jõelähtme vallavalitsus jõelähtme valla ühisveevärgi ja
jõelähtme vallavalitsus jõelähtme valla ühisveevärgi ja
jõelähtme vallavalitsus jõelähtme valla ühisveevärgi ja
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
JÕELÄHTME VALLAVALITSUS<br />
K I N N I T A T U D<br />
Jõelähtme Vallavolikogu<br />
27.mai 2010.a. määrusega nr . . .<br />
JÕELÄHTME VALLA<br />
ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI<br />
ARENGUKAVA AASTATEKS 2008 – 2019<br />
MUUTMINE JA TÄIENDAMINE:<br />
UUSKÜLA PIIRKOND<br />
OÜ ASI Consult<br />
Raul Valgiste<br />
2010
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
Sissejuhatus<br />
Jõelähtme <strong>valla</strong> <strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong> –kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK arengukava)<br />
aastateks 2008-2019 I etapp – Loo, Iru <strong>ja</strong> Uusküla piirkonnad kinnitati 29.07.2008.aasta<br />
Jõelähtme Vallavolikogu määrusega number 114. Arengukava alusel taotleti Euroopa<br />
Liidu Ühtekuuluvusfondist toetust Loo <strong>ja</strong> Iru asulate <strong>ühisveevärgi</strong>- <strong>ja</strong> kanalisatsiooni<br />
ra<strong>ja</strong>tiste rekonstrueerimiseks <strong>ja</strong> laiendamiseks. 2010.aasta seisuga on vastavad<br />
projekteerimis- <strong>ja</strong> ehitustööd juba teostamisel. Samas on viimase kahe aasta jooksul<br />
muutunud olukord Uusküla asula veevarustuse <strong>ja</strong> kanalisatsiooni väl<strong>ja</strong>arendamise osas.<br />
Käesolev arengukava muudatus <strong>ja</strong> täiendus hõlmabki vaid Uusküla piirkonda. Peamine<br />
muudatus seisneb alljärgnevas:<br />
1) 2008.aasta ÜVK arengukava kohaselt varustati Uusküla asula elamutepiirkonda<br />
joogiveega Maardu linna Kallavere linnaosa veevõrgust. Seoses AS-i Tallinna Vesi<br />
poolt 2009.aastal alustatud joogivee transiit-torustiku ra<strong>ja</strong>mise projektiga Tallinna<br />
linna <strong>ühisveevärgi</strong>st Maardu linna Kellamäe survetõstepumplani, liidetakse<br />
Uusküla ühisveevärk asulat perspektiivselt läbiva ra<strong>ja</strong>tava transiit-torustikuga.<br />
Uusküla elanikud saavad seeläbi edaspidi joogivee Tallinna veetöötlus<strong>ja</strong>amast.<br />
2) 2008.aasta ÜVK arengukava kohaselt suunati Uusküla asulate elamutepiirkonna<br />
reovesi Muuga sadama reoveepuhastisse. Seoses AS-i Tallinna Vesi poolt<br />
2009.aastal alustatud Maardu <strong>ja</strong> Tallinna linnade vahelise reovee survetorustiku<br />
ra<strong>ja</strong>mise projektiga suunatakse Uusküla asula reovesi ra<strong>ja</strong>tava ning asulat läbiva<br />
survetorustiku kaudu puhastamiseks Tallinna linna Pal<strong>ja</strong>ssaare poolsaarel<br />
asuvasse reoveepuhastus<strong>ja</strong>ama. Uuskülas asuva Muuga sadama idaosa ning<br />
tehnopargi reovesi suunatakse jätkuvalt puhastamiseks Muuga sadama<br />
reoveepuhastisse.<br />
Lisaks on arengukava täiendatud Uusküla osas vee- ning kanalisatsiooniteenuse<br />
tarbimise prognoosidega ning finantsanalüüsiga.<br />
Arengukava muudatus oli a<strong>ja</strong>vahemikul 10.05.2010 kuni 24.05.2010.a. avalikul<br />
väl<strong>ja</strong>panekul ning 24.05.2010.a. toimus Jõelähtme <strong>valla</strong>ma<strong>ja</strong>s arengukava avalik arutelu.<br />
Arengukava muudatus on kooskõlastatud Keskkonnaameti ning Terviseametiga.<br />
1
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
1. Muudatus<br />
Täiendatakse ÜVK arengukava p.6.5 vee- <strong>ja</strong> kanalisatsiooniteenuste tarbimise<br />
prognoos (lk 34) sõnastust alljärgnevas:<br />
Vee- <strong>ja</strong> kanalisatsiooniteenuste tarbimise <strong>ja</strong>otus Uusküla <strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong> –kanalisatsiooni<br />
piirkonnas aastatel 2007 kuni 2009. oli alljärgnev:<br />
asula 2007 2008 2009<br />
Uusküla küla<br />
vesi (m³)<br />
kanalisatsioon<br />
(m³)<br />
vesi (m³)<br />
2<br />
kanalisatsioon<br />
(m³)<br />
vesi (m³)<br />
kanalisatsioon<br />
(m³)<br />
1) Eraisikud 30 000 0 31 000 0 32 000 0<br />
2) Juriidilised<br />
isikud (1)<br />
0 0 0 0 0 0<br />
kokku 30 000 0 31 000 0 32 000 0<br />
(1) Juriidiliste isikute hulka pole arvestatud Muuga sadama piirkonnas paiknevaid ettevõtteid, kes saavad oma<br />
joogivee AS-le Tallinna Sadam kuuluvatest puurkaevudest ning saadavad reovee puhastamiseks Muuga sadama<br />
reoveepuhastisse.<br />
Perspektiivne joogivee- <strong>ja</strong> kanalisatsiooniteenuse tarbimine aastal 2019:<br />
asula Joogivee tarbimine Kanalisatsiooniteenus<br />
Uusküla<br />
Inimeste<br />
arv<br />
Tarbimine<br />
ööpäevas<br />
(m³)<br />
Tarbimine<br />
aastas (m³)<br />
Inimeste arv<br />
Tarbimine<br />
ööpäevas<br />
(m³)<br />
Tarbimine<br />
aastas (m³)<br />
1) Eraisikud 1 080 108,0 39 420 1 080 108,0 39 420<br />
2) Juriidilised<br />
isikud (1)<br />
0 0 0<br />
0 0 0<br />
kokku 108,0 39 420 1 080 108,0 39 420<br />
(1) Juriidiliste isikute hulka pole arvestatud Muuga sadama piirkonnas paiknevaid ettevõtteid, kes saavad oma<br />
joogivee AS-le Tallinna Sadam kuuluvatest puurkaevudest ning saadavad reovee puhastamiseks Muuga sadama<br />
reoveepuhastisse.<br />
Vee- <strong>ja</strong> kanalisatsiooniteenuste tarbimise prognoosimisel on arvestatud alljärgnevaga:<br />
Keskmine leibkonna suurus vastavalt Eesti Statistikaameti andmetele on 2,5<br />
inimest;<br />
Keskmine veeteenuse tarbimine piirkonnas kus elatakse aastaringselt on 100 liitrit<br />
inimese kohta ööpäevas <strong>ja</strong> piirkonnas kus elatakse sessoonselt ehk valdavalt<br />
suveperioodil 70 liitrit inimese kohta ööpäevas;<br />
Asutuste <strong>ja</strong> ettevõtete olmevee tarbimine on keskmiselt 20 liitrit inimese kohta<br />
ööpäevas;<br />
Inimeste arvu lugemisel pole arvestatud mitte Jõelähtme <strong>valla</strong>s registreeritud ning<br />
kodanike registrisse kantud elanike arvuga, vaid kokku on loetud <strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong><br />
–kanalisatsiooni piirkondades paiknevate maaüksuste arv ning samuti arengukava<br />
koostamise a<strong>ja</strong>l kehtestatud või kehtestamisel olevate detailplaneeringutega<br />
lisanduvate maaüksuste arv. Samuti on arvestatud inimeste arvu määramisel<br />
kinnistutega, millel on olemas või millele ra<strong>ja</strong>takse mitmepere- või korterelamuid.<br />
Tarbimise mahtude prognoosimisel on arvestatud sellega, et kõik tarbi<strong>ja</strong>d<br />
liidetakse <strong>ühisveevärgi</strong> või –kanalisatsiooniga 10 aasta jooksul ehk aastaks 2019<br />
ning piirkonnas seisuga 1.07.2009 detailplaneeringutega kehtestatud või<br />
kehtestamisjärgus olnud kinnistud on selleks a<strong>ja</strong>ks hoonestatud <strong>ja</strong> liidetud<br />
<strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong>/või –kanalisatsiooniga.
