Ida-Tallinna Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapp

Ida-Tallinna Keskhaigla 

funktsionaalse arengukava I etapp 

JAANUAR-JUUNI 2006

1 Sissejuhatus 

1.1 Praegune olukord 

Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) asutati Tallinna Linnavolikogu otsusega 23.08.2001.a 

nr 226 Tallinna Magdaleena Haigla, Tallinna Keskhaigla, Tallinna Hooldushaigla, Tallinna Järve 

Haigla, Tallinna Tőnismäe Polikliiniku, Tallinna Mäekalda Polikliiniku ja Tallinna 

Diagnostikakseskuse ühendamise teel. 

ITK hooned paiknevad alates 2006. aastast Tallinnas viiel erineval aadressil: 

Ravi tn. üksus Ravi tn 18 

Magdaleena üksus Pärnu mnt 104 

Magasini üksus Magasini 34 

Järve üksus Energia 8 

Tõnismäe Polikliinik Hariduse 6 

Ida-Tallinna Keskhaigla on üks kahest Tallinna keskhaiglast. Vastavalt Sotsiaalministri 

19. augusti 2004. a määrusele nr 103 „Haigla liikide nõuded“ osutab ITK keskhaigla 

kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi. Lisaks osutatakse 

ITK-s piirkondliku haigla kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset 

arstiabi gastroenteroloogia, günekoloogia ja sünnitusabi, üldkirurgia, endokriinkirurgia, 

silmahaiguste, reumatoloogia, onkoloogia, endokrinoloogia, invasiivse kardioloogia, 

isotoopdiagnostika ja -ravi, patoloogia erialal. 

Ida-Tallinna Keskhaiglas on kuus kliinikut: 

o Diagnostikakliinik 

o Kirurgiakliinik 

o Naistekliinik 

o Silmakliinik 

o Sisekliinik 

o Taastus-Hooldusravikliinik 

ITK kliinikud tegutsevad kõikides haigla üksustes, v.a. Järve ja Magasini üksused, kus asetseb 

sisuliselt üksnes taastus-hooldusravikliinik. Järve üksuses asub ka diagnostikakliiniku 

röntgenikabinet. 

Tallinnas osutab keskhaigla kohustuslikele nõuetele vastavat statsionaarset ja ambulatoorset 

eriarstiabi veel Lääne-Tallinna Keskhaigla ning piirkondliku haigla kohustuslikele nõuetele 

vastavat statsionaarset ja ambulatoorset eriarstiabi SA Lastehaigla, SA Põhja-Eesti 

Regionaalhaigla ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. 

Ida-Tallinna Keskhaigla osutas 2004. aastal ambulatoorset arstiabi 26 erialal, kusjuures 

ambulatoorsete arsti vastuvõttude arv oli kokku 357 314. 2005.a. oli ambulatoorsete vastuvõttude 

arv 428 214 ning ambulatoorset arstiabi osutati 24 erialal. 

2

Statsionaarset eriarstiabi teenust osutatakse 18 erialal. Ravivoodite arv oli 2004. aasta lõpus 584 

ja 2005.a lõpus 560. Kokku hospitaliseeriti ITK-s 2004. aastal 25 411 patsienti ja 2005. aastal 

25 894 patsienti. 

1.2 Haigla missioon, visioon, tunnuslause ja põhiväärtused 

1.2.1 Missioon 

Ida-Tallinna Keskhaigla missiooniks on inimesekeskset arsti- ja õendusabi pakkudes 

aidata kaasa sotsiaalse kindlustunde suurendamisele ühiskonnas. 

Meie missiooni toetavad pikaajalised traditsioonid tervishoiuasutusena ning avatus, 

töötajate kogemused ja julgus kaasas käia uuendustega. 

1.2.2 Visioon 

Inimesekeskne Tallinna Haigla, mis oma professionaalse tegevusega mõjutab positiivselt 

Eesti elanikkonna tervist, tervishoiuteenuse kättesaadavust ning on Eesti tervishoiu 

uuenduste eeskäijaks. 

1.2.3 Tunnuslause 

Inimlikult inimesega 

1.2.4 Põhiväärtused 

Meie haiglale on kõige olulisemad inimlikud väärtused. 

Ausus, empaatia, meeskonnatöö ja avatus tagavad turvatunde, mida haiglalt kui 

tervishoiuasutuselt inimesed ja ühiskond ootavad. 

Arsti- ja õendusabi osutamisel lähtume professionaalsusest, uuendustega kaasaminekust 

ja heast teeninduskvaliteedist. 

Me soovime, et meie töötajad oleksid uhked oma haigla üle. 

3

1.3 Haigla struktuur 

Joonis 1. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 

struktuur 

Nõukogu 

Siseaudiitor 

Juhatuse 

esimees 

Juhatuse liige 

Kliiniline juht 


Õendusjuht 


Finantsjuht 


Arendusjuht 

Haldusjuht 

Sisekliinik 

Kirurgiakliinik 

Raamatupidamise 

osakond 

IT teenistus 

Ostuteenistus 

Silmakliinik 

Naistekliinik 

Eelarve ja analüüsi 

osakond 

Taastus- ja 

hooldusravikliinik 

Diagnostikakliinik 

Nõunik 

Majandusteenistus 

Kantselei 

Töökeskkonna 

teenistus 

Keskapteek 

Nakkustõrje osakond 

Personaliosakond 

Tehniline teenistus 

Ravianalüüsi- ja 

statistikaosakond 

Puhastusteenistus 

Kvaliteedijuht 

Klienditeeninduse 

osakond 

Jurist 

Turundusosakond 

4

2 Funktsionaalse arengukava eesmärk 

Ida-Tallinna Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapi eesmärgiks on anda ülevaade haigla 

vastutuspiirkonnast, kirjeldada haigla poolt pakutava statsionaarse ja ambulatoorse 

tervishoiuteenuse mahtu ning hinnata kirjeldatud tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikku 

tervishoiutöötajate arvu. 

Käesoleva arengukava I etapp peab andma aluse ITK funktsionaalse arengukava II etapis 

kavandatava uue haiglakompleksi arendamisele. 

Seega peab käesolev arengukava andma hinnangu järgmistele aspektidele: 

o Ida-Tallinna Keskhaigla vastutuspiirkonna vajaduste prognoosimine ambulatoorse ja 

statsionaarse ravi ning hooldusravi osas aastani 2015 

o Ida-Tallinna Keskhaigla ruumivajadus arvestades haigla vastutuspiirkonda ning 

prognoositavat tervishoiuteenuse mahtu 

o Arstide, õendustöötajate ja teiste töötajate vajadus 

o Personali optimaalse paiknemise analüüs vastavalt ITK paiknemisele erinevates hoonetes 

Arengukava koostamisel on lähtutud Tallinna tervishoiu arengukavast aastani 2015 (Stockholm 

Care AB, Stockholm 2003), Haiglavõrgu arengukavast 2015, Haiglavõrgu arengukavast 

(Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrus nr 105), Haigla funktsionaalse arengukava ja 

ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise korrast (Sotsiaalministri 31. detsembri 

2001. a määrus nr 166), Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi 

seadustest ja õigusaktidest. 

3 Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed 

5

3.1 Vastutuspiirkonna suurus 

Ida-Tallinna Keskhaigla vastutuspiirkonnaks erialadel, mis on vajalikud keskhaigla 

kohustuslikele nõuetele vastava eriarstiabi osutamisel, on Tallinn ja Harjumaa. 

3.2 Rahvaarv 

Tallinna ja Harjumaa elanike arv seisuga 31.detsember 2003.a. on 521 972 inimest (Eesti 

Statistikaamet). Kuna samas piirkonnas osutab keskhaigla nõuetele vastavat tervishoiuteenust ka 

Lääne-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla, siis on 

vastutuspiirkonna rahvaarvu toomine indikatiivse iseloomuga. 

Piirkondliku haigla nõuetele vastava arstiabi vastutuspiirkonna rahvaarv seisuga 31.detsember 

2003 on 1 005 454 inimest (Eesti Statistikaamet). 

3.3 Vanuseline koosseis 

Tallinna ja Harjumaa rahvastiku vanuseline koosseis seisuga 31.detsember 2003.a. (Eesti 

Statistikaamet) 

Tabel 1. 

Mehed ja naised Harju maakond Tallinn 

0-4 23.106 16.904 

5-9 21.939 15.482 

10-14 33.731 23.747 

15-19 38.337 28.203 

20-24 41.354 32.481 

25-29 42.518 33.522 

30-34 39.046 29.493 

35-39 34.844 25.878 

40-44 38.720 28.823 

45-49 38.060 28.897 

50-54 35.975 28.071 

55-59 27.262 20.946 

60-64 30.950 24.076 

65-69 25.266 19.904 

70-74 22.031 17.464 

75-79 15.675 12.679 

80-84 7.846 6.250 

85 ja vanem 5.312 4.097 

Kokku 521.972 396.917 

6

3.4 Asustustihedus 

Tabel 2. 

Asustustihedus, elanikku 

km² kohta 

Rahvaarv Pindala, km² 

HARJU MAAKOND 522.252 4.333,13 120,5 

Harju maakonna linnad 435.945 232,65 1.873,8 

Kehra linn . . . 

Keila linn 9.400 10,46 898,7 

Loksa linn 3.487 3,81 915,2 

Maardu linn 16.677 22,76 732,7 

Paldiski linn 4.230 33,86 124,9 

Saue linn 5.001 3,49 1433 

Tallinn 397.150 158,27 2.509,3 

Harju maakonna vallad 86.307 4.100,48 21 

Aegviidu vald 933 11,97 77,9 

Aegviidu alev 933 11,97 77,9 

Anija vald 6.345 520,94 12,2 

Kehra 

vallasisene linn 3.204 3,83 836,6 

Harku vald 6.652 159,77 41,6 

Jõelähtme vald 5.203 210,86 24,7 

Keila vald 3.833 205,28 18,7 

Kernu vald 1.674 174,7 9,6 

Kiili vald 2.365 100,37 23,6 

Kose vald 5.751 237,33 24,2 

Kuusalu vald 4.652 485,6 9,6 

Kõue vald 1.664 295,51 5,6 

Loksa vald 1.785 222,34 8 

Nissi vald 3.323 264,92 12,5 

Padise vald 1.774 366,55 4,8 

Raasiku vald 4.398 158,86 27,7 

Rae vald 8.026 206,73 38,8 

Saku vald 7.342 171,13 42,9 

Saue vald 7.350 196,12 37,5 

Vasalemma vald 5.103 38,66 132 

Viimsi vald 8.134 72,84 111,7 

3.5 Muud rahvastikunäitajad 

Lähtuvalt allpool toodud tabelist võib väita, et arvestades elanike asustust linnaositi, on Tallinna 

raviasutuste, eriti haiglate paiknemine linnas liigselt kontsentreeritud linna kesk- ja lääneosasse 

(Haabersti, Kesklinn, Mustamäe), samas kui suurima asustustihedusega linnaosas (Lasnamäe) on 

vaid ambulatoorset arstiabi osutavad tervishoiuasutused. Antud asjaolu tuleb arvestada edasisel 

Tallinna tervishoiuasutuste paiknemise planeerimisel. 

7

Tabel 3. 

4 Osutatava tervishoiuteenuse analüüs 

Ida-Tallinna Keskhaiglas osutatakse ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning taastusravi ja 

hooldusravi, samuti päevastatsionaarset arstiabi. ITK-s on ööpäevaringselt avatud erakorralise 

meditsiini osakond (EMO), kus ainsana Tallinnas töötab ööpäevaringselt silmahaigustealane 

vastuvõtt. EMO-s on lisaks sisehaiguste ja kirurgia profiilile avatud ööpäevaringne 

günekoloogia, sünnitusabi ja traumatoloogia vastuvõtt. 

Kliiniline töö on ITK-s jaotatud haigla kliinikute vahel. Lisaks on ITK-s kaks 

meditsiinitugiteenistust: keskapteek ja infektsioonikontrolliosakond. 

ITK Diagnostikakliinikus töötab ööpäevaringne vereteenistus. 

Ajaloolisest arengust tulenevalt osutab ITK mitmel osutataval erialal piirkondliku haigla 

nõuetele vastavat teenust. ITK annab vastavalt määrusele „Haigla liikide nõuded“ piirkondlikule 

haiglale vastavat statsionaarset arstiabi endokrinoloogia, günekoloogia, gastroenteroloogia, 

isotoopdiagnostika ja -ravi, reumatoloogia ja silmahaiguste erialal. 

