Justiitsministeeriumi arengukava aastani 2011.pdf

KINNITATUD 

ministri 01.2007.a 

käskkirjaga nr 

Justiitsministeeriumi arengukava kuni aastani 2011 

Justiitsministeeriumi arengukava kajastab Justiitsministeeriumi arengusuundi aastani 2011. 

Ministeerium lähtub oma tegevuses läbivalt eesmärgist osaleda aktiivselt Euroopa Liidu ja teiste 

rahvusvaheliste organisatsioonide töös, et Eesti huvid oleksid kaitstud ning EL õigusaktide 

väljatöötamisel nendega arvestatud. 

Arengukava jaguneb neljaks tegevusvaldkonnaks: 

- õiguspoliitika; 

- õigusemõistmine; 

- õiguskaitse; 

- kriminaalpoliitika. 

Arengukava elluviimiseks koostatakse iga-aastane tegevusplaan (tööplaan), millega määratakse 

konkreetsed ülesanded arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos täpsete 

tähtaegade, vastutajate ning eraldatud finantsressurssidega. Arengukavaga kaasneb 

finantsplaan, kus planeeritakse eesmärkide saavutamiseks vajalike kulude maht. Finantsplaanist 

lähtutakse vastavalt riigieelarve võimalustele. 

Õiguspoliitika 

Tegevusvaldkond hõlmab riigi õiguspoliitika elluviimist ja kavandamist, õigusloome 

koordineerimist ning õigusaktide terviktekstide koostamist. 

Õiguspoliitika all mõistetakse ühiskondliku ja poliitilise elu teadlikku ja eesmärgistatud 

kujundamist kehtestatud õigusaktide kaudu. Seega on õigus spetsiifiline juhtimisinstrument 

poliitiliste otsuste elluviimiseks, iga õigusnorm mingi valdkonna poliitika elluviimise vahendiks. 

Õiguspoliitika juhtimisega kaasnevaks eesmärgiks on tagada poliitilistele otsustajatele ülevaade 

sellest, millised on üldse mõeldavad valikud õiguskorra kujundamisel, missuguseid lahendeid 

saab pidada juriidiliselt soovitavaks ning luua võimalused õigusaktide toimivuse pidevaks 

perioodiliseks hindamiseks. 

Õigusriik ei ole üksnes poliitiline, vaid ka kultuuriline mõiste. Õigussüsteem saab olla efektiivne 

ainult juhul, kui selle poolt pakutavatest võimalustest ollakse piisaval määral teadlikud ja neid 

kasutatakse – seega on õiguspoliitika valdkonna üheks eesmärgiks isikute piisav õigusteadlikkus. 

Õigussüsteemi toimivuse oluliseks osaks, eriti väikeriigis nagu Eesti, on adekvaatne omakeelne 

mõisteaparaat, seetõttu tegeleb Justiitsministeerium erinevalt paljude riikide sarnastest asutustest 

ka õiguskeele küsimustega. 

Tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüs 

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond ning sellele eelnenud ÕPO tänaseid funktsioone 

täitvad struktuuriüksused (avaliku õiguse osakond, eraõiguse osakond, õigusloome metoodika 

osakond, majandusõiguse osakond jne) on varasemalt keskendunud peaasjalikult 

Justiitsministeeriumi enda vastutada olevate õigusaktide koostamisele, alates 90-ndate aastate 

algusest on ministeeriumi õigusloomeüksused tegelenud peamiselt õigussüsteemi üldosa reformi 

läbiviimisega, et tagada põhiseaduspärane regulatsioon.

Ministeeriumi õigusloometegevuse kvaliteeti tuleb tänases olukorras, eelkõige võrreldes teiste 

ministeeriumitega, hinnata suhteliselt heaks. Eelkõige on kvaliteeti taganud teaduspõhisus ja 

võrdlevad uuringud. 

On loodud euroopalik eraõiguse süsteem – tänapäevaste seadustega on kaetud tsiviilseadustiku 

üldosa, võlaõigus, asjaõigus, ühinguõigus ning tsiviilkohtumenetluse-, täitemenetluse- ja 

pankrotiõigus. 

Avaliku õiguse valdkond on valdavalt kaetud arvestataval tasemel regulatsioonidega – 

haldusmenetluse seadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus, kohtute 

seadus, riigikontrolli seadus, õiguskantsleri seadus, kohtutäituri seadus, halduskohtumenetluse 

seadustik, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus, halduskoostöö seadus, riigi 

õigusabi seadus. 

Küll on avaliku- ja eraõiguse valdkonna õigusloomes lähtutud mõnevõrra erinevast metoodikast 

ning eesmärkidest. Eraõiguse poolel on varasemalt keskendutud peaasjalikult otseselt 

Justiitsministeeriumi vastutada olevate valdkondade regulatsiooni väljatöötamisele. AÕT on 

viimastel aastatel oma rollina defineerinud esmajoones teistes ministeeriumites ettevalmistatud 

eelnõude kontrollimise kooskõlastamise käigus. Seejuures on osa JM-i enda vastutada olevaid 

õigusvaldkondi nagu avaliku teenistuse õigus, halduskorraldusõigus jne jäänud lubamatult 

tähelepanuta. 

Peamised probleemid 

Jätkuvalt vajavad reformimist perekonna- ja pärimisõigus, samuti on vaja luua regulatsioon 

makseraskustesse sattunud ettevõtete saneerimiseks. Kindlasti vajab reformi ka tööõigus, mis on 

küll suures osas Sotsiaalministeeriumi pädevuses. 

Avaliku õiguse valdkonnas vajab põhimõttelist reformi korrakaitseõigus, samuti avalik teenistus, 

majandushaldusõigus ja avalike planeeringutega seotud regulatsioonid. Ka paljud riigiorganite 

pädevust reguleerivad õigusaktid vajaksid moderniseerimist, sisuliselt tuleks ellu viia varasematel 

aastatel plaanitud, kuid teostamata jäänud halduskorraldusõiguse reform. Kindlasti on vaja 

teostada põhjalik riigiõiguslik analüüs seonduvalt õigusloomeprotsessiga Euroopa Liidu 

institutsioonides. Valdkonna arengut on takistanud valdkonna killustatus mitme institutsiooni 

vahel ja ühe selge juhtivat rolli täitva institutsiooni puudumine. 

Õiguspoliitika üldjuhtimise, õigusloome metoodika, õigusaktide mõjude analüüsi ja õigusaktide 

normitehnilise ning keelelise kvaliteedi tagamise osas on Justiitsministeerium suutnud oma 

ülasandeid seni täita suhteliselt kesiselt. Teiste ministeeriumite õiguspoliitiliste otsuste hindamisel 

ja suunamisel on keskendutud peaasjalikult normitehnikale ja õiguskeelele. Kindlasti peab see 

valdkond muutuma lähiaastatel tugevamaks, välja tuleb arendada õiguspoliitiliste otsuste laiem 

suunamine ja juhtimine Justiitsministeeriumi poolt. 

Eesti Vabariigi õiguspoliitika kontseptsiooni ja õigusliku mõtte alusdokument on Põhiseadus, mis 

paneb paika riigi poliitilised põhijooned ning eesmärgid. On hädavajalik, et kõigi eelnõude puhul 

hinnatakse seda, kas eelnõule seatud eesmärk on põhiseadusest lähtuv ehk legitiimne ning kas 

valitud õigusliku vahendiga on võimalik seda eesmärki kõige efektiivsemal kuid põhiõigusi kõige 

vähem piiraval viisil saavutada. Õiguspoliitiliste otsuste eesmärgid lähtuvad otseselt 

üldpoliitilisest tahtest ja eesmärkidest, kuid nende elluviimiseks valitava õigusliku vahendi 

kohasuse osas peaks Justiitsministeerium saama senisest rohkem kaasa rääkida. Seda, kas 

plaanitav regulatsioon on sobiv, oleks mõistlik hinnata enne, kui on asutud otseselt normide 

sõnastamise juurde. Sellest lähtudes tuleks täpsustada eelnõude Vabariigi Valitsusele esitamise 

korda. 

Õiguspoliitika allikaks peaks olema ka õigusdogmaatika. Eelkõige tähendab see nii 

õigusemõistmise kui ka õigusteaduse kaudu elluviidavat õiguse edasiarendamist ja 

süstematiseerimist, tekkinud väärtuste vastuolude ja vigade ületamist või parandamist. Kiire 

2

eformimise kõrvalt ei ole jäänud ministeeriumil aega tegeleda arvestataval tasemel 

õigusdogmaatiliste uuringutega. Ka ei ole teadusasutused olnud piisaval tasemel, et olla 

ministeeriumile vääriliseks partneriks. Tulevikus on mõistlik arendada välja süsteemne ja pidev 

koostöö teadusasutustega, et vähegi arvestataval tasemel õigusteaduslike tööde tulemused 

jõuaksid õiguspoliitika kujundajateni. Sellega seoses oleks vajalik kaaluda teadusasutuste ja 

ministeeriumi spetsiifilise koostöövormi kujundamist. Tuleks luua olukord, kus toimib 

pikemaajaline õiguspoliitilise tegevuse planeerimine, mis vähemalt osaliselt põhineb sõltumatul 

teaduslikul analüüsil, alternatiivide väljapakkumisel ning laial avalikkuse kaasamisel. 