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
2. Muudatus<br />
Täiendatakse ÜVK arengukava p.7.1.3 <strong>ühisveevärgi</strong> objektid: veetorustikud<br />
Uusküla piirkonnas (lk 53) sõnastust alljärgnevas:<br />
Uusküla küla elamupiirkonnas asub 13 ühistut kokku 331 krundiga <strong>ja</strong> lisaks veel 101<br />
elamukinnistut ehk kokku 432 elamukinnistut. Suveperioodil elab piirkonnas ligikaudu<br />
1000 inimest. Elanikke varustavad joogiveega MTÜ Vee- <strong>ja</strong> Energiaühistu Kallavere<br />
(puurkaev nr 707, Rukkilille ühistu 22 krunti, Pääsusilma ühistu 52 krunti, Lõuna <strong>ja</strong> Põh<strong>ja</strong><br />
Paala ühistud 65 krunti, Lepalinnu ühistu 28 krunti, AÜ Tammiku 51 krunti, Meediku<br />
ühistu 18 krunti, AÜ Atlantika 17 krunti, Haava ühistu 33 krunti <strong>ja</strong> Veterani ühistu 18<br />
krunti) ning OÜ Tammiku Vesi (AÜ Tammiku 12 krunti). AÜ Tramm (25 krunti), Tungla<br />
ühistu (22 krunti) <strong>ja</strong> Tähe ühistu (25 krunti) ning nende naabruses asuvad Künka tee <strong>ja</strong><br />
Uusküla tee 15 maaüksust saavad joogivee Maardu linna Kallavare linnaosa<br />
<strong>ühisveevärgi</strong>st AS-lt Maardu Vesi. Piirkonnas asub kokku 432 elamut <strong>ja</strong> elamukrunti.<br />
Veetorustikud kuuluvad valdavalt aiandusühistute liikmetele. AÜ Tramm, Tungla ühistu,<br />
Tähe ühistu <strong>ja</strong> Künka tee piirkondade veetorustikud on üle antud AS-le Maardu Vesi. Küla<br />
põh<strong>ja</strong>poolses osas asub Muuga sadama lääne- <strong>ja</strong> idaosa ühendav torustik ning Klaukse<br />
tee torustik, mis kuulub AS-le Tallinna Sadam. Lõikude asukohad on vastavalt alljärgnevas<br />
tabelis esitatud numeratsioonile näidatud skeemil USK-1.<br />
Lõik<br />
nr<br />
1<br />
2<br />
3<br />
4<br />
5<br />
6<br />
7<br />
8<br />
Lõigu kirjeldus<br />
AÜ Tammiku <strong>ja</strong> Meediku ühistu, sh<br />
ühendus Lõuna-Paala ühistuga. Torustik<br />
väga heas korras, ei va<strong>ja</strong><br />
rekonstrueerimist.<br />
AÜ Atlantika, Haava ühistu <strong>ja</strong> Veterani<br />
ühistu. Torustik väga heas korras, v.a.<br />
Haava ühistu piirkonnas, kus osaliselt<br />
torustik puudub.<br />
Lõuna-Paala ühistu <strong>ja</strong> Põh<strong>ja</strong>-Paala<br />
ühistu sh ühendus puurkaevuga nr 707.<br />
Torustik väga heas korras.<br />
Malmtorustik ehitatud 1974.aastal.<br />
Lepalinnu ühistu, torustik heas korras,<br />
kuid kohati aladimensioneeritud.<br />
Rukkilille ühistu <strong>ja</strong> Pääsusilma ühistu,<br />
sh ühendus puurkaevuga nr 707, heas<br />
korras.<br />
Tungla ühistu, AÜ Tramm <strong>ja</strong> Tähe<br />
ühistu ning ühendus Maardu linna<br />
veevõrguga Tammeniidusauna mü<br />
juures. Väga heas korras.<br />
Hansu, Puusepa, Kuuse, Tammeoksa<br />
mü-d <strong>ja</strong> nende ühendus Maardu linna<br />
<strong>ühisveevärgi</strong>ga, halvas korras.<br />
Kuuse mü <strong>ja</strong> Maardu linna Kallavere<br />
linnaosa vaheline veetorustik,<br />
ühendusega Uusküla teel. Väga heas<br />
seisukorras.<br />
Ehitus-<br />
aasta<br />
3<br />
Liitumispunkte<br />
Pikkus<br />
(jm)<br />
2002 69 1 600<br />
2003 67 1 160<br />
2006<br />
1974<br />
65 1 390<br />
Mater<strong>ja</strong>l<br />
Plast<br />
Plast<br />
Plast<br />
Plast<br />
Plast<br />
Plast<br />
Malm<br />
Plast<br />
Plast<br />
Läbimõõt<br />
De110<br />
De63<br />
De50<br />
De75<br />
De50<br />
De110<br />
Dn100<br />
De63<br />
De50<br />
2004 28 360 Plast De40<br />
2004 74 1 500<br />
Plast<br />
Plast<br />
Plast<br />
2004 86 1 450 Plast<br />
1980 6 630 Malm<br />
De110<br />
De63<br />
De50<br />
De110<br />
De75<br />
De63<br />
De50<br />
Dn100<br />
2007 1 370 Plast De110<br />
kokku 396 8 460<br />
3. Muudatus<br />
Täiendatakse ÜVK arengukava p.7.2.2 ühiskanalisatsiooni objektid:<br />
kanalisatsioonitorustikud <strong>ja</strong> reoveepumplad Uusküla piirkonnas sõnastust<br />
alljärgnevas:<br />
Uusküla küla elamute piirkonda läbib Maardu tee ääres Maardu linna Kallavere linnaosa<br />
<strong>ja</strong> Kroodi o<strong>ja</strong> vaheline sadevee kollektor. 1030 jm ulatuses kuni endise Katlama<strong>ja</strong><br />
reoveepuhasti ülepumplani on sadevee kollektoriks kohandatud endine reovee torustik
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
(asbotsement dn750. Sealt edasi on 2007.aastal ra<strong>ja</strong>tud sadeveetorustik pikkusega 630<br />
jm (de670 plast) kuni Kroodi o<strong>ja</strong>ni. Kroodi o<strong>ja</strong> kaldale Lõuna-Paala ühistu lääneserva on<br />
2007.aastal ra<strong>ja</strong>tud reovee ülepumpla, mis seisab kasutuseta. Ülepumpla kaudu<br />
kavatseti varasemalt suunata Maardu linna Eesti Fosforiidi <strong>ja</strong> Vana-Narva maantee<br />
piirkonna reovesi Muuga sadama reoveepuhastisse. Sõltuvalt as<strong>ja</strong>olust, et Maardu linna<br />
reovesi suunatakse edaspidi puhastamiseks Tallinna linna Pal<strong>ja</strong>ssaare reoveepuhastisse,<br />
on olemasolev ülepumpla osutunud aladimensioneerituks ning on plaanis asendada<br />
uuega. Uusküla Muuga sadama piirkonna kanalisatsioonira<strong>ja</strong>tisi pole käesolevas<br />
arengukavas nimetatud.<br />
Torustike <strong>ja</strong> sadeveekraavide asukohad on näidatud skeemil USK-3.<br />
4. Muudatus<br />
Täiendatakse ÜVK arengukava p.8.4. (lk 65) reovee kogumine <strong>ja</strong> käitlemine<br />