ITK osutab töötervishoiualast teenust. 

Andmed Ida-Tallinna Keskhaiglas osutatavate tervishoiuteenuste kohta ja prognoos 2015 aastal 

on toodud alljärgnevalt: 

4.1 Statsionaarne aktiivravi 

Statsionaarsele ravile ITK-sse saabus 2002.a. 26.406, 2003.a. 25.856, 2004.a. 25.411 ja 2005.a. 

25.894 patsienti. 

Neist erakorralised haiged 2002.a. 12.668, 2003.a. 13.957, 2004.a. 13.554 ja 2005.a. 14.736. 

Erakorraliste haigete protsent on seega tõusnud 48%-lt 2002. aastal 57%-ni 2005. aasta. 

8

Tabel 4. Statsionaari voodite arv, voodihõive ja keskmine ravitud haigete arv erialati 2002- 

2005 

Voodeid Voodihõive (%) Keskmine ravitud haigete arv 

Osakond 

2002 

2003 

2004 

2005 

2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005 

V02 Sisehaigused 27 27 47 30 63,5 88,8 76,9 63,5 1 126,5 1 165 973,5 1 381,5 

V03 Kardioloogia 24 44 44 34 64 75,6 71,2 63,6 1 609,5 1 663,5 1 964 1 925,5 

V05 

Gastroenteroloogia 

20 16 7 7 51,3 71,3 78,3 83,3 695 725 557,5 452,0 

V10 Hooldusravi 

(Pikaravi ) 

180 140 120 120 93,9 83,0 76,6 72,7 1 933,5 1 990 1 382 1 301,0 

V11 Endokrinoloogia 15 18 8 8 58,2 60,9 73,3 72,3 712,5 700 550 415,5 

V15 

Hematoloogia 

16 89,4 1 034 

V20 Kirurgia 36 40 40 38 79,2 92,6 81,9 80 2 283 2 491,5 2 616,5 2 747,5 

V32 Ortopeedia 41 41 41 45 84 80,5 72,9 57,7 1 937 1 960,5 2 030 1 980,0 

V34 Uroloogia 19 20 20 15 49,9 72,8 69,4 65,9 1 270 1 447,5 1 472,5 1 376,5 

V40 Sünnitusabi 24 24 24 30 69,0 93,1 99,6 84,8 2 759 2 718,5 2 936,5 3 061,5 

V41 

Raseduspatoloogia 

20 20 20 20 55,4 61,2 61,1 68,7 1 599 2 092,5 2 184,5 2 616,5 

V42 

Günekoloogia 

20 20 20 20 65,8 61,6 56,1 58,3 2 653 2 033,5 2 326,5 2 253,5 

V48 Neuroloogia 26 23 20 15 63,1 81,5 64,1 64,9 858 952 755,5 773,5 

V52 

Silmahaigused 

25 25 20 15 36,0 45,6 48,0 50,6 2 009 1 729 1 527,5 1 101,5 

V54 Ninakõrvakurguhaigus 

15 15 5 5 35,2 32,1 47,1 77,8 1 102 961,5 936 904,0 

ed 

V58 Radioloogia 3 3 3 3 53,3 52,8 46,4 49,5 163 174,5 154,5 174,5 

V66 Intensiivravi I aste 37 36 45 49 69,0 69,8 48,0 43,1 4 792,5 4 653 4 624 5 465,5 

V67 Intensiivravi II aste 17 17 15 21 30,2 19,8 71,8 67,4 548,5 569,5 1 724,5 2 279,5 

V68 Intensiivravi III 

aste 

10 10 9 10 56,0 83,1 78,1 70,0 560 742 648 445,5 

V76 

Reumatoloogia 

25 25 25 25 70,2 77,5 73,5 75,0 931,5 1 073,5 1 066 1 162 

V98 Taastusravi 60 40 50 50 59,5 68,2 81,8 75,4 945,5 1 082,5 1 042,5 1 170,5 

Kokku 660 604 583 560 70,3 74,4 71,7 67,2 26 371,5 25 910 25 411 25 893,5 

Tabel 5. Voodite arv alates 01.10.2005 

Juhatuse koosoleku protokoll 19.sept.2005 p.nr.4 

Kood 

voodiprofiili nimetus 

alates 

01.10.2005. 

voodite 

arv intensiivravivoodid kokku 

V66, 

V67 V68 

V02 I siseosakond 20 5 25 

V02 II siseosakond 10 5 15 

V03 kardioloogia osakond 34 6 40 

V05 gastroenteroloogia ja endokrinoloogia os. 15 5 20 

9

V11 

V48 neuroloogia osakond 15 5 20 

V76 reumatoloogia osakond 25 25 

SISEKLIINIK KOKKU 119 26 145 

V20 I kirurgia osakond 19 5 24 

V20 II kirurgia osakond 19 5 24 

III kirurgia osakond, neist: 15 15 

V32 ortopeedia 10 

V54 kõrva-kurgu-ninah. 5 

V32 ortopeedia osakond 35 5 40 

V34 uroloogia osakond 15 5 20 

intensiivravi osakond 9 9 

erakorralise meditsiini 

osakond 4+4 8 

KIRURGIAKLIINIK 

KOKKU 103 28 9 140 

V40 sünnitusabi osakond 30 6+5 1 42 

V41 raseduspatoloogia osakond 20 20 

V42 günekoloogia osakond 20 5 25 

NAISTEKLIINIK 

KOKKU 70 16 1 87 

V52 Silmahaiguste osakond 15 15 

SILMAKLIINIK KOKKU 15 15 

V09 pikaravi osakonnad, neist: 120 120 

V98 

geriaatria osakond 30 

I õendusabi osakond 30 

II õendusabi osakond 30 

ravikindlustamatute osak. 30 

taastusravi osakonnad, 

neist: 50 50 

I taastusravi osakond 25 

II taastusravi osakond 25 

TAASTUS-HOOLDUSRAVI KLIINIK 170 170 

V58 radioloogia osakond 3 3 

DIAGNOSTIKAKLIINIK 

KOKKU 3 3 

KOKKU: 480 70 10 560 

P49 

päevastatsionaari voodid, 

neist: 27 27 

A52 silmahaigused 10 

A42 günekoloogia 10 

A54 III kir.os-s K-N-K 5 

A20 II kirurgia os-s 1 

A20 I kirurgia os-s 1 

10

Tabel 6. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2004 ja 2005 statsionaarse voodifondi võrdlev analüüs 

Voodiprofiil 

Keskmine 

voodite arv 

Voodikoormus 

(päevi) 

Voodihõive % 

Voodikäive 

haige/voodi 

Keskmine 

ravikestvus 

Letaalsus % 

Keskmine ravitud 

haigete arv 

2004 2005 2004 2005 2004 2005 2004 2005 2004 2005 2004 2005 2004 2005 

V02 sisehaigused 28,7 39,8 281,4 231,9 76,9 63,5 34,0 34,7 7,5 6,2 2,1 1,3 974 1 382 

V03 kardioloogia 44,0 41,5 260,6 232,1 71,2 63,6 44,6 46,4 5,1 4,5 0,4 0,7 1 964 1 926 

V05 gastroenteroloogia 12,5 7,0 286,6 304,1 78,3 83,3 44,6 64,6 6,2 4,4 1,2 0,2 558 452 

V09 hooldusravi 131,7 120,0 280,3 265,4 76,6 72,7 10,5 10,8 26,8 24,2 21,2 19,8 1 382 1 301 

V11 endokrinoloogia 14,0 8,0 268,4 263,8 73,3 72,3 39,3 51,9 6,6 4,5 0,5 0,2 550 416 

V20 kirurgia 40,0 38,7 299,8 291,9 81,9 80,0 65,4 71,0 4,4 4,0 0,5 0,8 2 617 2 748 

V32 ortopeedia 41,0 48,7 266,8 210,5 72,9 57,7 49,5 40,7 5,1 5,0 0,0 0,1 2 030 1 980 

V34 uroloogia 20,0 18,8 254,0 240,4 69,4 65,9 73,6 73,4 3,5 3,3 0,3 0,1 1 473 1 377 

V40 sünnitusabi 24,0 28,0 364,6 309,6 99,6 84,8 122,4 109,3 2,7 2,5 0,0 0,0 2 937 3 062 

V41 raseduspatoloogia 20,0 20,0 223,7 250,7 61,1 68,7 109,2 130,8 2,0 1,9 0,0 0,0 2 185 2 617 

V42 günekoloogia 20,0 20,0 205,5 212,7 56,1 58,3 116,3 112,7 1,8 1,9 0,0 0,0 2 327 2 254 

V48 neuroloogia 21,8 18,8 234,8 236,7 64,1 64,9 34,7 41,3 6,8 5,4 2,0 0,2 756 774 

V52 silmahaigused 22,9 16,7 175,6 184,6 48,0 50,6 66,7 66,1 2,6 2,8 0,0 0,0 1 528 1 102 

kõrva-kurguninah. 

V54 

10,8 6,5 172,2 283,9 47,1 77,8 86,4 140,2 2,0 2,0 0,0 0,0 936 904 

V58 radioloogia 3,0 3,0 169,7 180,7 46,4 49,5 51,5 58,2 3,3 3,1 0,0 0,0 155 175 

V66 intensravi I aste 39,4 48,7 175,7 157,2 48,0 43,1 117,3 112,3 1,5 1,4 0,8 0,5 4 624 5 466 

V67 intensiivravi II aste 14,8 20,0 262,9 245,9 71,8 67,4 116,3 114,0 2,3 2,2 3,7 3,8 1 725 2 280 

intensiivravi III 

V68 aste 10,1 9,7 285,9 255,3 78,1 70,0 64,3 46,1 4,4 5,5 25,0 25,8 648 446 

V76 reumatoloogia 25,0 25,0 268,9 273,9 73,5 75,0 42,6 46,5 6,4 5,9 0,0 0,1 1 066 1 162 

V98 taastusravi 44,2 50,0 299,5 275,2 81,8 75,4 23,6 23,4 12,8 11,7 0,1 0,3 1 043 1 171 

