
tegevuse piirkonnas selgus, et veevõtutoru ots on võimalik viia umbes 30 m sügavusele<br />
merre. Toru pikkus alternatiivi 1 korral on umbes 1,2 km. Toru rajamist lääne suunas ning kaugemale<br />
põhja või põhjakirde suunas takistavad Muuga sadama laevade ankrualad. Veevõtutoru täpne<br />
asukoht määratakse asjaomaste osapoolte koostöös edasise projekteerimise käigus.<br />
Veevõtutoru täpse asukoha kavandamisel nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral tuleb arvestada<br />
muuhulgas järgmiste aspektidega:<br />
- toru ots kavandada umbes 30 m sügavusele merre;<br />
- merepõhjasetete (liiva ja muda) süsteemi sattumise vältimiseks kavandada toru ots mere<br />
põhjast mõnevõrra kõrgemale;<br />
- veevõtutoru paiknemise kavandamisel konsulteerida TÜ Eesti Mereinstituudi ja TTÜ Meresüsteemide<br />
instituudi vastavate spetsialistidega, vajadusel läbi viia täiendavad uuringud<br />
(vt ptk 13);<br />
- arvestada laevade ankrualade paiknemisega Muuga sadama piirkonnas;<br />
- arvestada traalipüügipiirkondade paiknemisega Muuga sadama piirkonnas;<br />
- arvestada olemasolevate rajatiste ja navigatsioonimärkidega meres;<br />
- selgitada veevõtutoru suudme asukoha tähistamise vajadust nt poiga sõltuvalt Veeteede<br />
Ameti nõuetest.<br />
Kehtima jääb vajadus mehhaaniliste tõkete (restid, võred jms) rakendamiseks veehaarde suudmes,<br />
seda nii elustikule põhjustatava mõju minimiseerimiseks kui ka süsteemi sattuda võivate<br />
võõrkehade, risu ja sette probleemide vähendamiseks. Väljalasketoru otsa puhul tuleb arvestada,<br />
et mida sügavamal meres see paikneb, seda suuremaks võib osutuda sette akumuleerumise oht.<br />
Mõju elustikule sõltub ka sellest, milliseid protsesse hoovuste ja setete liikumises hakkab põhjustama<br />
toru kaudu merre tagasi voolav vesi.<br />
Veehaarde leevendusmeetme edasiarendus<br />
Lähtudes eeltoodud soovitustest leevendusmeetmete rakendamiseks tellis arendaja vastava eelprojekti<br />
lahenduse 92 , mis näitab, et selle leevendusmeetme rakendamine on tehniliselt võimalik.<br />
Vastavalt eelprojektile on täiendatud ka Muuga PHAJ DP-d, sh laiendatud planeeringuala. Mereveehaarde<br />
paiknemine vt Joonis 80.<br />
Käesoleva <strong>KSH</strong> käigus ei ole võimalik anda lahendusele hinnangut KMH täpsusega, sest selle eelduseks<br />
on täiendavate uuringute tegemine (vt ptk 13). Vaatamata sellele, et veevõtutoru rajamise<br />
ja toimimisega seotud kõikide aspektidele ei ole käesolevas töös võimalik andmete vähesuse tõttu<br />
lõplikku hinnangut anda, võib selle leevendusmeetme rakendamist siiski hinnata kalade ja muu<br />
mereelustiku (eelkõige ihtüoplanktoni) seisukohalt tõhusaks, sest võrreldes põhilahendusega väheneb<br />
elustiku sattumine PHAJ süsteemi oluliselt.<br />
Süvendus- ja täitetööd, mille mahtudest lähtuvalt algatatakse KMH (vt eespool) a<strong>vald</strong>avad merekeskkonnale<br />
mõju veehaarde ehitusperioodil. Veehaarde KMH peab hõlmama ka veehaarde käitamisaegse<br />
perioodi mõjude hindamist.<br />
92 Muuga lahte planeeritava pumphüdroakumulatsioonijaama veehaare. Uusküla, <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong>, Harjumaa.<br />
Eelprojekt. OÜ Nivoo Projekt, töö nr.12-170.11<br />
194 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Joonis 80. Muuga lahte planeeritav PHAJ veehaare (mereveehaarde ja Muuga reoveepuhasti<br />
merrelasu kaitsetsoonid). Väljavõte OÜ Nivoo Projekt tööst nr 12-170.11 (eelprojekti<br />
joonisest VVK-2, 30.01.2013)<br />
Arendaja kinnitusel arvestatakse PHAJ ehitustööde ajagraafiku koostamisel ja ehitusjärjekorra planeerimisel<br />
piirkonna kõikide kavandatavate ja juba töötavate ettevõtete huvidega. Veehaarde ehituse<br />
ja veehaarde šahti rajamise aeg planeeritakse selliselt, et see ei segaks võimaliku LNG terminali<br />
rajamist ega söeterminali tegevust. Projekt kooskõlastatakse kõikide asjaosalistega. Veevõtušahti<br />
rajamisel on arutluse all ka altpoolt ülespoole rajamise variant, et mitte väljata materjali<br />
195 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
veehaarde kaudu, vaid tehnopargi alalt. Kui seiretulemuste alusel on vajalik veevõtutoru ehitamine,<br />
koostatakse selle kohta eraldi projekt ning arvestatakse, et selle rajamine ei sega LNG terminali<br />
rajamist ja söeterminali tööd.<br />
<strong>KSH</strong> käigus kaaluti ka kolmandat võimalikku leevendusmeedet – rajada veehaarde suue samasse<br />
asukohta idapoolse lainemurdja külge, kuid avaga Muuga sadama akvatooriumi poole –, kuid sadama<br />
juhtkond ei aktsepteeri sellist lahendust, sest see võib hakata häirima sadama tööd.<br />
Vt ka leevendusmeetmed zoo- ja ihtüoplanktoni kaitseks.<br />
Zoo- ja ihtüoplanktoni kaitseks<br />
Mõju vähendamiseks zoo- ja ihtüoplanktonile võib tõenäoliselt osutuda vajalikuks käitamisaegsete<br />
leevendusmeetmete rakendamine mõlema alternatiivi korral. Analoogiliselt kalastiku kaitsemeetmetega<br />
on otstarbekas kaaluda kas veevõtutoru rajamist sügavamale merre või süsteemis kasutatava<br />
vee korduvkasutust ehk basseini rajamist Tahkumäe neeme idaranniku meres. Omamata<br />
praegu piisavalt lähteandmeid täpsemate arvutuste teostamiseks, võib siiski oletada, et sel juhul<br />
jääks hävitamata tonne zoo- ja ihtüoplanktonit aastas ning oluline negatiivne mõju jääks olemata.<br />
Suurem osa mereelustikust jääb sügavusvahemikku 0-20 m. Põhjataimestik ja plankton jäävad<br />
Muuga lahes zoobentose põhimassi piirist kõrgemale (kuni 0-10-15 m), sest sügavamal on valgust<br />
vähe. Seega umbes 30 m sügavusest on PHAJ veehaarde mõjud tõenäoliselt oluliselt väiksemad,<br />
sest tundlikke liike seal ei ole. Eeltoodust lähtudes tuleks kaaluda veehaarde suubme viimist merre<br />
umbes 30 m sügavusele, kus zoo- ja ihtüoplanktoni arvukus on oodatavalt väike.<br />
Zoobentose puhul ei ole vee sissevoolu kiiruse vähendamine määrav, sest liikuvaid suurselgrootuid<br />
on Muuga lahes vähe. Vee sissevoolu kiiruse vähendamine mõjutaks positiivselt planktoni olukorda,<br />
kuid mõju vähendamiseks tuleb vee vooluhulka juba oluliselt vähendada. Planktoni säästmise<br />
