Hr Juhan Parts Minister Majandus- ja ... - Konkurentsiamet
Hr Juhan Parts Minister Majandus- ja ... - Konkurentsiamet
Hr Juhan Parts Minister Majandus- ja ... - Konkurentsiamet
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Hr</strong> <strong>Juhan</strong> <strong>Parts</strong><br />
<strong>Minister</strong><br />
<strong>Ma<strong>ja</strong>ndus</strong>- <strong>ja</strong> kommunikatsiooniministeerium<br />
Harju tn 11<br />
15072 Tallinn<br />
info@mkm.ee<br />
Teie:28.12.2010.a nr 24.1-1/10-00481/042<br />
Meie:10.01.2011.a nr 1.1-9/10-0022-045<br />
<strong>Konkurentsiamet</strong>i arvamus Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> nõukogu määruse nr<br />
1234/2007 muutmise eelnõu kohta<br />
Austatud härra minister<br />
<strong>Ma<strong>ja</strong>ndus</strong>- <strong>ja</strong> kommunikatsiooniministeerium saatis 28.12.2010.a <strong>Konkurentsiamet</strong>ile<br />
arvamuse avaldamiseks Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> nõukogu määruse nr 1234/2007<br />
muutmise eelnõu <strong>ja</strong> soovis <strong>Konkurentsiamet</strong>i sisendit 10 <strong>ja</strong>anuariks 2011.<br />
<strong>Konkurentsiamet</strong> tänab <strong>Ma<strong>ja</strong>ndus</strong>- <strong>ja</strong> kommunikatsiooniministeeriumi võimaluse eest<br />
esitada oma arvamus eelnimetatud eelnõu kohta.<br />
Euroopa Parlamendi <strong>ja</strong> nõukogu määruse nr 1234/2007 muutmise eelnõus (Eelnõu) on<br />
konkurentsiõiguslikult olulised järgnevad sätted. Eelnõu artikkel 126a sätestab, et<br />
toot<strong>ja</strong>organisatsioon võib pidada läbirääkimisi olenemata sellest, kas toorpiima<br />
omandiõigus antakse toot<strong>ja</strong>lt toot<strong>ja</strong>organisatsioonile üle või mitte, olenemata sellest,<br />
kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong>test liikmete ühise<br />
toodangu <strong>ja</strong>oks sama või mitte ning tingimusel, et toot<strong>ja</strong>organisatsiooni poolt<br />
läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 3,5% liidu kogutoodangust ning<br />
33% toot<strong>ja</strong>organisatsiooni poolt läbirääkimistega hõlmatud konkreetse liikmesriigi<br />
kogutoodangust. Toot<strong>ja</strong>organisatsioon peab teavitama oma tegevusest liikmesriigi<br />
pädevat asutust. Erandina, kui 33% künnist ei ole ületatud, võib <strong>Konkurentsiamet</strong><br />
üksikjuhtudel otsustada, et toot<strong>ja</strong>organisatsioon ei või läbirääkimisi pidada, kui see on<br />
va<strong>ja</strong>lik konkurentsis püsimiseks või selleks, et ära hoida väikeste <strong>ja</strong> keskmise<br />
suurusega toorpiima töötle<strong>ja</strong>tele tekitatavat tõsist kahju Eestis. Liikmesriigi pädev<br />
asutus peaks Eelnõu kohaselt saama informatsiooni piimakoguste kohta nii Euroopa<br />
Komisjonilt kui tööstustelt. Samuti lubatakse, et liikmesriik võib tunnustada<br />
tootmisharudevahelisi organisatsioone piimatootesektoris (art 123) ning Eelnõu<br />
artiklis 177a sätestatakse ELTL artikli 101 lõikest 1 erandi andmise protseduur.<br />
Auna 6<br />
10317 Tallinn<br />
ESTONIA<br />
Tel +372 667 2400<br />
Faks/Fax +372 667 2401<br />
info@konkurentsiamet.ee<br />
www.konkurentsiamet.ee<br />
Reg nr/no 70000303
<strong>Konkurentsiamet</strong> on tegelenud piimandussektoris üles kerkinud probleemidega juba<br />
pikemat aega. <strong>Konkurentsiamet</strong> on 2008 aasta lõpus analüüsinud Eesti Põllumeeste<br />
Keskliidu palvel tulundusühistu Eesti Piimatoot<strong>ja</strong>d (EPIKO) asutamist <strong>ja</strong> tegevust.<br />
Nimetatud ühistu eesmärgiks oli osta kokku toorpiima ning müüa see edasi<br />
töötle<strong>ja</strong>tele. <strong>Konkurentsiamet</strong> hindas ühistu tegevust konkurentsiseaduse §-s 4 lg 2<br />
