Automaatsed tasakaalustusventiilid ASV - Danfoss

Tehniline 

andmeleht 

Automaatsed tasakaalustusventiilid 

ASV 

ASV-P ASV-PV ASV-PV ASV-PV ASV-I ASV-M 

DN 15-40 DN 15-40 DN 50 DN 65-100 DN 15-50 DN 15-50 

Kirjeldus / Kasutamine 

ASV tasakaalustusventiile kasutatakse kütte- ja 

jahutussüsteemide dünaamiliseks hüdrauliliseks 

tasakaalustamiseks. 

Dünaamiline tasakaalustamine on: püsiv süsteemi 

tasakaal 0 kuni 100 % koormusel saavutatakse 

rõhu reguleerimisega muutuva vooluhulgaga 

süsteemides. Osalistel koormustel, kui vooluhulka 

piirab reguleerventiil, toimub samuti rõhu piiramine 

ning seega ka dünaamiline tasakaalustamine. 

ASV kasutamine aitab vältida keerulist ja aeganõudvat 

käikulaskmist. 

Süsteemi dünaamiline tasakaal kõikidel koormustel 

aitab säästa energiat ning parandab sisekliimat 

ja reguleerimist. 

Vooluhulga piiramine 

Vooluhulga piiramiseks kasutatakse kombineeritult 

rõhuregulaatorit ASV ja lõppseadme 

reguleerventiili. 

Vooluhulga piiramine igal lõppseadmel tagab vajaliku 

minimaalse vooluhulga kaugeimatel seadmetel 

ja väldib liigset vooluhulka muudel seadmetel. 

Sellega võimaldab efektiivset pumba töötamist. 

Madalam müratase 

Diferentsiaalrõhu piiramise tulemuseks on, et 

rõhk üle reguleerventiili ei suurene ka süsteemi 

osalisel võimsusel. Sellega välditakse liigsuurest 

rõhust tekkivat müra. (See on põhjus, miks DIN 

18380 näeb ette osalistel võimsustel diferentsiaalrõhu 

reguleerimist.) 

Tasakaalustamine pole vajalik 

Vooluhulga piiramine saavutatakse, reguleerides 

iga haru vooluhulka eraldi, teisi harusid mõjutamata. 

Selle tulemusena on vaja ainult ühte 

seadistusprotseduuri. Spetsiaalset tasakaalustust 

ei ole vaja, seega on võimalik säästa süsteemi 

käikulaskmise kulutustest. 

Reguleerventiili suhtarv 

Diferentsiaalrõhu reguleerimine üle reguleerventiili 

tähendab, et ventiili suhtarv (authority) on suur, 

samuti on suhtarv termostaatventiilil suur. See 

võimaldab aga täpset ja konstantset reguleerimist 

ning energiasäästu. 

Osade kaupa tasakaalustamine 

ASV ventiilide paigaldamisega on võimalik jagada 

süsteem rõhust sõltumatuteks osadeks. See 

võimaldab ehitamisel või renoveerimisel hoone 

osade/püstikute kaupa ühendamist magistraaltorustikuga, 

ilma täiendava tasakaalustamiseta. Iga 

süsteemi muutuse korral pole vaja uut tasakaalustamist 

- see toimub automaatselt. 

ASV-P ventiilidel on fikseeritud seade (10 kPa). 

ASV-PV ventiile saab seadistada erinevates 

vahemikes: 

• 5-25 kPa kasutatakse peamiselt radiaatoritega 

süsteemides, 

• 20-40 kPa kasutatakse radiaatoritega, fan 

coilidega, jahutustaladega ja korterisoojussõlmedega 

süsteemides, 

• 35-75 kPa kasutatakse korteri soojussõlmedega, 

fan coilidega ja jahutustaladega süsteemides, 

• 60-100 kPa kasutatakse suurte lõppseadmetega 

süsteemides (õhu töötlemisseadmed, fan 

coilid jne). 

Kasutades ASV ventiile, on võimalik optimeerida 

pumba tõstekõrgust samal ajal, kui idividuaalsed 

rõhutsoonid võimaldavad hoida lõppseadme 

reguleerventiili suhtarvu suurena. 

DH-SMT/SI VD.A1.T8.26 © Danfoss 09/2009 1

Tehniline andmeleht 

Automaatsed tasakaalustusventiilid ASV 


(järg) 

ASV-tasakaalustusventiilid tagavad kõrge kvaliteediga 

automaatse tasakaalustuse, sest nendes 

kasutatakse järgmisi komponente: 

- rõhu ülevoolu koonus, 

- seaduv membraan igale ventiili mõõdule, mis 

tagab konstantse kvaliteetse töö, 

- lineaarse karakteristikuga vedru, mis lihtsustab 

vajaliku Δp seadistamist. 

90° nurk kõikide hooldusfunktsioonide vahel 

(sulgemine, tühjendus, seadistamine, mõõtmine) 

võimaldab lihtsat juurdepääsu ükskõik millise 

paigaldamise puhul. 

Kõik ülaltoodud omadused ja funktsioonid on 

pandud väikeste mõõtmete sisse, seega on ASV 

kerge paigaldada ka kitsasse kohta. 

ASV-ventiilid reguleerivad rõhku mitte ainult 

arvutuslikes tingimustes (100% koormusel), vaid 

ka mis tahes osalise koormuse korral (vastates 

seega DIN 18380 normatiivide nõuetele). 

Reguleerides rõhku osalise koormuse korral, saab 

vältida radiaatorite termostaatventiilidega seotud 

müraprobleeme, mis sageli esinevad tasakaalustamata 

süsteemides. 

ASV ventiilid (DN 15 - 40) on pakitud vahtplasti 

(EPS), mida võib kasutada soojusisolatsioonina vee 

temperatuuril kuni 80 °C. Kõrgematel temperatuuridel 

(kuni 120° C) on vaja isolatsioon eraldi tellida. 

