MIDA MA PEAKSIN TEADMA PALVEST - Islam

MIDA JUTUSTAB MEILE
PIIBEL?

2
Tsiteerime Piiblit – 3
1) Matteuse evangeelium – 4
2) Markuse evangeelium – 6
3) Luuka evangeelium – 7
4) Johannese evangeelium – 10
5) Apostlite teod – 12
Kuidas Uus Testament päevavalgust nägi – 17
Kas Jeesus on Jumala poeg? Seletame läbi Lähis-Ida kultuuri – 19
O raamatu rahvad, kuulake! – 24
Piibli ennustus islami prohveti Muhammedi (saws) tulekust – 26
Mida usuvad moslemid Jeesuse kohta? – 31
Adam Neuser, 16. saj. Saksamaa kirikuõpetaja, hakkas moslemiks - 32
Kõik siin kokku kogutud tekstid on üleval Internetileheküljel
www.islam.pri.ee
SOOVIN TUTVUDA / KRISTLASTELE

3
TSITEERIME PIIBLIT
Islami üks olulisemaid aluseid on, et IGA moslem peaks teadma peast kasvõi osakest
Koraanist, ideaalvariandis muidugi tervet Koraani. Põhjenduseks on see, et kui usu
järgijad teavad oma pühakirja peast, ei saa keegi seda ka muuta ega neile „kärbseid pähe
ajada” jutuga, et see või teine kohustus on religioosne, kui selleks pühakirjas alust ei ole.
Kristlastel on selles suhtes raskem. Enamus neist ei tea Piiblist rohkem kui paar värssi,
mida ikka ja jälle korratakse ja samuti ei ole enamus neist kunagi Piiblit läbi lugenud,
pähe õppimisest rääkimata. Pole ju ka ime, kui näiteks katoliku kirikus anti lihtusklikele
ametlik õigus Piiblit lugeda alles peale 1961-1965. aasta Vatikani II kongressi. Enne seda
oli Piibli iseseisev lugemine ning interpreteerimine vangistusähvardusel keelatud. Ka oli
keelatud Piiblit ladina keelest „rahva keelde” tõlkida (kuigi ladina keel ei ole isegi mitte
Piibli originaalkeel), st pühakirja rahvale arusaadavasse keelde panna. Seega on kristlased
tihti väga üllatunud, kui neile nende oma pühakirjast värsse ette loetakse ja nad neis oma
usku ära ei tunne.
Piiblit on aegade jooksul palju muudetud. Seega on seal palju tõtt, kuid ka palju
juurdelisatud valet. Sellegipoolest tasub tänapäeva kristlastel täpsemalt järele uurida,
mida on nende pühakirjal ühe või teise asja kohta öelda ja kas Piiblis kirjas olev läheb
ikka kokku sellega, mida kirikuisad räägivad ...

MATTEUSE EVANGEELIUM:
4
Kuigi järjekorras evangeeliumitest Piiblis esimene, ei ole ta seda kronoloogiliselt. Matteus oli Rooma riigi
maksukoguja, kes ei olnud Jeesusega koos reisinud ega teda ise näinud.
■ „Te olete kuulnud, et on üteldud: Sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile, et
igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma
südames.” – Mt. 5:27-28
■ „Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu
Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei
ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja sinu nimel teinud
palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei ole elades teid tunnud,
taganege minust, te ülekohtutegijad!" - Mt. 7:21-23
* Issand - Kui lugeda inglisekeelset piiblit, siis võib selle koha pealt leida sõna „lord”,
mille tähendus eesti keeles oleks „isand”. Eesti keel on ka vist ainus keel, kus on selle
koha peal leiutatud uus sõna, lisades ühe s-i. Heebrea keeles oleks kasutatud sõna „rabi”,
ehk siis „minu rab”, millel on sama tähendus kui araabiakeelsel sõnal Rabb. Jumala
kohta kasutatuna tähendaks see maailma valitsejat, kuid tavakasutuses on rabb keegi,
kellel on võim ja autoriteet kellegi teise üle, tegemist võib olla ka lihtsalt ülemusega.
Nagu vast kõigile teada, kasutavad juudid sõna „rabi” õpetaja tähenduses – „minu
õpetaja”, seega keegi, kellel on autoriteet religioossetes küsimustes.
Näete siis järjekordselt, kui paha on lugeda ja uskuda teksti, mis on tõlgitud läbi nii
mitme keele ja kultuuri. Arvan, et siinkohal oleks eesti keeles kõige õigem tõlge,
arvestades juutide endi sõnakasutust, „õpetaja” ja mitte „Issand”, mis ei ole antud
kontekstis õigustatud.
Selle kohta, miks Jeesus ütleb „minu Isa” võib lähemalt selgituseks lugeda tekstis „Kas
Jeesus oli Jumala poeg?”
■ „Ent ma ütlen teile, et paljud tulevad idast ja läänest ja istuvad lauas Aabrahami,
Iisaki ja Jaakobiga taevariigis, aga kuningriigi lapsed (juudid) heidetakse välja kõige
äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine!" - Mt. 8:11-12
■ „Ärge arvake, et ma olen tulnud tooma rahu maa peale; ma ei ole tulnud tooma
rahu, vaid mõõka! Sest ma olen tulnud ajama inimest riidu tema isaga ja tütart tema

5
emaga ja miniat tema ämmaga; ja inimese vaenlaseiks saavad ta omad kodakondsed.
Kes isa ja ema enam armastab kui mind, see ei ole mind väärt ..." - Mt. 10:34-37
„Kristlus on rahu usk ja islam on vaid terror!” ... ja kelle sõnade kohaselt?
Miks räägib Jeesus nii, nagu tahaks ta inimesed omavahel riidu ajada? Eks ikka seepärast,
et kes tahtis oma usku Jumala saadiku Jeesuse sõnade kohaselt parandada, tõugati
reeglina perekonnast välja.
■ „Aga kui su käsi või su jalg sind pahandab, siis raiu ta maha ja heida enesest ära.
Parem on sulle, et sa vigasena või jalutuna lähed elusse, kui et sul on kaks kätt ja kaks
jalga ja sind heidetakse igavesse tulle." - Mt. 18:8
Antud väidet võib võtta metafoorina, kuid ka otsesel tähendusel on mõte - kristlaste oma
pühakiri näeb ette, et kui kellegi käsi teeb paha (näiteks varastab), siis tuleb see maha
raiuda, samas aga kritiseerib islamit sellise „barbaarse” seaduse eest kogu maailm.
■ Jeesus hoiatab juute – „Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse teilt ära ja
antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab." - Mt. 21:43
■ „Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, kes on teavas. Ja
ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie juhataja - Kristus!” – Mt.
23:9-10
Nagu näha, ütleb Jeesus väga selgelt, et Jumal on meie kõigi Isa, seega ei saa sellel olla
muud tähendust, kui Looja. Jeesus on meie juhataja (juht), kuna Jumal on tema kaudu
meile saatnud Oma sõnumi.
■ „Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes
sinu juure on läkitatud! Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsegu kana
kogub oma pojukesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse teil
maha! Sest mina ütlen teile: Nüüdsest peale ei saa te mind näha, seni kui te ütlete:
Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!" - Mt. 23:37-39
■ „Üheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: „Elii! Elii! Lemaa
sabahtaani?” see on: „Mu Jumal! Mu Jumal! Miks sa mind oled maha jätnud?”- Mt.
27:46
Kas peaks Jumal Jumalat appi kutsuma? Kas jätaks isa oma poja sellisesse olukorda, kui
kogu maailma võim on Tema kätes?

MARKUSE EVANGEELIUM:
6
Kõigist neljast evangeeliumist vanim, kirjutatud ligi 60-75 AD. Markus oli Barnabase (üks Jeesuse
järgijatest) õepoeg. Ta oli küll isiklikult Jeesusega kokku puutunud (ainuke nelja evangelisti seast), kuid oli
siis veel pisike poisike. Seega põhineb tema evangeelium (või mis sellest veel järgi on) ikkagi teiste
jutustustel.
■ „Siis tulid tema ema ja vennad ja seisid õues ja läkitasid tema juure teda kutsuma. Ja
rahvas istus ta ümber ja temale üteldi: „Vaata, su ema ja su vennad õues otsivad
sind!” Ta vaatas neile ning ütles: „Kes on mu ema või mu vennad?” Ja ta vaatas enese
ümber, ning ütles: „Vaata, siin on mu ema ja mu vennad!” Sest kes iganes teeb
Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema!” – Mk. 3:31-35
■ „Ja kui su käsi sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu, kui
et sul on kaks kätt ja pead minema põrgusse, kustumatusse tulle. Ja kui su jalg sind
pahandab, raiu ta maha; parem on sul jalutuna minna ellu, kui et sul on kaks jalga ja
sind heidetakse põrgusse. Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul
ühe silmaga minna Jumala riiki, kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse,
kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!" - Mk. 9:43-48
■ „Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.” – Mk. 10:18
Kas Jeesus saaks nii öelda, kui ta ise olekski Jumal???
■ „Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala riiki!” –
Mk. 10:25
■ Jeesus oma kaaslastele: „Katsuge, et keegi teid ei eksitaks. Paljud tulevad minu
nimel ning ütlevad: „Mina olen see!” ja eksitavad paljusid.” – Mk. 13:5-6
■ „Abba Isa! Sinul on kõik võimalik; võta see karikas minult ära! Siiski mitte, mida
mina tahan, vaid mida sina tahad!” – Mk. 14:36
Kui Jeesus oleks ise Jumal, ei oleks ta sel hetkel nõrkenud ja Jumalat pidanud paluma,
lisades, et saagu just Tema tahtmine ja mitte Jeesuse oma. Kui Jeesus oleks ise 1/3
Jumalast, siis oleks tema tahe sama suur kui Jumala oma ja ta ei peaks mitte nii paluma.
■ „Ja üheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: „Eloii, Eloii,
lamaa sabahtaani!” see oleks meie keeli: Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mind maha
jätsid?” – Mk. 15:34

7
Kas võiks Jumal nii hukkuda? Kas võiks Jumal oma Pojal nii hukkuda lasta, kui tema
käest on kogu maailma võim? Kas võiks Jeesus (kui ta on Jumal ja mitte inimene) nii usu
Jumala tahtesse kaotada???
LUUKA EVANGEELIUM:
Luuka evangeelium on pärit palju hilisemast ajast, kuid samadest allikatest mis Matteuse ja Markuse
omagi. Luukas ei olnud samuti ise Jeesust kunagi kohanud. Ta oli Pauluse ihuarst, seega kirjutas üles seda,
mida Pauluselt kuulis. Siinkohal tasuks mainida, et Paulus ise hakkas kristlaseks alles hulk aega peale
Jeesuse lahkumist, varem oli ta Rooma käsilane ning üks hirmsamaid kristlaste tagakiusajaid.
■ „Tema saab suur olema ja teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand
Jumal annab temale ta isa Taaveti aujärje ...” – Lk. 1:32
Kui Jeesus oleks otseses mõttes Jumala poeg, ei saaks tal ometi olla kahte isa (ka Taavet).
Seega saab siit järeldada vaid ühte – isa tähendab midagi muud. Jeesus kannab endas
Jumala õpetust ja ta käib Taaveti, oma esiisa, kingades.
■ „Ja ta isa ja ema panid imeks, mida temast räägiti.” – Lk. 2:33
Jutt käib Maarjast (Jeesuse emast) ja tema abikaasast Joosepist. Kas siingi on mõeldud
sõna ISA kasutades otseses mõttes isa??? Kui mitu isa siis Jeesusel võis olla???
■ „Ja teda nähes ehmusid tema vanemad väga, ja ta ema ütles temale: „Poeg, miks sa
oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja mina oleme valuga sind otsinud!” Siis ta
ütles neile: „Miks te mind otsite? Eks te teadnud, et ma pean olema selles, mis on mu
Isa oma?” – Lk. 2:48-49
Jeesus ei vaidle oma ema Maarja sõnadele vastu - ei, see ei ole minu isa, hoopis Too on.
Kas siingi peaks nende jutuajamisest järledama, et Jeesusel on kaks isa?
■ Jeesus hoiatab taas kord juute – „Te rästikute sigitis, kes on teile annud märku
põgeneda tulevase viha eest? Seepärast kandke õiget vilja ja ärge hakake iseenestes
ütlema: Meil on isaks Aabraham! Sest ma ütlen teile, et Jumal võib neist kividest
äratada Aabrahamile lapsi! Kuid kirves on ka juba puude juure küljes! Iga puu nüüd,
mis head vilja ei kanna, raiutakse maha ja visatakse tulle!" - Lk. 3:7-9
■ „... see oli Eenose, see oli Seti, see oli Aadama, see oli Jumala poeg.” – Lk. 3:38

