EUROUUDISED HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTE ALAL NR 17 ...

SISUKORD 

EUROUUDISED HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTE ALAL 

NR 17 

Agentuuri direktori pöördumine .......................................................................................2 

1. Hindamine kaasavas keskkonnas – agentuuri uus projekt........................................3 

2. Hariduslike erivajaduste alased uurimused AUSTRIAST ja ROOTSIST ...................5 

3. Kohtumised HISPAANIAS ja ŠVEITSIS ning agentuuri koosolek HOLLANDIS........7 

4. Uued projektid AUSTRIAS, ISLANDIL, SAKSAMAAL ja EESTIS................................9 

5. Hariduspoliitilised algatused TAANIS, PRANTSUSMAAL, PORTUGALIS, POOLAS 

ja HOLLANDIS...................................................................................................................13 

Väljaandeinfo ....................................................................................................................18 

EuroNews 17 1

Agentuuri direktori pöördumine 

Head lugejad! 

Tere tulemast tutvuma EuroNews’i viimase väljaandega! 

Sellest väljaandest leiate artikli agentuuri uue projekti kohta, mille teemaks on hindamine 

kaasavas keskkonnas – poliitika ja praktika olulisimad teemad. Projekti põhitähelepanu on 

hindamisel, mis annab teavet õpetamise ja õppimise kohta kaasavas keskkonnas 

alghariduse tasemel, sh õigusraamistik ja hindamispoliitika kaasavas keskkonnas ning 

nende osa hindamispraktika suunajana. 

Ülejäänud väljaanne on pühendatud meie liikmesriikide uudistele. Infot saab uuringutest 

Austrias ja Rootsis, kohtumistest Hispaanias ja Šveitsis, projektidest Eestis, Saksamaal ja 

Islandil ning hariduspoliitilistest algatustest Taanis, Prantsusmaal, Hollandis, Poolas ja 

Portugalis. 

Loodame, et leiate agentuuri ja selle liikmesriikide esitatud info hulgast endale 

huvipakkuvat. 

Cor Meijer 

Direktor 


1. Hindamine kaasavas keskkonnas – agentuuri uus projekt 

“Hindamine kaasavas keskkonnas – poliitika ja praktika võtmeküsimusi” on 

agentuuri viimase projektiraporti pealkiri. Agentuuri hindamisprojekt algas 2005. 

aastal ja selles osales 23 riiki. Projekti eesmärk on olnud selgitada, kuidas toetada 

hindamispoliitika ja -praktika abil õpetamist ja õppimist kaasavas põhikoolis. 

Projekti käigus on jõutud küsimuseni, mida mõistetakse kaasava hindamise all. 

Kaasav hindamine 

Agentuuri projekti osalised on defineerinud kaasava hindamise järgmiselt … 

Kaasavas keskkonnas rakendatav hindamiskäsitlus, mille puhul poliitika ja praktika 

soodustavad võimalikult paljude õpilaste õpet. Kaasava hindamise üldeesmärk on, et kõik 

hindamis-strateegiad ja -protseduurid peaksid toetama ja tõhustama kõigi kõrvalejäämisohus 

õpilaste, sh HEV õpilaste edukat kaasamist ja osalemist. 

Kaasavat hindamist peetakse tähtsaks sihiks kõigi hariduspoliitika kujundajate ja 

praktikute jaoks. 

Agentuuri projekti keskne argument on, et kaasava hindamise põhimõtete järgi peaks 

joonduma kogu üldhariduse hindamine. 

Kaasava hindamise põhimõtted toetavad kõigi õpilaste õpetamist ja õppimist. Uuenduslik 

kaasav hindamispraktika on osutunud sobivaks kõigi õpilaste puhul. 

Kaasava hindamise põhimõtted 

Kaasava hindamisega seatakse selgelt eesmärgiks ennetada segregatsiooni, vältides 

(võimaluse korral) õpilaste sildistamist ja keskendudes õppimis- ja õpetamisviisidele, 

mis soodustavad kaasamist tavaharidussüsteemis. 

Kaasav hindamine on rakendatav üksnes sobivas hariduspoliitilises raamistikus ning 

asjakohase koolikorralduse ja õpetajate tugisüsteemi korral ning eeldab, et õpetajatel 

on kaasamise suhtes positiivsed hoiakud. 

See tähendab, et … 

… kõrvalejäämisohus õpilaste, sh hariduslike erivajadustega õpilaste vajadustega tuleb 

arvestada kogu üldhariduse ning ka HEV spetsiifilises hindamispoliitikas; 

… kõigil õpilastel on õigus osaleda kaasavas hindamises: nii hariduslike erivajadustega 

õpilastel kui nende klassi- ja eakaaslastel; 

… kõik hindamismeetodid ja lähenemised täiendavad üksteist ja annavad üksteise jaoks 

infot; 

… hindamise eesmärk on väärtustada mitmekesisust, selgitades välja ja tunnustades kõigi 

õpilaste edasijõudmist ja saavutusi. 


Tähelepanu keskmes kaasav hindamine 

Kaasava hindamise eesmärk on parandada kõigi õpilaste õpet kaasavas keskkonnas. 

Kõik kaasava hindamise meetodid ja vahendid annavad teavet õpetamise ja õppimise 

kohta ning toetavad õpetajaid nende töös. 

Kaasav hindamine annab õpilasele ettekujutuse oma õppimisest ning pakub 

motivatsiooni edasiseks õppimiseks. 