ASV ventiilid läbimõõduga DN 15 - 40 on saadaval 

nii sise- kui ka väliskeermega, kuid DN 50 on saada 

ainult väliskeermega. Väliskeermega ventiilide 

ühendusliitmikud tellida eraldi. Läbimõõdud 

DN 65 - 100 on äärikventiilid. 

ASV tasakaalustusventiilidel on hooldusfunktsioonid 

nagu sulgemine ja tühjendus. 

ASV-P/ASV-PV ventiilidele on võimalik varustada 

niplitega vooluhulga mõõtmiseks. Need 

mõõteniplid tuleb eraldi tellida ning paigaldada 

ventiilile: 

• tühjenduskraani peale (DN 15-50), 

• äärikventiilidel enne veega täitmist (DN 65-100). 

ASV-PV ventiilid paigaldatakse tagasivoolutorule 

koos partnerventiiliga, mis paigaldatakse 

pealevoolutorule. Partnerventiilid ASV-M/ASV-I 

on soovitatavalt läbimõõtudega DN 15 kuni DN 40 

ning MSV-F2 DN 65 kuni DN 100. 

Partnerventiilide ASV-M /ASV-I või MSV-F2 

kasutamisel on kaks põhikonfiguratsiooni: 

Joonis 1 ASV-PV seade = Δp riser Joonis 2 ASV-PV seade = ∆p riser + ∆p i 

- Partnerventiili paigaldamine reguleerkontuuri 

- Partnerventiili kasutamine väljaspool reguleerimiskontuuri. 

Kui lõppseadmetel (radiaatoritel 

jne) on olemas eelseade vooluhulga piiramiseks, 

pole vaja püstikul vooluhulka piirata. 

Läbimõõtudega DN 15 kuni DN 50 kasutatakse 

partnerventiilina ASV-M ventiili (joon. 1). 

Läbimõõtudega DN 65 kuni DN 100 MSV-F2 

ventiili, mis ühendatakse reguleerimiskontuurist 

väljapoole. Vooluhulga piiramine püstikul 

ei ole võimalik, siiski on püstikul saadaval kogu 

reguleeritav rõhuvahemik. 

piiresse. Kui lõppseadmetel ei ole vooluhulga 

piiramist või on olemas muu vajadus 

vooluhulga piiramiseks püstikul, kasutatakse 

ASV-I ventiili (joon. 2) läbimõõtudega DN 15 

kuni DN 50. Läbimõõtude DN 65 kuni DN 100 

puhul kasutatakse MSV-F2. Koos partnerventiiliga 

reguleerkontuuri sees vooluhulga 

piiramine püstikul/harus on võimalik, kuid osa 

reguleeritavast rõhuvahemikust kulub rõhulanguks 

partnetrventiilil ASV. 

2 VD.A1.T8.26 © Danfoss 08/2009 DH-SMT/SI




(järg) 

Joonis 3 ASV püstikul / küttesüsteem 

ASV ventiile kasutatakse radiaatoritega 

küttesüsteemides diferentsiaalrõhu hoidmiseks 

püstikutel. Radiaatorite vooluhulki piiratakse 

eelseadega termostaatventiilidega koos ASV 

poolt pakutava konstantse rõhuga, sellega 

tagatakse tasakaalustatud soojusvarustus. 

Püstikute vooluhulka saab alternatiivina piirata ka 

ASV-I ventiiliga. 

Diferentsiaalrõhu reguleerimine püstikul 

tähendab ka, et ventiili rõhusuhtarv (authority) 

termostaatventiilil on kõrge, mis võimaldab täpset 

ja stabiilset reguleerimist ning energiasäästu. 

Joonis 4 ASV põrandaküttesüsteemis 

ASV ventiile kasutatakse põrandaküttesüsteemides. 

Iga kontuuri vooluhulka piiratakse 

sisseehitatud vooluhulga piirikuga või eelseadega 

ventiilidega ning ASV-PV ventiilid hoiavad 

süsteemis konstantse rõhu. Kollektori vooluhulka 

saab alternatiivina piirata ka ASV-I ventiiliga. 

ASV-PV reguleerib diferentsiaalrõhku 

erinevates vahemikes, vastavalt vajadusele. 

Tänu oma väikestele mõõtmetele on ASV 

tasakaalustusventiili lihtne paigaldada 

põrandakütte seinapaigalduskarbikusse. 




Kirjeldus / kasutamine 

(järg) 

Joonis 5 ASV-I jahutuskonvektoritega (fan-coil) süsteemis 

ASV ventiile kasutatakse jahutuskonvektorite (fan 

coilide), induktsiooni- ja õhusoojendusseadmetega 

süsteemides, et tagada konstantne diferentsiaalrõhk 

harudes või igal seadmel. Konstantne 

diferentsiaalrõhk koos eelseadega reguleerventiiliga 

nt ASV-I piirab vooluhulka. 

Joonis 6 Korterisoojussõlmedega süsteemis 

ASV automaatseid tasakaalustusventiile saab 

kasutada ka teistes süsteemides. Näiteks reguleeritakse 

ASV-ga diferentsiaalrõhku, et vältida 

müra probleeme termostaatventiilidega väikestes 

süsteemides. ASV-d saab kasutada igas süsteemis, 

kus on vaja väikest diferentsiaalrõhuregulaatorit, 

näiteks nagu väikesed põrandakütte kollektorid 

või korterisoojussõlmed. Korterisoojussõlmedega 

hoonetes saab ASV ventiile kasutada, et tagada 

automaatset tasakaalustamist ning seda rõhu 

reguleerimisega püstikutel/tsoonides. 

Korterisoojussõlmedes on rõhu tingimused 

muutuvad, kui toimub sooja vee tarbimine või 

vajatakse ainult kütet. 

Kasutades ASV-PV ventiile, on võimalik ka nendes 

muutuvates tingimustes reguleerida diferentsiaalrõhku. 

