Ajaleht 2 - Kambja Lasteaed Mesimumm

Mesimumm
Nr. 2
Armsad sõbrad, lubage mul nii
öelda, sest sõprus on üks suur
väärtus. Läbi väärtuste süsteemi
määrame kindlaks, kuhu
tahame jõuda ning kus suunas
peame liikuma. Meie selle
kalendriaasta üheks väärtuseks
on positiivse tervise heaolu ja
võimekuse suurendamine. Mida
oleme selle heaks teinud,
seda püüan välja tuua osaliste
ning oluliste sündmuste abil.
Jaanuar – Põhjalik läbivaatus
aasta tegevuskavas, mis tehtud,
mida veel teha.
Veebruar – Sisehindamise aruande
esitamine REK.
Märts – Sisehindamise aruande
tagaside saamine, mis oli väga
positiivne. Teeme oma tööd
hästi.
Aprill – Ettevalmistused uueks
õppekavaks, selle teemalised
majasisesed koolitused.
Mai – Praktikandid Tervishoiu
Kõrgkoolist. 48. lennu lõpetamine.
Juuni – Suurüritus LASTE-
KAITSEPÄEV. Õpetajad taas
reipalt lavalaudadel etendusega:
„Tipp ja Täpp“
Juuli – majas suur kilin – kolin,
sigin – sagin, lasteaia saalist
sai rühmaruum ja 2- rühmast
sai liikumistuba, sõimerühm,
laulmistuba ja sõimerühm.
August – Ise ilu kujundajad,
majandusjuhataja eestvõtmisel
tehti üheskoos värvimistöid –
maja sai sisemiselt uue kuue.
K A M B J A L A S T E A E D M E S I M U M M
Aeg pöörata tähelepanu väärtustele!
Avasime 7 – rühma. Võtsime
oma mesilasperre juurde uusi
töötajaid.
September – Võtsime vastu
kaks sõimerühma. Alustasime
uut õppeaastat uue õppekavaga.
Oktoober – Igakuised TERVI-
SEHOMMIKUD. Personalile
„Seljakool“ tsükliõpe. Köögirahvas
sai uue ajami. Tööd
alustas osavate näppude klubi
– eestvedaja majandusjuhataja,
tervisemeeskonna juht ja juhataja
asetäitja õppe- ja kasvatustöö
alal.
November – Andsime välja
oma esimese veebipõhise ajalehe.
Viisime läbi suure maakondliku
koolituse TEL-le
(Tervist Edendav Lasteaed).
Toimus SWOT-analüüs.
Detsember – Advendihommikud.
Ettevalmistused jõulupidudeks.
Konkurss „Meie rühma
jõuluaken“
Lasteaia töötajatega ümarlaud
teemal: „Mida me väärtustame“:
1. Meie täiskasvanute inimeste
suurim väärtus OLEME
ME ISE.
2. MEIE PEREKOND.
3. MEIE KODU. Kodu kus
kõik õnnelikuks eluks olemas.
4. LAPS, LAPSED.
5. MEIE VANEMAD, SU-
GULASED
JA SUGUVÕ-
SA. See on
meie allikaks,
mis annab
meie arenguks
vajaliku energia.
6. TÖÖ, mis
ei tohi meid pingestada, vaid,
et looks meile rahulolu ja lubaks
parajat sissetulekut.
SÕBRAD JA HARRASTU-
SED ja kõik muu… .
Meie Kambja Lasteaed Mesimumm
pere, proovib elada
selliste väärtuste süsteemis,
sest siis me oleme kaitstud
igasuguste kriiside eest ja ka
MASU eest. Meid teeb ühiselt
tugevaks üksteisega hea läbisaamine,
armastus laste vastu,
veendumused, sõprus, ausus,
austus, saavutused, koostöö ja
SUUR TAHE SEDA TÖÖD
TEHA. Seeläbi me olemegi
positiivsed ja terved.
Armsad lapsevanemad, lapsed,
kolleegid, sõbrad ja koostööpartnerid
väärtustagem seda,
mis meil on ja me oleme õnnelikud.
Ma soovin teile kõigile
ilusat ja teguderohket 2010
aastat.
Terje Rüütel
Kambja Lasteaia juhataja
Lasteaia akna sära
Jaanuar 2010.a.
Südamekeste rühma jõuluaken
paistab juba kaugelt ära.
Igal aknal omapära,
omaseks on teinud sära.
Kaasa löönud emad-isad
ja ka õpetajad visad.
Lastele ei jäänud muud
kui tervitada akent uut!
MEIE RÜHMA JÕULUAKEN
ootab kõiki külla lahkelt!
Ning kõik aknad oma looga
jõulurahu hinge toovad!
Katre Riives ja Terje Rüütel

Isadepäev, 06.11.2009.
Väikesed päikesejänkud
Puhh! sosistas Notsu.
"Mis on?" küsis
Puhh.
"Ei midagi" vastas
Notsu ja võttis Puhhil
käpast kinni, "lihtsalt
kontrollisin, et oled
olemas!"
…..nii on ka meie
väikesed päikesejänkud üksteisega harjunud ja sõbrunenud.
Teades üksteise nimesid ning leides endale mängukaaslasi.