8
■ „... sest on kirjutatud: Ta annab oma inglitele käsu sinu pärast, et nad sind hoiaksid
ja et nad sind kätel kannaksid, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks!” – Lk. 4:10-11
Kas oleks võinud Kõigeväeline Jumal, kes nii on lubanud Jeesust kaitsta, et ta mitte oma
jalgagi kivi vastu ei tõukaks, lasta Jeesuse risti lüüa? Eriliselt veidraks muutub väljavaade
siis, kui mõelda sellele, et kristlaste meelest on seesama Jeesus Jumala ainusündinud
poeg. Kas laseks Jumal on ainusündinud pojaga nii käituda, kui Ta oli lubanud teda isegi
varba kivi vastu löömise eest kaitsta? Kas Jumal ei ole mitte Kõige Vägevam? Tema ei
ole kohustatud selleks ise ohvreid tooma, liiatigi veel oma poega ohverdama, et meile
patud andestada. Jumal on Kõige Armulisem, Ta halastab sellele, kellele soovib ning
andestab sellele, kellele soovib.
■ „Issanda vägi oli seal selleks, et Jeesus terveks teeks.” – Lk. 5:17
Kas peaks Issanda vägi Jeesust tervendamisel abistama, kui Jeesus ise oleks see Issand?
■ „Aga armastage oma vihamehi ja tehke head ja laenake ilma midagi selle vastu
lootmata; siis teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on lahke ja
tänamatute ja kurjade vastu. Olge armulised, nõnda nagu teie Isa on armuline.” – Lk.
6:35-36
Selge sõnaga on öeldud, et Jumala lapsed on need, kes käivad Tema poolt määratud teel.
Selles suhtes on Jumal kõigi nende „Isa”, kes teda austavad. Jumal on kõigi prohvetite
„Isa”, kuna ta on nad ise välja valinud oma sõnumit maailmale kuulutama.
■ „Aga tema juure tulid ta ema ja vennad ega võinud saada tema ligi rahva pärast. Ja
temale teatati: „Sinu ema ja su vennad seisavad õues ja tahavad sind näha!” Aga ta
kostis ning ütles neile: „Minu ema ja mu vennad on need, kes Jumala sõna kuulevad
ja teevad selle järele!”” – Lk. 8:19-21
Esiteks on kaheldav, kas Jeesus oleks nii kohelnud oma lihast ema – kas neitsi Maarja ei
ole mitte musternäidis nende hulgas, kes kuulavad Jumala sõna ja teevad selle järele?
Teiseks, kui nüüd tõesti Jeesus nii ütles, kas see ei peaks siis olema kindlaks tõendiks
selle kohta, et väljendatavad „sugulussidemed” näitavad pigem moraalset sidet Jumalaga
kui midagi muud?
■ „Aga mees, kellest kurjad vaimud olid välja läinud, palus teda, et ta võiks jääda tema
juure. Kuid Jeesus laskis ta minema, üteldes: „Mina tagasi koju ja jutusta, mis suuri

9
asju Jumal sulle on teinud!”Aga ta läks ära ja kuulutas mööda kogu linna, kui suuri
asju Jeesus temale oli teinud.” – Lk. 8:38-39
Jeesus andis oma tegude au kõik Jumalale, inimesed aga väitsid, et kõik imed tulid
Jeesusest endast.
■ Jeesuse kategoorilisus – „Kes minu poolt ei ole, on minu vastu ..." – Lk. 11:23
Mida see endast kujutab? Eks ikka seda, et kes minu sõna järgi ei käi, see ei ole ka minu
poolt ja on järelikult minu vastu! Seega ei ole põhjendatud kristlaste „las igaüks teeb mis
tahab ja me oleme ikka parimad sõbrad“ seisukoht.
■ „Ja igaüks, kes Inimese Poja vastu räägib sõna, sellele antakse andeks; aga sellele,
kes pilkab Püha Vaimu, ei anta mitte andeks!” – Lk. 12:10
See on selgeks tõendiks selle kohta, et Jeesus ja Püha Vaim ei ole mitte üks ja seesama,
vaid 2 erinevat eksistentsi. Islami konseptsiooni kohaselt ei ole Püha Vaim keegi muu kui
ingel Gaabriel.
■ Jeesus nimetab Jumalat meie kõigi isaks: „ ... teie Isa teab ju, et te seda vajate. Otsige
vaid tema riiki, ja see kõik antakse teile pealegi! Ära karda, sa pisuke karjuke, sest teie
Isa on heaks arvanud anda teile kuningriigi!” – Lk. 12:30-32
■ „Kas mõtlete, et ma olen tulnud andma rahu maa peale? Mitte sugugi, ütlen ma teile,
vaid lahkmeelt!" – Lk. 12:51
Antud väide on kooskõlas Lk. 11:23 ära toodud väitega („Kes minu poolt ei ole, on minu
vastu ...”). Usk ei ole midagi, mille puhul võiks väita, et teie tehke minu katuse all kuidas
tahate ja mina teen nagu tahan. Paratamatult tekib probleeme, kui perekonnast keegi käib
Jumala käskude järgi ja teised eiravad neid. Ja kristlus ei ole vaid teise põse pööramise
usk!
■ „Jeruusalem, Jeruusalem, kes tapad prohvetid ja viskad kividega surnuks need, kes
sinu juure on läkitatud!” – Lk. 13:34
■ „Kui keegi tuleb minu juure ja ei vihka oma isa ja ema ja naist ja lapsi ja vendi ja
õdesid ja veel pealegi oma elu, see ei või olla mu jünger.” – Lk. 14:26
■ „Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal." - Lk. 18-19
Kui Jeesus oleks ise Jumal, ei saaks ta nii öelda - tegu järjekordse kristliku vastuoluga.

10
■ „Isa, kui sa tahad, siis võta see karikas minult ära; ometi ärgu sündigu mitte
minu, vaid sinu tahtmine!” – Lk. 22:42
Selge tõend selle kohta, et Jumal ja Jeesus ei ole üks! Jeesus ei ole Jumal, kuna muidu ei
peaks ta paluma, et temalt „karikas” ära võetaks. Samuti ei oleks ta siis nii inimlikult
nõrk, et oma katsumusele vastu ei peaks, kui ta ise oleks selle määranud.
JOHANNESE EVANGEELIUM:
Johannese evangeelium on kõigist evangeeliumidest kõige hilisem (umbes 100 AD) ja hoopis muudest
allikatest kui 3 esimest evangeeliumi. Sellega on ka põhjendatavad siin esinevad erinevused. Veel sajandeid
hiljem oli kristlaste hulgas riid selle pärast, kas Johannese evangeelium peaks üldse kuuluma kanooniliste
evangeeliumide hulka.
■ Jeesus teeb oma läkitaja (Jumala) tahtmist -
„Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema
töö. " - Jh. 4:34
„Mina ei või iseenesest ühtki teha. Nagu ma kuulen, nõnda ma mõistan kohut ja minu
otsus on õige, sest mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on
läkitanud." - Jh. 5:30
„Sest ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes
mind on läkitanud." - Jh. 6:38
„Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud." - Jh. 7:16
Kui Jeesuse õpetus ei ole tema enda oma, vaid on selle oma, kes tema on läkitanud, siis ei
saa ta järelikult ise olla samal ajal see Läkitaja. On selgelt näha, et Jeesuse jutu järgi on
tema ja Jumal kaks erinevat isikut.
■ Jeesus juutidele – „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järele te tahate
teha!" - Jh. 8:44
■ „Ja mina palun Isa, ja tema annab teile teise Trööstija, et see teie juure jääks
igavesti, tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast, et ta teda ei näe ega
tunne; aga teie tunnete teda, sest tema jääb teie juure ja tahab olla teie sees.” – Jh.
14:16-17

11
„Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle minu Isa läkitab minu nimel, see õpetab teile kõik
ja tuletab teile meele kõik, mis mina teile olen ütelnud.” – Jh. 14:26
Kristlased väidavad kangekaelselt, et antud Trööstija puhul on tegemist Püha Vaimu ehk
1/3 Jumalast. Loogika ütleb küll midagi muud. Siinkohal on seletuseks välja pakkuda 2
loogilisemat varianti. 1. Tegu on järjekordse ennustusega prohvet Muhammedi (saws)
tulekust. Püha Vaimu all oleks siis mõeldud ingel Gaabrieli, kes tuli Muhammedile
(saws) Jumala sõnumit edastama. Tema on see, kelle Jumal saadab rahvast trööstima, et
Issand ei ole neid unustanud ja saadab neile valgust. Maailmal on raske tema sõnumit
vastu võtta, kuna nad ei tunne Muhammedi (saws) ega seda, mida tal öelda on. Kuid
kristlased (ja juudid) peaksid tema sõnumi ära tundma, kuna see on neile juba vanast ajast
tuttav ja see Issanda igavene Sõnum ongi see Trööstija, kes neile saadetakse ja kes tahab
olla nende sees. 2. Piiblis on otse juttu kellestki Trööstijas (Ap. 4:36-37); tegu on ühe
Jeesuse jüngri, Barnabasega, keda Piibel ise nimetab Trööstijaks. Barnabas oli ainus ise
Jeesust järginud ja teda isiklikult kohanud inimene, kes on kirjutanud evangeeliumi, mis
on tänaseni säilinud, kuid Piibli koosseisu kahjuks ei kuulu. (Täpsemalt vaata: „Kuidas
Uus Testament päevavalgust nägi?”)
■ „... ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu, vaid on Isa sõna, kes mind on läkitanud.” -
Jh. 14:24
Jeesus lükkab jällegi kindlalt ümber väite, nagu ta oleks ise Jumal või 1/3 Jumalast.
Sõnum ei ole mitte tema enda, vaid Jumala oma. Seega, kui sõnum ei ole tema, ei ole ka
tema Jumal.
■ „See tuleb teile heaks, et mina lähen ära. Sest kui ma ei läheks, ei tuleks Trööstija
teie juure ... Ja kui ta tuleb, siis ta toob maailmale selguse patu kohta ja õiguse kohta
ja kohtu kohta: patu kohta, et ma lähen Isa juure ja te ei näe mind enam; ja kohtu
kohta, et selle maailma vürsti üle on kohut mõistetud. Mul on teile veel palju ütlemist,
aga te ei või nüüd seda kanda. Aga kui tema, tõe Vaim, tuleb, siis ta juhatab teid
kõigesse tõtte, sest tema ei räägi iseenesest, vaid mida ta kuuleb, seda ta räägib ja
tulevasi asju ta kuulutab teile. Tema austab mind, sest minu omast ta võtab ja kuulutab
teile ..." - Jh.16:7-15
Järjekordne väga loogiline selgitus selle kohta, et Jeesus peab minema ja keegi teine tema
asemel tõde kuulutama tulema. Aga miks? Jeesus seletab ise väga loogiliselt - tal on veel
paljugi öelda, kuid järgijad ei või seda veel kanda. See tähendab, et aeg ei ole veel küps

