SA Viljandi Haigla arengukava 2012-2014

SIHTASUTUS VILJANDI HAIGLA 

ARENGUKAVA 

2012-2014 

Pärsti vald 2012

SISUKORD 

2 

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 

1. SA VILJANDI HAIGLA TEGEVUS...................................................................................... 4 

1.1. Üldiseloomustus ja organisatsiooni struktuur................................................................. 4 

1.2. Teeninduspiirkonna rahvastikunäitajad............................................................................. 5 

1.3. Ülevaade tervishoiuteenuste osutamisest ja tervishoiutöötajatest ...................................... 7 

1.3.1. Rahulolu tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega ..................................... 12 

1.3.2. Tervishoiutöötajad................................................................................................... 13 

1.4. Ülevaade eelarve struktuurist ja investeeringuvajadusest ................................................ 16 

1.4.1. Tulemi muutumine aastatel 2009-2011 .................................................................... 17 

1.5. Ülevaade majandustegevusest ........................................................................................ 18 

1.6. Struktuuriüksuste üldiseloomustus.................................................................................. 19 

1.6.1.2. Kirurgiakliinik.................................................................................................... 20 

1.6.1.3. Sisekliinik........................................................................................................... 21 

1.6.1.4. Psühhiaatriakliinik.............................................................................................. 22 

1.6.1.5. Õendus-hoolduskeskus ....................................................................................... 23 

1.6.2. Tugistruktuurid........................................................................................................ 24 

1.6.2.1. Haiglaapteek....................................................................................................... 25 

1.6.2.2. Raamatupidamisteenistus.................................................................................... 25 

1.6.2.3. Infotehnoloogiateenistus..................................................................................... 25 

1.6.2.4. Personaliteenistus ............................................................................................... 26 

1.6.2.5. Kantselei............................................................................................................. 26 

1.6.2.6. Haldusteenistus................................................................................................... 26 

1.6.2.7. Pesu- ja sterilisatsiooniteenistus.......................................................................... 26 

1.6.2.8. Toitlustusteenistus .............................................................................................. 26 

1.6.2.9. Õendusjuhtimine................................................................................................. 27 

1.7. Töökeskkond ja tööohutus.............................................................................................. 27 

1.8. Kokkuvõte...................................................................................................................... 27 

2. SA VILJANDI HAIGLA ARENG AASTATEL 2012-2014.................................................. 28 

2.1. Eestvedamine ja juhtimine.............................................................................................. 28 

2.2. Visioon, missioon ja põhiväärtused ................................................................................ 29 

2.3. Moto ja pikaajaline arengueesmärk ................................................................................ 31 

2.4. Strateegilised eesmärgid, eesmärke toetavad meetmed ja tegevused ............................... 31 

2.5. Võtmeprotsess ja sellega seotud tegevused..................................................................... 33 

2.6. Haigla funktsionaalne areng ja selle mõõdupuud ............................................................ 36 

2.6.1. Juhtimine................................................................................................................. 37 

2.6.2. Personal................................................................................................................... 37 

2.6.3. Konkurentsivõimeline ja arenev töökeskkond.......................................................... 38 

2.6.4. Eelarvestrateegia ja -poliitika................................................................................... 39 

2.6.5. Patsiendi- ja perekeskse tervishoiuteenuse osutamine, ravikvaliteet ja kättesaadavus39 

2.6.6. Olme- ja teenindusstandard...................................................................................... 40 

2.6.7. Tervishoiuteenused.................................................................................................. 40 

2.6.8. Tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamine ................................................................. 42 

2.6.9. Kommunikatsioon ................................................................................................... 43 

2.6.10. Majanduslik jätkusuutlikkus .................................................................................. 43 

2.6.11. Investeeringute kava .............................................................................................. 44 

3. Arengukava aastateks 2012-2014 koostamise alused ......................................................... 45 

4. Lõpetuseks........................................................................................................................ 46 

2

SISSEJUHATUS 

3 

Arengukava eesmärk on planeerida sihtasutuse Viljandi Haigla (edaspidi Viljandi haigla) 

tegevust ja arengut. Käesolev arengukava käsitab ajavahemikku 2012-2014 ja lähtub 

varasematest haigla arendamise eesmärkidest ja põhimõtetest. Arengukava aluseks on Eesti 

Vabariigi tervisepoliitika, mis baseerub riigi poolt heaks kiidetud seadusandlikel aktidel ning on 

kooskõlas Euroopa Liidu üldiste suundadega, mille raames seatakse eesmärgid ja prioriteedid 

peamiste tervishoiuprobleemide lahendamiseks. Koostamisel on arvestatud ka riikliku 

tervishoiupoliitika ja -strateegia hetkeolukorda ja arengusuunda. 

Viljandi haigla koondeesmärk on pakkuda oma patsientidele ja klientidele parima kvaliteediga 

tervishoiuteenuseid, samuti hoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Eesmärgi saavutamise 

peamiseks eelduseks on süstemaatiline arendustegevus, mis põhineb haigla sisemiste 

arengutingimuste ning väliskeskkonna võimaluste ärakasutamisel, jätkusuutlikku toimimist 

silmas pidades. Arengukava elluviimist koordineerib haigla juhatus oma tegevuskava ja eelarve 

kaudu. 

Arengukava koosneb kahest osast: ülevaatest 2009-2011 ning arenguplaanidest ajavahemikuks 

2012-2014, mis käsitleb Viljandi haigla arenguvisiooni ja -väljakutseid. Arengustrateegia 

koostamisel on lähtutud tänapäevastest arsti- ja õendusabi põhimõtetest ning elanikkonna 

ootustest tervishoiule. Arengudokumendi eesmärgiks on toetada aktiiv- ja hooldusravi 

tasakaalustatud arengut inimese tervise heaks ning sellest lähtuvalt käsitletakse ka eriarstiabi ja 

õendusabi tähtsamaid arengusuundi: 

Juhtimine ja eestvedamine; 

Aktiiv- ja hooldusravi kättesaadavus, kvaliteet ja järjepidevus; 

Patsiendi- ja perekesksus ning patsiendi ohutus; 

Sotsiaal-, erihooldus- ning rehabilitatsiooniteenuste integreerimine haigla tegevustesse; 

Personaliprotsessi juhtimine; 

Tervisliku keskkonna loomine ja arendamine; 

Põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajalike tugiteenuste rakendamine; 

Arengusuunad aastateks 2012-2017. 

Arengukava on ajas arenev ja täienev dokument, mille täitmine vaadatakse üle iga-aastaselt ning 

põhjaliku uuenduskuuri läbib arengudokument iga kolme aasta järel (seega aastateks 2013- 

2015). Ettevalmistustega arengukava põhjalikuks uuenduseks alustatakse 2012. aasta teisel 

poolaastal. Kooskõlas haigla arengukavaga uuendatakse ka allüksuste arengukavad. 

Koostajad 

3

1. SA VILJANDI HAIGLA TEGEVUS 

1.1. Üldiseloomustus ja organisatsiooni struktuur 

SA Viljandi Haigla on suurim tööandja Viljandimaal. Haigla asub Viljandimaa peamise 

teenindusliku tõmbekeskuse - Viljandi linna - lähedal Pärsti vallas Jämejala külas, jäädes linna 

keskusest ca nelja kilomeetri kaugusele ning piirnedes Paalalinna linnaosaga. Teistesse 

suurematesse tervishoiuasutustesse – SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SA Pärnu Haiglasse – on 

Viljandist vastavalt 81 ja 97 kilomeetrit. Eesti Haigekassa mõistes asub haigla haigekassa Tartu 

piirkonnas, kus on ca 308 000 kindlustatud isikut. Piirkonnas tegutsevad lisaks Viljandi haiglale 

üks kohalik haigla, kolm üldhaiglat ja üks piirkondlik haigla. 

Sihtasutus Viljandi Haigla asutati Vabariigi Valitsuse 20.12.2001 korraldusega nr 850-k 

eesmärgiga oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu kõrgetasemelise tervishoiuteenuse ja 

sellega kooskõlas olevate muude teenuste osutamiseks ning osalemiseks meditsiinilistes 

rakendusprogrammides. Asutamisotsusega anti loodavale sihtasutusele üle Jämejala 

Psühhiaatriahaiglale ja Viljandi Maakonnahaiglale kuuluvad varad, õigused ja kohustused. 

Alates 15. märtsist 2002 töötab SA Viljandi Haigla ühtse tervishoiuasutusena. Ühinemise 

järgselt on haigla organisatsiooni struktuur muutunud. 

Erinevad tervishoiuteenused haiglas on erineva regionaalse tähtsusega. Viljandi haigla eripäraks 

on õigus osutada psühhiaatria-alaseid tervishoiuteenuseid piirkondlikule haiglale omases mahus, 

struktuuris ja kvaliteedis. Kõrgema etapi tegevusõiguse omistamine üldhaiglale kannab endas 

Jämejala Vabariikliku Psühhiaatriahaigla pikaajalise tegevuse järjepidevust ning kehtestab 

kõrged nõuded tänase psühhiaatriakliiniku töökorraldusele ja personalile, samuti aparatuurile 

ning sisustusele. 

Töötajate arvu poolest on Viljandi haigla juhtiv üldhaigla Eestis. Tulenevalt psühhiaatria 

tervishoiuteenuste jm psüühilise erivajadustega isikutele suunatud teenuste suurest osakaalust on 

haigla personal võrreldes tavalise üldhaiglaga arvukam. 

Haiglas töötab 750 inimest: 86% nendest on tervishoiuala töötajad ja ülejäänud osa moodustab 

tugipersonal. Meditsiinistruktuuri moodustavad kliinikud ja õendus-hoolduskeskus ning 

meditsiinilise tugiteenistusena haiglaapteek. Kliinikuid juhivad ülemarstid, õendus- 

hoolduskeskust keskuse juht. Tugistruktuuri kuuluvate teenistuste tööd korraldavad teenistuste 

juhid. Kõikide üksuste töö toimub vastavalt põhimäärusele. 

Haigla juhtorganiks on 5-liikmeline nõukogu, 3-liikmeline auditikomitee ning 2-liikmeline 

juhatus.

Joonis 1. SA Viljandi Haigla struktuuri joonis. 

Struktuuriüksustele lisaks luuakse haiglas ka mitmeid haiglasiseseid töörühmi ja komisjone, 

mille eesmärgiks on aidata kaasa ravikvaliteedi tagamisele või täita teisi konkreetseid 

ülesandeid. 

1.2. Teeninduspiirkonna rahvastikunäitajad 

SA Viljandi Haigla on üldhaigla, mille põhiliseks teeninduspiirkonnaks on Viljandi maakond. 

Teeninduspiirkonna suuruse poolest on Viljandi haigla kolmas üldhaigla Eestis. Viljandi 

maakonnale on omane elanike arvu pidev kahanemine ja elanikkonna vananemine. 

5

Asustustihedus on 14,8 in/km2 kohta. 

Joonis 2. Viljandi maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2000-2011. 

Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguseks Viljandi maakonna rahvaarv kahanenud 50 

065-ni. Rahvaarv on vähenenud maakonna kõikides linnades ja valdades. Lähiaastate 

rahvastikuprognoos Viljandi maakonna elanike arvu kasvutendentsi ei ennusta. Peamiselt kaotab 

Viljandi maakond rahvastikku Harju maakonda ja välismaale. Viljandi maakonna rahvastiku 

vanuskoosseisu võrdlus kogu Eesti näitajatega viitab olukorrale, et Viljandi rahvastik on tööturu 

ja demograafilise jätkusuutlikkuse jaoks väga olulistes vanuserühmades suhteliselt väiksem. 

Arvestades maakonna elanikkonna demograafilisi prognoose, saab rääkida haigla 

aktiivraviteenust vajava elanikkonna arvu stabiliseerumisest või vähenemisest ja 

hooldusraviteenuste osakaalu suurenemisest, mis toob kaasa teenuste struktuuri muutumise. 

Haiglavõrgu arengukavas on kirjas soovituslikud teeninduspiirkondade suurused. Elanike arv 

maakonnas, mis võimaldaks Viljandi haiglas säilitada piisava teenuste mahu, et tagada arstiabi 

kvaliteet ja haigla majanduslik toimetulek, on ligikaudselt 50 000 inimest. Veelgi olulisemaks 

haigla edasiarengu eelduseks on riigipoolne haiglavõrgu reformi läbiviimine ja arengukava 

ajakohastamine. Eeldatult likvideerib haiglavõrgu arengukava reform olukorra, kus väga erineva 

suurusega üldhaiglad on surutud üks ühele sarnasesse arengumudelisse ja nende tegevust 

rahastatakse haiglaliigipõhiste kriteeriumide alusel. 

6

1.3. Ülevaade tervishoiuteenuste osutamisest ja tervishoiutöötajatest 

Ravikindlustusega on Eestis hõlmatud 94,5% elanikkonnast, sh Viljandi maakonnas 95%, mis 

katab nende tervishoiukulud. Seetõttu ei sõltu tervishoiuteenuste kättesaadavus maksevõimest, 

vaid inimese terviseseisundist ja arstiabi vajadusest. 

Viljandi haiglas on käesolevaga avatud 476 ravivoodit. Viljandi haiglast saab aastas eriarstiabi 

ligi 86 000 patsienti, kellest pea 8000 ravitakse statsionaarselt. Erakorralist abi antakse ligikaudu 

44 patsiendile ööpäevas ja 16 000 patsiendile aastas. Ravitud haigete arv ja struktuur on kolme 

aastaga stabiliseerunud. 2011. aastal on statsionaaris ravitud haigete arv langenud 4%, 

ambulatoorsete visiitide arv kasvanud 5,6%, päevaravi osakaal on 1,4% ravijuhtudest. 

Tabel 1. Ülevaade Viljandi haigla ravitegevusest aastatel 2009-2011. 