seisukohalt annaks eeldatavalt parima tulemuse, kui viia veevõtutoru ots umbes 30 m sügavusele<br />
ning samal ajal vähendada voolukiirust toru otsa juures/ümbruses.<br />
Vt ka leevendusmeetmed kalastiku kaitseks.<br />
Linnustiku kaitseks<br />
Linnustiku kaitseks tuleb vältida alternatiivi 1 korral toimuvaid raadamistöid (metsa, põõsastiku ja<br />
võsa raiet) nn raierahu perioodil (15. aprillist kuni 15. juunini). See võimaldab vältida pesitsevate<br />
lindude kurnade (munade ja poegade) hukkumist. Kui alternatiivi 2 korral kavandatakse ulatuslikke<br />
töid looduslikul rannaalal või rannaniidu alal, siis tuleb pesitseva linnustiku säästmiseks samuti<br />
vältida neid töid pesitsusperioodil, mis merelindude puhul 15. aprillist kuni 30. juunini.<br />
Meetmega tuleb arvestada ehitustööde organiseerimisel ja ehituse algusperioodil (nn ehitusplatsi<br />
ettevalmistamisel). Meedet võib hinnata tõhusaks, sest see tagab linnustiku taastootmise antud<br />
perioodil.<br />
Rohevõrgustikuga seonduv<br />
Lähtudes maakonna teemaplaneeringust paikneb alternatiivi 1 alal maakondliku tasandi väike rohekoridor<br />
(K9), mis arvestades tänast loodus- ja tööstusmaastike paiknemist piirkonnas ning kehtestatud<br />
planeeringuid, on oma funktsionaalsuse kaotanud (vt ptk 3.4.6). Maastike konfiguratsiooni<br />
põhjal näib toimiv ökoloogiline koridor kulgevat vaadeldavast planeeringualast lõuna pool, Muuga<br />
Tööstuspargi ala ja Maardu linna vahelisel rohealal. Seetõttu on otstarbekas muuta rohevõrgustikku<br />
kehtestavaid planeeringuid ning tõhustada rohevööndit Muuga sadama ja Muuga Tööstuspargi<br />
tootmisalade ning piirkonna elamualade vahel.<br />
Rohevõrgustiku leevendusmeetme rakendamine ei ole otseselt seotud PHAJ rajamisega ega Muuga<br />
sadama ja Muuga Tööstuspargi arenguplaanidega, vaid on tingitud varasematest planeeringulistest<br />
kokkulepetest, mis sellise olukorra on kujundanud.<br />
196 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
Laevaliikluse ohutuse tagamiseks<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Laevaliiklusega seotud ennetusmeetmete rakendamine on oluline, sest sellega mittearvestamine<br />
võib endaga kaasa tuua laevaõnnetusi Muuga sadama piirkonnas, mille tagajärjed võivad endaga<br />
kaasa tuua olulist majanduslikku ja keskkonnakahju.<br />
Meetmed on vajalikud mõlema alternatiivi korral nii ehitamise kui ka käitamise perioodil. Meetmeid<br />
võib hinnata tõhusateks. Rakendatavate meetmete lahendus tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.<br />
Ehitusaegsel perioodil<br />
Alternatiiv 1: Ehitusaegne kaudne mõju laevade navigatsioonile tuleneb peamiselt ehitustegevusest<br />
pimedal ajal, kui ehituspiirkonnas kasutatakse valgustamiseks võimsaid valgusallikaid, mis<br />
võivad eksitada laevu. Seega tuleb eriti pimedal ajal ehitamisel jälgida, et valgusallikad ei oleks<br />
suunatud laevateedele. Ühtlasi on oluline sadama kail ja akvatooriumi lähistel tööde teostamisel<br />
jälgida, et ei segata sadama igapäevast tööd ning erakorraliste häiringute korral võetakse ühendust<br />
sadama juhtkonnaga.<br />
Maapealse osa rajamisel on vaja jälgida 80 m ja 40 m kõrguste tõstetornide valgustust ning seda,<br />
et tornid ei jääks segama maapealsete navigatsioonimärkide vaadeldavust (näiteks Kallavere sihi<br />
alumist ja ülemist tulepaaki, vt Joonis 28). Tornide valgustus ja märgistus ehitusperioodil tuleb<br />
kooskõlastada Veeteede Ametiga.<br />
Alternatiiv 2: Veepealsete ehitusmasinate kasutamisel tehissaare rajamise käigus on vaja silmas<br />
pidada, et nende töö ei häiriks Muuga sadama igapäevast tööd ning laevade navigatsiooni piirkonnas.<br />
Ühtlasi on vaja jälgida kogu ehitusperioodi vältel piirkonna valgustatuse taset, et see ei häiriks<br />
laevade sisenemist ja väljumist Muuga sadamasse. Tööde teostamise eelselt tuleb piirkonna<br />
valgustuse lahendus kooskõlastada Muuga sadama ja Veeteede Ametiga. Häiringute korral ehitustegevuse<br />
ajal sadama akvatooriumi lähistel, mis võivad mõjutada sadama tööd, on vaja teavitada<br />
nendest Muuga sadama juhtkonda.<br />
Kõrgete tõstetornide (80 m ja 40 m) rajamisel on vaja jälgida nende märgistust ja valgustust ning<br />
teha kindlaks, et tornid ei jääks segama maapealsete navigatsioonimärkide vaadeldavust (näiteks<br />
Kallavere sihi alumist ja ülemist tulepaaki, vt Joonis 23). Tornide valgustus ning märgistus ehitusperioodil<br />
tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga.<br />
Käitamisaegsel perioodil<br />
Alternatiiv 1: Veehaarde asukoht kail on soovitav märkida vastava viidaga, et oleks teada selle<br />
asukoht ega tekiks väärarusaamu kail asuvast lisaehitisest (näiteks, et tegemist on kai uue osaga).<br />
Alternatiiv 2: Oluline on jälgida, et saarel asuvate hoonete ja rajatiste, sh 40 m kõrguse ventilatsioonišahti,<br />
tähistus ja valgustus ei häiriks navigatsioonimärkide vaadeldavust piirkonnas. Tehissaare<br />
valgustuse lahendus on vaja kooskõlastada ka Veeteede Ametiga ning järgida juhiseid saare<br />
markeerimise osas, et need ei eksitaks piirkonnas navigeerivaid või ankrus olevaid aluseid.<br />
197 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
12. OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD<br />
MEETMED<br />
Käesolevas peatükis antakse DP elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud<br />
meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldus (ettepanekud seirekava koostamiseks). Seire sagedus<br />
ja analüüsitavad näitajad määratakse seirekavaga, mis on otstarbekas koostada kolmes<br />
etapis: ehituseelne seire, ehitusaegne seire, käitamisaegne seire. Seirekava kooskõlastada Keskkonnaameti<br />
ja kohaliku omavalitsusega.<br />
Põhjavesi<br />
Enne ehitustööde alustamist tuleb ühe aasta jooksul seirata 2 km raadiuses asuvaid puurkaeve (vt<br />
Tabel 11). Seire käigus tuleb läbi viia veetaseme mõõtmised 12 kuu vältel sagedusega vähemalt<br />
kord kuus. Samaaegselt tuleb kindlaks teha puurkaevude veevõtt sellel perioodil. Nimetatud puurkaevudes<br />
tuleb ühekordselt kindlaks määrata ka vee keemiline koostis ja mineraalsus (anioonid<br />
