Galeega agrotehnoloogia - Eesti Maaviljeluse Instituut
Galeega agrotehnoloogia - Eesti Maaviljeluse Instituut
Galeega agrotehnoloogia - Eesti Maaviljeluse Instituut
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Külvikoha valik ja mullaharimine.<br />
<strong>Galeega</strong>põllud rajada väljaspool külvikorda. Eelviljade suhtes on galeega<br />
leplik. Ei talu enesele järgnemist ja umbrohtunud alasid. Eriti ohtlikud on<br />
pikaealised umbrohud (orashein, põldohakas, võilill, nõges jt.). <strong>Galeega</strong><br />
ei talu seisvat pinnavett, kõrget põhjaveeseisu ja happelisi (pH alla 5,7)<br />
muldi. Juurumbrohtudest risustunud põlde kurnata välja korduva<br />
kultiveermisega. Põld enne ja pärast külvi rullida. <strong>Galeega</strong> külvata<br />
varakevadel, esimesel külvivõimalusel.<br />
Väetamine, seemnete ettevalmistamine külviks.<br />
<strong>Galeega</strong> vajab eelkõige kaalium- ja fosforväetisi, mis anda sügisel või<br />
kevadel enne kultiveerimist, arvestades P - 40 ja K - 75 kg hektari kohta.<br />
Väheviljakatele huumusvaestele muldadele anda lämmastikväetist<br />
starterväetisena N - 30 kg hektarile. Lubiväetist anda pindmiselt (1-2<br />
t/ha) enne äestamist või rullimist. Orgaaniline väetis anda eelkultuurile<br />
või künni alla 40-60 t/ha.<br />
Vahetult enne külvi tuleb galeega seemned töödelda bakterväetisega.<br />
See sisaldab spetsiaalseid lämmastikku siduvaid baktereid. Selleks<br />
puistatakse väetis seemnetele ja segatakse hästi läbi. Töödeldud<br />
seemneid tuleb kaitsta otseste päikesekiirte eest. Keelatud on<br />
bakterväetise ja pestitsiidide kooskasutamine. Bakterväetise efektiivsus<br />
sõltub suuresti mulla niiskusesisaldusest. Külvisenorm määrata kindlasti<br />
koos bakterväetisega, kuna viimane takistab märgatavalt seemne<br />
väljakülvi.<br />
Külvisenorm ja külviviis.<br />
Külvisenorm ja külviviisid olenevad kultuuri kasutamise eesmärkidest.<br />
Haljasmassi saamiseks, külvata galeega 20-40 cm reavahega,<br />
külvisenormiga 15-20 kg/ha. Seemnepõllud rajada laiarealisena<br />
reavahega 60 cm ja külvisenormiga 4-10 kg/ha. Külvisügavuseks on 1-2<br />
cm, mis oleneb mulla lõimisest ja niiskusest. Külvata võib nii katteviljata<br />
kui ka kattevilja alla. Kattevilja külvisenormi tuleks vähendada poole<br />
võrra (oder - 120 kg/ha). <strong>Galeega</strong>t võib külvata ka segus kõrrelistega<br />
(timut 6-8, ohtetu luste 10-15, har. aruhein 8-10 kg/ha).
Change language