hiv/aids-i temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine eesti ...

Piirkondlikud erinevused tulevad esile 10-13-, 14-15- ja 19-24-aastaste noorte hulgas:
- 10-13-aastaste ja 19-24-aastaste Ida-Virumaa noorte hulgas on teistest piirkondadest suurem
eelneval kuul mitte kordagi alkoholi tarvitanud noorte hulk.
- 14-15-aastaste „muu Eesti“ piirkonna noorte seas on Ida-Virumaaga võrreldes enam neid, kes
tarvitavad alkoholi harvem kui kord nädalas. Muu Eesti piirkonnas on vähem kord nädalas või
sagedamini alkoholi tarvitavaid noori, kui Harjumaal ja Ida-Virumaal.
Kahe küsitlusaasta võrdluses on alkoholi tarvitamine sagedasemaks muutunud järgmistes
piirkondades ja vanusrühmades:
- 14-15- ja 25-29-aastased – muu Eesti piirkonnas;
- 16-18-aastased – Harjumaal ja piirkonnas “muu Eesti”;
- 19-24-aastased – kõigis piirkondades.
10-13-aastaste seas on alkoholi tarbimise sagedus aga oluliselt vähenenud kõikide piirkondade
puhul.
Haridustasemeti ei tule 19-29-aastaste seas 2005. aasta andmetes statistiliselt olulisi erinevusi
esile, küll aga on võrreldes 2003. aastaga oluliselt suurenenud alkoholi tarvitamise tihedus kõigi
kolme haridustaseme puhul. Ilmekalt näitab seda vähemalt kord nädalas alkohoolseid jooke
tarbivate noorte osakaal – võrreldes varasemaga on antud näitaja erinevate haridustasemete lõikes
suurenenud vahemikus 13-17%.
Narkootikumide tarvitamine
Narkootikumidega seoses küsiti noortelt narkootiliste ainete proovimist üldse ja nende tarvitamise
sagedust küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul. Lisaks uuriti, kas vastajate tutvusringkonnas
on tarvitajaid ning kas neile endile on narkootikume pakutud.
10-13-aastaste laste seas on narkootikume proovinud või korduvalt tarvitanuid mõlemal
küsitlusaastal üle 2% (2003. aastal n=37 ja 2005. aastal n=41). Enamus nendest on narkootikume
proovinud ühel korral – 2003. aastal 25 last ja 2005. aastal 30 last.
Võrreldes 2003. aastaga on 10-13-aastaste laste seas vähenenud nende osakaal, kelle
tutvusringkonnas on inimesi, kes tarvitavad narkootikume süstides – 2003. aastal 6%, 2005. aastal
4%. Muul viisil uimastite tarvitajaid on tuttavate seas 7%-l lastest nii 2003. kui 2005. aastal.
Mõnevõrra on suurenenud 10-13-aastaste laste hulk, kellele pakuti küsitlusele eelnenud kuu aja
jooksul narkootikume – 2003. aastal alla 1%, 2005. aastal pisut üle 2%.
Järgnevalt kajastatakse täpsemalt 14-29-aastaste noorte andmeid.
Sarnaselt 2003. aastaga on tutvusringkonnas uimasteid proovinud või tarvitavaid inimesi kõige
enam 16-18- ja 19-24-aastastel noortel. Nendest umbes neljandikul on tuttavate seas inimesi, kes
on proovinud või tarvitavad narkootikume süstimise teel ning rohkem kui kuuekümnel protsendil on
tuttavaid, kes on seda teinud mõnel muul viisil.
Üldiselt võib öelda, et noorte suhtlusringkonnas liigub narkootikume enam kui kaks aastat tagasi.
Kõikides vanusrühmades on suurenenud noorte osakaal, kelle tutvusringkonda kuulub inimesi, kes
on proovinud või tarvitavad narkootikume mõnel muul viisil kui süstides. Enam on selliste noorte
hulk suurenenud 16-18- ja 25-29-aastaste rühmas – 10% võrra. 16-18-aastaste seas on aga
vähenenud nende noorte osakaal, kelle tuttavate seas on narkootikume süstinud inimesi. 25-29-
aastate grupis on seevastu selliste noorte osatähtsus suurenenud (vt joonis 26 ja 27).
31