Kaasav hindamine hõlmab järgmisi aspekte … 

… meetodid ja strateegiad, mille eesmärk on saada selget infot õpilase õppimise kohta nii 

mitteakadeemilistes kui akadeemilistes valdkondades; 

… protseduurid, mis võivad täita muid eesmärke lisaks info andmisele õpetamise ja 

õppimise kohta (nt hariduslike erivajaduste esmane kindlakstegemine või 

haridusstandardite jälgimine), aga põhinevad ühistel arusaamadel ja väärtustel hindamise 

ja kaasamise ning ka osaluse ja koostöö põhimõtete osas; 

… meetodid, mis annavad infot õpitulemuste kohta, aga teavitavad õpetajaid ka selles 

osas, kuidas arendada ja parandada üksikute õpilaste või õpilasrühmade õpiprotsessi 

tulevikus; 

… otsustusprotsess, mis lähtub mitmetest allikatest, mis annavad teatava perioodi vältel 

kogutud infot õppimise kohta. Tegu on “lisaväärtusega” infoga õpilase edasijõudmise ja 

arengu kohta, mitte hetkeinfoga; 

… õpikeskkonna konteksti asetatud info, mis arvestab kõigi koduste ja 

keskkonnateguritega, mis mõjutavad õpilase õpet; 

… õpilase kaasamist toetavate tegurite hindamine, et kogu kooli ja klassi juhtimine oleks 

tõhus ning võimalik oleks teha põhjendatud otsuseid toetuste eraldamise kohta; 

… klassiõpetajate, õpilaste, vanemate, klassikaaslaste ja teiste võimalike hindajate või 

hindamisprotsessi osaliste aktiivne kaasamine. 

Kättesaadav info 

Kõik need ja teised projektimaterjalid on esitatud veebiaadressil: www.european-agency. 

org/site/themes/assessment/ 

− 23 riigi ülevaated hindamispoliitika ja -praktika kohta; 

− Interneti andmebaas riikide infoga; 

− Kokkuvõttev raport olulisemate järeldustega (19 keeles). 

Projekt on praegu jõudmas 2. etappi. Ka kogu selle etapi info lisatakse veebilehele. 

Lisainfo: 

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur 

secretariat@european-agency.org 


2. Hariduslike erivajaduste alased uurimused AUSTRIAST ja ROOTSIST 

2.1 AUSTRIA – Uus individuaalsete õppekavade uuring 

Uus uuring hariduslike erivajadustega õpilaste individuaalsete õppekavade (IÕK) 

kohta on andnud huvitavaid tulemusi. 

Aastate vältel on hariduslike erivajaduste spetsialistid panustanud palju aega ja energiat 

IÕKde väljatöötamisse ja rakendamisse. Austrias on loodud töörühmad kavandamaks 

hõlpsalt kasutatavaid ja praktiliselt vajalikke töövahendeid. Lisaks pakuvad erinevat tuge 

IÕK kasutamist käsitlevad täienduskoolituskursused ja e-õppevahendid. 

Nimetatud asjaolud muudavad haridus- ja kultuuriministeeriumi algatatud uuringu 

tulemused eriõppes IÕKde rakendamise kohta veel huvipakkuvamaks! 

Üksnes pooled küsitletud õpetajatest peavad IÕKd tähtsaks – vastupidiselt koolide 

järelevalveinspektoritele, kes kõik on IÕKde tähtsuses veendunud. Vaid neljandik 

sihtrühmast arvas, et eripedagoogikakeskused on õppe kvaliteedi tagamise protsessiga 

tõsiselt seotud, kuigi keskuste eksperdid pidasid seda ülesannet väga oluliseks. 

Endiselt tekitavad probleeme hariduslike erivajadustega õpilaste üleminekud ühelt 

haridustasemelt või ühest koolist teise. 38% õpetajatest ütleb, et hakkab tavaliselt IÕKd 

koostama algusest ning ei konsulteeri eelmise kooliga. Suurimaks väljakutseks peetakse 

klassi õppekava ühitamist IÕKga. Enam kui 50% õpetajatest tunnistab, et ei tule püstitatud 

nõudmistega toime. 

Uuringus analüüsitud IÕKd vastavad üksnes osaliselt rahvusvaheliselt tunnustatud 

kvaliteedikriteeriumidele: 

− Enamikus analüüsitud IÕKdes oli hariduslike erivajadustega õpilase jaoks määratletud 

konkreetsed eesmärgid realistliku ajavahemiku jooksul. Alati ei olnud esitatud märget 

õpilase hetke arengutaseme kohta; 

− 50% analüüsitud IÕKdest sisaldasid üksikasjalikult kirjeldatud meetmeid, aga harva olid 

märgitud kaasatud inimesed ja vahetulemused; 

− Praktilisel tasandil ei rakendata kirjalike kohustuste fikseerimist koolis ja väljaspool 

kooli pakutavate tugiteenuste kombineerimise kohta. 

Uuringutulemused on lähtekohaks aruteludele, kuidas toetada koostööd õpetajatega, 

parandada IÕKde rakendamist, õpetajate põhi- ja täienduskoolitust ning tugivõrgustikke ja 

luua pedagoogilise personali jaoks lisaväärtust. 

Lisainfo: 

Irene Moser, Austria riiklik koordinaator 

irene.moser@pi.salzburg.at 

2.2 ROOTSI – Kaasatus ja eristatus õpilase perspektiivist: eriõppe võimalused ja 

piirangud 

Uuring keskendub intellektipuudega õpilaste eriprogrammi järgi õppivatele 

õpilastele. Programmis võivad osaleda tavaklassis või tavakooli erirühmas õppivad 


õpilased. 

Uuringu eesmärk oli täpsemalt välja selgitada, mida seda tüüpi eriprogrammi järgi 

õppimine ja erirühma paigutamine õpilaste jaoks kaasa toob. Uuringus keskenduti õpilaste 

perspektiivile ning intervjueeriti 24 õpilast, kes olid 7-21 aastased. Õpilaste koolipäeva 

vaatlemine andis võimaluse jälgida neid tavapärases keskkonnas. Õpilaste väiteid 

analüüsiti kui “lugusid koolielust”. 