sõnastust alljärgnevas:<br />
Uusküla Kallavare-Maardu tee ääres asuva ühiskanalisatsiooni piirkonna reovesi<br />
kogutakse kokku <strong>ja</strong> suunatakse Maardu <strong>ja</strong> Tallinna linna vahelise reoveekollektori<br />
kaudu puhastamiseks Tallinna linna Pal<strong>ja</strong>ssaare poolsaarel asuvasse<br />
reoveepuhastus<strong>ja</strong>ama.<br />
5. Muudatus<br />
Muudetakse ÜVK arengukava p.8.5. (lk 66) <strong>ühisveevärgi</strong> sõnastust alljärgnevas:<br />
Seoses AS-i Tallinna Vesi poolt 2009.aastal alustatud joogivee transiit-torustiku<br />
ra<strong>ja</strong>mise projektiga Tallinna linna <strong>ühisveevärgi</strong>st Maardu linna Kellamäe<br />
survetõstepumplani, liidetakse Uusküla ühisveevärk asulat perspektiivselt läbiva<br />
transiit-torustikuga. Uusküla elanikud saavad seeläbi edaspidi joogivee Tallinna<br />
linna veetöötlus<strong>ja</strong>amast.<br />
6. Muudatus<br />
Muudetakse ÜVK arengukava p.10.5.1. (lk 73) investeeringuprojektide loetelu<br />
projektide koondtabelit alljärgnevas:<br />
Projektide koondtabel<br />
Kood Projekti nimetus Eeldatav maksumus (EEK)<br />
INVESTEERINGUPROGRAMM TEOSTAMISE TÄHTAJAGA<br />
(2008-2013)<br />
Joogivee projektid<br />
WS-6 Uusküla veetorustiku<br />
rekonstrueerimine <strong>ja</strong> laiendamine<br />
3 416 000<br />
WS-7 Veetorustiku ra<strong>ja</strong>mine Uusküla teel 1 014 000<br />
Joogiveeprojektid kokku 24 501 000<br />
Reo- <strong>ja</strong> sadevee projektid<br />
4
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
WW-4<br />
Uusküla küla ühiskanalisatsiooni<br />
ra<strong>ja</strong>mine<br />
5<br />
22 098 000<br />
Reo- <strong>ja</strong> sadevee projektid kokku 63 409 000<br />
KÕIK KOKKU 87 910 000<br />
7. Muudatus<br />
Muudetakse ÜVK arengukava p.10.5.3. (lk 83) investeeringuprojektide<br />
lühiiseloomustused alljärgneva sõnastuse osas:<br />
Uusküla külaga seotud projektideks käesoleva arengukava kohaselt on olemasolevate<br />
veetorustike rekonstrueerimine <strong>ja</strong> kanalisatsioonisüsteemide väl<strong>ja</strong>ehitamine küla Maardu-<br />
Kallavere tee ääres paiknevate elamuühistute tiheasustuspiirkonnas. Uusküla asula<br />
veevarustus ühendatakse Tallinna <strong>ja</strong> Maardu linna vahelise joogivee transiitorustikuga.<br />
Uusküla asula elamute piirkonna reovesi suunatakse puhastamiseks Maardu <strong>ja</strong> Tallinna<br />
vahelise reovee kollektori kaudu Tallinna linna Pal<strong>ja</strong>ssaare poolsaarel asuvasse<br />
reoveepuhastus<strong>ja</strong>ama. Sadevesi juhitakse kraavide <strong>ja</strong> sadeveetorustiku kaudu Kroodi<br />
oj<strong>ja</strong> või immutatakse hal<strong>ja</strong>saladel.<br />
Konsortsium Halcrow Group <strong>ja</strong> Eesti Veevärk Konsultatsioon võrdlesid 2005. aastal<br />
koostatud tasuvusuuringus erinevaid alternatiive <strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong> –kanalisatsiooni<br />
arendamisel Uuskülas. Ühisveevärgi arendamise alternatiividena vaadeldi esiteks<br />
joogivee tootmist kohapeal, rekonstrueerides olemasoleva puurkaev-pumpla katastri<br />
numbriga 707 <strong>ja</strong> paigaldades pumplasse veetöötlusseadmed tootlikkusega kuni 30 m³/d.<br />
Teise alternatiivina vaadeldi joogivee suunamist Uusküla asulasse AS Tallinna Vesi<br />
<strong>ühisveevärgi</strong>st. Kaaludes esialgse investeeringu <strong>ja</strong> hilisemate ekspluatatsioonikulude<br />
arvestuslikku suurust, soovitas konsultant valida esimese variandi ehk puurkaev-pumpla<br />
707 rekonstrueerimise. Tasuvusuuringutes oli arvestatud piirkonna elanike arvuks<br />
2015.aastal 265 inimest <strong>ja</strong> ööpäevaseks tarbitava joogivee va<strong>ja</strong>duseks kuni 30 m³/d, mis<br />
oli selgelt alahinnatud.<br />
Piirkonnas asub 2010. aasta seisuga 432 elamut <strong>ja</strong> elamukrunti, arvestades leibkonna<br />
keskmiseks suuruseks 2,5 inimest <strong>ja</strong> keskmiseks joogivee tarbimiseks 100 l/d saame<br />
piirkonnas elanike arvuks 1080 inimest ning tarbimiseks kuni 108 m/d³. Isegi hoolimata<br />
piirkonna veetarbimise eripärast, milleks on tarbimise märgatav suurenemine<br />
suveperioodil, tuleks arvestada suuremate veekogustega. Joogivee tarbimisele lisandub<br />
veel kastmisvee kulu. Piirkonnas tegutsevale vee-ettevõt<strong>ja</strong>le MTÜ-le Vee- <strong>ja</strong><br />
Energiaühistu Kallavere on väl<strong>ja</strong>statud vee erikasustusluba nr HR0995, mille alusel on<br />
lubatud veevõtt I kvartalis 5 000 m³ (56 m³/d), II kvartalis 8 000 m³ (89 m³/d), III<br />
kvartalis 10 000 m³ (111 m³/d) <strong>ja</strong> IV kvartalis 6 500 m³ (72 m³/d). Seeläbi tulnuks<br />
lisaks konsultandi poolt soovitatud veetöötlusele paigaldada pumpla juurde<br />
kahesektsiooniline veemahuti suurusega 2x75 m³ ning veetöötlus arvestusliku<br />
tootlikkusega kuni 15 m³/h. Konsultandi poolt lõppdokumendina valminud Uusküla asula<br />
vee- <strong>ja</strong> kanalisatsioonisüsteemide eelprojektis oli veetöötluse ra<strong>ja</strong>misest puurkaevpumpla<br />
nr 707 juurde loobutud ning veevarustuse korraldamine on ette nähtud Maardu<br />
linna Kallavere linnaosa veevõrgust.<br />
Arvestades Maardu linna <strong>ja</strong> AS Tallinna Vesi vahel sõlmitud koostöölepingust Maardu<br />
linna veevarustusteenuse osutamisel ning AS Tallinna Vesi poolt käivitatud projektist<br />