V85 KOKKU 587,8 588,6 262,5 245,4 71,7 67,2 43,2 44,0 6,1 5,6 2,5 2,2 25 411 25 894 

11

Tabel 7. Statsionaari voodite arv ja keskmine ravikestvus osakonniti 2002- 2005 

Keskmine 

voodite arv 

2002 

Keskmine 

ravikestvus 

2002 

Voodite 

arv 

2003 

Keskmine 

ravikestvus 

2003 

Voodite 

arv 

2004 

Keskmine 

ravikestvus 

2004 

Voodite 

arv 

2005 

Keskmine 

ravikestvus 

2005 

Radioloogia 3 3,6 3 3,32 3 3,26 3 3,08 

Radioloogiakeskus 3 3,6 3 3,32 3 3,26 3 3,08 

Diagnostikakliinik kokku 3 3,26 3 3,08 

Anestesioloogia ja intensiivravi osak. 9 4 9 3,7 8 4,32 9 5,53 

Erakorralise meditsiini osak. 8 0,28 

I Kirurgiaosakond 42 5,4 25 8,4 25 5,74 24 5,27 

II Kirurgiaosakond 0 0 25 5,25 25 4,99 24 4,57 

Kirurgiaosakond III kirurgia 23 5,5 0 0 0 0 15 2,51 

Kirurgiaosakonnad kokku 65 10,9 50 50 5,37 --- --- 

Kõrva-nina-kurguhaiguste (KNK) osak. 15 1,9 15 1,83 5 1,99 0 0 

Ortopeediaosakond 45 7,3 45 6,56 46 5,69 40 5,33 

Uroloogiaosakond 28,2 4,1 25 4,18 25 4 20 3,81 

Kirurgiakliinik kokku 162,2 5,1 144 5,45 134 4,93 140 4,57 

Günekoloogiaosakond 24,6 2,1 25 2,61 25 2,18 25 2,33 

Sünnituseelneosakond 20 2,5 20 2,14 20 2,05 20 1,92 

Sünnitusosakond 36,2 2,9 30 3,02 30 3,18 36 3,04 

Sünnitusosakonnas vastsündinuid 6 0,3 6 6 3,3 6 2,52 

Naistekliinik kokku 86,8 2,74 81 2,87 81 2,67 87 2,60 

Silmaosakond 37,4 2,4 25 2,41 20 15 2,78 

Silmakliinik kokku 37,4 2,4 25 20 2,63 15 2,78 

Gastroenteroloogia 20 5,9 16 7,26 7 5,58 7 3,87 

Endokrinoloogia 27,5 7,5 18 6,93 8 5,86 8 4,05 

EGO kokku 0 0 34 7,09 20 6,69 20 5,48 

I Sisehaigusteosakond 0 0 0 0 25 7,36 25 7 

II Sisehaigusteosakond 33,3 7,3 30 7,14 30 8,39 15 7,37 

Sisehaigusteosakond 16,2 8,9 0 0 0 0 0 0 

Siseosakonnad kokku 49,5 7,4 64 7,1 75 7,48 60 6,53 

Kardioloogiaosakond 32 6,6 50 5,88 50 5,6 40 4,93 

Kardioloogiaosakond 19,4 7,2 0 0 0 0 0 0 

Neuroloogiaosakond 4,2 8,7 0 0 0 0 0 0 

Neuroloogia osakond 28 7,6 25 7,08 25 6,84 20 6,14 

Hematoloogiaosakond 29,5 7,8 0 0,00 0 0 0 0 

Reumatoloogiaosakond 26,3 7,1 25 6,59 25 6,08 25 5,8 

Intensiivraviosakond 7 5,47 7 20,49 0 0 0 0 

Sisekliinik kokku 236,3 7,2 171 6,78 175 6,8 145 5,84 

II Taastusraviosakond 30 13,86 30 10,7 25 11,35 25 10,60 

I Taastusraviosakond 30 13,86 30 17,21 25 14,91 25 13,25 

Taastusraviosakonnad kokku 60 13,86 60 14,0 50 13,13 50 11,79 

Statsionaarne eriarstiabi kokku 5,87 484 5,8 463 4,92 440 4,58 

Geriaatriaosakond 0 0 30 26,76 30 28,22 30 25,2 

Ravikindlustamatute osakond 0 0 30 36,01 30 26,66 30 27,03 

Õendusabiosakond I 0 0 30 24,13 30 25,36 30 23,8 

Õendusabiosakond II 0 0 30 23,55 30 28,19 30 23,2 

12

Hooldusraviosakond 60 22,63 0 0 0 0 0 0 

Hooldusraviosakond 120 43,17 0 0 0 0 0 0 

Taastus-hooldusravikliinik kokku 240 27,33 180 22,07 170 20,68 170 18,46 

Kokku eriarstiabi ja hooldusravi 784,7 7,64 604 6,6 583 6,07 560 5,57 

Tabel 8. Erakorraliselt statsionaari hospitaliseeritud haiged 

Statsionaaris 2002 2003 2004 2005 

II sisehaigusteosakond(+onko) 351 881 626 572 

Kardioloogiaosakond 204 -- 0 

Neuroloogiaosakond 191 365 346 491 

Endokrinoloogiaosakond 182 169 281 211 

Gastroenteroloogiaosakond 319 229 237 241 

Endokrinoloogia-gastroenteroloogia osakond 

329 518 452 

(EGO) 1 

Sisehaigusteosakond 44 -- 

Pikaraviosakond 4 0 

Neuroloogiaosakond 15 -- 

Kardioloogiaosakond 919 1 589 1 383 1 172 

Hematoloogiaosakond 523 0 -- 0 

Reumatoloogiaosakond 308 194 214 276 

Radioloogiaosakond 2 0 0 2 

Günekoloogiaosakond 1 563 831 1 286 1 264 

Sünnituseelne osakond 1 490 1 966 2 048 2 419 

Sünnitusosakond 2 582 2 730 3 103 2 658 

Silmaosakond 1 058 927 525 387 

Kirurgiaosakond 18 -- 11 

I Kirurgiaosakond 1 329 1 220 678 660 

II Kirurgiaosakond 494 757 713 

Kõrva-nina-kurguhaiguste osakond 62 23 35 - 

Ortopeediaosakond 912 1 056 1 127 1 084 

Uroloogiaosakond 431 513 530 389 

Intensiivraviosakond 72 247 183 98 

Intensiivraviosakond 93 194 150 - 

I sisehaiguste osakond 44 594 

Kokku 12 671 13 957 13 554 13 694 

4.2 Operatiivne ravi statsionaaris 

Tabel 9. Statsionaarne kirurgia (operatsioonide arv) 

Statsionaari osakond 2002 2003 2004 2005 

Günekoloogiaosakond 2 304 1 893 1 986 1 666 

Sünnituseelne osakond 126 311 224 85 

Sünnitusosakond 2 171 2 939 2 497 2 754 

Silmaosakond 2 007 2 097 1 612 1 223 

I Kirurgiaosakond 1 370 1 606 1 261 1 050 

1 Endokrinoloogia ja gastroenteroloogia osakond liideti üheks osakonnaks (EGO) 2003.a. juulikuust 

13

II Kirurgiaosakond 0 531 1 347 1 279 

Kõrva-nina-kurguhaiguste osakond 1 096 1 177 1 148 1161 

Ortopeediaosakond 1 354 1 922 2 159 2 045 

Uroloogiaosakond 895 1 069 1 115 873 

Kokku statsionaaris 11 323 13 545 13 349 12 136 

4.3 Sünnitusabi 

Tabel 10. Sünnituste arv 

2002 2003 2004 2005 

Sünnitusi ITK-s 2 867 2 882 3 206 3 342 

Väljaspool haiglat sünnitanud 7 11 5 4 

Kokku 2 874 2 893 3 211 3 346 

Naistenõuandlas oli jälgimisel 2002.a. 3.157, 2003.a. 3.421, 2004.a 3.833 rasedat ja 

2005.a 4.897 rasedat. 

4.4 Isotoopravi 

Tabel 11. Statsionaaris isotoopravi saanud patsientide arv 

2002 2003 2004 2005 

Isotoopravi saanud patsientide arv 294 396 382 390 

Neist kasvajalise haiguseta 197 240 263 250 

4.5 Päevaravi 

Päevastatsionaaris raviti 2002.a. 1 997, 2003.a. 2 850, 2004.a. 3 748 ja 2005.a. 5 604 patsienti. 

Tabel 12. 

Voodeid Voodihõive (%) Keskmine ravitud haigete arv 

Osakond 

2002 

2003 

2004 

2005 

2002 2003 2004 2005 2002 2003 2004 2005 

P49 Päevastatsionaar 

haiglas 

30 15 20 27 32,3 52,2 59,9 62,4 1997 2 850 3 748 5 604,0 

14

Tabel 13. Päevastatsionaari 2005.a.kinnitatud voodid 

P49 päevastatsionaari voodid, neist: 27 

A52 silmahaigused 10 

A42 günekoloogia 10 

A54 III kir.os-s K-N-K 5 

A20 II kirurgia os-s 1 

A20 I kirurgia os-s 1 

Tabel 14. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 2004 ja 2005 päevastatsionaari voodifondi võrdlev analüüs 

Voodiprofiil 

Keskmine 

voodite arv 

Voodikoormus 

(päevi) 

Voodihõive 

% 

Voodikäive 

haige/voodi 

Keskmine 

ravikestvus 

Letaalsus % 

Keskmine 

ravitud haigete 

arv 

2004 2005 2004 2005 2004 2005 2004 2005 2004 2005 2004 2005 2004 2005 

päevastatsionaar 17,1 24,7 219,4 227,9 59,9 62,4 219,4 227,2 1,0 1,0 0,0 0,0 3 748 5 604 

Tabel 15. Voodite arv ja keskmine ravikestvus päevaravis 2002- 2005 

Keskmine 

voodite arv 

2002 

Keskmine 

ravikestvus 

2002 

Voodite arv 

2003 

Keskmine 

ravikestvus 

2003 

Voodite arv 

2004 

Keskmine 

ravikestvus 

2004 

Voodite arv 

2005 

Keskmine 

ravikestvus 

2005 

Naistekliiniku päevastatsionaar 9,2 1 10 1 10 1 10 1 

Kirurgia päevastatsionaar 1,9 1 5 1 5 2 1 

KNK päevastatsionaar 5 1,01 

Silmakliiniku päevastatsionaar 0 0 0 5 1 10 1 

Päevastatsionaar kokku 0 0 15 1 20 1 27 1 

Tabel 16. Erakorraliselt päevaravisse hospitaliseeritud pt-d 

Eriala 2002 2003 2004 2005 

Silmakliiniku päevastatsionaar 13 0 8 

Naistekliiniku päevastatsionaar 1 074 0 1 034 

4.6 Ambulatoorne aktiivravi 

Tabel 17. Erialaarstide vastuvõttude arv 

Erialad 2002 2003 2004 2005 

Endokrinoloog 26 785 23 377 19 318 19 465 

Gastroenteroloog 12 093 12 180 12 107 13 463 

Hematoloog 5 162 0 - 

15

Kardioloog 25 845 28 857 30 094 34 123 

Pulmonoloog 5 310 5 288 7 692 8 308 

Reumatoloog 19 349 18 088 17 558 20 837 

Sisearst 15 793 15 011 6 369 3 307 

Resident 8 075 5 539 4 826 23 504 

Anestesioloog 116 178 302 4 

Kardiovaskulaarkirurg 1 765 1 758 1 728 1 984 

Traumatoloog/Ortopeed 20 164 19 437 20 021 30 217 

Uroloog 14 290 13 792 15 252 17 809 

Kirurg 25 511 17 679 13 206 13 207 

Pediaater 515 357 1 046 2 714 

Günekoloog 66 991 74 160 70 770 91 131 

Neuroloog 17 664 14 975 14 298 14 080 

Kõrva-nina-kurguhaiguste 24 027 21 765 22 038 22 101 

arst 

Silmaarst 63 752 61 923 54 729 59 419 

Naha- ja suguhaiguste arst 10 441 11 155 12 518 12 670 

Nakkushaiguste arst 4 339 5 287 5 446 5 468 

Psühhiaater 1 506 2 763 2 737 3 080 

Onkoloog 77 0 - 0 

Radioloog 880 1 151 1 207 1 218 

Taastusarst 9 280 8 032 8 767 9 130 

Kiirabiarst 361 8 359 12 470 11 335 

Töötervishoiuarst 11 478 694 6 876 

Kokku 379 802 371 589 355 193 425 450 

Tabel 18. Ambulatoorne kirurgia (NCSP koodide alusel) 

Operatsiooni nimetus 

Närvihaigused 

Väikesed neurokirurgilised 

protseduurid 

Väikesed kirurgilised protseduurid 

Operatsioonide 

arv 2002 


arv 2003 


arv 2004 


arv 2005 

197 159 235 

529 450 413 

endokriinkirurgias 

Silmahaigused 

Nägemiselundite operatsioonid 2 903 6 520 2 773 3 674 

Neist katarakti operatsioone 2 611 1 785 737 

Väikesed protseduurid 

silmakirurgias 

Nina-kõrva-kurguhaigused 

Väikesed protseduurid ja 

operatsioonid 

822 913 956 

159 187 235 164 

Üldkirurgia 

Seedetrakti ja põrna operatsioonid 112 196 126 

Uroloogia 


ja operatsioonid uroloogias 

Günekoloogia+sünnitusabi 

Naissuguelundite operatsioonid ja 

väikesed kirurgilised protseduurid 

günekoloogias 

589 806 945 

561 1 464 1 481 1 784 

Ortopeedia ja traumatoloogia 

Lihase-skeletisüsteemi 651 874 852 829 

16

operatsioonid 

Väikesed protseduurid 

4 264 4 377 4 977 

ortopeedilises kirurgias 

Muud 

Naha operatsioonid 3 775 4 288 4 126 4 192 


1008 634 599 

nahal 

Muud 292 61 11 3 

Kokku 8 451 20 920 16 973 18 897 

5. Planeeritavad juhtumid ja voodite vajadus erialati 2015 aastaks 

5.1 Statsionaarne aktiivravi 

Tabel 19. Prognoositav voodikohtade vajadus aastaks 2015 

Osakond 

Voodeid 2015 

Keskmine 

ravikestvus 

2015 

Hospitaliseeritavate 

arv 2015 

V02 Sisehaigused, s.h. pulmonoloogia 40 6 2 068 85 

V03 Kardioloogia 40 4,5 2 758 85 

V05 Gastroenteroloogia 10 4 776 85 

V76 Reumatoloogia 20 5,5 1 128 85 

V11 Endokrinoloogia 10 4 776 85 

V48 Neuroloogia 20 6 1 034 85 

V20 Kirurgia 40 4 3 102 85 

V32 Ortopeedia 40 5 2 482 85 

V34 Uroloogia 20 3,5 1 773 85 

V54 Nina-kõrva-kurguhaigused 5 1,5 1 034 85 

V40 Sünnitusabi 42 3 3 832 75 

V41 Raseduspatoloogia 20 2 2 738 75 

V42 Günekoloogia 26 2 3 796 80 

V52 Silmahaigused 10 2,5 1 241 85 

V58 Radioloogia 3 3 310 85 

P49 Päevastatsionaar 30 1 6000 

V68 Intensiivravi III aste 15 5 931 85 

Aktiivravi kokku 391 35779 

V98 Taastusravi 50 10 1 551 85 

V10 Hooldusravi (pikaravi) 180 25 2 365 90 

Kokku 621 39695 

Voodihõive 

2015 (%) 

17

Tabel 20. Erakorraliselt hospitaliseeritavad haiged 2015.a. 