Konstantne diferentsiaalrõhk koos eelseadega 

reguleerventiiliga nt ASV-I piirab vooluhulka. 




Dimensioneerimine 

Keere Äärik 

Q min ≤ Q ≤ Q 10 kPa 

Joonis 7 ASV ventiilide suuruste tulpdiagramm, Δp v = 10 kPa. Teistsuguse Δp v jaoks vaata Lisas toodud diagramme A ja B. 

Soovitame ASV-P/PV ventiilide suurused 

määrata joonisel 7 toodud tulpdiagrammi 

abil. Maksimaalsete vooluhulkade aluseks on 

võetud diferentsiaalrõhk üle ventiili 10 kPa, mis 

optimeerib pumba tööd ning säästab energiat. 

Pärast ASV-P/PV ventiilide suuruste määramist 

tuleb valida samade mõõtmetega partnerventiil 

ASV-I / ASV-M / MSV-F2. 

Näide: 

Seos ventiilide suuruse ja torusuuruse vahel 

K v kehtestati väärtused kõigi konkreetsete mõõtmete 

kohta, katmaks vooluhulga vahemikku kuni 

0,8 m/s ventiili rõhkude vahe 10 kPa korral. Kui 

vee kiirus on torus vahemikus 0,3 kuni 0,8 m/s, 

peavad ventiil ja toru olema ühesuurused. 

See reegel tuleneb faktist, et on kehtestatud K v 

väärtused vooluhulga vahemikule kuni 0,8 m/s 

ventiili rõhkude vahel 10 kPa. 

Antud: 

Vooluhulk 200 l/h, torustik DN 15. 

Lahendus: 

Horisontaaljoon vooluhulga teljelt ristub tulbaga 

DN 15, mis ongi otsitav läbimõõt. 

Üksikasjalikuks dimensioneerimiseks vaata 

näiteid lehekülgedel 12 ja 13. Teistsuguse Δpv 

(diferentsiaalrõhk üle ventiili) jaoks vaata 

diagramme Lisas A. 




Tellimine ASV-P tasakaalustusventiil koos 1,5 m pikkuse impulsstoru (G 1/16 A) ja tühjenduskraaniga (G 3/4 A) 

Konstantne diferentsiaalrõhk 10 kPa 

Tüüp 

DN 

k VS 

m 3 /h 

Sisekeere 

ISO 7/1 

Kood 

Tüüp 

Väliskeere 

ISO 228/1 

Kood 

15 1,6 R p ½ 003L7621 G ¾ A 003L7626 

20 2,5 R p ¾ 003L7622 G 1 A 003L7627 

25 4,0 R p 1 003L7623 G 1¼ A 003L7628 

32 6,3 R p 1¼ 003L7624 G 1½ A 003L7629 

40 10 R p 1½ 003L7625 G 1¾ A 003L7630 

ASV-PV tasakaalustusventiil koos 1,5 m pikkuse impulsstoru (G 1/16 A) ja tühjenduskraaniga (G 3/4 A) 

Tüüp 

DN 

k VS 

∆p seadevahemik 

Ühendus 

m 3 /h 

kPa 

Kood 

15 1,6 

Rp 1/2 

003L7601 

20 2,5 Rp 3/4 003L7602 

25 4,0 Rp 1 5 - 25 

003L7603 

32 6,3 Rp 11/4 003L7604 

40 10,0 Rp 11/2 003L7605 

15 1,6 Sisekeere 

Rp 1/2 

003L7611 

20 2,5 ISO 7/1 

Rp 3/4 003L7612 

25 4,0 Rp 1 20 - 40 

003L7613 

32 6,3 Rp 11/4 003L7614 

40 10,0 Rp 11/2 003L7615 

32 6,3 Rp 11/4 

003L7616 

35 - 75 

40 10,0 Rp 11/2 003L7617 

15 1,6 

G 3/4 A 

003L7606 

20 2,5 G 1 A 003L7607 

25 4,0 

Väliskeere 

ISO 228/1 

G 11/4 A 5 - 25 

003L7608 

32 6,3 G 1 1/2 A 003L7609 

40 10,0 G 1 3/4 A 003L7610 

ASV-PV tasakaalustusventiil koos 2,5 m pikkuse impulsstoru (G 1/16 A) tühjenduskraani (G 3/4 A) ja 

adapteriga 003L8151 

Tüüp 

DN 

k VS 

m 3 /h 

50 20 

Väliskeere 

ISO 228/1 

Ühendus 

G 21/2 


kPa 

Kood 

5 - 25 003Z0611 

20 - 40 003Z0621 

35 - 75 003Z0631 

60 - 100 003Z0641 

ASV-PV tasakaalustusventiil koos 2,5 m pikkuse impulsstoru (G 1/16 A) ja ASV suure adapteriga 

003Z0691 ja 003L8151 

Tüüp 

DN 

k VS 


Ühendus 

m 3 /h 

kPa 

Kood 

65 30 

003Z0623 

80 48 20 - 40 

003Z0624 

100 76,0 003Z0625 

65 30 

003Z0633 

80 48 

Äärik 

EN 1092-2 

35 - 75 

003Z0634 

100 76,0 003Z0635 

65 30 

003Z0643 

80 48 60 - 100 

003Z0644 

100 76,0 003Z0645 




Tellimine (järg) 