Tallinna <strong>ja</strong> Maardu linnade vahelise joogivee transiitorustiku ra<strong>ja</strong>miseks ning plaanist<br />
varustada Maardu linna edaspidi Tallinna linna Ülemiste veetöötlus<strong>ja</strong>amast ning<br />
<strong>ühisveevärgi</strong>st on mõistlik korraldada edaspidi ka Uusküla veevarustus ra<strong>ja</strong>tava<br />
transiitorustiku kaudu. Torustiku ra<strong>ja</strong>mise projektis on arvestatud Uusküla asula<br />
veetarbimise näol lisanduva koormusega ning ra<strong>ja</strong>takse ühenduspunktid Uusküla<br />
olemasoleva <strong>ühisveevärgi</strong> ning uue transiitorustikuga.
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
AS Entec poolt 2004.aastal koostatud Maardu linna ühisveevarustuse <strong>ja</strong> –kanalisatsiooni<br />
arengukava korrektuur <strong>ja</strong> AS PIC Eesti poolt 2002.aastal koostatud Maardu linna<br />
Kallavere elamupiirkonna <strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong> –kanalisatsiooni eelprojekt (töö nr 01057)<br />
nägid muuhulgas ette Kallavere linnaosa vanalinnas ühisvoolse kanalisatsiooni ehitamise<br />
lahkvoolseks. Seeläbi kavatseti suunata vanalinna piirkonna reovesi endise Maardu<br />
Katlama<strong>ja</strong> reoveepuhasti asemel Muuga sadama reoveepuhastisse ning Uusküla läbinud<br />
reovee kollektor võeti kasutusele sadevete ärajuhtimiseks Kallaverest Kroodi o<strong>ja</strong>.<br />
Uuskülas olev reovee ülepumpla likvideeriti ning ra<strong>ja</strong>ti uus sadeveetorustik ülepumpla<br />
juurest Kroodi o<strong>ja</strong>ni. Uusküla läbiva sadevee kollektori ehituse tellis Maardu linn.<br />
Seoses esialgselt kavandatud plaani muutumisega ning Maardu linna reovee<br />
suunamisega Muuga sadama reoveepuhasti asemel puhastamiseks Tallinna linnas<br />
Pal<strong>ja</strong>ssaare poolsaarel asuvasse reoveepuhastus<strong>ja</strong>ama, kavandati ümber ka Uusküla<br />
tiheasustusega elamupiirkonna reovee käitlemine. Lähtuvalt Konsortsium Halcrow Group<br />
<strong>ja</strong> Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt 2005. aastal koostatud eelprojektist teostatakse<br />
küll piirkonnas ühiskanalisatsiooni väl<strong>ja</strong>ehitamine, kuid reovesi suunatakse Maardu <strong>ja</strong><br />
Tallinna linna vahelise ra<strong>ja</strong>tava uue reoveekollektori kaudu puhastamiseks Tallinna linna<br />
reoveepuhastus<strong>ja</strong>ama.<br />
Uusküla asula Nuudi tee <strong>ja</strong> Muuga sadama tehnopargi piirkonnas paiknevate kinnistute<br />
reovesi suunatakse Muuga sadama reoveepuhastisse ning joogivesi saadakse sadama<br />
piirkonna <strong>ühisveevärgi</strong>st. Perspektiivis on võimalik luua Uusküla tee kaudu<br />
torustikuühendus sadama piirkonna <strong>ühisveevärgi</strong> <strong>ja</strong> Uusküla <strong>ühisveevärgi</strong> piirkonnaga<br />
ning suurendada seeläbi mõlema piirkonna veevarustuskindlust.<br />
Projekt WS-6: Uusküla küla veetorustiku rekonstrueerimine <strong>ja</strong><br />
laiendamine<br />
Vt Skeem USK-2.<br />
Projekti eesmärk: Uusküla küla <strong>ühisveevärgi</strong> tarbi<strong>ja</strong>te suunatud vee kvaliteedi parandamine,<br />
veekadude vähendamine veevõrgust ning veetorustiku laiendamine kogu<br />
küla kompaktselt hoonestatud piirkonnale<br />
Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.<br />
Tulemused:<br />
keskkonnakaitselised Veekadude vähenemise tõttu veevõrgust väheneb veevõtt <strong>ja</strong> põh<strong>ja</strong>veeressurss säilib<br />
paremini.<br />
ma<strong>ja</strong>nduslikud Võimaldab maksta vähem vee-erikasutustasu, kuna veevõtt väheneb. Veevõrgu<br />
opereerimis- <strong>ja</strong> hoolduskulud vähenevad, kulud avariide likvideerimisele vähenevad.<br />
sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.<br />
Tööde loetelu <strong>ja</strong> hinnanguline maksumus:<br />
nr objekt või tegevus kogus maksumus<br />
(EEK)<br />
WS-<br />
6-1<br />
WS-<br />
6-2<br />
Haava, Tammiku (Tammiku 8 kuni 49) <strong>ja</strong> Põh<strong>ja</strong>-Paale (Paala 21<br />
kuni Sillaotsa) ühistute piirkonnas veetorustike laiendamine<br />
(de63pl, de50pl, de32pl, norm pinnas, osaliselt asfalt,<br />
kanalisatsiooniga samasse kaevikusse), maakraanide <strong>ja</strong> siibrite<br />
paigaldamine.<br />
Puurkaev nr 707 <strong>ja</strong> Kuuse mü vahelise veetorustiku ra<strong>ja</strong>mine<br />
ehk ühenduse loomine Tallinna <strong>ja</strong> Maardu linnade vahelise<br />
joogivee transiitorustikuga, samuti Veterani ühistu <strong>ja</strong> Vana-<br />
Muuga tee 10 mü vahelise torustiku ra<strong>ja</strong>mine ehk ringsüsteemi<br />
loomine (de110pl, de75pl, norm pinnas, osaliselt asfalt),<br />
maakraanide <strong>ja</strong> siibrite paigaldamine, sh Hansu <strong>ja</strong> Tammeoksa<br />
mü-de hargnemise rekonstrueerimine.<br />
6<br />
1 150 jm<br />
3 siibrit<br />
44 mk<br />
880 jm<br />
5 siibrit<br />
3 hüdranti<br />
14 mk<br />
1 495 000<br />
1 144 000
WS-<br />
6-3<br />
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
Veetorustiku ra<strong>ja</strong>mine Tungla ühistu piirkonnas Tungla 22 <strong>ja</strong><br />
Männituka mü vahele (de50pl, norm pinnas, kanalisatsiooniga<br />
samasse kaevikusse), maakraani <strong>ja</strong> siibri paigaldamine.<br />
Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud<br />
(kokku 20% ehitustööde maksumusest)<br />
7<br />
160 jm<br />
