7.1. Libistid 7.2. Silurid ja planeerid

7. LIBISTID, SILURID, PLANEERID
7.1. Libistid
Libisti on kõige lihtsam ja enam kasutatav mullapinna tasandamise riist, mis koosneb
mööda põllu pinda lohistatavatest tööseadistest (põikprussid, ketid jms.). Libisti iseloomulikuks
tunnuseks on töösügavust piiravate seadiste (näit. tugirataste) puudumine.
Töösügavuse tagab libisti mass, mida mõnel mudelil saab suurendada lisalastiga. Seega
töötab libisti pinnakonaruste mahahõõrumise ja –lükkamise ning ümberpaigutamise põhimõttel.
Libisti ü l e s a n d e d on:
1) põllupinna tasandamine (tasasemaks muutmine), tasastamine (tasaseks tegemine),
silendamine, silestamine;
2) mullapankade purukshõõrumine;
3) mullakooriku purustamine;
4) põllupinna mikroplaneerimine;
5) mulla pinnakihi pudendamine koos tärganud umbrohutõusmete hävitamisega.
Libistamine (tasastamine, silumine) toimub künnijärgselt, tavaliselt esimese mullaharimisvõttena
kevadel, mil põhieesmärgiks on mullast niiskuse väljaauramise tõkestamine.
Tihti rakendatakse seda ka koos teiste mullaharimistöödega (kündmine, kultiveerimine
äestamine). Libistit võib kasutada ka rohumaade hooldusriistana mutimullahunnikute
ja loomade väljaheidete laialivedamiseks ning kamara tasandamiseks. Eriti häid
tulemusi annab libistamine kergema lõimisega ja struktuursete muldadel, säilitades paremini
mullastruktuuri ja tolmustades mulda vähem kui äestamisel.
Agronõuded libistamisel seisnevad töö tegemise õigeaegsuses (libistiga
võib töötada niiskemal mullal kui äkkega), mullapankade purustatuses, mulla murendatuses
ja pinnatasasuse ühtluses. Libisti purustab mullapanku paremini kui silerull, mis
surub kuivanud pangad mullasse.
Tööseadise kujunduse järgi e r i s t a t a k s e pruss-, plaat-, raam- (kast-), kett- ja
rõngaslibisteid. Kõikide nende ühiselemendiks on esipruss, milleks võib olla ka serviti
või kaldu paiknev metallplaat (joon. 7.1). Selle külge kinnitub ka libisti haakeseadis
(veoseadis).
Lihtsaim prusslibisti koosneb ühest põikprussist, milleks tavaliselt on profiilterasest
tala või nurkterasest servaga puitpruss. Niisuguse libisti võib haakida adra, kultivaatori
või äkke järele. Enamasti koosneb aga prusslibisti mitmest teineteise järel paiknevast ja
liigendseoses olevast põikprussist, kusjuures osa neist võib olla varustatud ka pulkadega
(vt. joon. 7.1, b) või plaatjate hammastega. Pulkade või hammaste ülesanne on kobestada
mulla pinnakihti ning sellega soodustada libistamise (tasandamise) tõhusust.
Prusslibisti võib olla kujundatud ka nii, et esiprussiks on serviti asetatud plaat (plaatpruss),
mille kallet saab muuta (joon. 7.2). Aga ka nii, et põikprussideks on kaks või
kolm pulkadega varustatud U-tala, mille kalle on mehaaniliselt või hüdrauliliselt muudetav.
Enamik libisteid on haakemasinad (-riistad), ent prusslibistitena on ka ripp- ja poolrippteisendeid.
Nii näiteks toodetakse 4,5- ja 6,5- m töölaiusega ripplibistit, mille külgtiivad
on hüdrauliliselt teisaldusasendisse tõstetavad. Nende nelikanttorust valmistatud
prusside allküljele on keevitatud liikumissihiga kaldu asetsevad plaatjad hammaspulgad,
mis suunavad mulla külgsihis (firma nimetab seda libistit tasandusäkkeks).
68

Joon. 7.1. Libistite tüüpe: a – raamlibisti (kastlibisti), b – prusslülilibisti, c –
rõngaslibisti, d – kettlibisti; 1 – pruss, 2 – lisalasti kast, 3 – pulkadega pruss, 4 – rõngas,
5 – kett
69

Joon. 7.2. Kahelüliline prusslibisti: 1- nurkterasest libistusprussid, 2 – pulkadega pruss,
3 – muudetava kaldega plaatpruss, 4 – plaatprussi kalde muutmise käsihoob
Joon. 7.3. Pulkadega U-taladest koosnev poolripplibisti
Toodetakse ka poolripplibisteid töölaiusega 3,1...9,3 m. Nende prussideks (2 või 3)
on muudetava kaldega ja ümarpulkadega vastatud U-talad. Libisti taga paikneb hüdrauliliselt
tõstetav-langetatav teisaldusrattapaar (joon. 7.3). Libistid töölaiusega 4,2...9,3 m
on tõstetavate külgtiibadega.
Ripp- ja poolrippteisenditena kujundatud prusslibistititel kasutatakse ka taha kinnitatud
hari- või varbrulläkkeid.
Libistiga t ö ö t a t a k s e süstikuliselt (soovitatavalt künnisihiga nurgi) või ringjalt.
Ripp- ja poolripplibisti tuleb pööretel viia teisaldusasendisse.
70

7.2. Silurid ja planeerid
S i l u r on libistiga sarnane, ent töötab pinnakonaruste mahalõikamise (hööveldamise)
põhimõttel. Sellest tulenevalt on siluril töösügavust piiravad seadised (tugirattad) ja
tööseadiseks lõiketeraga varustatud pruss või plaat, mille kaldenurk maapinna suhtes
võib olla ka muudetav. Silurina töötab ka kultivaatori, vedrupiiäkke vms. raamile riputatud
ja täiendtööseadisena kasutatav kaldplaat, mis paikneb kultivaatori, äkke vms.
käppade ees või järel (või ees ja järel; vt. joon. 3.13). Iseseisva masinana kasutatav silur
(tasandur) on agromelioratsioonimasin (põlluparandusmasin).
P l a n e e r on suuremat töösügavust võimaldav silur, mille ülesandeks on muuta põllupinna
reljeef tasasemaks. Seega on planeer nii maa- kui põlluparandusmasin. Planeeri
kasutamisega peab olema väga ettevaatlik, sest see ebaühtlustab mulla viljaka (huumusrikkama)
kihi paksust põllul. Planeer on haake- või poolrippmasin, mis meenutab teehöövlit.
Eristatakse ka pika- ja lühibaasilisi planeere (baasiks nimetatakse siis esi- ja
tagarataste telgede vahelist kaugust).
71