sisalduva põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong>te erandi kohaselt. KonkS § 4 lg 2 kohaselt ei kohaldu<br />
põlluma<strong>ja</strong>ndustoot<strong>ja</strong>te kokkulepetele, tegevusele <strong>ja</strong> nende ühenduste otsustele, mis<br />
käsitleb põlluma<strong>ja</strong>ndussaaduste tootmist <strong>ja</strong> müüki ning ühiste vahendite kasutamist<br />
KonkS § 4 lõike 1 punktid 2-6, kui kokkuleppega konkurentsi oluliselt ei kahjustata.<br />
Lähtudes KonkS § 4 lg 2 leidis <strong>Konkurentsiamet</strong>, et EPIKO asutamine vastab KonkS<br />
§ 4 lg 2 sätestatud erandile, kui ühistu lähtub põhimõttest, et ühistu tegevusega ei<br />
kaasneks liikmete vahelist ühesuguste toorpiima hindade kehtestamist kolmandate<br />
isikute suhtes, samuti mistahes muid hinnakokkuleppeid ühistu liikmete vahel. Samuti<br />
leidis <strong>Konkurentsiamet</strong>, et ühistu ei tohi muutuda turguvalitsevaks ettevõt<strong>ja</strong>ks KonkS<br />
§13 tähenduses, mistõttu ühistu liikmed on kohustatud jälgima, et ühistu poolt<br />
varutava piima osakaal ei ületaks 40% kogu kaubaturul varutavast piimast. Seega on<br />
konkurentsiseadus ka varem ilma spetsiaalse toot<strong>ja</strong>organisatsiooni läbirääkimisi<br />
reguleerivate sätete olemasoluta lubanud piimatoot<strong>ja</strong>te koostööd ühismüügi osas.<br />
Kuigi <strong>Konkurentsiamet</strong>i poole on pöördutud seisukohaga, et 40% turust on liiga vähe<br />
saavutamaks suuremat läbirääkimisjõudu, on EPIKO Põlluma<strong>ja</strong>ndusministeeriumi<br />
esinda<strong>ja</strong>te suulisel kinnitusel tänaseni suutnud koondada vaid 20-30%<br />
piimatoodangust.<br />
<strong>Konkurentsiamet</strong>i ametnik on osalenud Euroopa Konkurentsivõrgustiku (ECN) toidu<br />
alagrupi piima töögrupi töös, mille väljund oli konkurentsiõiguslike seisukohtade 1<br />
esitamine piimandusküsimustega tegelevale kõrgetasemelise eksperdirühma (High<br />
Level Group on Milk) liikmetele. <strong>Konkurentsiamet</strong>ite seisukoht on olnud, et<br />
piimaturg ei va<strong>ja</strong> eri (üldist konkurentsiõigust rikkuvaid) sätteid <strong>ja</strong> olemasolevaid<br />
probleeme ei ole võimalik lahendada käesoleval hetkel kehtivates konkurentsireeglites<br />
erisusi tehes. Juhime siinkohal tähelepanu, et Euroopa <strong>Konkurentsiamet</strong>ite<br />
peadirektorid tegid 17.11.2010 ühisavalduse kõrgetasemelise eksperdirühma<br />
soovituste kohta, kusjuures nimetatud soovitused olid aluseks Eelnõu<br />
väl<strong>ja</strong>töötamisele. Ühisavalduses 2 järeldati, et ühele grupile hindade fikseerimise<br />
õiguse andmine ei ole õigustatud <strong>ja</strong> toob arvatavasti kaasa piimatoodete <strong>ja</strong>ehindade<br />
tõusu lõpptarbi<strong>ja</strong>tele.<br />
<strong>Konkurentsiamet</strong> peab kaheldavaks, kas seadusandlikud sätted ühiselt läbirääkimiste<br />
pidamiseks pikemas perspektiivis tegelikult aitavad piimatoot<strong>ja</strong>tel saada piima müügil<br />
kõrgemat hinda. Suured kõikumised piima hinnas viimastel aastatel ei ole seotud<br />
mitte turu konkureeriva struktuuriga, vaid tsüklilise üle- või alatootmisega. Turu<br />
konkureeriva struktuuri muutmine ei muuda olematuks üle- või alatootmist ega ka<br />
sellest tulenevat survet hindadele. Teisisõnu, kui näiteks piima pakkumine ületab<br />
oluliselt nõudlust, ei elimineeriks piimatoot<strong>ja</strong>te kauplemisjõu suurenemine as<strong>ja</strong>olu, et<br />
1 How EU Competition policy helpis dairy farmers in Europe, kättesaadav arvutivõrgus<br />
http://ec.europa.eu/competition/sectors/agriculture/summary_dairy.pdf, The interface between EU<br />
Competition Policy and the common agriculture policy (CAP) (February 2010)<br />
http://ec.europa.eu/competition/sectors/agriculture/working_paper_dairy.pdf<br />