ASV-M sulgventiil, ilma mõõtenipliteta 

Tüüp 

DN 

k VS 

m 3 /h 

Sisekeere 

ISO 7/1 

Kood 

Tüüp 

Väliskeere 

ISO 228/1 

Kood 

15 1,6 R p ½ 003L7691 G ¾ A 003L7696 

20 2,5 R p ¾ 003L7692 G 1 A 003L7697 

25 4,0 R p 1 003L7693 G 1¼ A 003L7698 

32 6,3 R p 1¼ 003L7694 G 1½ A 003L7699 

40 10 R p 1½ 003L7695 G 1¾ A 003L7700 

50 16 G 2¼ A 003L7702 

ASV-I reguleerventiil kahe mõõtenipliga 

Tüüp 

DN 

k VS 

Sisekeere 

ISO 7/1 

Kood 

Tüüp 

Väliskeere 

ISO 228/1 

Kood 

m 3 /h 

15 1,6 R p ½ 003L7641 G ¾ A 003L7646 

20 2,5 R p ¾ 003L7642 G 1 A 003L7647 

25 4,0 R p 1 003L7643 G 1¼ A 003L7648 

32 6,3 R p 1¼ 003L7644 G 1½ A 003L7649 

40 10 R p 1½ 003L7645 G 1¾ A 003L7650 

50 16 G 2¼ A 003L7652 

Lisavarustus ja tagavaraosad 

Kirjeldus Märkused/ühendus Kood 

DN 15 

003L8155 

Sulgemiskäepide ASV-I ventiilile (must) 

DN 20 

003L8156 

DN 25 

003L8157 

DN 32/DN 40/DN 50 

003L8158 

DN 15 

003L8146 

Sulgemiskäepide ASV-M ventiilile (must) 

DN 20 

003L8147 

DN 25 

003L8148 

DN 32/DN 40/DN 50 

003L8149 

Ühendusotsik diferentsiaalrõhu mõõtmiseks Tühjenduskraanile 003L8143 

Tühjenduskraan Ventiilile ASV-PV (DN 15 - 50) 003L8141 

Kaks mõõteniplit ja üks lukustusplaat 

Impulsstoru rõngastihenditega 

Ventiilidele ASV-I ja ASV-M, 

rectus-tüüpi 

003L8145 

1,5 m 003L8152 

2,5 m 003Z0690 

5 m 003L8153 

Suur ASV adapter 1) G ¼ - R ¼; G 1/16 003Z0691 

Nippel impulsstoru ühendamiseks 2) G 1⁄16 - R ¼ 003L8151 

Nippel impulsstoru ühendamiseks muude 

ventiilidega (USA standard) 

G 1⁄16 - 4⁄16 - 20 UNF - 2B 

003L8176 

Rõngastihend impulsstorule 3) 2,90 × 1,78 003L8175 

Kork impulsstoru ühendusele ASV-I/M 3) G 1⁄16 A 003L8174 

1) Soovitav kasutada koos MSV-F2, ühendatuna mõõteauku, võimaldab impulsstoru ühendamist ASV ventiililt, säilitades samal ajal 

mõõtmisfunktsionaalsuse. 

2) Soovitav kasutada koos MSV-F2, ühendatuna mõõteauku. Võimalik kasutada ka impulsstoru ühendamiseks otse toruga. 

3) Komplekt sisaldab 10 tk. 




Tehnilised andmed Tüüp DN 15-40 50 - 100 

Suurim rõhk 

16 (PN 16) 

bar 

Katserõhk 25 

Rõhkude vahe ventiilil kPa 10 - 150 1) 10 - 250 2) 

Temperatuur °C –20 … 120 –10 … 120 

Veega kokkupuutuvate osade materjal: 

Ventiil Messing GG 25 

Koonus (ASV-P/PV) DZR messing Roostevaba teras 

Membraan 

EPDM 

Vedru 

Roostevaba teras 

1) Suurimat lubatud diferentsiaalrõhku 150 kPa ventiilil ei tohi ületada ka osalisel koormusel. 

2) Suurimat lubatud diferentsiaalrõhku 250 kPa ventiilil ei tohi ületada ka osalisel koormusel. 

Ehitus 

1. Sulgemiskäepide 

2. Sulgemisspindel 

3. Rõngastihend 

4. Reguleerimisvedru 

5. Impulsstoru ühendus 

6. Diafragmaelement 

7. Reguleerdiafragma 

8. Ventiili koonus 

9. Ventiili korpus 

10 . Tugipind 

ASV-P hoiab konstantset diferentsiaalrõhku 

püstikus. Läbi ventiili koonuse sisemise kanali 

ja reguleerimisvedru abil, pääseb tagasivoolutorustikus 

olev rõhk diafragma (7) alla. Samal 

ajal, kui rõhk pealevoolutorustikus mõjub 

läbi impulsstoru (5) diafragma peale. Sellisel 

viisil hoiab tasakaalustusventiil fikseeritud 

diferentsiaalrõhku 0,1 bar (10 kPa). 

Joonis 8 ASV-P 


2. Diferentsiaalrõhu 

seadistusspindel 








10 . Tugipind 

n 

(pööret) 

5 - 25 20 - 40 35 - 75 

(kPa) (kPa) (kPa) 1) 

0 25 40 75 

1 24 39 73 

2 23 38 71 

3 22 37 69 

4 21 36 67 

5 20 35 65 

6 19 34 63 

7 18 33 61 

8 17 32 59 

9 16 31 57 

10 15 30 55 

11 14 29 53 

12 13 28 51 

13 12 27 49 

14 11 26 47 

15 10 25 45 

16 9 24 43 

17 8 23 41 

18 7 22 39 

19 6 21 37 

20 5 20 35 

Joonis 9 ASV-PV (DN 15-40) 

DN 

Tehaseseadistus 

∆p seadevahemik (kPa) kPa 

15 2,5 

5 - 25 10 

20 3 

20 - 40 30 

25 4 

35 - 75 60 

32 5 

40 5 

1) ainult DN 32/40 




Ehitus (järg) 











10 . Tugipind 

n 

(pööret) 

5 - 25 20 - 40 35 - 75 60 - 1,00 

(kPa) (kPa) (kPa) (kPa) 

0 25 40 75 100 

1 24 39 73 98 

2 23 38 71 96 

3 22 37 69 94 

4 21 36 67 92 

5 20 35 65 90 

6 19 34 63 88 

7 18 33 61 86 

8 17 32 59 84 

9 16 31 57 82 

10 15 30 55 80 

11 14 29 53 78 

12 13 28 51 76 

13 12 27 49 74 

14 11 26 47 72 

15 10 25 45 70 

16 9 24 43 68 

17 8 23 41 66 

18 7 22 39 64 

19 6 21 37 62 

20 5 20 35 60 

Tehaseseadistus 

∆p seadevahemik (kPa) 

kPa 

5 - 25 10 

20 - 40 30 

35 - 75 60 

60 - 100 80 

DN 50 5 

Joonis 10 ASV-PV (DN 50) 

ASV-PV hoiavad konstantset diferentsiaalrõhku. 