Uuring osutas, et eriprogramm võib kaasa tuua mitmeid erinevaid tagajärgi nii kaasatuse 

kui eristatuse vallas. Selgelt eristus kaks õpilaste kaasatusega seotud põhiprobleemi: 

sotsiaalse kaasatuse puudus ning eesmärgistatud kaasatuse puudus. 

Mida vanemad olid õpilased, seda enamaks hindasid nad võimalusi oma olukorda 

mõjutada ning seda olulisemaks pidasid kuuluvustunnet. Eriprogrammis osalemine tekitas 

erinevaid konflikte, millega õpilased erineval moel toime tulid. Õpilaste lood osutasid 

erinevatele konfliktilahendusvõimalustele, mille abil õpilased üritasid kohandada oma 

vajadusi ja valmistuda tuleviku väljakutseteks. 

Uuring osutab, et eriprogramm võib luua võimalusi kaasamiseks, aga tekitada ka 

piiranguid. Selgunud kompleksne pilt sellest, mida tähendab olla eriprogrammi järgi õppiv 

õpilane, aitab loodetavasti jätkata arutelu selle üle, kuidas saavutada “kool kõigile”. 

Lisainfo: 

Kristina Szönyi, Specialpedagogiska institutet (Rootsi Eripedagoogika Instituut) 

kristina.szonyi@sit.se 


3. Kohtumised HISPAANIAS ja ŠVEITSIS ning agentuuri koosolek HOLLANDIS 

3.1 HISPAANIA – 3. Ladina-Ameerika hariduskoostöö kohtumine hariduslike 

erivajaduste ja kaasamise alal 

Hispaania Haridus- ja Teadusministeerium koos Complutense ülikooliga Madridis 

korraldas hiljuti 3. Ladina-Ameerika hariduskoostöö kohtumise. Kohtumisel 

keskenduti hariduslikele erivajadustele ja kaasamisele ning kohtumine toimus 2.-6. 

oktoobrini 2006 Madridis. 

Konverentsil osalesid Argentiina, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Kolumbia, Costa Rica, 

Dominikaani Vabariigi, Ecuadori, El Salvadori, Guatemala, Hondurase, Mehhiko, 

Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Hispaania ja Venezuela haridusministeeriumide 

esindajad. Konverentsi eesmärgid olid: 

− luua keskkond infovahetuseks hariduslike erivajaduste ja kaasava hariduse viimaste 

arengute alal osalevates riikides; 

− arutleda kaasava hariduse mõistete üle; 

− soodustada hea praktika ning kogemuste ja töötavate mudelite vahetust; 

− edendada Ladina-Ameerika valitsustevahelise hariduslike erivajadustega inimeste 

hariduse alase koostöövõrgustiku RIINEE (Red Iberoamericana Intergubernamental de 

cooperación para la educación de personas con Necesidades Educativas Especiales) 

tööd; 

− leppida kokku ühised ülesanded ja koondada need võrgustiku 2007. aasta 

tegevuskavasse. 

RIINEE sai alguse 1. hariduskoostöö kohtumise raames 2004. aastal. Selle põhieesmärk 

oli aidata kaasa haridusliku erivajadusega inimeste hariduse ja sotsiaalse kaasatuse 

arengule ning parandada elukvaliteeti. Kohtumisel osutati vajadusele luua Ladina- 

Ameerika haridusministeeriumide vahel koostööl põhinev ja vastastikku toetav töömeetod. 

Seetõttu otsustati moodustada selles valdkonnas tehniline koostöövõrgustik. 

Hispaania Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler juhatas võrgustiku töö ametlikult sisse 

2. koostöökohtumisel 2005. aasta detsembris, mil ratifitseeriti võrgustiku põhikiri ja koostati 

Madridi poliitilise arengu deklaratsioon, milles rõhutati, et hariduslike erivajadustega 

inimestel on õigus saada kvaliteetset haridust. 

RIINEE sekretariaat on Hispaania Haridus- ja Teadusministeeriumi juures. Algusest peale 

on võrgustikku toetanud Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, CERMI 

(Hispaania puuetega inimeste esindajate komitee), RIADIS (Ladina-Ameerika puuetega 

inimeste ja nende perede valitsusväliste organisatsioonide võrgustik), RICOTEC (Ladina- 

Ameerika valitsuste tehnilise koostöö võrgustik, mis toetab vanureid ja puuetega inimesi), 

IMSERSO (Töö- ja Sotsiaalministeerium), UNESCO ja OEI (Ladina-Ameerika riikide 

hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsioon) ning erinevad Hispaania ülikoolid. 

Lisainfo: 

Jose Alfredo Espinosa, haridusnõunik, Hispaania Haridus- ja Teadusministeerium 

josea.espinosa@mec.es 

wwwn.mec.es/educa/jsp/plantilla.jsp?id=2&area=riinee 


Andrés Hernández Zalón, agentuuri esindajatekogu Hispaania liige 

andres.hernandez@mec.es 

3.2 ŠVEITS – Šveitsi eripedagoogika kongress, 2.-5. september 2007 

Šveitsi Riiklik Eripedagoogika Keskus (Zentralstelle für Heilpädagogik) Lucernis ja 

Lausanne’is korraldab Bernis 5. eripedagoogika kongressi üldteemal “Üleminekud”. 

Üleminekud valiti kongressi põhiteemaks seetõttu, et erinevad üleminekud jätavad oma 

jälje kõigi inimeste ellu ning esitavad väljakutseid nii haridusasutustele kui -poliitikale. 

Arutusele võetakse kõik üleminekud haridussüsteemis alates kooliminekust kuni tööellu 

astumiseni. 