Eriala 2015 

Sisehaiguste osakond 1 447 

Neuroloogiaosakond 550 

Endokrinoloogiaosakond 543 

Gastroenteroloogiaosakond 285 

Kardioloogiaosakond 1 655 

Reumatoloogiaosakond 564 

Radioloogiaosakond 5 

Günekoloogiaosakond 2 847 

Sünnituseelne osakond 2 738 

Sünnitusosakond 3 832 

Silmaosakond 400 

Kirurgiaosakond 2 016 

Ortopeediaosakond 1 489 

Uroloogiaosakond 709 

Intensiivraviosakond 745 

Kokku 19 825 

5.2 Operatiivne ravi statsionaaris 

Tabel 21. Statsionaarne kirurgia (operatsioonide arv) 

Osakond 2015 

Günekoloogiaosakond 2 467 

Sünnitusosakond 2 900 

Silmaosakond 1 590 

Kirurgiaosakond 2 327 

Kõrva-nina-kurguhaiguste osakond 1 200 

Ortopeediaosakond 2 100 

Uroloogiaosakond 1 330 

Kokku statsionaaris 13 914 

5.3 Sünnitusabi 

Tabel 22. Sünnituste arv 

2015 

Sünnitusi ITK-s 3 832 

Väljaspool haiglat sünnitanud 5 

Kokku 3 837 

5.4 Isotoopravi 

Tabel 23. Isotoopravi saavate patsientide arv 

2015 

Isotoopravi saavate patsientide arv 400 

18

Neist kasvajalise haiguseta 250 

5.5 Päevaravi 

Tabel 22. Päevaravi voodid 2015.a. 

Osakond 

Voodeid 2015 

Keskmine 

ravikestvus 

2015 

Hospitaliseeritavate 

arv 2015 

P49 Päevastatsionaar haiglas, 

neist 

30 1,0 6 000 

oftalmoloogia 10 1,0 2 000 

günekoloogia 10 1,0 2 000 

otorinolarüngoloogia 6 1,0 1 200 

üldkirurgia 4 1,0 800 

5.6 Ambulatoorne aktiivravi 

Tabel 23. Erialaarstide vastuvõttude arv 

Erialad 2015 

Endokrinoloog 20 000 

Gastroenteroloog 13 500 

Kardioloog 35000 

Pulmonoloog 8 500 

Reumatoloog 21 000 

Sisearst 3 800 

Resident 30 000 

Anestesioloog 1 000 

Kardiovaskulaarkirurg 2 000 

Traumatoloog/Ortopeed 30 000 

Uroloog 17 800 

Kirurg 13 400 

Pediaater 2 800 

Günekoloog 85 000 

Neuroloog 14 300 

Kõrva-nina-kurguhaiguste arst 23 400 

Silmaarst 61 500 

Naha- ja suguhaiguste arst 12 700 

Nakkushaiguste arst 5 500 

Psühhiaater 3 000 

Onkoloog 9 000 

Radioloog 1 200 

19

Taastusarst 10 000 

Kiirabiarst 12 500 

Töötervishoiuarst 8 500 

Kokku 445 400 

Tabel 24. Ambulatoorne kirurgia (NCSP koodide alusel) 

Operatsiooni nimetus 


arv 2015 

Närvihaigused 

Väikesed neurokirurgilised protseduurid 199 


520 

endokriinkirurgias 

Silmahaigused 

Nägemiselundite operatsioonid 3 776 

Neist katarakti operatsioone 0 

Väikesed protseduurid silmakirurgias 960 

Nina-kõrva-kurguhaigused 

Väikesed protseduurid ja operatsioonid 170 

Üldkirurgia 

Seedetrakti ja põrna operatsioonid 102 

Uroloogia 

Väikesed kirurgilised protseduurid ja 

930 

operatsioonid uroloogias 

Günekoloogia+sünnitusabi 

Naissuguelundite operatsioonid ja väikesed 

1 820 

kirurgilised protseduurid günekoloogias 

Ortopeedia ja traumatoloogia 

Lihase-skeletisüsteemi operatsioonid 878 

Väikesed protseduurid ortopeedilises kirurgias 4 970 

Muud 

Naha operatsioonid 4 200 

Väikesed kirurgilised protseduurid nahal 630 

Muud 4 

Kokku 19 159 

5.7 Taastusravi 

2003.a. aastaks olid Taastus-järelravikeskuses formeeritud taastusravimeeskonnad, mille 

koosseisus on taastusarstid, füsioterapeudid/liikumisravispetsialistid, tegevusterapeut, 

logopeedid, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Teostati liikumisravi, aparaatset füsioteraapiat, 

soojusravi, külmravikambri protseduure, vesiravi, mudaravi, massaaži ja akupunktuuri kokku 

140 454 protseduuri. Samuti logopeedilist ravi (1 649 protseduuri), tegevusteraapiat (1 368 

protseduuri) ja loovteraapiat (398 protseduuri). 

2004.a. lisandus meeskonda füsioterapeute. Osutati 168 987 protseduuri, nendest 38% oma 

haigla taastusravi-, aktiivravi- ja hooldusosakondade patsientidele. Ambulatoorselt alustati 

rehabilitatsiooniplaanide koostamise ja rehabilitatsiooniteenusega, suurenes haigekassa poolt 

ostetud ambulatoorse taastusravi teenuse maht. 

20

2005.a lõpuks oli Taastus-järelravikeskuses tööl 9 taastusarsti, 11 kõrgharidusega füsioterapeuti, 

9 liikumisravi spetsialisti, 2 tegevusterapeuti, 1 psühholoog, 4 logopeedi ja 1 sotsiaaltöötaja. 

Taastusraviteenust osutati 50-l taastusravi statsionaari voodil, aktiivravi osakondade patsientidele 

ning 4 ambulatoorses üksuses. Suurenes rehabilitatsiooni teenuse maht. 

5.8 Uuringud 

Tabel 25. Endoskoopia 

Uuringu nimetus 

Uuringute 

arv 

2002 

Biopsiate 

arv 2002 

Uuringute 

arv 

2003 

Biopsiate 

arv 2003 

Uuringute 

arv 

2015 

Biopsiate 

arv 2015 

Ösofago-gastroduodenoskoopiad 6 341 1 631 5 853 1 023 6 024 1 228 

Entero- ja koloskoopiad 1 855 581 1 793 457 1 900 548 

Prokto- ja anoskoopiad 113 66 3 79 4 

Endoskoopilised retrograadsed 245 270 17 

kolangiopankreatograafiad 

324 20 

Tsüstoskoopiad 1 017 93 1 009 86 1 211 103 

Kolposkoopiad 

ja 1 563 419 1 691 487 2 850 584 

hüsteroskoopiad 

Kokku 11 134 2 724 10 682 2 073 12 388 2 488 

Tabel 25a. Endoskoopia 2005 

Uuring Haigekassa Isemaksjad KOKKU 

Gastroskoopia 7551 4 905 132 5 027 

Sigmoidoskoopia 7556 112 2 114 

Osaline koloskoopia 7557 141 1 142 

Täielik koloskoopia 7558 1 428 26 1 454 

ERCP 6185 244 244 

Neist ERCP papillotoomiaga 7561 172 172 

Sapikivi eemaldamine 7565 124 124 

Sapiteede või pankrease stente 47 47 

Bronhoskoopia 7559 170 170 

Intrubatsioon bronhoskoobiga 7700 8 8 

Rektoskoopia 7562 39 39 

Sonograafia 6001 1 238 10 1 248 

Biopsia 3 tk 7553 158 158 

Endoskoopiline raviprotseduur 7554 

(ei peegelda uuringute arvu) 

636 5 641 

Tabel 26. Funktsionaaldiagnostika 

Uuringu nimetus Uuringute arv 

2002 

Uuringute 

arv 2003 

Uuringute 

arv 2004 

Uuringute 

arv 2005 

Uuringute 

arv 2015 

Vereringeelundid 34 016 39 309 40 888 49 487 58 403 

Hingamiselundid 5 683 6 164 8 304 8 625 10 350 

Närvisüsteem 6 783 1 078 1 070 1 500 1 800 

Kardiotokograafia 7 303 9 787 11 768 14 658 17 590 

Audiomeetria 6 071 6 697 8 286 10 948 13 138 

Kokku 59 856 63 035 70 499 85 218 101 280 

21

Tabel 27. Radioloogia 

Uuringu nimetus Uuringute 

arv 2002 

Uuringute 

arve 2003 

Uuringute 

arv 2004 

Uuringute 

arv 2005 

Uuringute 

arv 2015 

Ultraheli 23 735 25 098 40 144 44 611 64 728 

Günekoloogiline ultraheli 22 364 23 672 25 080 21 212 36 977 

Kompuutertomograafia - 3 902 9 386 9 591 14 248 

Röntgen ja angiograafia 89 242 91 958 92 881 98 474 158 593 

Kardioangiograafia - - 509 1 001 1 612 

Nukleaarmeditsiin 1 548 2 074 2 240 2 007 3 232 

Kokku 136 889 146 704 170 217 176 896 279 391 

Tabel 28. Laboriuuringud 

Uuringute 

arv 2002 

Uuringute 

arv 2003 

Uuringute 

arv 2004 

Uuringute 

arv 2005 

Uuringute 

arv 2015 

Kokku 783 000 830 000 938 068 1 015 913 1 487 398 

Tabel 29. Lahangud 

Lahangute 

arv 2002 

Lahangute 

arv 2003 

Lahangute 

arv 2004 

Lahangute 

arv 2005 

Lahangute 

arv 2015 

ITK 222 257 261 296 390 

Välistellijad 77 70 94 115 220 

Kokku 299 327 355 411 610 

Tabel 30. Histoloogilised uuringud 

Uuringute 

arv 2002 

Uuringute 

arv 2003 

Uuringute 

arv 2004 

Uuringute 

arv 2005 

Uuringute 

arv 2015 

ITK 15 611 18 636 20960 19 063 23 500 

Välistellijad 3 486 3 454 4420 5 305 6 300 

Kokku 19 097 22 090 25 380 24 368 29 800 

Tabel 31. Günekoloogiline tsütoloogia ja muu tsütoloogia 

Patsientide 

arv 2002 

Patsientide 

arv 2003 

Patsientide 

arv 2004 

Patsientide 

arv 2005 

Patsientide 

arv 2015 

ITK 14 302 20 144 19 037 20 143 25 000 

Välistellijad 1 769 1 786 1 667 1 644 3 500 

Kokku 16 071 21 930 20 704 21 787 28 500 

6. ITK tervishoiuteenuse prognoos aastani 2015 

Ida-Tallinna Keskhaigla poolt osutatava tervishoiuteenuse struktuuri olulist muutumist 

järgnevate aastate jooksul prognoosida ei ole põhjust. Arvestades nii Tallinna tervishoiu 

arengukava aastani 2015 (Stockholm Care AB, Stockholm 2003), Haiglavõrgu arengukava 2015 

kui Haiglavõrgu arengukava (Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrus nr 105) jääb ITK 

osutama nii ambulatoorset kui statsionaarset eriarstiabi ning taastusravi ja hooldusravi. Samuti 

jääb ITK pakkuma erakorralist arstiabi. 