Läbi ventiili koonuse sisemise ühenduse ja reguleerimisvedru 

abil (4), mõjub rõhk tagasivoolu 

torustikus diafragma (7) alla. Samal ajal, kui rõhk 

pealevoolu torustikus mõjub impulsstoru (5) kaudu 

diafragma peale. Sellisel viisil hoiab tasakaalustusventiil 

seadistatud diferentsiaalrõhku. 

ASV-PV ventiile tarnitakse nelja erineva Δp 

seadevahemikuga. Ventiilide tehaseseaded on 

toodud tabelites joonistel 9, 10 ja 11. 

Soovitud diferentsiaalrõhu seadistamine: 

ventiili ASV-PV seadistuse muutmiseks tuleb 

keerata seadespindlit (2). 

Spindli keeramine päripäeva suurendab seadeväärtust, 

vastupäeva keeramisel seadeväärtus 

väheneb. 

Kui seadesuurust pole teada, keerake spindel 

päripäeva lõpuni. Sellisel juhul on ventiil AS-PV 

seadevahemiku suurimal väärtusel. Nüüd keerake 

spindlit joonisel 9, 10 või 11 näidatud pöörete 

arvu (n) võrra, kuni on saavutatud rõhkude vahe 

soovitud seadistus. 









4. Lametihend 







11. Tugipind 

12. Mõõteavad - korkidega 

13 . Õhutus 

DN 

65 13 

80 13 

100 13 

Tehaseseade 

∆p seadevahemik (kPa) kPa 

20 - 40 30 

35 - 75 60 

60 - 100 80 

n 20-40 35-75 60-1,00 

(pööret) (kPa) (kPa) (kPa) 

0 40 75 100 

1 39 74 99 

2 38 73 98 

3 37 72 97 

4 36 71 96 

5 35 70 95 

6 34 69 94 

7 33 68 93 

8 32 67 92 

9 31 66 91 

10 30 65 90 

11 29 64 89 

12 28 63 88 

13 27 62 87 

14 26 61 86 

15 25 60 85 

16 24 59 84 

17 23 58 83 

18 22 57 82 

19 21 56 81 

20 20 55 80 

n 

(pööret) 

20-40 35-75 60-1,00 

(kPa) (kPa) (kPa) 

21 54 79 

22 53 78 

23 52 77 

24 51 76 

25 50 75 

26 49 74 

27 48 73 

28 47 72 

29 46 71 

30 45 70 

31 44 69 

32 43 68 

33 42 67 

34 41 66 

35 40 65 

36 39 64 

37 38 63 

38 37 62 

39 36 61 

40 35 60 

Joonis 11 ASV-PV (DN 65 - 100) 







3. Seadespindel 

4. Skaala 


6. Ventiilikoonus 

7. Tugipind 


DN 

15 2,5 

20 3 

25 4 

32/40/50 5 

Port A 

Port B 

Joonis 12 ASV-I 

ASV-I sees on kaheosaline koonus, et anda ventiilile 

maksimaalne käigupikkus, mille abil piiratakse 

vooluhulka. Ventiilil on ka sulgemisfunktsioon. 

ASV-I on varustatud niplitega vooluhulga mõõtmiseks 

ja ühendusega ASV-P/ASV-PV impulsstoru 

jaoks. 

Voolu piiramine: Ventiili avamiseks keerake 

ventiili käepidet vastupäeva kuni lõpuni. Märk 

käepidemel on skaalal kohakuti märgiga „0“. 

Keerake käepidet päripäeva soovitud seadistuseni 

(nt seadesuuruse 2.2 puhul tuleb keerata kaks 

täispööret ja siis skaalal väärtuseni „2“). Hoidke 

käepidet vajalikul seadesuurusel (nt 2.2) ja keerake 

kuuskantvõtmega spindlit lõpuni vastupäeva 

(kuni on tunda takistust). Nüüd keerake ventiili 

käepidet lõpuni vastupäeva kuni märk skaalal 

kohakuti väärtusega „0“. 

Ventiil on nüüd avatud nii mitme pöörde võrra 

suletud asendist (2.2) kui vaja - seadesuurus 

vastab nüüd arvutatud vooluhulga väärtusele. 

Seade tühistamiseks keerake kuuskantvõtmega 

päripäeva lõpuni (kuni on tunda takistust). 

Pidage meeles, et samal ajal peab käepidet 

hoidma asendis „0“. 

Eelseadistuse lugemiseks peab ventiil olema 

suletud. 




4. Ventiilikoonus 

5. Tugipind 


Ventiili ASV-M kasutatakse sulgventiilina. 

ASV-M on varustatud ühendustega ASV-P/ASV- 

PV impulsstoru ühendamiseks. Ventiile saab 

varustada niplitega (lisavarustusena) vooluhulga 

mõõtmiseks. 

Port A 

Port B 

Joonis 13 ASV-M 




Dimensioneerimine - näited 

Δp a = Δp m + Δp r + Δp v 

Δp v 

Δp m 

Δp r 

Δp a 

Rõhulang ventiilis ASV-P/PV 

Rõhulang ventiilis ASV-M 

Vajalik rõhk püstikus 

Püstikus saadaolev rõhk 

Joonis 14 

1. Näide: 

Antud: 

Radiaatorisüsteem koos eelseadistatud termostaatiliste 

ventiilidega. 