12
osade tõdede ja seaduste avalikustamiseks. Jumal eelistab veel oodata, et inimkonda
osades asjades valgustada. Ja sellepärast saatiski ta hulga aega hiljem veel ingel Gaabrieli
Muhammedile (saws) Tema sõnumit edastama ja sellega inimkonda Tema tahtest
valgustama. Jeesus ütleb: „Tema austab mind, sest minu omast ta võtab ja kuulutab teile
...” ja eks see ole tõsi, et prohvet Muhammed (saws) õpetas meid kõigiti Jeesust austama
ja ta andis meile edasi ka selle sõnumi, mille Jumal oli Jeesusega siia maa peale saatnud.
Juurde tulid siis vaid need täiendused, mida varem ei suudetud veel kanda.
■ „Kuid mine mu vendade juure ja ütle neile: Mina lähen üles oma Isa ja teie Isa
juure ja oma Jumala ja teie Jumala juure!” – Jh. 20:17
Siin on selgelt näha, kuidas Jeesus räägib oma järgijatest kui oma vendadest ja toonitab,
et tema isa on ka nende isa ja tema Jumal nende Jumal. Seega, kui Jeesusel on ühine
Jumal oma järgijatega, ei saa ta kuidagi ju ise olla see Jumal või 1/3 sellest.
APOSTLITE TEOD:
■ Kuidas valiti uut kaheteistkümnendat apostlit: „... Ja nad seadsid üles kaks meest:
Joosepi, keda hüütakse Barnabaseks, ja lisanimega Justuseks, ja Mattiase ... Ja nad
heitsid liisku nende kohta; ja liisk lahnges Mattiasele, ja tema arvati nende
üheteistkümne apostli juure.” – Ap. 1:23,26
Piibel ise jutustab meile mehest, kelle sule läbi on ilmunud AINUKE tänapäeval teada
olev evangeelium, mis kirjutatud kellegi poolt, kes ise Jeesust oli järginud. Temast oleks
isegi äärepealt saanud üks apostlitest ja igal juhul oli ta apostlitele VÄGA lähedane isik
(Piibel ise kinnitab seda paljudes kohtades) ja ainuke, kes Jeesuse otsestest järgijatest oli
evangeeliumi kirjutanud. Kuidas siis on võimalik, et kristlik kirik aksepteerib oma
evangeeliumite kaanonis nelja evangeeliumi, mis on kirjutatud vaid juttude ja mitte oma
kogemuse põhjal ja Barnabase oma lasti ära põletada ja keelata? Ainuke põhjendus
sellisele teguviisile võibki olla selles, et kristlik kirik oli algsest õpetusest ära pööranud ja
soovis evangeeliume kanoniseerida vaid oma dogmade kinnitamiseks ja mitte tõe
väljendamiseks. Seepärast valiti siis ka just need 4 evangeeliumi. (Täpsema info
saamiseks Banabase ja nelja kanoonilise evangeeliumi valimise kohta vaata artiklit
„Kuidas Uus Testament päevavalgust nägi?”)

13
■ Peetruse jutt Iisraeli meestele: „... Aabrahami ja Iisaki ja Jaakobi Jumal, meie
esiisade Jumal, on austanud oma sulast Jeesust ...” - Ap. 3:13
Kas poeg võib olla sulane? Kas Jumal võib olla iseenda/Jumala sulane?
■ „Sest Mooses on ütelnud: „Ühe prohveti äratab teile Issand, teie Jumal, teie vendade
hulgast, minu sarnase; teda peate kuulama kõiges, mida ta teile ütleb.” – Ap. 3:22
(5Mo. 18:15-19)
Moosese sõnad on seega kirjas nii Vanas kui ka Uues Testamendis. Ja kes võis olla see
prohvet juutide vendade seast? Nagu teada, oli Aabrahamil kaks Piiblis mainitud poega –
Ismael ja Iisak. Iisak oli juutide ja Ismael araablaste esiisa. Seega on igati loogiline, et jutt
käib Muhammedist (saws), kuna ei ole olnud kogu ajaloo jooksul ühtki teist prohvetit,
kes Moosesele nii palju sarnaneks kui Muhammed (saws). (Täpsema seletuse saamiseks
vaata artiklit pealkirjaga – „Piibli ennustus islami prohveti Muhammedi tulekust”.) Juhul,
kui kristlased soovivad sellele vastu vaielda, peavad nad ikkagi oma sõnu sööma, kuna
väga selgelt on näha, et ennustus käib PROHVETI ja mitte JUMALA POJA kohta.
Seega, kui kristlased tahavad väita, et juttu on Jeesusest, peavad nad leppima tõsiasjaga,
et Jeesus oli Jumala prohvet ja mitte Tema poeg.
■ „Aga Joosep, keda apostlid lisanimega hüüdsid Barnabaseks – see on meie keeli
Trööstija – leviit, Küprose saarelt pärit, kellel oli põld, müüs selle ära ja tõi hinna ja
pani selle apostlite jalgade ette.” – Ap. 4:36-37
Järjekordne tõestus selle kohta, kui lähedaselt lävis Barnabas apostlitega ja kui
jumalakartlik mees ta oli. Pööraksin siinkohal tähelepanu ka sellele, et Piibel räägib veel
muuski kohas Trööstijast, mida kristlased väga mõistmatutel põhjustel Pühaks Vaimuks
peavad. (Jh. 14:16-17, 26)
■ Piibel mainib esmakordselt Euroopa kiriku loojat – Paulust. Algselt oli tema nimi küll
Saulus: „Ja tunnistajad panid oma riided maha ühe noore mehe jalgade ette, kelle nimi
oli Saulus. Ja nad viskasid Stefanost kividega ... " - Ap. 7:58-59
„Kuid Saulus, keda hüütakse ka Pauluseks ..." - Ap. 13:9
Piibel räägib loo Saulusest, kes oli Rooma käsilane ja kange kristlaste vihkaja. Ta mitte
ainult ei vihanud neid, vaid lausa kiusas ise neid taga. Antud värsid jutustavad meile loo
sellest, kuidas Jeesuse järgija Stefanos tema usu pärast kividega surnuks pilluti. Saulus,
see, kellest sai hiljem kristliku kiriku Euroopasse tooja ja juurutaja, oli sealsamas juures

14
ja irvitas. Kui palju võib usaldada selle mehe sõna, kes kristlastega nii ümber käis ja
hiljem „pöördus”, et ainult Jeesuse jüngrite arvamust maha teha ning väita, nagu Jeesus
oleks talle ise paremad seadused ilmutanud? Aga sellest järgnevalt ...
■ „Aga Saulusel oli hea meel Stefanose surmast ... Ent Saulus rüüstas kogudust, käies
mööda kodasid, ja tõi välja mehi ja naisi ja andis nad vangi." – Ap. 8:1,3
■ „Aga Saulus turtsus ikka veel ähvardamise ja tapmisega Issanda jüngrite vastu ja
läks ülempreestri juure ning palus temalt kirju Damaskuse kogudusele, et kui ta peaks
leidma usuteel käijaid, olgu mehi või naisi, et ta võiks nad siduda ja tuua
Jeruusalemma.” – Ap. 9:1-2
Teel juhtus aga midagi - Saulus väitis nimelt, et temale ilmus Jeesus ja käskis tal tema
kiusamine lõpetada, tema järgijad rahule jätta (Ap. 9:3-9). Nii saigi Saulusest harras
Jeesuse toetaja, kuigi ta varem oli olnud kristlaste vihavaenlane. Kuid kui puhas ning
motiivitu oli tema kristlastega liitumine? Algselt otsis ta jüngrite seltsi ...
■ „Kui siis Saulus jõudis Jeruusalemma, püüdis ta liituda jüngrite hulka, aga nemad
kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger. Kuid Barnabas võttis ta vastu ja viis ta
apostlite juure ja rääkis neile, kuidas tema teel olles oli Issandat (rabb = õpetaja)
näinud ning temaga kõnelnud ja kuidas ta Damaskuses oli avalikult kuulutanud
Evangeeliumi Jeesuse nimel.” – Ap.9:26-27
Jüngrid kartsid Saulust (Paulust), kuid Barnabas oli see mees, kellel oli temasse usku ja
kes viis ta apostlite juurde. See näitab, kui palju võimu oli tegelikult jüngrite ja apostlite
seas Barnabasel. Saulus võeti nende keskele vaid Barnabase armust.
■ „... ja nad läkitasid Barnabase Antiohhiasse ... sest ta oli õige mees, täis Püha Vaimu
ning usku, ja palju rahvast koguti Issandale. Siis ta läks Tarsosesse Saulust otsima, ja
kui ta tema leidis, tõi ta tema Antiohhiasse. Ja nemad käisid terve aasta koos
koguduses ja õpetasid suure hulga rahvast." - Ap.11:22-26
Nagu näete, on Piiblil Barnabase kohta vaid kiitvaid sõnu öelda. Seega jääb suureks
mõistatuseks, miks küll valiti Piibli koosseisu evangeeliumid, mis olid kirjutatud inimeste
poolt, kellel kontakt Jeesusega puudus, kuid jäeti välja Barnabase teos, mis peaks ometi
olema palju adekvaatsem? Miks keelustati ja põletati ära Barnabase gospel? Miks
püüdsid kirikuisad seda kaua aega rahva eest varjata? Ainuke loogiline seletus sellele
olekski, et see sisaldas tõde, mis ei läinud kokku nende leiutistega Jeesuse kohta. Olgu
veel teadmiseks, et Barnabase gospelis (kui soovite seda lugeda, vaadake - www.sacred-

15
texts.com/isl/gbar) kirjas olev sarnaneb oma seletuste poolest palju enam Koraanile kui
sellele Piiblile, mis meil tänapäeval standardiseeritud on.
■ Veel värsse Barnabase ja Pauluse kohta:
„... Seda nad tegidki ja saatsid annid vanemate kätte Barnabase ja Sauluse käe läbi.” –
Ap. 11:30
„Ja Barnabas ja Saulus tulid tagasi Jeruusalemast, kui nad olid täitnud oma ülesande,
ning võtsid enestega ühes ka Johannese, keda hüüti lisanimega Markuseks.” - Ap.
12:25
Esimest korda mainitakse ka Markust, kes sai üheks evangelistidest (Markuse
evangeelium). Markus oli Barnabase õepoeg, seega pisikesest peast Jeesust ise näinud
(ainukesena nelja evangelisti hulgast), kuigi ta oli siis veel liiga noor, et kõike mõista.
Hiljem sai temast Pauluse järgija ja austaja, nii et tema kirjutatud evangeelium peegeldab
pigem Pauluse kui apostlite nägemust Kristusest.
■ „Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin sind!” – Ap. 4:33 (L. 2:7)
Lihtne tõestus selle kohta, kuidas tõlgetes on sõnu väänatud – isegi, kui Jeesus oleks
Jumala poeg ja Jumal Jeesuse isa, ei saaks Jumal, olles isa (= MEESSOOST) kuidagi
SÜNNITADA, mis on siiski emade roll. See tõendab väga selgelt seda, et poja all on
mõeldud hoopis midagi muud. Selleks, et seda mõista, peaks paremini tundma
kultuuritausta, millest selline väljend tuleb. Isaks (või emaks) kutsumine on
semiidikultuuris kõige kõrgem austus, mida võib kellelegi avaldada. Täpsema
informatsiooni saamiseks vaata artiklit – „Kas Jeesus oli Jumala poeg?”
Antud värsis on hästi näha ka suured tõlkevead, mis võivad terveid rahvaid eksiteele viia.
Eestikeelses Piiblis on valesti kasutusel sõnad „sünnitama” ja „esmasündinud” (inglise
keeles on samas kasutusel sõna „begotten”, millel ei ole otseselt sünnituse ega
naisterahva kaasamisega pistmist). Üldjoontes tähendab „poeg” taolises kontekstis
„väljavalitut” ja „sünnitama” – „looma”, „välja valima”. „Esmasündinu” on see, kes on
eriliseks otstarbeks välja valitud (kuna esmasündinul on semiidi traditsiooni järgi alati
erilised õigused ja privileegid.) Märkimise väärib ka see, et Jeesus ei ole läbi Piibli mitte
ainus, keda „ainsaks pojaks” või „ainusündinuks” on nimetatud.
■ Barnabas ja Paulus kuulutavad sõnumit kreeklastele: „Ja nad nimetasid Barnabast
Zeusiks ja Paulust Hermeseks ...” – Ap. 14:12