Statsionaarne abi 2009 2009 2009 

Hospitaliseeritud 

Voodiprofiili nimetus 

Sisehaigused 2202 14446 233 

Hooldusravi 535 15889 397,2 

Kirurgia 1566 8810 179,8 

Sünnitusabi 391 1312 100,9 

Raseduspatoloogia 279 285 95 

Günekoloogia 206 467 116,8 

Tuberkuloos 58 11355 391,6 

Psühhiaatria 1106 58008 308,6 

Lastepsühhiaatria 161 2947 294,7 

Lastehaigused 906 2642 188,7 

Intensiivravi I aste 270 759 253 

Intensiivravi II aste 70 290 58 

Intensiivravi III aste 22 206 206 

Taastusravi 184 1939 179,5 

Kokku 7956 119355 276,4 




Sisehaigused 2048 12486 223 

Hooldusravi 517 9348 179,8 

7 

Voodipäevi 

Voodipäevi 

voodikoormus 

voodikoormus

Kirurgia 1686 10049 205,1 


Raseduspatoloogia 278 291 97 

Günekoloogia 200 424 106 





Intensiivravi I aste 227 676 225,3 

Intensiivravi II aste 95 519 103,8 



Kokku 8001 109202 253,4 




Sisehaigused 2077 13191 299,8 

Hooldusravi 508 9477 124,7 

Kirurgia 1603 9318 190,2 


Raseduspatoloogia 238 248 82,7 

Günekoloogia 210 381 95,3 





Intensiivravi I aste 198 625 208,3 

Intensiivravi II aste 80 471 94,2 



Kokku 7682 108687 252,2 

Ambulatoorne abi - visiidid 2009 2010 2011 

Endokrinoloog 2794 3087 3291 

Gastroenteroloog 751 514 552 

Kardioloog 5036 4848 4921 

Pulmonoloog 2867 2487 3185 

Reumatoloog 557 824 911 

Sisearst 8580 2279 1775 

Traumatoloog-ortopeed 1614 1844 1599 

8 

Voodipäevi 

voodikoormus

Uroloog 1185 908 1135 

Üldkirurg 8980 8289 7927 

Pediaater 66 74 377 

Günekoloog 15070 14347 15220 

Neuroloog 5040 4470 5246 

Otorinolarüngoloog 2986 2967 3658 

Oftalmoloog 4962 5376 4652 

Dermatoveneroloog 5004 5017 4927 

Psühhiaater 5345 6275 6264 

Taastusraviarst 1775 1880 2121 

Erakorralise meditsiini arst 0 7722 9347 

Kokku 72612 73208 77108 

Päevaravi 2009 2010 2011 

Üldkirurg 338 420 462 

Otorinolarüngoloog 239 279 197 

Günekoloog 474 461 450 

Sisearst 26 28 38 

Kokku 1077 1188 1147 

Nii patsiendid kui kolleegid ja koostööpartnerid hindavad Viljandi haigla ravi- ja 

diagnostikavõimalusi ning arstiabi kvaliteeti suhteliselt kõrgelt. 2009. aastal läbiviidud küsitluse 

andmetel oli Viljandi haigla raviteenustega üldjoontes rahul 90% statsionaarsel ravil viibinud 

patsientidest. 2010. aastal uuritud ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenustega näitas, 

et külastusega jäi rahule ligi 98% patsientidest. Koostööga on rahul ka Eesti Haigekassa Tartu 

osakonna esindajad. 

Ravitöö indikaatorite ülevaade kolme viimase aasta jooksul: Voodikohtade arv aktiivravis (va. 

hooldusravi) on viimase kolme aastaga vähenenud 36 võrra, s.o 8 %. Voodipäevade arv on 

samal perioodil langenud 10,3%. 

Keskmine ravikestvus sisehaiguste erialal on langenud 6,7-lt 6,0 päevani; üldkirurgia erialal 

tõusnud 5,2-lt 5,6 päevani ning sünnitus- ja günekoloogia erialal jäänud 3,0 päevani. Vastavad 

näitajad üldhaiglates keskmiselt on 6,9; 5,7 ja 3,0 päeva. Voodihõive protsent haiglas on 

liikunud samasuunaliselt. Haigetest enamiku moodustavad keskeas ja üle keskealised 

patsiendid, erandiks on sünnitus- ja günekoloogiaüksus. 2011. aasta sünnituste arv langes 

võrreldes 2010. aastaga 38 võrra. Kokku sündis maakonnas 470 beebit, kellest 406 vastsündinut 

Viljandi haiglas. 

9

Opereeritud patsientide arv ja struktuur on viimase aastaga muutunud: kahanenud on 

operatsioonina kirjeldatavate tegevuste arv, ambulatoorsete osakaal on vähenenud 4%, 

statsionaarsete osa kasvanud 1% ning päevaravi 3%. 

Tabel 2. Operatsioonide arv aastatel 2009-2011. 

Operatsioonid (5-kohalised HK koodid) 2009 2010 2011 

Ambulatoorsed 3087 2699 2169 

Päevaravi 968 1057 967 

Statsionaarsed 1544 1653 1583 

Kokku 5599 5409 4720 

Tabel 3. Protseduuride arv* aastatel 2009-2011. 

Protseduurid (kirurgilised, 4-kohalised HK koodid) 2009 2010 2011 

Ambulatoorsed 3566 3268 2992 

Päevaravi 1093 1157 1085 

Statsionaarsed 1857 1983 1940 

Kokku 6516 6408 6017 

*Protseduuride arv on kolme aastaga langenud 8%. 

Viimaste aastate jooksul on keskmine ravikestus kogu haiglas 13,5-14,2 päeva. Statsionaarset 

ravi eelistaksid keskmisest sagedamini eakad inimesed. 

Kiirabiteenusega on viimase 3 aasta jooksul kokku puutunud, st on enda või oma pereliikme 

terviseprobleemide tõttu kiirabi kutsunud või on talle tema terviseprobleemide tõttu kiirabi 

kutsutud, ligi viiendik maakonna elanikest. Viimasel aastal on kiirabi väljakutsete arv kasvanud 

4% võrra. Väljakutsete arv aastatel 2009-2011 oli vastavalt 8650, 9144 ja 9510. 

Viljandi haigla profiili kujundab psühhiaatriliste erivajadustega patsientide ravi kõrge 

osatähtsus. Piirkondliku haiglana osutab Viljandi haigla raviteenust kõikidel psühhiaatrilistel 

erialadel: üldpsühhiaatria, ägedate psühhiaatriliste seisundite ravi, lastepsühhiaatria, 

psühhiaatriline pikaravi ja vaimuhaigete tuberkuloosiravi. Ainsana Eestis osutatakse Viljandi 

haiglas raviteenuseid tahtest olenematu iseloomuga psühhiaatrilise sundravi ja 

infektsioonhaiguste (kopsutuberkuloosi) erialadel. Psühhiaatriliste tervishoiuteenuste 

valdkonnad moodustavad üle poole haigla ravitöö mahust. Psühhiaatriakliiniku ravitöö näitajate 

statistilisel käsitlemisel tuleb arvestada, et raviprotsessi pikkus võib ulatuda kuudeni, samuti 

hooldus- ja järelravis. 

Patsientide efektiivsele ravile aitavad kaasa kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja 

raviprotseduurid ning diagnostiliste võimaluste areng – funktsionaal- ja ultrahelidiagnostika, 

endoskoopia, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia, laboratoorsed uuringud (sh 

10

tsütoloogilised uuringud), taastusravi, logopeediline ravi ja psühhoteraapia. 

Tabel 4. Terviseuuringute ja raviprotseduuride arv. 

11 

2009 2010 2011 

Funktsionaaldiagnostika uuringute arv 14197 13992 15019 

Ultrahelidiagnostika uuringute arv 9137 10260 10231 

Endoskoopiliste uuringute ja protseduuride arv 1054 982 1565 

Röntgenuuringute arv 26009 22027 21529 

Kompuutertomograafia uuringute arv 3530 2683 8990 

Magnetresonantstomograafia uuringute arv 0 0 495 

Laboratoorne diagnostika 276644 277178 295317 

Statistiliste aruannete põhjal on diagnostiliste uuringute mahu ühikuline hindamine raskendatud, 

kuna vaadeldaval perioodil on muudetud kodeerimissüsteemi. 2011. aastal paigaldatud 0,25 T 

magnetresonantstomograaf parandab haiguste diagnoosimist kohapeal veelgi. 

Vastavalt sotsiaalministri määrusele ja kehtestatud erisusele maksab haigekassa ööpäevaringse 

kättesaadavuse valmisolekutasu Viljandi haiglale nelja arstliku eriala (erakorraline meditsiin, 

sünnitusabi, kirurgia ja psühhiaatria) eest. Lisaks loetletud erialadele on haiglas tagatud ka 

anestesioloogi ja sisearsti 24-tunnine kohalolek, samuti radioloogia ja laboriteenuste ööpäevane 

kättesaadavus. 

Lisaks haigekassa poolt ostetavatele ravi- ja diagnostikateenustele kuuluvad Viljandi haigla 

tööstruktuuri veel mitmed olulised tervishoiu-, rehabilitasiooni- ja sotsiaalvaldkonna teenused. 

Olulisim teenusevaldkond on Justiitsministeeriumi poolt rahastatav kohtu poolt määratud 

psühhiaatrilise ravi teenus, enam kui kümnendikulise osakaaluga käibest. 

Rehabilitatsiooniteenus on multiprofiilne, nii täiskasvanutele, lastele kui vaimsete 

erivajadustega isikutele. Tasuline hooldus ehk hoolekandeteenus on sisuliselt puhverteenus 

haiglaravi (sh hooldusravi) ja hooldekodu ja/või kodu vahel. Teenus on minimaalse hinnaga ega 

anna olulist rahalist käivet, küll aga võimaldab kergemat üleminekut haigla ja kodu vahel. 

Erihooldusteenus on üks liik hoolekandeteenuseid vaimsete probleemidega isikutele, kes ei 

sobitu tavahooldekodudesse. 

Tabel 5. Väljastpoolt haigekassa ostumahtu osutatavad teenused aastatel 2009-2011. 

2009 2010 2011 

Sundravi 1 544 093 1 354 983 1 354 983 

Rehabilitatsioon 181 013 167 706 190 017 

Erihooldus 196 425 198 879 197 368 

Tasuline hooldus 224 433 246 636 271 325

1.3.1. Rahulolu tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega 

Viimase kolme aasta jooksul on oma terviseprobleemidega vähemalt ühe ööpäeva haiglas 

viibinud ca 20% maakonna elanikest. Võrreldes varasemate aastatega ei ole haiglas viibinute 

osakaal oluliselt muutunud. Statistika kohaselt oli 2011. aastal haiglas viibinutest sattunud ravile 

erakorraliselt 33% ja plaaniliselt 67%. 

Läbiviidud küsitluste alusel mõjutavad patsientide rahulolu kõige enam teenuste kättesaadavus, 

tervishoiutöötajate viisakus ning patsientide vajaduste mõistmine ja nendele reageerimine. 

Patsientide rahulolu Viljandi haigla statsionaarsete teenustega on olnud kõrge, väga rahul 78% 

ja nõus tulema tagasi ravile 82% vastanutest. Kui ambulatoorsete patsientide rahulolu 

mõõdikuks võtta “väga rahul” ja “üldiselt rahul”, on üldine rahulolu 98%. Stabiilselt kõrge on 

ka nende vastanute osakaal (77%), kes on kindlasti nõus tulema ravile Viljandi haiglasse. 

“Kindlasti ei tule” vastanuid ei olnud ühtegi. 

Väga rahul 

61,96% 

Pigem rahul 

38,08% 

Pigem mitte 

rahul 1,96% 

Joonis 3. Ambulatoorsete patsientide rahulolu 2010. 

Kindlasti tulen 

76,65% 

Pigem tulen 

20,62% 

Pigem ei tule 

2,72% 

Joonis 4. Ambulatoorsete patsientide valmisolek korduskülastuseks 2010. 

12

1 0 0 

8 0 

6 0 

4 0 

2 0 

0 

v ä g a r a h u l / 

k i n d l a s t i t u l e n 

Joonis 5. Statsionaarsete patsientide rahulolu ning valmisolek uuesti ravile tulekuks 2009. 

Patsientide usaldust ehk lojaalsust näitab see, kui suur osa patsientidest on teenusega rahul ja 

nõus ka tulevikus tagasi tulema. Tervishoiuteenuste vastavust patsiendi ootustele mõjutab ka 

ravi- ja diagnostikateenuste ajaline, geograafiline ja rahaline kättesaadavus. Ambulatoorse, 

päevaravi ning statsionaarse plaanilise ravi kättesaadavus haiglas on mõningase kõikumisega 

püsinud haigekassa poolt lubatud ooteaja piires. 

Viljandi haigla on usalduslik koostööpartner riigile, haigekassale, perearstidele ja teistele 

raviasutustele. Samuti on haigla tunnustatud sotsiaalhoolduse- ja rehabilitatsiooniteenuste 

osutaja maakonnas. Igapäevategevustes on haigla orienteeritud teeninduse standardi arendusele 

ning raviohutuse tagamisele. 

1.3.2. Tervishoiutöötajad 

p i g e m r a h u l / 

p i g e m t u l e n 

Ü l d i n e r a h u l o l u r a v i t e e n u s e g a ( n = 1 5 6 ) 

V a l m i s o l e k t u l l a u u e s t i r a v i l e ( n = 1 5 4 ) 

Haigla töötulemused sõltuvad eelkõige personali kompetentsusest ja motiveeritusest. 2011. aasta 

lõpu seisuga töötas Viljandi haigla meditsiinilistes üksustes 83 arsti, 235 õde, 236 hooldajat, 73 

spetsialisti, kelle hulka kuuluvad füsioterapeudid, logopeedid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, 

tegevusjuht, tegevusterapeudid, kiirabitehnikud, sekretärid ja tegevusjuhendajad. Lisaks neile 

töötajatele on spetsialistide real kajastatud veel 20 töötajat, kelle hulka kuuluvad õendus- 

hoolduskeskuse juht, andmetöötluse assistent, andmesisestajad ja klienditeenindajad ning 103 

tugistruktuuride töötajat (sh juhatus). Tööjõule tehtud kulutused moodustasid 2011. aastal 8 691 

732 eurot ehk 63,3% sihtasutuse aastaeelarve tuludest. 

Personali muutustest aastatel 2009-2011 annab ülevaate alljärgnev tabel. 

13 

p i g e m e i o l e 

r a h u l / p i g e m e i 

t u l e 

e i o l e ü l d s e 

r a h u l / k i n d l a s t i e i 

t u l e

Tabel 6. SA Viljandi Haigla personal aastatel 2009-2011. 

2009 2010 2011 

Arstid 90 85 83 

Õenduspersonal 253 237 235 

Tipp- ja keskastmespetsialistid 82 82 73 

Hoolduspersonal 242 233 236 

Muu personal 20 

Meditsiiniliste üksuste personal kokku 667 637 647 

Juhatus 3 2 2 

Tugi- ja abiteenistuste personal 97 99 101 

Mittemeditsiiniline personal kokku 100 101 103 

Haigla personal kokku 767 738 750 

Viljandi haiglat iseloomustab madal personali liikuvus 1,62% ning üliväike haiguspäevade arv – 

2011. aastal kokku 8077, neist haigla makstud haiguspäevi 4085, millest võib järeldada, et 

haigla on stabiilne ja hinnatud tööandja. 

Jätkuvalt oli probleemiks tervishoiuala töötajate vananemine ja seda eelkõige arstkonna hulgas. 

2011. aastal oli arstide keskmine vanus 53 eluaastat, õdedel 48. Prognoosi järgi ei asu Viljandi 

haiglasse tööle nii palju residentuuri lõpetajaid, kui arstidest lähitulevikus pensioniikka jõuab ja 

puhkama jääda soovib. Arstide hulgast on noori spetsialiste (vanuses 25–30 aastat) ainult 7%, 

õendustöötajatest (vanuses 21-30 aastat) 12%. 