Iga poliitika eduka elluviimise eelduseks on see, et seatud eesmärkide saavutamist on võimalik 

kontrollida ja seda ka tegelikult tehakse. Kas õigusaktile seatavad eesmärgid on üldse 

saavutatavad, kas valitud õiguslik tee on selleks kõige kohasem ja samuti hilisemas etapis selle 

hindamine, kas tegelikkuses on õigusaktiga saavutatud soovitud eesmärk? Kahjuks tuleb tõdeda, 

et õigusaktide mõjude analüüsimine sisuliselt riigis puudub. Mõjude analüüsi süsteemide 

käivitamise järel oleks mõistlik hakata andma Riigikogule regulaarset tagasisidet seaduse 

toimivuse kohta. 

Õigusliku resultatiivsuse mõõdupuuks on eelkõige õiguse realiseerumine, selle täitmise 

efektiivsus. Kerge on hinnata efektiivsust vastuvõetud seadusi üles lugedes, samas pööramata 

tähelepanu nende toime efektiivsusele. Õiguspoliitilisi otsustusi ei tohiks langetada ametnike 

poolt, ainukeseks kohaseks otsustustasandiks on poliitikud. Kuna sisulist diskussiooni täna 

eelnõude põhikontseptsioonide üle enne eelnõu lõplikku valmimist ei toimu, siis praktikas teevad 

väga palju otsuseid ametnikud. Selle põhjuseks paljuski on, et poliitilisel tasemel puudub soov 

selliste küsimustega tegeleda. Õigusloome monopoliseerimises ja riigi juhtimises ei saa 

ametnikke süüdistada niikaua, kuni poliitikud ei realiseeri oma rahvalt saadud volitusi selles 

valdkonnas. 

Õiguse realiseerumise eelduseks on ka see, et õiguse adressaadid oleksid oma õigustest 

teadlikud. Õigusteadlikkuse tõstmiseks tuleks luua võimalus õigusalase info paremaks 

kättesaamiseks ning teadlikult tegeleda elanikkonna õigusteadvuse suurendamisega. 

Demokraatlik õigusriik eeldab ka seda, et õiguse tulevastel adressaatidel oleks võimalik juba 

normide loomise etapis neist teada saada ja nende sisu kujundamisel kaasa rääkida. Tänane 

huvigruppide kaasamise süsteem ei ole piisav, ka puudub selleks kohane infrastruktuur. 

Strateegiline eesmärk 

1. Riigi õiguspoliitiliste otsuste kvaliteetsus, arusaadavus elanikkonnale ning eesmärkide 

ja meetmete mõõdetavus 

Indikaatorid 

- Õiguspoliitilised otsused on ühiskonnas mõistetavad ning sidustatud huvigruppide mõistliku 

kaasamise kaudu 

- Vabariigi Valitsusele ei esitata õigusaktide eelnõusid, mille eesmärk ja valitud vahend ei lähtu 

otseselt põhiseadusest (põhiõigustega seotud küsimused on põhjalikult analüüsitud) 

- Üldine õigusteadlikkus on tõusnud, õigusaktide toimimist ei takista see, et isikud oma õigusi ei 

tea või ei oska kasutada 

- Teadustööde tulemusi arvestatakse õigusloomes 

Meede 1: Õigusaktide eelnõude vastuvõtmisega kaasnevate mõjude hindamise süsteemi loomine 

Tegevused 

1) Seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste sisulise hindamise süsteemi loomine 

2) Mõistlike koostöövormide loomine teadusasutustega 

3) Õigusaktide mõjude ja rakenduspraktika sisulise analüüsi süsteemi loomine 

4) Huvigruppide kaasamise süsteemi loomine 

5) Üldise õigusteadlikkuse tõstmine 

6) Riigi õiguspoliitika arengusuundade väljatöötamine 

Vahetud tulemused 

3

1) Õigusaktide väljatöötamise eelselt on võimalik hinnata õigusaktile seatud eesmärgi 

legitiimsust ja valitud vahendi kohasust 

2) Teadustööde tulemusi arvestatakse õigusloomes 

3) Toimub regulaarne õigusaktide mõjude ja rakenduspraktika sisuline hindamine 

4) Õiguspoliitilised otsused on ühiskonnas mõistetavad ja sidustatud huvigruppide mõistliku 

kaasamise kaudu 

5) Õigusaktide toimimist ei takista see, et isikud oma õigusi ei tea või ei oska kasutada 

6) Justiitsministri poolt parlamenti viidud riigi õiguspoliitika arengusuundade heakskiitmine, 

toimub regulaarne aruandlus Riigikogule 

Meede 2: Kõigi ministeeriumite poolt EL otsustusprotsessis esitatavate seisukohtade hindamine 

üldistest õiguspoliitilistest eesmärkidest lähtuvalt 

Tegevused 

1) Justiitsministeeriumi pädevuse ja rolli suurendamine riigi õiguspoliitika kujundamisel EL 

otsustusprotsessis 

2) Riigi esindamise pädevuse toomine Justiitsministeeriumisse Euroopa Kohtu ja EL esimese 

astme kohtuga seoses 


1) Riigi seisukohad EL otsustusprotsessis lähtuvad samadest eesmärkidest, mis siseriiklik 

õiguspoliitika 

2) Euroopa Kohtu ja EL esimese astme kohtu menetluses esindatavad seisukohad lähtuvad 

üldistest riigi õiguspoliitika arengusuundadest 

Meede 3: Õigusteadlikkuse tõstmine 

Tegevused 

1) Ühtse integreeritud õigusinfosüsteemi loomine E-Riigi Teataja, e-õiguse, kohtulahendite 

andmebaaside, Riigikogu menetlusinfo ja õigusaktide tõlgete ühendamise teel 


1) Integreeritud õigusinfosüsteem on toimiv ning kehtiva õiguse ja selle rakenduspraktika 

väljaselgitamine on lihtne 

2) Õigusalane info on lihtsalt kättesaadav 

Meede 4: Õigusaktide eelnõudes keelekasutuse ühtlustamine ning kvaliteetse õigustõlke tegemise 

korraldamine 

Tegevused 

1) Õigusterminite uurimine ja talletamine ning õigusterminite andmebaasi täiendamine 

2) õiguskeeletrafarettide kujundamine ja levitamine 

3) Euroopa Kohtu ajalooliste lahendite tõlkimise korraldamine 


1) Selgelt, täpselt ja arusaadavalt sõnastatud õigusnorm 

2) Õigusaktide ja nende tõlgete keel on selge ja normi adressaadile mõistatav ning 

terminikasutus järjepidev 

Meede 5: Õigusaktide eelnõude puhul kõigi normide hindamine põhiõigustest lähtuvalt 

Tegevused 

1) Iga õigusakti väljatöötamise eelselt koostatakse põhjalik analüüs õigusaktiga seotud 

põhiõiguste riivete küsimuses ja esitatakse see Justiitsministeeriumile 

2) Vabariigi Valitsusele ei esitata õigusaktide eelnõusid, mille eesmärk ja valitud vahend ei lähtu 

otseselt põhiseadusest 


1) Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatavate eelnõude puhul on põhjalikult analüüsitud 

põhiõigustega seotud küsimusi 

4


2. Efektiivne avalik haldus 

Indikaator 

Avalik haldus on reguleeritud selliselt, et oleks võimalik avalikke ülesandeid täita võimalikult 

otstarbekalt (efektiivne ja vähebürokraatlik avalik haldus) 

Meede 1: Haldusmenetluse tõhususe tagamine 

Tegevused 

1) Haldusmenetluse seaduse ajakohastamine eesmärgiga tagada võimalikult efektiivne, 

vähebürokraatlik avalik haldus 

2) Eriseadustega loodud haldusmenetluse eriliikide ülevaatamine haldusmenetluse seaduse 

üldpõhimõtetest lähtuvalt 


1) Haldusmenetlus on efektiivne, vähebürokraatlik ja kodaniku jaoks mõistetav 

Meede 2: Avaliku teenistuse õigusliku regulatsiooni ülevaatamine eesmärgiga luua regulatsioon, 

mis võimaldaks avalike ülesannete täitmist kõige otstarbekamal viisil 

Tegevused 

1) Avaliku teenistuse seaduse eelnõu väljatöötamine ja vastuvõtmine Riigikogus 


1) Avaliku teenistus on reguleeritud selliselt, et ametnikud oleksid motiveeritud ja oleks tagatud 

piisav ametnike järelkasv ning liikumine era- ja avaliku sektori vahel. 

Meede 3: Halduskorralduse õiguse ajakohastamine 

Tegevused 

1) Halduskorralduse seaduste kooskõlla viimine haldusmenetluse seadusega 

2) Uue halduskorralduse seaduse väljatöötamine 

3) Korrakaitseseaduse vastuvõtmine Riigikogus (2007) 

4) Väärteokaristuste hulga vähendamine ja alternatiivsete haldusmeetmete laiendamine (2008) 


1) Riigi ja kohalike organite tööjaotus- ja korraldus on kujundatud tulemuslikult. 

2) Korrakaitseseadus ja korrakaitseseaduse rakendusseadus on välja töötatud. 