1 siiber<br />
1 mk<br />
kokku 2 190 jm<br />
9 siibrit<br />
3 hüdranti<br />
59 mk<br />
Projekt WS-7: Veetorustiku ra<strong>ja</strong>mine Uusküla teel<br />
Vt Skeem USK-2.<br />
Projekti eesmärk: Ühisveevärgi ra<strong>ja</strong>mine Uusküla tee sadama eluma<strong>ja</strong>de piirkonnas Nuudi<br />
tee <strong>ja</strong> Klaukse tee vahelisel alal.<br />
Alternatiivid: Alternatiiviks oleks individuaalpuurkaevude ra<strong>ja</strong>mine. Keskkonnakaitseliselt<br />
otstarbekas.<br />
poleks puurkaevude ra<strong>ja</strong>mine tiheasustuspiirkonnas<br />
Tulemused:<br />
208 000<br />
569 000<br />
3 416 000<br />
keskkonnakaitselised Väldib uute puurkaevude ra<strong>ja</strong>mie tiheasustuspiirkonnas ning vähendab võimalikku<br />
reostusohtu põh<strong>ja</strong>veele ning põh<strong>ja</strong>veeressursi väärkasutamist.<br />
ma<strong>ja</strong>nduslikud Vähendab kulutusi puurkaevude ra<strong>ja</strong>miseks ning nende hilisemaks ma<strong>ja</strong>nduslikuks<br />
ekspluateerimiseks, sealhulgas veetöötluseks.<br />
sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.<br />
Tööde loetelu <strong>ja</strong> hinnanguline maksumus:<br />
nr objekt või tegevus kogus maksumus<br />
(EEK)<br />
WS-<br />
7-1<br />
Uusküla tehnopargi piirkonnas paiknevate elamute juurde<br />
veetorustiku ra<strong>ja</strong>mine <strong>ja</strong> ühendamine Klaukse teel paikneva<br />
olemasoleva torustikuga (de110pl, de40pl, norm pinnas,<br />
osaliselt asfalt), maakraanide <strong>ja</strong> siibrite paigaldamine.<br />
Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud<br />
(kokku 20% ehitustööde maksumusest)<br />
650 jm<br />
1 siiber<br />
8 mk<br />
1 veemõõdukaev<br />
kokku 650 jm<br />
1 siiber<br />
8 mk<br />
1 veemõõdukaev<br />
Projekt WW-4: Uusküla küla kanalisatsioonitorustiku ra<strong>ja</strong>mine<br />
Vt Skeem USK-4.<br />
Projekti eesmärk: Uusküla küla aiandusühistute piirkonnas kanalisatsiooni väl<strong>ja</strong>ehitamine<br />
ning ülepumplate paigaldamine.<br />
Alternatiivid: Võrreldav alternatiiv puudub.<br />
Tulemused:<br />
keskkonnakaitselised Väheneb reovee filtratsioon kogumiskaevudest põh<strong>ja</strong>vette.<br />
845 000<br />
169 000<br />
1 014 000<br />
ma<strong>ja</strong>nduslikud Kogu reovee kogumise <strong>ja</strong> käitlemise opereerimis- <strong>ja</strong> hoolduskulud ning<br />
avariiremondikulud vähenevad. Võimaldab jätkata asula tasakaalustatud arengut.<br />
sotsiaalsed Risk inimeste tervisele väheneb, sotsiaalne keskkond paraneb.<br />
Tööde loetelu <strong>ja</strong> hinnanguline maksumus:<br />
nr objekt või tegevus kogus maksumus<br />
(EEK)
WW-<br />
4-1<br />
WW-<br />
4-2<br />
WW-<br />
4-3<br />
WW-<br />
4-4<br />
WW-<br />
4-5<br />
WW-<br />
4-6<br />
WW-<br />
4-7<br />
WW-<br />
4-8<br />
WW-<br />
4-9<br />
WW-<br />
4-10<br />
WW-<br />
4-11<br />
WW-<br />
4-12<br />
WW-<br />
4-13<br />
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine Meediku ühistu piirkonnas <strong>ja</strong><br />
ühenduse ra<strong>ja</strong>mine kuni Kroodi o<strong>ja</strong> KPJ-1-ni (de200pl, de160pl,<br />
norm pinnas, osaliselt teeala, asfalt, paigaldamine<br />
veetorustikuga samasse kaevikusse).<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine AÜ Atlantika, Veterani ühistu <strong>ja</strong><br />
Haava ühistu piirkonnas (de200pl, de160pl, norm pinnas,<br />
osaliselt teeala, asfalt, paigaldamine veetorustikuga samasse<br />
kaevikusse).<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine AÜ Tammiku <strong>ja</strong> osaliselt Lõuna-<br />
Paala ühistu piirkonnas <strong>ja</strong> ühenduse ra<strong>ja</strong>mine kuni Kroodi o<strong>ja</strong><br />
KPJ-1-ni (de200pl, de160pl, norm pinnas, osaliselt teeala,<br />
asfalt, paigaldamine veetorustikuga samasse kaevikusse).<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine osaliselt Lõuna-Paala ühistu <strong>ja</strong><br />
Põh<strong>ja</strong>-Paala ühistu piirkonnas (de200pl, de160pl, norm pinnas,<br />
osaliselt teeala, asfalt, paigaldamine veetorustikuga samasse<br />
kaevikusse).<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine osaliselt Põh<strong>ja</strong>-Paala ühistu<br />
piirkonnas (de200pl, de160pl, norm pinnas, osaliselt teeala,<br />
asfalt, paigaldamine veetorustikuga samasse kaevikusse).<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine Lepalinnu ühistu piirkonnas kuni<br />
Jüri II mü juures asuva isevooolse torustikuni (de200pl,<br />
de160pl, norm pinnas, osaliselt teeala, asfalt, paigaldamine<br />
veetorustikuga samasse kaevikusse).<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine Pääsusilma ühistu <strong>ja</strong> Rukkilille<br />
ühistu piirkonnas (de200pl, de160pl, norm pinnas, osaliselt<br />
teeala, asfalt, paigaldamine veetorustikuga samasse<br />
kaevikusse).<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine AÜ Tramm piirkonnas (de160pl,<br />
norm pinnas, osaliselt teeala, asfalt, paigaldamine osaliselt<br />
veetorustikuga samasse kaevikusse).<br />
AÜ Trammi ülepumpla KPJ-2 <strong>ja</strong> Uusküla tee vahelise<br />
survetorustiku paigaldus (de110pl, norm pinnas, osaliselt<br />
teeala, asfalt, paigaldamine veetorustiku <strong>ja</strong> isevoolse<br />
kanalisatsiooni torustikuga samasse kaevikusse).<br />
Isevoolse torustiku ra<strong>ja</strong>mine Tungla ühistu <strong>ja</strong> Tähe ühistu ning<br />