16
Kreeklased ja roomlased olid tol ajal polüteistid. Siin on kirjeldatud Barnabase ja
Pauluse kokkupuudet selle paganliku rahvaga. Kui siis Paulus hiljem iseseisvalt Rooma
kristlikku sõnumit levitama läks, märkas ta, et inimestel on raske harjuda mõttega, et ON
VAID ÜKS JUMAL. Seega, nagu ta ise oma reisikirjades on kirjutanud (ajalooliselt
tõestatud materjal!), mõtles ta nende jaoks välja ka „kristliku panteoni": st, et on Isa ja
Poeg ja Püha Vaim, et inimestel oleks kergem nende oma religiooniga paralleele
tõmmata ja kristlust omaks võtta. Näete, teil on kõik jumalused omavahel suguluses,
emad-isad-tütred-pojad jne, meil ka – on Isa ja tollel Poeg Jeesus ja Püha Vaim laskus
Neitsi Maarja peale (nagu Zeus kuldvihma või kotkana jne. nii palju kordi printsessidega
oli teinud) ja sellest sündis siis Poeg – Jeesus. Loomulikult läks rahva kristianiseerimine
seega lihtsamalt. Paulus ise on kirjutanud, et kui kord rahvas tema sõnumi omaks võtab,
seletab ta neile tegelikkust, kuid talle ei olnud selleks piisavalt päevi antud. Ja nii
hakkaski kolmainsuse vale Euroopa kristlaste seas levima. Pole siis ime, et Lähis-Ida
kristlased enamuses seda tänapäevalgi veel ei aksepteeri – nemad olid kristlased juba
ammu enne seda, kui Paulus oma jala Euroopasse tõstis, nemad ei olnud mitte Pauluse
vaid Jeesuse apostlite järgijad.
■ Paulus ja Barnabas tahavad jälle teele asuda, kuid lähevad riidu: „Ja Barnabas andis
nõu võtta kaasa Johannes, keda hüütakse Markuseks. Aga Paulus arvas heaks mitte
võtta enesega teda, kes neist oli lahkunud Pamfüülias ega olnud ühes nendega läinud
tööle. Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad üksteisest lahkusid ..." – Ap. 15:37-39
Sellest ajast käisid Paulus ja Barnabas eri radu. Neil oli ka palju lahkarvamusi kristlike
dogmade suhtes ja seda on selgelt ka näha nende kirjutiste erinevuses. Barnabase gospeli
õpetus, mis tänaseni imekombel säilinud, kuigi läbi sajandite on kristlik kirik üritanud
seda hävitada ja varjata, sarnaneb palju enam Koraanile kui meile kõigile tuntud Uuele
Testamendile. Kuid pole ka ime, kui Uus Testament on kokku pandud evangeeliumitest,
mille autoritest vaid üks on ise Jeesust näinud (ja sedagi lapsena) ja Pauluse kirjadest, kes
oli suurim kristlaste vaenlaste seas, kuid siis „pöördus”, mõnda aega apostlite õpetuse
järgi käis, kuid siis kristlikku kirikut oma nägemuse järgi ja vastu apostlite õpetusi,
reformeerima hakkas, ainsaks põhjenduseks see, et tema on väljavalitu ja Jeesus oli teda
läbi ilmutuse nii käskinud. Kuid kas võime siis uskuda, et kogu oma elu vältel oli Jeesus
valet levitanud? Oli tal vaja siis ligi 30 aastat siin ilmas elada, inimesi õpetada, et siis
vahetult peale Taevasse tõusmist kõik Pauluse suu läbi valeks tunnistada?

KUIDAS UUS TESTAMENT PÄEVAVALGUST NÄGI ...
17
Aastaks 325 p.Kr. olid erinevad kristlikud sektid omavahel nii tülli läinud, et otsustati
kokku kutsuda kristlaste nõukogu (ajaloos tuntud Nicea nõukogu - Council of Nicea -
nime all), kus kõik vaidlusteemad läbi arutataks.
Suurimaks debatiküsimuseks osutus kolmainsus. Tol ajal oli enamus Põhja-Aafrika
rahvastest kristlased. Eriti tugev kristluse kants oli tänapäeva Alžeeria, Tuneesia, Maroko
aladel. Kuna sealsed rahvad pooldasid viimse hingetõmbeni jumalikku monoteismi, siis
oli neil hiljem ka väga lihtne islamit vastu võtta.
Kuna juba enne läbirääkimiste algust seisukohad niivõrd erinesid ja riiuküsimusi nii palju
oli, otsustasid kristlastest monoteistid peale paari neile suunatud mõrva ja atentaati
Nicead boikoteerida. Nii said kolmainsuse pooldajad seal vabad käed.
325. aastal saigi kolmainsus Nicea nõukogu otsusega kristliku kiriku ametlikuks
doktriiniks. Kuid seal saadeti korda ka palju muud.
Näiteks oli selleks ajaks Kristuse elust, tegemistest ja ütlustest kokku kirjutatud ligi 300
erinevat raamatut (Kristuse kaaslaste või nendest järeltulevate põlvede kogutud ja kokku
kirjutatud informatsioon Kristuse kohta). Seda oli teadagi liiga palju ja kuidagi tuli
andmeid ühtlustada. Kõik ligi 300 raamatut pandi ühte kinnisesse tuppa laua alla
ritta ja uks keerati lukku. Öeldi, et need, mis hommikuks laual on, ongi Jumal välja
valinud. Hommikuks olid laual 4 meile tuntud evangeeliumi. Kelle käes aga võti oli
või kas oli olemas ka mõni salakäik, sellest ajalugu vaikib. Ülejäänud raamatud (kaasa
arvatud kõik originaalid, sest kristlik kirik pidi teenistusi pidama nüüd vaid ladina keeles)
lasti keelustati ning põletati. Kes julges hoida alles ühtki neist, seda ootas ennastki
surmanuhtlus. Üks põletatud raamatute hulgast on tänapäeval siiski ime kombel leitud,
ühest varasemast hauast nimelt. Tegu on Barnabase (üks Jeesuse järgijatest) gospeliga,
mis sarnaneb Koraanile palju enam kui Piibli raamatutele, mille tõttu on kristliku
maailma pead selle raamatu ka maha vaikinud. Tänapäeval on see aga saada, kuna üks
„pühadust teotav munk” suvatses selle käsikirja Vatikanist paavsti enda raamatukogust
teisaldada. Tekst kuulus apokrüptide ehk rahva eest varjatud sakraaltekstide hulka. Ka
netis leidub sellest tõlkeid. Üks asub näiteks - www.sacred-texts.com/isl/gbar

18
Ükski meile tuntud evangeelium ei ole kirjutatud Kristuse otseste järgijate (Kristuse
enda poolt kirja pandud või dikteeritud raamatust nagu on Muhammedi (saws) poolt
meile õpetatud Koraan, võib nüüd veel vaid und näha) või kellegi poolt, kes oleks ise
Kristusega kokku puutunud. Välja võib arvata vaid Markuse, kes on evangelistidest
vanim, Kristuse järgija Barnabase õepoeg, seega pisikese poisina Jeesust näinud. Matteus
oli Rooma impeeriumi maksukoguja ja ei ole iial Jeesust järginud. Luukas oli Pauluse
arst, kes ei olnud samuti kunagi Jeesust kohanud. Johannese evangeeliumi üle on aga
isegi selle evangeeliumi valijad ise vaielnud, kuna ta on kõigist evangeeliumidest kõige
hiljem kirjutatud.
Seega koosneb tänane Uus Testament 4st raamatust, mis on kõige salajasemal viisil
valitud ja kelle autoriteks ei ole olnud kedagi, kes oleks Jeesust järginud ning Pauluse
poolt kirjutatud erinevatest kirjadest.
Ja kes oli too Paulus? Paulus, kristliku kiriku Euroopasse tooja ning siin kinnitaja ja uue
kiriku looja, oli Jeesuse eluajal ja peale tema surmagi veel Rooma käsilane, kes kiusas
igal võimalikul moel Jeesuse järgijaid taga. Mõni aeg peale Jeesuse surma ta pöördus,
ütles, et Jeesus oli talle ilmunud ning tema meelt muutnud. Ta otsis Jeesuse järgijate
seltsi, kuid nood ei tahtnud teda umbusust omaks võtta. Barnabas, üks Jeesuse järgijatest,
halastas ta peale ja kostis tema eest. Sellest ajast võeti Paulus vastu ja mõne aja pärast
hakkas ta läbi viima uuendusi, millega vanad järgijad loomulikult rahul ei olnud. Seda
kõike on vägagi lihtne kontrollida, lugedes Uut Testamenti – Paulus ise jutustab kõiges
vägagi avalikult. Näiteks ütles ta, et ümberlõikamine ei ole kohustuslik. Uuendusi sisse
tuues ütles ta põhjenduseks alati, et Jeesus oli talle selle ja selle unes ilmutanud. Ja nii see
läks ...

KAS JEESUS ON JUMALA POEG?
19
SELETAME LÄBI LÄHIS-IDA KULTUURI
Nii judaismi kui ka kristluse hälliks on Lähis-Ida, isegi kui me eelistame enamjaolt (eriti
kristluse seisukohast) seda fakti eirata. Võib ju mõelda: „Ma tean, et on Lähis-Idast! Ja
siis?” Aga see on äärmiselt oluline meeles pidada, kuna toob enadaga kaasa väga
keerulise kultuuritausta, maailmavaate, traditsioonide baasi, mis tuleb enda jaoks lahti
mõtestada, enne kui üldse võib teoloogiaga tegelema hakata.
Jeesus ütleb Piiblis „minu isa” või „mina olen tema poeg”, kuid ta ütleb ka „meie isa” ja
„te olete mu vennad ja õed”. Kes teie? „Meie”, kes usuvad temasse ja tema läbi Jumala
poolt antud sõnumisse, on nagu tema vennad ja õed, tema perekond, kogudus. Kristlikus
traditsioonid (ja ka judaistlikus) on algusest saadik väga tugev isa-poja konnotatsioon,
kuid mida paljud eiravad on see, et sellel on väga täpne tähendus tema oma
kultuuritaustas, mida oma usku õppides peaks iga kristlane samuti uurima ja tundma.
Kristlus kasvas välja Lähis-Idast ja sellest hetkest, kui ta ei arenenud enam oma algses
kekkonnas, kui tema üle hakkasid filosofeerima roomlased, muutis ta oma arengus
suunda. Tema edasine areng on tegelikult - arvestades roomlaste oma kultuuritausta -
kõigiti loomulik: me ju kõik tunneme nende endi religiooni, mille nad kristluse kasuks
lõpuks hülgasid. Nende juured on polüteistlikud. Nende jaoks on loomulik, et
jumalaTEL, nagu ka inimestel on lapsed, mured ja valud, rõõmud ja õnnetused jne. Vana-
Rooma jumalik panteon omas füüsilisi kehi, hingas, sõi, jõi, armus, vihkas jne. - kõike
seda NAGU INIMENE! Ainuke vahe seisneski selles, et nad olid surematud. Mitu last oli
Jupiter (Zeus) mööda maailma kaunitele printsessidele või nümfidele või isegi
lihtsurelikele tüdrukutele teinud?
Kui Paulus jõudis oma kristianiseerimisega Rooma Impeeriumi, avastas ta, et roomlased
ei võta nii lihtsalt omaks ideed, mille kohaselt on AINULT ÜKS JUMAL. Paulus üritas
asja roomlastele veidi kergemini „seeditavaks” teha öeldes, et on peajumal = ISA ja Too
lõi läbi PÜHA VAIMU Neitsi Maarjale POJA (kuna nii jumalatõotavaks ei julgenud isegi
Paulus minna, et oleks väitnud, et Jumal ise Neitsi Maarjale lapse tegi). Nii nägid
roomlased uues usus oma vana usu analoogiat ning suutsid selle paremini omaks võtta.
Kuid kui mitu sajandit möödus enne, kui kristlusest sai riigiusk ja kristlasi Rooma