3) Riigi ja kohalike organite tööjaotus- ja korraldus on kujundatud tulemuslikult. 

4) Korrakaitseseadus ja korrakaitseseaduse rakendusseadus on välja töötatud. 

Meede 4: Erinevate riigiorganite tööjaotuse optimeerimine 

Tegevused 

1) Riigiasutuste tegevuspädevust reguleerivate normide (Vabariigi valitsuse seadus jt) 

ajakohastamine 


1) Iga riigi ülesande jaoks on vastutav riigiasutus, puuduvad pädevusvaidlused ja dubleerivad 

tegevused. 


3. Põhiseadusest lähtuv riigiõigus 

Meede 1: Riigiõiguse ajakohastamine 

Tegevused 

1) Demokraatlike esinduskogude valimisi reguleerivate normide korrastamine 

2) EL otsustusprotsessi siseriikliku korralduse põhiseaduspärasuse tagamine 

3) Efektiivne põhiseaduslike institutsioonide korralduse põhjalik analüüs ning vajadusel 

muudatuste väljatöötamine 


1) Põhiseadusest lähtuv efektiivne riigiõigus 

5

Meede 2: Põhiseadusest tulenevate põhiõiguste tagamine 

Tegevused 

1) Teabeõiguse analüüsimine ja vajalike muudatuste väljatöötamine 


1) Eesti seisukohad on kaitstud 


4. Ettevõtlusvabaduse tagamine 

Indikaator 

- Majandushaldusõiguslik regulatsioon on niivõrd napp kui vähegi võimalik, põhiseaduslikest 

eesmärkidest lähtuv ja ettevõtlust põhjendamatult mittetakistav 

- Äriõigus tagab ettevõtjatele õiguskindla keskkonna efektiivseks toimimiseks 

Meede 1: Majandushaldusõiguse ajakohastamine 

Tegevused 

1) Valdkonna põhjalik analüüs ja eelnõude heakskiitmine Riigikogus, kogu majandushaldusõiguse 

(tegevusload, litsentsid jms) moderniseerimine 


1) Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõud 

Meede 2: Ettevõtjasõbralik ja õiglane äriõigus 

Tegevused 

1) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegutsemisvormide analüüs ja võimalik 

lihtsustamine 

2) Ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise regulatsiooni efektiivsemaks muutmine 

3) Äriühingute juhtimisotsuste tegemise protseduuri lihtsustamine, kaugjuhtimise võimaldamine 

4) Äriregistri info kättesaadavamaks muutmine 


1) Ettevõtjate tegutsemisvormid on asjakohased 

2) Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine on võimalikult lihtne, 

vähebürokraatlik, samas tagab võlausaldajate huvide vajaliku kaitse 

3) Äriühingute juhtimisotsuseid on võimalik vastu võtta elektrooniliste suhtlusvahendite abil ilma, 

et juhtimisorganid peaksid füüsiliselt kogunema 


5. Toimiv eraõigus tagab isikute põhiseadusest tulenevaid õigusi, eelkõige 

privaatautonoomia 

Indikaator 

Eraõiguse reformi käigus vastuvõetud õigusaktide toimivus on tagatud 

Meede 1: 

Eraõiguse reformi lõpuleviimine 

Tegevused 

1) Pärimisseaduse vastuvõtmine Riigikogus 

2) Perekonnaseaduse vastuvõtmine Riigikogus 

3) Tööõiguse reformi läbiviimine integreerides töölepingu üldisse eraõiguslike lepingute süsteemi 

4) Intellektuaalse vara alase õiguse moderniseerimine 


1) Pärimise õiguslik regulatsioon on inimsõbralik ja muutub loogilisemaks 

2) Perekonnaga seonduv õiguslik keskkond saab kaasaegsetele arusaamadele vastavaks 

arvestades kaasaja nõudeid ning dünaamikat (abieluvaraõigus, ülalpidamisõigus) ning laste ja 

eestkostetavate huvid on paremini kaitstud (hooldusõigus, eestkosteõigus) 

6

3) Tööleping muutub üheks võlaõiguslikuks lepinguks, allub võlaõigusseaduse üldistele 

põhimõtetele ja saab lihtsama regulatsiooni 

4) Intellektuaalse omandi regulatsioon täpsustub 

Meede 2: 

Vastuvõetud eraõiguslike seaduste toimivuse hindamine ning väljaselgitatud mittetoimivate 

eraõiguse osade reformimine 

Tegevused 

1) VÕS-i, TsÜS-i, AÕS-i, ÄS-i jt eraõiguse üldosa seaduste rakenduspraktika pidev analüüs 

2) Kohtulike käsutuskeeldude ja keelumärgete regulatsiooni korrastamine 

3) Korteriühistute regulatsiooni korrastamine 

4) mittetulundusühingute ja sihtasutuste regulatsiooni korrastamine 

5) omandireformi läbiviimise tagajärjel tekkinud õiguslike suhete analüüs 

6) Kitsamate valdkondade seaduste, mis omavad puutumust eraõigusega (näiteks näevad ette 

lepingu sõlmimise kohustuse), põhjalikum analüüs 

7) Rahvusvaheliste justiitskoostöö siseriiklik regulatsioon 

8) Riigi ja kohalike omavalitsuste esindamisega seotud normide täpsem analüüs 


Rakenduspraktika kitsaskohad on välja selgitatud ning eelnõud välja töötatud 

Õigusemõistmine 


Tegevusvaldkond hõlmab kohtupidamise sujuvuse ning kiire ja tõhusa menetluse tagamisega 

seonduvat. Tegevusvaldkonna strateegiliseks aluseks on VV koalitsioonileping. 

Peamised saavutused 

Alates 01. jaanuar 2006 jõustunud kohtupiirkondade ühendamisest on Eestis 4 piirkondlikku 

maakohut varasema 16 maakohtu asemel ja 2 piirkondlikku halduskohut varasema 4 halduskohtu 

asemel. Muudatuse eesmärgiks oli koormuste ühtlustamine, menetlustähtaegade lühendamine, 

paindlikkuse suurendamine ja spetsialiseerumise võimaldamine. 2006 aasta jooksul on kohtutes 

koormuste ühtlustamiseks ja jääkide vähendamiseks ümber jagatud kohtunike töökohti või 

kohtumajade vahel kohtuasju. 

Samaaegselt jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik, mille puhul on oluline ära märkida uusi 

lihtsustatud menetlusi väikeste ja vaidlusteta kohtuasjade osas, mis peaksid kiirendama 

kohtuasjade menetlemise kiirust. 

Tsiviilasjades toimus 2005 aasta suvel märkimisväärne asjade tõus tulenevalt Võlaõigusseaduse 

rakendamisseadusest, mille tulemusena esitati esimese astme kohtutesse võrreldes 2004 

aastaga 81% rohkem asju (25000 vs 46000). Aasta jooksul lahendati võrreldes eelmise aastaga 

32% rohkem tsiviilasju, mille tulemusena asjade jääk aasta lõpus kasvas 67%. 2006 aastal 

laekus esimese astme kohtutesse ca 43000 tsiviilasja (ca 28 % maksekäsumenetluses) ja 

lahendati ca 38000 tsiviilasja, mis kokkuvõttes teeb jäägi kasvuks 22 %. Samas tuleb märkida, et 

hagimenetluses vähenes jääk 9% ning kõikide tsiviilasjade jäägi kasvu võib suures osas kirjutada 

aasta viimasel päeval laekunud 4000 maksekäsumenetluse avaldusele. 

2007 aasta kontekstis peab märkima, et koormuse probleemidele tsiviilkohtumenetluses peaks 

lahenduse tooma 2007 aastal suurenev maksekäsumenetluste arv, millest olulise osa peaks 

lahendatama loodavas elektroonilises maksekäsumenetluses. Täiendavalt tuleks kaaluda 

tsentraalse maksekäsukeskuse loomist. 

Kriminaalasjades toimus 2005 aastal saabunud asjade lõikes 11,5% tõus, kuid kuna asju 

lahendati eelmise aastaga samal tasemel, siis ei mõjutanud see oluliselt ka 2005 aasta jäägi 

suurust võrreldes eelneva aastaga. 

7

Haldusasjades toimus 2005 aastal ca 15% sissetulevate asjade ja 12% lahendamata asjade arvu 

vähenemine. Langus jätkus 2006 aastal sissetulevate asjade arvu langusega 8 % ning jäägi 

vähenemisega 16 % võrra. 


Oluline on toetada tööpiirkondade reformi ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamist, et 

reformid ka tegelikkuses aitaks lahendada menetluse kiiruse, töökoormuse ja lahendite 

kvaliteediga seotud probleeme. Tsiviilkohtumenetluses on hetkel veel kasutamata 

maksekäsumenetluse ja kompromisside potentsiaal. Kriminaalmenetluses tuleb keskenduda 

võimaluste loomisele üldmenetluste efektiivsemaks läbiviimiseks. Vajalik on koostöös kohtutega 

analüüsida kohtute erinevaid praktikaid seaduse rakendamisel ning luua selle mõistlikul määral 

ühtlustamiseks vajalikud tingimused. See on võimalik kohtunike spetsialiseerumise 

soodustamisega ja infotehnoloogiliste abivahendite kasutamisvõimaluste laiendamisega, sh 

tingimuste loomine videokonverentsi süsteemi abil õigusemõistmiseks; tingimuste loomine 

istungite salvestamiseks ning e-Toimiku ja kohtute infosüsteemi arenduste realiseerimine. 