Lapsed on tublid kaasalööjad rühma tegelustes ja tegemistes,
väljendades ennast verbaalselt juba väga aktiivselt ja asjalikult!
Kuud mööduvad kiirelt ja tegusalt, nagu lasteaiale ikka omane.
Märkamatult on ka jõulud seljataha jäänud, nii ka isadepäev.
Mõlemad üritused meeldisid väga nii lastele kui ka teistele
asjaosalistele. Isad said proovile panna osavust ja kiirust, mille
Tähekeste rühma tegemised jõulukuul
Nii nagu lasteaias üldiselt, andis meile-
gi jõuluaja saabumisest märku see, et
meie rühm sai jõulukaunistustega ehi-
tud, päkapikud hakkasid eriti usinalt
akende taga piiluma ja nad ei lahkunud
kunagi ilma maiustusi jätmata! Hom-
mikutunde täitsid esmaspäeviti tervele
lasteaiaperele mõeldud advendihommi-
kud, kus sellel aastal oli tegijaks vahva
Lumememm.
Lapsed küpsetasid rühmas ka pipar-
kooke. Milline mõnu oli lastel ise tai-
nast mudida, maitsta, rullida, vormida,
plaadile asetada ja pärast isetehtud
piparkooke krõbistada. Suuremad lap-
sed said käia ka jõulumaal. Kõik ette-
valmistused tekitasid mõnusa ootusäre-
vuse jõulude eel.
Usinasti harjutati ka jõulunäidendit.
Meie näidend „Päkapikk, kes kaotas
mütsi” oli tore lugu sellest, kuidas pä-
kapikk, kes loomi toites oma mütsi
kaotas. Ilma mütsita teda aga päkapi-
meeleolukad jäädvustused said
teha kaasas olnud emad. Õhtu
lõppes ühise tordi söömisega,
mille lapsed eelneval päeval
koos õpetajaga valmis olid
meisterdanud. Ka jõulupidu
kulges rahulikult, jõuluvana
jõuti ära oodata ja kinkide üle
oli muidugi kõigil väga hea-
meel. Kiitmata ei saa me ka
seekord jätta lapsevanemaid,
kes on olnud suureks abiks ja
toeks oma nõu ja jõuga. Det-
sembris oli väga tore õhtupoo-
lik, kus emad tulid meile appi
kumaale ei lastud. Õnneks pakkusid talle
abi kõik loomad ja linnud ning oma mütsi
leidis ta ka üles – lõpp hea, kõik hea.
Väikeste ja suuremate Tähekeste (oleme
liitrühm vanuses 2-6-aastased) jõulupidu
möödus viperusteta ja hästi – ka kõige
väiksemad olid väga tublid, rääkimata mui-
dugi vahvatest kooliminejatest. Kuna oli
viirusteaeg, valisime veidi kergema näi-
dendi, et vajadusel suudaksid lapsed kõiki
osi mängida.
Kõige suurem ootuse hetk jõudis kätte
muidugi sel õhtul, kui toimus meie rühma
jõulupidu –16. detsembril.
Ei saa märkimata jätta, et tore oli peol
näha emade kõrval ka isasid, kes sageli
kiiruse ja töötempo tõttu ei leia mahti laste
tegemistele kaasa elada.
Jõuluvana saabus koos lastele tuttava Lu-
mememmega, kes suutis naerutada nii lap-
si, kui ka lapsevanemaid. Vahva oli näha,
et kõik lapsed oskasid salmi lugeda, nii sai
ka jõuluvana rõõmustada pakki andes.
kaunistama rühma akent. Esi-
kohta me küll ei saanud, kuid
muidugi meie endi arvates oli
meie rühma aken KÕIGE ilu-
sam!
Ees on aga ootamas veel palju
vahvaid üritusi, milles saavad
kaasa lüüa ka laste vanaemad ja
vanaisad!!!
Puhh: ,,Kas me oleme igavesti
sõbrad?"
Notsu: ,,Kauemgi veel...!"
Päikesejänku rühma meeskond
Omalt poolt täname kõiki väikesi ja suuri
päkapikke, kes jõuluvana kingikotti meile
toredad pakid olid poetanud. Samuti oli
päkapikk märganud meie muret ja tõi meie
rühmale kella (nüüd saame sel aastal aega
kella järgi arvestama hakata). Suured tänud
sellele päkapikule.
Jõuluvana lahkudes ootas meid rühmas
uhke jõululaud, mis oli lapsevanemate
ühiste jõupingutustega kaetud.
Aitähh kõigile lapsevanematele, kes aitasid
meie rühma jõulude ajal ning tekitasid
meie südametesse tõelise jõulutunde.
Kõike head soovides
Tähekeste rühma õpetajad ja lapsed

Asjalikud Lepatriinud
Tere!
Mäletate, olen see Lepatriinu rühma sei-
nalt, kes elab juba teist aastat koos nende
toredate lastega siin „Lepatriinude” rüh-
mas. Juba on käes uus aasta ja lapsed meie
rühmas poole aasta jagu suuremaks ja tub-
limaks kasvanud. Räägin teile, millega nad
siis vahepeal tegelenud on.