Vanusegrupp 

76-80 

71-75 

66-70 

61-65 

56-60 

51-55 

46-50 

41-45 

36-40 

31-35 

25-30 

Arstide vanuseline struktuur 

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 

Arstide arv 

Joonis 6. Arstide vanuseline struktuur seisuga 31.12.2011. 

14 

Arstide arv

Vanusegrupp 

71-75 

66-70 

61-65 

56-60 

51-55 

46-50 

41-45 

36-40 

31-35 

26-30 

21-25 

Õdede vanuseline struktuur 

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 

Õdede arv 

Joonis 7. Õdede vanuseline struktuur seisuga 31.12.2011. 

15 

Õdede arv 

Vananevale personalile osutavad statistilised näitajad on ohumärgiks ning annavad tunnistust 

haigla ees seisvatest teravatest probleemidest, mis võivad lähiaastatel põhjustada tõsiseid 

toimetulekuhäireid. Olukorra lahendamiseks kuulutati 2011. aasta personalitöö aktiviseerimise 

aastaks, kus veelgi tihendati koostööd residentide, abiarstide jt arstitudengitega ning alustati 

töökuulutuste regulaarset avaldamist CV Keskuse tööportaalis. Lisaks kandidaatide otsingutele 

CV Keskuse inforuumist, kasutatakse aktiivselt ka isiklikke kontakte ja infokanaleid. Viljandi 

haigla on residentuuri baasasutuseks ning praktikabaasiks Tartu ülikooli arstiteaduskonnas 

õppijatele ning tervishoiukõrgkoolide tudengitele, mis annab võimaluse Viljandi haigla 

töötingimustega tutvuda ja vaadelda haiglat kui võimalikku tulevast töökohta. 

2011. aastal anti esimest korda võimalus V kursuse arstiteaduskonna tudengitele töötada 

Viljandi haiglas abiarstina. Tudengid hindasid Viljandi haiglat väga positiivselt. 

Jätkuvalt kompenseeritakse vähemalt ühe aasta Viljandi haiglas töötanud spetsialistidele 

õppelaenu põhiosa maksed eesmärgiga motiveerida noori erialaspetsialiste sihtasutuses töötama. 

Kokku kulutati 2011. aastal selleks 21 111 eurot. Arstide, õdede jm erialaspetsialistide 

värbamistöö muudab tulemuslikumaks Tartu-Viljandi-Tartu kursil soodustingimustel töötajaid 

sõidutav mugav buss. 

Personali professionaalsuse taseme pidevaks tõstmiseks on vaatamata vahepeal aset leidnud 

majanduslangusele tervishoiuala töötajate täiendkoolituste maht ja struktuur jäänud sarnaseks 

majandustõusu aastatega. 2011.a käis tööalasel koolitusel kokku 464 töötajat ning selleks

kulutati 57 183 eurot (käibemaksuta). Koolitusel osaleti 2460 päeval. Suurenenud on 

majasiseste koolituste osakaal, mis võimaldab optimaalsemate kuludega pakkuda täiendõpet 

erinevatele sihtrühmadele. 

Vaatamata aktiivravivoodite vähenemisele, ei saa prognoosida õendustöötajate arvu vähenemist, 

sest õendusala osatähtsus kaasaegses ravitöös üha kasvab. Muutunud on ka õendusala olemus ja 

sisu. Aasta-aastalt on kasvanud õendustöötajate iseseisvate vastuvõttude maht ja uute 

õendusteenuste rakendamine. Intensiivsemaks on muutunud patsiendiõpetuse ja –nõustamisega 

tegelemine ning uute ravi- ja diagnostikavõtete kasutus. Uue õendus-hoolduskeskuse I järgu 

valmimine Jämejalal avardas nii statsionaarse hooldusravi kui ambulatoorse koduõendusteenuse 

kättesaadavust ning parandas teenuste kvaliteeti. 

Mittemeditsiinilise kõrgharidusega spetsialistidest töötavad haiglas psühholoogid, 

sotsiaaltöötajad, logopeedid ja tegevusjuhendajad. 

1.4. Ülevaade eelarve struktuurist ja investeeringuvajadusest 

Finantsjuhtimise üldeesmärgiks on organisatsioonilise võimekuse ja tasakaalus eelarvepoliitika 

tagamine. Haigla finantssüsteem toimib üldjoontes hästi ning haiglat on üleriigiliselt 

tunnustatud. Ka Euroopa ühisrahale üleminek sujus tõrgeteta. Olulise tegevusena lisandus 2011. 

aastal Vabariigi Valitsuse poolt haiglale eraldatud CO2 kvoodimüügiraha ja 

Sotsiaalministeeriumi vastutuses oleva „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamise“ 

eelarve alusel tehtava väljamakseprognoosi vastavus tegelikkusele, ressursikasutuse korrektne 

aruandlus ja haigla eelarves kajastamine. 2012. aasta alguses Sotsiaalministeeriumi poolt 

läbiviidud paikvaatlus ei tuvastanud ühtegi rikkumist. 

Haigla eelarve planeerimisel on arvestatud lisanduda võivate väliskeskkonna riskidega, mistõttu 

on aastaeelarve planeeritud ülejäägiga. Aastatega on parandatud tegevustulemit ning kasvavalt 

panustatud personali motiveerimise, töökeskkonna parendamise ja meditsiinitehnoloogia 

uuendamise võimalustesse. 

Haigekassa poolt ostetavate tervishoiuteenuste maht on kriitiliselt seotud haigla 

teeninduspiirkonnas elavate isikute arvuga ja haigla liikide nõuetes kehtestatud konkreetse 

haigla liigi poolt osutatavate kohustuslike ja lubatud tervishoiuteenuste loeteluga. 

Viljandi haigla suurimaks lepingupartneriks tervishoiuteenuste rahastamisel on Eesti 

Haigekassa, üle 75% haigla tuludest teenitakse eriarstiabiteenuste müügiga. Seoses patsientide 

arvu stabiliseerumisega on haigekassa-poolne eriarstiabi rahastamine püsinud stabiilsena. 

Kasvanud on hooldusravi osakaal. Olulisteks koostööpartneriteks on veel Justiitsministeerium, 

Terviseamet, Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. 

16

Viimastel aastatel on kasutusele võetud meetmed tööjõukulude, samuti kinnistute ja 

hoonete majandamiskulude optimeerimiseks ning töö efektiivsuse parandamiseks. Seoses kahe 

ehitusobjekti valmimisega toimub haigla majandamine senisest pingelisema eelarvekasutuse 

tingimustes. Tööjõuga seotud kulutuste küllalt kõrge protsendimäär tuleneb teenuste struktuuri 

eripärast, st psühhiaatria-, sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste suurest osakaalust ning 

töökorralduse erisustest, kus kõik haigla tööks vajalikud tugiteenused tagatakse oma tööjõuga. 

Kooskõlas haigla nõukogu otsusega on haigla tegevjuhtkond seadnud eesmärgiks hoida 

personalikulud ca 65% tasemel eelarve tuludest. 2010. aastal moodustasid tööjõukulud 63, 27% 

ja 2011. aastal 64,65% haigla tegevustuludest. 

Tulenevalt süvenevast personalinappusest ning arstide ja õdede jätkuvast lahkumistrendist 

riigist, kasvab surve palgafondile. 

1.4.1. Tulemi muutumine aastatel 2009-2011 

Lähtudes missioonist ei ole haigla eesmärk omakapitali tulukuse teenimine ega kasumitootlus. 

Positiivsed finantsnäitajad on eelduseks patsientide ravi ja tervise taastamise kvaliteedi 

parendamiseks. Parema ülevaate haigla tegevus- ja finantsnäitajatest aastatel 2009-2011 

annavad järgmised näitajad: 

¤ ROE ehk omakapitali tootlus (puhaskasum/keskmine omakapital) oli: 2009.aastal 17,59; 2010. 

- 9,38 ja 2011.aastal 5,63. 

¤ Põhitegevuse EBITDA marginaal (ärikasum + amortisatsioon/ tulud) oli 2009.aastal 11,3; 

2010 – 9,3 ja 2011. aastal 7,5. 

¤ Lühiajalise maksevõime kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustused) oli 2009. aastal 2,53 

2010.a – 2,88 ning 2011. aastal 2,05. 

¤ Käibekapital (käibevarad-lühiajalised kohustused) oli 2009. aastal 1 158 626; 2010. aastal 1 

485 342 ja 2011. aastal 835 699. 

Kaasaegse kvaliteetse teenuse osutamine eeldab suuremahulisi investeeringuid, ent praeguse 

metoodika järgi ei ole haigekassa tervishoiuteenuste piirhinda arvestatud hoonete ja seadmete 

kulu komponenti. Senist teenuste struktuuri ja mahtu säilitada soovides ei piisa Viljandi haiglale 

praegusest kapitali säilitamise ja taastootmise mahust ja võimalusest. Vabariigi Valitsuse 

määrusega 2003. aastal kinnitatud haiglavõrgu arengukava määras kindlaks aktiivravi haiglate 

arvu ja hinnanguliselt vajaliku investeeringute suuruse nende haiglate ehitamiseks, 

rekonstrueerimiseks ja ümberkorraldamiseks. Investeeringud haiglate, sh Viljandi haigla, 

hoonetesse planeeriti rahastada riigi eelarvest. 

2006. aastal kinnitatud haigla funktsionaalses arengukavas oli planeeritud investeeringute 

vajadus aktiiv- ja hooldusravi kaasajastamiseks 2015. aastani kokku ca 431 miljonit Eesti krooni 

(ca 26 mln eurot). 2011. aastal tellitud teostatavuse tasuvuse uuringus on hinnatud uue 

17

aktiivravihoone ehitamise kuludeks ligikaudu 19 miljonit eurot. Viljandi haigla konkreetsed 

arengusuunad aastani 2015 on määratud kindlaks sotsiaalministri kinnitatud funktsionaalse 

arengukavaga. See, tervishoiuteenuse osutamise funktsionaalset lahendust sisaldav dokument 

kannab endas haigla vastutuspiirkonna ravivajaduste analüüsi, osutatavate tervishoiuteenuste 

mahtu ja haigla ruumivajadust. Funktsionaalse arengukava põhjal koostati 2011. aastal 

aktiivravihoone kaasajastamise teostatavuse tasuvuse analüüs, milles hinnati kavandatava 

töömahu suurust, selle vastavust haigla võimalustele ja vastutuspiirkonna ravivajadustele ning 

toodi välja lisaks finantsilisele ja majanduslikule tasuvusele ka sotsiaalne tasuvus. 

Tabel 7.Viljandi haigla investeeringud põhivahenditesse aastatel 2009-2011. 

2009 2010 2011 

Hooned ja rajatised 293 258 140 604 1 024 054 

Meditsiinitehnika 59 477 234 767 125 190 

Muud seadmed 101 904 108 839 324 114 

Investeeringud kokku 454 639 484 210 1 473 358 

Suurim investeering ajavahemikul 2009-2011 on suunatud õendus- ja hooldusteenuste 

infrastruktuuri parendamisse. Projekti kogumaksumuseks koos hoone sisustusega on pea 3 

miljonit eurot, millest 1,39 miljonit laekub Euroopa Liidu struktuurivahenditest, ülejäänud 

summa finantseeritakse haigla rahalistest vahenditest. Plaani kohaselt valmib kogu objekt 2012. 

aasta sügisel. 

2011. aastal projekteeriti psühhiaatriakliiniku koosseisus olev üld- ja lastepsühhiaatria ning 

psühhiaatrilise pikaravi hoone. Hoone rekonstrueerimiseks vajalikud vahendid on eraldatud 

Vabariigi Valitsuse korraldusega riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest. 

Hoone rekonstrueeritakse energiasäästlikuks 2012. aasta jooksul ning haigla investeerib lisaks 

eraldatud vahenditele veel kuni 400 000 eurot hoone ruumiprogrammi ja logistika 

parendamiseks ning liftiga varustamiseks. 

1.5. Ülevaade majandustegevusest 

Majandustegevuse keskmes on ravi, diagnostika ja sellega seonduvate tugiteenuste kvaliteedi 

parendamine. Haigla majandustegevus rajaneb avatuse ja läbipaistvuse põhimõtetel 

Haiglas toimib lokaalne veevarustuse süsteem, kanalisatsioonitrass on ühendatud linna 

ühiskanalisatsiooniga. Jämejala kompleksi on võimalik varustada ka Viljandi ühisveevärgi trassi 

kaudu. Lokaalsest puurkaevust saadav vesi on keemiliselt stabiilne ning vastab tervisekaitse 

nõuetele. 

18

Viljandi haigla on ühendatud kaugküttepiirkonda, mida teenindab AS Esro. 

Baaskütuse liigiks on puit ja puidutööstuse jäätmed, millele lisandub maagaas. AS Esro tegeleb 

aktiivselt kaugküttevõrgu rekonstrueerimisega. 

Elektriga varustatakse Viljandi haiglat katlamaja alajaama 6 kV jaotusseadmest, mis saab toite 

ülekandevõrgust kolme 110 kV elektriliini kaudu. Kuni vähemalt üks ülekandevõrgu 

elektriliinidest on töökorras, on elektritoide haiglas olemas. Rajatud on kaasaegne autonoomne 

turvatoitesüsteem, mis käivitub automaatselt elektriavarii olukorras ning tagab turvalise 

töökeskkonna ja stabiilsuse hädaolukorras kogu haiglas. 

2011. aastal paigaldati automaatse tulekahjusüsteem ka peahoonesse, psühhiaatriakliiniku 

territooriumil kasutatavaid valve- ja turvaseadmeid kaasajastatakse regulaarselt. 

Jäätmekäitluse kord määrab ära kõigi jäätmeliikide käitlemise haiglas. Samuti on kehtestatud 

erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete käitlemise juhend. Riskijäätmete kahjutustamist ei 

ole otstarbekas korraldada kohapeal, seepärast on haigla sõlminud teenuse osutamise lepingu 

Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Ohtlikud jäätmed antakse üle vastavat pädevust omavatele 

jäätmekäitlejatele. 

Viljandi haigla majandustegevuse strateegiline planeerimine on tihedalt seotud pikaajaliste 

arengueesmärkidega ja eelarve võimalustega. 

1.6. Struktuuriüksuste üldiseloomustus 

1.6.1. Meditsiinilised struktuurid 

1.6.1.1. Ambulatoorse ravi ja diagnostika kliinik (ARDK) 

Joonis 8. ARDK struktuuriüksused ning töötajate arv seisuga 31.12.2011. 