Probleemiks on kohtuametnike töötingimused, eriti Jõgeval, Raplas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, 

Võrus, Jõhvis ja Tallinna Liivalaia tn kohtuhoones. Paljudes kohtuhoonetes on ka ruumikasutus 

ebaefektiivne ja kohtu tööks mitte sobiv (turvalisus). 


1. Kvaliteetne õigusemõistmine ühtlaselt mõistliku aja jooksul 

Indikaatorid 

Menetluse keskmine kiirus aastal 2011: 

- Tsiviilasjades: 120 päeva 

- Haldusasjades: 150 päeva 

- Kriminaalasjades: käskmenetluses 10 päeva, kokkuleppemenetluses 20 päeva, 

lühimenetluses 30 päeva ja üldmenetluses 200 päeva 

Menetluse keskmine kiirus 2008. aastal: 

- Tsiviilasjades: 150 päeva 

- Haldusasjades: 170 päeva 

- kriminaalasjades: käskmenetluses 15 päeva, kokkuleppemenetluses 30 päeva, 

lühimenetluses 70 päeva ja üldmenetluses 280 päeva 

Meede 1: Kohtunike spetsialiseerumine 

Tegevused 

1) statistika analüüsimine 

2) kogemuste analüüs ja selgitustöö kohtutes 

3) koolitusprioriteetide määramine (koostöös Õiguskeskusega) 

4) spetsialiseerunud kohtunikuabide kasutamine 


1) kvaliteetsemad lahendid 

2) Kohtud on oma tööjaotusplaanides fikseerinud teatud põhimõtted, millest lähtudes on 

kohtunikud spetsialiseerunud. Välja töötatud on täiendavad ettepanekud 

spetsialiseerumise rakendamiseks kohtutes 

3) Lähtudes täiendavatest spetsialiseerumisettepanekutest on kavandatud koostöös 

Õiguskeskusega kohtunike spetsialiseerumist soodustavad koolitused 

4) kohtunikud on vabastatud vaidluseta maksekäsumenetluste lahendamisest 

Meede 2: Kompetentse kohtuametnikkonna kujundamine 

Tegevused 

1) Kohtuametnike koolitus -ja tugiisikute süsteemi arendamine; 

2) Kohtuametnike karjäärivõimaluste suurendamine. 

8

3) Kohtuametnike ülesannetele vastava hariduse, oskuste ja töötasu olemasolu tagamine. 


1) Kohtuametnike kompetentsuse tõus; 

2) Kohtuametnike suurem toetus kohtunikele nende töös. 

Meede 3: Kohtumenetluse efektiivsuse tõstmine 

Tegevused 

1) Statistika analüüsimine ja koormuste ühtlustamine 

2) TSMS rakendumise analüüsimine 

3) Maksekäsumenetluse võimaluste parimaks kasutamiseks eelduste loomine 

4) Kriminaalmenetluse üldmenetluste parem planeerimine liigsete venimiste vältimiseks 

5) Erinevate kohtumenetluste seadustikes olevate regulatsioonide ühtlustamine (2009) 

6) Halduskohtumenetluse uuenduste rakendamine 

7) Vangide kaebustele kohustusliku kohtueelse menetluse rakendamine 

8) Halduskohtumenetluse analüüs hindamaks edasisi muutmisvajadusi 


1) Koormused maakohtu piires ei erine üle 30%. 

2) Statistika analüüsi tulemusel on jagatud vakantseid kohtunikukohti ümber ning 

ühtlustatud seeläbi kohtunike koormust 

3) Lühenenud kriminaalmenetlused. 

4) Kitsaskohtade ilmnemisel võimalik kavandada muudatusi uude menetlusseadustikku 

5) On tagatud kiire ja efektiivne kontroll haldusorganite tegevuse üle. 

6) Maksekäsu osakaal tsiviilasjades on aastal 2008 50% ning aastal 2011 70% 

Meede 4: Kohtuväliste vaidluste menetlusi reguleerivate normide ajakohastamine 

Tegevused 

1) Kohtuväliste menetluste üldiste põhimõtete väljatöötamine 

2) Olemasolevate menetluste reformimine väljatöötatud ühtsetest põhimõtetest lähtuvalt 


1) Kohtuväliselt on võimalik saavutada efektiivset õiguskaitset mõistlike kuludega nii riigi kui 

kodaniku jaoks. 

2) Kohtuväliste vaidluste lahendamise menetluste toimivus 

Meede 5: Infosüsteemide ja tehniliste lahenduste arendamine ja kasutamine 

Tegevused 

1) Kohtute infosüsteemi rakendamine kõigile kohtutele (sh Riigikohus), jätkuv infosüsteemi 

funktsionaalsuse täiustamine, erinevate infosüsteemidega ühisosa loomine, uute 

kasutajatele kasutusvõimaluste loomine (nt advokatuur, kodanikud), dokumendivormide 

loomine. 

2) Videokonverentsi laiendamine (koostöös Õiguskeskusega) 

3) Istungite salvestamine 


1) e-Toimik realiseeritud kõikides menetlusliikides, Riigikohtu ja väliste kasutajate liides 

(Avalik e-Toimik - AET) (loodud võimalused kohtuga elektrooniliselt suhelda) 

2) 9 kohtumaja on varustatud videokonverentsi seadmetega, toimib suhtlus vanglate ja 

välisriikidega. 

3) 100 % kriminaalasjade üldmenetlustest salvestatakse 

Meede 6: Õigusemõistmiseks sobivate ja turvanõuetele vastavate töötingimuste kujundamine 

Tegevused 

1) Kohtumajade renoveerimine, büroohoonete mudeli rakendamine 


1) Kaasaegsed ja turvalised töötingimused 

Kohtuhoonete 

renoveerimise Tähtaeg Remondi maht 

9

kava 

Haapsalu 2007 Sadama 21 sanitaarremont 

(jahutussüsteem) 

Paide 2007 Tallinna 18 sanitaarremont 

(hüdroisolatsioon) 

Põlva 2007 Võru 12 rekonstrueerimine 

Võru 2007 Vabaduse 13 

täisrekonstrueerimine, 

kriminaalhooldustalituse 

ümberkolimine Jüri 19a 

Viljandi 2007 Posti 22 täisrekonstrueerimine 

Tallinn 2007- 

2008 

Liivalaia 24 remont 

(siseviimistlus, ruumide 

kasutusotstarbe muutmine) 

Küti 17 uue justiitshoone 

arhitektuurikonkurss, ala 

detailplaneering 

Rapla 2008 Sauna 5 renoveerimine 

Rakvere 2008 Rohuaia 8 

täisrekonstrueerimine, registrija 

kinnistusosakonna 

ümberkolimine Pikk 32 

Pärnu 2008 Rüütli 19 täisrenoveerimine 

Jõgeva 2008 Uus justiitshoone 

Jõhvi 2008 Uus justiitshoone Kooli 2 

Tabel ei kajasta 100% hoonete renoveerimise prioriteetsust, kuna on koostatud valmimistähtajast 

lähtudes. Hooned, mille remont on väikesemahuline (kuigi mitte kõige prioriteetsem) võivad oma 

väikse mahu tõttu olla valmimistähtaja osas teistest ja olulisematest projektidest eespool. 

Õiguskaitse 


Tegevusvaldkond hõlmab õiguskindluse tagamise, varaliste õiguste kaitse, täite- ja 

maksejõuetusmenetluse tõhususe, notariteenuse kättesaadavuse ning kohtulike registrite 

kvaliteedi kindlustamist, samuti kvaliteetse õigusabi kättesaadavust. 


Esimese astme kohtupiirkondade reform puudutas ka kohtute kinnistusosakondasid, mille 

tulemusena moodustati 4 kinnistuspiirkonda. Muudatused olid kantud samadest eesmärkidest – 

ühtlane koormus, kiiremad menetlused ja paindlikkus. 

Riigi õigusabi seadus, tsiviilkohtumenetlus, pankrotiseadus ja täitemenetlusseadustikus 

laiendasid senini vaid registrite valdkonnas töötanud kohtunikuabide pädevust - maksekäsu 

kiirmenetlus, üleskutsemenetlus, menetluskulude määramine, osalus pankrotimenetluses ja 

tsiviiltäitemenetluses. 

2006 aastast rakendati uus elektrooniline kinnistusraamat, mis pärast paberandmetega 

ülevõrdlemist 2009 aastaks peaks saavutama õigusliku tähenduse, st veebilehel näidatavad 

andmed kajastavad tegelikku seisu ja nendele andmetele tuginedes võib teha tehinguid. 

10

Notariteenuse valdkonnas on oluline prioriteet jätkuvalt järjekordade vähendamine, millele peaks 

kaasa aitama notarite arvu suurendamine ja infotehnoloogilised arendustööd, sh digitaalallkirja 

kasutamine ja notarite infosüsteemi arendus ja liidestus kohtulike registritega. 

Kohtutäiturite valdkonnas viidud piirkondade ühendamise muudatus läbi 2005 aasta keskel, mille 

tulemusena peaks suurenema konkurents ja paranema teenuse pakkumine eelkõige regioonides. 