Ühel ilusal novembrikuu õhtupoolikul
hakkas äkki rühma uksest suuri mehi sisse
tulema. Ma kohe mõtlesin, et nad on kui-
dagi ära eksinud. Kui ma aga nägin, et
lapsed rõõmsalt neile vastu jooksid, siis
sain aru, et need on hoopis meie rühma
laste isad. Läkski lahti lõbus isadepäeva
pidu. Rühmas hakkasid levima magusad
lõhnad. Isad said lastega ühiselt küpsise-
torti valmistada, koos loeti luuletusi ja
lauldi laulukesi. Peo lõpuks söödi ühiselt
valmistatud tort ka koos ära. Paistis, et oli
väga maitsev, sest järgi ei jätnud küll kee-
gi.
Ühel päeval jälle riietusid rühma lapsed ja
kasvatajad väga imelikult (minu arvates).
Selgus, et põhjusega – neist olid saanud
mardisandid. Nad mängisid - laulsid iga-
suguseid mardilaule ja lõpuks jagus igale
lapsele veel magus suutäis ka.
25. novembril sai iga rühma laps endale
selga valged riided (nüüd ma juba aimasin,
et tegu on mingisuguste santidega) ja rõõ-
mus kadrisandi pere läks lasteaia
peale santima. Mina, kartes mil-
lestki põnevast ilma jääda, hüp-
pasin aga kiirelt tädi Margiti
juustesse “lepatriinuklambriks“ ja
tänu sellele sain ka mina kadri-
päevast osa. Kõigepealt külastati
Südamekeste ja Tähekeste rühma,
tee peale jäi ka tädi Katre kabinet ja köö-
giuks, millest loomulikult sisse astuti. Igal
pool lauldi kadrilaulu, mängiti mänge ja
räägiti kadripäeva kommetest, lahkudes
sooviti ikka ette nurka eide õnne, taha
nurka taadi õnne, nelja nurka neiu õnne.
Rühma tagasi saabuti suure kuhja kingi-
tustega, mis oligi ju santimise eesmärk.
Detsembrikuu tuli oma sigina ja saginaga.
Koos kaunistati kena kuusepuu, mille tõi
rühmale Agnese isa.
Ükskord nägin kuidas lapsed, ninad jahu-
sed, laua ääres virgalt askeldasid, oli pi-
parkookide valmistamise aeg. Hiljem oli
rühm nagu väikseid hiirekesi täis, igaüks
krõbistas oma piparkoogi kallal.
Terve jõulukuu õppisid lapsed usinasti
jõulusalme, tihti oli kuulda jõuluviisikeste
ümisemist. Vahva oli vaadata, kuidas nad
endid taas ritta sättisid ja Anu tädi juurde
proovi läksid, sest…
..sest tulemas oli ju vaata et tähtsaim
sündmus aastas, (peale sünnipäeva muidu-
gi), jõulupidu ja Jõuluvana tulek!
Jõudiski peopäev kätte. Ärevus oli suur, et
isegi uni ei tahtnud lõunauinaku ajal tulla.
Lõpuks oligi oodatud õhtu käes ja pidu sai
alguse. Tahtsin ka peost osa saada ja soku-
tasin ennast kuusepuu otsa ühe punase
tähekese kõrvale istuma.
Peo alguses esitasid lapsed etenduse
„Lumeeide pudrupada“. Kõik laulud, luu-
letused ja tantsud tulid hästi välja ja em-
med-issid plaksutasid kõvasti.
Ja siis tuli TEMA. No mina võin öelda, et
nende lastega võib „luurele minna“ küll,
sest mitte keegi enam Jõuluvana tulekust
ära ei kohkunud. Kõik astusid julgel sam-
mul Jõuluvana ette ja mõni eriti julge lõi
patsu ka. Tõnisel tuli isegi luuletus meel-
de. Vot selline tore pidu oli!
Nüüd on käes uus aasta ja uued plaanid on
kostunud ka minu kõrvadesse. Plaanitakse
vastlaid, teatrietendusi ja märtsikuusse ka
memme-taadi pidu. Vaat see on huvitav
ettevõtmine. Püüan seal igal juhul kohal
olla, et teile sellest hiljem pajatada.
Seniks aga nautige ilusat talve!
Järgmiste kohtumisteni!
Lepatriinu

Lepatriinude rühma laste ütlemised:
Tädi Margit astub rühmauksest
sisse ja Romet hüüab: „Mamm,
mamm!”
Tädi Margitil on vaba päev. Lastel
on õues kõhud juba tühjad ja
tahavad tuppa. Kasvataja ütleb
:”Kui tädi Eha kutsub siis
lähme sööma.” Rasmus ütleb
vastu tähtsa näoga: „ Tädi Margit
homme tuleb siis toob meile .”
Rasmus on klotsidest maja ehitanud.
Tormi lükkab klotsid maha.
Rasmus vibutab sõrme ja pahandab:”
Nüüd tuleb palju politseid.”
Tädi Margit on Rasmuse bussile
saatnud ja peseb veel oma ruumis
potte. Joosep marsib ukse
poole ja hüüab:” Tädi Margit
lähme koju!”
Meelisele otsitakse koridoris kapist
kuiva pluusi. Tormi tuleb
tagatoast suure jooksuga ja ütleb
kasvatajale:” Panen riidesse,” ja
jookseb edasi koridori
Lapsed ärkavad. Hanna üritab
Rasmust riidesse panna ja õpetab
:” Kingad jalga!” Rasmus on
tüdrukuga hädas, korjab kõik
riided kaenlasse ja pahandab:”
Enne panen püksid jalga!”