HCO 3- , Cl - ja SO4 2- ning katioonid Ca 2+ , Mg 2+ , Na + ja K + ).<br />
Ehituse ajal tuleb planeeritust suurema vee väljapumpamise korral kontrollida lähipuurkaevude<br />
veetasemeid (nende alanemist) ja veetaseme suurema alanemise korral ka vee mineraalsuse<br />
muutumist.<br />
Käitamise perioodil teha lähima puurkaevu regulaarset seiret. Suurema avariilise põhjavee sissevoolu<br />
korral šahtidesse tuleb seiremeetmeid tugevdada.<br />
Seirekava kooskõlastada puurkaevude omanikega/<strong>vald</strong>ajatega.<br />
Pinnavesi<br />
Ehituse ajal tuleb vähemalt heljumi osas regulaarselt seirata settetiigist (kuhu suunatakse šahtidest<br />
väljapumbatav vesi) väljuvat vett. Vee erikasutusloa andja põhjendatud nõudmisel võib osutuda<br />
vajalikuks ka naftaproduktide seire.<br />
Kalastik ja muu mereelustik<br />
Jätkata merepõhja- ja kalakoosluste seiret praegu Muuga sadama keskkonnamõju seire raames<br />
toimivates mahtudes ja metoodika järgi vähemalt 3 aasta kestel pärast Muuga PHAJ valmimist.<br />
Alternatiivide 1 või 2 rakendumisel tuleb käivitada ka kalakoosluste ja zoo- ning ihtüoplanktoni<br />
seire 2 aastat enne PHAJ rajamise algust, ehituse ajal ning vähemalt 3 aasta jooksul pärast PHAJ<br />
valmimist (ekspluatatsioonis olekul).<br />
PHAJ käitamise ajal tuleb seirata zoo- ja ihtüoplanktoni ning kalade sattumist veevõtutunnelisse ja<br />
samadest aspektidest ka väljapumbatavat vett. Selleks tuleb leida adekvaatne metoodika, konsulteerides<br />
vastava ala spetsialistidega välismaalt.<br />
Linnustik<br />
Jaama käitamise esimeste aastate kevadsuvisel perioodil (mai-juuni) on soovitatav teha seiret<br />
(jälgida veehaarde otseseid mõjusid linnustikule), et tuvastada, kas veehaardesse võib sattuda<br />
lennuvõimestumata linnupoegi. Selleks saab kasutada näiteks veehaardele suunatud valvekaamerate<br />
salvestisi.<br />
Merevee kvaliteet ja põhjasetete liikumine<br />
Alternatiivide 1 või 2 rakendumisel (käitamise perioodil) tuleb teostada põhjalikku merevee näitajate<br />
(sh temperatuur, pH) seiret maa-alusesse reservuaari pumbatavas ja sealt väljapumbatavas<br />
vees ning merepõhjasetete liikumise ja kvaliteedi seiret ehituse ajal ja vähemalt 3 aasta jooksul<br />
pärast PHAJ valmimist. Seire peab kajastama ka söetolmu levikut merekeskkonnas.<br />
Müra<br />
Kuna PHAJ näol on tegemist Eestis esmakordse sellelaadse arendusprojektiga, siis ei ole võimalik<br />
tugineda eelnevatele kogemustele taoliste ehitusobjektide rajamisel ja tegelikkus võib ehituspe-<br />
198 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
rioodi käigus kaasa tuua ootamatuid vajalikke muudatusi või täiendavaid müraallikaid, mida ei ole<br />
käesolevas aruandes müra hindamisel arvestatud.<br />
Mõõtmispunktid tuleb määrata mõõtmiste läbiviija poolt sõltuvalt ehitusplatside ja transporditeede<br />
paiknemisest. Kõigepealt tuleb enne ehitustööde algust mõõta müra foon lähimate elamute juures.<br />
Seejärel tuleb teha perioodilist müra seiret lähimate elamute ja puhkealade ning ehituspiirkonna<br />
vahel. Otstarbekas on müra mõõtmisi läbi viia pikemaajaliste tsüklitena (alates ühest nädalast)<br />
pärast igat ehitusprotsessis toimuvat suuremat muutust (nt lisamasinad, uus ehitusetapp), sest<br />
siis on mõõtmistulemused adekvaatsemad: pikemaajalisem mõõteperiood võimaldab välistada juhuslike<br />
müraallikate mõju või vastupidi, selgitada välja episoodilised ja lühiajalised, kuid häirivad<br />
müraallikad. Müra seiret tuleb tihendada kaebuste korral.<br />
Radoon PHAJ maa-alustes rajatistes<br />
Et tagada töötajate tervisele ohutud töökeskkonnanõuded maa all töötamisel, tuleb rakendada pidev<br />
radoonisisalduse mõõtmise süsteem PHAJ maa-alustes rajatistes (šahtides, tunnelites, graniidikambrites).<br />
199 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
13. SOOVITUSED JA ETTEPANEKUD EDASISEKS TEGEVUSEKS<br />
DP koostamise staadiumis ei ole vajaliku põhjalikkusega läbi töötatud ja kindlaks määratud mitmed<br />
kavandatavad tegevused, mis on vajalikud ehitusloa väljastamise kohta otsuse tegemiseks.<br />
Seetõttu on alljärgnevalt välja toodud aspektid, millega tuleb tegeleda projekteerimise staadiumis<br />
ning millele on vaja anda täiendav hinnang või täpsustada lahendusi. Loetletud aspektid ei ole põhimõtteliseks<br />
takistuseks PHAJ rajamisel, kuid ilma nendega arvestamata ja asjakohast lahendust<br />
leidmata ei ole ehitusloa väljastamine reaalne.<br />
Keskkonna- ja avariiliste riskide ennetusmeetmed ja riskide vältimise võimalused nii PHAJ rajamise<br />
kui ka käitamise ajal vt ptk 10.4.<br />
Ehitusgeoloogilised ja hüdrogeoloogilised uuringud<br />
Käesoleva <strong>KSH</strong> mahus on hinnang antud piirkonna üldiste geoloogiliste uuringute põhjal, sest kavandatava<br />
tegevusega seonduvaid täpsemaid ehitusgeoloogilisi uuringuid ei ole seni läbi viidud.<br />
Enne ehitusprojekti koostamist tuleb läbi viia põhjalikud piirkonna ehitusgeoloogilised ja<br />
hüdrogeoloogilised uuringud. Puurimised graniidini tuleb teha vähemalt ühes kohas DP alal<br />
ja lisaks puurimised väljapoole DP ala jäävate tunnelite asukohtades soovitavalt 200 m<br />
sammuga kuni tunneli sügavuseni antud kohas. Uuringuala paiknemine ning uuringupunktide<br />
tihedus ja sügavus tuleb täpsustada projekteerijaga, soovitavalt lähtudes tehnoloogilisest<br />
projektist (vt allpool alapunkt Projekteerimis- ja ehitustööd).<br />
Geoloogiliste uuringute tulemusena on vaja kindlaks teha kõikide geoloogiliste kihtide<br />
poorsus ja veejuhtivus. Hüdrogeoloogiliste uuringute osas vt ka olulise keskkonnamõju<br />
seireks kavandatud meetmed (ptk 12) põhjavee seire osa.<br />
Et täpselt teada, millise tugevuse ja kandevõimega on maa-alune ehituskeskkond, on vaja<br />
läbi viia vastavad pinnaste ja kivimite uuringud ja katsed (vt ptk 8.7). Osa uuringuid saab<br />
ja on mõistlik läbi viia siis, kui ehitusega on jõutud graniidi sisse. Horisontaalpuurimistega<br />
graniidis on võimalik kindlaks teha, kuivõrd muutlik on graniit horisontaalsuunaliselt, ning<br />
täpsustada vastavalt sellele projektlahendust.<br />
Ehitusprojekteerimise käigus ja ehitamise ajal geoloogilised uuringud jätkuvad vastavalt<br />