Lisaks kehtib 2006 aasta algusest uus täitemenetluse seadustik, mis peaks paremini kaitsma 

osapoolte õiguseid ning motiveerima läbi uue tasumäärade süsteemi efektiivsemat menetlust. 


Õigushariduse tase on väga erinev. Riiklikult reguleerimata on osade õigusabi osutajate (nt 

õigusbürood, pankrotihaldurid) tase ja vastutus. Erinevatesse õiguskutsetesse vastuvõtt on 

killustatud, rotatsioon õiguselukutsete vahel väike. 

Notariteenus on kättesaadav ebamõistlikult pika aja jooksul. Notariaalse allkirjakinnitusega 

võrdsustatud digitaalallkirjaga toiminguid on käibes liiga vähe. Vandetõlkide teenust (mis notarite 

koormust vähendab) ei osata veel piisavalt kasutada. Notaribüroo kaudu tõestatud tehinguga 

seotud teadete ja taotluste esitamine põrkub vastu ametiasutuste huvipuudust. 

Kinnistusraamatu ja täitemenetlusregistri infosüsteemide madal kvaliteet segab nende tõhusat 

kasutamist. Puudub avalikkusele ja järelevalveorganitele kättesaadav maksejõuetusmenetluste 

register, milles kajastuks nii pankrotimenetluste, raugemismenetluste kui ka tulevikus 

tervendamismenetluste kulgi võimaldamaks tõhusamat järelevalvet ja piiriülestes 

maksejõuetusmenetlustes haldurite koostööd. Kohtuinfosüsteem, kohtulikud registrid ja 

täitemenetlusregister tuleb rohkem liidestada. Pankrotihaldurite registrist tuleb edasi arendada 

maksejõuetusmenetluste register, mis tuleb liidestada eelnevalt nimetatud registritega. 

Vara müük enampakkumisel tsiviiltäite- ja pankrotimenetluses ei taga sageli turuhinda. 

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite ühistegevusvõime on madal, see segab kohtutäiturkonnal ja 

halduritel tervikuna lasuvate avalike eesmärkide täitmist (ühise infosüsteemi arendamist, 

järelkasvu väljaõpetamist). 

Kohtute sisuline järelevalve pankrotimenetluste ja pankrotihaldurite üle on nõrk, vajaka jääb 

kohtu-sisesest spetsialiseerumisest ja menetluses ettenähtud majanduslikust hindamisest. 

Maksejõuetuse korral on regulatsioon suunatud ettevõtte likvideerimisele, mitte tervendamisele. 

Riigi õigusabi süsteemi käivitamine on toiminud loodetust aeglasemalt, abivajajad jätavad tihti 

võimalused kasutamata, kuna teadlikkus riigi õigusabi süsteemist on madal. Riigi õigusabi korras 

kriminaalasjades kaitsjate määramise süsteem on läbipaistmatu ning soodustab üksikuid 

advokaate. 


1. Efektiivne õiguskaitse 

Indikaatorid 

Täitemenetluse tõhusus ja korrektsus 

Notariteenuste kättesaadavus - tähtaeg kinnitusmärgetele 1 päev ja tehingutele 5 päeva 

Ametis olevate notarite arv 115 

Täiselektrooniline kinnistusraamat (kõik registriosad on kehtivad digitaalselt) 

2008. a oodatav saavutustase 

Notariteenuste kättesaadavus - tähtaeg kinnitusmärgetele 2 päeva ja tehingutele 10 päeva 

Ametis olevate notarite arv 105 

Täitemenetluse tõhusus ja korrektsus - Justiitsministeeriumile esitatavate kaebuste arv täiturite 

suhtes jääb aastas alla 100 

11

E- kinnistusraamatus on 65% registriosadest digitaalsel kujul 

Äriregistri kiirendatud ja täisdigitaalses menetluses saab äriühingu asutada 2 tunniga 

Majandusaasta aruannetest esitatakse 10% digitaalselt 

Majandusaasta aruanded kontrollitakse 5 kuu jooksul 

Meede 1: Õiguselukutsete ja õigushariduse korrastamine, 

Tegevused 

1) Ühtse riigieksami kehtestamine õiguselukutsetele 

2) õiguselukutsete pädevuse laiendamine 

3) Õigushariduse kvaliteedile sisuliste nõuete esitamine loodava riigieksami süsteemi kaudu 


1) On tagatud piisav kvaliteetne ettevalmistus kohtunikele, notaritele, prokuröridele ja 

advokaatidele 

2) Juristieriala ettevalmistuse kvaliteedi kontroll on tagatud 

3) Õiguselukutsete senise pädevuse laiendamine uute tegevustega, mis parandab ka reguleeritud 

ametite sisest ja vahelist konkurentsi 

Meede 2: Adekvaatne reaktsioon maksejõuetusele 

Tegevused 

1) pankrotti ennetava tervendamismenetluse loomine 

2) pankrotiseadusele seatud eesmärkide täitmise hindamine, vajadusel muudatused 

3) tervendamisseaduse eelnõu väljatöötamine ja vastuvõtmine 

4) Õiguskorra ülevaatamine ja muudatuste tegemine maksejõuetusmenetluse efektiivsemaks 

läbiviimiseks 


1) Maksejõuetuse ületamiseks on loodud mõistlikud ja ettevõtjat abistavad meetmed 

2) Maksejõuetusõigus on toimiv – likvideeriva pankroti asemel tervendav pankrot 

3) Maksejõuetusmenetlus on efektiivne ja läbipaistev 

Meede 3: Notari ja kohtulike registrite teenuste kättesaadavuse parandamine 

Tegevused 

1) Täisdigitaalse E-kinnistusraamatu juurutamine 

2) Koosseisude ülevaatamine kinnistus- ja registriosakondades vastavalt koormustele 

3) Osade andmete kasutamise vabastamine maksu alt 

4) Kodanikega digitaalallkirjadega suhtlemise laiendamine 

5) Notarite infosüsteemi arendamine ja e-notarite liidestamine registritega 

6) Notarite arvu suurendamine ja notarite koormuse vähendamine klientide ja registrite digitaalse 

otsesuhtluse arvelt 

7) Ettevõtte portaali arendamine 

8) Ettevõtte asutamine läbi notari (ühe kontori põhimõte juurutamine, kus notarid teevad kliendi 

jaoks ettevõtte loomiseks vajaminevad toimingud) 


1) registriosad 100% digitaliseeritud (01.01.2009 a); 2007. a lõpuks 65% registriosadest 

2) rohkem registrilahendeid lühema aja jooksul ja ühtlasem töökoormus (maksimaalselt 20%) 

3) laiem ligipääs kohtulike registrite täisdigitaalsetele andmebaasidele 

4) digitaalne notariaalakt ja andmete edastamine registritele (01.01.2008 a) 

5) jooksvalt on notaritel tähtaeg kinnistusmärgetele 2 päeva ja tehingutele 2 nädalat 

6) 01.01.2008 on ametis 105 notarit, väljaõppele võetud 25 uut kandidaati 

7) Notar teeb ettevõtte asutamisel toimingud väärtpaberite keskregistri ja vähemalt veel 10 muu 

seadusest tuleneva toimingu suhtes 

Meede 4: Eelduste loomine kiiremaks ja kvaliteetsemaks täite- ja maksejõuetusmenetluseks 

Tegevused 

1) Täiturite atesteerimine ja kandidaaditeenistuse muutmine 

2) Pankrotihaldurite kutse arendamine 

12

3) Täiturite infosüsteemi arendus ja liidestus kohtute infosüsteemiga ja kohturegistrite 

infosüsteemiga 

4) Pankrotihaldurite registri arendamine ning haldurite infosüsteemi ja maksejõuetusmenetluste 

registri loomine sh ühildamine kohtute infosüsteemiga ja kohturegistrite infosüsteemiga 

5) Õiguskorra ülevaatamine ja muudatuste tegemine täitemenetluse efektiivsemaks läbiviimiseks, 

sh avaliku enampakkumise korra läbipaistvamaks muutmine 


1) Täiturite ja pankrotihaldurite kutse kvaliteedi tõus (atesteeritud täiturid, täiturikandidaadid 

asuvad tööle täituri abina, halduri kutsetegevuse stabiilne areng, halduribüroo pidamise 

tagamine ) 

2) Valdkondades toimib elektrooniline andmetöötlus ja suhtlus 

3) Täitemenetlus on efektiivne ja läbipaistev 


2. Kvaliteetne ja piisav riigi õigusabi 

Indikaator 

Õigusabi on kvaliteetne ja kättesaadav 

Meede 1: Riigi õigusabi süsteemi kohendamine 

Tegevused 

1) Riigi õigusabi seaduse, advokatuuriseaduse ja rakendusaktide kohendamine 

2) Kriminaalasjades riigi õigusabi korras kaitsjate määramise süsteemi läbipaistvamaks muutmine 

3) Kriminaalasjades riigi õigusabi korras kaitsjate võimaldamise mahu üle vaatamine. 