20
Impeeriumis enam taga ei kiusatud? Sellest räägib meile näiteks tähendamissõna
sajandeid koopas maganud noortest.
Selle kohta, kuidas Paulus seletab roomlastele kritlust lahti, et nad suudaksid seda omaks
võtta, on tänapäeval leitud kirjalikud dokumendid. Paulus ise kirjutab oma käega, et
niipea, kui roomlased on usu omaks võtnud, tuleb neile seletada, et tegelikult on vaid
ÜKS JUMAL ja tal ei ole ei eelkäijaid ega järeltulijaid. Ta on Igavene ja Ta saadab meile
oma sõnumi nende läbi, kelle Ta on VÄLJA VALINUD ... Kuid Paulus sureb ja keegi ei
paranda tema viga.
Niisiis - Isa ja Poja ja Püha Vaimu PANTEON on ajalooliselt tõestatud innovatsioon.
Algses kristluses seda ei eksisteerinud. Ei tohi ka unustada, et Uus Testament on
kirjutatud kohati palju aega peale Kristust ja väga erinevate inimeste poolt. Seetõttu on
seal ühe ja sama asja kohta võimalik erinevates Raamatutes leida isegi vastukäivat
informatsiooni.
Suurimaks tõestuseks kolmainsuse juurdelisatusele ja mitte-originaalsusele võib võtta
kasvõi fakti, et MITTE ÜHESKI LÄHIS-IDA KIRIKUS (mis ei ole pärast uuesti
Euroopast sisse imporditud) EI PEETA JEESUST JUMALA POJAKS! Lähis-Ida, sealt,
kust kristlus edasi Euroopasse tungis ning oma uue kuue sai, ei tunnista Jeesust ei Jumala
pojaks nagu Euroopa kirik seda teeb, ega ammugi mitte Jumalaks endaks, nagu teevad
seda näiteks katoliiklased. Katoliiklased on oma innovatsioonis lausa nii kaugele läinud,
et nad ei diviniseeri mitte ainult Jeesust ennast, vaid ka tema ema Maarjat, kelle poole
(või õigemini kelle kujude poole) paavst Johannes Paulus II, kristliku maailma eelmine
pea, isiklikult iga päev palvetas. Kui paljud kristlased teavad, et katoliku kiriku juht
isiklikult oli arvamisel, et päeval, mil teda mõrvata taheti, oli see just Neitsi Maarja (ja
mitte Jumal), kes teda kaitses ja seega palvetas ta kogu ülejäänud elu Neitsi Maarja kui
jumaluse poole? Vatikan arutab, kas mitte lisada Isale, Pojale ja Pühale Vaimule ka
EMA! Võimalik, et varsti saab meil olema tegemist neliainsuse ja mitte kolmainsusega.
Miks siis Lähis-Ida kirikud ei võta Jeesust Kristust Jumala Pojana (meie mõistes), või
isegi Jumala endana? Sellepärast, et kristluse sünnikultuur on ka nende kultuur ja nad
mõistavad selle tähendust. Nad teavad, et semiidi traditsiooni järgi kõige suurem austus,
mida saab kellelegi avaldada, on nimetada teda isaks! Ei ole suuremat au, kui olla isa!
Pole ime, et iga kristlane ütleb, lugedes tuntuimat kristlikku palvet - "Meie Isa, kes Sa
oled taevas ..." - MEIE ISA! See ei tähenda ometi, et me kõik peame end Jumala

21
otsesteks järglasteks!?! EI! Me ütleme „Meie Isa”, kuna kristluse algkultuuris on see
suurim austus, mida on võimalik avaldada.
Võin tuua näite millestki, mida eriti hästi tunnen - araablased on semiidid, nagu ka juudid
ja aramealased. Araabia maailmas on siiani kohati kasutusel fenomen, et inimesi ei
kutsuta mitte nende eesnime järgi, vaid kui nende esimese poja nimi on näiteks
Muhammed, siis kutsutakse seda meest Abu Muhammed = Muhammedi isa. Naistega on
sama lugu - kutsutakse Umm Muhammed – Muhammedi ema. See on lihtsalt suurim
austus, millega võid inimese poole pöörduda, viidates sellele, et ta on kellegi isa või ema.
Samas, kui poeg ise on noor ja tal ei ole veel lapsi, või ta isa on tuntum kui tema, siis
kutsutakse teda, kui ta isa nimi on näiteks Omar, Ibn Omar = Omari poeg. See näitab
samuti austust tema isa vastu. SEE ON SEMIITIDE TRADITSIOONIS ÄÄRMISELT
OLULINE ASPEKT! (Näiteks meie meedias terroristina tuntud Ossama Bin (ehk Ibn)
Ladeni nimi tähendab tegelikult Ossama, Ladeni poeg.) Samuti on laialt levinud näiteks
väljendid „ibn sabiil” – tee poeg (keegi, kes rändab) ning saudi araablased kutsuvad end
ise „bani sahra” – kõrbe pojad (kuna nad elavad kõrbes, seega teavad kõrbest kõige
rohkem) jne.
Jeesus, olles samuti semiit (ta oli juut ja tema emakeel oli aramea keel), õpetas kutsuma
meie Loojat, „meie Isa”. Ta ütles „minu isa” ja „meie isa” ja „mina olen tema poeg” ja
„te olete minu vennad ja õed”. Asi on tegelikult palju lihtsam kui paistab kolmainsuse
keerulise müsteeriumi taustal. Me kõik oleme selle loogika järgi Jumala lapsed. Need,
kes teda austavad, nimetavad teda oma Taevaseks Isaks = Loojaks! Neid, keda Jumal on
välja valinud, nimetab ta oma poegadeks. Ja neid ei ole mitte ainult üks ja
AINUSÜNDINUD, nagu kristlased armastavad toonitada. JEESUS EI OLE ROHKEM
JUMALA POEG KUI ÜKSKÕIK MILLINE TEINE PROHVETITEST!
Tihti otsivad kristlased oma teooriale toetust, tsiteerides Piiblist kohti, kus Jeesus ütleb, et
on Jumala poeg. Minagi olen neid kohti lugenud, kuid tean ka selle ütlemise tausta. Kuid
tsiteerimisel ei tohiks unustada ka järgnevaid kohti:
1. „Kuid ütle vaaraole: Nõnda ütleb Jehoova: Iisrael on MINU ESMASÜNDINUD
POEG. Ja ma ütlen sulle: Saada mu poeg ära, et ta mind teeniks! Aga kui sa keeldud
teda saatmast, vaata, siis ma tapan su esmasündinud poja!” - 2Mo 4:22-23

22
Mida tähistab siin „minu esmasündinud poeg”? Lihtsalt seda, et Jumal valis Iisraeli
rahva välja, andes neile erilise staatuse läbi selle, et sellest rahvast on sündinud enamus
Jumala prohveteid, mehi, kelle läbi ta on maailmale kuulutanud oma tõde ja seadust.
2. „Tema (Saalomon) ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje
igaveseks ajaks! MINA TAHAN OLLA TEMALE ISAKS JA TEMA PEAB OLEMA
MULLE POJAKS!” - 2Sa 7:13-14
Mida tähistab siin „mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks”? Ei
midagi muud, kui et Jumal kuulutab ette, et Saalomonist saab tema sõnumitooja! Ta
avaldab Saalomonile seda au, et too saab tema prohvetiks.
3. „ ... sest MA OLEN IISRAELI ISA JA EFRAIM ON MU ESMASÜNDINU!” - Jr 31:9
Mida tähistab siin „ma olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu”? Seda, et Jumal on
Iisraeli välja valinud ja Efraimil on selles rahvas omakorda eelisolukord - temast saab
prohvet (nagu ka paljudes kultuurides on peres esmasündinud pojal suuremad õigused,
kui muudel poegadel). Seetõttu ei saa ka arusaamatuks lugeda, miks Jumal nii mitme
kohta ütleb, et too on tema esmasündinu - lihtsalt seepärast, et antud väljend näitab selle
isiku eeliskohta teiste suhtes, mitte füüsiliselt esmasündinu mõttes.
4. „Ma annan teada Jehoova otsuse; ta ütles minule (Taavetile): SINA OLED MU
POEG, täna ma sünnitasin sind!” - L 2:7
Mida tähendab „sina oled mu poeg”? Jällegi, ei midagi muud kui seda, et Jumal valis
Taaveti välja, et too oleks talle prohvetiks.
„Sünnitasin” on selge näide sellest, kui palju halba võib teha üks tõlge, eriti oskamatu
tõlge. Isegi kui Jumal oleks tõesti füüsiliselt kellegi ISA, ei saaks ta sünnitada, kuna see
on ema roll. Ta saaks äärmisel juhul EOSTADA ... mis on ka inglise keelse Piibli
tavaline tõlge selles kohas - begotten ... yalid araabia keelses Piiblis.
5. „... see oli Eenose, see oli Seti, see oli Aadama, SEE OLI JUMALA POEG.” - Lu 3:38
Mis tähendab „see oli Jumala poeg”? Keegi kristlikus maailmas ei väida, nagu Aadam
oleks Jumala poeg, kuigi Aadamal ei olnud ei ema ega isa. Kõik teavad, et Aadam oli
lihtsalt Jumala poolt LOODUD esimene inimene. Miks siis Jeesus, kellel ometi on
inimesest ema (seega peaks tal olema palju väiksem „šanss” olla Jumal; isegi kreeka ja
rooma panteonis oleks ta äärmisel juhul POOLJUMAL, nagu Herakles), on suurem õigus
jumalikkusele?