Statsionaarse eriarstiabi puhul on 2004. aastal saavutatud aktiivravi osakondades keskmiseks 

ravipäevaks radioloogiakeskuses 3,3, kirurgiakliinikus 4,9, naistekliinikus 2,7, silmakliinikus 2,6 

22

ja sisekliinikus 6,8 päeva. 2005. aastal lühenesid ravipäeva keskmised pikkused veelgi: 

radioloogiakeskuses 3,1, kirurgiakliinikus 4,6, naistekliinikus 2,6, silmakliinikus 2,8 ja 

sisekliinikus 5,8 päeva. Lähema 10 aasta jooksul ei ole oodata olulist keskmise ravipäeva 

lühenemist. Seda eeldust on arvestatud ka voodikohtade arvu prognoosis. 

Ambulatoorse eriarstiabi puhul jätkub koondumine Ravi ja Magdaleena üksustesse, et 

võimaldada patsientidele võimalikult ühtlast ja kõrgekvaliteedilist arstiabi. Nii on võimalik 

optimaalselt rakendada statsionaaris töötavaid arste ka ambulatoorsetel vastuvõttudel ning 

patsientide uurimisel kasutada kõrgtehnoloogilist aparatuuri, mis koondub ülalmainitud 

üksustesse. 

Diagnostika 

Diagnostiliste erialade eesmärgiks saab olema uuringule saatva arsti küsimusele vastuse andmine 

arvestades kõiki ITK-s teostatud uuringuid. Selle aluseks on ühtne infosüsteem, mis ühendab 

erinevates üksustes paiknevat laborit, patoloogiat, radioloogiat, endoskoopiat ja 

funktsionaaldiagnostikat. Tänu infosüsteemile ei sõltu uuringute vastuste saamise kiirus 

paberkandjal vastuste liikumiskiirusest. Piisab uuringumaterjali toimetamisest selle analüüsimise 

kohta, reeglina kesklaborisse või patoloogiakeskusesse. 

Radioloogiauuringute ja ka teiste diagnostiliste piltide arhiveerimine toimub piltide arhiivimise 

ja kommunikatsiooni süsteemis (PAKS). PAKS võimaldab piltide elektroonilist vahetust haigla 

üksuste vahel, mille tulemusel on võimalik jätta väiksematesse üksustesse tööle ainult 

radioloogiaõed või -tehnikud ja pildid saata kirjeldamiseks eriarstidele suuremate üksuste 

ruumides. Samuti võimaldab ülesvõtete elektrooniline saatmine ja arhiivimine valvearsti tööd 

optimeerida ning efektiivselt läbi viia kliinilisi diferentsiaaldiagnostilisi arutelusid nii 

regulaarselt kui erakorralisel vajadusel. 

Olemasolev radioloogiauuringute hulk suureneb järgneva 5 aasta jooksul umbes 5-10% aastas. 

Selle aluseks on kõrgekvaliteetse ja kliendisõbraliku radioloogiateenuse osutamine ITK ning 

viimaste aastate uuringumahu analüüs. Muutuma peaks radioloogiauuringute struktuur, sest uue 

uuringumeetodina lisandub magnetresonantstomograafia. Nukleaarmeditsiiniliste diagnostiliste 

ja raviprotseduuride hulk peaks säilima endisena. Lisanduma peaks menetlusradioloogiliste ja - 

kardioloogiliste protseduuride hulk, kusjuures oluline osa patsiente peaks viibima 

päevastatsionaaris. 

Alates 2004.a. septembrist on ITK Radioloogiakeskus koostöös Skandinaavia ja Leedu 

kolleegidega alustanud väljaspool Eestit tehtud radioloogiliste uuringute kirjeldamist. 

Tõenäoliselt laieneb rahvusvaheline koostöö lähiaastatel veelgi. See annab võimaluse nii meie 

patsientide uuringuid PAKS-i vahendusel teistes keskustes konsluteerida kui meie radioloogidel 

teiste maade patsientide uuringuid Eestis kirjeldada. 

ITK kesklaboris teostatakse enamikku üld- ja eriuuringute valikust. Kesklabor on 

kvaliteetteenust pakkuv diagnostikaüksus. Preanalüütilise protsessi ühtlustamiseks töötavad 

kesklaboris ka kaasaegsed verevõtu kabinetid ambulatoorsetele haigetele. Kesklabori töömaht on 

viimastel aastatel tunduvalt kasvanud. Edaspidi on kvaliteedi tagamine ja analüüside valiku 

laiendamine vajadustele vastavaks seotud eelkõige personali olemasolu, töötingimuste ja 

infosüsteemi parendamisega. Samuti on vajalik aparatuuri uuendamine. 

ITK kesklabor on olemasolevate osakondadega võimeline arenema mitmes eriala valdkonnas 

kogu Tallinna vajadusi rahuldavaks laborimeditsiiniüksuseks. 

ITK kesklabori töömahu prognoos sõltub eelkõige välistellijate hulgast ja neile vajalike 

uuringute valikust. Töömahu suurendamine nõuab teenuse arendamise ja müügitööga tegeleva 

personali (arendusjuht, kvaliteedijuht, konsultant/koolitaja) efektiivset tegevust. 

Patoloogiakeskus on üks kahest Tallinnas tegutsevast patoloogiakeskusest. Patoloogia töömaht 

kasvab järgnevatel aastatel eelkõige elupuhuselt võetud materjali arvelt, eriti peaks suurenema 

23

tsütoloogiliste uuringute hulk. Lahangute hulk prognoositavalt väheneb ca 1/4 tingituna 

esmatasandil perearstide vähesest motiveeritusest ja haiglate puhul piiratud lepingumahtudest. 

Suurenema peaks immunohistokeemiliste uuringute hulk ja valik. 

Oftalmoloogia 

Silmahaiguste erialal on järgmisete aastate jooksul ette näha järgmisi muutusi: 

1. Kirurgide arv tõuseb 8-lt kuni 10-ni. 

2. Kolmandiku võrra peaks suurenema ambulatoorsete vastuvõttude arv selleks, et kõrgema etapi 

konsultatsiooni järjekorda viia minimaalseks. 

See on võimalik kui: 

a. suurendada ambulatoorsete kabinettide arvu; 

b. vastuvõtt toimub kahes vahetuses; 

c. suureneb esmaste (ka ilma saatekirjadeta) patsientide vastuvõtt, kuhu rakendada 

maksimaalselt noorema generatsiooni arste. 

Perspektiivis peaks Tallinnas olema üks kaasaegselt varustatud ambulatoorse 

oftalmoloogia keskus. Keskuse väljaarendamiseks on vajalik suurendada ITK silmakliiniku 

võimsust. Selline keskus annaks võimaluse kiiremini ja täpsemalt välja selekteerida edasist ravi 

vajavad patsiendid ning kujundada kirurgilist tegevust. Ette on näha kirurgilise tegevuse 

suurenemine seoses operatsioonitehnikate täiustumisega, mis võimaldab ravida ka neid patsiente, 

keda varem peeti prognoosituks. 

ITK silmakliinik peaks järgnevatel aastatel välja kujunema suurimaks keskuseks kogu Balti 

regioonis, kuhu on kontsentreeritud kõik raskemad haiged ja haruldased juhtumid. 

Kardioloogia 

Kardioloogias on ette näha invasiivse kardioloogia ja elektrofüsioloogilise suuna areng. 

Perspektiivis tekib ITK-s tõenäoliselt ööpäevaringse invasiivse kardioloogia teenistuse vajadus. 

See omakorda eeldab kardiointensiivravioskonna loomist. Kindlasti peab mõtlema ka 

elektrofüsioloogiliste uuringute, kardiostimulatsiooni meetmete ja kateeterablatsioonide 

juurutamisele järgneva kümne aasta jooksul, sest arütmia ravi peaks taanduma täielikult sellele 

meetodile. Suureneb oluliselt ka ambulatoorsete uuringute ravi osakaal. 

Endokrinoloogia 

Eriala muutused lähtuvad peamiselt immunoloogiast ja molekulaar-geneetikast tulenevatest 

avastustest, mis üha enam näitavad tihedat seost endokriinorganite ning kogu organismi vahel. 

Seetõttu peaks endokrinoloogia kui interdistsiplinaarne eriala paiknema kindlasti teiste lähedaste 

erialade keskel. Näiteks diagnostikakliinikust nukleaarmeditsiin, kirurgiakliinikust 

endokriinkirurgia ja veresoontekirurgia, sisekliinikust kardioloogia, reumatoloogia ja 

neuroloogia, naistekliinikust günekoloogia ja sünnitusabi ning samuti oftalmoloogia. ITK-s 

puuduvad vajalikest erialadest vaid nefroloogia ja neurokirurgia. Järgnevatel aastatel tuleb 

suurendada koostööd geneetikute ja molekulaarbioloogidega ning prekliiniliste erialadega. 

Rõhutada tuleks diabeetikute üldarvu kasvu, kuni kahekordistumiseni iga 20 aasta tagant. 

Seetõttu oleks päevaravi diabeedihaigetele heaks võimaluseks oma ravi korrigeerida normaalse 

füüsilise koormuse tingimustes. Juhul, kui tervishoiuteenuste hinda muudetakse nii, et selline 

tegevus muutub võimalikuks, peaks diabeetikutele avama ka päevaravi võimaluse koos 

adekvaatse diabeediõppega. 

Raskuspunkt nihkub ambulatoorsele tööle. Lisaks diabeedihaigete konsultatsioonile ja ravile 

kuulub ambulatoorse töö hulka ka kilpnäärme ultraheli protseduuride ja punktsioonide tegemine, 

diferentsiaaldiagnostiliste ja endokriinsete testide tegemine. Seetõttu tuleb lähemate aastate 

jooksul oluliselt laiendada endokrinoloogist ambulatoorset vastuvõttu. 

Gastroenteroloogia 

24

ITK-s asub ainus Põhja-Eesti regiooni gastroenteroloogia statsionaarne osakond ning suurim ja 

kaasaegseim ambulatoorse gastroenteroloogia ning endoskoopia keskus. Järgnevatel aastatel 

võib oodata ambulatoorses töös haavandtõvehaigete osakaalu vähenemist, kuna perearstid on 

üldjuhul pädevad tellima vajalikud uuringud ning määrama ravi. Tüsistunud haavandtõve juhud 

jäävad jätkuvalt gastroenteroloogi vaatevälja. Suureneb põletikulise soolehaigusega haigete hulk. 

Endoskoopilise diagnostika põhirõhk jääb jätkuvalt gastroenteroloogidele. Suurenenud on 

gastroskoopiate vajadus reflukshaiguse diagnostikas. Ravi- ja diagnostilisel endoskoopial on 

jätkuvalt kaalukas osa meie ambulatoorses töös ning see on ka meie prioriteetne 

tegevusvaldkond. Haiglas on organiseeritud ööpäevane endoskoopia võimalus. See võimaldab 

tõsta EMO ja raviosakondade diagnostika ja ravi kiirust ning täpsust. 

Statsionaarses töös muutub haigete profiil. Põhilisteks probleemideks on 

diferentsiaaldiagnostilised haiged nahakollasuse või aneemiaga, samuti ebaselgete 

kõhuvaludega. Suureneb alkohoolsete seedetraktihaigustega haigete osakaal, näiteks pankreatiit 

ja maksatsirroos. 

Perspektiivne on päevaravi rakendamine menetluste järgselt ning arenevaks suunaks narkoosi 

kasutamine endoskoopias. Üha enam suundub gastroenteroloogiline tegevus statsionaarsest 

vallast ambulatoorsesse. 

Neuroloogia 

Neuroloogia eriala iseloomustab tihe koostöö teiste erialadega, sealhulgas reumatoloogia, 

endokrinoloogia ja kardioloogiaga. Sageli algavad nende erialade haigusseisundid neuroloogilise 

sümptomaatikaga. 

Neuroloogiliste haiguste sagenemine eeldab, et nii ambulatoorse kui statsionaarse töö maht 

suureneb. Kuna aga voodite arv perspektiivis (2015 aastaks) väheneb, muutub töö 

intensiivsemaks. Suure osa neuroloogiliste haiguste esmane diagnoosimine toimub 

ambulatoorselt. Keerukamatel diferentsiaaldiagnostilistel juhtudel on vajalik patsiendi 

hospitaliseerimine. Eraldi käsitlemist vajab akuutne neuroloogiline haige: neuroinfektsioonid, 

epilepsia, insult. Oleme planeerinud kitsaste neuroloogiliste patoloogiate valdkonnas arendada 

ambulatoorselt peavalu, mälu, epilepsia, insuldi sekundaarse preventsiooni ja 

ekstrapüramidaalsete häirete spetsialiseeritud keskused. 