Uusküla <strong>ja</strong> Künka tee piirkonnas (de200pl, de160pl, norm<br />
pinnas, osaliselt teeala, asfalt, paigaldamine osaliselt<br />
veetorustikuga samasse kaevikusse).<br />
Tungla ühistu ülepumplate KPJ-3 <strong>ja</strong> KPJ-4 <strong>ja</strong> Uusküla tee<br />
vahelise survetorustiku paigaldus (de110pl, norm pinnas,<br />
osaliselt teeala, asfalt, paigaldamine veetorustiku <strong>ja</strong> isevoolse<br />
kanalisatsiooni torustikuga samasse kaevikusse).<br />
Tungla ühistu <strong>ja</strong> Kroodi o<strong>ja</strong> ülepumpla KPJ-1 vahelise isevoolse<br />
torustiku ra<strong>ja</strong>mine (de315pl, norm pinnas)<br />
AÜ Tramm reovee plastist pakettpumpla KPJ-2 <strong>ja</strong> Tungla ühistu<br />
reovee plastist pakettpumplate KPJ-3 <strong>ja</strong> KPJ-4 paigaldamine<br />
(läbimõõt Ø 1800 mm, sügavus 5800 mm).Pumplas on kaks<br />
kiirliiteühendusega sukelpumpa (Q=9 m 3 /h). Pumpla<br />
varustatakse tõstetava võrekorviga. Pakettpumpla<br />
ankurdatakse r/betoonplaadist vastukaalu külge.<br />
Projekteerimistööd, ehitusjärelevalve, ettenägematud kulud<br />
(kokku 20% ehitustööde maksumusest)<br />
8<br />
kokku<br />
840 jm<br />
32 kaevu<br />
1 880 jm<br />
73 kaevu<br />
910 jm<br />
45 kaevu<br />
540 jm<br />
20 kaevu<br />
500 jm<br />
24 kaevu<br />
690 jm<br />
20 kaevu<br />
1 420 jm<br />
60 kaevu<br />
480 jm<br />
22 kaevu<br />
1 428 000<br />
3 196 000<br />
1 547 000<br />
918 000<br />
850 000<br />
1 173 000<br />
2 414 000<br />
816 000<br />
260 jm 260 000<br />
1 150 jm<br />
60 kaevu<br />
1 995 000<br />
170 jm 170 000<br />
1440 jm<br />
20 kaevu<br />
2 448 000<br />
3 pumplat 1 200 000<br />
9 850 jm<br />
(isevoolne)<br />
430 jm<br />
(surve)<br />
366 kaevu<br />
3 pumplat<br />
3 683 000<br />
22 098 000
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
8. Muudatus<br />
Täiendatakse ÜVK arengukava Uusküla asula osas finantsanalüüsiga.<br />
Finantsanalüüs<br />
FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE EESMÄRK NING PÕHIEELDUSED<br />
Finantsanalüüsi eesmärgiks on:<br />
- Prognoosida Uusküla asula vee -<strong>ja</strong> kanalisatsioonisüsteemide<br />
ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust, arvestades planeeritud<br />
investeeringute elluviimist;<br />
- prognoosida võimalikke kujunevaid vee- <strong>ja</strong> kanalisatsiooniteenuste tariife,<br />
arvestades, et tariifid vee- <strong>ja</strong> kanalisatsiooniteenuse eest tasumisel ei tohiks<br />
ületada 4% leibkonnaliikme sissetulekust;<br />
- leida sobivaim võimalik finantsallikate struktuur vee- <strong>ja</strong> kanalisatsioonisüsteemide<br />
investeeringute elluviimiseks.<br />
Arengukava investeeringud on suunatud nii olemasolevate süsteemide parendamiseks kui<br />
ka laiendamiseks, mis tagab lisanduvate ma<strong>ja</strong>pidamiste liitumise ÜVK süsteemiga.<br />
Pikaa<strong>ja</strong>lise programmi kuuluvaid investeeringuid, mida võidakse arendama hakata alates<br />
2014. aastast, analüüsis ei ole arvestatud. Põhjuseks on finantsprognoosi eelduseks<br />
olevate ma<strong>ja</strong>ndusindikaatorite ennustamatus pikaks perioodiks.<br />
Keskmine veetarbimiseks on Uuskülas arvestatud 100 liitrit inimese kohta päevas (l/c/d).<br />
Tarbimise mahud võivad sessoonselt erineda, suvekuudel on vee- ning<br />
kanalisatsiooniteenuse tarbimine eeldatavasti võrreldes talvekuudega suurem.<br />
Investeeringuprogrammi tulemusena osaliselt laiendatakse <strong>ja</strong> arendadakse väl<strong>ja</strong> ka uute<br />
piirkondade vee- <strong>ja</strong> kanalisatsioonivõrke ning seetõttu on finantsprognoosides<br />
arvestatud uute klientide lisandumisega. Alljärgnevas tabelis on toodud tarbi<strong>ja</strong>te<br />
hinnanguline arv arengukava koostamise hetkel ehk 2010.aastal ning lühia<strong>ja</strong>lise<br />
investeerimisprogrammi elluviimise järgselt aastal 2015 (arvestatud, et osa<br />
ma<strong>ja</strong>pidamistest sõlmivad liitumislepingu alles paar aastat peale ÜVK süsteemi<br />
väl<strong>ja</strong>ehitamist). Koguste prognoosimisel on lähtutud prognoositud ühiktarbimistest<br />
ühisveevarustuse <strong>ja</strong> –kanalisatsiooniga hõlmatud asumites ning lisaks võetud arvesse<br />
investeeringute programmi realiseerimisel torustike laiendamise tulemusena lisanduvate<br />
tarbi<strong>ja</strong>tega ning vastavate ühiktarbimistega.<br />
Jrk<br />
nr<br />
Asula<br />
Veetarbi<strong>ja</strong>te arv<br />
(liitunud)<br />
Veetarbimine<br />
m³/päevas<br />
9<br />
Kanalisatsiooniga<br />
liitunud tarbi<strong>ja</strong>d<br />
Reovee kogused<br />
m³/päevas<br />
2010 2015 2010 2015 2010 2015 2010 2015<br />
1 Uusküla küla 640 640 64,0 64,0 560 640 56,0 64,0<br />
Finantsprognoosi koostamise põhieeldused<br />
Finantsprognoosi koostamisel on olulise tähtsusega mitmed näita<strong>ja</strong>d, mille väärtused<br />
avaldavad mõju finantsprojektsioonidele.<br />
Tarbi<strong>ja</strong>hinna indeks – käesolevas prognoosis on arvestatud, et tarbi<strong>ja</strong>hinna indeks on<br />
vastavalt EV Rahandusministeeriumi 2010.aasta kevadisele ma<strong>ja</strong>ndusprognoosile<br />
alljärgnev:<br />
Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014<br />
Tarbi<strong>ja</strong>hinnaindeks -0,1 1,1 2,0 2,4 2,7 2,7<br />
