Justiitsministeeriumi arengukava aastani 2011.pdf
Justiitsministeeriumi arengukava aastani 2011.pdf
Justiitsministeeriumi arengukava aastani 2011.pdf
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Ministeeriumi õigusloometegevuse kvaliteeti tuleb tänases olukorras, eelkõige võrreldes teiste<br />
ministeeriumitega, hinnata suhteliselt heaks. Eelkõige on kvaliteeti taganud teaduspõhisus ja<br />
võrdlevad uuringud.<br />
On loodud euroopalik eraõiguse süsteem – tänapäevaste seadustega on kaetud tsiviilseadustiku<br />
üldosa, võlaõigus, asjaõigus, ühinguõigus ning tsiviilkohtumenetluse-, täitemenetluse- ja<br />
pankrotiõigus.<br />
Avaliku õiguse valdkond on valdavalt kaetud arvestataval tasemel regulatsioonidega –<br />
haldusmenetluse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus, kohtute<br />
seadus, riigikontrolli seadus, õiguskantsleri seadus, kohtutäituri seadus, halduskohtumenetluse<br />
seadustik, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus, halduskoostöö seadus, riigi<br />
õigusabi seadus.<br />
Küll on avaliku- ja eraõiguse valdkonna õigusloomes lähtutud mõnevõrra erinevast metoodikast<br />
ning eesmärkidest. Eraõiguse poolel on varasemalt keskendutud peaasjalikult otseselt<br />
<strong>Justiitsministeeriumi</strong> vastutada olevate valdkondade regulatsiooni väljatöötamisele. AÕT on<br />
viimastel aastatel oma rollina defineerinud esmajoones teistes ministeeriumites ettevalmistatud<br />
eelnõude kontrollimise kooskõlastamise käigus. Seejuures on osa JM-i enda vastutada olevaid<br />
õigusvaldkondi nagu avaliku teenistuse õigus, halduskorraldusõigus jne jäänud lubamatult<br />
tähelepanuta.<br />
Peamised probleemid<br />
Jätkuvalt vajavad reformimist perekonna- ja pärimisõigus, samuti on vaja luua regulatsioon<br />
makseraskustesse sattunud ettevõtete saneerimiseks. Kindlasti vajab reformi ka tööõigus, mis on<br />
küll suures osas Sotsiaalministeeriumi pädevuses.<br />
Avaliku õiguse valdkonnas vajab põhimõttelist reformi korrakaitseõigus, samuti avalik teenistus,<br />
majandushaldusõigus ja avalike planeeringutega seotud regulatsioonid. Ka paljud riigiorganite<br />
pädevust reguleerivad õigusaktid vajaksid moderniseerimist, sisuliselt tuleks ellu viia varasematel<br />
aastatel plaanitud, kuid teostamata jäänud halduskorraldusõiguse reform. Kindlasti on vaja<br />
teostada põhjalik riigiõiguslik analüüs seonduvalt õigusloomeprotsessiga Euroopa Liidu<br />
institutsioonides. Valdkonna arengut on takistanud valdkonna killustatus mitme institutsiooni<br />
vahel ja ühe selge juhtivat rolli täitva institutsiooni puudumine.<br />
Õiguspoliitika üldjuhtimise, õigusloome metoodika, õigusaktide mõjude analüüsi ja õigusaktide<br />
normitehnilise ning keelelise kvaliteedi tagamise osas on Justiitsministeerium suutnud oma<br />
ülasandeid seni täita suhteliselt kesiselt. Teiste ministeeriumite õiguspoliitiliste otsuste hindamisel<br />
ja suunamisel on keskendutud peaasjalikult normitehnikale ja õiguskeelele. Kindlasti peab see<br />
valdkond muutuma lähiaastatel tugevamaks, välja tuleb arendada õiguspoliitiliste otsuste laiem<br />
suunamine ja juhtimine <strong>Justiitsministeeriumi</strong> poolt.<br />
Eesti Vabariigi õiguspoliitika kontseptsiooni ja õigusliku mõtte alusdokument on Põhiseadus, mis<br />
paneb paika riigi poliitilised põhijooned ning eesmärgid. On hädavajalik, et kõigi eelnõude puhul<br />
hinnatakse seda, kas eelnõule seatud eesmärk on põhiseadusest lähtuv ehk legitiimne ning kas<br />
valitud õigusliku vahendiga on võimalik seda eesmärki kõige efektiivsemal kuid põhiõigusi kõige<br />
vähem piiraval viisil saavutada. Õiguspoliitiliste otsuste eesmärgid lähtuvad otseselt<br />
üldpoliitilisest tahtest ja eesmärkidest, kuid nende elluviimiseks valitava õigusliku vahendi<br />
kohasuse osas peaks Justiitsministeerium saama senisest rohkem kaasa rääkida. Seda, kas<br />
plaanitav regulatsioon on sobiv, oleks mõistlik hinnata enne, kui on asutud otseselt normide<br />
sõnastamise juurde. Sellest lähtudes tuleks täpsustada eelnõude Vabariigi Valitsusele esitamise<br />
korda.<br />
Õiguspoliitika allikaks peaks olema ka õigusdogmaatika. Eelkõige tähendab see nii<br />
õigusemõistmise kui ka õigusteaduse kaudu elluviidavat õiguse edasiarendamist ja<br />
süstematiseerimist, tekkinud väärtuste vastuolude ja vigade ületamist või parandamist. Kiire<br />
2
Change language