23
Selliseid näiteid on palju. Semiidi traditisiooni tundvatele inimestele ei valmista
mingeid raskusi aru saada, et isa-poja sõnakasutus on vaid austuse märgiks. Mida on see
aga endaga kaasa toonud meie ühiskonnas, kus sellest traditsioonist aimugi ei olnud?
Väga suure segaduse ja polüteismi arengu! Inimesed tahavad tõesti uskuda, kuid neid
viiakse valeandmetega juba varakult segadusse. Ometi on kõik väga loogiline ja semiidi
traditsiooni seisukohalt lihtne: me nimetame Jumalat „meie isa”, kuna Ta on meie Looja
ja väärib seega meie suurimat austust. Jumal aga nimetab omakorda oma poegadeks neid,
kelle ta on oma seaduste ja õpetuste edasiandmiseks välja valinud. JEESUS ON VAID
ÜKS PALJUDE JUMALA PROHVETITE SEAS.
Samal ajal on Jeesus maailma ajaloos üks suurimaid Jumala imesid - ta loodi vaid sõna
läbi, sest Jumal võib luua NII NAGU TEMA TAHAB - Ta lõi Aadama ilma ema ja isata,
Ta lõi Eeva ilma emata kuid isaga, Ta lõi Jeesuse ilma isata, kuid emaga ja me kõik
ülejäänud oleme loodud ema ja isa läbi. Kuid Jumal tahtis meile vaid näidata, et meile
loodud piirid Temale ei kehti, Tema võib luua nagu Tema tahab, kuna Tema on see, kes
on kõik reeglid paika pannud ja seisab neist väljaspool. Jumal ütles „ole” ja Jeesus saigi
olema. Ta pidas jutlusi juba oma hällist, rääkis noorena Iisraeli targad surnuks, tegi
imesid. Kõik need võimed andis talle Jumal, et ta saaks inimestele kuulutada oma Looja
võimsust ... ta nõudis, et teda kutsutaks INIMESE POJAKS!
Jumal saatis selle ime inimkonnale, et nood usuksid Temasse. Mida tegi inimkond?
Inimkond tegi prohvetist endast selle, kes ta läkitas - Jumala! See on nagu kui keegi
näitab sõrmega kuu poole, ja see, kellele näidatakse, vaatab vaid sõrme ... See on
inimkonna suurim viga - me oleme liialt suured literalistid. Me ei oska näha asjade sisse,
näeme vaid sõnu ... ja teeme valejäreldusi.
Seepärast saatis Jumal Muhammediga (saws) kõige viimase sõnumi meile enne Maailma
lõppu, et mõtleksime selle peale, mis on meile öelnud Aabraham, Mooses ja Jeesus ja et
me viskaksime oma kultusest välja kõik, mida seal algselt ei ole olnud. Jumal keelas isapoja
väljendi edasise kasutamise, kuna inimesed lõid sellest valesti aru saades
monoteismist polüteismi ja hakkasid jälle kummardama teisi peale Tema, kuigi Tema
kõige kindlam käsk on - Sul ei ole Jumalaid peale minu! Sa ei kummarda KEDAGI
TEIST peale minu! EI OLE JUMALAT PEALE JUMALA! Tema on meie kõigi Looja ja
ainult Tema saab meid päästa või hukatusse saata, kuna Tema käes on kogu maailma
võim.

O RAAMATU RAHVAD, KUULAKE!
24
Raamatu rahvastel (juutidel ja kristlastel) on islamis eriline staatus – nad on Jumala poolt
määratud teel meie (moslemite) eelkäijad.
Maailma algusest alates on Jumal saatnud tuhandeid prohveteid inimesi hoiatama ja
õigele teele juhtima. Moslemid jagavad juutide ja kristlastega palju ühist ja meil on palju
ühiseid prohveteid, kellest olulisemad on Noa, Aabraham, Mooses ja Jeesus.
Koraan ütleb: „Ütle (Muhammed): „O Raamatu rahvad (juudid ja kristlased), tulge
sõna juurde, mis on vaid meie ja teie vahel, et me ei kummarda kedagi teist peale
Jumala, et me ei omista Talle kaaslasi ja keegi meist ei võta Issandaks kedagi muud
peale Jumala.”...” (Koraan, 3:64)
Islam ei ole judaismi ja kristlusega opositsioonis, islam on hoopis loogiline jätk
eelnevale. Samamoodi, kui juudid ei tahtnud aksepteerida Jeesuse poolt läbi viidud
usupuhastust, nii ei aksepteeri ka kristlased Muhammedi (saws) sõnumit, mis ei ole uus
sõnum meie maailmale, vaid hoopis taas toodud ja aja kõntsast puhastatud vana. Iga
moslem usub, et Muhammed (saws) saadeti inimkonnale viimast sõnumit tooma.
Jumal ütleb Koraanis: „O Raamatu rahvad (juudid ja kristlased), Meie sõnumitooja
(Muhammed) on nüüd tulnud teie juurde, tegemaks kõik selgeks peale pausi hulga
sõnumitoojate järel, et te ei saaks öelda: „Meie juurde ei ole tulnud heade uudiste
toojat ega hoiatajat,”, kuna nüüd on teile tulnud heade uudiste tooja ja hoiataja. Ja
Jumal on kõigeks võimeline.” (Koraan, 5:19)
Islam ei eita head judaismis ja krisluses, vaid täiendab seda. Inimestele on kord juba
omane kõike korrumpeeruda lasta, seadused unustada, kõike oma tahtele allutada.
Sellepärast on Jumal pidanud ka läbi aegade uuesti ja uuesti oma sõnumi inimestele
saatma, et vanat uuesti ellu äratada. Muhammedi (saws) poolt edasi antud sõnum on
kõige uuem, seega ka kõige puhtam. Islam on monoteistliku usu loogiliseks jätkuks. Juba
Toora ja Evangeeliumid ise räägivad Muhammedi (saws) tulekust (vt. „Piibli ennsutus
islami prohveti Muhammedi tulekust”).
Koraan ütleb: „O Raamatu rahvad (juudid ja kristlased), miks te ei usu Jumala
märkidesse (et Toora ja Evangeeliumid kuulutavad Muhammedi tulekut), kui te ise
tunnistate (nende tõde)?” (Koraan, 3:70)

25
Kristlased on ära pööranud monoteistlikult teelt, mille Jumal on neile kätte näitanud.
Kuidas muidu saaksid nad kummardada kolmainsust? Kas peaks Jumal olema kolm, selle
asemel, et olla Üks ja Ainus? Kas ei ütle Jumal Piiblis ise: „Sul ei tohi olla muid jumalaid
Minu kõrval!” Ainuke patt, mida Jumal ei andesta, on Temale kaaslaste andmine. Ta on
Üks ja Ainus, Temale ei ole võrdset! Tal ei ole ei isa, poega ega kaasat. Juba ainuüksi
selline idee on Jumalat tõotav.
Koraan seletab meile: „Ei ole võimalik, et ükski inimestest, kellele Jumal on andnud
Raamatu, teadmised ja prohveti staatuse, ütleks teistele: „Kummardage mind, mitte
Jumalat!” ...” (Koraan, 3:79)
Jeesus ise ütleb Piiblis: „Mitmed ütlevad minule tol päeval (viimsel kohtupäeval):
Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud välja kurje
vaime ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: Ma ei
ole elades teid tunnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!” (Mt.7:22-23)
Jeesus ütles alati, et ta tervendab ja teeb imesid läbi Issanda väe, teadis kõike läbi
Issanda, ta ütles: „Miks sa mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult
Jumal.” (Lk.18:19), seega ei saa ta ise olla seesama Issand, Jumal. Jeesus on Jumala
ime, kuna sündis isata, Jeesus on Jumala prohvet, kuna täitis maa peal Tema missiooni,
kuid ta ei ole Jumala poeg. Ta võis öelda „minu isa”, kuid ta ütles ka „meie isa” ja „teie
isa” ja „Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, kes on
taevas.” (Mt.23:9), seega on Jeesuse sõnade järgi Jumal kõigi meie Isa ehk Looja ja tema
ise oli vaid Jumala poolt välja valitud sõnumitooja.
„Ei ole võimalik, et ükski inimestest, kellele Jumal on andnud Raamatu, teadmised
ja prohveti staatuse, ütleks teistele: „Kummardage mind, mitte Jumalat!” ...”
(Koraan, 3:79)
Ka judaistlikud ning kristlikud seadused olid omal ajal omal kohal. Ükski moslem ei
väidakski vastupidist. Kuid kui aeg läheb edasi ning Jumal saadab uue seaduse, siis peab
selle järgi oma elu seadma. Oleks ju mõtlematu, kui keegi tänases Eesti Vabariigis
otsustaks, et tema elab esimese Eesti Vabariigi seaduste järgi ning mõni teine otsustab, et
tema ei taha lahti öelda Nõukogude Eesti seadustikust. Kui on vastu võetud uus seadus,
siis peab seda ka järgima.

26
Kedagi ei saa sundid uskuma, kedagi ei saa panna nägema valgust, kui ta silmad on
suletud. Kuid Jumal on meile kõigile andnud mõistuse, sellega peame siin ilmas hakkama
saama, nii maapealsete kui ka kõrgemate küsimuste lahendamiseks.
„Usus ei ole sundlust. Tõesti, õige tee on vale kõrval selge. Kes ei usu iidolitesse vaid
usub Jumalasse, see on haaranud kõige kindlama peotäie, mis iial ei katke. Ja Jumal
on Kõike Kuulja ja Kõike Nägija.” (Koraan, 2:256)
PIIBLI ENNUSTUS ISLAMI PROHVETI
MUHAMMEDI
TULEKUST
5 Moosese raamatus räägib Mooses sellest, mida Jumal talle on öelnud, järgnevalt: „Ma
äratan neile ühe prohveti nende vendade keskelt, niisuguse nagu sina, ja ma panen
oma sõnad ta suhu ja ta räägib neile kõik, mis mina teda käsin! Ja kes ei kuula mu
sõnu, mis ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru!” (5 Mo. 18:18-19)
Nendest värssidest võime järeldada, et antud ettekuulutuses mainitud prohvetil peavad
olema järgmised tunnused:
1) Ta on nagu Mooses.
2) Ta tuleb iisraellaste vendade, seega ismaeliitide seast.
3) Jumal paneb Oma sõnad selle prohveti suhu ning ta ütleb, mida Jumal teda käsib.
Uurigem neid tunnuseid lähemalt.
1) Prohvet nagu Mooses:
Ei ole olnud kahte prohvetit, kes oleksid olnud sarnasemad kui Mooses ja Muhammed
: mõlemale anti kõikehõlmav seadus ja õpetus paremaks eluks, mõlemad olid sunnitud
oma vaenlase vastu astuma ning võitsid alati imelisel moel, mõlemad said nii prohveti kui
ka rahva juhi staatuse, mõlemad juhtisid oma rahva vaenulikust keskkonnast välja.
Mooses ja Jeesus erinevad mitte ainult eelmainitu põhjal vaid ka muudel olulistel
põhjustel, nagu loomulik sünd, perekonnaelu jne. Mooses ja Muhammed surid, kuid

27
Jeesus mitte. Veelgi enam, Jeesuse järgijad on pidanud teda Jumala pojaks ja mitte
üksnes prohvetiks, nagu seda olid Mooses ja Muhammed
et seda oli ka Jeesus. Seega käib antud ennustus Muhammedi
kuna Muhammedil
ja nagu moslemid usuvad,
ja mitte Jeesuse kohta,
on palju rohkem sarnasusi Moosesega kui seda on Jeesusel.
Uues Testamendis (Johannese evangeeliumis) näeme, et juudid ootasid kolme erineva
ennustuse täitumist: 1) Kristuse tulekut, 2) Eelija tulekut, 3) prohveti tulekut. See on
selgesti näha kolmest küsimusest, mis esitati Ristija Johannesele: „Ja see on Johannese
tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes
sa oled?” Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid ütles: „Mina ei ole Kristus!” Ja nad
küsisid temalt: „Kes siis? Oled sa Eelija?” Tema vastas: „Ei ole!” – „Oled sina see
prohvet?” Tema vastas: „Ei!”” (Jh. 1:19-21) Kui vaadata Piibli märkmetesse, siis on
seal kirjas, et Jh. 1:21 räägitavast prohvetist on juttu ka 5 Mo. 18:15 ja 18:18. Sellest võib
järeldada, et Jeesus Kristus ei ole see prohvet, kellest on juttu 5 Mo. 18:18.
2) Israellaste vendade seast:
Aabrahamil oli kaks poega – Ismael ja Iisak (1 Mo. 21). Ismaelist sai araablaste esiisa ja
Iisakust juutide esiisa. Prohvet, kellest juttu oli, ei pidanud tulema juutide endi, vaid
nende vendade, seega ismaeliitide seast. Seega sobib Muhammed
ettekuulutuses mainitud prohvetiks.
Ismaeli järeltulijana
Ka Jesaja 42:1-13 räägib Jumala „sulasest”, tema „väljavalitust” ja sõnumitoojast, kes
kehtestab õiguse seaduse. „Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta maa peal on rajanud
õiguse ja saared ootavad tema õpetust!” (Js. 42:4) Värss 11 seostab selle oodatud
sõnumitooja Keedari järeltulijatega („Tõstku häält kõrb ja selle linnad, külad kus
Keedar elab!”). Kes oli Keedar? 1 Mo. 25:13 kohaselt oli Keedar Ismaeli teine poeg,
prohvet Muhammedi
otsene esiisa.
3) Jumal paneb Oma sõnad selle prohveti suhu:
Jumala sõnad (Koraan) pandi tõesti Muhammedile
Muhammedile
sõnad Muhammedi
suhu. Jumal saatis ingel Gaabrieli
Koraani täpseid sõnu õpetama ning ette lugema. Seega ei ole Koraani
enda omad. Need ei tulnud tema oma mõtetest, vaid pandi talle
suhu ingel Gaabrieli poolt. Muhammedi eluajal ning tema järelvalve all õppisid ta
kaaslased samuti Koraani pähe ning kirjutasid selle ka kõiksugustele tol ajal saada
olevatele materjalidele üles.