1) Vajadustele vastav riigi õigusabi süsteem 

2) Senisest läbipaistvam riigi õigusabi korras kaitsjate määramise süsteem 

3) Kaitsjate võimaldamise mahu analüüs ning seaduseelnõu on valminud 

Kriminaalpoliitika 


Tegevusvaldkond hõlmab Justiitsministeeriumi valitsemisala vanglate, prokuratuuri ning 

kriminaalhoolduse tööd; karistusõiguse ja –menetluse alast õiguspoliitikat ning selle valdkonna 

Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide õiguspoliitikat. Samuti hõlmab 

tegevusvaldkond kuritegevuse ennetamist kuritegevuse ning karistuse- ja karistusmenetlusõiguse 

ja kuritegevuse statistika korrastamist. Tegevusvaldkonna strateegilisteks alusteks on 

korruptsioonivastane strateegia „Aus riik“ ja “Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010”, 

"Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava aastateks 2007-2009", „Inimkaubanduse 

vastu võitlemise arengukava 2006-2009”. 


2005.aastal leppisid justiitsminister siseminister kokku kuriteovastase võitluse eelistused. 

Nendeks eelistusteks on võitlus alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud 

kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega ning võitlus 

organiseeritud kuritegevusega. Selline ühiste prioriteetide püstitamine menetlusasutustele 

võimaldab paremini planeerida ressursse ja tagada töö parem koordineeritus. Koostöös teiste 

asjaomaste ministeeriumitega välja töötatud alaealiste kuritegevuse vähendamise tegevuskava 

(koos Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga) sai oktoobris 2006 VV 

heakskiidu. Alates jaanuarist 2006 toimub inimkaubanduse vastane tegevus VV-s kinnitatud 

arengukava kohaselt. Kõigis prokuratuurides on olemas eriasjade prokurörid, kes tegelevad 

spetsiaalselt organiseeritud kuritegevusega seotud kriminaalasjade menetlemisega. Regulaarselt 

toimub infovahetus nii ministrite kui menetlusasutuste juhtide vahel. 

13

Kriminaalpoliitika arengusuundades on mitmes punktis (punktid 8, 9, 23) rõhutatud vajadust 

lähtuda kriminaalpoliitika väljatöötamisel teadusuuringutest. Selle huvides on Justiitsministeerium 

loonud spetsiaalse kriminaalpoliitika uuringute sarja ning aktiivselt kaasanud teadlasi 

kriminaalpoliitika kujundamisse. Nii on valminud mitmed uuringud (ohvriuuringud, 

korruptsiooniuuringud jt), mis käsitlevad alaealiste kuritegevust ja olid aluseks alaealiste 

kuritegevuse vähendamise tegevuskava väljatöötamisele. Lisaks on töös mitmed uuringud, mis 

peaksid kaasa aitama karistuspoliitika- ja praktika ülevaatamisele. Et kaasata teadus- ja 

arendusasutusi kriminaalpoliitika kujundamisse, edendada kriminoloogilist ja karistusõigusalast 

teadus- ja arendustegevust, soodustada koostööd teadusasutuste ning praktikute vahel ning 

tunnustada andekaid üliõpilasi, sõlmib Justiitsministeerium lisaks koostöölepinguid 

teadusasutustega, (uus leping sõlmitakse 2007 seoses vana lepingu lõppemisega 31.12.2006) 

ning premeerib valdkonna parimaid üliõpilastöid (alates 2006). 

Käivitunud on E-Toimiku arendus, mis peaks tulevikus võimaldama koondada ühtsesse 

registrisse kõik kriminaalmenetluse toimingud kogu menetlusahela (uurimisasutus, prokuratuur, 

kohus, kriminaalhooldus, vangla) ulatuses ning tagama operatiivse ülevaate kuritegevuse 

olukorrast ja menetlusasutuste töökoormustest. Alates 2006. aastast avaldatakse kuritegevuse 

nädalaülevaated ministeeriumi koduleheküljel. 


Alaealiste kuritegevus on kasvamas ning alaealistest õigusrikkujad muutuvad aina nooremaks. 

Kuigi alaealiste osakaal kuritegusid toime pannud isikute seas on stabiliseerumas, on alaealiste 

kuritegevuse tase arvestades alaealiste õigusrikkujate ja kuritegude absoluutarve murettekitav. 

Üha on kasvanud alaealiste komisjonidesse suunatavate alaealiste arv, mis ulatub juba üle 4000. 

Samuti on jätkuvalt probleemiks vangide suur arv (üle 4400 kinnipeetava) ja nende kõrge 

retsidiiv. Ligi 80% kõigist kinnipeetavatest viibib vanglas teist või enamat korda. Samuti on 

probleemiks kinnipeetavate suur arv elanikkonna kohta, mida saaks vähendada 

alternatiivkaristuste senisest aktiivsema rakendamise abil. 

Praegu puudub täpne ülevaade ressursside kasutamisest kuritegevuse vastases võitluses. Pole 

täpset ülevaadet, millised on kriminaalmenetluse kestvused erinevates menetlusasutustes ning 

kui suur on üldse erinevatel asutustel olev menetluskoormus. Samuti on killustunud 

kohtuekspertiiside tegemine ekspertiisiasustuste vahel. 


1. Kuritegevuse vähendamine 

Indikaatorid 

- Kriminaalstatistika on usaldusväärne ja võimaldab kriminaalpoliitikat planeerida 

- Arengukavade ja poliitikate kujundamine toimuvad kriminaalpoliitiliste uuringute põhjal 

- Tõhusalt toimiv kuriteoennetuse süsteem 

Meede 1: Usaldusväärse kuritegevuse ülevaate tagamine 

Tegevused 

1) E-toimiku kriminaal- ja väärteomenetluse lähteülesande, teenuse ja andmestiku 

kirjeldamine, mida E-Toimik sisaldama hakkab (2007) 

2) E-Toimiku rakendamiseks vajalike õigusaktide ettevalmistamine (2007) 

3) E-Toimiku loomine (2009) 

4) Kuritegevuse perioodiliste ülevaadete koostamine ja teadusuuringute tellimine 

5) Kuritegevuse iganädalase statistika koostamine ja avaldamine 


1) E-Toimik on usaldusväärne ja terviklik andmekogu (2009) 

2) Kriminaalstatistika on usaldusväärne ja võimaldab kriminaalpoliitikat planeerida 

3) Kuritegevuse aastaülevaade on koostatud ja esitatud parlamendile iga aasta 1. märtsiks 

14

4) Kriminaalpoliitiliste uuringute põhjal arengukavade ja poliitikate kujundamine ning 

elluviimine 

Meede 2: Alaealiste kuritegevuse vastase võitluse tõhustamine 

Tegevused 

1) Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava täitmine, sh piirkondlike ümarlaudade 

korraldamine (4 ümarlauda aastas) ja regulaarne infovahetus alaealise õigusrikkujaga 

tegeleva võrgustiku vahel (2007) 

2) Standardite kehtestamine alaealiste suhtes kriminaalmenetluse läbiviimise kohta ja 

nende täitmise pidev seire (2007) 

3) Alaealistele õigusrikkumisele mõjusa sekkumise kohaldamine (karistuste ja 

mõjutusvahendite ning nende tulemuslikkuse analüüs) 


1) Alaealiste kuritegevuse vähendamise arengukava viiakse iga-aastaselt ellu (2007) 

2) Prokuratuur ja teised kriminaalasutused järgivad alaealiste kriminaalmenetlusele 

kehtestatud standardeid. Kord kvartalis koostab JM ülevaate nende järgimisest. 

3) Ülevaade alaealistest suhtes kohaldatud karistuspraktikast (2007) 

4) Ülevaade alaealiste suhtes kohaldatud alaealiste karistuste tulemuslikkusest (2007) 

Meede 3: Alaealiste suhtes toimepandavate kuritegude ärahoidmine 

Tegevused 

1) Tegevuspiirangu kehtestamine seksuaalkurjategijatele alaealistega seotud aladel 

töötamiseks ning seksuaalkurjategijate registri loomine (2007) 

2) Lähenemiskeelu kohaldamise (sh alaealise ohvri kaitseks) ja alaealiste suhtes 

toimepandud kuritegudes mõistetud karistuste praktika jälgimine 


1) Seksuaalkurjategijatele lastega töötamiseks piirangud loodud (2007) 

Meede 4: Inimkaubandusega seotud kuritegevuse vähendamine 

Tegevused 

1) Inimkaubanduse vastu võitlemise arengukava 2006-2009 elluviimise kohta iga-aastaste 

kokkuvõtete koostamine 

2) Inimkaubanduse juhtumitega seotud kuritegude analüüsimine 

3) EL inimkaubanduse vastu võitlemise raamotsuse harmoniseerimine (2007) 

4) Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni 

lisaprotokolli harmoniseerimine (2007) 


1) On olemas ülevaade inimkaubandusega seotud kuritegude menetlemisest ja 

kohtulahenditest 

2) Inimkaubanduse vastast võitlust puudutav seadusandlus on kooskõlas rahvusvahelise 

õigusega (2007) 

3) Valitsusele on iga aasta märtsis (aastani 2008) esitatud kokkuvõte inimkaubanduse vastu 

võitlemise arengukava 2006-2008 elluviimise kohta 

Meede 5: Rahapesuga ja kriminaaltuluga (s.h korruptiivne tulu) seotud kuritegevuse vähendamine 