19

ARDK-d võib tinglikult nimetada meditsiiniliseks tugikliinikuks ja väravaks 

haiglasse, kuivõrd raviteenused, mida Viljandi haigla osutab, saavad peamiselt alguse just sellest 

kliinikust: erakorralise meditsiini osakond (EMO), kiirabi ja polikliinik, samuti radioloogilised 

ja laboratoorsed uuringud. 

Valdav enamik kliiniku arste ja õdesid korraldavad ööpäevaringset patsientide vastuvõttu, 

raskes ja üliraskes seisundis haigeid tuuakse siia (ja transporditakse vajadusel Tartu Ülikooli 

Kliinikumi) kõikjalt Viljandimaalt ja selle lähiümbrusest. EMO-sse pöördub keskmiselt 44 

patsienti ööpäevas, pooled pöördujatest jäävad edasisele ravile haiglasse. Tööpäevadel külastab 

polikliinikut 200-250 patsienti ning kiirabi teeb ööpäevas ca 26 väljasõitu. 

Haigla labori teenuseid kasutavad maakonna perearstid jt meditsiiniteenuste osutajad. Labor 

peab oma töös tähtsaimaks analüüside kvaliteedi kindlustamist ning panustab jätkuvalt 

seadmete, tehnoloogia ja analüüside elektroonilise tellimuse juurutamise arendusse. Lisaks 

kliinilise keemia, mikrobioloogia ja üldpatoloogilise diagnostika valdkonnale areneb jõudsalt ka 

tsütoloogia. Viljandi on ainus üldhaigla Eestis, kus juba mitu aastat arendatakse tsütoloogilisi 

uuringuid. 2012. aastal juurutatakse PCR-meetodil laboriuuringud. 

Tänapäeva meditsiin nõuab kaasaegse radioloogia: ultrahelidiagnostika, röntgeni, kompuuter- ja 

magnettomograafia jt uurimismeetodite olemasolu kohapeal. Käivitatud on digitaalne uuringute 

tellimine, digisaatekiri ja elektrooniline pildivahetus. 

1.6.1.2. Kirurgiakliinik 

Kirurgiakliinik 

(92 töötajat, sh 2 üldametikohta) 

Joonis 9. Kirurgiakliiniku struktuuriüksused ning töötajate arv seisuga 31.12.2011. 

Kirurgiakliiniku töö sisuks on kirurgilise abi osutamine kõigis üldhaigla valdkonda kuuluvates 

töölõikudes. Viljandi haigla üldkirurgidel on pikaajaline edukas kogemus laparoskoopilise 

20 

Kirurgia 

(33 töötajat) 

Operatsiooniblokk 


Sünnitusabi ja günekoloogia 

(24 töötajat)

operatsioonimeetodi kasutamises. 2011. aastal juurutati üheportaaliliste laparoskoopiliste 

lõikuste metoodika. Kliinikus peetakse oluliseks pidevat arendustegevust. 

Üldkirurgia koosseisu kuulub uroloogiliste ning meie kliimale sagedaselt esinevate kõrva-nina- 

kurgu eriala haiguste ravi. Samuti teostatakse ortopeedia valdkonda kuuluvate erakorraliste 

traumahaigete ning naistehaiguste operatiivset ravi. 

Kõige keerulisema logistikaga tööruumiks on operatsiooniplokk ning üldanestesioloogia, kus 

patsientideks on nii plaanilisele operatsioonile tulijad kui erakorralist abi vajavad haiged. 

Operatsiooniploki vahetus läheduses paiknev intensiivraviüksus kannab endas kolmanda astme 

intensiivravi turvalist töökultuuri ja pikaajalist kogemust. 

Kliiniku koosseisu kuulub ka sünnitusabi ja günekoloogia allüksus. Tõusujoones kulgeva 

peresünnituste arvuga kooskõlas on loodud võimalused perepalatite kasutamiseks kõikidele 

soovijatele. Viimastel aastatel aktiivselt kahanev rahvaarv maakonnas muudab edaspidiselt 

kõneaineks sünnitusabi olemasolu. 

1.6.1.3. Sisekliinik 

Sisekliinik 

(85 töötajat, sh 4 üldametikohta) 

Joonis 10. Sisekliiniku struktuuriüksused ning töötajate arv seisuga 31.12.2011. 

Toetudes kliiniku koosseisus olevatele paljudele spetsiifilistele sisemeditsiini alamerialadele 

nagu sisehaigused, kardioloogia, neuroloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, 

reumatoloogia ja pulmonoloogia, käsitletakse sisekliinikus patsienti kõige terviklikumalt. 

Vananeva rahvastikuga maakonnas kasvab järjest enam eakate, mitmete erinevate 

diagnoosidega patsientide arv. Töösse on rakendatud ka intensiivravi palat, mis võimaldab 

tegeleda raskemate haigetega. 

21 

Sisehaigused 


Lastehaigused 


Taastusravi 

(24 töötajat)

Edukalt kulges Viljandi haigla osalemine Euroopa Liidu projekti Interreg IVC Innovation 

for Welfare raames teostunud koostööprojektis FITREHAB. Projekt, kus testiti insuldi järgses 

taastusravis kasutatavat uut seadet patsiendi käe liikuvuse parandamiseks, viidi läbi Milano 

ülikooli eestvedamisel aastatel 2009-2011. Tegemist on innovaatilise virtuaalse 

rehabilitatsiooni- ja treeningprogrammiga, mis võimaldab krooniliste haiguste või füüsiliste 

puuetega patsientidel sooritada harjutusi kodus, olles virtuaalselt arstide jälgimise all. Viljandi 

haigla oli projektis juhtivtestija, kelle andmete põhjal otsustatakse seadme perspektiiv tulevikus. 

Sisekliiniku koosseisu kuuluvas lastehaiguste allüksuses on ühtviisi olulised nii ravitöö, 

hoolimine kui õpetamine. Selles valdkonnas on kliinikul ees veel pikk arengutee uue kliinilise 

kvaliteedi suunas. 

Taastusravi allüksuses saavad abi südame-, närvisüsteemi- ja ortopeediahaiged, aga ka paljud 

teised. Rohkelt tööd on ambulatoorse taastusravi poolel, kus basseinis, vesiravilas ja 

füsioteraapiasaalides osutatakse kaasaegset ravi alates vastsündinuist kuni auväärse eaga 

abivajajateni. Tööd jätkub nii taastusravi kui rehabilitatsiooniteenuse osutajatele. 

1.6.1.4. Psühhiaatriakliinik 

Psühhiaatriakliinik paikneb Jämejala kinnistul ja jaguneb järgmisteks osakondadeks: 

Psühhiaatriakliinik (222 töötajat, sh 5 üldametikohta) 

Joonis 11. Psühhiaatriakliiniku struktuuriüksused ning töötajate arv seisuga 31.12.2011. 

Peaaegu 115 aastat on osutatud usaldusväärset arstiabi psüühikahäiretega patsientidele Jämejala 

kaunis pargikeskkonnas. 

Akuutpsühhiaatria (23 töötajat) 

Sundravi (70 töötajat) 

Üldpsühhiaatria (18 töötajat) 

Lastepsühhiaatria (14 töötajat) 

Psühhiaatriline pikaravi (39 töötajat) 

Tuberkuloosiravi (25 töötajat) 

Ambulatoorne psühhiaatria (22 töötajat) 

Tegevusmaja (6 töötajat) 

Üheksakümnendate aastate lõpus riigis juurdunud arusaam psüühikahäiretest ja uutest 

raviviisidest pani aluse haiglavälise psühhiaatrilise abi arengule, mida iseloomustab 

22

voodikohtade arvu vähenemine, ambulatoorne ravimahu kasvamine ning haiglaväliste 

integreeritud kompleksteenuste edendamine. Kuid vaatamata haiglaväliste raviviiside osakaalu 

kasvule püsib selle haigustegrupi olemusest tingituna vajadus pikaajalise statsionaarse ravi osas 

nüüd ja edaspidi. 

Psühhiaatriakliiniku eesmärk on järjekindlalt parandada ravikvaliteeti ja motiveerida personali 

uuendustega kaasas käima. Töökeskkonna ja teenuste kvaliteedi parendamiseks on 

rekonstrueeritud pea kõik ravikorpused. Üld-, laste ning pikaravihoone osalised 

rekonstrueerimistööd lõpetatakse käesoleval aastal. 

Aasta-aastalt on suurenenud Viljandi haigla turuosa psüühilise erivajadustega isikutele ravi-, 

hooldus- ja rehabilitatsiooniteenuste osutamisel. 

Kliiniku sundravi osakonnas ravitakse kohtu poolt määratud statsionaarse psühhiaatrilise 

sundravi kohaldamiseks paigutatud isikuid, kelle raviprotsess toimub tugevdatud järelevalve all 

ja tingimustes, mis välistavad ohtlike tegude toimepanemise. Koos akuutpsühhiaatria ning 

vaimuhaigete tuberkuloosi ravikorpuse rekonstrueerimisega lisandus kliinikusse uus üleriigiline 

raviteenus. Osutatav tahtest olenematu tuberkuloosiravi ja -tõrje täidab infektsiooni ja 

nakkushaiguste tõrje rolli ning tagab tuberkuloosiravist kõrvalehoidvate patsientide isoleerimise 

ja eduka haiglaravi. 

Oma tegevuses lähtuvad psühhiaatriakliiniku töötajad patsiendi elu ja tervise väärtustamisest 

ning patsiendi õigustest inimväärikusele ja enesemääramisele. 

1.6.1.5. Õendus-hoolduskeskus 

Õendus-hoolduskeskus 

(75 töötajat, sh 2 

üldametikohta) 

Tasuline hooldus (26 töötajat) 

Hooldusravi (32 töötajat) 

Sotsiaalhoolekanne (41 

töötajat) 

Joonis 12. Õendus-hoolduskeskuse struktuur ning töötajate arv seisuga 31.12.2011. 

23 

Psüühiliste erivajadustega isikute 

hoolekandeteenused (15 töötajat)

Hooldusravi- ja sotsiaalhoolekande osakond, mis loodi eesmärgiga edendada ja säilitada 

pikaajalist ravi vajavate patsientide tervislikku seisundit ning vabastada kõrge kvalifikatsiooniga 

arstkond sotsiaalprobleemide lahendamisest, nimetati 2011. aastal õendus-hoolduskeskuseks. 

Hooldusraviosakond osutab ka koduõendusteenust ja geriaatrilist hindamist. 

Õendus-hoolduskeskuses töötavad kõrvuti õendus- ja hooldustöötajatega sotsiaaltöötajad, 

tegevusjuhendajad, psühholoog ja geriaater. 

Erihooldusteenuste keskmes on psüühilise erivajadustega kliendid oma tervise- ja sotsiaalse 

rehabilitatsiooni probleemidega. Lisaks klientide tervise eest hoolitsemisele tuleb personalil 

tagada ka tugevdatud toetuse ja järelvalvega hooldusrežiim. Patsientide ja klientide paremaks 

nõustamiseks, juhendamiseks ning sotsiaalseks toimetulemiseks teeb õendus-hoolduskeskus 

tihedat koostööd psühhiaatriakliiniku erialaspetsialistidega. 

Maakonna perearstid ja sotsiaalhooldusvõrgustik on hästi vastu võtnud Viljandi haiglas loodud 

ravi- ja hoolduse järjepidevust toetava osakonna teenused. Sotsiaaltöötajad aitavad luua ja hoida 

tihedaid koostöösidemeid kohalike omavalitsustega. 

Tabel 8. Meditsiiniline tegevus õendus-hoolduskeskuses aastatel 2009-2011 

Geriaatriline hindamine 

Koduõendus 

Statsionaarne hooldusravi 

Tasuline sotsiaalhooldus 

1.6.2. Tugistruktuurid 

2009 2010 2011 

121 120 120 

144 306 600 

352 514 508 

222 463 335 

Tugistruktuurid jagunevad mittemeditsiinilisteks ja meditsiinilisteks (haiglaapteek) 

tugiteenistusteks. 

24

Joonis 13. Tugiteenistuse struktuuriüksused ning töötajate arv seisuga 31.12.2011. 

Tugistruktuuride funktsiooniks on põhitegevusega seonduvate tegevuste toetav korraldamine. 

Viljandi haiglas kasutatakse suures mahus haiglasiseste tugistruktuuride teenuseid, mis 

võimaldab kokku hoida haigla majanduskulusid ning tagada tervishoiukorraldusele vajalike 

tugifunktsioonide operatiivse olemasolu kogu haigla ulatuses. 

1.6.2.1. Haiglaapteek 

Haiglaapteegi põhitegevuseks on kliinikute ja hooldusravi varustamine ravimite, sidematerjali, 

ühekordsete meditsiiniliste tarvikute jm apteegikaubaga, samuti arstide ja õdede nõustamine 

ravimitega seonduvates küsimustes. 

1.6.2.2. Raamatupidamisteenistus 

Finantsjuhtimise ja raamatupidamisteenistuse ülesanne on tagada haigla igapäevaseks 

tegevuseks ja arenguks vajalike finantsressursside arvestus ja planeerimine. Viljandi haiglas 

peetakse raamatupidamisarvestust riigi raamatupidamise üldeeskirja kohaselt. Juhatuse koostöö 

pearaamatupidajaga rahavoogude jälgimisel, investeeringute hindamisel ja majandustegevuse 

analüüsis tagavad finantstegevuse korrektsuse. 

1.6.2.3. Infotehnoloogiateenistus 

Infotehnoloogiateenistuse ülesandeks on tagada haigla andmeside ning operatsioonisüsteemide 

ja arvutivõrkude administreerimine, haigla infosüsteemi häireteta töötamine ja 

terviseinfosüsteemi (e-tervis) rakendusprotsesside juurutamine. IT-spetsialistid tegelevad 

paralleelselt nii infosüsteemi ESTER funktsioneerimise tagamisega kui uue tootearendaja 

25

valikuga. Haigla infosüsteem koosneb 23 serverist, kolmest arvutivõrgust ning 180 

arvutist/terminalist 300 kasutajale. Rakendatud on uus andmebaasiserver. 

Infotehnoloogiateenistuse uueks ülesandeks on haigla infosüsteemi ja terviseinfosüsteemi 

kasutusvõimaluste analüüsimine ja süsteemne rakendamine. 

Haigla töökohaarvutites on kasutusel 12 toetavat infosüsteemi. Andmekaitseinspektsioon on 

väljastanud Viljandi haiglale delikaatsete isikuandmete töötlemise loa. 

1.6.2.4. Personaliteenistus 

Personaliteenistuse ülesandeks on haigla igapäevaseks toimimiseks vajalike töötajate leidmine, 

tööandja ja töövõtja vahelise koostöö väärtustamine ning töötajate enesetäiendamissüsteemi 

tagamine. Haigla töös on personal peamine strateegiline ressurss ja intellektuaalne kapital, 

mistõttu peab personalipoliitika toimima tihedas seoses organisatsiooni strateegilise juhtimisega. 