Leibkonnaliikme sissetulek – arvestatakse, et keskmine leibkonnaliikme sissetulek oli<br />
Harju maakonnas 2007.aastal 6279 krooni, mis suureneb arvutustes lähtuvalt<br />
tarbi<strong>ja</strong>hinna indeksi muutustest.<br />
Maksud – prognoosis on jäetud väl<strong>ja</strong> käibemaksust tulenevad rahavood ettevõttele.<br />
Heitvee kogused – heitvee kogused võrdsustatud veetarbimise kogustega, kui<br />
ma<strong>ja</strong>pidamine ühendatud nii vee- kui ka kanalisatsioonisüsteemiga<br />
Vee- <strong>ja</strong> kanalisatsioonikulu leibkonnaliikme kohta – üldlevinud rahvusvaheliseks<br />
aktsepteeritud maksevõime taluvuspiiriks vee- <strong>ja</strong> kanalisatsiooniteenuste kulule<br />
leibkonnaliikme sissetuleku suhtes loetakse 4% 1 .<br />
Tööjõu- <strong>ja</strong> hoolduskulud – tööjõu- <strong>ja</strong> hoolduskulude arvestuses on võetud arvutustes<br />
aluseks OÜ Loo Vesi tegelikud kulud (asulates, kus ettevõte ÜVK süsteemi opereerib).<br />
Väikeasulates <strong>ja</strong> külades on prognoosis on tööjõukuluks 2009.a. hindades arvestatud<br />
üldjuhul 2000 – 4000 krooni aastas <strong>ja</strong> hoolduskuludeks 3000 -5000 krooni aastas.<br />
Tegevuskulud – tegevuskulude prognoosimisel võetud üldjuhul aluseks alljärgnevad<br />
kulumäärad:<br />
- vee ressursimaks 0,96 kr/m³, kui tarbimine üle 10 m³/päevas;<br />
- elektrikulu pumplahoone kütmiseks 2600 kr/aastas, millele lisandub elektrikulu<br />
vee pumpamiseks 0,6 kr/m;<br />
- kemikaalid <strong>ja</strong> analüüsid 1500-2500 kr/aastas;<br />
- administratsiooni- <strong>ja</strong> üldkulu 15-20% kuludest.<br />
Arvete laekumine - finantsprognoosides on arvestatud arvete laekumise näita<strong>ja</strong>ga<br />
100%.<br />
Amortisatsioon – Jätkusuutliku vee-ettevõtte kujundamisel on oluline, et soetatud<br />
varade kapitalikulud (amortisatsioon) sisalduksid tariifides. Arvutuses kasutatud<br />
amortisatsioonimäär on 3,33 % mille aluseks on võetud hinnanguline ra<strong>ja</strong>tiste keskmine<br />
kasulik eluiga - 30 aastat.<br />
FINANTSPROGNOOS<br />
Finantstabelid on koostatud Jõelähtme <strong>valla</strong> Uusküla asula kohta ning lähtuvalt<br />
eelpooltoodud eeldustest.<br />
Prognoos koosneb alljärgnevatest tabelitest:<br />
Tabel 1 - makroeeldused;<br />
Tabel 2 - tegevuskulude ning -tulude prognoos, tariifi arvutus, kulu leibkonnaliikme<br />
sissetuleku suhtes;<br />
Tabel 3 - investeeringute allikad;<br />
Tabel 4 - põhivara amortisatsiooniarvutus;<br />
Tabel 5 - laenugraafik;<br />
Tabel 6 - investeeringu tasuvusanalüüs.<br />
1 The New Programming period 2007-2013 Methodological working documents No4 Guidance on the<br />
methodology for carrying out Cost-Benefit analyses.<br />
10
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
Loetletud tabelitest on käesoleva töö lisas paberkand<strong>ja</strong>l esitatud Tabel 1 –<br />
makroeeldused, Tabel 2 - tegevuskulude ning -tulude prognoos, tariifi arvutus, kulu<br />
leibkonnaliikme sissetuleku suhtes, Tabel 3 - investeeringute allikad <strong>ja</strong> Tabel 4 –<br />
investeeringu tasuvusanalüüs.<br />
Vee- <strong>ja</strong> kanalisatsioonitariifide muutus<br />
Tariifide tõstmine on vee- <strong>ja</strong> kanalisatsioonisüsteemide tegevuskulude katmiseks ning<br />
vähemalt osaliseks investeeringute finantseerimise katmiseks möödapääsmatu. Tariifide<br />
tõstmisel on lähtutud põhimõttest, et veema<strong>ja</strong>ndamisest saadavad tulud oleksid piisavad<br />
veema<strong>ja</strong>ndamisega seonduvate kulude katmiseks, sh. ka põhivarade<br />
amortisatsioonikulude katmiseks ning investeerimislaenu administreerimiseks (intresside<br />
<strong>ja</strong> tagasimakse teenindamiseks).<br />
Käesolevas töös on konsultant teinud prognoosid <strong>ja</strong> analüüsid lähtudes 0-kroonisest<br />
abonenttasust ning liitumistasust. Prognoosides on arvestatud tariifide hüppelise ehk 65<br />
protsendilise tõusuga aastatel 2011 <strong>ja</strong> 2014 (lisaks makroma<strong>ja</strong>nduslikest eeldustest<br />
tingituna). Selline tõus peaks kindlustama olukorra, kus kulutused vee- <strong>ja</strong><br />
kanalisatsiooniteenuse ostmiseks hakkaksid lähenema rahvusvaheliselt aktsepteeritud<br />
piirmäärale (4% leibkonna sissetulekust) ning laekuvaid tulusid oleks võimalik kasutada<br />
investeeringukulude katmiseks (s.h. laenude teenindamiseks).<br />
Arengukava finantsprognoosides arvutatud tariifid ei tohiks olla aluseks hilisematel<br />
a<strong>ja</strong>perioodidel konkreetsete tariifide kehtestamisel. Seda eelkõige sellepärast, et<br />
finantsprognoosis esitatu on:<br />
o koostatud üldistatud kujul ning esitatud prognoosi täpsus ning detailsus ei ole<br />
võrreldav konkreetse finantsaasta eelarve või tariifide kehtestamiseks va<strong>ja</strong>like<br />
andmete detailsuse või ülesehitusega;<br />
o tõene vaid juhul, kui kõik selle koostamise hetkel aluseks olnud eeldused peavad<br />
paika ka hilisematel a<strong>ja</strong>perioodidel;<br />
o mõeldud pikaa<strong>ja</strong>list perioodi hõlmavate otsuste tegemiseks ning on pigem<br />
informatiivse iseloomuga näidates ära võimalike tulude <strong>ja</strong> kulude ning tariifide<br />
muutuse suurusjärgu eelduste paikapidamisel.<br />
Teenuste kulu leibkonna sissetuleku kohta<br />
Prognoosides on jälgitud, et vee- <strong>ja</strong> kanalisatsiooniteenuste kulu jääks leibkonna<br />