Tädi Helgi kraadib
Kristelit. Marie tuleb
juurde ja katsub Kristeli
laupa ning ütleb:
“On jah peast soe!”
Kasvataja kutsub Tormi
suud pesema. Tormi
toetab pea lauale ja
ütleb ”Magan.”
Tormi otsib mööda rühma midagi
taga. Tädi Margit küsib:
“Tormi, mida sa otsid?” Tormi
vaatab suurte silmadega tädile
otsa ja küsib: “Kus mu kirjatehnika
on?”
Ceily ja Tormi kiiguvad. Ceily
kiitleb: “Emme ostis mulle uued
kingad!” Tormi küsib kurvalt:
“Miks ta mulle ei ostnud?”
Ceily lohutab: “Küll ta ostab.”
Meelis hakkab bussi peale minema.
Tädi Margit aitab riidesse
panna ja räägib: ”Lähme ruttu
bussi peale, issi juba kodus
ootab.” Meelis vastab aga: „Issi
ei oota, issi on tööl.” „Mis tööd
issi teeb?” küsib tädi Margit.
„Issi sõidab ringi,” vastab Meelis
ja teeb käega suuri ringe.
Tädi Margit küsib: “Jaagup,
miks sul need asjad põrandal
laiali on?” Jaagup vaatab tädile
otsa ja ütleb: “Upsi!”
Tädi Helgi teritab pliiatseid. Lapsed
uurivad millised pliiatsid on teravad ja
mis värvi nad on. Agnes leiab helesinise
pliiatsi ja teatab: ”Vaata mis mina
leidsin, hele-tumesinise!”
Tormi mängib plastiliiniga ja ütleb:
”Tädi vaata, ma tegin onu!” Tädi uurib
eemalt ja vastab: ”Näe, on jah nina ja
silmad!” Tormi keerab plastiliinikamakat
nii ja naa ja küsib: ”Tädi, mis näed
teistpidi?”
William ehitab koos tädi Helgiga topsidest
torni. Kui torn püsti, vaatab
poiss kavala näoga tädile otsa ja ütleb:
”Kuula, kellad löövad.”
Marie ehitab klotsidest torni ja räägib:
“ma panen need siia sisse.” Tädi Helgi
küsib: “Päriselt või?” Marie vastab
ruttu: “Ei värise!”
Agnes uurib vildikaid ja räägib: “Enne
ostab mulle ka selliseid! Need maksavad
teistviisi!”

Märkamatult oleme jõudnud uude, 2010
aastasse. Möödunud aastast on kaasa võtta
nii mõndagi huvitavat, õpetlikku, naljakat.
Oleme käinud erinevatel väljasõitudel, mis
on pakkunud toredaid elamusi.
Viimane väljasõit viis Moostesse jõulumaa-
le. Meie rühmaga kaasas olid ka sõbrad
Tähekeste rühmast. Eriliseks tegi selle reisi
see, et toimus õhtupoolikul ja tagasi jõudsi-
me alles suures pimeduses.
Mooste jõulumaa on märkimisväärne pro-
jekt selle poolest, et kogu meeskond töötas
vabatahtlikult. Saadud tulu läks Mooste
Mõisa Arendusseltsile.
Laste jaoks oli ettevalmistatud suisa 5 erine-
vat etteastet. Programm oli kaasahaarav ja
lihtsalt jälgitav. Kui tagasiteel küsisime
laste käest, et mis kõige rohkem meeldis,
hakkasid lapsed ükshaaval üles lugema se-
da, mis kõige enam meeldis ja lõpuks tuli
välja, et meeldis kõik. Eraldi lemmikut ei
osanudki keegi välja tuua.
Vanas veskis, mis nüüd kannabki nime
„Veskiteater“, etendati meile jõulunäidendit,
mis viis kõigi mõtted eelolevasse jõuluaega.
Pärast etendust suundusime sepikotta, kus
Natuke nalja Summ-Summidelt:
sepp Siim näitas meile, kuidas sepista-
takse hobuserautamise naelu. Ühe sellise
naela kinkis ta ka meie lasteaiale, sest
see toob majale õnne. Veel valasime
tina. Varju pealt vaatasime, mida uus
aasta meile toob. Tuli avatud hobuse-
raud, mis tõotab edukat ja õnnelikku uut
aastat. Kui õnn valatud ja sepa poolt
pakutud piparkoogid põske pistetud,
suundusime Linakotta, kus meisterdasi-
me vahvad päkapikud, mida lapsed koju
kaasa said võtta.
Päkapikud meisterdatud, võtsime suuna
selle maja poole, kus oli nähtud eelmis-
tel aastatel jõuluvana. Uks, mis viis
meid järgmisesse kohta, avanes suurte
võlvidega sügavasse keldrisse, kus elut-
ses karu Pennu. Pennu oli väga vana ja
jõudnud oma pika elu jooksul nii mõnegi
vahva triki selgeks õppida ja oskas isegi
natuke rääkida. Pennu oli laste suur lem-
mik. Kui Pennuga oli tükk aega lustitud
ja trallitud, tuligi jõuluvana, keda oli
pikisilmi oodatud. Selgus, et jõuluvanal
oli kingitus ka Pennu jaoks - suur purgi-
täis magusta mett, mille karu kohe pints-
lisse pistis. Kõht täis, suundus Pennu
Summ-Summide tegemised
magusasse talveunne ja siis oli laste kord
saada kingitusi. Jõuluvana kiitis väga
meie lasteaia lapsi, kes esitasid mitu
ilusat jõululaulu.