Haigla personalitöö eripäraks on organisatsiooni spetsiifika, kus töötajaskonna intellektuaalne 

tase on kõrge, inimestevaheliste suhete osatähtsus määramatult suur ja spetsialistide tööturg 

hõre. Alates 2011. aastast on personalitöö teravik suunatud uute arstide, õdede jm 

erialaspetsialistide värbamisele ning olemasoleva personali alleshoidmisele. Värbamisprotsessi 

tõhusat rakendamist takistavad haigla liigist tulenevad piiratud õigused ja vähene võimalus 

maksta konkurentsivõimelist töötasu. 

1.6.2.5. Kantselei 

Kantselei tagab nii juhtimise kui süsteemide arendamise, mis aitab kaasa erinevate valdkondade 

käsitlemisele ühtse süsteemina. Kantselei koosseisus on jurist, kommunikatsioonijuht, sekretär, 

väikese koormusega kaplan ning kaks andmehoidjat. 

1.6.2.6. Haldusteenistus 

Olulise osa tugiteenistuste töömahust moodustab haldusteenistus, mis täidab sihtasutuse 

haldusalase töö valdkonnas nõuandja-konsultandi, teenindaja ja kontrollija funktsioone. 

Haldusteenistuse struktuuriüksused on majandus-, tehnika- ning transpordi- ja varustusosakond. 

1.6.2.7. Pesu- ja sterilisatsiooniteenistus 

Pesumaja teenused aitavad hoida kokku majanduskulusid ning tagavad kogu haigla ravitegevuse 

pideva varustamise kvaliteetselt pestud pesuga. 2011. a rekonstrueeritud sterilisatsiooniprotsessi 

korraldatakse ranges kooskõlas infektsioonikontrolli ja nakkustõrje põhimõtetega. 

26

1.6.2.8. Toitlustusteenistus 

Patsientide-klientide rahulolu ja lojaalsust mõjutab olulisel määral rahulolu haigla toiduga. 

Praeguseks on toitlustusteenistuse köök tsentraliseeritud, ruumid rekonstrueeritud ning seadmed 

ja tehnoloogia vastavad kaasaja nõuetele. Patsientidele ja töötajaskonnale toidu valmistamine 

toimub peahoone ruumides. Haigla köögis jagatakse toiduportsjoneid kolm korda päevas 

umbkaudu 500 patsiendile ja kliendile. Patsientide üldarvust saab tavatoitu 70% ja kergendatud 

dieettoitu 30%. Toidu transportimiseks peamaja köögist Jämejala ravikorpustesse kasutatakse 

termosnõusid. 

1.6.2.9. Õendusjuhtimine 

Õendusjuhi ülesandeks on õendus- ja hooldustöö kvaliteedi arendamine ja tervisedendusliku 

tegevuse koordineerimine ning läbi selle patsiendi- ja perekesksuse tagamine igapäevatöös. 

Samuti korraldada tervishoiukõrgkoolide üliõpilaste praktikat ja koostöös personaliteenistusega 

tegeleda tööjõu värbamisega. 

1.7. Töökeskkond ja tööohutus 

Haigla panustab töötajate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu parendamisse ning tervisehäirete 

riski vältimisse. Tagatud on tööohutus ja tööõnnetuste ning tervisekahjustuste vältimine. 

Töötervishoiupoliitika märksõnadeks on ennetamine, tervislikud eluviisid ja töökohad. 

Töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutavad väljaõppe saanud töökeskkonna volinikud ja 

töötervishoiu arst. 

Infektsioonikontrolli töörühm on rajanud süsteemi, mis aitab lahendada haiglasiseste 

infektsioonidega seotud tähtsamaid probleeme ning tagab ravikvaliteedi, patsientide ohutuse ja 

töötajate kaitse kogu haiglas. Infektsioonikontrolli tähtsamaks saavutuseks on 

hospitaalinfektsioonide vähenemine ja pidev töö haiglapersonali kaitseks. 

1.8. Kokkuvõte 

Vaatamata viimaste aastate üldistele keerulistele majandustingimustele, on Viljandi haigla oma 

tööga edukalt hakkama saanud. Haiglal on tunnustatud positsioon aktiiv-, taastus- ja 

hooldusravi valdkonnas ning üleriigiliste psühhiaatriliste teenuste osutamisel. 

Haigla organisatsioonis on loodud struktuurid ja ressursid strateegiliste eesmärkide täitmiseks. 

Haigla tegevust on juhitud eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Kogu haigla tegevus, sh 

finantstegevus on läbipaistev ja avalikkusele arusaadav. Haigla on maakonna suurim tööandja ja 

juhtiv tervishoiuasutus, kes on igati jätkusuutlik täitma sellest tulenevat missiooni ka tulevikus. 

27

2. SA VILJANDI HAIGLA ARENG AASTATEL 2012-2014 

.Arengukava teises osas esitatakse ülevaade tegevustest, mis tagavad heal tasemel 

tervishoiuteenuste kättesaadavuse koos haigusi ennetava ja tervist edendava tegevusega. 

Käesoleva arengudokumendiga planeeritakse haigla tegevust ja arengut aastani 2014. 

Organisatsiooni toimimise alusdokumendi teises osas on sõnastatud visioon, missioon, 

arengueesmärgid ja prioriteedid valdkondade kaupa. Vastavalt põhikirjale esitatakse juhatuse 

aasta tegevuseesmärgid ja aasta tegevusplaan eraldi dokumendina igal aastal. 

2.1. Eestvedamine ja juhtimine 

Haigla arengu seisukohalt on oluline süsteemse juhtimise ja organisatsiooni arendamise 

põhimõtete järjepidev elluviimine. 

Eestvedamisele ja juhtimisele seatud eesmärgid on seotud haigla põhieesmärgiga: tagada 

patsientidele kaasaegsed tingimused tervishoiuteenuste ja sellega seotud tervise- ning sotsiaal- ja 

rehabilitatsiooniteenuste saamiseks ja oma tervise väärtustamiseks. Strateegilist juhtimist 

iseloomustab sisekontrollisüsteemi olemasolu, samuti süstemaatiline arengukava uuendamine 

ning sellel põhineva juhatuse tegevuskava süsteemipärane koostamine, uuendamine ja analüüs. 

Eesti Haigekassa eesmärgiks on liikuda efektiivsus- ja rahulolunäitajate hindamiselt edasi 

kvaliteedinäitajate hindamisele ning arendada välja kvaliteedijuhtimissüsteem haiglates. Üha 

laiemalt tegeletakse kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisega ka Viljandi haiglas. 2012. aastal 

läbitakse rehabilitatsiooniteenuse osutaja kvaliteedimärgi EQUASS (European Quality in Social 

Servises) taotlusvoor. Saadud kogemus loob eeldused tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise 

süsteemi juurutamiseks ning patsiendikeskse lähenemise süvendamiseks. 2013. aastal 

planeeritakse osaleda Eesti Kvaliteedijuhtimise Auhinna konkursil, mis on jätkuprotsess 2009. 

aastal saavutatud tunnustusele “Eesrindlikult juhitud organisatsioon”. EFQM (European 

Foundation of Quality Management mudeli metoodikal. 2009. aastal. Organisatsiooni 

täiuslikkuse mudeli rakendamisel ja kvaliteediauhinna konkursil osalemise üheks osaks on 

organisatsiooni enesehindamine. See on kõikehõlmav, süstemaatiline ja regulaarne haigla 

tegevuste ja tulemuste ülevaatus, mis protsessina võimaldab juhtkonnal selgelt välja tuua 

organisatsiooni tugevad küljed ja valdkonnad, kus on võimalik teha parendusi ning see lõpeb 

parendustegevuste planeerimisega ja arengu jälgimisega. 

28

Haigla arengu planeerimisel ning sellest tulenevate eesmärkide sõnastamisel lähtutakse 

põhimõttest, et kõige olulisemaks väärtuseks on töötajad, kes loovad eeldused patsientide 

turvatundeks ning haigla kestlikkuseks. Juhtkonna ülesandeks on valida vahendid, mille abil 

saab juhtida personaliprotsessi ning rakendada tööle oma inimeste võimed tulemuste 

saavutamiseks. Haigla toimivust saab parendada ainult protsesse parendades ja selleks tuleb 

kaasata töötajad. See protsess muutub veelgi sihipärasemaks uue arengukavaperioodi 

väljatöötamise käigus 2012. aasta teises pooles. 

2.2. Visioon, missioon ja põhiväärtused 

Arengusuundade kujundamisel juhindutakse haigla visioonist - olla aastaks 2017 tunnustatud 

üldhaigla Eestis ja tagada parim ravi patsientidele kaasaegses haiglakeskkonnas. Visiooni 

täitumisel on Viljandi haigla: 

¤ usaldusväärne tervishoiuasutus, kus viljandimaalasi ja teisi vabariigi elanikke teenindavad 

kompetentsed, hea suhtlemisoskuse ja empaatiavõimega spetsialistid; 

¤ suurim, laiahaardelisim ning patsientidele ja töötajatele sobilike keskkonnatingimustega 

psühhiaatriliste teenuste osutaja Eestis. Psühhiaatriakliiniku koosseisus tööd alustanud 

sõltuvushaigete rehabilitatsiooniteenus on arenenud üleriigiliselt tunnustatud pädevuskeskuseks; 

¤ uue tervishoiukorralduse mudeli ellurakendaja, kus äsjavalminud tervishoiukompleksis 

töötavad sünergilises koosluses maakonna aktiivravihaigla, esmatasandi tervisekeskus, kiirabi 

jm terviseteenuse osutajad ning toimib interaktiivne koostöö TÜ Kliinikumiga; 

¤ maakonna suurim õendus-hoolduskeskus, kus osutatakse kõrge kvaliteediga hooldusravi- ja 

koduõendusteenuseid ning integreeritud rehabilitatsiooni- ja erihooldusteenuseid psüühiliste 

erivajadustega isikutele; 

¤ arstide ja õdede keskmine vanus on alanenud 5-7 aastat. 

Visiooni täitumiseks teeb Viljandi haigla tihedat koostööd Sotsiaalministeeriumi, Viljandi linna, 

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu ja loodava Viljandi rõngasvallaga. Erilist tähelepanu 

pööratakse koostööle perearstidega ja kõrgema etapi ehk ülikoolihaiglaga. Visiooni 

realiseerumise eelduseks on haigla infrastruktuuri järjepidev edasiarendamine ja uue 

aktiivravihoone rajamine Viljandi linna koos esmatasandi tervisekeskusega. Visiooni täitmine 

kätkeb endas edukat toimetulekut järjest konkurentsitihedamaks muutuvas keskkonnas ja toob 

kaasa mitmeid uusi ülesandeid võrgustikupõhise ravi väljaarendamisel. Kriitilise eduteguri roll 

meie kiiresti muutuvas majandusruumis on koostööl ja kommunikatsioonil. 

29

Viljandi haigla missiooniks on pakkuda patsientidele ootustele vastavat kvaliteetset 

ravi, tervise maksimaalset taastamist ja oskusi haigusega toimetulekuks. Missiooni täitmisel on 

põhirõhk suunatud tervishoiuteenuse kvaliteedi parendamisele, patsientide tervise 

maksimaalsele taastamisele, inimeste haiguskoormuse vähendamisele ning tööjõupotentsiaali 

suurendamisele Viljandimaal. 

Viljandi haigla põhiväärtused on 

• Hoolimine - aitame alati abivajajaid 

• Usaldusväärsus - meile võib kindel olla 

• Positiivsus - märkame kõiges head 

• Pühendumine - teeme oma tööd südamega 

• Uuenemine - teenuse pakkumise pidev kaasajastamine 

• Koostöö - iga kontakt on kogemus 

• Läbipaistvus - arusaadav tegevus kõigile 

Organisatsioonikultuuri järjepidev arendamine on suunatud põhiväärtusi austava hoiaku 

süvendamisele, eesmärgiga kasvatada patsientide rahulolu ja soovi tulla ravile Viljandi 

haiglasse. 

Haigla arendustegevuse eesmärgiks on organisatsiooni olemasolu mõtestamine ja arengusuuna 

kujundamine. Missioon ja visioon soodustavad organisatsiooni arengut, kuna võimaldavad 

sihikindlalt saavutada haigla koondpotentsiaalile vastavat tegevustulemust. Ühistöös 

kokkulepitud põhiväärtused aitavad liita iga üksiku töötaja isiklikku potentsiaali ja realiseerida 

see ühise eesmärgini jõudmise nimel. 

Viljandi haigla kui maakonna suurima tervishoiuasutuse missiooni üheks osaks on aidata kaasa 

inimeste individuaalse vastutuse suurendamisele oma tervise eest. Käesoleval ajal ja tulevikus 

hõlmab Viljandi haiglas toimuv tervist edendav tegevus kõiki tervishoiuteenuseid, st lisaks 

tervishoiuteenuste osutamisele tegeletakse aktiivselt ka tervisedendusega, haiguste ennetamisega 

ning erinevate sihtgruppide rehabiliteerimisega. 

Kui varasematel aastatel oli juhatuse tegevus suunatud finantsnäitajate parandamisele, siis 2012. 

aastast alates peetakse oluliseks teenuste konkurentsipositsiooni parandamist. Juhatuse tegevuse 

eesmärgiks on tõsta juhtimise ja teenuste osutamise kvaliteeti, suurendada patsientide rahulolu 

ning tuua juurde kvalifitseeritud personali. Viljandi haigla tegevus seostub patsiendi- ja 

perekesksusega ja kõrge ravikvaliteediga. Suurt tähelepanu pööratakse töötajate 

kvalifikatsioonile ja uuendusmeelsusele ning partnerlussuhete usaldusväärsusele. Oluliseks 

juhtimisinstrumendiks on hästitoimiva kommunikatsiooniahela loomine. 

30

2.3. Moto ja pikaajaline arengueesmärk 

Viljandi haigla moto on „TERVE VILJANDIMAA“, mis lahti seletatuna tähendab 

geograafiliselt ühtset ja haigustest vaba Viljandimaad. 

Pikaajaliseks eesmärgiks on tagada haigla igakülgne stabiilne areng ja edu saavutamine. 

Kooskõlas põhikirjaliste eesmärkidega kasutatakse sihtasutuse vara kõrgetasemelise arstiabi ja 

sellega seonduvate tervise- ja sotsiaalteenuste osutamiseks. Koostöös Viljandimaa perearstidega 

ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arstkonnaga soovib haigla pakkuda lahendust võimalikult paljudele 

terviseprobleemidele, kohelda abivajajaid väärikalt ning aidata kaasa kogukonna hea tervise ja 

sotsiaalse heaolu suurendamisele. 