28
Pange tähele, et Jumal on Piibli ettekuulutuses öelnud: „Ja kes ei kuula mu sõnu, mis
ta räägib minu nimel, sellelt nõuan mina ise aru!” (5 Mo. 18:19) See tähendab, et
igaüks, kes usub Piiblisse, peab uskuma ka sellesse, mida on öelnud prohvet Muhammed
.
Kui 5Mo.18:18-19 ettekuulutus ei käi Prohvet Muhammedi (
) kohta, siis on see veel
siiani täitmata. Prohvet Jeesus ei ole kunagi väitnud, et need sõnad tema kohta käiksid.
Isegi ta õpilased olid samal arvamusel: nad ootasid selle ettekuulutuse täideminekuks
Jeesuse teist tulekut. Seega on siiani kõik olnud ühisel arvamisel ning Jeesuse esimest
tulekut ei peeta „prohveti nagu sina” saabumiseks ning ka tema teine tulek ei saaks selle
ettekuulutuse lubadust täita. Kristlik kirik usub, et Jeesus saabub kui kohtumõistja ja
mitte kui seadusandja, kuid ettekuulutuses lubatu peab tulema 'tulise seadusega paremas
käes'.”
Lubatud prohveti iseloomu kindlaks tegemisel on väga suureks abiks veel üks Moosese
ennustus, kus räägitakse Jumala paistmisest Meka Paarani mäelt. 5 Moosese raamatu
sõnad kõlavad järgmiselt: „Jehoova tuli Siinailt ja tõusis neile Seirist; ta paistis Paarani
mäelt ning ta tuli kümne tuhande pühakuga; ta paremast käest saabus tuline seadus
neile.” (5Mo.33:2)
Nende sõnadega on Issandat võrreldud paistva päikesega. Ta tuleb Siinailt ning särab
Seirist, kuid oma täies hiilguses paistab ta Paarani mäelt, kus ta pidi ilmuma kümne
tuhande pühakuga, paremas käes tuline seadus. Ühelgi juudil, kaasa arvatud Jeesusel, ei
olnud Paaraniga midagi pistmist. Haagar ja ta poeg Ismael rändasid Beer-Seba
kõnnumaal ning hiljem elasid Paarani lähistel (1Mo.21:21). Ismael abiellus egiptlannaga
ning tema esmasündinust, Keedarist, pärinevad araablased, kes on alati elanud ja elavad
siiani Paarani kõnnumaal. Ja kui kõik on sellega nõus, et Prohvet Muhammedi ( )
esiisade liin läheb läbi Keedari Ismaelini välja ning ta on prohvet, kes ilmus Paarani
kõnnumaale, sisenes Mekasse kümnetuhandest mehest koosneva armeega ning andis oma
rahvale edasi tulise seaduse, siis kas ei tuleks ka tunnistada, et eelnev ennustus on sõnasõnalt
täide läinud?
Habakukis lausutud prohvetlikud sõnad on erilise tähtsusega. Seal on öeldud: „Tema
(Paarani püha mehe) aulikkus katab taevaid ja maa on täis tema kiitust.” (Ha.3:3). Sõnal
„kiitus” on siin eriline tähendus, kuna Muhammedi nime literaalne tähendus oleks
„kiidetud”. Paarani kõnnumaa rahvale oli lubatud ilmutus Jumalalt: „Tõstku häält kõrb

29
ja selle linnad, külad, kus Keedar elab! Kaljude elanikud hõisaku, hüüdku valjusti
mägede tippudelt! Andku nad Jehoovale au ja kuulutagu saartel tema kiidetavust!
Jehoova läheb välja nagu kangelane, Ta õhutab võitlusindu otsegu sõjamees; ta tõstab
sõjakisa, hüüab valjusti, et saada võitu oma vaenlaste üle.” (Js.42:11-13)
Sellega on seotud veel kaks Keedariga seotud märkimist väärivat ennustust. Üks neist on
Jesaja 60. peatükis: „Tõuse, paista, sest sinu valgus tuleb ja Jehoova auhiilgus koidab
su kohal ... Sind katab kaamelite hulk, Midjani ja Eefa noored kaamelid; kõik tulevad
Sebast ... Su juurde kogunevad kõik Keedari karjad, sind teenivad Nebajoti jäärad:
meelepärasena tulevad need mu altari peale ja ma teen veelgi ilusamaks oma ilusa
koja.” (Js.60:1-7)
Veel teinegi ennustus pärineb Jesajast: „Ennustus Araabia kohta: Ööbige Araabia
tihnikuis, dedanlaste killavoor! Minge vastu janustele, viige neile vett! Teemamaa
elanikud, astuge oma leivaga põgenike ligi! Sest nad põgenevad mõõkade eest,
paljastatud mõõga eest, vinnastatud ammu eest ja sõja raskuste eest. Sest Issand ütles
mulle nõnda: 'Veel aasta, palgalise aastate sarnaselt, ja kõik Keedari hiilgus on
kadunud. Jääk Keedari poegade kangelaste ambude arvust jääb väheseks.'” (Js.21:13-
17)
Neid Jesaja ennustusi tuleb lugeda Moosese 5. raamatu valguses, mis räägib Jumala
paistmisest Paarani mäelt.
Kui Ismael elas Paarani kõnnumaal, kus tuli ilmale ta ka ta poeg Keedar, kes on
araablaste esiisa, ning kui Keedari pojad pidid Jumalalt ilmutuse saama; kui Keedari
hingekarjad pidid tulema jumalikule altarile Jumala koda austama, kus pimedus pidi
mõne sajandi vältel maad katma ja seejärel pidi seesama maa saama Jumalalt valguse;
ning kui Keedari hiilgus pidi tuhmuma ning tema lastest ammumeeste ning kangelaste
arv vähenema aasta jooksul peale seda, kui Paarani püha mees (Ha3:3) pidi mõõkade
ning vinnastatud ammude eest põgenema, siis seesama Paarani püha mees ei ole keegi
muu kui Prohvet Muhammed ( ).
Prohvet Muhammed (
) ongi läbi Paarani kõnnumaal elutsenud Keedari Ismaeli püha
järeltulija. Muhammed ( ) on ainus prohvet, läbi kelle araablased ilmutuse said ajal,
mil pimedus oli katnud maa. Läbi tema paistisku Jumal Paaranis. Meka on ainus koht,
kus Jumala koda austatakse ning kus Keedari hingekari (tema järeltulijad) tulevad
alistunult jumalikule altarile. Tema oma rahvas kiusas Muhammedi (
) taga, nii et ta

30
pidi Mekast lahkuma. Ta oli janune ning põgenes paljastatud mõõga ning vinnastatud
ammu eest ning aasta peale ta põgenemist kohtus ta Keedari järeltulijatega Badris, mis sai
mekalaste ning Prohveti (
) esimeseks lahinguväljaks. Peale seda Keedari laste
ammuküttide arv vähenes ning Keedari hiilgus kadus. Kui need ennustused ei käi Prohvet
Muhammedi ( ) kohta, siis ei ole need siiani täide läinud. Jesaja 9. peatükis juttu olnud
Jumala koda ei ole midagi muud kui Jumala koda Mekas ja mitte kristlik kirik, nagu
kristlastest kommentaatorid arvavad. Seitsmendas värsis märgitud Keedari hingekari ei
ole iial kristlikku kirikusse tulnud ning on kõigutamatu fakt, et Keedari külade ning
linnade elanikud on ainsad inimesed terves maailmas, keda kristlik kirik ei ole kunagi
suutnud mitte mingil moel mõjutada.
Samuti on Moosese 5. raamatus (33:2) mainitud 10 000 pühakut äärmiselt olulised. Ta
(Jumal) paistis Paaranist ning tuli 10 000 pühakuga. Lugedes tervet Paarani kõnnumaa
lugu, leiame ei midagi muud kui loo sellest, kuidas Prohvet ( ) vallutas Meka. Ta tuli
Mediinast koos 10 000 kaaslasega ning astus taas Jumala iidsesse kotta. Ta andis
maailmale edasi selle tulise seaduse, mis kõik eelnevad seadused tuhaks põletas.
Trööstija, Tõe Vaim, kellest Prohvet Jeesus rääkis, ei ole keegi muu kui Prohvet
Muhammed ( ). Selleks ei saa pidada Püha Vaimu, nagu kristliku kiriku teoloogid
arvavad. Jeesus ütles: „See tuleb teile heaks, et mina lähen ära. Sest kui ma ei läheks, ei
tuleks Trööstija teie juure, aga kui ma ära lähen, siis ma saadan tema teie juurde.”
(Jh.16:7)
Need sõnad on selgeks tõestuseks selle kohta, et Trööstija pidi tulema peale Jeesuse
lahkumist ning ei olnud kohal, kui Jeesus need sõnad lausus. Kas peaksime arvama, et
Jeesuse eluajal Püha Vaimu ei olnudki, kui tema tuleku tingimuseks oli Jeesuse
lahkumine? Pealegi räägib Jeesus temast nagu inimesest ja mitte kui vaimust: „ ... sest
tema ei räägi iseenesest, vaid mida ta kuuleb, seda ta räägib ...” (Jh.16:13) Kas
peaksime siis arvama, et Jumal ja Püha Vaim on kaks täiesti erinevat olendit ning et Püha
Vaim räägib iseenda eest ning ka seda, mida kuuleb Jumalalt? Jeesuse sõnad viitavad
selgelt sõnumitoojale Jumalalt. Jeesus nimetab teda Tõe Vaimuks ning nii räägib Prohvet
Muhammedist ( ) ka Koraan: « Ei, ta on tulnud tõega ning kinnitanud ka
(eelnevaid) sõnumitoojaid. » (37:37)
Prohvet Jeesus ennustas teise prohveti tulekut, kelle nimi saab olema „periqlytos” või
„paraclete” või „paracalon” ning kes (st kelle õpetus) kestab igavesti. „Ja mina palun