Edasi ootas pikk kodutee Kambja poole,
kus emmed-issid juba ootasid oma rän-
dureid koju.
Uuel aastal ootavad meid ees veel mõ-
ned vahvad üritused. Sooviksime külas-
tada Tõrvandi päästekeskust, käia või-
malusel Vanemuise teatris ning kindlasti
toimub enne lõpupidu piknik mõnes
toredas paigas. Endiselt on oodatud kõik
lapsevanemate poolsed huvitavad ideed.
Summide rühma meeskond
* Lapsed vaatasid www. looduskalender.ee lehelt loomade tegemisi talvel. Peale metssigade oli näha ka kährikuid.
Lapsed ei teadnud mis loomad need on ja Eva-Lotta pakkus välja: „Äkki on need skunkfud“ Arvatavasti
mõtles ta siiski skunke.
* Hardi, Kerttu ja Karl-Markus mängisid nukunurgas ja Hardi tahtis Karl-Markusele süsti teha. Kerttu nägi ja
hõikas: „Oota, ära praegu veel süstalda teda!“
* Säde ja Hanna värvisid pilte ja arutlesid tähtkujude üle.
Hanna: „Mina olen kaljukits.“
Säde: „Mina olen emane kits. Sina Hanna oled ju ka emane kits, sest sa oled ju ka tüdruk.“
* Ronald luges kuude nimetusi: jaanuar, veeproov, …

Käisime bändiproovis
Meie, südamekeste rühma õpeta-
jad, oleme vestelnud lapsevanema-
tega sellest, et lastele väga meeldib
käia väljaspool lasteaeda igasugus-
tel üritustel. Palusime laste vane-
matel teha ettepanekuid, kuhu min-
na, mida teha või vaadata.
Meie rühma Elleni isa kutsus
meid tüdrukutebändi „Plixid”
proovi, mida ta juhendab. Rääkisi-
me lapsevanematega ja kõik olid
sellega nõus. Appi tulid Kelly va-
naisa, Oliveri isa ja Eliise isa, kelle
autodega saime minna. Paigutasi-
Natuke nalja Lepatriinudelt
Ehitame loomaaeda. Loomaaias
elavad kaelkirjak, elevant, lõvi,
krokodill. Agnes ütleb:” Näed See
on kiilkarjak”
Tädi Margit peseb pissipotte. Joosep
tuleb juurde ja küsib: ”Ah,
mis teed?”
Õpetaja joonistab kärbseseent,
Agnes ütleb:” Näe hapu seen”
me lapsed autodele ja sõitsime
Lagujale, kus „Plixid” teevad
üks kord nädalas oma bändi
proovi. Proovide kohaks on
Laguja vana koolimaja, mille
üks tuba on tehtud hubaseks
prooviruumiks.
Vastu võtsid meid Elleni isa
ja kolm tüdrukut. Elleni isa rää-
kis, missugused pillid neil on, ja
lubas ka lastel igasuguseid pille
mängida. Kõige rohkem meeldi-
sid lastele kitarr ja trummid.
Lapsed said ka proovida oma
lauluoskust mikrofoniga.
Tüdrukud laulsid meile oma
bändi laule ja isegi ühe lastelau-
lu, mida saime kaasa laulda. El-
leni isa tegi meile ühe võimsa
trummisoolo. Kui olime tund
aega prooviruumis ära olnud,
Kuhu hommikul emmed lähevad?
Agnes:” Minu emme sõidab
nii raskelt kopaga”
Tädi Margit hakkab koju minema.
Marie teeb talle oma igaõhtule
kalli ja ütleb: “Ela hästi!”
ootas meid teises toas üllatus:
morss, küpsised, puuviljad – las-
tel oli hea isu.
Tänasime toreda vastuvõtu
eest ja asusime koduteele. Laste-
aia juures ootasid juba isad, emad.
Lastele väga meeldis, järgmisel
päeval lasteaias matkisid lapsed
kitarri- ja trummimängu.
Oli tore ettevõtmine, täname
Elleni isa ja tüdrukud.
Südamekeste rühma õpetajad
Lapsed istuvad ringis ja õpetaja
küsib: “Kelleks sa tahad saada?”
Agnes: Lotteks
Sandra: Liblikaks
Tõnis: Piraadiks
Meelis: Mqueeni autoks
Ralph-Marten: Politseiks
Laura Lotta: Juuksuriks
Marie: Põngerjaks (Tweeni)

Muusikaline areng on lapse igakülgne aren-
damine läbi muusika kuulamise, muusikalis-
rütmilise liikumise, pillimängu ja laulmise-
seega toimub väikeste inimeste tundeelu
rikastamine ja isiksuse arendamine.
Muusikaõpetaja ülesandeks on meelelahu-
tuslik pool, õpetuslik pool, võimalus minna
igal lapsel unelmate maailma läbi muinasju-
tu ja muusika. Annan lastele võimaluse ak-
tiivselt tegevustes osaleda.