Püstiku soovitud vooluhulk (Q):..................1 500 l/h 

Püstiku minimaalne saadaolev rõhk (Δp a ):...70 kPa 

Hinnanguline rõhulang püstikus soovitud 

vooluhulga korral (Δp r )....................................... 20 kPa 

Otsitavad: 

- Ventiili tüüp 

- Ventiili suurus 

Et radiaatori ventiilid on eelseadega, on valitud 

ventiil ASV-M. 

Kuna soovitud rõhulang püstikus on 20 kPa, on 

valitud ventiil ASV-PV. 

ASV-PV reguleerib püstikus rõhku 20 kPa, mis 

tähendab, et 50 kPa 70 kPa-st jagatakse ära kahe 

ventiili vahel. 

Δp v + Δp m = Δp a - Δp r = 70 - 20 = 50 kPa 

Selle näite puhul eeldame, et õige ventiili suurus 

on DN 25 (palun pidage meeles, et mõlemad ventiilid 

peavad olema sama suurusega). Kuna ASV-M 

DN 25 on täielikult avatud, arvutatakse rõhulang 

järgmise valemiga: 

2. Näide: 

Vooluhulga korrigeerimine diferentsiaalrõhu 

seadistamisega. 

Antud: 

Mõõdetud vooluhulk püstikule Q 1 .............1 500 l/h 

Ventiili ASV-PV seadistus Δp r ............................ 20 kPa 

Otsitavad: 

Uus seadesuurus, et suurendada vooluhulka 10% 

võrra, Q2 = 1650 l/h. 

ASV-PV ventiili seadistamine 

Vajadusel saab rõhuseadistuse teha kindla väärtuse 

jaoks (ASV-PV puhul 5 - 25 kPa või 20 - 40 kPa). 

Seadistuse suurendamise või vähendamisega on 

võimalik muuta vooluhulka püstikus, seadmes 

vms. (Rõhuseadistuse suurendamine 100% suurendab 

vooluhulka 41%.) 

p 

2 

p 

1 

Q 

Q 

2 

1 

2 

0,20 

1650 

1500 

24kPa 

Suurendades seadistust kuni 24 kPa, suureneb 

voolhulk 10% kuni 1 650 l/h. 

2 

∆p 

m 

Q 

Kv 

2 

1,5 

4,0 

2 

0,14bar 

14 kPa 

Või diagrammilt Lisas A, joon. D. 

Tõmmake väärtuselt 1,5 3 /h (~1 500 l/h) horisontaalne 

joon ventiili suurust DN 25 tähistava kaldjooneni. 

Rõhulang ventiilis ASV-P on seega: 

Δp v = (Δp a - Δp r ) - Δp m = 50 kPa - 14 kPa = 36 kPa 

Seda on näha ka diagrammilt Lisas A, joon. A. 




Dimensioneerimine - näited 

(järg) 

Δp a = Δp i + Δp r + Δp v 

Δp v Rõhulang ventiilis ASV-PV 

Δp i Rõhulang ventiilis ASV-I 

Δp o Rõhulang püstikus koos ventiiliga ASV-I 

Δp a Püstikus saadaolev rõhk 

Δp r Rõhulang püstikus koos ventiiliga ASV-I 

Joonis 15 

Δp a = Δp i + Δp r + Δp v 

Δp v Rõhulang ventiilis ASV-PV 

Δp i Rõhulang ventiilis MSV-F2 

Δp o Rõhulang püstikus koos ventiiliga MSV-F2 

Δp a Rõhulang püstikus 

Δp r Rõhulang püstikus koos ventiiliga MSV-F2 

Joonis 16 

3. Näide: 

Vooluhulga piiramine ASV-I ventiiliga 

Antud: 

Soovitud vooluhulk harule (Q):...................... 880 l/h 

ASV-PV ja ASV-I (DN 25) 

ASV-PV ventiili seadesuurus (Δp o ).................. 10 kPa 

Arvutuslik rõhulang püstikus soovitud 

vooluhulga korral (Δp r )......................................... 4 kPa 

Otsitavad: 

ASV-I ventiili seadesuurus soovitud vooluhulga 

saavutamiseks. 

Lahendus: 

Vajadusel on võimalik ASV-I seadistada vooluhulga 

piiramiseks. ASV-I on nimelt rõhuregulaatori 

reguleerkontuuri sees, seetõttu ASV-I seadistamine 

mõjutab vooluhulka. (Üldine reegel on, 

et kv-väärtuse suurendamine 100% suurendab 

vooluhulka 100%.) 

k 

v 

Q 

∆p 

v 

0,880 

0,06 

3 

3,6m h 

Tulemusi võib lugeda ka diagrammilt Lisas A, 

joon C. 

Soovitud vooluhulga korral on rõhulang kogu 

harus 4 kPa. Ilma ventiilita ASV-I on vooluhulk 

harus täielikult avatud reguleerventiili korral 58% 

suurem, põhjustades seega ületäitumist (4 kPa 

võimaldab 880 l/h , samas kui 10 kPa võimaldab 

1 390 l/h). Seadistades ventiili ASV-I DN 25 väärtusele 

90% k v -väärtusest (3,6 m 3 /h), piirame 

vooluhulka soovitud väärtuseni 880 l/h. 

See väärtus saadakse järgmise arvutusega: 

Δp i = Δp o − Δp r = 10 − 4 = 6 kPa. 

4. Näide: 

Korterisoojussõlmega süsteem 

Antud: 

Ühe püstikuga ühendatud 

korteri soojussõlmede arv............................................5 

Iga soojussõlme soojusvõimsus....................... 15 kW 

Iga soojussõlme STV 

soojendamisvõimsus............................................ 35 kW 

Samaaegsuse tegur 

(allikas: TU Dresden)................................................0,407 

Soovitud vooluhulk harus (Q): ....................6 400 l/h 

Püstiku vähim 

saadaolev rõhk (∆p a ):........................................... 80 kPa 

Arvutuslik rõhulang püstikus 

soovitud vooluhulga korral (∆ p o )................. 50 kPa 

Otsitavad: 

- Ventiili tüüp 

- Ventiili suurus 

Suurima vooluhulga arvutamisel püstikus arvestatakse 

samaaegsuse teguriga, sest STV tarbimine 

on muutuv ja ei toimu kõikides korterites 

samaaegselt. Kuna STV soojendamise ajal vee 

vooluhulka läbi soojusvaheti ei reguleerita, tuleb 

piirata ka suurimat vooluhulka. 