sellele, kuidas tunnelite ehitusega edasi liigutakse (vt ptk 1.4). Arvestades kaevandamistehnoloogiat<br />
tuleb uuringute läbiviimist jätkata kogu ehitusperioodi jooksul, sh graniidikambrite<br />
projekteerimisel ja rajamisel. Nende uuringute jaoks tuleb projekteerijal koostada<br />
geoloogiliste uuringute programm.<br />
Geoloogiliste uurimistööde käigus tuleb anda hinnang läbindatavate pinnasekihtide ja kivimite<br />
radoonisisaldusele, mis on sisendiks ventilatsioonisüsteemi projekteerimisele ja<br />
tööohutusnõuete väljatöötamisele (maa all viibimise lubatav aeg).<br />
Geoloogilised uurimistööd peavad andma vajaliku sisendi (läbitavate kihtide omaduste kirjelduse)<br />
lõhketöö projekti koostamiseks.<br />
Analüüside tegemiseks ja katsete läbiviimiseks kasutada ainult akrediteeritud laborite teenuseid.<br />
Veehaarde veevõtutoru projekteerimise järgmistele staadiumitele peab eelnema järgmiste<br />
uuringute tegemine: 93<br />
- geotehnilised uuringud kaldakaevu ja mereveehaarde päise planeeritavas asukohas kuni<br />
murenemata sinisavini koos pinnasekihtide geotehniliste parameetrite määramisega<br />
(uurimispunktide vahekaugus mitte üle 20 m);<br />
- geotehnilised uuringud mereveehaarde torustike trassil;<br />
93 Muuga lahte planeeritava pumphüdroakumulatsioonijaama veehaare. Uusküla, <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong>, Harjumaa.<br />
Eelprojekt. OÜ Nivoo Projekt, töö nr.12-170.11. Detsember 2012<br />
200 /208
Mereuuringud<br />
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
- veesügavuste hüdrograafiline mõõdistamine kuni isobaarini – 35 m;<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
- süvendataval alal tuleb määrata süvendustööde kategooriad ja vajaduse korral võtta<br />
pinnaseproove võimalik reostuse määramiseks;<br />
- vajadusel veehaarde kaldakaevule langeva jääkoormuste modelleerimine;<br />
- uurida täiendavalt veehaarde mõju põhjasetetele, et täpsustada veehaarde päise konstruktsiooni<br />
ja merepõhja kindlustamise ulatust.<br />
Veehaarde veevõtutoru kavandamiseks sügavamale merre (vt ptk 11) tuleb projekteerimise<br />
algstaadiumis läbi viia merepõhja uuringud. Oluline on määrata merepõhja setete lõimis<br />
1 km raadiuses toru suudme asukohast. Nende andmete alusel saab hinnata (modelleerida)<br />
piirkonna põhjahoovuste ja setete liikumist, et välja töötada veevõtutoru lahendus,<br />
mille puhul setete (liiva ja muda) sattumine PHAJ süsteemi oleks võimalikult väike.<br />
Alternatiivi 2 korral tuleb enne reaalse ehitustegevuse algust läbi viia kompleksne setete<br />
liikumise uuring mõjutatavas piirkonnas, sest setete transporti puudutavad modelleerimistulemused<br />
on algtingimuste suhtes väga tundlikud. Uuringu läbiviimise ajavahemik, samm,<br />
pindala jne tuleb täpsustada projekteerimise staadiumis.<br />
Uurida täiendavalt mõju lahe kalastikule ja täpsustada võimalusi, et vähendada kalade sattumist<br />
veehaardesse ja alumisse veehoidlasse. 94<br />
Projekteerimis- ja ehitustööd<br />
PHAJ projekteerimis- ja ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada, et hea tulemuse saavutamiseks<br />
tuleb võrdset tähelepanu pöörata projekteerimisele, kasutatavate materjalide<br />
omadustele, hanke korraldamisele, tööde läbiviija kogemustele ja järelevalvele.<br />
Kuna PHAJ maa-aluse osa ehitamine on oma olemuselt põhimõtteliselt kaevandamine, siis<br />
maa-aluse osa projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda maa-alust kaevandamist reguleerivatest<br />
õigusaktidest, sest ehitusseaduses ja selle alamaktides vajalikud <strong>vald</strong>konda reguleerivad<br />
sätted puuduvad.<br />
Enne ehitusprojekti koostamist on soovitav koostada PHAJ tehnoloogiline projekt, mille<br />
eesmärk on anda plaaniline ja ruumiline (kõrguslik) lahendus tehnoloogiliste seadmete ja<br />
tootmisliinide paigutusele, vertikaal- ja horisontaaltranspordile, materjalide ja toodangu<br />
ladustamisele ning ümberlaadimise korraldusele ja muule taolisele koos muude tehnoloogiliste<br />
erinõuete ja piirangutega 95 .<br />
Põhjavee juurdevool läbindustesse tuleb hoida kontrolli all. Põhjavee sissevoolu maht šahti<br />
või tunneli läbindamisel ei tohi kokku ületada 500 m 3 /ööpäevas, mida peetakse Eestis juba<br />
oluliseks põhjaveevaru mõjutavaks veevõtuhulgaks. Silmas tuleb pidada ka ptk-s 7.1.1<br />
toodud tunneli kuivuse astme määrasid. Mitte planeerida ehitust lekkiva vee sissevooluga.<br />
Saavutamaks parimat tsementeerimise tulemust tuleb puurimise käigus koguda andmeid<br />
veekihi survelisuse ja pinnasepooride suuruse kohta, sest tsemendilahuse surumisel kivimimassiivi<br />
pooridesse tuleb ületada vee vastusurve.<br />
Maa-aluse basseini parima projektlahenduse saamiseks on oluline projekteerida see vastavalt<br />
konkreetsetele tingimustele graniidimassiivis.<br />
Insenerlahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada merevee murendava mõjuga ehitusmaterjalidele<br />
ja kivimitele. Selleks on projekteerimise staadiumis vaja akrediteeritud laborites<br />
94<br />
Muuga lahte planeeritava pumphüdroakumulatsioonijaama veehaare. Uusküla, <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong>, Harjumaa.<br />
Eelprojekt. OÜ Nivoo Projekt, töö nr.12-170.11. Detsember 2012<br />
95<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrus nr 67: Nõuded ehitusprojektile, § 9; Elektrooni-<br />
line Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13359325<br />
201 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
läbi viia kõikide mereveega kokkupuutuvate ehitusmaterjalide, sh loodusliku pinnase, tugevuse<br />
ja lahustuvuse katsed ning projekteerida kompleks vastavalt sellele.<br />
Projekteerimisel (nt ventilatsioonisüsteem) tuleb arvestada normidest suurema radoonisisaldusega<br />
maa-alustes rajatistes (tunnelites/šahtides ja graniidisüvendis).<br />
Pinnase läbindamisel (tunnelite rajamisel) külmutamise meetodil on ohuks külmutusseadme<br />
rike või selle toite elektrikatkestus. Külmutamise meetodi kasutamine on võimalik, kuid<br />
enne selle meetodi kasuks otsustamist tuleb läbi viia vastav riskianalüüs ja leida vajalikud<br />
