Tulu- ja sotsiaalmaksu maksmine Eesti isikute välisriigis teenitud ...
Tulu- ja sotsiaalmaksu maksmine Eesti isikute välisriigis teenitud ...
Tulu- ja sotsiaalmaksu maksmine Eesti isikute välisriigis teenitud ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Tulu</strong>- <strong>ja</strong> <strong>sotsiaalmaksu</strong> <strong>maksmine</strong> <strong>Eesti</strong> <strong>isikute</strong> välisriigis <strong>teenitud</strong> palgatulult<br />
I. <strong>Tulu</strong>maks........................................................................................................................................ 1<br />
Rahvusvahelisest maksustamisest ................................................................................................. 1<br />
Residendi mõistest......................................................................................................................... 1<br />
Välisriigi palgatulu maksustamisest .............................................................................................. 2<br />
Väl<strong>ja</strong>makse tegi<strong>ja</strong> kohustused ....................................................................................................... 2<br />
Tööjõurent ..................................................................................................................................... 3<br />
Püsiv tegevuskoht.......................................................................................................................... 3<br />
Lähetus .......................................................................................................................................... 4<br />
Tööta<strong>ja</strong> maksukohustused ............................................................................................................. 4<br />
II. Sotsiaalmaks ................................................................................................................................. 5<br />
III Näide............................................................................................................................................. 6<br />
I. <strong>Tulu</strong>maks<br />
Rahvusvahelisest maksustamisest<br />
<strong>Eesti</strong> tulumaksuseadus ra<strong>ja</strong>neb residentsuse printsiibile <strong>ja</strong> liigitab maksumaks<strong>ja</strong>d kahte rühma -<br />
piiramatu <strong>ja</strong> piiratud maksukohustusega isikud.<br />
Piiramatu maksukohustusega isikud - residendid - on riigi alalised elanikud, kes maksavad<br />
tulumaksu residendiriigi seaduste järgi kõikidelt tuludelt, sealhulgas ka välismaalt saadud tuludelt.<br />
Residentidel on õigus maksustatavast tulust maha arvata residentide tuludele kehtestatud<br />
tulumaksuvaba miinimum ning muud mahaarvamised.<br />
Piiratud maksukohustusega isikud - mitteresidendid - maksavad <strong>Eesti</strong>s tulumaksu ainult <strong>Eesti</strong><br />
riigis saadud tuludelt. Samal a<strong>ja</strong>l on mitteresidendid piiramatu maksukohustusega oma<br />
residendiriigis ning seal laienevad neile ka residendiriigis sätestatud maksusoodustused.<br />
Selleks et erinevates riikides <strong>teenitud</strong> tulusid ei maksustataks topelt, lähtutakse maksustamisel<br />
siseriiklikult kehtestatud topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelistest<br />
topeltmaksustamise vältimise lepingutest (edaspidi maksuleping). Nimekir<strong>ja</strong> kehtivatest<br />
maksulepingutest koos terviktekstidega leiate Maksu- <strong>ja</strong> Tolliameti veebilehelt<br />
(http://www.emta.ee/index.php?id=1517).<br />
Maksuleping sätestab piirid, mille ulatuses kumbki riik teise riigi residendi tulu maksustada võib<br />
ning kehtestab ka regulatsiooni topeltmaksustamise vältimiseks.<br />
Residendi mõistest<br />
Kui <strong>Eesti</strong> residendist füüsiline isik viibib välisriigis töötamise eesmärgil, siis on tema tulude<br />
tulumaksuga maksustamisel oluline määrata isiku residentsus pärast <strong>Eesti</strong>st lahkumist. Kui isiku<br />
elukoht <strong>Eesti</strong>s säilib, on tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 6 lg 1 alusel tegemist <strong>Eesti</strong><br />
residendiga. Samas on võimalik, et isik, kes lahkus <strong>Eesti</strong>st pikemaks perioodiks, muutub<br />
residendiks ka riigis, kuhu ta lahkus selle riigi seaduste alusel. Juhul, kui isik lahkus riiki, kellega<br />
<strong>Eesti</strong> on sõlminud maksulepingu, siis on topeltresidentsus <strong>Eesti</strong>s välditav, kuna isiku residentsuse<br />
määramisel lähtutakse TMS § 6 lg-st 5.