Lisainfo: 

Beatrice Kronenberg, Šveitsi riiklik koordinaator 

beatrice.kronenberg@szh.ch 

3.3 Agentuuri kohtumine HOLLANDIS Scheveningenis 

Osana agentuuri kevadisest kohtumisest korraldati temaatiline sessioon tavakoolis 

ja -klassis õppivate käitumisprobleemidega õpilaste teemal. Sessioonil osalesid 

agentuuri liikmes- ja vaatlejariikide esindajad ning Hollandi haridusministeeriumi 

poolt kutsutud külalised. 

Seminaril pidasid plenaarettekande kolm rahvusvaheliselt tuntud eksperti: Hans Grietens 

(Belgia), Tjalling Zandberg, (Holland) ja John Visser (Ühendkuningriik). Lisaks toimus kolm 

töötuba käitumisprobleemidega õpilaste toetamise eri aspektide kohta Marca Geeraetsi 

(Bascule, akadeemiline laste- ja noortepsühhiaatria keskus Amsterdamis/Duivendrechtis), 

Ria van der Sari (CED rühm Rotterdamis) ja Marieke Visseri (Groningeni ülikool) 

juhtimisel. Töötubades käsitleti tõhusate klassitöö strateegiate tähtsust raskustes õpilaste 

toetamisel: räägiti selgetest klassireeglitest ning õpetajate pädevuse ja oskuste 

arendamisest. 

Olulisemate seminaril käsitletud teemade hulgas oli ka käitumisprobleemide/häirete ajalise 

dünaamika analüüs – kas probleeme on aja jooksul lisandunud; haridusasutuste ja teiste 

noortega tegelevate teenistuste koostöö ja vajalike arengute arutelu ning vajalike tegevuste 

väljaselgitamine, et kohandada tavakoole vastavalt käitumisprobleemidega õpilaste 

vajadustele. 

Seminar oli avalöök edasisteks aruteludeks sel olulisel teemal. 2007. aasta sügisel peetakse 

Oslos jätkuseminar, pärast mida tehakse arutelude tulemused avalikult kättesaadavaks. 

Lisainfo: 

European Agency for Development in Special Needs Education 



4. Uued projektid AUSTRIAS, ISLANDIL, SAKSAMAAL ja EESTIS 

4.1 AUSTRIA – Kvaliteet eriõppes: uurimis- ja arendusprojekt 

Austria haridusministri nimetatud ekspertide komisjoni raportis osutati, et 

valmisolek reformida eriõpet on vähenenud ning orientatsioon kvaliteedile ei ole 

piisav. Komisjon tegi ettepaneku koostada põhjalik kogu Austria eriõppe sektori 

hindamine, mis hõlmaks ka kaasava ja tavaharidussüsteemi praktika. 

Ettepaneku alusel algatas haridusuuringute, hariduse innovatsiooni ja arengu föderaalse 

instituudi töörühm projekti “Kvaliteet eriõppes” (Quality in Special Education, QSP). 

Projekti eesmärk oli selgitada Austria eriõppe olukorda: osutada poliitika, 

administreerimise ja pedagoogilise praktika tugevatele ja nõrkadele külgedele ning 

tulemustele toetudes töötada välja muudatusettepanekud. 

Projekti esimene etapp koosnes 160 eriõppe huvirühma liikme uuringust ning käsitles 

valdkonna staatust ja võimalikke arenguid. Teises etapis kutsuti kokku ekspertrühm, keda 

toetas esialgne projektimeeskond, et töötada välja jätkusuutlikud reformiettepanekud viies 

olulisimas valdkonnas: 

1. Kvaliteedistandardite väljatöötamine hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks; 

2. Individuaalsete õppekavade rakendamine õppetöö kavandamiseks, hindamiseks ja 

kvaliteedi tagamiseks; 

3. Objektiivsemate meetodite väljatöötamine hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks; 

4. Hariduslike erivajaduste toetamiseks ettenähtud vahendite eraldamise muutmine 

paindlikumaks, et toetada ennetavaid (mitte üksnes korrektiivseid) tegevusi; 

5. Muudatuste edendamine hariduslike erivajadustega õpilaste õpetajate 

professionaalses identiteedis ja enesepildis. 

Töö tulemusi esitleti 2006. aasta detsembris. Nendega saab tutvuda projekti veebilehel: 

http://qsp.or.at 

Praegu on Austrias projekti tulemustele tuginedes kavas koostada seadusandlik dokument 

kvaliteedi arengust eriõppes. 

Lisainfo: 

Dr. Werner Specht 

werner.specht@zse2.at 

http://qsp.or.at 

http://www.bifie.at/ 

4.2 ISLAND – Stipendium loengusarjale: “Privileeg on elada puudega” 

Haridus-, teadus- ja kultuuriminister ning sotsiaalminister on otsustanud anda 

stipendiumi Freyja Haraldsdóttirile, et ta saaks külastada keskkoole ja vestelda 

õpilaste ja koolide personaliga puuetega inimeste teemal. 


Freyja on andnud oma loengusarjale nime “Privileeg on elada puudega”. 

Freyja, kes ise on raske puudega, lõpetas Fjölbrautaskólinni (tavakeskkool Garðabæris) 

2005. aasta detsembris, olles kolm ja pool aastat olnud kooli parim õpilane. 

Freyja loengute eesmärgid on: 

− tutvustada õpilastele puuetega inimeste maailma; 

− innustada arutlema kaasava kooli teemal; 

− näidata, et õige toetuse ja hoiaku korral on puudega inimeste elus muudki peale 

puuduste. 

Oma tuuril loodab Freya külastada kõiki Islandi keskkoole. 