leevendusmeetmed võimaliku külmutamise tõrke korral.<br />
Tunnelitest ja šahtidest ehitusperioodil väljapumbatava vee selitamiseks planeeringualale<br />
rajatav settetiik või -tiigid tuleb kavandada selliselt, et sealt väljavoolava vee parameetrid<br />
heljumi ja naftaproduktide osas vastavad kehtestatud nõuetele ning on võimalik settetiigi<br />
või tiikide regulaarne puhastamine sinna kogunevast settest.<br />
Tunnelitest ja šahtidest ehitusperioodil väljapumbatava vee ärajuhtimisel LPG terminali<br />
DP-s planeeritud kraavi/kollektori abil on vaja nende dimensioneerimisel hinnata kõik sinna<br />
suunatavad vee vooluhulgad, sh PHAJ sademevesi ja tehnoloogiline vesi. Kavandatava<br />
kollektori läbimõõt ja kraavi parameetrid peavad olema piisavad selleks, et need võtaksid<br />
vastu ka PHAJ avariilise olukorra veekogused.<br />
Kraavi või kollektorisse juhitav PHAJ ehitusaegne vesi peab olema settetiikides heljumist<br />
puhastatud (settinud) nõuetekohasele tasemele. Settetiikidest väljavoolule enne kraavi või<br />
kollektorit tuleb ette näha veeproovide võtmise koht.<br />
Sademevee ärajuhtimise lahenduse väljatöötamisel tuleb muuhulgas arvestada piirkonna<br />
(kevadise) kõrge põhjaveetasemega ja ümberkaudsete arendustega.<br />
Ehitusprojektis tuleb ette näha tehnilised lahendused veehaarde kaitsmiseks rannikupiirkonnas<br />
kuhjuva rüsijää eest.<br />
Projekteerimise etapis koostatava lõhketöö projekti ja riskianalüüsi käigus tuleb arvesse<br />
võtta kasutatava lõhkeaine tüüpi, omadusi ja käitlemise nõudeid, tekitatava plahvatuse<br />
iseloomu, ohutuid distantse nii töötajate kui ka kõrvaliste isikute jaoks, lõhatavate pinnaste<br />
ja kivimite omadusi jms. Lõhketöö projekti koostamisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseadusest<br />
96 ja lõhketöö projektile esitatavatest nõuetest 97 . Projekteerimise staadiumis koostatavast<br />
riskianalüüsist peab välja tulema PHAJ ohuala suurus, mille ulatuses kinnisasja<br />
omanikke teavitada tuleb (esialgsel hinnangul on see raadiusega 1 km). Lõhkamistöödel<br />
on soovitatav kasutada selliseid lõhkeaine koguseid, mis tekitavad rohkem suuri tükke ja<br />
vähem tolmu (nii välditakse töötajate hingamisteede ärritusi ja ümbritsev õhk tolmuvabam).<br />
Arvestades PHAJ pikka ehitusperioodi (eeldatavalt 6 aastat) ei ole otstarbekas ehitusperioodi<br />
alguses üheselt kindlaks määrata PHAJ käitamiseks kasutatavaid seadmeid ja tehnilisi<br />
lahendusi. Alternatiivenergeetika lahenduste areng maailmas toimub käesoleval ajal<br />
väga kiiresti ning jaama sisseseade paigaldamise ajaks võib olla välja töötatud ja kasutusel<br />
oluliselt efektiivsemaid ja väiksema keskkonnamõjuga lahendusi. Seetõttu tuleks kaaluda<br />
ehitusloa väljaandmist kahes (või isegi kolmes) etapis: kaeveõõnte rajamiseks (eraldi<br />
etappidena tunnelid kuni graniidini ja maa-alune reservuaar graniidis) ning jaama sisseseade<br />
paigaldamiseks.<br />
Hooldustööd ja avariiolukorras tegutsemise kava<br />
Tuleb hinnata riske, mis on seotud veetihedaks tehtud süvenditesse või käikudesse pragude<br />
tekkimisega ja seeläbi põhjavee sissevoolu suurenemisega näiteks maa-ala neotektoonilise<br />
kerkimise või ekspluatatsiooni tõttu. Selle alusel tuleb välja töötada Muuga PHAJ<br />
hoolduse nõuded.<br />
96 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011019<br />
97 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/12962191<br />
202 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
PAHJ käitamise perioodil on vaja läbi viia kogu kompleksi regulaarset hooldust. Tagamaks<br />
hoolduse läbiviimist piisavalt kõrgel tasemel, tuleb korraldada vastavate erialaekspertide<br />
regulaarsed kontrollkäigud. Selleks tuleb koostada kogu kompleksi rajatiste ja seadmete<br />
hooldustööde kava, mis sisaldab loetelu tegevustest, mida nende inspekteerimiste ajal<br />
täpselt teha tuleb. Muuhulgas tuleb hooldustööde käigus korraldada maa-aluse veehoidla<br />
puhastamine setetest ning graniidipindade töötlemine vastavalt vajadusele.<br />
Kuigi šahtide läbindamisel tekkiv avarii on hoolika töö korral vähetõenäoline, peab selle<br />
likvideerimiseks valmis olema. Vastav avariiolukorras tegutsemise kava tuleb koostada<br />
ehitusprojekti koostamise käigus ja peab olema rakendatav nii PHAJ ehitusperioodil kui ka<br />
käitamise ajal.<br />
Avariiolukorras tegutsemise kava peab sisaldama ka meetmeid elanikele puhta joogivee<br />
tagamiseks olukorras, kui piirkonna puurkaevud saavad avarii tagajärjel mõjutatud.<br />
Kaevandatava materjali transpordi ja ladustamise logistika<br />
Arvestades PHAJ rajamise käigus šahtidest ja graniidisüvendist väljakaevatava materjali<br />
suurt mahtu, käesolevas töös toodud mahtude arvutuste aluseks olevate lähteandmete üldistusastet<br />
ja materjali kasutamise ebaselgust käesolevaks ajaks on projekteerimise staadiumis<br />
vaja:<br />
- täpsustada väljaveetava materjali kogused;<br />
- välja töötada väljaveetava materjali transpordiskeem, kus on muuhulgas ära näidatud<br />
auto- ja raudteetranspordi osakaalud ehitusprotsessi erinevates etappides, materjali ladustamise<br />
asukohad (vahelaod) ning kasutamise/realiseerimise viisid ja ajagraafik.<br />
Põhjendatud vajadusel tuleb anda hinnang selle tegevusega kaasnevatele võimalikele<br />
keskkonnamõjudele, sh transpordimüra ja kasutatava teedevõrgu vastavuse osas.<br />
Piirkonna teedevõrgu korrastamine<br />
Piirkonna liikluskoormuse analüüsi käigus on jõutud järeldusele (vt ptk 7.9.2), et Nuudi<br />
tee, Maardu tee ja Põhjaranna tee (riigimaantee T94) ning neid ühendava ristmike kompleksi<br />
tehniliste lahenduste ja teede seisukorra tõttu on graniidi väljavedu eelistatud raudteetranspordiga.<br />
Teedevõrgu rekonstrueerimise vajaduse üle on võimalik otsustada pärast logistiliste lahenduste<br />
selgumist (autovedude osakaalu täpsustamist ehitusprotsessi erinevates etappides;<br />
vt eelmine alateema).<br />
Planeeringuala kõrghaljastus<br />
Olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada maksimaalselt, aga valmis tuleb olla ka olukorraks,<br />