Tähtsaks pean seda, et laps saab võimaluse
muusikategevustes mõelda välja tekste,
laule, rütme, liikumisi, lugusid - see kõik on
seotud mängu ja loovusega.
Lapsed tahavad olla väga mingis rollis. Rol-
lis olles ta ületab iseennast ja tunneb sellest
rõõmu. Rollimängu aluseks on matkimine,
kellegi või millegi jäljendamine.
Muusikaõpetaja annab oma õpetusega tööd
kõigile meeleorganitele- muusikategevus on
integreeritud tegevus teiste valdkondade
vahel ja valdkonna sees. Iga õpetaja peab
kohenema lapsega, mitte laps õpetajaga.
Õpetaja peab suutma arvestada laste tunne-
tega, sest tunded sünnivadki aktiivses tege-
vuses. Kõik tunded on olulised, et väljenda-
da muusikas rõõmu, kurbust, jne. Tunnete
väljendamine ja kaaslastega arvestamine ka
muusikategevustes viivad selgele, tähendus-
rikkale suhtlemisele.
Natuke nalja Lepatriinudelt
Kuidas saan mina, muusi-
kaõpetajana pakkuda las-
tele neid väärtusi- tundeid,
elamusi, suhtlemist ja
üksteise kuulamist ning
üksteise usaldamist muu-
sikategevuses?
Meie lasteaia lapsed tea-
vad, et muusika algab
vaikusest - kuula muusikat
enese sees…..
Kõige tähtsam on laste suunamine, julgusta-
mine ja õpetamine ise tegema, ise mõtlema,
ise looma - sellest saavad lasteaialapsed
innustust ja julgust edaspidiseks. Muusika-
maailma uks on avatud kõigile. Tuleb vaid
osata sellest uksest sisse piiluda ja astuda
sisse.
Parim, mida saan mina muusikaõpetajana
teha, on lapsi innustada ja tunnustada nende
loomingulises tegevuses enda eeskujuga.
Kiitust ja kallistusi ei saa kunagi üleliia!
Talvise õhtu mõistatused:
Lagi all, lagi peal, lae peal lauldakse
( viiul)
Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab
rääkima (pajupill)
Muusika on ennekõike emotsioon
Vanamoor nurgas, sada last süles, igal
lapsel ise nime, igal lapsel ise hääl ( orel)
Talvise õhtu Topsipilli meisterdamise
õpetus. Vaja läheb: Tops/ karp,
maalriteip, rahakumm, siidi- või krepppa-
ber, käärid, PVA liim.
Pane kumm ümber topsi/ karbi ja kinnita
see teibiga. Sõltuvalt sellest, kui pingul
on kumm(id), on pill kas heledama või
tumedama kõlaga. Karbi võib kaunistada
paberiga või riidetükkidega. Saad valmis-
tada kandlekujulise pilli. Võib teha ka
mõne loomakujulise pilli.
Kena talve jätku soovib muusikaõpetaja
On magamamineku aeg. Tõnis paneb pidžaamat selga ja arutleb: “Ma olen üks väga pidulik inimene.” Tädi
aitab nööpe kinni panna ja küsib: “Miks sa nii mõtled?” “No ma vaatan, et lähen pittu.”
Anu Ird
Raamatus on pilt, kus onul on haamer käes ja ta lööb naela seina. Tädi Helgi küsib Joosepilt: “Mida onu teeb?”
Joosep vastab: “Onu kopitab.”

Tervitused Mõmmikutelt
Lapsed on veidi väiksemad ja mitte nii
elukogenud, kui meie – täiskasvanud.
Pealtnäha see nii ongi. Nimelt erineb laps
oma vajaduste poolest täiskasvanust.
Last ümbritsevate täiskasvanute liikumi-
ne, meeleolud ja kõne, ümbruse valgus,
värvid, temperatuur ja helid mõjutavad
last.
Mängides õpib laps maailma tundma.
Näiteks matkib ta ema, kes köögis askel-
dab või näeb isa autot remontimas. Laps
muutub mängu toel sisemiselt vabamaks
ja hilisemas elus on võimeline enda eest
vastutama.
Mängu mõte on aidata lapsel saada hinge-
liselt tugevaks ja elujõuliseks ning leida
tasakaal enda ja välismaailma vahel. Laps
muutub mängu toel sisemiselt vabamaks
ja on võimeline hilisemas elus enda eest
vastutama. Last on vaja õpetada mängi-
ma, laps ise ei hakka mängima. Ta oman-
dab küll esemete piiratud kasutusoskuse,
aga ta ei oska neid rollitingimustes tarvi-
tada ega rollis suhelda, seda on väitnud
K.Mangs ja B.Martell.
Lapsele on mängimine sama oluline kui
kõnelemine, liikumine, muusika ja kunst.
Mängimine on suisa bioloogiline vajadus
ja lapse loomulik tegevus. Tung mängida
on olemas igas lapses, kuid mängimist
on vaja õpetada ja mänguoskusi täis-
kasvanu poolt suunata. Mängu kaudu
avaneb lapse loovus. Mängimiseks on
vajalikud tingimused ja juhendamine,
siis kasvavad mänguoskused keeruka-
mateks ning täiskasvanu roll väheneb.