Tegevused 

1) Konfiskeerimise ja kriminaaltulu äravõtmise regulatsiooni kaasajastamine ja rakendamise 

analüüsimine 

2) Rahapesukuritegude avastamist ja menetlemist takistavate õiguslike probleemide 

lahendamine (2007) 

3) Kriminaaltulu saamise eesmärgil sooritatud kuritegude uute toimepanemisviiside 

(tankistid, variisikud, ka arvuti kasutamine toimepanemiseks) jälgimine ja sellest 

tulenevate muudatuste sisseviimine seadustesse (2008) 

4) Järelevalve tõhustamiseks majanduslike huvide deklaratsioonide (MHD) süsteemi 

korrastamine ja elektroonilise MHD süsteemi käivitamine (2007) 

5) Ametnike tegevuspiirangute selgem reguleerimine (2007) 

15

6) Korruptsioonialaste uuringute ja analüüside läbiviimine 

7) Uue korruptsioonivastase strateegia välja töötamine (2008) 

8) Teadlikkuse tõstmine korruptsioonivastase võitluses, ettevõtjatele suunatud 

ennetustegevus 

9) Kriminaaltulu väljaselgitamiseks eraldi spetsialiseerunud menetlejate töölerakendamine 

kriitilise tähtsusega üksustes (2007) 

10) Narkokuritegude karistuspraktika (sh konfiskeerimise) analüüs 


1) Konfiskeerimise ja kriminaaltulu äravõtmise uut regulatsiooni on täiendatud ja seda 

rakendatakse edukalt. 

2) Korruptsioonioht on vähenenud tänu tõhustunud järelevalvele ja teavitustegevusele 

3) On olemas ülevaade varaliste karistuste kohaldamisest 

4) Uus MHD süsteem on välja töötatud ning elektrooniline MHD süsteem on käivitatud 

(2008) 

5) Ametnike tegevuspiirangute regulatsiooni uuendamist käsitleva seaduse eelnõu on 

olemas (2007) 

6) Uuringutele ja analüüsidele tuginev uus korruptsioonivastane strateegia on valitsuses 

heaks kiidetud (2008) 

7) Suurenenud on kriminaaltulu arestimine ja konfiskeerimine 

8) On olemas iga-aastane ülevaade narkokuritegude eest kohaldatud karistuste ja seotud 

konfiskeerimiste kohta 

Meede 6: Kriminaaljustiitssüsteemi korralduse muutmine, mis vastab kuritegevusevastase võitluse 

ja ennetuse vajadustele 

Tegevused 

1) Kõigi karistusõigust rakendavate institutsioonide töötajate sotsiaalsete tagatiste 

tasakaalustatud süsteemi loomine 

2) Prokuratuuri töökoormuse analüüsimine ja vastavalt sellele ressursside planeerimine 

prokuratuuridele 

3) Kriminaalmenetluses menetluskulude kaardistamine ja süsteemi korrastamine (2008) 

4) Kohtuekspertiisi tegevuse (sh EKEB-i) analüüsimine (2008) 

5) Riiklike ekspertiisiasutuste (EKEB ja KEKK) ühendamiseks vajalike õigusaktide 

ettevalmistamine (2007) ja ühtse ekspertiisiasutuse loomine Justiitsministeeriumi 

valitsemisalas (2009) 

6) Uurimisasutuste funktsioonide kaardistus ja vajadusel ettepanekute tegemine Vabariigi 

Valitsusele uurimisasutuste arvu ja funktsioonide kohta (2007) 

7) Prokuratuuri ja uurimisasutuste struktuuri ning tegevuse tulemuslikkuse analüüsimine 

prioriteetidest lähtuvas kuritegevuse vastases võitluses 

8) Kriminaalasjade kohtumenetluse etapis vahi all pidamise tähtaja sätestamine 

9) Kriminaalasjade kohtueelse menetluse kiirendamine võistlevasse kohtumenetlusse 

minevates asjades (2007) 

10) Kannatanute ja tunnistajate kriminaalmenetluses kohtlemise analüüs ja sellest tulenevate 

muudatuste rakendamine õiguskaitseorganite tegevuses (2008) 

11) Süütegude ennetusetöö korraldamine vastavalt korrakaitse seaduses tulenevatest 

ülesannetest 

12) Koostöö tegemine Euroopa kuriteoennetuse võrgustikuga 


1) Kõigi karistusõigust rakendavate institutsioonide töötajate sotsiaalsed tagatised on 

kooskõlas nende rolliga kriminaaljustiitssüsteemi ahelas 

2) Prokuratuuride töökoormusi analüüsitakse regulaarselt ja võetakse arvesse eelarve 

kujundamisel 

3) Kriminaalmenetluses tekkivad menetluskulud on kaardistatud ja menetlejatele on antud 

juhised nende kulude kontrollimiseks. 

4) Prokuratuuris on loodud ametikohad kohtueelse uurimise läbiviimiseks prioriteetsetes 

kuritegudes (2008) 

16

5) Läbi on viidud kohtuekspertiisi analüüs 

6) Ekspertiisiasutused on ühendatud (2009) 

7) Läbi on viidud tegevusanalüüs „Uurimisasutuste funktsioonid ja paljusus“ (2007) 

8) Prokuratuuri ja uurimisasutuste struktuur ja tegevus vastab prioriteetidest lähtuva 

kuritegevuse vastase võitluse vajadustele (2007) 

9) Vahialustega kriminaalmenetlused toimuvad mõistliku aja jooksul 

10) Kriminaalasjade kohtueelsele menetlusele ja kohtumenetlusele minev ressurss on 

tasakaalustatud 

11) Süütegude ennetamise korraldus toimib senisest tõhusamalt 


2. Kuriteo toime pannud isikute mõjus karistamine 

Meede 1: Kriminaalalaste õigusaktide täiendamine 

Tegevused 

1) KrMS-i kaasajastamine ja uuendamine vastavalt läbi viidud uuringutele ja 

eksperthinnangutele (sh isikute põhiõiguste kaitse tagamine) ning EL justiitskoostööd 

reguleerivatele õigusaktidele 

2) KarS-i kaasajastamine ja uuendamine vastavalt läbi viidud uuringutele ja 

eksperthinnangutele 

3) Muude kriminaalalaste seaduste kaasajastamine ja uuendamine vastavalt läbi viidud 

uuringutele ja eksperthinnangutele (vangistusseadus, prokuratuuriseadus, karistusregistri 

seadus, väärteomenetluse seadustik, kohtuekspertiisiseadus) 

4) Prokuratuuris lihtmenetluste kohaldamise analüüs 

5) Kiirmenetluse seadustamine ja efektiivsuse analüüsimine 

6) Väärteomenetluses rahatrahvi suuruse sidumine süüdlase sissetulekuga (2008) 

7) Väärteomenetluse kiirendamine/lihtsustamine (2009) 

8) Juriidilise isiku kriminaalvastutuse rakendumise analüüs (2007) 


1) Kriminaalalased seadused on ajakohastatud 

2) Lihtmenetluste kohaldamise analüüs on läbi viidud (2007) 

3) Väärteokaristuste kohaldamisel lähtutakse isiku sissetulekust (2008) 

4) Kergemate rikkumiste lahendamine väärteomenetluses toimub kiiresti. 

Meede 2: Retsidiivsusriski vähendamine vanglates ja kriminaalhoolduses 

Tegevused 

1) Riskihindamise metoodika arendamine (skoorimissüsteem, alaealiste metoodika) ja 

juurutamine kriminaalhoolduses ning vanglates 

2) Korduvkuriteoriski vähendamisele suunatud sekkumisprogrammide tulemuslikkuse 

suurendamine kriminaalhoolduses ja vanglates 

3) Juhtumikorraldusliku lähenemise juurutamine kinnipeetava ettevalmistamisel 

vabanemiseks ning korduvkuritoeriski maandamiseks vabanemisjärgselt 

kriminaalhooldussüsteemis 

4) Regulaarse kriminaalhooldus- ja vanglaprogrammide teadusliku hindamise rakendamine 

5) Vangla resotsialiseerivate tegevuste efektiivsuse hindamine (2007) 

6) Kriminaalhoolduse süsteemi vanglasüsteemiga ühendamine (2009) 


1) 2007. a rakendatakse riskihindamise metoodikat kõigile ennetähtaegselt vabastatavatele. 

2) Rehabilitatsiooniteenuseid korraldab JM, läbi viidud vajaduste analüüs ja kinnitatud 

teenusekirjeldused, neljas piirkonnas on sõlmitud lepingud teenuste sisseostmiseks 

3) On selgunud, millised resotsialiseerivad tegevused on efektiivsed ning suurendada 

efektiivsete tegevuste osakaalu resotsialiseerimistegevuses 

4) Kriminaalhooldusprogrammid (vähemalt 3) on kasutusel kõikides piirkondades ühtsetel 

alustel 

17

5) Kriminaalhooldusosakonnad eraldatakse kohtutest ja viiakse vanglate koosseisu 

01.06.2008.a. 