Reumatoloogia 

ITK reumatoloogia osakond koos ambulatoorse tööga on ainus piirkondliku haigla nõuetele 

vastav keskus Põhja-Eestis. Eriala spetsialistidel on tihe koostöö taastusravi arstide ja 

ortopeedidega. Plaanis on reumakeskuse loomine, mille koosseisus on reumatoloogia, taastusravi 

ja reumakirurgia spetsialistid. Selline keskus võimaldab reumatoloogilist haiget komplektselt 

käsitleda ja kõige efektiivsemat raviskeemi kasutada. Aasta-aastalt on seoses elanikkonna 

vananemisega suurenenud luulihaskonna- ja sidekoehaigustega patsientide pöördumiste arv, 

mistõttu voodite arvuks on optimaalne 25 voodit. Samuti suureneb ambulatoorne vastuvõtt. 

Perspektiivis peaks lastereumatoloogia, mis praegu on pediaatria osa, muutuma reumatoloogia 

osaks. 

Plaanis on päevastatsionaari loomine, kuna plasmafereesi tegemine ja bioloogililiste 

antireumaatiliste ravimite ülekanne ei vaja pikaajalist statsionaarset ravi. 

Sisehaigused 

Lähema 5-10 aasta jooksul plaanime vähendada sisehaiguste voodite arvu 30-ni. 

Sisehaiguste osakond muutub laiaprofiilseks diferentsiaaldiagnostiliste ja hulgipatoloogiaga 

probleemsete haigete uuringute ja ravi osakonnaks. 

Osakonnas peaks erakorraliste haigete osakaal ulatuma kuni 75%-ni. 

Vajalik on tihe koostöö ITK Diagnostikakliinikuga, eriti kiirete diferentsiaaldiagnostiliste 

probleemide lahendamisel. 

25

Oluline on lähiaastatel sisehaiguste eriala arstide ambulatoorse vastuvõtu suurendamine, et 

perearstidel ja teiste kitsamate erialade spetsialistidel oleks võimalus konsultatsiooniks. 

Töötervishoid 

ITK töötervishoiuosakond on multifunktsionaalne keskus, mis osutab enamikku 

töötervishoiuteenustest. Osakonna eeliseks on võimalus teha koostööd ITK teiste osakondade ja 

teenistustega. Interdistsiplinaarse erialana omab see suurt tähtsust. Töötervishoiuosakonna 

tegevuse ja kvaliteedi tagab tihe seos labori, radioloogia ja teiste eriarstidega ning vastavate 

teenuste kättesaadavus tervisekontrollide käigus. 

Tööandja väärtustab reeglina üha enam oma töötajate tööaega. Seepärast on mõttekas tööajal 

teostatavad tervisekontrollid ja uuringud muuta osaliselt mobiilseks. 

Töötervishoiuteenust osutatakse ambulatoorselt. Arvestada tuleb järgnevatel aastatel 

töökeskkonna ohutegurite iseloomu muutusega – suureneb tööstressi ja kuvariga töötamise 

osakaal. Seetõttu suureneb oluliselt vajadus oftalmoloogide ja psühholoogide kaasamiseks 

töötervishoiuteenuse osutamisse. 

Lähiaastatel on prognoositav oluline töömahu suurenemine – vajadus töötervishoiuarstide ja 

töötervishoiuõdede järele suureneb. 

Kirurgia 

Kirurgiliste erialade arengusuund järgneval viiel aastal ja kuni 2015. aastani näeb ette operatiivse 

ravi vajaduse kasvu, sest üle 60-aastaste seeniorkodanike osakaal elanikkonnas kasvab ca 25%- 

30%. 

Statsionaari voodite arvu vähenemise tendents tõenäoliselt aeglustub. Seoses ambulatoorse töö ja 

päevakirurgia osa tõusuga muutub kirurgiliste voodite struktuur: väheneb statsionaari voodite 

hulk ja kasvab päevakirurgiliste-päevastatsionaari voodite arv. Keskmine haiglasviibimine jääb 

enam-vähem samaks käesoleva ajaga, kuid sõltuvalt päevakirurgia rakendamise süsteemist ja 

mahust võib ka lüheneda. 

Senise tervishoiupoliitika jätkumisel suureneb erakorralise abi maht, samas väheneb plaaniline 

abi. 

Üldkirurgias võib haiglasviibimise kestvus muutuda päevakirurgia rakendamisel kuni 10% 

lühemaks. Päevakirurgia rakendamine sõltub siduserialade spetsialistide – torakaalkirurg, 

vasoloog, onkoloog – kättesaadavusest. Muude teguritena tuleb arvestada tervishoiuteenuste 

hinda, perearstide ja koduhoolduse (arengut) koostööd, samuti elatustaset. 

Uroloogias on järgnevatel aastatel näha jätkuvat suundumust kivitõve ravile, uroonkoloogiale, 

androloogiale. 

Ortopeedias on ette näha järgmistel aastatel minimaalinvasiivse lähenemise eelistamist, 

endoproteesimises uute materjalide kasutuselevõttu. Areneb ja suureneb vajadus liigesekirurgia 

järele: endoproteesimine, endoskoopia, reumakirurgia. 

Kõrva-nina-kurguhaiguste erialal suureneb ambulatoorse töö osa, sh. areneb 

kuulmisrehabilitatsioonialane tegevus. Seoses säästvate ravimeetodite arenguga muutub 

krooniliste kõrva-nina-kurghaiguste ravi kirurgilise ravi suunas. 

Sünnitusabi ja günekoloogia 

Sünnitusabis on ette näha sünnituste arvu tõusu seoses sündivuse kasvu ja tsentraliseerimisega 

kuni 3500 sünnituseni aastas. 

Suureneb keiserlõigete osakaal – kuni 25% sünnitustest. See tuleneb patsiendipoolsest survest. 

Praegu on keiserlõigete osakaal 18%. Suureneb epiduraalvalutustamine sünnitusabis – kuni 50% 

sünnitustest, seoses sellega ka instrumentaalne sünnitusabi. Sünnitusosakond vajab voodeid 

juurde 1-2 kohaliste palatitena. 

Areneb vastsündinute intensiivravi, k.a. surfaktantravi enneaegsete vastsündinute 

kopsuprobleemide korral. 

26

Seoses arstide vähesuse ja ämmaemandate kvalifikatsiooni tõusuga tõuseb ämmaemandate 

iseseisva töö osakaal. 

Sünnituseelse osakonna koormus suureneb proportsionaalselt sünnituste arvu kasvule, kuid osa 

patsiente on võimalik teenindada ka päevaravi tingimustes. 

Sünnitajate vanuse tõusuga kasvab geneetilise sünnieelse diagnostika osakaal. 

Haiglasviibimise lühenemist ette näha ei ole, sest käesolevaks ajaks on saavutatud optimaalne 

haiglasviibimise aeg. 

Günekoloogias jätkub endoskoopiliste operatsioonide osakaalu tõus, praeguse 50% asemel kuni 

70%. 

Seoses uute operatsiooni- ja ravimeetodite juurutamisega suureneb päevastatsionaari osakaal. 

See võimaldab voodite ümberpaigutamist günekoloogiaosakonnast päevaravisse, kuid samas 

vajab päevaravi ka märgatavalt enam personali ja ruume. 

Ambulatoorne abi peaks vähenema perearstide suunas. Suureneb ämmaemandate roll rasedate 

jälgimises. Laieneb nõustamisteenuse osutamine: rasedusaegne ja sünnitusjärgne, s.h. 

vastsündinu tervis ja imetamine, "beebikool" jne, millest võiks välja areneda perekeskus koos 

noortenõustamisega. 

Jätkuvalt on päevakorral profülaktiline meditsiin, seda nii emakakaela- kui rinnavähi varase 

avastamise osas. 

IVF labori poolt pakutavate uute teenuste lisandumise ja tegevuse laienemise läbi on ette näha 

IVF protseduuride arvu kolmekordset suurenemist. 

Taastus-järelravi 

ITK taastus-järelravikeskus tagab Tallinna ja selle ümbruse elanikkonnale kaasaegse 

interdistsiplinaarsel meeskonnatööl põhineva taastusravi-ja rehabiliteerimisteenuse nii 

statsionaaris (varane ja intensiivne taastusravi ägeda haigestumise järgselt), päevastatsionaaris 

kui ambulatoorselt (funktsioone toetav taastusravi ja rehabiliteerimine krooniliste seisundite 

puhul). 

Ägeda haigestumise ja traumajärgse varase taastusravi osutamiseks peab statsionaarne 

taastusraviosakond paiknema aktiivravi korpuses. Samas tuleb säilitada ambulatoorse ja 

päevaravi võimalus võimalikult patsiendi elukohale lähedases paikkonnas. Eesmärgiks on 

parandada ambulatoorselt füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuse ning logopeedi ja psühholoogi 

teenuse kättesaadavust. 

Taastusravi ja hooldusravi teenuste vajajate vahel on oluline erinevus. InterRAI (Resident 

Assessment Instrument) ja hindamissüsteemi (comprehensive geriatric assessment) 

juurutamisega leiavad hooldust vajavad patsiendid tulevikus üha enam kohti 

hooldusravisüsteemis. 

Hooldusravi 

Hooldusravi pakkumine oli Tallinna-Harju arengukavade järgi planeeritud 150 ravivoodil. 

Selline hooldusravi keskus peaks paiknema hea ligipääsuga ja rahuliku ümbritseva keskkonnaga 

paigas. Nii oleks sobiv arendada õenduskoduna või hooldusravikeskusena senine taastushooldusravikompleks 

Järvel, kus saaks arendada ka hooldusravile vajalikku taastusravi (säilitava 

ravina). 

Õenduskodusse või hooldusravikeskusesse võiks koondada multiprobleemsed, 

toimetulekudefitsiidiga (eakate) inimeste probleemide lahendamise. 

Keskusesse kuuluksid: geriaatriaosakond, mille arstide tavategevusse kuulub ka geriaatriline 

seisundi hindamine; õendusabiosakond, geriaatrilise hindamise ja võimalike ressursside 

kaalumise läbi teinud patsientide hoolduse ja ravi korraldamine, kusjuures põhirõhk on 

õendusabil ja arst on konsultandiks neil juhtudel, kui patsiendi tervislik seisund vajab 

stabiliseerimist; hospiitsosakond, mis on terminaalse põetuse osakond, kus on tagatud 

valutustamine ja palliatiivne ravi, mida ordineerivad arstid ja mida viivad ellu vastava 

27

erikoolituse saanud õed ja hooldajad. Suur osa on vabatahtlikel ja teoloogilisel tööl. Hooldusravi 

järjepidevuse tagab koduõendusteenus. 

Õendus 

Ida-Tallinna Keskhaiglas on õendustegevus suunatud patsiendi- ja tervisekesksusele. Peamised 

arendustegevused ühinenud asutuses on olnud seotud õenduse terviklikkuse ja järjepidevuse 

tagamisega ning koostöö arendamisega struktuurüksuste vahel läbi infovahetuse, mis on kaasa 

aidanud heade ravi- ja hooldustulemuste saavutamisele. Välja on kujunenud toimiv 

õendusjuhtimissüsteem. 

Õenduse arengueesmärgid on seotud õenduspraktika arendamisega ning vastavad 

õendusvaldkonna kutsealade arengusuundadele ja on suunatud haigla arengule tervikuna. 

Õenduse arengut mõjutavad järgmised tegurid: lüheneb keskmine ravil viibimine, mis tähendab 

patsiendiõpetuse osakaalu tõusu ning vastavate teenuseliikide arendamist õendus- ja 

ämmaemandusabis; prognoositava ambulatoorse tervishoiu ja päevastatsionaari osatähtsuse 

tõusuga muutub õendusabi järjepidevuse tagamiseks olulisemaks koostöövõrgustik eri õendusabi 

tasandite vahel. 