31
Isa, ja tema annab teile teise Trööstija (periqlytos), et see teie juure jääks igavesti.”
(Jh.14:16)
„periqlytos” tähendab kreeka keeles „hiilgav”, „tunnustatud” või „kiiduväärt” ja just seda
tähendab ka araabiakeelne nimi „Ahmad”. Ka Koraan kinnitab, et prohvet Jeesus
ennustas Ahmedi nimelise prohveti tulekut peale teda. Kõigeväelisem Jumal ütleb:
« Ning kui Jeesus Maarja poeg ütles: 'Oo Iisraeli lapsed, tõesti, ma olen teile
(saadetud) Jumala Sõnumitooja, kes kinnitab Toorat (mis on tulnud) enne mind
ning annab edasi hea uudise Sõnumitoojast, kes tuleb peale mind ning kelle nimi on
Ahmad (ehk Muhammad). » (61:6)
MIDA USUVAD MOSLEMID JEESUSE KOHTA?
Moslemid peavad Jeesusest lugu ja austavad teda. Nad peavad teda inimkonnale saadetud
Jumala sõnumitoojatest üheks suurimaks. Koraan kinnitab tema sündi neitsist ja Koraani
üks peatükk kannab koguni pealkirja „Maryam” (Maarja).
Koraan kirjeldab Jeesuse sündi järgnevalt: „Kui inglid ütlesid: „Maarja, Jumal saadab
sulle häid uudiseid Tema Sõnast („Ole!”). Tema nimeks saab Messias Jeesus,
Maarja poeg, keda austatakse nii siinses elus kui ka teispoolsuses ja tema on üks
lähedastest (Jumalale). Ta räägib inimestega oma hällist ja siis, kui ta on juba
täiskasvanu, ja ta on üks õiglaste seast.” Ta (Maarja) küsis: „Mu Issand, kuidas ma
võin saada lapse, kui ükski mees pole mind puudutanud?” Ta (ingel) vastas: „Nii
(saab see olema), Jumal loob seda, mida soovib. Kui Ta on midagi otsustanud, ütleb
Ta ainult „Ole!” ja see on.”” (Koraan, 3:45-46)
Jeesus sündis ime läbi Jumala käsul, mille läbi sai ka Aadam olema ilma vanemateta.
Jumal on öelnud: „Tõesti, Jeesuse suhe Jumalaga on sama, mis Aadama suhe
Jumalaga. Ta lõi tema tolmust ja siis ütles talle: „Ole!” ja ta sai olema.” (Koraan,
3:59)
Oma prohvetliku missiooni jooksul saatis Jeesus korda mitmeid imesid. Jumal ütleb
meile, et Jeesus ütles: „Ma olen tulnud teie juurde märgiga teie Issandalt. Ma voolin

32
teile savist linnu kuju, ma hingan selle sisse ja Jumala loal saab sellest lind. Ma
tervendan pimedana sündinuid ja pidalitõbiseid. Ja Jumala loal äratan ma surnud
ellu. Ja ma ütlen teile, mida te oma majades sööte ja hoiate...” (Koraan, 3:49)
Moslemid usuvad, et Jeesust ei löödud risti. Jeesuse vaenlaste plaan oli ta risti lüüa, kuid
Jumal päästis ta ja tõstis ta üles Enda juurde. Selle kohta, kes võis siis olla see ajalooline
inimene, kes risti löödi, on mitu võimalust – Jumal võis anda Jeesuse kuju kellelegi
teisele või see võis olla tühipaljas keha. Viimane seletaks ka, miks Jeesus Piiblis peale
kinnivõtmist nii passiivne oli. Jumal on öelnud: „... Nad ütlesid: „Me tapsime Messia
Jeesuse, Maarja poja, Jumala sõnumitooja.” Nad ei tapnud teda, ega löönud teda ka
risti, vaid see näis neile nii ...” (Koraan, 4:157)
Muhammed
ega Jeesus ei tulnud muutma põhiõpetust usust Ainujumalasse, mille olid
toonud varasemad prohvetid, vaid pigem tulid nad seda kinnitama ja uuendama.
ADAM NEUSER,
16. sajandi Saksamaa kirikuõpetaja, hakkas moslemiks.
Järgnev on tema kiri Islami Impeeriumi tolleaegsele peale, Selim II-le.
„Mina, Adam Neuser, Saksamaal sündinud kristlane, keda on austatud kirikuõpetaja
tiitliga Heidelbergi linnas, kust võib tänapäeval leida Saksamaa haritumaid mehi,
kiirustan Teie Majesteedi poole pakku, suure alandlikkuse ning armastusega Jumala ja
teie prohveti vastu, Jumala rahu olgu temaga, et võtaksite mind enda jumalakartlike
alamate hulka. Kõikvõimsa Jumala armust näen, tean ning usun ma kogu südamest, et
teie doktiin ja usk on puhtad, Jumalale vastuvõetavad. Olen kindel, et minu põgenemine
iidolikummardajate kristlaste hulgast tõukab mitmeid tähtsaid isikud teie usku vastu
võtma, eriti kuna paljud haritud ja tähtsad nende hulgast on minuga samas arvamises;
seda võin isiklikult kinnitada. Mis puutub minusse endasse, siis olen kindlasti nende
endiste kristlaste hulgast, kellest on juttu Koraanis ja kes oma puhta südame ja usu tõttu
tunnistavad Jumala sõnumi jätkuks Muhammedi poolt toodud sõnumi.
Imperaator, olen tõesti nende hulgast, kes loevad Koraani rõõmuga ja tahavad olla Teie
inimestega ning ma tunnistan Jumala ees, et teie prohveti, Jumala rahu olgu temaga,

33
doktriin on vääramatu tõde. Seetõttu palun ma väga alandlikult Teie Majesteeti Jumala
armu ning teie prohveti nimel, mind armulikult ära kuulata ning teada saada, kuidas
halastuse Jumal oma tõe mulle avaldas.
Kuid kõigepealt peaks Teie Majesteet olema üdini kindel, et ma ei palu tema kaitset mitte
nagu mõned kristlased seda teevad, kuna nad ei saa oma kuritegude, varguste, roimade,
abielurikkumiste või muu tõttu puutumatult oma usuvendade ja –õdede hulgas elada.
Juba aasta tagasi olin Teie poole teel ning jõudnud juba nii kaugele kui Presburgi, kuid
kuna ma ei mõistnud ungari keelt, ei saanud ma ka kaugemale minna ning olin vastu
tahtmist sunnitud koju tagasi pöörduma, mida ma ei oleks mitte saanud teha, kui mind
oleks otsitud mõne kuriteoga seoses. Pealegi ei sunni mind miski ega keegi teie usku
vastu võtma, kuna keegi Teie rahva hulgast mind ei tunne ning ma elan neist nii kaugel.
Seega ei peaks Teie Majesteet mind arvama ka nende kristlaste hulka, kes
vallutusretkedel on tema alamatele vangi langenud, võtavad omaks teie usu, kuid seda
ilma tahtmiseta ning niipea, kui nad põgeneda saavad, sellest õigest usust lahti ütlevad.
Seega palun veelkord Teie Majesteedi tähelepanu sellele, mida ütlen, et Te saaks teada
tõe selle kohta, miks Teie valdustesse põgenen.
Kui Elector Palatine, kes peale keisri on Saksamaal võimsuselt järgmine prints, mind oli
kuulses Heidelburgi Ülikoolis õpetaja seisusesse tõstnud, hakkasin sügavalt kristliku
kiriku erimeelsuste ning sektide üle aru pidama: nii palju kui on meid endeid, on ka
arvamusi ning tundeid. Alustasin Jeesuse Kristuse ajast peale kõigi õpetajate ning
tõlkijate Pühakirjade ning õpetuste üle arutamisega. Sidusin end vaid Moosese käskudega
Piiblis. Seejärel kutsusin sisemiselt, väga tugevalt uskudes, appi Jumalat ning palusin, et
Ta mind õigele teele juhataks, et ma mitte ennast ega oma kogudust valesti ei juhiks.
Jumal juhatas mulle kätte “Ainujumala palumise artiklid”, mille järgi kirjutasin ma
raamatu, milles tõestan, et Jeesuse Kristuse doktriini ei kuulunud enda jumalaks
tunnistamine, nagu kristlased vales väidavad, vaid et on kõigest Üks Jumal, kel’ ei ole
ühise olemusega poega. Pühendasin selle raamatu Teie Majesteedile ja olen kindel, et ka
võimekaimad kristlaste seas ei ole suutelised seda ümber lükkama. Ja miks peaksimegi
Jumala ühendama mõne teise jumalusega? Mooses on selle ära keelanud ning Jeesus
Kristus ei ole seda iial õpetanud. Hiljem, kui olin päev-päevalt oma usus tugevamaks
muutunud ning mõistnud, et kristlased kasutavad ära Jeesust Kristust nagu juudid varem
vaskmadu kasutasid, jõudsin ma järeldusele, et kristlaste juurest ning Gospelist, ei ole

34
midagi puhast leida. Seda tõestasin ka enda kirjutatud raamatus, mille sooviksin Teie
Majesteedile kinkida.
Kui väidan, et kristlased on Moosese seaduse ning Gospeli mõtet muutnud ning neid
rikkunud, siis pean ma silmas sõnu ning mõtet, kuna Moosese, Jeesuse ja Muhammedi
doktriinid on kõiges samal nõul ning ei milleski vastuolus. Koraan annab Moosese ja
Jeesuse kohta väga austava tunnistuse, kuid samas kinnitab, et kristlased on rikkunud
Moosese seaduse ning Jeesus Kristuse sõnumi oma valeinterpretatsiooniga. Tõesti, kui
Jumala sõna oleks õigesti interpreteeritud, ei oleks juutide, kristlaste ning moslemite usul
mingit vahet. Seega on tõsi, mida Koraan nii tihti kordab: Muhammedi doktriin hävitab
kõik Pühakirjade valeinterpretatsioonid ning õpetab meile Jumala sõna õiget tähendust.
Peale seda mõistsin ma Jumala armust, et on vaid üks Jumal, et Jeesuse Kristuse õpetust
ei ole nii edasi antud, nagu oleks pidanud ning et kõik kristlaste usutoimetused on väga
erinevad sellest, mis nad algselt olid. Alguses arvasin, et olen ainus sellisel arvamusel
inimene maailmas. Ma ei olnud kunagi Koraani näinud ning meie, kristlaste, seas oli
levitatud nii kurje ning skandaalseid jutte Muhammedi õpetuse kohta, et vaeseid petetud
inimesi haarab õud ning nad lähevad otse endast välja, kui kuulevad vaid Koraani
mainitavat. Kõigest sellest hoolimata juhtus Jumala armust see raamat minu kätte, mille
eest ma Teda südamest tänan. Jumal vaid teab, et Temal palun ma õnnistada ka Teie
Majesteeti ning kõiki Teie alamaid. Ma püüdsin igal viisil oma tõeseid teadmisi edasi
anda ka oma kuulajatele ja kuna nad mind kuulda ei tahtnud võtta, otsustasin oma ameti
maha panna ning teie juurde tulla. Hakkasin kõigis võimalikes kirikutes ning koolides
oma teadmisi kuulutama ning sain mida tahtsin: viisin asja nii kaugele, et minust teati üle
terve riigi ning nii võitsin päris mitu teadjameest oma poolele. Kartes keiser Maximilliani
sissetungi, vabastatigi mind ametist …”
Adam Neuseri kohta on kirjutanud ka Euroopa õpetlased. Näiteks:
THE HEIDELBERG ANTITRINITARIANS - Christopher J. Burchill
Ajalugu räägib, et Adam Neuseri kiri Selim II-le sattus imperaator Maximilliani
kätte ning ta arreteeriti teel Türgisse ja visati koos oma kahe kaaslasega vangi.
Neuser põgenes, kuid püüti taas kinni. Ta põgenes uuesti, kui jälle saadi talle jälile.
Alles kolmandal põgenemiskatsel jõudis ta Konstantinoopolisse ning võttis
ametlikult vastu islami usu.