Kuna soovitud rõhulang püstikus on 50kPa, on valitud 

ASV-PV vahemikuga 0,35–0,75bar (35–75 kPa). 

Kuna püstikus saadaolev rõhk on 80 kPa, on ∆p v 

väärtus 30 kPa. 

∆p v = ∆p a – ∆p o = 80 – 50 = 30 kPa 

k 

v 

Q 

∆p 

v 

6,4 

0,3 

3 

11,7m 

/ h 

Ülaltoodud arvutuse järgi valitakse vooluhulgale 

6 400 l/h jaoks ventiil DN 50. Seda suurust saab 

välja lugeda ka Lisas A joonis B. Vajaduse korral 

kasutatakse püstikut läbiva vooluhulga piiramiseks 

ventiili ASV-I. 




Vooluhulga ja 

diferentsiaalrõhu mõõtmine 

ASV-I on varustatud kahe mõõtenipliga nii, et 

oleks võimalik mõõta diferentsiaalrõhku üle ventiili. 

Selleks võib kasutada Danfossi mõõteriista vm 

mõõteseadet. Kui mõõteriista ühendusvoolikud 

on ühendatud, võib mõõteniplid avada, keerates 

neid 8 mm lehtvõtmega pool pööret vastupäeva. 

Lisas A joonisel C esitatud ASV-I rõhulangu 

graafikut kasutades, on võimalik tegelik diferentsiaalrõhk 

üle avatud ventiili teisendada vooluhulgaks. 

Pärast mõõtmist peab niplid uuesti sulgema, 

keerates neid tagasi päripäeva ning eemaldama 

mõõtevoolikud. 

Märkus: Mõõtes vooluhulka, peavad kõik radiaatori 

termostaatventiilid olema täielikult avatud (nominaalvooluhulk). 

Diferentsiaalrõhu (Δp r ) mõõtmine püstikus. 

Paigalda mõõteotsik (Danfossi kood 003L8143) 

ASV-P/PV tasakaalustusventiili drenaažikorgiga 

(DN15 - 50) või lõppseadmele (TU) lähima 

keermesühendusega. Mõõtmised tuleb teostada 

ASVI/ ASV-M/MSV-F2 ventiili ava B ja ASV-P/PV 

drenaažikorgi mõõteotsiku vahel. 

Paigaldamine 

ASV-P, ASV-PV paigaldatakse tagasivoolu torule. 

Voolu suund peab ühtima ventiili korpusel oleva 

noolega. ASV-M/ASV-I/MSV-F2 paigaldatakse 

pealevoolu torule, noole suund ventiili korpusel 

peab ühtima voolu suunaga. Impulsstoru 

paigaldatakse ASV-M/ASV-I/MSV-F2 ja ASV-P/PV 

ventiilide vahele. 

Enne paigaldamist tuleb impulsstoru läbi 

loputada. Peale selle peavad ASV-PV ja ASV-I 

olema paigaldatud vastavalt projektis esitatud 

nõudmistele. 

Surveproov 

Suurim katserõhk ................................................. 25 bar 

Süsteemi rõhukatsetustel peab veenduma, et 

membraani mõlematel pooltel on ühesugune 

staatiline rõhk, et vältida rõhuregulaatori kahjustusi. 

See tähendab, et impulsstoru peab olema 

ühendatud ja kõik ventiilid avatud. 

Kui ASV-P / PV DN 15 - 50 on paigaldatud koos 

ASV-M ventiiliga, peavad mõlemad ventiiid 

olema avatud või suletud (mõlemad ventiilid 

peavad olema ühesuguses asendis!). Kui ASV-PV 

on paigaldatud koos ASV-I ventiiliga, peavad 

mõlemad olema avatud. Membraani kahjustamise 

vältimiseks ventiilide sulgemisel või avamisel 

palun veenduge, et membraani ülemisele poolele 

ei tekiks kunagi madalam rõhk. 

Käiku laskmine 

Süsteemi käivitamisel (ASV-PV ja sellega koos 

töötava sulgeventiili avamisel) tuleb veenduda, 

et membraani mõlemal poolel oleks ühesugune 

staatiline rõhk või, kui rõhud on erinevad, siis 

membraani ülemisel poolel oleks rõhk kõrgem. 

Kui täitmine toimus ASV-PV ja selle partnerventiili 

avamise teel, veenduge, et membraani ülemine 

pool on rõhu all, avades selleks enne ASV-PV 

avamist partnerventiili. 




Mõõtmed 

ASV-P 

DN 

L1 

mm 

L2 

mm 

L3 

mm 

H1 

mm 

H2 

mm 

D1 

mm 

D2 

mm 

S 

mm 

a 

ISO 7/1 

b 

ISO 228/1 

15 65 120 139 82 15 28 61 27 Rp ½ G ¾ A 

20 75 136 159 103 18 35 76 32 Rp ¾ G 1 A 

25 85 155 169 132 23 45 98 41 Rp 1 G 1¼ A 

32 95 172 179 165 29 55 122 50 Rp 1¼ G 1½ A 

40 100 206 184 170 31 55 122 55 Rp 1½ G 1¾ A 

c 

ISO 228/1 

G ¾ A 

ASV-PV 

DN 

L1 

mm 

L2 

mm 

L3 

mm 

H1 

mm 

H2 

mm 

D1 

mm 

D2 

mm 

S 

mm 

a 

ISO 7/1 

b 

ISO 228/1 

15 65 120 139 102 15 28 61 27 Rp ½ G ¾ A 

20 75 136 159 128 18 35 76 32 Rp ¾ G 1 A 

25 85 155 169 163 23 45 98 41 Rp 1 G 1¼ A 

32 95 172 179 

204 

245 1) 29 55 122 50 Rp 1¼ G 1½ A 

40 100 206 184 

1) Seadevahemik 35–75 kPa 

Joonis 17 

209 

250 1) 