Iseseisva õendusabi areng toimub peamiselt patsiendiõpetuse ning tema toimetulekut toetavate 

teenuste osas. Iseseisva ämmaemandusabi areng toimub teenuste osas, mis on seotud normaalse 

raseduse ja sünnituse jälgimisega. Vastavalt hooldusravi arengukavale arendatakse välja 

õendushoolduskodu, mis pakub nii statsionaarset-, päevahooldus- kui ka koduõendusteenust. 

Õenduspraktika arendamisel pööratakse suuremat tähelepanu teenuste kvaliteedile ja 

kuluefektiivsusele, patsientide ja töötajate turvalisusele, tervisedendusele, tõenduspõhisele 

õendus- ja ämmaemandusabile. Arendatakse kvaliteedinõudeid ja standardeid ning töötatakse 

välja hindamiskriteeriumid. 

Meditsiinitehnoloogia ja –diagnostika areng ning aparatuuri kaasajastamine asutuses toob kaasa 

ametialase täiendõppe vajaduse, lähiaastatel eelkõige meditsiinitehniliste kutsealade – 

bioanalüütikud, radioloogiatehnikud – valdkonnas. 

Meditsiiniinfosüsteemide areng ja selle osa õenduses eeldab aktiivset arendustegevuses osalemist 

ning uute programmide kasutuselevõtt pideva enesetäiendamise vajaduse. 

Tervishoiutöötajate vähesus ning piiratud ressursid võivad tingida muutusi ametikohtade 

funktsioonides. Meeskondlik tegevus muutub multiprofessionaalsemaks, kaasates näiteks füsioja 

tegevusterapeute, sotsiaaltöötajaid jt, toimub tööülesannete ümberjaotumine erinevate 

meeskonnaliikmete vahel. 

Kõrgekvaliteedilised tervishoiuteenused ja erialade paljusus kindlustavad hea positsiooni 

praktikabaasina meditsiinikooli üliõpilastele nii õdede, ämmaemandate kui ka 

meditsiinitehniliste kutsealade üliõpilastele. 

Prioriteediks on endiselt kutsealase kompetentsuse tõstmine läbi koolitustegevuse, suureneb 

iseseisva õppimise osakaal pädevuse säilitamisel ning õppemeetoditena võetakse kasutusele 

internetipõhine e-õpe. 

Suureneb eelneva tervishoiualase hariduseta isikute ametialane väljaõpe töökohal. 

Õendusalase kutsekõrghariduse ja kraadiga õdede osakaal erinevatel juhtimistasanditel tõuseb, 

õenduserialade arendustegevust juhivad vastava valdkonna spetsialiseerunud õed. 

28

7.Tervishoiutöötajate vajadus 

Pärast ITK moodustamist 2001. aastal on oluliselt muudetud haigla personali paiknemist 

erinevates üksustes. Muutuste eesmärgiks oli dubleerivate tegevuste minimaliseerimine ja 

personali võimalikult efektiivne kasutamine. 2004. aasta lõpuks on erakorraline arstiabi 

koondatud Ravi tn üksusesse selleks spetsiaalselt välja ehitatud Erakorralise meditsiini osakonda. 

Samuti teostatakse põhiline osa diagnostilistest protseduuridest kas Ravi tn või Magdaleena 

üksustes. 

ITK personal on jaotatud kolme struktuuri: kliinikud, üldosakonnad ja administratiivsed üksused. 

Üldosakonnad jagunevad omakorda meditsiinitugiteenistusteks (keskapteek, nakkustõrje, 

ravianalüüsi ja statistika osakond) ning mittemeditsiinilisteks tugiteenistusteks (IT-teenistus, 

klienditeeninduse osakond, puhastusteenistus, ostuteenistus, majandusteenistus, tehniline 

teenistus, meditsiinitehnika teenistus ja töökeskkonna teenistus) Administratiivsed üksused on 

juhatus, kantselei, raamatupidamise osakond, eelarve ja analüüsi osakond, personaliosakond 

(koos koolituskeskusega), turundusosakond ning administratiivsed üldametikohad. 

7.1 ITK kinnitatud ametikohad seisuga 01.01.2006, prognoos 2015 

Tabel 32. 

Kliinik/osakond 

arstid 

õed 

2 006 2 015 

Jrk. 

nr. 

1 DIAGNOSTIKAKLIINIK 

1.1 Üldametikohad 2,00 1,00 3,00 2,00 1,00 3,00 

1.2 Kesklabor 18,00 41,50 18,00 77,50 18,00 41,50 18,00 77,50 

1.3 Patoloogiakeskus 5,00 7,00 2,00 4,00 18,00 5,00 7,00 2,00 4,00 18,00 

1.4 Radioloogiakeskus 14,00 43,00 7,00 7,00 71,00 14,00 43,00 7,00 7,00 71,00 

39,00 92,50 9,00 29,00 169,50 39,00 92,50 9,00 29,00 169,50 

2 KIRURGIAKLIINIK 

muu 

personal 

Kokku 

arstid 

õed 

hoolduspersonal 

hoolduspersonal 

muu 

personal 


2.2 I Kirurgiaosakond 6,00 16,50 11,50 2,00 36,00 6,00 16,50 11,50 2,00 36,00 

2.3 II Kirurgiaosakond 7,00 16,50 11,50 2,00 37,00 7,00 16,50 11,50 2,00 37,00 

2.4 Uroloogia osakond 7,50 16,25 9,50 2,00 35,25 7,50 16,25 9,50 2,00 35,25 

2.5 Ortopeedia osakond 15,00 20,50 13,00 2,00 50,50 15,00 20,50 13,00 2,00 50,50 

Kõrva-nina-kurgu- 

2.6 haiguste osakond 8,25 9,00 0,00 17,25 8,25 9,00 0,00 17,25 

2.7 Operatsiooniosakond 31,00 19,50 50,50 31,00 19,50 50,50 

2.8 

Erakorralise meditsiini 

osakond 10,00 28,00 25,00 9,75 72,75 10,00 28,00 25,00 9,75 72,75 

2.9 

Anestesioloogia ja 

intensiivravi osakond 23,00 54,00 11,00 1,00 89,00 23,00 54,00 11,00 1,00 89,00 

2.10 III Kirurgiaosakond 8,00 6,50 2,00 16,50 8,00 6,50 2,00 16,50 

2.11 Sterilisatsioon 1,00 1,00 7,00 9,00 1,00 1,00 7,00 9,00 

77,75 201,75 108,50 27,75 415,75 77,75 201,75 108,50 27,75 415,75 

3 NAISTEKLIINIK 

3.1 Üldametikohad 4,50 1,00 12,00 17,50 4,50 1,00 12,00 17,50 

3.2 Naistenõuandla 21,50 23,75 2,00 4,75 52,00 21,50 23,75 2,00 4,75 52,00 

3.3 Sünnituseelne osakond 3,00 8,00 5,00 5,00 21,00 3,00 8,00 5,00 5,00 21,00 

3.4 Sünnitusosakond 10,50 58,75 19,00 88,25 10,50 58,75 19,00 88,25 

3.5 Günekoloogia osakond 5,00 26,00 12,00 1,00 44,00 5,00 26,00 12,00 1,00 44,00 

44,50 117,50 38,00 22,75 222,75 44,50 117,50 38,00 22,75 222,75 

4 SILMAKLIINIK 

Kokku 

29


4.2 Silmaosakond 12,00 14,00 5,00 3,00 34,00 12,00 14,00 5,00 3,00 34,00 

4.3 Silmapolikliinik 10,25 16,00 1,00 2,00 29,25 10,25 16,00 1,00 2,00 29,25 

4.4 Silmaoperatsiooniplokk 1,00 10,00 6,00 17,00 1,00 10,00 6,00 17,00 

26,25 41,00 12,00 5,00 84,25 26,25 41,00 12,00 5,00 84,25 

5 SISEKLIINIK 

5.1 Üldametikohad 2,00 1,00 1,00 4,00 2,00 1,00 1,00 4,00 

5.2 

Endokrinoloogiagastroenteroloogia 

osakond 16,25 29,50 13,00 4,00 62,75 16,25 29,50 13,00 4,00 62,75 

5.3 Reumatoloogia osakond 8,50 18,00 8,50 3,00 38,00 8,50 18,00 8,50 3,00 38,00 

5.4 I Sisehaiguste osakond 6,00 19,00 11,00 2,00 38,00 6,00 19,00 11,00 2,00 38,00 

5.5 II sisehaiguste osakond 10,00 25,00 17,00 5,50 57,50 10,00 25,00 17,00 5,50 57,50 

5.6 Neuroloogia osakond 9,25 15,75 12,00 3,00 40,00 9,25 15,75 12,00 3,00 40,00 

5.7 Kardioloogia osakond 15,25 39,00 20,00 5,00 79,25 15,25 39,00 20,00 5,00 79,25 

5.8 Töötervishoiu osakond 5,25 7,00 12,25 5,25 7,00 12,25 

72,50 154,25 81,50 23,50 331,75 72,50 154,25 81,50 23,50 331,75 

6 TAASTUS- ja HOOLDUSRAVIKLIINIK 


6.2 TAASTUS-JÄRELRAVIKESKUS 

6.2.1 Üldametikohad 1,00 1,00 2,00 1,00 1,00 2,00 

Ambulatoorne taastusravi 

6.2.2 osakond 6,00 27,50 7,00 47,00 87,50 6,00 27,50 7,00 47,00 87,50 

6.2.3 I taastusraviosakond 2,00 9,50 13,00 2,00 26,50 2,00 9,50 13,00 2,00 26,50 

6.2.4 II taastusraviosakond 2,00 7,50 10,50 2,00 22,00 2,00 7,50 10,50 2,00 22,00 

6.3 HOOLDUSRAVIKESKUS 

6.3.1 Üldametikohad 1,00 1,00 2,00 1,00 1,00 2,00 

6.3.2 I Geriaatriaosakond 5,50 9,50 13,00 2,00 30,00 5,50 9,50 13,00 2,00 30,00 

6.3.3 I õendusabi osakond 9,50 13,00 2,00 24,50 9,50 13,00 2,00 24,50 

6.3.4 II õendusabi osakond 9,50 13,00 2,00 24,50 9,50 13,00 2,00 24,50 

Ravikindlustamatute 

6.4 osakond 2,00 7,50 14,00 2,50 26,00 2,00 7,50 14,00 2,50 26,00 

20,50 83,50 83,50 59,50 247,00 20,00 83,5 83,50 59,50 247,00 

KOKKU KLIINIKUD 280,50 690,50 332,50 167,50 1 471,00 280,00 690,50 332,50 167,50 1 471,00 

7 ÜLDOSAKONNAD 

7.1 Meditsiinitugiteenistused 

7.1.1 Keskapteek 6,00 3,00 3,00 1,00 13,00 6,00 3,00 3,00 1,00 13,00 

Ravianalüüsi ja statistika 

7.1.2 osakond 3,00 4,00 7,00 3,00 4,00 7,00 

7.1.3 Nakkustõrje osakond 1,00 2,00 3,00 1,00 2,00 3,00 

Mittemeditsiinilised 

7.2 tugiteenistused 

7.2.1 IT - teenistus 11,50 11,50 11,50 11,50 

Klienditeeninduse 

7.2.2 osakond 45,50 45,50 45,50 45,50 

7.2.3 Puhastusteenistus 1,00 1,00 1,00 1,00 

7.3 Haldus 1,00 1,00 1,00 1,00 

7.3.1 Ostuteenistus 8,00 8,00 8,00 8,00 

7.3.2 Majandusteenistus 107,50 107,50 107,50 107,50 

7.3.3 Tehniline teenistus 36,00 36,00 36,00 36,00 

7.3.4 Töökeskkonna teenistus 3,00 3,00 3,00 3,00 

Meditsiinitehnika 

7.3.5 teenistus 5,25 5,25 5,25 5,25 

8 Administratiivsed üksused 

8.1 Juhatus 5,00 5,00 5,00 5,00 

8.2 Üldametikohad 4,00 4,00 4,00 4,00 

30

8.3 Turundusosakond 2,00 2,00 2,00 2,00 

8.4 

Raamatupidamise 

osakond 20,00 20,00 20,00 20,00 

8.5 

Eelarve ja statistika 

osakond 3,00 3,00 3,00 3,00 

8.6 Kantselei 43,75 43,75 43,75 43,75 

8.7 

Personali osakond + 

koolituskeskus 9,00 9,00 9,00 9,00 

ÜLDOSAKONNAD 

KOKKU 10,00 5,00 3,00 310,50 328,50 10,00 5,00 3,00 310,50 328,50 

KÕIK KOKKU 290,50 695,50 336,00 478,00 1 799,50 290,50 695,50 336,00 478,00 1 799,50 

ITK töötajate vanuseline jaotus 2006.a. jaanuaris. 