Lisainfo: 

Ásgerður Ólafsdottir, ministeeriumi eriõppe osakonna juhataja 

asgerdur.olafsdottir@mrn.stjr.is 

4.3 SAKSAMAA – arvutitoega õpikeskkond õpiraskustega õpilastele 

Ei ole kahtlust, et arvutite abil saab toetada õpiraskustega õpilaste õpet. Samas on 

selle sihtrühma jaoks vähe professionaalselt väljatöötatud õppetarkvara. 

Eripedagoogid on välja töötanud pedagoogiliselt kõrgetasemelisi tooteid, aga sageli 

on nende tehniline tase madal. Teisalt on olemas tehniliselt kõrgetasemelisi 

kommertstooteid, mille pedagoogiline väärtus on kesine. 

Tübingeni teadmispõhise meedia uurimiskeskuse koordineeritud interdistsiplinaarse 

projekti eesmärk on ületada need probleemid, töötades selle spetsiifilise sihtrühma tarbeks 

välja õpikeskkond, mis põhineb osaleva disaini (participatory design) põhimõtetel. 

Põhieesmärk on integreerida arvuti igapäevasesse õpetamisse ja õppimisse, toetades 

õpilaste õpet tulemuslikuks osutunud õpetamismeetodite järgi. Projektis kaasatakse 

õpiraskustega õpilaste õpetajad, arvutiasjatundjad ja psühholoogid. Esimesel aastal 

arendati välja visuaalse taju, lugemise, kirjutamise ja arvutamise õppimise moodulid. Et 

õpilastel oleks mooduleid kerge kasutada, töötati neile välja spetsiaalne ekraanitöölaud. 

Tarkvara kasutanud õpetajate ja õpilaste esimesed kogemused on väga positiivsed. 

Õpetaja saab mooduleid vastavalt õpilaste erinevatele vajadustele kergesti kohandada. 

Seeläbi on õpilased väga motiveeritud ja töötavad tarkvaraga tõhusalt. 

Samal ajal õpetajate jaoks juba loodud sisumoodulitega arendatakse edasi uusi 

mooduleid. Selle tulemusel saavad õpetajad hõlpsalt kavandada oma õpitegevusi. Välja 

töötatakse abiprogrammid, mis juhendavad õpetajaid üksikutele õpilastele ülesannete 

kavandamisel ja seadistamisel kogu protsessi jooksul. Lisaks koostatakse eri 

vanuserühmade õpilastele tagasisidevormid, mille abil uuritakse, kas väljatöötatud 

õpikeskkond pakub huvi ka teist tüüpi koolidele, nt tavapõhikoolidele. 

Lisainfo: 

Andreas Lingnau ja Peter Zentel, teadmispõhise meedia uurimiskeskus 

a.lingnau@iwm-kmrc.de 


p.zentel@iwm-kmrc.de 

Thomas Mästle, Christian-Hiller-Schule 

t.maestle@christian-hiller-schule.de 

4.4 SAKSAMAA – kaasava hariduse jätkuõpe 2006 - 2008 

Et vältida enamate laste väljalangemist tavakoolisüsteemist, peab pedagoogiline 

personal omandama uusi pädevusi. Vastavalt Salamanca deklaratsioonile aastast 

1994 peaksid koolid olema valmis vastu võtma kõiki lapsi, vaatamata nende 

füüsilistele, intellektuaalsetele, sotsiaalsetele, emotsionaalsetele, lingvistilistele või 

teistele võimetele. Need nõuded võib kokku võtta mõistega “kaasav haridus”, 

edasiarenguga mõistest “integreeriv haridus”. 

Integratsiooni tugikeskus (BZI, Beratungszentrum Integration) töötab nende nõuete 

täitmise nimel, töötades välja kaasava hariduse jätkukvalifikatsiooniprogrammi. Programmi 

eesmärk on laiendada osalejate pädevust heterogeensetes rühmades toimuva 

individualiseeritud õppe alal ning parandada individualiseeritud õppe metoodikat, 

käsitledes muutusi õpikeskkonnas ja uusi nõudmisi õpetajarollile. 

BZI pakub kaheaastast moodulitest koosnevat programmi, mis hõlmab teemasid kooli 

juhtimisest eri kooliastmete õpilaste õppimise ja õpetamise, sotsiaalse keskkonna ja 

meeskonnatööni. Programmiga soovitakse jõuda eri tüüpi koolide õpetajateni, kes 

õpetavad 1.-6. klassi õpilasi. 

Kaasava hariduse kvalifikatsiooni andmisel rakendatakse õpetamist ja õppimist käsitlevaid 

uuringuid ning kasutatakse värskemat teemakohast kirjandust. Kursusel osalejad 

moodustavad enam kui kaheks aastaks stabiilse õpperühma. See võimaldab neil 

individualiseerida oma õpiprotsessi ning ka arutada küsimusi individualiseeritud õppest 

oma rühmas. Programmi lõppeesmärk on, et osalejad arendaksid nii oma ainealast ja 

metoodilist pädevust kui areneksid sotsiaalses plaanis ja isiksustena, saades 

lõpptulemusena kaasava õpetamise ekspertideks. 

Lisainfo: 

Reinhilde Böhm 

Reinhilde.Boehm@li-hamburg.de 

http://www.li-hamburg.de/ 

4.5 EESTI – Kas karistus või toetus emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilastele? 

Uuringud osutavad, et ligikaudu 5–6% alaealistest õigusrikkujatest sooritab enam kui 50% 

selles vanuserühmas registreeritud kuritegudest. Esitatud andmete vahel ei ole vastuolu, 

sest üksnes väike arv noorukeid paneb toime suure enamiku kuritegudest. 

Pedagoogilisest seisukohast määratletakse neid noori sageli emotsionaal- ja 

käitumisraskustega noortena. 

Tõsiste probleemidega noored kõigis Eesti emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste 

koolides olid Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatava projekti sihtrühmaks. 

