Galeega agrotehnoloogia - Eesti Maaviljeluse Instituut

Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI)
Rohumaade osakond
Teaduse 4, 75501, Saku, Harjumaa
INFOLEHT NR. 149/2005
G A L E E G A
A G R OT E H N O L O O G I A
Konsultatsioon ja info: 75501 Saku, Teaduse 13
tel. 51 01 685 Heli Meripõld
67 29 160
e-mail: heli@netexpress.ee

Külvikoha valik ja mullaharimine.
Galeegapõllud rajada väljaspool külvikorda. Eelviljade suhtes on galeega
leplik. Ei talu enesele järgnemist ja umbrohtunud alasid. Eriti ohtlikud on
pikaealised umbrohud (orashein, põldohakas, võilill, nõges jt.). Galeega
ei talu seisvat pinnavett, kõrget põhjaveeseisu ja happelisi (pH alla 5,7)
muldi. Juurumbrohtudest risustunud põlde kurnata välja korduva
kultiveermisega. Põld enne ja pärast külvi rullida. Galeega külvata
varakevadel, esimesel külvivõimalusel.
Väetamine, seemnete ettevalmistamine külviks.
Galeega vajab eelkõige kaalium- ja fosforväetisi, mis anda sügisel või
kevadel enne kultiveerimist, arvestades P - 40 ja K - 75 kg hektari kohta.
Väheviljakatele huumusvaestele muldadele anda lämmastikväetist
starterväetisena N - 30 kg hektarile. Lubiväetist anda pindmiselt (1-2
t/ha) enne äestamist või rullimist. Orgaaniline väetis anda eelkultuurile
või künni alla 40-60 t/ha.
Vahetult enne külvi tuleb galeega seemned töödelda bakterväetisega.
See sisaldab spetsiaalseid lämmastikku siduvaid baktereid. Selleks
puistatakse väetis seemnetele ja segatakse hästi läbi. Töödeldud
seemneid tuleb kaitsta otseste päikesekiirte eest. Keelatud on
bakterväetise ja pestitsiidide kooskasutamine. Bakterväetise efektiivsus
sõltub suuresti mulla niiskusesisaldusest. Külvisenorm määrata kindlasti
koos bakterväetisega, kuna viimane takistab märgatavalt seemne
väljakülvi.
Külvisenorm ja külviviis.
Külvisenorm ja külviviisid olenevad kultuuri kasutamise eesmärkidest.
Haljasmassi saamiseks, külvata galeega 20-40 cm reavahega,
külvisenormiga 15-20 kg/ha. Seemnepõllud rajada laiarealisena
reavahega 60 cm ja külvisenormiga 4-10 kg/ha. Külvisügavuseks on 1-2
cm, mis oleneb mulla lõimisest ja niiskusest. Külvata võib nii katteviljata
kui ka kattevilja alla. Kattevilja külvisenormi tuleks vähendada poole
võrra (oder - 120 kg/ha). Galeegat võib külvata ka segus kõrrelistega
(timut 6-8, ohtetu luste 10-15, har. aruhein 8-10 kg/ha).

Külvide hooldamine.
Külviaastal on galeega kasv ja areng aeglane.Teostada:
1. Laiarealistel külvidel reavahede harimist.
2. Külvide niitmist.
3. Keemilist umbrohutõrjet.Lühiealiste umbrohtude hävitamiseks sobivad
külviaastal MCPA(1,0 l/ha), Basagran M (3,0-4,0 l/ha või MCPB (2,5-3,8
l/ha). Orasheina tõrjeks pritsida ( 2-5 lehe faasis) Agil 100 EC (1,0-
1,5l/ha), Zellec Superi 2,0 l/ha või Agil 1,0 l/ha. Galeega peab töötlemise
ajal olema 2-3 pärislehe staadiumis ja teravili võrsumisfaasis.
Vältida tuleks niitmist augusti lõpus või septembri algul, kuna see mõjub
kurnavalt võsundite moodustumisele järgmisel aastal.
Seemnekoristus.
Seeme koristada kahes jaos. Taimiku ülemine osa koristatakse
teraviljakombainiga 50-60 cm kõrguselt, et kombaini haljasmassiga mitte
koormata. Seejärel seemneheina haljasmass koristada silokombainiga.
Seemnekoristuseks on soovitatav kombainil vähendada trumli pöördeid
800-ni minutis, suurendada peksukorvi ja trumli vahelist pilu ees 25-35
mm ja taga 5-8 mm-ni ning sulgeda osa ventilaatori õhuavasid.
Seemnesaagilt on galeega lutsernist 3-6 korda saagikam, seemet on
saadud 0,25-0,4 t/ha.
Galeegakasvatuse järelmõju mulla viljakusele.
Galeega jätab mulda orgaanilist ainet rohkem kui teised põldheina liigid.
Kergel liivsavimullal on olnud 0-30 cm kihis galeega õhukuivi juuri 18,6
t/ha, lutsernil 13,8 t/ha, punasel ristikul ja timutil vaid 4,7 ja 4,8 t/ha juuri.
Galeegajärgse odra enamsaak on olnud 1,3-1,9 t/ha, s.t. 56-78% suurem
võrreldes odra taaskülviga. Kartulisaagid on ulatunud galeegajärgselt 40-
50 t/ha -lt .
Galeegajärgsel teraviljal kasutada herbitsiidi Granstar 75 DF (8-13
g/ha)+ kleepaine Citowett 50ml/100l veele.
Rapsipõldudel saab ida – kitsehernest hävitada preparaadiga Lontrel
annuses 0,3 – 0,4 l/ha.