Tabel 33. Arstid 

Kliinik Eriala ...- 30 31 - 40 41 - 50 51 - 60 61 - ... 


üldkirurg 4 5 2 

anestesioloog 2 6 8 3 3 

EMO arst 2 4 1 

LOR arst 3 5 1 

ortopeed 1 7 7 2 

uroloog 1 3 3 

infektsionist 1 1 

üldarst 6 7 

9% 24% 35% 25% 7% 

KOKKU 88 8 21 31 22 6 

Sisekliinik 

üldarst 1 1 

reumatoloog 3 4 2 

gastroenteroloog 1 3 1 4 

nahaarst 2 1 

neuroloog 2 1 3 3 

endokrinoloog 2 2 1 

kardioloog 1 8 8 2 

sisearst 2 2 4 

pulmonoloog 1 2 1 1 

psühhiaater 1 1 

töötervishoiuarst 2 

KOKKU 73 1 15 22 16 19 

1% 21% 30% 22% 26% 

Naistekliinik 

pediaater 2 3 1 

laboriarst 1 

günekoloog 3 5 17 8 6 

KOKKU 46 3 7 21 9 6 

7% 15% 46% 20% 13% 

Silmakliinik 

silmaarst 4 10 4 5 

KOKKU 23 4 10 4 5 

31

0% 17% 43% 17% 22% 


radioloog 5 3 2 2 

laboriarst 4 8 4 2 

patoloog 2 1 1 

üldarst 1 

neuroloog 1 

KOKKU 36 0 12 12 8 4 

0% 33% 33% 22% 11% 

TA-HO kliinik 

üldarst 1 

taastusravi 4 1 1 2 

reumatoloog 1 

neuroloog 2 

sisearst 1 1 3 

üldkirurg 1 

psühhiaater 1 

KOKKU 19 0 4 3 7 5 

0% 21% 16% 37% 26% 

KOKKU 285 12 63 99 66 45 

4% 22% 35% 23% 16% 

Tabel 34. Õendusala töötajad 

Kliinik Eriala ...- 30 31 - 40 41 - 50 51 - 60 61 - ... 


õde 50 40 23 12 11 

operatsiooniõde 12 16 6 

anesteesiaõde 17 15 12 6 5 

KOKKU 225 79 71 41 18 16 

35% 32% 18% 8% 7% 

Sisekliinik 

õde 39 47 36 15 12 

töötervishoiuõde 2 1 2 

KOKKU 154 39 49 36 16 14 

25% 32% 23% 10% 9% 

Naistekliinik 

õde/lasteõde 3 10 12 3 

operatsiooniõde 1 4 3 2 1 

ämmamemand 21 41 16 12 8 

KOKKU 137 25 55 31 17 9 

18% 40% 23% 12% 7% 

Silmakliinik 

operatsiooniõde 1 3 

üldõde 5 12 9 10 2 

KOKKU 42 5 12 10 13 2 

12% 29% 24% 31% 5% 

32


õde 3 2 3 2 

laborant 12 11 4 13 5 

radioloogiaõde 6 3 7 8 5 

angiograafia op.õde 2 1 

KOKKU 87 20 17 14 24 12 

23% 20% 16% 28% 14% 

TA-HO kliinik 

taastusravi 2 

taastusraviüldõendus 

1 2 8 7 

üldõendus 3 15 17 16 7 

massöör 1 3 2 

KOKKU 84 4 19 19 28 14 

5% 23% 23% 33% 17% 

KOKKU 729 172 223 151 116 67 

100% 24% 31% 21% 16% 9% 

7.2 Tervishoiutöötajate vajadus ITK-s aastateks 2006-2015 

ITK personali koosseis on arvuliselt püsinud suhteliselt stabiilsena alates 2003. aastast. Personali 

koosseisu planeerimisel aastateks 2006-2015 tuleks lähtuda järgmistest asjaoludest: 

1. Personali professionaalne tase 

ITK on multiprofiilne haigla, mis pakub nii erakorralist kui plaanilist arstiabi. Üle poole 

statsionaaris ravitud patsientidest oli 2005. aastal hospitaliseeritud erakorralistena. Suur 

ööpäevaringse erakorralise töö osakaal lisab oluliselt kõrge kvalifikatsiooniga personali 

ressursi vajadust. Arengukavas prognoositaval perioodil on näha erakorralise töö 

osakaalu suurenemine seoses tervishoius oleva ressursi vähesusega. 

2. Personali arvuline koosseis 

Arstide ja õdede optimaalne arvuline suhe võiks olla vähemalt 1:2,5. Juhul, kui tekib 

vajadus uute meditsiiniliste struktuuride avamise järele, siis on mõistlik personali arvu 

planeerimisel lähtuda arstide-õdede-hooldajate-tugipersonali suhtest 1-3-1-1. 

(Proportsioonid võivad muutuda seoses personali nappusega ning teatud funktsioonide 

üleminekuga arstilt õdedele, õdedelt meditsiinitehnilistele erialadele, kutsega hooldajatele 

või mittemeedikutele (näit. ambulatoorne vastuvõtt)). 

Mittemeditsiiniliste ja meditsiinitugiteenuste personali arvu prognoosimine sõltub haigla 

strateegiast, millised tugiteenused jäetakse haigla koosseisu ja millised on mõistlik sisse 

osta. Viimaste aastate jooksul on haigla hakanud sisse ostma näiteks toitlustusteenust, 

pesupesemist ja osaliselt ka koristusteenust. 

3. Personali vanuseline struktuur 

Vanuseline struktuur õendusala töötajate osas näitab selles valdkonnas suhteliselt 

jätkusuutlikku seisu. 2/3 töötajatest on vanuses kuni 50 aastat. Samas tekitab see lisasurve 

palgatingimustele, sest noorema vanusegrupi töötajad, eriti õendusalal, on väga 

palgatundlikud ning töötajate hoidmine ja motiveerimine töötasuga väga olulised. 

Arstide vanuseline struktuur on muret tekitav. Seda eriti Sisekliinikus ja Taastus- 

Hooldusravikliinikus, kus veerand arstidest on vanemad kui 60 aastat ning ligi pooled 

vanemad kui 50 aastat. 

4. Personali töötasu 

Arvestades arstide ja õdede defitsiiti Eesti tööjõuturul ja pidevalt kasvavat survet teistest 

EU maadest värvata meditsiinipersonali Eestist on selge, et nii praeguse 

33

personalikoosseisu säilitamisel kui ka uute töötajate värbamisel saab väga oluliseks 

faktoriks konkurentsivõimelise töötasu ja töötingimuste pakkumine. 

ITK kliinilise personali töötasu on tõusnud 2003. aastal 19 % ja 2004. aastal 17 %. 

Töötasu suuruse prognoosimisel aastateks 2006-2015 tuleks lähtuda vähemalt 10% 

aastakasvust. 

5. Tervishoiusektori tööturu analüüs 

Tervishoius töötavate arstide hulk Eestis väheneb lähiaastatel. Seda nii arstide pensionile 

siirdumise, välismaale tööle mineku kui Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ebapiisava 

hulga arstide ettevalmistuse tõttu. See asjaolu seab ITK personalipoliitikale väga kõrged 

nõudmised, kuid tingib ka vajaduse osakondade maksimaalselt efektiivseks töötamiseks. 

Juhul, kui teatud erialadel ei ole haiglal otstarbekas erialaspetsialiste tööle võtta, siis 

tuleks tõsiselt kaaluda tervishoiuteenuse sisseostmist teistelt tegevusluba omavatelt 

tervishoiuasutustelt või antud eriala vajadused katta tihedas koostöös nimetatud 

asutustega. 

Sarnaselt arstidele on tervishoiusektoris puudus ka õdedest, ämmaemandatest ning 

füsioterapeutidest ja meditsiinitehniliste erialade esindajatest – radioloogiatehnikud, 

bioanalüütikud. Eesti meditsiinikoolide lõpetanutest siirdub erinevate hinnangute alusel 

haiglatesse tööle alla poole lõpetanutest. 

Otstarbekas on ka erakorralise töö jaotamine mõne teise Tallinna haiglaga, näiteks SA 

Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. 

Arstide ja õdede prognoositav defitsiit Eestis tekitab olukorra, kus ITK personali 

struktuuris tõuseb ilmselt oluliselt mittemeditsiinilise koolitusega personali hulk, sest 

vajalik on anda meditsiinipersonalile maksimaalselt aega patsiendi ja kliiniliste 

probleemidega tegelemiseks. Suurenema peaks klienditeenindajate, sekretäride ja teiste 

spetsialistide, näiteks laborispetsialistide või biomeditsiinitehnika inseneride osakaal. 

7.3 Infotehnoloogia 

ITK kasutab haigla informatsioonisüsteemina (HIS) tarkvara ESTER-3.4. Kõiki haigla 

struktuuriüksusi ja erinevaid hooneid ühendav infosüsteem on kasutusel 2003. aasta juunikuust. 

ITK infotehnoloogia arendused aastatel 2005-2015 peavad võimaldama järgmiseid lahendusi: 

1. Elektrooniline haiguslugu, sh. õendusdokumentatsioon 

a. Ambulatoorne 

b. Statsionaarne 

c. Diagnostiliste kujutiste andmebaas 

2. Kliinilise andmebaasiga seotud majandustarkvara 

3. Patsientide infotelefon 

Alates 2004. aasta juulikuust töötab ITK telefonikeskus. 

4. e-tervishoiuteenuste võimaldamine patsientidele, perearstidele ja teistele 

tervishoiuasutustele. 

5. Eesti digilooga lõimumine 

34

1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 

1.1 Praegune olukord.......................................................................................................... 2 

1.2 Haigla missioon, visioon, tunnuslause ja põhiväärtused.............................................. 3 

1.2.1 Missioon............................................................................................................... 3 

1.2.2 Visioon ................................................................................................................. 3 

1.2.3 Tunnuslause.......................................................................................................... 3 

1.2.4 Põhiväärtused ....................................................................................................... 3 

1.3 Haigla struktuur............................................................................................................ 4 

2 Funktsionaalse arengukava eesmärk .................................................................................... 5 

3 Haigla vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed .............................................................. 5 

3.1 Vastutuspiirkonna suurus ............................................................................................. 6 

3.2 Rahvaarv....................................................................................................................... 6 

3.3 Vanuseline koosseis ..................................................................................................... 6 

3.4 Asustustihedus.............................................................................................................. 7 

3.5 Muud rahvastikunäitajad .............................................................................................. 7 

4 Osutatava tervishoiuteenuse analüüs.................................................................................... 8 

4.1 Statsionaarne aktiivravi ................................................................................................ 8 

4.2 Operatiivne ravi statsionaaris ..................................................................................... 13 

4.3 Sünnitusabi................................................................................................................. 14 

4.4 Isotoopravi.................................................................................................................. 14 

4.5 Päevaravi .................................................................................................................... 14 

4.6 Ambulatoorne aktiivravi ............................................................................................ 15 

5. Planeeritavad juhtumid ja voodite vajadus erialati 2015 aastaks....................................... 17 

5.1 Statsionaarne aktiivravi.............................................................................................. 17 

5.2 Operatiivne ravi statsionaaris ..................................................................................... 18 

5.3 Sünnitusabi................................................................................................................. 18 

5.4 Isotoopravi.................................................................................................................. 18 

5.6 Ambulatoorne aktiivravi ............................................................................................ 19 

5.7 Taastusravi ................................................................................................................. 20 

5.8 Uuringud..................................................................................................................... 21 

6. ITK tervishoiuteenuse prognoos aastani 2015 ................................................................... 22 

7. Tervishoiutöötajate vajadus................................................................................................. 29 

7.1 ITK kinnitatud ametikohad seisuga 01.01.2006, prognoos 2015............................... 29 

7.2 Tervishoiutöötajate vajadus ITK-s aastateks 2006-2015 ........................................... 33 

7.3 Infotehnoloogia .......................................................................................................... 34 

35

Ida-Tallinna Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapp

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?