2<br />
<strong>Konkurentsiamet</strong>ite peadirektorite 17.11.2010 ühisavaldus, kättesaadav arvutivõrgus<br />
http://ec.europa.eu/competition/ecn/milk.pdf<br />
2
piima hind peab tõenäoliselt langema või toodetava piima kogus vähenema.<br />
Konkureeriva turu eesmärk ongi anda toot<strong>ja</strong>tele läbi hinna korrektne signaal turul<br />
valitseva olukorra kohta. Igasugused konkurentsi kahjustada võivad kokkulepped<br />
moonutavad seda signaali. Selline piimatoot<strong>ja</strong>te poolse kokkuleppimise võimaldamine<br />
võib mõjutada nii Eesti piimatööstuste piimatoodete ekspordivõimalusi kui ka<br />
põhjustada siseturul lõpptarbi<strong>ja</strong>tele kõrgemaid piimatoodete hindu.<br />
Käesoleval a<strong>ja</strong>l toorpiima eest makstav hind on turu tasakaaluhind, ehk hind, mida<br />
üks pool on nõus maksma toote eest <strong>ja</strong> teine pool on nõus on oma toodet selle raha<br />
eest müüma. Tegemist on konkurentsiolukorras kujunenud hinnaga. Kui üks pool saab<br />
seadusandluse abil küsida kõrgemat hinda (mis ei baseeru kuludel ega efektiivsusel),<br />
siis hakkab teine pool otsima võimalust osta odavamalt (nt läbi vertikaalse<br />
integratsiooni, kus töötle<strong>ja</strong> omandab piimatoot<strong>ja</strong>, eesmärgiga osta piima tegelike<br />
kulude baasil <strong>ja</strong> mitte kaotada oma positsiooni edasimüügitasandil). Samuti võib<br />
juhtuda, et läbirääkimistel jõutakse ikkagi tasakaaluhinnani, seda eriti juhul kui<br />
tööstustel on võimalik vertikaalselt integreeruda või osta piima väl<strong>ja</strong>stpoolt Eestit. Kui<br />
piimatoot<strong>ja</strong>d nõuaksid ülemäärast (turutasakaaluhinnast väga palju kõrgemat) hinda,<br />
siis ei oleks tööstustel seda lihtsalt võimalik maksta, kuna suur osa piimatoodetest<br />
eksporditakse väl<strong>ja</strong>poole Eestit ning piimatööstused ei oleks ekspordivõimelised.<br />
Veel märgib <strong>Konkurentsiamet</strong>, et suuruspiirang on kehtestatud rahvusliku turu baasil<br />
ehk protsent võetakse konkreetse liikmesriigi kogutoodangust, mitte ei ole aluseks<br />
as<strong>ja</strong>kohane kaubaturg. Selline lähenemine ei pruugi olla kooskõlas tegeliku<br />
konkurentsiolukorraga. Konkurentsiõiguse kohaldamise aspektist on kõigepealt<br />
oluline määratleda just as<strong>ja</strong>kohane kaubaturg ehk piiritleda tooteturg <strong>ja</strong> geograafiline<br />
turg, kus tooted konkureerivad. <strong>Konkurentsiamet</strong> leiab, et käesolevas küsimuses on<br />
as<strong>ja</strong>kohane tooteturg toorpiima kogumine. Geograafilise turu piirid võivad aga<br />
olenevalt turusituatsioonist olla laiemad kui Eesti territoorium. Näiteks andis<br />
<strong>Konkurentsiamet</strong> 05.12.2007 otsuses nr 50-KO loa koondumisele nr 30/2007 (AS<br />
Maag Piimatööstus/AS Rakvere Piim), milles asus seisukohale, et seoses as<strong>ja</strong>oluga, et<br />
ka Lätis <strong>ja</strong> Leedus paiknevad piimatöötle<strong>ja</strong>d ostavad Eestist toorpiima, võib kaubaturg<br />
olla geograafiliselt laiem kui Eesti Vabariigi territoorium. Konkurentsiolukorra<br />
hindamiseks on oluline piiritleda ettevõt<strong>ja</strong>d, kes omavahel konkureerivad, mitte<br />
vaadelda ettevõt<strong>ja</strong>id lahus tegelikust konkurentsiolukorrast.<br />
Tuleb arvestada, et piimatoot<strong>ja</strong>d müüvad oma piimatoodangu tööstustele, kes sellest<br />
piimatooteid valmistavad, mitte otse <strong>ja</strong>ekaubanduskettidele, mille suurele<br />
osatähtsusele <strong>ja</strong> läbirääkimisjõule viidati Eesti seisukohtades põlluma<strong>ja</strong>nduse <strong>ja</strong><br />
kalanduse nõukogu istungil 3 . Seda as<strong>ja</strong>olu on esitatud põhjendusena, miks peaks<br />