kulutustes lubatud piiridesse. Piirmääraks on vee- ning kanalisatsioonikulude<br />
maksimaalne osakaal leibkonna sissetulekust väärtuses kuni 4%. Käesolevas<br />
arengukavas on tariifide suurendamisel jälgitud, et prognoositav leibkonna tarbimiskulu<br />
ei ületaks nimetatud piirmäära kogu arengukava hõlmava a<strong>ja</strong>perioodi vältel.<br />
Teenuste kulu leibkonna sissetuleku kohta Uusküla asulas<br />
Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014<br />
Veetariif m³ kohta elanikele (ilma<br />
käibemaksuta)<br />
Kanalisatsiooni tariif m³ kohta<br />
elanikele (ilma käibemaksuta)<br />
Leibkonna aasta keskmine vee<br />
tarbimine m³<br />
Leibkonna aasta keskmine<br />
kanalisatsiooni hulk m³<br />
10,53 10,65 18,11 18,55 19,05 32,37<br />
13,65 13,80 23,48 24,04 24,69 41,97<br />
91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25<br />
91,25 91,25 91,25 91,25 91,25 91,25<br />
Leibkonna veeteenuste kulu kr. 961 971 1 653 1 693 1 738 2 954<br />
Leibkonna kanalisatsiooniteenuste<br />
kulu kr<br />
Leibkonna kogukulu vee <strong>ja</strong> kanali<br />
teenustele v.a. k.m. kr.<br />
1 246 1 259 2 143 2 194 2 253 3 830<br />
2 206 2 231 3 796 3 887 3 992 6 784<br />
Käibemaks kr. 441 446 759 777 798 1 357<br />
11
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
Aasta 2009 2010 2011 2012 2013 2014<br />
Leibkonna kogukulu vee <strong>ja</strong> kanali<br />
teenustele koos k.m.-ga kr.<br />
2 648 2 677 4 555 4 664 4 790 8 140<br />
Keskmine pere sissetulek kr. 171 245 188 370 190 442 194 251 198 913 204 284<br />
Teenuste kulu % pere<br />
sissetulekust<br />
1,5% 1,4% 2,4% 2,4% 2,4% 4,0%<br />
Tulude-kulude prognoos<br />
Lähitulevikus võib siiski ette tulla as<strong>ja</strong>olusid, mis võivad kaasa tuua käesolevas<br />
prognoosis koostatust erinevaid tulemusi. Seda nii rahavooliselt positiivses kui ka<br />
negatiivses mõttes. Vee-ettevõtlusest saadav tulu võib suureneda, kui näiteks<br />
ühiktarbimine suureneb – maailmapraktika näitab, et elatuskasvu tõusuga suureneb<br />
üldjuhul ka elanike poolt tarbitav ööpäevane veekogus, mis on siiski teatud tasemega<br />
piiratud. Samas võib toimuda ka vastupidine, e. ühiktarbimine võib väheneda kui<br />
inimesed hakkavad tariifide tõustes pere eelarves veetarbimist piirama. Prognoositust<br />
võivad kulud ka väiksemaks osutuda, seda näiteks juhul, kui ma<strong>ja</strong>ndatakse<br />
efektiivsemalt – parem energiakasutus, väiksem üldkulude tase jne. Kuid välistatud pole<br />
ka mitmete oluliste kulusisendite oluliselt suurem kogus (näiteks lisanduvad pumbad ning<br />
nende elektrikulu) <strong>ja</strong> ühikhind.<br />
ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE VÕIMALUSED<br />
Veevarustuse <strong>ja</strong> kanalisatsiooni investeeringute tegemine omavahenditest ei ole piisavate<br />
finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik, mistõttu tuleb arenguetappide<br />
elluviimiseks taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu<br />
erinevate toetuste taotlemisel tuleb arvestada omafinantseeringuks vähemalt 10-25%.<br />
Investeeringute allikad<br />
Konsultant on näinud oma prognoosides ette kasutada alljärgnevaid<br />
finantseerimisallikaid:<br />
omavahendid tariifidest laekuva tulu näol;<br />
pangalaen;<br />
tagastamatu abi.<br />
Väiksemates asulates, kus kogutarbimine on suhteliselt väike, ei ole üldjuhul võimalik<br />
tariifidest koguda raha suuremate investeeringute elluviimiseks, vaid eelkõige oleks<br />
võimalik selliseid laekumisi kasutada investeerimislaenude teenindamiseks.<br />
Finantsprognoosides on püütud leida vastus küsimusele, kui suures osas oleks võimalik<br />
võtta laenu ning kui suures osas oleks va<strong>ja</strong> investeeringute elluviimiseks leida vahendeid<br />
tagastamatu abi näol. Arvutustes on eeldatud, et oleks võimalik võtta pikaa<strong>ja</strong>list laenu<br />
(15-aastase tähta<strong>ja</strong>ga), aastaintressiga 5% ning saada laenupuhkust 2-5 aastat, millal<br />
tasutakse ainult laenuintresse. Sellist laenu on näiteks võimalik saada<br />
Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Samuti on eeldatud, et tagastamatu abi<br />
maksimaalne protsent saaks olla 80%.<br />
Investeeringute allikate väl<strong>ja</strong>pakkumisel on lähtutud tänasest praktikast keskkonnaalaste<br />
investeeringuprojektide rahastamisel. Selle kohaselt peamine osa rahalistest vahendeist<br />
tuleks taotleda Euroopa Liidu fondidelt (nt. Ühtekuuluvusfond) või<br />
Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Tagastamatut abi võib erandjuhul saada ka<br />
Jõelähtme <strong>valla</strong> eelarvest. Investeeringute allikad iga asumi investeeringute elluviimiseks<br />
on väl<strong>ja</strong> toodud lisas.<br />
Järeldused<br />
Arengukavas esitatud projekte on võimalik teostada vaid tagastamatu abi korras<br />
saadava toetuse korral abimääraga 80-85%;<br />
12
Jõelähtme <strong>valla</strong> ÜVK arengukava 2008-2019 muutmine <strong>ja</strong> täiendamine Uusküla osas<br />
Ühisveevärkide <strong>ja</strong> –kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikuks ma<strong>ja</strong>ndamiseks<br />
tuleb aastatel 2011-2014 teostada märkimisväärne teenuste hindade tõus või<br />
vastasel juhul leida vahendeid teenuse doteerimiseks (nt kohaliku omavalitsuse<br />
toetus või kulude katmine kasumit tootvate piirkondade arvelt).<br />
13
Change language