Projekti põhieesmärk oli leida tasakaal kahe vastandliku lähenemise vahel emotsionaal- ja 


käitumisraskustega noorte kohtlemisel – karistus versus toetus. 

Projekti käigus leiti valdavalt tõendeid, et karistustega seotud lähenemised ei ole nii 

tõhusad kui struktureeritud sekkumisprogrammid, mis keskenduvad noorte käitumise 

muutmisele. Tugiprogrammid, kus õpetatakse abistavat käitumist ja teisi tõhusaid 

sotsiaalseid oskusi, arendatakse praktilisi tööoskusi ning pööratakse tähelepanu sujuvale 

üleminekule kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist tavakooli või tööellu, olid 

suhteliselt positiivsete tulemustega. 

Teise võtmeteemana uuriti projektis emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste sotsiaalse 

võrgustiku iseloomu ja tõhusust nii koolis viibimise ajal kui ka pärast koolist lahkumist. 

Noored, kes olid pikka aega kogenud tavakoolis ebaedu, tulid õppetööga kasvatuse 

eritingimusi vajavate õpilaste koolides hästi toime, kui neil oli võimalus õppida väiksemas 

klassis ja saada enam individuaalset tähelepanu õpetajatelt ja spetsialistidelt 

tugivõrgustikus. Hoolimata sellest, et emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste koolid 

võivad olla kodust kaugel, pakuvad need mõnikord suuremat stabiilsust ja parandavad 

noorte edasijõudmist õppetöös. 

Liikumine karistamiselt toetamisele seoses sekkumistega on olulisim väljakutse Eesti 

emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilaste koolide süsteemi arendamisel. 

Lisainfo: 

Kristi Kõiv, projekti juht, pedagoogika osakond, Tartu Ülikool 

kristi.koiv@ut.ee 


5. Hariduspoliitilised algatused TAANIS, PRANTSUSMAAL, PORTUGALIS, POOLAS 

ja HOLLANDIS 

5.1 TAANI – Riiklik juhtimisteabe ja erialase nõustamise organisatsioon (VISO): 

innovatiivne meede Taani haridus- ja sotsiaalpoliitikas 

Taani on hiljuti läbinud ulatusliku kohalike omavalitsuste struktuurireformi. Senine 

omavalitsussüsteem on asendatud uue süsteemiga, mis jagab Taani viieks 

suuremaks regiooniks, mis vastutavad tervishoiusektori toimimise eest. Taani 

kohalike omavalitsuste arv on vähenenud 275-lt 98-ni ning need üksused vastutavad 

nüüd haridus- ja sotsiaalteenuste eest. 

Osana struktuurireformist on oluline tagada, et komplitseeritud sotsiaalsete või hariduslike 

erivajadustega kodanikele oleks kättesaadavad nõustamisteenused. Selle eesmärgi 

täitmiseks on loodud riiklik juhtimisteabe ja erialase nõustamise organisatsioon VISO. 

VISO eesmärk on tagada spetsialistide nõustamise kättesaadavus kõige erilisematel ja 

komplitseeritumatel juhtudel, vaatamata inimese elukohale. VISO ekspertide võrgustik 

tagab probleemide avastamise ja väljaselgitamise meetodite, sekkumise ja 

kompensatoorse toe kõrge kvaliteedi, et parandada üksikkodanike olukorda. 

VISO toetab omavalitsusi, nõustades kodanikke järgmistes valdkondades: 

− puuetega lapsed, noored ja täiskasvanud; 

− sotsiaalsete ja käitumisprobleemidega lapsed ja noored; 

− sotsiaalselt haavatavad kodanikerühmad, sh psühhiaatriateenistuste patsiendid; 

− eriõpe ja eripedagoogiline abi lastele, noortele ja täiskasvanutele. 

VISO kogub, töötleb ja levitab teavet nendes valdkondades nii riiklikul kui rahvusvahelisel 

tasandil. 

VISO koosneb kolmest elemendist: kesküksus (Taani erinõustamiskeskus), mis võtab 

vastu ja suunab edasi nõustamis- ja hindamistaotlusi; omavalitsuste ekspertvõrgustik, 

regioonid või erasektori asutused, mis pakuvad nõustamisteenuseid kodanikele, kohalikele 

omavalitsustele ja institutsioonidele ning rida teabekeskusi puudetoetuste valdkonnas. 

Lisainfo: 

Bo Beck, eripedagoogika- ja teabeosakonna juhataja, VISO Taani 

bbe@spesoc.dk 

Preben Siersbaek, Taani riiklik koordinaator 

Siersbaek@uvm.dk 

5.2 PRANTSUSMAA – Riikliku puuetega noorte hariduse koolitus-, uurimis- ja 

kohandatud õppe kõrgema instituudi (INS HEA) tutvustus 

2005. aasta veebruaris vastu võetud inimõiguste ja võimaluste seadus puuetega 

inimeste osaluse ja kodanikuõiguste tagamiseks sätestab, et: “esmase ja 

jätkuõppega, mis aitab kaasa puuetega laste ja noorte hariduslikule kohanemisele ja 

integratsioonile … on volitatud tegelema riiklik institutsioon … mis kuulub 


kõrghariduse eest vastutava ministri ja hariduse eest vastutava ministri 

haldusalasse”. 

Organisatsiooni eesmärgid ja töömeetodid ning selle juhtorganid on kindlaks määratud 

dekreediga nr 2005-1754 detsembrist 2005 riikliku puuetega noorte hariduse koolitus-, 

uurimis- ja kohandatud õppe kõrgema instituudi (INS HEA) kohta. INS HEA esindab 

Prantsusmaad ka Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuuri juures. 

Instituudi käivitamine oli kavandatud 2006.-2007. õppeaasta jooksul kahes etapis: 

sümpoosiumi ja trükise vormis. 