Haigla on rajanud oma arengu neljale edutegurile: 

¤ konkurentsivõimelised tervishoiutöötajad, juhitud personaliprotsess, toimiv kommunikatsioon; 

¤ innovaatiline ja organiseeritud keskkond ravitööks, taastumiseks, rehabilitatsiooniks ning 

sotsiaalteenusteks; 

¤ läbipaistev asjaajamine, tasakaalus finantstegevus, organiseeritud tugi- ja abiteenused; 

¤ ühistele väärtustele pühendunud organisatsioon, koostööpartnerite rahulolu ja usaldus; 

2.4. Strateegilised eesmärgid, eesmärke toetavad meetmed ja tegevused 

Lähtudes Viljandi haigla missioonist, visioonist ning pikaajalisest arengueesmärgist, on 

arengukavas käsitletavad strateegilised eesmärgid ja neid toetavad meetmed suunatud haigla 

konkurentsipositsiooni hoidmisele ja tugevdamisele. 

2.4.1. Eesmärk: Kõrgel tasemel eriarstiabi, diagnostika- ja muude terviseteenuste osutamine 

koos haigusi ennetava ja tervist edendava tegevusega. Haiglatöö kvaliteedi parendamine ning 

üleriigiliste teenuste osakaalu suurendamine haigla tööstruktuuris. 

Meetmed: 

¤ Optimaalse mahu ja struktuuriga aktiiv- ja taastusravi ning sellega seotud terviseteenuste 

kontseptsiooni loomine koostöös Sotsiaalministeeriumiga. Protsessi sisuks on eelarvevahendite 

kasutamise tõhustamine ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse strateegilise 

juhtimise tugevdamine. 

¤ Sõltuvushaigustega patsientidele rehabilitatsioonikeskuse loomine koostöös Tervise Arengu 

Instituudi ja Justiitsministeeriumiga. 

31

¤ Uue terviseteenuste süsteemi (võrgustikupõhine ravi) ettevalmistustööde 

jätkamine koostöös Sotsiaalministeeriumi, Eesti Perearstide Seltsi, Viljandimaa Omavalitsuste 

Liidu ja Viljandi Linnavalitsusega. 

¤ Tervise infovahetussüsteemi funktsioonide rakendamine tervishoiuteenuste osutamise 

protsessis. Koostöö E-Tervise Sihtasutuse ja haigla infosüsteemi operaatorite vahel 

infovahetuse parendamiseks. 

¤ Õenduserialade tervishoiuteenuste kättesaadavuse laiendamine, tervisedendusliku nõustamise 

isikupõhisemaks muutmine, arstide vabastamine madalama kategooria teenuste osutamisest. 

¤ Patsientide rahulolu näitajate hindamine, küsitluse perioodiline läbiviimine 

kvaliteediindikaatorite hindamiseks haigekassa poolt juurutatud PATH-projekti raamis. Paanis 

on alustada aastaringselt toimuvate dialoogküsitluse korraldamist. 

2.4.2. Eesmärk: Organisatsiooni toimivuse ja osutatavate teenuse kvaliteedi parendamine 

kooskõlas koostööpartnerite (töötajad, patsiendid, rahastajad, asutaja) ootustega. 

Meetmed: 

¤ Kvaliteedi hindamist ja tagamist võimaldavate tegevuste omavahelise koostöö arendamine, 

nagu näiteks haigekassa poolt koordineeritud ravitöö hindamise indikaatorite ja haiglas toimiva 

tervise edendamise kontseptsiooni ning juhtimiskvaliteedi mudeli kriteeriumide ühendamine. 

¤ Igapäevatöös ettetulevate probleemide kaardistamine, olemasolevate võimaluste ja riskide 

hindamine, riskide vältimise plaani koostamine. 

¤ Tööanalüüsi läbiviimine kliinikute ja teenistuste juhtimise ja tööprotsessi korraldamise 

tõhustamiseks. 

¤ Patsientide kaebuste menetlemise süsteemi täiendamine, suurema tähelepanu pööramine 

suhtlemiskultuuri parandamisele ja empaatiavõime kasvatamisele. 

2.4.3. Eesmärk: Haigla põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks vajaliku personaliprotsessi 

juhtimine ja arendamine. 

Meetmed: 

¤ Personali planeerimine ja töötajate värbamine, nende töörollile vastava koolituse ja arengu 

tagamine. 

¤ Töötajate tunnustamine ja motiveerimine. Arenguvestluste regulaarne läbiviimine töötajate 

oskuste ja teadmiste arendamiseks ja nende oskuste võimalikult paremaks ärakasutamiseks 

organisatsiooni arendamisel. Motivatsioonisüsteemi arendamine. 

¤ Töötajate rahulolu uuringu süsteemne korraldamine kolmeaastase intervalliga. 

32

2.4.4. Eesmärk: Tõhusa kommunikatsiooniahela ja infotehnoloogia 

korraldusmudeli loomine haiglatöö propageerimiseks ja organisatsioonisiseseks suhtlemiseks. 

Meetmed: 

¤ Haigla mainekujunduskava järjekindel rakendamine kõigil tasanditel, avalikkuse laiem 

informeerimine haiglas toimuvast. 

¤ Toimepideva sise-, välis- ning kriisikommunikatsiooni mudeli rakendamine kooskõlas haigla 

vajaduste ja hädaolukorra seadusest tulenevate nõuetega. 

¤ Ühiskonna kaasamine arutelusse tervishoiu- ja rahvatervisepoliitika aktuaalsetel teemadel. 

Haigla aastapäevaürituse korraldamine, ajalooraamatu esitlemine, suurema avatuse ja isikut 

väärtustava suhtlemise süvendamine. 

¤ Haigla infosüsteemi arendamine kooskõlas tervise infosüsteemi riikliku arengukavaga. 

2.4.5. Eesmärk: Haigla põhitegevuseks vajaliku stabiilse finantspositsiooni tagamine ja 

optimaalsete tugiprotsesside korraldamine. 

Meetmed: 

¤ Haigla pikaajalist kestlikkust toetava eelarvepoliitika ja -strateegia instrumendi koostamine, 

sihtasutuse võimaluste ja riskide hindamine, finantstasakaalu hoidmiseks rahavoogude 

planeerimine. 

¤ Sotsiaalministeeriumi vastutuses oleva „Tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamine“ 

alusel ja Vabariigi Valitsuse poolt eraldatud CO2 kvoodi müügi ressursside plaanipärase 

kasutamise ja korrektse aruandluse tagamine. 

¤ Abi- ja tugiprotsesside töökorralduse, inimressursi ja varade haldamise optimaalsuse ning 

tulemuslikumaks kasutamiseks vajalike tegevuste juurutamine. 

¤ Hankeprotsesside süsteemne korraldamine, riigihangete e-keskkonna kasutamine, 

elektroonilise halduspäeviku rakendamine ressursside kokkuhoiu ja operatiivsuse eesmärgil. 

Arengukavaliste eesmärkide täitmine toimub läbi juhatuse tegevusplaani, kus iga-aastased 

tegevused on planeeritud kooskõlas majandusaasta eelarveliste võimalustega. Koostatud on 

rahavoogude prognoos aastani 2032. 

2.5. Võtmeprotsess ja sellega seotud tegevused 

Pidades silmas haiglategevuse strateegiat, on haigla juhatus protsessimudeli koostamise käigus 

määratletud ka haiglategevuse võtmeprotsessid aastateks 2012-2014. 

33

Viljandi haigla juhatuse võtmetegevuseks on kujundada aktiivravi ja esmatasandi 

tervishoiuteenuste süsteemset arengut Viljandimaal ning teha aktiivselt koostööd perearstide ja 

kõrgema etapi eriarstiabi osutava ülikoolihaiglaga. 

¤ Võtmeprotsessi käigus valmistatakse ette teeninduspiirkonna ravimahtudele vastavat uue 

aktiivravihoone eelprojekti, mis on kooskõlas haiglavõrgu optimeerimise plaaniga ja 

terviseteenuste süsteemi väljakujundamisega maakonnas. 

¤ Vastavalt Sotsiaalministeeriumi tingimustele vaadatakse läbi teenuste mahud ja viiakse 

funktsionaalsesse arengukavasse töömahtude parandused, mis on täielikus vastavuses ERDF 

struktuurfondide taotlusdokumentidega. 

¤ Korrigeeritud ravimahtude ja -võimsuste baasil koostatakse SA Viljandi Haigla funktsionaalse 

arengukava meditsiinitehnoloogia ja arhitektuurse projekti täiendus, mis on eelduseks 2013. 

aastal valmivale eelprojektile. 

¤ Koostöös Sotsiaalministeeriumi, terviseameti, haigekassa ja perearstide seltsi esindajatega 

töötatakse välja jätkusuutlikku tervishoiukorralduse süsteemi maakonnas. 

Planeeritav süsteem hõlmab eriarstiabi, erakorralise meditsiini, kiirabi ja peremeditsiini 

arengukontseptsiooni: 

¤ Aktiivravi - maksimaalselt 100-120 ravivoodiga, mis jaguneb: 

- sisekliinik, sh lapsed ja taastusravi; 

-kirurgiakliinik, sh operatsiooniplokk, intensiivravi ning sünnitusabi ja günekoloogia; 

¤ Ambulatoorne ravi ehk polikliinik 

¤ EMO, st vastuvõtt ja kiirabi 

¤ Meditsiinilised tugiteenistused: 

- diagnostika (radioloogia ja funktsionaaldiagnostika); 

- laboriteenused 

- patoloogia 

- haiglaapteek 

¤ Mittemeditsiinilised tugiteenistused 

¤ Muud ruumid ja üldpinnad 

Kokku ca 10 000 m2 

¤ Rahastamine 

Teostatuse-tasuvuse analüüsi (TTA) alusel kujuneb uue aktiivravihoone orienteeruvaks 

maksumuseks ca 18 miljonit eurot, pluss sisustus, hoonealuse maa ost jm kulud, kokku 21-23 

miljonit eurot. 

Vana hoone lammutamiskulud on arvestatud 0-väärtusega, kuna ehitusspetsialistide hinnangul 

katab saadav toore (metall + killustik) kulud ligikaudu ots-otsaga. 

34

Arvestades tervishoiuteenuste arenguperspektiivi, on uus aktiivravihoone plaanitud rajada 

ühtsesse geograafilisse asukohta esmatasandi tervisekeskusega Viljandi linnas. Koostöös 

Sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja perearstide seltsi ning Viljandi linnaga koostatakse uue 

terviseteenuste kompleksi ideekavand (aktiivravihaigla ja esmatasandi tervisekeskusekeskus 8- 

12 perearstile) rajamiseks. 

Esmatasandi tervisekeskuse funktsionaalne arengukava valmib perearstide seltsi töögrupis 

2012.a esimeses pooles. Vastavalt osapoolte heakskiidule koostatakse eelprojekt 2013.aastal. 

Eeldusel, et uus koostöömudel ületab Sotsiaalministeeriumi huvikünnise ning jõuab EL 

struktuurifondi meetmetest rahastatavate objektide loetellu, saab arvestada struktuurifondist 

laekuva kattega ca 60-70% ulatuses. Haigla võib võtta kohustuse kogu kompleksi rajamiseks 

vajaliku omaosaluse katmiseks haigla ressurssidest (omavahendid +laenuvahendid) ning ehitada 

valmis kogu kompleks tingimusel, et perearstid katavad haigla kulud rendiga. Hilisemalt võivad 

perearstide ruumid jääda kas haigla omandisse, mida kasutatakse üüripinnana või siis toimub 

ruumide väljaostmine vastavalt kokkuleppele. 

Võttes aluseks Eesti Haigekassa tulude ja kulude arenguprognoosi aastateks 2000–2030 ning 

Maailma Terviseorganisatsiooni tähelepanekuid, saab väita, et tervishoiukulud võtavad 

tulevikus järjest suurema osa riigi sissetulekutest ning tehnoloogia areng ja muutused 

tervishoiuteenuste kasutamises survestavad kulusid oluliselt rohkem kui senini ohuteguriks 

peetud rahvastiku vananemine ja tööealiste isikute väljaränne. 

Tulenevalt eelnimetatud asjaoludest on maakondliku aktiivravi mahu ja struktuuri ning 

eriarstiabiteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse säilitamine võimalik üksnes siis, kui suudetakse 

ülemahulise amortiseerunud infrastruktuuri asemele rajada kaasaegne innovaatiline 

tervishoiuteenuste terviklik süsteem. 

Eesti Haigekassa arengukavas aastateks 2012-2015 kirjeldatud eesmärgiks on pöörata 

tähelepanu teenuste sisulisele küljele, keskendudes teenuste kvaliteetsele osutamisele, 

geograafilise ja ajalise kättesaadavuse saavutamisele ning ressurssi kasutamise optimeerimisele. 

Sellest tulenevalt on Viljandi haiglal riigi poolt asutatud üldhaiglana soov aidata kaasa kogu 

terviseteenuste süsteemi strateegilise suuna kujundamisele ja uue elujõulise tervishoiuteenuste 

korraldamise mudeli rakendamisele maakonnas. Kooskõlas nii Viljandi maakonna kui kogu 

Eesti maapiirkondade demograafilise situatsiooniga, muutub üldhaiglate majandamine järjest 

35

pingelisemaks, sest tervishoiuteenuste struktuuris peegeldab kasvutendentsi üksnes 

hooldusraviteenuste maht. 

Lähtudes Riigikontrolli auditis tehtud ettepanekutest Eesti haiglavõrgu jätkusuutlikkuse 

parandamiseks ning perearstisüsteemi efektiivistamiseks ning Sotsiaalministeeriumi jaoks Eesti 

Haigekassa ja Maailma Terviseorganisatsiooni poolt koostatud aruandest „Võimalused Eesti 

tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks” (autorid S.Thomson, A.Võrk, T.Habicht, 

L.Rooväli, T.Evetovits, J.Habicht) täheldatud seisukohtadest, on Viljandi haiglal juhatuse 

ülesandeks jätkata raviteenuste infrastruktuuri ratsionaliseerimist ja kaasajastamist. 

Selle strateegia raames koondatakse kõik pikaajalise raviperioodiga teenused, sh hooldusravi ja 

sõltuvushaigete rehabilitatsioon, Jämejala kinnistule. Vabariigi Valitsuse poolt haiglale 

eraldatud CO2 kvoodimüügiraha ja Sotsiaalministeeriumi vastutuses oleva „Tervishoiu ja 

hoolekande infrastruktuuri arendamine“ eelarve alusel haiglale eraldatud ressursside abiga 

rekonstrueeritakse ja ehitatakse kahte mahukat objekti Jämejala ravikorpusesse 2012. aastal. 

Mõlemad kompleksid valmivad käesoleva aasta lõpus ja on haigla arengut toetavaks 

lahenduseks kiiresti väheneva ja vananeva elanikkonnaga maakonnas. 