kui see ei õnnestu. Seega tuleb DP-s näidatud raudteepoolsel haljaspinnal ette näha<br />
mitmerindelise kõrghaljastuse taastamine, kui see ehitustegevuse otsese või kaudse tulemusena<br />
hävib. Kõrghaljastuse taastamisel tuleb istutatavad puude ja põõsaste liigid valida<br />
selliselt, et need sobiksid ehituse tulemusena kujunenud kasvutingimustesse.<br />
Nuudi tee äärsele haljasalale võiks üksikpuude asemele ette näha tihedama haljasriba.<br />
Muinsuskaitseobjektid meres<br />
Muinsuskaitseseaduse § 40 lõike 5 kohaselt tuleb kinnisasjal, kus Muinsuskaitseameti<br />
andmeil võidakse avastada seni teadmata kultuuriväärtusega leid, enne tööde alustamist<br />
teha uuringud. Käesoleval ajal ei ole teada muinsuskaitseobjektide täpseid asukohti ega<br />
nende seisundit Muuga PHAJ rajamisega seotud merealadel (ptk 3.5). Töödele eelnevad<br />
allveearheoloogilised uuringud kultuuriväärtusega objektide kindlakstegemiseks ennetavad<br />
Muinsuskaitseameti poolt mainitud leidude kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde<br />
käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral.<br />
203 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Suhteliselt ebatõenäoline on, et alternatiivi 1 veehaarde piirkonnas paikneb allveearheoloogilisi<br />
leide (vt ptk 7.7). Allveearheoloogiliste uuringute põhjendatus, vajadus ja ulatus<br />
PHAJ alternatiivi 1 veehaarde rajamise korral (lähtudes ehitustööde läbiviimisega hõlmatava<br />
ala ulatusest, sh veevõtutoru paiknemine) tuleb projekteerimise algstaadiumis täpsustada<br />
Muinsuskaitseametiga.<br />
Juhul kui valituks osutub alternatiiv 2 ehk PHAJ rajatakse tehissaarele, siis on vaja ehitusprojekti<br />
koostamise käigus (soovitavalt juba projekteerimise algstaadiumis) teostada allveearheoloogilised<br />
uuringud planeeritava tehissaare alal ja 700 meetri raadiuses selle ümber.<br />
Uurimisalale lisandub leevendusmeetmena rajatava veevõtutoru paiknemise piirkond.<br />
Uuringute käigus tuleb selgitada välja võimalike objekti(de) paiknemine, seisukord, koguda<br />
muud vajalikku teavet ning otsustada, mida objekti(de)ga edasi teha ning kas ja kuidas<br />
see võib mõjutada projektlahendust ja ehitustööde läbiviimist. Kui allveearheoloogiliste<br />
uuringute raames avastatakse olulisi leide, siis tuleb koostöös Muinsuskaitseametiga välja<br />
selgitada, kas ja millistel tingimustel on tehissaare rajamine võimalik. Vajadusel (lähtudes<br />
leiu olulisusest ja otsustaja põhjendatud seisukohast) tuleb anda asjakohane eksperthinnang<br />
või läbi viia KMH.<br />
Teavitustöö<br />
Jätkata PHAJ ehitamise ja käitamisega kavandatava tegevuse ja energiamajanduse arengukava<br />
põhimõtete tutvustamist kohalikele omavalitsustele ja piirkonna elanikele ka projekteerimise<br />
perioodil.<br />
Seos Rail Baltica projektiga<br />
Maardu Linnavalitsus juhtis <strong>KSH</strong> vahearuande avalikustamise käigus tähelepanu asjaolule, et Rail<br />
Baltica projekti seisukohast oleks Muuga PHAJ alternatiivi 2 asukoht vastuvõtmatu, sest sellesse<br />
piirkonda on mõeldav rajada Muuga-Helsingi raudteepraamide sadamakai (vt Lisa 13; <strong>KSH</strong> vahearuande<br />
avalikustamise materjalid). AS Tallinna Sadam on arvamusel, et juhul, kui Rail Baltica<br />
raudteetrass Muuga sadamasse plaanitakse, on PHAJ alternatiivi 2 asukoht sadamakaiks tehniliselt<br />
sobimatu ning raudteepraami sadamakai võimalik asukoht asub eeldatavalt Muuga sadama idaosa<br />
keskel.<br />
Vabariigi Valitsus algatas 12.04.2012 korraldusega nr 173 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic<br />
raudtee trassi koridori asukoha määramine", millele vastavalt algatas Harju maavanem<br />
19.04.2012 korraldusega nr 661-k maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.<br />
Maakonnaplaneeringu eesmärk on 1435 mm standardil põhineva Rail Baltica raudteetrassi koridori<br />
asukoha määramine selliselt, et tulevikus oleks võimalik ehitada suunal Tallinn-Pärnu-Riia raudtee,<br />
mis võimaldab rongil sõita kiirusega kuni 240 km/h.<br />
Kuna Rail Baltica teema käesoleva <strong>KSH</strong> avalikustamise käigus esile kerkis, siis on siinkohal juhitud<br />
esitatud arvamustele vaid tähelepanu, kuid Muuga PHAJ DP <strong>KSH</strong> aruanne ei ole see dokument, mis<br />
Rail Baltica osas seisukoha võtaks. Eelnevast tuleneb, et on vajalik edasine infovahetus ja tihe<br />
koostöö AS-i Tallinna Sadam ning Muuga PHAJ ja Rail Baltica arendajate vahel.<br />
204 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
14. LÜHIÜLEVAADE PHAJ SULGEMISEGA KAASNEDA VÕIVA-<br />
TEST MÕJUDEST<br />
Rajatava PHAJ sulgemist ei ole ette näha. PHAJ tööiga pikendatakse seadmete renoveerimise ja<br />
vajadusel vahetamise teel. Elektrisüsteemi vajadus PHAJ teenuste järele on ajas piiramatu.<br />
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) juhib 12.08.2011.a kirjaga nr 6.12-3/11-1137-006 (Lisa 1; vt<br />
<strong>KSH</strong> programmi lisa 3) tähelepanu sellele, et peale kaeveõõnte (peašahti ja kambrite) rajamist (sh<br />
graniidi väljamist, mis on ilmselgelt antud arenduse üheks eesmärgiks) võib tekkida olukord, kus<br />
ettevõtja otsustab tehnoloogilistel, majanduslikel või muudel põhjustel PHAJ ehitamisest loobuda<br />
või selle ehitamist määramata ajaks edasi lükata. Lisaks võib juhtuda, et nii lühikese aja jooksul ei<br />
jõuta kaeveõõsi ja PHAJ-d rajada (puudub varasem kogemus, tööjõud jne). Seoses eeltooduga<br />
soovitab TJA käsitleda sulgemisaegseid ja –järgseid mõjusid, arvestades muuhulgas nimetatud<br />
arenduse poolelijätmise võimalusega.<br />
Alljärgnevalt on käsitletud mõjusid, mis võivad teoreetiliselt kaasneda PHAJ ehituse katkestamisega<br />
või jaama sulgemisega, ja nende vältimise võimalusi.<br />
Tegevuse peatamise või sellest loobumise korral on võtmeküsimus põhjaveekihtide isoleerimine ja<br />
põhjavee kaitse.<br />
PHAJ sulgemise korral tuleb tagada põhjaveekihtide eraldatus üksteisest, st põhjaveekihid ei tohi<br />
vabalt seguneda. Lisaks tuleb juhul, kui sulgemisel jäetakse maa alla tühimikud, isoleerida need<br />
tühimikud maapinnalt tuleva reostuse eest. Maa-alused tühimikud ei või jääda avatuks ka merevee<br />