Laps suhtleb rollimängus nagu täis-
kasvanu. Olles arst, autojuht, õpetaja või
ema, võtab laps endale täiskasvanu rolli ja
mängides suhtleb kaaslastega sellelt ta-
sandilt. Rollimängus laps harjutab erine-
vaid käitumisstiile ja erinevat suhtlemist.
Laps saab mängides ka aru, et tal napib
täiskasvanuks olemiseks veel oskusi ja
see tõdemus motiveerib last õppima. Rol-
limäng on ka empaatiavõime harjutus,
laps on rollis tavaliselt väga siiras. Män-
gides ema, hoolitseb laps nuku eest, olles
arst, võtab valu ära. Mängides tuleb ka
reegleid järgida, kuigi väikelapse enese-
kontroll on veel üsna nõrk, suudab ta end
mängu ajal kokku võtta ja rollis püsida.
Paluge lapsel toolil lihtsalt paigal istuda -
ta ei suuda seda kuigi kaua teha. Kui sa-
mal toolil tuleks istuda bussijuhi rollis,
suudab laps istuda mitmeid kordi kauem.
Kokkuvõtvalt võib kinnitada, et mänguiga
on ettevalmistus järgnevaks eluks ja mida
õnnelikum, loovam ja rahuldustpakkuvam
on olnud lapsepõlv, seda edukam ja pro-
duktiivsem on täiskasvanuiga. Kõike seda
püüame Mõmmikute rühmas igapäeva-
selt lastes arendada ja aktiivsemalt nii
rolli- kui ka loovmänge kasutada.
Tagasiulatuvalt 2009 aastast tuleb meel-
de vahva isadepäev, kus lapsed koos
emmede ja issidega said värvida mängu-
asjakaste, tantsida ja vahvleid küpsetada.
Esimest korda toimus sellel aastal kon-
kurss „Meie rühma jõuluaken“. Jõuluakna
teemaks valisime Jeesuslapse sünni, mida
aitasid teostada Ainari ja Pauli emad.
Žürii otsusel valiti konkursi võtjateks
Mõmmikute ja Südamekeste rühm.
03. detsembril 2009 aastal saime Luke
mõisapargis osaleda jõuluprogrammis
„Jõuluootus“.
10. detsembril toimus Mõmmikute rühmas
„Väike jõulukontsert“ mille esitasid Ainari
õde Madli viiulil ja ema Maarika jutustas
vahva loo lumememmedest.
Hiljem said lapsed ise olla heliloojateks,
kasutades selleks plaatpille.
Rühma jõulupeol 17. detsembril juhtus nii
mõndagi: alustades sellest, et lapsed said
oma osade täitmisega väga hästi hakkama
olles kostümeeritud erinevateks metsaelani-
keks, lindudeks ja lumehelvesteks. Karuisa
ja hunt pidid minema metsa jõuluvana otsi-
ma, et ta jõukas ikka õigeks ajaks laste juur-
de ja oh imet metsast leiti ka lumememm,
kes oli tubliks abiliseks jõuluvanale. Lap-
sed esitasid jõuluvanale oma luuletusi ja
laule paki üleandmisel. Jõuluvanal oli ka
õpetajatele üllatus kingituste näol. Aitäh
lapsevanematele ja Kristiani emale Heidile,
kes meid jõulude ajal meeles pidasid.
Mõmmikute rühma õpetajad Katrin, Kristi
ja õpetaja abi Eha

Tublid ja toredad Oravakeste lapsed
Meie rühma lastel saab varsti pool
aastat lasteaias käidud. Selle ajaga
on nad väga tublilt edasi arenenud.
Hommikuti rühma tulles ei nuta nad
enam peaaegu üldse. Teevad emme-
dele või issidele kalli-kalli ja lähe-
vad rõõmsalt mängima. Neile meel-
dib väga mängida. Mängitakse nuk-
kudega, autodega. Mängitakse ühes-
koos kodumängu, olles ise tublid
mängu algatajad. Üheks meelistege-
vuseks on puzzlede kokkupanek.
Lapsed saavad hakkama juba üsna
keerukate ja paljudest osadest koos-
nevate puzzledega.
Iga päevaga lisandub sõnavarasse
üha rohkem uusi sõnu. Tänu sellele
oskavad lapsed väljendada oma soo-
ve ja tundeid. Selgeks on saanud nii
rühmakaaslaste kui ka kasvatajate
nimed.
Oravakeste lapsed on julged ja
rõõmsameelsed. Neile meeldib väga
oma kaaslastele esineda laulude ja
luuletustega, mis on üheskoos selgeks
õpitud. Seega on nad tublid õppijad,
kuna võtavad aktiivselt osa tegelustest
rühmas.
Kenasti on läinud ka planeeritud üri-
tused.
Vahvasti läks isadepäev. Laste elevust
oli tunda juba hommikust saati, sest
nad ju TEADSID, et täna tuleb issi
lasteaeda! Tore oli näha, kuidas isad
on osavad tegevustest osavõtjad ja ei
põlga ära ka maskide kandmist. Meie
rühma isad on tublid!
Jõudiski kätte saladuslik jõulukuu.