toot<strong>ja</strong>organisatsiooni poolt läbirääkimistega hõlmatud toodangu protsent suurem<br />
olema kui 33%. <strong>Konkurentsiamet</strong>i hinnangul rikuks oluliselt suurem protsent tööstus<strong>ja</strong><br />
tootmistasandil tegutsevate ettevõt<strong>ja</strong>te tasakaalustatud konkurentsipositsiooni.<br />
Konkurentsireeglite kohaselt kohaldub ettevõt<strong>ja</strong>tele (sh piimatööstustele) koondumise<br />
kontroll ning koondumine keelatakse, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi<br />
kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu.<br />
Seega, kui tööstustel ei ole üldiselt lubatud koonduda üle 40% turust, ei oleks<br />
3 Agriculture and Fisheries 3059th Council meeting 13.12.2010, kättesaadav arvutivõrus<br />
http://www.consilium.europa.eu/App/TransparencyCouncil/default.aspx?lang=en&cmsid=1119<br />
3
suuremas mahus koostöö lubamine õigustatud ka toot<strong>ja</strong> poole pealt. Käesoleval a<strong>ja</strong>l<br />
on Eestis suuremaid piimatööstusi 5-6 (kokku 31), mistõttu tegemist ei ole ühe<br />
piimatöötlemise ettevõt<strong>ja</strong>ga, kelle kauplemisjõu tasakaalustamiseks oleks va<strong>ja</strong><br />
koondada piimatoot<strong>ja</strong>id.<br />
Ühismüügi kokkulepete sõlmimise eesmärgiks on saavutada suuremaid<br />
müügimahtusid <strong>ja</strong> sellest tulenevalt soodsamaid hindu. Seetõttu võivad väikeste <strong>ja</strong><br />
keskmise suurusega ettevõt<strong>ja</strong>te poolt sõlmitavad ühismüügi kokkulepped olla<br />
konkurentsi toetavad. Vastavalt Euroopas konkurentidevahelistele<br />
ühismüügikokkulepetele kehtivatele konkurentsireeglitele 4 võib<br />
konkurentidevahelistel kauplemiskokkulepetel olla piirav mõju konkurentsile üksnes<br />
siis, kui osalistel on teatav turuvõim. Turuvõimu olemasolu on siiski ebatõenäoline,<br />
kui kokkuleppeosaliste ühendatud turuosa ei ületa 15 %. Tõusetub küsimus, miks<br />
peaks ühes sektoris, st. piimatootmises, lubatama oluliselt suuremas mahus koostööd.<br />
Eelnõus toodud meetmed peaksid aitama kaasa tootmise <strong>ja</strong> turu läbipaistvuse<br />
suurendamisele, avaldades muuhulgas statistilisi andmeid hindade, koguste <strong>ja</strong><br />
toorpiima tarnimislepingute kehtivuse kohta. <strong>Konkurentsiamet</strong> juhib tähelepanu<br />
sellele, et väga detailse ärialase teabe <strong>ja</strong>gamine konkurentide vahel võib soodustada<br />
nendevahelise konkurentsi kahjustava koostöö tekkimist <strong>ja</strong> säilitamist.<br />
<strong>Konkurentsiamet</strong> leiab eeltoodut kokku võttes, et Eelnõuga planeeritav konkurentsi<br />
piiramine võib küll lühia<strong>ja</strong>liselt mõnevõrra parandada toot<strong>ja</strong>te olukorda, kuid pikemas<br />
perspektiivis on kaheldav, kas <strong>ja</strong> kuivõrd see põlluma<strong>ja</strong>nduse ees seisvaid<br />
fundamentaalseid probleeme nagu tsükliline ületootmine <strong>ja</strong> maailmaturu hindade<br />
ulatuslik kõikumine, lahendaks. Pelk fakt, et osapoolte kauplemisjõud on erinev, ei<br />
tähenda veel, et kõik põlluma<strong>ja</strong>nduse probleemid tulenevad just nimelt<br />
konkurentsiprobleemidest. Kui leitakse, et põlluma<strong>ja</strong>nduse kohandumine läbi<br />
tavapäraste turumehhanismide on toot<strong>ja</strong>tele liialt ränk, siis oleks soovitav nende<br />
probleemide lahendamiseks kasutada muid vahendeid, näiteks riiklikke toetusi jms.<br />
Lugupidamisega<br />
/allkir<strong>ja</strong>statud digitaalselt/<br />
Märt Ots<br />
Peadirektor<br />
Katrin Tasa 6672461<br />
katrin.tasa@konkurentsiamet.ee<br />
4 Komisjoni teatis Suunised ELTL artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete<br />
suhtes (2010), http://ec.europa.eu/competition/antitrust/legislation/horizontal_guidelines_et.pdf<br />
4
Change language