sissevoolule.<br />
Juba töötava jaama sulgemisel ei ole soovitav jätta maa-alusesse graniidisüvendisse merevett, mis<br />
võib seal muuta oma omadusi (hapnikusisaldus, temperatuur jms) ning saastuda radooniga. Sellise<br />
vee merre tagasipumpamine, mis on pikka aega seisnud maa-aluses graniidisüvendis, võib olla<br />
merekeskkonna jaoks problemaatiline ja kaasa tuua soovimatuid tagajärgi.<br />
Jaama sulgemisel kas ehituse või käitamise perioodil tuleb jaama seadmed kas konserveerida või<br />
demonteerida, sõltuvalt sellest, kas sulgemine on ajutine või lõplik. Kindlasti tuleb takistada kontrollimatut<br />
juurdepääsu territooriumile, kaeveõõntesse ja rajatistele, et mitte seada ohtu inimeste<br />
elu ja tervist.<br />
Arendaja koostab rahastamise saamiseks äriplaani, mille lahutamatuks osaks on riskide hindamine<br />
ja ettenägematutest olukordadest tingitud tagajärgede likvideerimise tegevuskava koostamine.<br />
Üks võimalik risk on arendusprojekti katkestamine erinevatel põhjustel. Tegevuskava peab katma<br />
ka tegevused arendusprojekti katkestamise korral.<br />
PHAJ projekteerimise lähteülesandes tuleb nõuda tehniliste meetmete kirjeldust kavandatava tegevuse<br />
katkestamise puhuks. Nimetatud tegevuskava tuleb koostada enne ehitusloa väljastamist.<br />
205 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
15. <strong>KSH</strong> LÄBIVIIMISEL ILMNENUD RASKUSED<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
PHAJ näol on tegemist suhteliselt unikaalse taastuvenergia tootmise lahendusega ka maailma tasemel,<br />
rääkimata Eestist, mistõttu <strong>KSH</strong> tulemusteni jõudmine nõudis tavapärasest suuremat pingutust.<br />
Kuigi nime poolest on tegemist DP kohta läbiviidava <strong>KSH</strong>-ga (ja vastavalt lähtetingimustele KMH<br />
täpsusega), siis DP-st tulenev sisend <strong>KSH</strong>-le oli minimaalne. Kavandatav tegevus on erandlik selle<br />
poolest, et DP tegeleb maapealse osaga ja selle ehitusõiguse määramisega, kuid <strong>KSH</strong> käigus tuli<br />
hinnata mõjusid, mis on suures osas seotud PHAJ maa-aluste või merega seotud rajatiste, tehnoloogia<br />
ja tegevusega. Need olid <strong>KSH</strong> läbiviimise ajal kohati alles visiooni tasemel või esitati üldistatud<br />
skeemidena. Puudus PHAJ eskiisprojekt või tehnoloogiline projekt maa-aluse osa kohta, mis<br />
oleks kavandatavat tegevust ekspertide jaoks arusaadavamaks teinud. Edaspidi tuleks DP-de<br />
<strong>KSH</strong> algatamise ja lähtetingimuste koostamise juures analüüsida, kas arendajal on piisavalt<br />
lähteandmeid, et kavandatava objekti osas konkreetses asukohas oleks võimalik<br />
<strong>KSH</strong> läbi viia KMH täpsusega (mitmekordse hindamise vältimiseks). Antud juhul ei saa <strong>KSH</strong> tulemusena<br />
üheselt väita, et keskkonna- ja ehituslubade taotlemisel ei ole KMH läbiviimine vajalik.<br />
Muuga PHAJ DP alal ei ole seni läbi viidud asjakohaseid geoloogilisi uurimistöid ega hüdrogeoloogilisi<br />
vaatlusi, mistõttu pidi konsultant leidma vajalikku (hüdro-)geoloogilist informatsiooni piirkonna<br />
lähemate puuraukude ja puurkaevude andmetest. Projekti puudumise tõttu tuli konsultandil arvutada<br />
pinnasemahud ja anda hinnanguid võimaliku mõju kohta põhjaveele ligikaudsete lähteandmete<br />
põhjal.<br />
Muuga PHAJ käitamisaegse mõju hindamisel mereelustikule (kalastikule, planktonile) tekitas raskusi<br />
kavandatava tegevuse unikaalsus ja informatsiooni puudumine analoogiliste rajatiste ja nende<br />
võimaliku mõju kohta. Maailmas kasutusel olevad pump-hüdroakumulatsioonijaamad töötavad nn<br />
suletud süsteemina, kus ülemine ja alumine veereservuaar on ülejäänud keskkonnast eraldatud.<br />
Muuga PHAJ puhul on tegemist nn veevahetuse avatud süsteemiga, st ülemine reservuaar ehk<br />
meri on avatud. Pole piisavalt alusandmeid, mille alusel saaks kindlalt väita, kas PHAJ käitamisaegne<br />
mõju kalastikule on oluline. Piisavalt ei ole tänaseks uuritud ka planktoni olukorda Muuga<br />
lahes, mis võimaldaks hinnata PHAJ käitamisaegset mõju sellele mereelustiku rühmale.<br />
Piirkonna elanikke häirib tugevalt Muuga sadama tegevusest tulenev mõju eriti müra ja söeterminali<br />
õhusaaste näol. See tekitab täiendavaid pingeid seoses uue objekti kavandamisega, sest kardetakse<br />
olukorra üldist halvenemist. Vaatamata sellele, et modelleerimistulemused ja hinnang ei<br />
näita müra- ja saastetasemete ületamist ning PHAJ rajamisega kaasnevat elukeskkonna olulist<br />
halvenemist, on piirkonna elanikud selle suhtes umbusklikud. Seda näitavad ka <strong>KSH</strong> menetluse<br />
käigus läbi viidud avalikustamised, kus suur osa küsimusi ja probleeme tõstatuvad kas mõne teise<br />
probleemse ettevõtte (antud juhul eriti söeterminali) tegevusest lähtuvalt või seoses piirkonna üldise<br />
reostuskoormusega ja Muuga sadamaga seotud tööstusala laienemisega. Nendele küsimustele<br />
ei ole Muuga PHAJ DP <strong>KSH</strong> läbiviijad aga pädevad vastama, sest adressaat peaks olema keegi teine<br />
(nt AS Tallinna Sadam, kohalik omavalitsus, probleemne ettevõte).<br />
<strong>KSH</strong> mahus läbi viidud piirkonna elanikkonna küsitluse üks tulemusi oli, et neid ei ole piisavalt kavandatavast<br />
tegevusest ning eriti energiamajanduse arengukavast ja riigi plaanidest teavitatud.<br />
Asjaga mitte seotud inimestel on enamasti raske aru saada, miks ja kellele on kavandatav tegevus<br />
vajalik. See omakorda suurendab vastuseisu tundmatu ja arusaamatu tegevuse/objekti suhtes.<br />
Koostöö ametiasutustega on laabunud üldjoontes ladusalt. Tänu infovahetusele (nt Veeteede Ametiga,<br />
Muinsuskaitseametiga, Terviseametiga) sai konsultant vastavate teemade käsitlusi <strong>KSH</strong> aruandes<br />
täpsustada. <strong>KSH</strong> vahearuandele oleksime soovinud selle avalikustamise käigus tagasisidet<br />
muuhulgas Keskkonnaametilt kui oluliselt osapoolelt otsustusprotsessis.<br />
206 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
16. KASUTATUD MATERJALID<br />
AS-i Coal Terminal koduleht: http://www.coalterminal.ee/, seisuga 17.11.2011<br />