Sümpoosium “Puuetega või raskustega õpilaste hariduse alase koolitus- ja 

uurimisvõrgustiku suunas”, mis toimus riikliku haridusministeeriumi toetusel, andis 

võimaluse esitleda instituudi eesmärke ning pädevusvaldkondi puuete ja erivajadustega 

õpilaste valdkonnas. 

INS HEA koolitajad töötavad valitud valdkondades koos Prantsuse ja välispartneritega 

ülikoolidest või ühendustest. Sümpoosiumil esitleti mitmeid instituudi tegevusi uuringute, 

koolitusprogrammide ja toodete alal. Teemad valiti kõige spetsiifilisemate probleemide ja 

“põletavate küsimuste” hulgast. 

Trükise väljaandmine on kavandatud 2007. aasta suveks. Trükis sisaldab materjali teistelt 

koolitajatelt ja INS HEA partneritelt ning selle eesmärk on anda põhjalik ülevaade instituudi 

eesmärkidest ja pädevusvaldkondadest. 

Lisainfo: 

Janine Laurent-Cognet ja Nel Saumont, Prantsusmaa riiklikud koordinaatorid 

dpri@inshea.fr 

5.3 PORTUGAL – Tegevuskava “Puuetega või töövõimetute inimeste integratsioon” 

2006 - 2009 

Esimene puuetega inimeste integratsiooni tegevuskava avaldati Portugali Ametlikus 

Teatajas ministrite nõukogu määrusena nr 120 21. septembrist 2006. 

Tegevuskava kestab 2006. aastast 2009. aastani ning selle täitmise eest vastutab töö- ja 

sotsiaalkindlustusministeerium, kuigi kava eesmärkide saavutamisse on kaasatud ka 

teised ministeeriumid. 

Tegevuskava eesmärgid on järgmised: 

− edendada inimõigusi ja kodanikuõigusi; 

− integreerida puudeteemad valdkondlikesse poliitikatesse; 

− tagada juurdepääs teenustele, vahenditele ja toodetele; 

− parandada juurdepääsu kvalifikatsioonidele, koolitusele ja tööhõivele; 

− kasutada inimressurssi parimal võimalikul moel. 

Strateegia lähtub kolmest põhimõttest: 

1. parandada juurdepääsu infole; 

2. parandada hariduse, kvalifikatsioonide ja tööhõive taset; 


3. tagada eluase ja vastuvõetav elustandard. 

Haridussektori meetmete ja eesmärkide hulka kuuluvad järgmised: 

− võtta kasutusele uus õppekava Portugali viipekeele jaoks; 

− levitada pimedatele õpilastele kohandatud digitaalseid õpikuid; 

− korraldada erikoolid ümber tugikeskusteks (arvestades, et enamik erivajadustega 

õpilasi õpib tavakoolides); 

− reguleerida õiguslikult kõrghariduse taseme õpe; 

− luua 25 hariduslike erivajaduste tugikeskust. 

Osa nimetatud meetmetest on juba töös. Mõned käesoleval õppeaastal tehtud 

muudatused eriõppesüsteemis on seotud uue eripedagoogika õpperühma loomisega. 

Koolid on täiendanud oma koosseisu hariduslike erivajaduste alase erikoolitusega 

õpetajatega. Teine käesoleva aasta oluline muudatus võimaldab õpetajatel jääda samasse 

kooli 3 aastaks, tagades nii stabiilsema koolikeskkonna. Sellest on kasu kõigil õpilastel, 

aga eriti hariduslike erivajadusega õpilastel. 

Lisainfo: 

Filomena Pereira, agentuuri esindajatekogu Portugali liige 

filomena.pereira@dgidc.min-edu.pt 

http://www.mtss.gov.pt/docs/Paipdi.pdf 

5.4 POOLA – Euroopa Liidu tõukefondide toetus hariduslike erivajadustega õpilaste 

võrdsete haridusvõimaluste tagamiseks Poola koolides 

Vastavalt ministri määrusele hariduslike erivajadustega õpilaste õppe kohta loob 

Poola haridusministeerium EL tõukefondidest toetatavate programmide abil 

tingimusi kaasava hariduse rakendamiseks. 

Üks valitsuse programmidest, mida praegu rakendatakse, on projekt, millega uuritakse 

riskiolukorras laste ja nende perede toetamise võimalusi. Projekt käsitleb koordineeritud 

multidistsiplinaarset, integreeritud ja pidevat tuge puuetega lastele. Projekti eesmärk on 

toetada väikelapsi ja nende peresid alates lapse puude esmasest diagnoosimisest kuni 

koolieani. 

Alates aastast 2005 on ministeerium rakendanud projekti vahendite väljatöötamiseks 

hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse hõlbustamiseks. Projekt moodustab osa 

sektoriprogrammist “Inimressursi arendamine aastatel 2004 – 2006”. 

Projekt on suunatud koolidele, kus õpivad erinevate puuetega õpilased. Praeguseks on 

4400 kaasavat ja erikooli Poolas varustatud järgmisega: 

− vahendid Tomatis’e stimulatsiooni sekkumismeetodi tarbeks; 

− õppevahendid eri- ja kaasavaks õppeks; 

− logopeediakeskused; 

− vahendid Biofeedback’i teraapiaks; 

− õppevahendid pimedatele ja nägemispuudega õpilastele; 

− eriõppevahendid erinevates õppeainetes. 


Vahenditega varustatud koolide õpetajad ja spetsialistid on saanud vajaliku koolituse ning 

neile on tutvustatud uusi lähenemisi hariduslike erivajadustega laste õppes. Koolitust 

peetakse lisaks vahenditega varustamisele oluliseks teguriks, et tõsta märgatavalt 

hariduslike erivajadustega õpilaste hariduse kvaliteeti tava-, eri- ja kaasavas 

koolikeskkonnas. 