2.6. Haigla funktsionaalne areng ja selle mõõdupuud 

Viljandi haigla juhtkonna eesmärgiks on leida ratsionaalne lahendus kehtiva haiglavõrgu 

arengukava ja de facto olemasoleva arenguperspektiivi vahel. 

Haigla poolt osutatavate tervishoiuteenuste liikide määratlemisel ning ravijuhtude arvu 

prognoosimisel lähtutakse nii maakonna elanikkonna demograafilistest aspektidest kui teostatud 

teenuste struktuurist ning üldisest finantsmajanduslikust situatsioonist. Tulenevalt prognoosi 

metodoloogiast, mille alusel saadakse konkreetne voodivajaduse prognoos erialade kaupa, on 

valdav seisukoht statsionaarse ravi vähenemise ning ambulatoorse ravi ja päevameditsiini osa 

tõusule. 

Lisaks ravivoodite arvule, mis vastavalt arengukavale väheneb, mõõdetakse haigla töö 

optimaalsust ja efektiivsust veel mitme olulise näitaja – voodihõive, -käibe ja -koormuse, 

keskmise haiglasviibimise jms kaudu. 

Haigla liik määrab, missuguseid tervishoiuteenuseid võib haiglas osutada. Arengukavas esitatud 

prognoosid põhinevad SA Viljandi Haigla funktsionaalses arengukavas (kinnitatud 2003) 

esitatud andmetel, millega määratletakse haigla arenguperspektiivid aastani 2015. Arvestades 

muutusi Eesti majandussituatsioonis ja Viljandimaa elanikkonna demograafilistes aspektides 

ning sellest lähtuvat vajadust teha muudatusi tervishoiuteenuste mahus ja struktuuris, 

tervishoiuala töötajate vajaduste määratlemises 

36 

ning ravijuhtude arvus, tuleb uue

aktiivravikompleksi planeerimisel sisse viia muudatused haigla funktsionaalse arengukava 

lähteandmete prognoosis. Uus arenguprognoos koostatakse viimaste aastate ravijuhtude arvu 

prognoosi alusel. Teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku hulga töötajate kindlaksmääramisel 

lähtutakse Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud seadus- ja määrusandlusest, samuti arstlike 

erialade arengukavadest ning haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi koostöös erialanõunike 

andmete analüüsist ja prognoosist ning statistikaameti andmest elanikkonna suhtelise jaotuse 

kohta maakonniti. 

Statistika alusel otsustades pole kümne aasta perioodis oluliselt muutunud arstide ja õdede 

prognoos, sest vaatamata ravivoodite arvu vähenemisele kasvavad mitmete muude tervisega 

seotud teenuseliikide mahud (hooldus-, taastus- ja järelravi, samuti ambulatoorne- ja päevaravi) 

ning muutub ka funktsionaalsus (EL standardid ja jaotused). 

2.6.1. Juhtimine 

Viljandi haigla on usaldusväärne raviasutus, kes pakub patsientidele kvaliteetset 

tervishoiuteenust ja sõbralikku teenindust ning töötajatele turvalist ja stabiilset töökeskkonda. 

Viljandi haigla jaoks on oluline patsiendikesksuse süvendamine läbi haiglakeskkonna avatuse 

suurendamise. Eesmärgiks on saavutada maksimaalne patsientide rahulolu ja lojaalsus, tõstes 

töötajate vastutustunnet ja empaatiavõimet ning parendades haiglahoonete väljanägemist. 

Haigla mainekujundamises kasutatakse veelgi enam planeerimist ja meeskonnatöö 

väärtustamist. Juhtimisalases ülevaates hinnatakse: 

¤ kuivõrd on haigla suutnud tasakaalus hoida ja rahuldada kõikide huvigruppide vajadusi 

(töötajad, patsiendid, rahastajad, paikkonna esindajad); 

¤ kui selged on olnud haigla missioon, visioon, eesmärgid ja väärtused ning kuivõrd on 

meeskondlikult neist kinni peetud; 

¤ missugused on arenguvajadused, parendustegevuse valdkonnad ja prioriteedid edaspidiseks; 

¤ kas on toimunud patsientide süsteemsed rahulolu-uuringud ning kaebuste ja ettepanekute 

menetlemine. 

2.6.2. Personal 

Personal on tervishoius järjest kasvava väärtusega intellektuaalne ressurss. Viljandi haiglas on 

koostatud personaliprotsessi juhtimise kava aastani 2014. Nimetatud prognoos ei koosne vaid 

aritmeetilistest koosseisude arvutamistest, vaid ka personali võimalikest arengutest, koolitustest 

ning koostöövõimalustest erinevate haridus- ja koolitusasutustega. Samuti on koostamisel 

arvestatud praegust haigla personali jaotust, tervishoiuteenuste prognoosi ja arstide ning õdede 

erialade arengukavasid. 

37

Isegi kui patsientide ravivajadus tulevikus kasvab, on tervishoiu rahastamise praeguse 

korralduse juures teenuste kogumaht piiratud haigekassa eelarvega. Kuigi ravivoodite arv 

perspektiivis väheneb, on leitud, et aktiivravivoodite vähenemine ei tähenda, et peaks 

vähendama tervishoiuala töötajate arvu, kuna töö iseloom muutub üha intensiivsemaks. Samas 

ei sobi Viljandi haigla personali praegused mahud, nende prognoosid lähiaastateks ning 

tervishoiutöötajate arengukavade andmed omavahel kokku. Väärmõistmist tekitab 

tervishoiutöötajate (eriti arstide ja sellest sõltuvalt ka õdede) arenguprognoosides ka see, et 

vastavalt rahvusvahelisele käsitlusele arvestatakse arstide vajadust suhtarvuna rahvastiku 

koguarvust, mitte teenuste mahust. 

Viljandi haiglas on keskmiselt arstide-õdede suhe 1:3, kuid vastavalt Euroopa standarditele 

peaks suhtarv olema vähemalt 1:4. Seoses õdede ja ämmaemandate iseseisva töö osatähtsuse 

kiirele kasvule, planeerib Viljandi haigla õendustöötajate arvu suurendada. Personaliprotsessi 

juhtimises suunatakse pearõhk tööjõu värbamisele, olemasoleva personali väärtustamisele, 

meeskondliku kollegiaalsuse arendamisele ning infokorraldusele. Samavõrd oluliseks 

tegevuseks on töötajate pidev arendamine, nende rahulolu või rahulolematuse regulaarne 

väljaselgitamine. 

Viljandi haiglas on olemas valdavalt paikne konkurentsivõimeline tööjõud, kuid tulenevalt 

tervishoiuala töötajate vananemisest, on haiglal oluline uute noorte erialaspetsialistide 

värbamine ning olemasoleva personali täiendkoolitamine. Viljandi haiglal on positiivne maine. 

Rõhuasetus on infol haigla perspektiivse terviseteenuste süsteemi loomisest koos uue 

aktiivravihoone rajamisega, mis loob eeldused tervishoiutöötajate naabermaakondadest siia 

tööleasumiseks. Hea võimaluse selleks annab koostöö ülikooli arstiteaduskonnaga, mis kätkeb 

endas arstitudengitele residentuuribaasiks olemist ning laiahaardelist koostööd tervishoiu 

kõrgkoolidega. Sihiks on kujundada regulaarne koostöövõrgustik kohaliku perearstisüsteemiga 

ja ülikooli kliinikumiga, mis tõstab teenuste kvaliteeti ning süvendab patsientide usaldust. 

Edasise arengu potentsiaaliks on haigla põhiväärtuste ja missiooni süvendamine ning juhtkonna 

oskus siduda haigla arengueesmärgid töötajate arenguvajadustega. 

2.6.3. Konkurentsivõimeline ja arenev töökeskkond 

Viljandi haigla arengu seisukohalt on oluline konkurentsivõimelise töökeskkonna tagamine. 

Selleks tuleb leida võimalused olemasolevate haiglahoonete rekonstrueerimiseks ning 

infrastruktuuri, meditsiinitehnoloogia ja töötingimuste kaasajastamiseks. Toetada igakülgselt 

koostööd kõrgema etapi haiglatega, mille eesmärgiks on vahendite otstarbekam kasutamine ning 

patsienditeeninduse ühtlustumine. Üha olulisemaks muutub koostöö perearstidega. Pidev töö- ja 

olmekeskkonna parendamine ja uute tegevusvõimaluste lisandumine loob eeldused 

konkurentsivõimelise töötasu korral uute erialaspetsialistide tööleasumiseks. 

38

2.6.4. Eelarvestrateegia ja -poliitika 

Viljandi haigla eelarvestrateegia on suunatud pikaajalise ja järjepideva eelarvepoliitika 

kujundamisele, mille alusel suunatakse kliinikute ja teenistuste arengut ja majanduslikku 

tulemuslikkust. 

Lühema ajaperspektiiviga eelarvestrateegia kajastab kolmeks järgnevaks aastaks kavandatud 

eelarvepoliitilisi põhimõtteid, mis on tihedas seoses juhatuse tegevusplaaniga ja mida 

täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, et tagada pidev kolmeaastane arenguperspektiiv. 

Eelarvestrateegia kujundamise aluseks on eelneva perioodi tegevus- ja majandusanalüüs, sh 

alaeelarvete tulude prognoos, riigi tervishoiupoliitika hetkeolukord ja arenguprognoos ning 

haigla lähiaastate arenguprioriteedid. Lisaks igapäevaseks tegevuseks vajalike finantsressursside 

planeerimisele on pikaajaliste eesmärkide tarbeks planeeritud investeeringute tasakaal ning 

koostatud haiga rahavoogude prognoos ajavahemikuks 2012-2032. 

Haigla arengustrateegiat peegeldavad visiooni saavutamise sammud, nagu muudatuste 

mõistmine, töötajate kaasamine, sage sisemiste toimenäitajate analüüsimine, samuti 

võrdlusanalüüs oma haigla sees ja teiste sama liigi haiglatega. Poliitika ehedaks väljundiks on 

reeglid ja juhised kogu haigla plaanide elluviimiseks ning oma struktuuriüksuse töötajate 

arusaamade ühtsuse kindlustamine. 

2.6.5. Patsiendi- ja perekeskse tervishoiuteenuse osutamine, ravikvaliteet ja kättesaadavus 

Ravikvaliteet Viljandi haiglas on reeglina oluliselt kõrgem kui üldlevinud üksikfaktidel ja sageli 

põhjendamatutel ootustel tuginev kriitiline foon. 

¤ Ravikvaliteedi oluline osa on suhtluskvaliteet, mille paranemine põrkub järjest enam 

vastuolule väheneva ajaressursiga teenuseühiku osutamiseks. Haigla juhtkonna rolliks on nii 

töötajaskonna suunamine hea teenindustava suunas, kui ka patsientide ja nende lähedaste 

teadlikkuse suurendamine ja parem informeerimine. Selleks kasutatakse erinevaid infokanaleid, 

– nii elektroonilisi (kodulehekülg) kui paberkandjal (infolehed, -voldikud, 

ajakirjandusväljaanded). 

¤ Ravikvaliteedi teiseks tähtsaks osaks on patsiendiõpetuse ehk tervisedenduse laialdasem 

rakendamine, mille võimaldab õdede suurem panus sellesse tegevusse. 

¤ Kolmanda ravikvaliteedi olulise komponendi - personali kvaliteedi ja täiendõppe - osas on 

Viljandi haigla heas seisus võrreldes üleriigilise fooniga. Viimastel aastatel on täienduste mahtu 

piiranud kasin valik, mistõttu kasvab töötajate soov saada täiendõpet välisriigis, mis on oluliselt 

ressursimahukam. 

39

Ravikvaliteedi hindamise aluseks on järk- järguline kvaliteediindikaatorite väljatöötamine 

ning kasutuselevõtmine ning infektsioonikontrolli-alase tegevuse süvendamine. Seetõttu 

hoitakse järjekindlalt tähelepanu all arsti- ja õendusala probleemjuhtumeid, korraldatakse 

sagedamini suuri visiite ning arutatakse keerulisi haigusjuhte. 

Eesmärgiks on jõuda 2013. aasta alguseks olukorrani, kus igal kliinikul on koostatud oma 

arengukava, mis kajastab lisaks sisulisele tegevusele ka personaliarendust ja 

finantsmajanduslikku toimetulemise mehhanismi. Ülemarstide kohustuseks on jälgida ja hinnata 

struktuuriüksuse tulemusi ajaperioodis ning tagada oma kliiniku alaeelarve tasakaal, samuti 

eristada konkreetsed lähiülesanded ja pikemaajalised eesmärgid. Plaanis on siduda 

motivatsioonitasu maksmine kliinilise üksuse tulemuslikkuse näitajatega. 

Oskuslik teenuste marketing ja olemasoleva ressursipotentsiaali rakendamine ning haigla 

erinevate võimaluste baasil uute teenuste loomine kindlustavad Viljandi haigla järjepideva 

arengu ning tuntuse maineka üldhaiglana. 

2.6.6. Olme- ja teenindusstandard 

Viljandi haigla sooviks on nii oma patsientidele, külastajatele kui personalile pakkuda 

võimalikult kõrget olme- ja teenindusstandardit. Selle eesmärgi nimel: 

¤ parandatakse patsiendi informeeritust nii ravitöö korraldusest kui patsiendi seisundi 

dünaamikast; 

¤ parendatakse olemasolevate vahendite piires ruumide olmet ning arendatakse n.ö 

hotelliteenust (toit, pesu, hügieen, lisateenused, nt internet, transport, perepalatid jm); 

¤ tõstetakse kliinilise informatsiooni operatiivsust ja arendatakse e-tervise teenuseid, tagamaks 

patsiendile vähima ajakuluga diagnostika ja ravi; 

¤ korraldatakse otstarbekalt tugiteenuste tööd, loomaks soodsaid tingimusi põhitegevuseks; 

¤ luuakse soodsad tingimused tervishoiutöötajate pädevusnõuete täitmiseks ning 

professionaalse arengu ja karjääri planeerimiseks; 

¤ seatakse eesmärgiks tagada personalile meeldivad töötingimused ja turvaline töökeskkond; 

¤ otsitakse võimalust lisada motivatsioonisüsteemi motivatsioonitasu maksmise süsteem, mis on 

otseseoses tegevuse tulemlikkuse ja teeninduse kvaliteediga. 

2.6.7. Tervishoiuteenused 

Riikliku tervishoiupoliitika üheks eesmärgiks on suurendada ambulatoorse, sh päevaravi, ja 

vähendada statsionaarse teenuse osakaalu. Prognoositud ravijuhtude arv ravitüüpide kaupa 

näitab, et ravijuhtude koguarv, mis majandusbuumi perioodil kiiresti kasvas, on enam-vähem 

stabiliseerunud ja muutub teenuste struktuur. 

40

SA Viljandi Haigla osutab tervishoiuteenuseid vastavalt tegevuslubadele. Erisusena osutab 

Viljandi haigla piirkondliku haigla tasemel psühhiaatriateenuseid, olles ainuke sundravi ning 

tahtest olenematu tuberkuloosiravi pakkuja. 