Meede 3: Kasuliku tegevuse tagamine vanglates 

Tegevused 

1) Tööga hõivatud kinnipeetavate arvu suurendamine 

2) Õppivate hõivatud kinnipeetavate arvu suurendamine 

3) Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kinnipeetavate kutsehariduse üldisesse 

haridussüsteemi integreerimine, andes kutsealase koolituse korraldamise üle piirkonna 

kutseõppeasutustele: alates 2007/2008 õppeaastast Murru Vanglas ja 2008/2009 Viru 

Vanglas 

4) Hariduse omandamisel edasijõudvate kinnipeetavate õppimise motivatsioonisüsteemi 

rakendamine 


1) 650 kinnipeetavat töötavad AS EVT-s ja 350 kinnipeetavat vangla poolt pakutavatel 

majandustöödel 20 tundi nädalas (2011) 

2) 1000 kinnipeetavat on hõivatud õppetööga või hariduse omandamisega 20 tundi nädalas 

Meede 4: Rakendame uimastiennetus- ja –rehabilitatsiooni meetmeid 

Tegevused 

1) Võõrutus- ja asendusravi võimaluste tagamine narkosõltlastest õigusrikkujatele. 

2) Narkorehabilitatsiooniprogrammi juurutamine, käivitades 2007 aastal uimastivaba eluviisi 

toetavad osakonnad Murru, Harku ja Tallinna Vanglas 

3) HIV ja muude nakkushaiguste vanglasisese leviku ennetamine, tagades HIV leviku alaste 

koolituste ja infomaterjalide, HIV testimise ja nõustamisteenuse, kaitsevahendite ning 

diagnostika ja ravi kättesaadavuse. 

4) Narkootikumide vanglatesse sisseveo tõkestamine 


1) Koondame sõltuvusravi vajavad kinnipeetavad ning spetsialiseerume ühes vanglas 

narkosõltlaste ravile 

2) Loome rehabilitatsioonivõimalused uimastivaba eluviisi toetavate osakondade näol kõigis 

vanglates 

Meede 5: Tervishoiuteenuse osutamine vanglas 

Tegevused 

1) Viime vanglas osutatava tervishoiuteenuse vastavusse tervishoiuteenuste korraldamise 

seadusest tulenevatele nõuetele 


1) 2007. aastal on meditsiiniosakondadel tegevusload eriarstiabi osutamiseks 

2) 2009. aastal on tagatud kvalifitseeritud personal 


3. Vanglate turvalisuse suurendamine 

Indikaatorid 

- Eestisse jääb aastaks 2011 neli vanglat. Tallinna, Tartu ja Viru Vangla on regionaalvanglad, 

Murru Vanglas kannavad karistust retsidiivsed kinnipeetavad 

Meede 1: Kaasaja nõuetele vastavate vanglate loomine (kambertüüpi vanglakohtade ja 

avavanglakohtade rajamine) ja vangistuse tagamine 

Tegevused 

1) 2008. a. avame Viru Vangla 

2) 2008. a sulgeme Viljandi Vangla 

3) 2007. a. liidame Ämari ja Murru Vangla 

4) 2008.a. loobume Ämari Vangla hoonete kasutamisest. 

5) 2008. a. rajame Tartu Vanglasse avatud osakonna 

18

6) 2010. a. liidame Harku Vangla Tallinna Vanglaga ja 2011. a. loobume Harku Vangla 

hoonete kasutamisest 

7) 2010. a. valmistame ette uue Tallinna Vangla Maardu asulasse rajamise 


1) Eestisse jääb aastaks 2010 neli vanglat. Tallinna, Tartu ja Viru Vangla on 

regionaalvanglad, Murru Vanglas kannavad karistust valdavalt retsidiivsed kinnipeetavad 

ning Viru Vanglas eriti ohtlikud kinnipeetavad. 

2) Alaealised/ noored kinnipeetavad hakkavad 2008.a. karistust kandma Viru Vanglas 

3) Naissoost kinnipeetavad hakkavad 2010.a karistust kandma Tallinna Vanglas 

4) Peale Viru Vangla valmimist on lühiajalise vangistuse kandmine politseilt üle võetud 

Vangla Kinnipeetavate Kinnipeetavate Kinnipeetavate K/p arv , kui käivitunud 

arv seisuga arv 

arv 2009.a lõpu Tallinna Vangla 2011 

31.12.06 2007 II pool seisuga 

Tallinn + 1131 1150 950 1100+60 (haigla) 

haigla 

Harku 135 140 140 - 

Murru 1487 1445 935 665 

Ämari 544 540 - - 

Tartu 926 925 950 950 

Pärnu - - - - 

Viljandi 104 100 - - 

Viru - - 1025 1025 

Kokku 4327 4300 4000 3800 

Meede 2: Järelevalve tõhustamine 

Tegevused 

1) Murru Vanglas mobiilside levi tõkestamise süsteemi kasutuselevõtt 

2) Kinnipeetavate ühtse riietuse kasutuselevõtt 2008.a. Viru Vanglas ning vahendite 

planeerimine 2010.a. Tallinna Vanglas kinnipeetavate ühtsele riietusele üleminekuks. 


1) Murru Vanglas on mobiilside levi tõkestatud (2007) 

2) Kinnipeetavatel on ühtne riietus Viru Vanglas (2008) ning Tallinna vanglas (2011). 

Meede 3: Vanglasüsteemi organisatsioonilise korralduse arendamine 

Tegevused 

3) Protsessipõhiste struktuuriüksuste rakendamine 

4) Järelevalvetöötajate arvu suhestamine lähtuvalt kinnipeetavate arvust, vangla 

arhitektuurilisest lahendusest ja vangla spetsialiseerumisest 


1) Vanglate haldussuutlikkus on tõusnud 

Meede 4: Professionaalse ametnikkonna kujundamine 

Tegevused 

1) Mõõduka personalivoolavuse tagamine Tallinna, Tartu ja Viru Vanglas 

2) Arendame vanglaametnike sotsiaalseid tagatisi nii, et need oleksid ühetaolised kogu 

sisejulgeolekusüsteemis. 

3) Erialase kvalifikatsiooniga töötajate osakaalu suurendamine. 

4) Ühtse täiendkoolituse süsteemi väljatöötamine, täiendkoolituse prioriteetsete 

valdkondade ja sihtrühmade määratlemine 

5) Valvuri ametikohtade vähendamine kontaktisikute ametikohtade arvu suurendamise ja 

tööülesannete ümberprofileerimise teel 

6) Rakendada 2008. aasta jooksul riigikeele oskus vähemalt kesktasemel kõigi II klassi 

valvuritel. 

19


1) Tallinna, Tartu ja Viru Vanglates on personalivoolavus vähenenud (2005.a 28,5% 

vähenemine 2009.a 10%-le). 

2) Erialast haridust omavad 2009.a 50% ehk 650 vanglaametnikku (2005.a 18% ehk 206 

vanglaametnikku 1125-st) 

3) Sisekaitseakadeemia kõrgharidusõppe vastuvõtukonkurss 2009.a vähemalt 2005.a 

tasemel (2005.a 1:3,3) 


4. Kinnipeetavate arvu vähendamine 

Indikaator 

Kinnipeetavate isikute arv on 2011. aastaks 3800 

Meede 1: Vangistuste pikkuste lühendamine 

Tegevused 

1) Ennetähtaegse vabastamise süsteemi uue korra rakendamine ja muudatuste 

tulemuslikkuse analüüs 

2) Kohtute karistuspraktika analüüsimine 

3) KarS-i eriosa sanktsioonide ülevaatamine 

4) Ennetähtaegse vabastamise praktika parendamine (koostööpartnerite kaasamine, 

ametnike spetsialiseerumine) 


1) Kohtuotsuste võrdlev analüüs on läbi viidud (2007) 

2) Uuring „Vangide arv Eestis 1991-2005 ja selle vähendamise karistusõiguslikud ja 

kriminoloogilised alused” läbi viidud (2007) 

3) KarS-i eriosa sanktsioonide revisjon on läbi viidud (2008) 

4) Ennetähtaegse vabastamise osakaalu kasv kuni 50%-ni 

Meede 2: Vanglakaristuse osakaalu vähendamine 

Tegevused 

1) Elektroonilise valve rakendamine (2007) 

2) Lepitusmenetluse rakendamiseks valmisoleku tagamine ja lepitusmenetluse 

rakendamine(2007) 

3) Võimaluste loomine narkoravi kohaldamiseks õigusrikkujatele alternatiivkaristusena või 

mõjutusvahendina (õiguslikud võimalused, ravivajaduse üle otsustamise süsteem, 

narkoravi kohad) 


1) On loodud võimalused (seadmed, organisatsioon jms) elektroonilise valve kohaldamiseks 

(2007) 

2) Kohtutes ja prokuratuuris on valmisolek lepitusmenetluse kohaldamiseks (2007) 

3) Lepitusmenetlust on kohaldatud 2007. a vähemalt 50 juhul. 

4) Narkoravi võimalus alternatiivkaristusena või mõjutusvahendina on tagatud (2007) 

5) On loodud toimiv süsteem, mis aitab prokuröridel otsustada isiku suhtes narkoravi 

kohaldamise üle (millist konkreetset ravi isik vajab, kui pikk võiks olla ravi jms) 

6) Kinnipeetavate isikute arv on arengukava perioodi lõpuks 3800 

20

Justiitsministeeriumi arengukava aastani 2011.pdf

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?