2007. aastal kavandatakse varustada veel 1500 kooli ja lasteaeda. Haridusministeerium 

kavatseb osta ka varustust sensoorse integratsiooniteraapia ja multisensoorse 

stimulatsiooni jaoks ning ka arvutitehnikat liikumispuuete ning kõnehäiretega õpilaste 

jaoks. Kõigil juhtudel kaasneb vahenditega asjakohane koolitus õpetajatele. 

Projektiga luuakse võimalused koolide varustamiseks suurepäraste vahenditega, mis 

toetavad hariduslike erivajadustega õpilaste õpet, suurendades samal ajal õpetajate 

oskusi ja innustades koole arendama ja rakendama kaasava hariduse ideestikku. 

Lisainfo: 

Alina Sarnecka, agentuuri esindajatekogu Poola liige 

Alina.Sarnecka@menis.gov.pl 

5.5 HOLLAND – “Kohustus hoolida”: uued arengud Hollandi eriõppes 

“Kohustus hoolida” tähendab, et kuigi tavakoolide nõukogud on vabad otsustama, 

kuidas täpselt nad oma õpilaste vajadustega arvestavad, vastutavad nad sobiva 

õppeprogrammi pakkumise eest kõigile erivajadustega õpilastele, kes soovivad 

koolis õppida. 

“Kohustus hoolida” tuleneb õigusaktidest, mille alusel vastutus teatava õpilaste rühma eest 

antakse üle koolidele. Kehtestades “kohustuse hoolida”, nõuab riik, et koolid arvestaksid 

õpilaste vajadustega, annaksid kvaliteetharidust, jälgiksid õppetöö tõhusust ja töötaksid 

eelarve raames. Tundub tõenäoline, et mõnel juhul peavad koolid komplekssete 

erivajadustega õpilaste vajadustega arvestamiseks omavahel koostööd tegema. 

“Kohustus hoolida” on kooskõlas teiste arengutega Hollandis, näiteks õigusliku 

reguleerimise vähendamise, koolinõukogude autonoomia suurendamise ja 

detsentraliseerimisega. “Kohustus hoolida” vastab ka mõnede määruste ja seaduste 

kehtetuks tunnistamise eesmärkidele. Põhimõte on selles, et valitsus ei peaks püüdma 

kõike reguleerida, vaid peaks üksnes andma kõige olulisemad suunised. 

“Kohustus hoolida” toob selgelt kaasa õppeprotsesside tõhustamise. Puuduseks võib olla, 

et koolid arenevad erinevates suundades, mis võib viia suurema mitmekesisuseni koolide 

vahel ja võimaluseni, et tehakse vigu. Samas tuleb tunnistada, et need puudused võivad 

esineda ka keskselt juhitud süsteemi puhul. 

Peamine põhjendus kehtestada hariduses “kohustus hoolida” on selles, et Holland 

kannatab üha suureneva bürokraatia tõttu. Arvukad regulatsioonid on hakanud uusi 

arenguid takistama. Hariduslikke erivajadusi käsitlevaid õigusakte on peetud eriti 

keerukateks ja aeganõudvateks. See on tõenäoliselt vähendanud klassitöö paindlikkust ja 

põhjustanud olukorra, et mõnede õpilaste vajadustega ei arvestata. Nüüd on kavas varuda 


aega ettevalmistusteks, et jätkata “kohustuse hoolida” rakendamist pärast 2010. aastat. 

Lisainfo: 

Sip-Jan Pijl, Hollandi riiklik koordinaator 

s.j.pijl@rug.nl 

EuroNews 17 17

Väljaandeinfo 

Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur on sõltumatu ja isemajandav 

organisatsioon, mida toetavad agentuuri liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid (komisjon 

ja parlament). Käesoleva uudislehe väljaandmist toetavad agentuuri liikmesriigid ning 

Euroopa Komisjoni hariduse, koolituse ja kultuuri peadirektoraat 

(http://europa.eu.int/comm/dgs/education_culture/index_en.htm). 

Üksikisikute esitatud seisukohad EuroNews’is ei esinda alati Euroopa Agentuuri, selle 

liikmesriikide või komisjoni ametlikke seisukohti. Komisjon ei vastuta selles väljaandes 

esitatud info kasutamise eest. 

Uudislehest on lubatud esitada väljavõtteid, kui neile lisatakse selge viide allikale. 

Elektroonilised versioonid on kättesaadavad Euroopa Agentuuri kodulehel: 

www.european-agency.org 

Sekretariaat: 

Østre Stationsvej 33, DK-5000, Odense C, Denmark 

Tel: +45 64 41 00 20 


Brüsseli esindus: 

3 Avenue Palmerston, BE-1000, Brussels, Belgium 

Tel: +32 2 280 33 59 

brussels.office@european-agency.org 

Uudislehe lisaeksemplaride või agentuuri töö kohta info saamiseks võtke palun ühendust 

agentuuri riikliku koordinaatoriga Eestis Ulvi Soomlaisiga, ulvi.soomlais@hm.ee 

Tõlkinud: Inga Kukk, inga.kukk@hm.ee 

EuroNews’i eestikeelne versioon on agentuuri liikmesriigi tõlge ingliskeelsest 

algversioonist. Inglis- ja teiskeelseid versioone saab alla laadida aadressil: 

http://www.european-agency.org/site/info/ publications/euronews/index.html 

Trükkinud: Halstan, www.halstan.co.uk 

Keeled: CS, DA, DE, EL, EN, ES, ET, FI, FR, HU, IS, IT, LT, LV, NL, NO, PL, PT, SV 

ISSN: 1811-8100 

Suvi 2007 

EuroNews on trükitud metsa säästvalt valmistatud ja kloorivabalt pleegitatud paberile

EUROUUDISED HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTE ALAL NR 17 ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?