Alates 2012. aastast on avatud ambulatoorse sundravi teenus ning arendamisel sõltuvushaigete 

rehabilitatsiooni pädevuskeskus. 

Kaalumisel on diabeedikeskuse loomine, kus lisaks endokrinoloogiale on suur roll õendusabil. 

See võimaldab patsientidel aktiivselt osaleda oma tervise taastamise protsessis ning saada 

vajalikke oskusi ja teadmisi iseenda või oma lähedase haigusega toimetulekuks. 

Alljärgnev tabel annab ülevaate tervishoiuteenuste prognoositavatest mahtudest kuni aastani 

2014. Lihtsustamaks võrdlust hetkeolukorraga, on lisatud ka 2013. ja 2014. aasta 

tervishoiuteenuste prognoositavad mahud. 

Tabel 9. Tervishoiuteenuste prognoositavad mahud kuni aastani 2014. 

Ambulatoorne arstiabi Statsionaarne arstiabi 

Ravijuhud Ravijuhud 

2011 2012 2013 2014 2011 2012 2013 2014 

Kirurgia 11891 11774 11650 11650 1478 1290 1350 1350 

Üldkirurgia 11429 11317 11200 11200 1478 1290 1350 1350 

Päevaravi 462 457 450 450 

Otorinolarüngoloogia 3233 3201 3300 3300 

Otorinolarüngoloogia 3036 3006 3100 3100 

Päevaravi 197 195 200 200 

Neuroloogia 3619 3583 3600 3600 

Oftalmoloogia 4066 4025 4100 4100 

Sünnitusabi ja 

günekoloogia 10234 10132 10150 10150 829 797 780 780 

Muu sünnitusabi ja 

günek. 9784 9686 9700 9700 428 397 400 400 

Päevaravi 450 446 450 450 

Sünnitused 401 400 380 380 

Pulmonoloogia 2651 2624 2650 2650 229 221 210 200 

Dermatoveneroloogia 4653 4606 4700 4700 

Pediaatria 1397 1381 1400 1400 792 749 750 750 

41

Psühhiaatria 6337 6274 6300 6300 1192 1180 1100 1200 

Teraapia 10018 10853 11140 11140 2237 2118 2200 2200 

Endokrinoloogia 2343 2320 2400 2400 

Reumatoloogia 557 1451 1600 1600 

Gastroenteroloogia 281 278 300 300 

Kardioloogia 3306 3273 3300 3300 

Sisehaigused 3493 3493 3500 3500 2237 2118 2200 2200 

Päevaravi 38 38 40 40 

Esmane järelravi 148 144 150 150 

Taastusravi 1627 1611 1600 1700 181 168 200 190 

ERIALAD KOKKU 59726 60064 60590 60690 7086 6667 6740 6820 

Haiguste ennetus 2728 2728 2725 2725 

Noorte repr.terv.projekt 2019 2019 2000 2000 

Emakakaelavähi 

varajane avastamine 326 326 325 325 

Kuulmisskriining 383 383 400 400 

Hooldusravi 719 719 800 900 512 538 900 1066 

KOKKU 63173 63511 64115 64315 7598 7205 7640 7886 

Tabeli koostamise aluseks on kehtiv SA Viljandi Haigla Funktsionaalne Arengukava 2003. aasta 

I osa, samuti teadaolevad ravimahud. 

Sundraviteenuste statsionaarses osas sõltub teenuse kasv või kahanemine otseselt riiklikust 

tellimusest, ambulatoorse teenuse osas sobiliku patsiendikontingendi olemasolust. 

Rehabilitatsiooniteenused on samuti raskesti prognoositavad tänu riikliku tellimuse väga suurele 

kõikumisele viimastel aastatel. 

Erihoolekandeteenused on küsitava jätkuperspektiiviga, kuna riiklikult on eelisarendatav AS 

Hoolekandeteenuste poolt pakutav. 

2.6.8. Tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamine 

Eesti tervishoiukorraldus on jõudnud punkti, kus ainuüksi regulatsioonid ei ole piisavaks 

garantiiks tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel. Loodud on hulk juriidilisi kvaliteedi 

parandamise nõudeid, vähe on aga arendatud vabatahtlikke kvaliteedi parandamise programme 

ja projekte, mis oleksid suunatud just protsessidele ja reaalselt saavutatavale kvaliteedile. 

Tervishoiuteenuste kvaliteedi arendamise perspektiivi kitsendab asjaolu, et arstiabi 

finantseerimine põhineb käesoleva ajani kvaliteedi miinimumstandarditel baseeruvate teenuste 

42

ostu-müügitehingutel, mis ei motiveeri tervishoiuteenuse osutajaid tegelema 

vabatahtliku süstemaatilise kvaliteediarendusega. Haigekassa arengukava näeb ette sarnaselt 

esmatasandiga hakata tulevikus rahastama kvaliteedisüsteemiga ühinenud tervishoiuteenuste 

osutajaid eriarstiabis. 

Eraldi määratlemist vajavad struktuuri, protsessi ja tulemuste kvaliteedi hindamine: 

¤ Struktuuri kvaliteedi tagamise nõuded kujutavad norme teenuse osutajale, st inimestele, 

hoonetele, ruumidele, sisseseadele. Vastav valdkond on määratletud õigusaktidega. 

¤ Protsessi kvaliteedi tagamise nõuded kehtestavad reeglid teenuse osutamise viisile. Ka see 

tegevus on suures osas reguleeritud juhendite ja hea tava järgimisega ravis. 

¤ Tulemuste kvaliteet tähendab ennekõike erinevate osapoolte ootuste kooskõla. See valdkond 

on kaetud üksnes osapoolte omavaheliste kokkulepetega ja nii peavadki teenuse tarbijad, 

teenuse osutajad ja teenuse rahastajad omavaheliste ootuste paketi kokku leppima. Seetõttu 

pööratakse Viljandi haiglas arvestusväärset tähelepanu kvaliteedijuhtimise põhimõtete 

integreerimisele igapäevatöösse. Tulemuste kvaliteedi hindamiseks planeeritakse 2013. aastal 

hakata süsteemselt kasutama vabatahtlikke enesehindamise vorme, mida saab vaadelda 

kvaliteedi arendamise võimalustena. Selleks on tervise edendamise standardite rakendamise 

hindamine (TEH), haiglate tegevuse hindamise metoodika kasutamine (PATH) ning kogu 

süsteemi tööd kirjeldava organisatsioonilise täiuslikkuse mudeli juurutamise (EFQM). Viljandi 

haigla eestvedamisel lülitakse üldhaiglad Eesti haigekassa juhitud haiglate tegevuse kvaliteedi 

hindamise mudelisse PATH (Performance Assessment Tools for Hospitals). 

2.6.9. Kommunikatsioon 

Haigla kommunikatsiooniprotsessis tuleb rõhku panna nii välis- kui sisesuhtlusele, liikudes üha 

enam läbipaistvuse ja mobiilsuse suunas. Plaanis on edasi arendada kodulehekülge, laiendada 

sealset kontaktide valikut ning kasutada rohkem fotosid. Samuti jätkatakse traditsiooniliste 

infokandjatega – haigla ajaleht, infovoldikud. Meediakanalitega jätkatakse senist avatud 

suhtlust, mis sisaldab endas nii pressiteadete edastamist kui kiireid ja läbimõeldud vastuseid 

infopäringutele. Rakendamisel on ühtne e-posti aadresside süsteem. 

2.6.10. Majanduslik jätkusuutlikkus 

Kui varem oldi arvamusel, et tervishoid on tegevusala, millele tuleb kulutada nii palju kui 

võimalik ja kasu sellest on igal juhul, siis nüüdseks on arusaamad muutunud ja aktuaalne on 

küsimus, kuidas tervishoid võimalikult tõhusalt toimima panna ja kuidas rakendada 

kvaliteedijuhtimissüsteemi. Piisavad rahalised vahendid on teenuse osutamise eeltingimuseks. 

Iga osutatud tervishoiuteenus on tasuline, olenemata sellest, kes on maksja. Iga üksuse eesmärk 

43

on teenuste osutamise kaudu tulu teenimine. 

Tabel 10. SA Viljandi Haigla tulude ja kulude prognoos aastani 2014. 

AASTA TEGEVUSTULUD TEGEVUSKULUD 

2012 15 139 000 14 763 000 

2013 14 940 000 14 670 000 

2014 16 278 000 14 680 000 

Teenuse osutamiseks on vaja kanda kulusid, mis tervishoiuteenuse osutamisel on teatavasti 

suured. Seega tuleb järjest sihikindlamalt otsida teid, kuidas oma tööd kulusäästlikumalt 

korraldada. 

2.6.11. Investeeringute kava 

Investeeringute kava koostamisega aastateks 2012-2014 alustati 2011. aasta lõpus. Edaspidi, 

arvestades Euroopa Liidu struktuurfondide poolt pakutavaid võimalusi aastateks 2014-2020 

ning samal ajal haigla omanduses oleva vara amortiseerumist, on koostatud pikem 

investeeringute prognoos, mis kätkeb endas eelkõige suuremahulisi investeeringuid 

aktiivravihoone kaasajastamisse ning selle tarbeks vajalikesse meditsiiniseadmetesse kooskõlas 

teostatavuse tasuvuse analüüsile. 

Tabel 11. Planeeritavad investeeringumahud aastateks 2012-2014. 

Aasta Investeeringu maht 

2012 3 362 000 

2013 1 667 000 

2014 3 800 000 

2012. aasta investeeringute maht on 3 361 690 eurot, suuremad objektid on 

¤ õendus- ja hooldusteenuste kvaliteedi ja infrastruktuuri parenduseprojekti II etapis rajatav 

hoone 1 844 516 eurot; 

¤ CO2 kvoodimüügirahaga ravikorpuse energiatõhusamaks rekonstrueerimine 906 512 eurot; 

¤ põhivara soetamiseks kasutatavad liisinglepingud 360 710 eurot ja muud põhivara soetused 

249 952 eurot. 

2013. aastal on planeeritud investeeringuid 1 667 000 euro ulatuses, millest meditsiinitarvikute 

uuendamiseks kulutatakse 667 000 eurot, uue aktiivravihoone detailplaneeringu ja 

eelprojekteerimise tarbeks 1 000 000 eurot. 

44

2014. aasta investeeringute plaan on 3 800 000 eurot, millest 2 240 000 eurot planeeritakse 

kasutada uue aktiivravihoone projekteerimistöödeks. Ravi jm terviseteenuste osutamiseks 

vajaliku inventari soetuseks on planeeritud 1 156 000 eurot. 

Käesoleval ajal suunatakse haigla omavahendeid investeeringud ca 5% haigla aastaeelarvest. 

Eeltoodu näitab, et Viljandi haigla, sarnaselt kogu Eesti haiglavõrguga, pole suuteline iseseisvalt 

oma amortiseerunud aktiivraviteenuste infrastruktuuri parendama. Viljandi haigla aktiivravi 

infrastruktuuri parendusse suunatava investeerinu kulu on hinnanguliselt kuni 23 miljonit eurot. 

Konkreetne tegevus koos investeeringuvajaduse ja orienteeruva tegevuskava ning eelprojektiga 

esitatakse nõukogule 2013. aasta teisel poolaastal. Nimetatud tegevusele piisava 

rakenduskõlbulikkuse tagamiseks on koostatud ka 20 aasta rahavoogude prognoos. 

3. Arengukava aastateks 2012-2014 koostamise alused 

Viljandis haigla arengukava koostamisel on aluseks on võetud: 

• Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Elektrooniline Riigi Teataja: riigiteataja.ee; 

• Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine Eestis. Tallinn: Sotsiaalministeerium: 2005; 

• Erialade arengukavad ja SA Viljandi Haigla Funktsionaalne Arengukava; 

• Viljandi piirkonna rahvastikuanalüüs ja prognoos aastani 2012; 

• Osaliselt Eesti haiglavõrgu arengukava 2002 (milles on arvestatud ka 2000. aastal 

Rootsi tervishoiuekspertide koostatud Eesti tervishoiusüsteemi analüüsiga „Hospital 

Master Plan 2015“); 

• Arstlike erialade arengukavad ja haigla liikide nõuded; 

• Riigikontrolli aruanne Riigikogule “Haiglavõrgu jätkusuutlikkus” Tallinn: 2010 ja 

„Eesti perearstisüsteemi suutlikkus” Tallinn: 2011. 

• WHO, EHK, SM aruanne “Eesti tervisesüsteemi toimivusest ja selle rahalisest 

jätkusuutlikkusest”. Tallinn: 2010; 

• Haigekassa nõukogu otsus nr 12, 17. septembril 2010.a, millega kinnitati „Eesti 

Haigekassa 4 aasta kulude ja kulude katteallikate planeerimise põhimõtted aastateks 

2011–2014“; 

• Kliinikute arengukavad; 

• Kaheksa sammu inimese tervise heaks - Eesti õenduse ja ämmaemanduse 

arengustrateegia 2011 - 2020. Tallinn: Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing: 

2011. 

45

4. Lõpetuseks 

Arengukava käsitatakse kui organisatsioonile suunatud dokumenti ja sellest tulenevalt on ka 

koostamise protsess iga kolme aasta möödumisel oluliselt põhjalikum. Olemasoleva arengukava 

vorm on oma aja ära elanud, mistõttu alustatakse uue arengudokumendi aluste ja põhimõtete 

väljatöötamist käesoleva aasta teises pooles. Aastate 2013-2015 vahemikku jääva 

arengudokumendi koostamine algab valdkondade kirjeldamisega, milles osalevad kõikide 

struktuuriüksuste juhtisikud läbi erinevates töögruppides osalemise. Nimetatud arenguperioodi 

kaardistamisel kasutatakse taas SWOT-analüüsi, toomaks välja nii positiivsed kui negatiivsed 

ilmingud ja trendid haigla hetkeseisus. Töögrupid analüüsivad ka eelmise arengukava 

eesmärkide täitmist. 

Kirjeldatud olukorrast kasvavad välja eesmärgid järgmiseks arengukava perioodiks (2013-2015) 

ning nende eesmärkide saavutamiseks rakendatavad tegevused. 

Käesoleva arengukava kokkuvõtteks saab öelda – siia on püütud kavandada tegevusi ja samme, 

mille realiseerimine on realistlik nii ajalisi kui rahalisi ressursse arvestades. Juhatus on võtnud 

kohustuse läbi strateegilise planeerimise ja sobiva ravipoliitika kujundamise kanda lisaks 

finants- ja majanduslikule vastutusele ka sotsiaalset vastutust arengukava elluviimise eest, 

arvestades majanduse üldisi võimalusi 

Koostajad 

46

SA Viljandi Haigla arengukava 2012-2014

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?