AS-i Muuga Betoonelement koduleht: http://mbe.ee/ee/esileht, seisuga 17.11.2011<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
AS-i Tallinna Sadam koduleht: www.ts.ee/muuga-toostuspark, www.ts.ee/muuga-idaosakrundid,<br />
www.ts.ee/muuga-arendusplaanid, http://estate.portoftallinn.com/muuga-sadam; seisuga<br />
17.11.2011<br />
Eesti geoloogiline baaskaart. 6343 Maardu. Seletuskiri, 2002<br />
Eesti kiirguskaitsekeskuse (www.kiirguskeskus.ee) andmed, seisuga november 2011<br />
Eesti looduse infosüsteem (EELIS), seisuga november 2011<br />
Eesti Õhukvaliteedi Juhtimissüsteem: http://mail.klab.ee/seire/airviro/, seisuga november 2011<br />
ELMAK <strong>KSH</strong> aruande heakskiitmise otsus: www.mkm.ee/public/KA_23.02.09.pdf, seisuga<br />
18.11.2011<br />
ELMAK <strong>KSH</strong> aruanne: www.mkm.ee/public/ELMAK_<strong>KSH</strong>.pdf, seisuga 18.11.2011<br />
Graniitkillustiku kui kohaliku ehitusmaterjali kasutusvõimalused, lubjakivi asendusväärtuse<br />
eksperthinnang. AS Teede Tehnokeskus. Tallinn, 2009<br />
Harju maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“<br />
<strong>Jõelähtme</strong> valla arengukava 2007-2018; www.joelahtme.ee/index.php?page=302, seisuga<br />
17.11.2011<br />
<strong>Jõelähtme</strong> valla koduleht: www.joelahtme.ee/index.php?page=259, seisuga 17.11.2011<br />
<strong>Jõelähtme</strong> valla Uusküla küla pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneeringu eskiis.<br />
Linnaruumi OÜ, 2010<br />
<strong>Jõelähtme</strong> vallast saadud teave piirkonna detailplaneeringute kohta (seisuga oktoober 2011)<br />
Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020. Keskkonnaministeeriumi koduleht:<br />
www.envir.ee/ehitusmaavarad, seisuga 18.11.2011<br />
Keskkonnalubade infosüsteem (KLIS); seisuga november 2011<br />
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee/, seisuga november 2011<br />
Keskkonnaülevaade 2009. Keskkonnateabe Keskus, 2009:<br />
http://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/keskkond_tervis.pdf<br />
Maa-ameti Geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee/, seisuga november 2011<br />
Maanteeamet, AS Teede Tehnokeskus, 2006-2010. Liiklusloenduse tulemused 2006-2010.<br />
http://www.mnt.ee/index.php?id=10658<br />
Maardu graniidimassiivi täiendav geoloogilis-hüdrogeoloogiline uuring. OÜ Eesti Geoloogiakeskus,<br />
2010<br />
Maardu II graniidikaevanduse keskkonnamõju hinnangu aruanne. AS Maves, Tallinn 2009<br />
Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2008<br />
Maavara kaevandamise loa taotlus. Maardu II graniidikaevandus. OÜ Maardu Graniidikaevandus,<br />
2007<br />
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi<br />
koduleht: www.mkm.ee/public/ELMAK.pdf, seisuga 18.11.2011<br />
Merealade ruumilise planeerimise metoodika. OÜ Hendrikson & Ko. Töö nr 1308/09<br />
207 /208
Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine<br />
<strong>KSH</strong> aruanne<br />
Mereveega töötava Muuga hüdroakumulatsioonijaama (HAJ) lühikirjeldus. Projekt ENE 1001.<br />
OÜ Energiasalv ja AF-ESTIVO AS, Tallinn 2010<br />
Minnesota Ülikooli koduleht: http://enhs.umn.edu/hazards/hazardssite/radon/radonfate.html -<br />
03.11.2011<br />
Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni olmemüra juhendi<br />
alusel - http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1092054/Muranetti_1_2.pdf<br />
Muuga idasadama laiendamise KMH müraprognoos. Akukon Oy Eesti filiaal. Tallinn 2006<br />
Muuga lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaare. Eelprojekt. Merin AS töö nr<br />
694. Tallinn, november 2009; http://energiasalv.ee/wpcontent/uploads/2010/04/Seletuskiri.pdf<br />
Muuga lahte planeeritava pumphüdroakumulatsioonijaama veehaare. Uusküla, <strong>Jõelähtme</strong> <strong>vald</strong>,<br />
Harjumaa. Eelprojekt. OÜ Nivoo Projekt, töö nr.12-170.11<br />
Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Tallmac töö nr<br />
0507. Tallinn, märts 2006<br />
Muuga sadama mürakaitseabinõude koostamine. I osa. Mürauuringud Muuga sadama piirkonnas.<br />
OÜ E Konsult, töö nr E421. Tallinn, 1997<br />
OÜ Eesti Pandipakend koduleht: http://www.eestipandipakend.ee/est/epp/epp; seisuga<br />
18.11.2011<br />
Paldiski Lõunasadamasse kai 6A rajamise KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2011<br />
Petersell, V., Mõttus, V., Täht, K. „Nähtamatu ohuallikas. Eestimaa pinnases“. Eesti Loodus<br />
5/2005<br />
Planeeritava Maardu II graniidikaevanduse maapealse tehnoloogiakompleksi poolt tekitatava<br />
müra prognoos mäeeraldusega piirnevatel aladel päevasel ja öisel ajal. Tervisekaitseinspektsiooni<br />
kesklabori füüsika labor. Tallinn 2009<br />
Soome kiirguskaitsekeskuse (http://www.stuk.fi/) andmed<br />
Statistikaameti koduleht: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ja<br />
http://www.stat.ee/ppe-55741, vaadatud 11.01.2012<br />
Teemaplaneering “Rebala muinsuskaitseala asustust ja maakasutust suunavad tingimused”,<br />
vastu võetud <strong>Jõelähtme</strong> Vallavolikogu 03.09.2009.a otsusega nr 538<br />
Tehnonord OÜ poolt kavandatava mineraalväetise (ammooniumsulfaadi) granuleerimistsehhi<br />
(aadress Klaukse tee 8, Muuga Tööstuspark, kat tunnus 24504:004:1143) rajamise keskkonnamõju<br />
hindamise (KMH) eelhinnang. Alkranel OÜ, 2011<br />
Uusküla küla arengukava 2007-2013<br />
Uusküla küla Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi<br />
tee lõik 1 ja Muuga sadam 3r kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline<br />
hindamine. Aruanne. OÜ E-Konsult, 2010<br />
Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. (2007). / H. Orru jt. Tartu : Tartu<br />
Ülikool [WWW] http://www.envir.ee/392990<br />
Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (http://eesti2030.wordpress.com/materjalid/planeeringumaterjalid/),<br />
oktoobris 2011 avalikustatud versioon<br />
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ <strong>KSH</strong> menetluse ülevaade:<br />
http://eesti2030.wordpress.com/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine/, seisuga<br />
18.11.2011<br />
208 /208
Change language