31 55 122 55 Rp 1½ G 1¾ A 

c 

ISO 228/1 

G ¾ A 




Mõõtmed 

(järg) 


DN 

50 

∆p seadevahemik L1 L2 L3 H1 H2 D1 D2 b c 

kPa mm mm mm mm mm mm mm ISO 228/1 ISO 228/1 

5 - 25 

232 

20 - 40 

130 244 234 

35 - 75 

273 

60 - 10 

61 55 133 G 21/2 G 3/4 A 

Joonis 18 


DN 

L1 

mm 

H1 

mm 

H2 

mm 

D1 

mm 

D2 

mm 

D3 

mm 

65 290 385 93 68 205 145 

80 310 390 100 68 218 160 

100 347 446 112 68 248 180 




Mõõtmed 

(järg) 

ASV-I 

DN 

L1 

mm 

L2 

mm 

L3 

mm 

H1 

mm 

H2 

mm 

D1 

mm 

S 

mm 

a 

ISO 7/1 

b 

ISO 228/1 

15 65 120 139 48 15 28 27 Rp ½ G ¾ A 

20 75 136 159 60 18 35 32 Rp ¾ G 1 A 

25 85 155 169 75 23 45 41 Rp 1 G 1¼ A 

32 95 172 179 95 29 55 50 Rp 1¼ G 1½ A 

40 100 206 184 100 31 55 55 Rp 1½ G 1¾ A 

50 130 246 214 106 38 55 67 - G 2¼ A 

ASV-M 

DN 

L1 

mm 

L2 

mm 

L3 

mm 

H1 

mm 

H2 

mm 

D1 

mm 

S 

mm 

a 

ISO 7/1 

b 

ISO 228/1 

15 65 120 139 48 15 28 27 Rp ½ G ¾ A 

20 75 136 159 60 18 35 32 Rp ¾ G 1 A 

25 85 155 169 75 23 45 41 Rp 1 G 1¼ A 

32 95 172 179 95 29 55 50 Rp 1¼ G 1½ A 

40 100 206 184 100 31 55 55 Rp 1½ G 1¾ A 

50 130 246 214 106 38 55 67 - G 2¼ A 

Joonis 19 




Lisa A - Dimensioneerimise 

diagramm 

Joonis A - Dimensioneerimise diagramm ASV-P/PV DN 15-40 




Lisa A - Dimensioneerimise 

diagramm 

Joonis B – Dimensioneerimise diagramm ASV-PV DN 50 - 100 




Lisa A 

Joonis C - Dimensioneerimise diagramm ASV-I 

Joonis D - Rõhulang üle ventiili ASV-M 


Tehniline 

andmeleht 

Isolatsioon 

Kirjeldus 

Ventiili vahtpolüstüroolist (EPS) pakendit võib 

kasutada termoisolatsioonina süsteemides, 

milles soojuskandja temperatuur on kuni 80 °C. 

Kõrgemate temperatuuride korral (kuni 120 °C) 

võib kasutada materjalist EPP valmistatud 

isolatsiooni. 

Mõlemad materjalid (EPS ja EPP) vastavad 

tuleohutusstandardile B2, DIN 4102. 

Tellimine 

EPP isolatsioon (120 °C) 

Ühendus 

DN 15 

DN 20 

DN 25 

DN 32 

DN 40 

Kood 

003L8170 

003L8171 

003L8172 

003L8173 

003L8139 

Mõõtmed (EPP ja EPS) 

DN A B C D 

15 61 110 111 37 

20 76 120 136 45 

25 100 135 155 55 

32 118 148 160 70 

40 118 148 180 70 





Tehniline 

andmeleht 

Liitmikud 

Kirjeldus 

Väliskeermega ventiilidele pakub Danfoss 

lisavarustusena keermes- või keevisliitmikke. 

Materjalid 

Ühendusmutter..................................................messing 

Keevisliitmik................................................................teras 

Keermesliitmik....................................................messing 

Tellimine 

Tüüp Märkused Toruühendus Ventiiliühendus Kood 

R 1/2 DN 15 003Z0232 

R 3/4 DN 20 003Z0233 

R 1 DN 25 003Z0234 

Keermesliitmik (1 tk) 

R 1 1/4 DN 32 003Z0235 

R 1 1/2 DN 40 003Z0273 

R 2 

DN 50 (2 1/4”) 003Z0274 2) 

DN 50 (2 1/2”) 003Z0278 1) 

DN 15 DN 15 003Z0226 

DN 20 DN 20 003Z0227 

DN 25 DN 25 003Z0228 

Keevisliitmik (1 tk) 

DN 32 DN 32 003Z0229 

DN 40 DN 40 003Z0271 

DN 50 

DN 50 (2 1/4”) 003Z0272 2) 

DN 50 (2 1/2”) 003Z0276 1) 

Märkus. Ventiilidel ASV-PV DN 50 (2 1/2”) ja ASV-I/M DN 50 (2 1/4”) on erinevate ühendustega. 

1) Kasutamiseks koos ventiilidega ASV-PV DN 50. 

2) Kasutamiseks koos ventiilidega ASV-I ja ASV-M DN 50. 




Pärnu mnt 127B 

11314 Tallinn 

Eesti 

Tel: 659 3301 

Faks: 659 3301 

E-post: danfoss@danfoss.ee 

www.kyte.danfoss.ee 

24 VD.A1.T8.26 Produced by Danfoss A/S © 09/2009

Automaatsed tasakaalustusventiilid ASV - Danfoss

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?