Lapsed olid sel kuul väga tublid. See-
pärast olid ka päkapikud hoolsad ja
vaatasid, et laste kommi-
mütsis oleks mõnus maiustus
olemas. Aitäh teile päkapik-
kude abilised!
Ütlemisi Oravakeste rühma laste suust:
Jõulupeoks valmistusime
terve jõulukuu. Tahtsime
jõuluvanale näidata, mida
lapsed juba oskavad. Jõulu-
Tormi läheb WC-sse, teeb kaane lahti: „Ooo, kui sügav!!!“
pidu läks tegusalt ja rõõmsameelselt.
Sel korral oli jõuluvanaga kaasas tema
abiline lumememm. Lastele oli ta tutta-
vaks saanud juba advendihommikutelt,
mis toimusid jõulukuu jooksul. Lapsed
laulsid, tantsisid ja lugesid luuletusi.
Vahva jõuluvana ja energiline lume-
memm panid isegi vanemad kaasa te-
gutsema.
Need ongi killukesed, mis meie igapäe-
vastele tegemistele värvi lisavad.
Aitäh vanematele, kes aktiivselt meie
tegemistest osa võtavad!
Vaatame Joonasega linnukeste pilte. Õpetaja küsib: „Mida linnukesed nokaga teevad?“
Joonas toksib ninaga vastu tooliselga. „Kõmm-kõmm-kõmm.“
Ilusat talveaega soovides,
Oravakeste rühma õpetajad Iivi, Riina,
Maret
Marili tuli hommikul lasteaeda, uued patsikummid peas, mille küljes rohelised lepatriinud. Õpetaja küsib:
„Kas sa teada, kes su patsikummi küljes on?“ Marili: „Ei tea.“ Õpetaja: “Mine vaata peeglist!” Marili vaatab
peeglisse ja ütleb: „ Need on lepatriinud. Nad on toored!“

Tähelepanu lapsevanemad,
kes soovivad oma lapsi teadlikumalt
arendada,
õppimisel toetada või vajavad
nõu lapse kasvatusküsimustes.
Konsultatsioonipäev lapsevanematele
Tähtvere Päevakeskuses (Veski
35, Tartu)
28.jaanuaril 2010a. kell
14.00 -17.00
Vestlusring teemal
„ Kuidas toetada oma last?„
TAHTA projekti raames viivad
õppenõustamiskeskuse haridusspetsialistid
läbi konsultatsioo-
Huvitav teada!
2009 AASTAL OLEME LASTEAIAS
ÄRA JOONUD JA ÄRA SÖÖNUD:
PIIMA 8850 liitrit
LEMBITU LEIBA 520 kg ehk 742,8 pätsi
( leiva kaal 0,7 kg)
MÖLDRI LEIBA 462 kg ehk 770 pätsi
(leiva kaal 0,6kg)
SEPIKUT 220 kg ehk 550 pätsi (kaal
0,4kg)
TEATED
Jaanuar
29. - Tervisehommik “Võimlemine”
Veebruar
16. - Vastlatrall
18. - Teater Sõber “Kui lapsed magavad”
19. - Külas Raivo Järvi
26. - Tervisehommik “Hambad terveks
nipäevi.
Konsultatsioonipäevad toimuvad
väljaspool koole ja lasteaedu.
Iga konsultatsioonipäev kestab
3 tundi. Nendel osalemine
on tasuta.
Konsultatsioonipäeva ajal toimub
vestlusring, mida juhendab
eripedagoog või psühholoog.
Lapsevanemad osalevad kõik
koos vestlusringis ja saavad
koos erinevaid teemasid arutada
ja nõuandeid küsida.
Samas on võimalik konsultatsioonipäeval
saada ka individuaalselt
nõustamist. Olenevalt
lapsevanema vajadusest on tal
SAIA 295 kg ehk 776 pätsi (kaal 0,38 kg)
SUHKRUT 575 kg
VORSTI 130 kg
LIHA (kondita) 220 kg
HAKKLIHA 165 kg
SEASUPIKONTE PULJONGIKS 420 kg
VIINERID, SARDELLID 120 kg
NISUJAHU 300 kg
Märts
6. - Üleeuroopaline Logopeediapäev
8. - 12. - Emakeelenädal
10. - Memme-taadi päev
26. - Tervisehommik “Vulisevad veed”
31. - Teater Mäng “Sabad”
võimalik pöörduda küsimustega
eripedagoogi, psühholoogi või
haridusametniku poole.
Individuaalsel nõustamisel on
tagatud ka lapsevanema anonüümsus.
Lapsevanemad ei pea
esitama isikuandmeid ega andmeid
lapse kooli või lasteaia
kohta.
Rohkem infot
http://www.tartu.ee/tahta/
Logopeed Anita Pallon
KARTUL 5500 kg
MUNA 302 kg ehk 5500 muna
KÕRVITSAT 400 kg, MILLEST 220
kg KASVAS MEIE PRÜGIKASTIDE
TAGA. AITÄH HELINALE!
Statistika aluseks on märtsi ja no-
vembri sissetuleku saatelehed ehk 2
kuu alusel arvutatud aasta keskmine.
Majandusjuhataja Eha Alliksaar
Toimetus:
Katre Riives
lasteaed@kambja.ee
tel: 741 6201
e-ajalehena lasteaia kodulehel