2<br />
Kui isik lahkub välisriiki ning <strong>Eesti</strong>sse elukohta ei jää, siis ei ole tegemist enam <strong>Eesti</strong> residendiga<br />
<strong>ja</strong> ta ei maksa välismaal <strong>teenitud</strong> tuludelt <strong>Eesti</strong>s tulumaksu.<br />
Lisainfot füüsilise isiku residentsuse määramise kohta leiate Maksu- <strong>ja</strong> Tolliameti veebilehelt<br />
füüsilise isiku residentsuse määramise juhendist aadressil http://www.emta.ee/?id=1529.<br />
Residendist füüsilised isikud maksavad <strong>Eesti</strong>s tulumaksu kogu maailmas <strong>teenitud</strong> tuludelt.<br />
Kui <strong>Eesti</strong> tööand<strong>ja</strong> tööta<strong>ja</strong>d viibivad välisriigis lühia<strong>ja</strong>liselt, jäävad nad ilmselt residendiks <strong>Eesti</strong>s.<br />
Samas ei ole residendi mõiste ainus kriteerium <strong>isikute</strong> palgatulu maksustamisel, oluline on ka, kus<br />
töö tegelikult toimub.<br />
Mitteresident maksab <strong>Eesti</strong>s tulumaksu vaid <strong>Eesti</strong> tuludelt (TMS 5.ptk).<br />
Välisriigi palgatulu maksustamisest<br />
Kuigi seaduses on sätestatud maksuvabastusi <strong>Eesti</strong> residendist tööta<strong>ja</strong>le makstavale palgatulule, on<br />
reeglina tegemist <strong>Eesti</strong>s tulumaksuga maksustatava tuluga, ka juhul, kui töö toimub välismaal.<br />
Kui tööta<strong>ja</strong> on <strong>Eesti</strong> resident, kes viibib välisriigis 12 kuu jooksul vähemalt 183 päeval, siis<br />
olenevalt teises riigis kehtivatest seadustest ning maksulepingutes sätestatust tekib palgatulult<br />
tulumaksukohustus ka töö tegemise riigis. Maksuleping (reeglina art 15) lubab tööta<strong>ja</strong> palgatulu<br />
maksustada töö tegemise riigis vaatamata välisriigis viibitud päevade arvule ka juhul, kui tööand<strong>ja</strong><br />
on resident riigis, kus töö toimub või kui tööand<strong>ja</strong>l on püsiv tegevuskoht riigis, kus töö toimub<br />
(maksulepingu art 15 lg 2) ning kui konkreetse välisriigi seaduses on maksustamine ette nähtud.<br />
Kui mitteresident täidab oma tööülesandeid väl<strong>ja</strong>spool <strong>Eesti</strong>t, tema palgatulu <strong>Eesti</strong>s tulumaksuga<br />
ei maksustata.<br />
Väl<strong>ja</strong>makse tegi<strong>ja</strong> kohustused<br />
TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt<br />
tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt <strong>ja</strong> muudelt tasudelt.<br />
Isikud, kes on kohustatud tulumaksu kinni pidama, on sätestatud TMS § 40 lg-s 1.<br />
Kui riigis, kus töö toimub, <strong>Eesti</strong> residendi palgatulu maksustatakse, siis topeltmaksustamine<br />
välditakse residendiriigis, <strong>Eesti</strong> residendist tööta<strong>ja</strong>te puhul seega <strong>Eesti</strong>s. Väl<strong>ja</strong>makse tegemisel<br />
topeltmaksustamise vältimiseks on TMS § 40 lg 3 1 , mille kohaselt väl<strong>ja</strong>makse tegi<strong>ja</strong> ei pea palgalt<br />
kinni tulumaksu, kui väl<strong>ja</strong>makse saa<strong>ja</strong> täidab oma tööülesannet välisriigis ning:<br />
1) väl<strong>ja</strong>makse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või<br />
2) maksu kinnipida<strong>ja</strong>l on välisriigi maksuhalduri tõend, et väl<strong>ja</strong>makse saa<strong>ja</strong> on selle tulu osas<br />
välisriigis maksukohustuslane.<br />
Seega kui <strong>Eesti</strong> residendist tööta<strong>ja</strong>te palgatulu on välisriigis tulumaksuga maksustatud, ei ole <strong>Eesti</strong><br />
tööand<strong>ja</strong> välisriigi maksuhalduri kinnitatud tõendi olemasolul kohustatud <strong>Eesti</strong> residendist<br />
tööta<strong>ja</strong>tele välismaal tehtud töö eest tehtud väl<strong>ja</strong>maksetelt <strong>Eesti</strong>s deklareerima ega kinni pidama<br />
tulumaksu <strong>Eesti</strong>s.<br />
Samuti juhul, kui <strong>Eesti</strong> tööand<strong>ja</strong>l on välisriigis püsiv tegevuskoht, ning tööta<strong>ja</strong>tele tehakse<br />
väl<strong>ja</strong>makse läbi välisriigis asuva püsiva tegevuskoha, ei ole kohustust väl<strong>ja</strong>maksetelt <strong>Eesti</strong>s<br />
tulumaksu kinni pidada.
3<br />
Kui välisriigis täidab ülesandeid tööta<strong>ja</strong>, kes on mitteresident, ei ole tema palgatulu <strong>Eesti</strong>s<br />
tulumaksuga maksustav ning väl<strong>ja</strong>makse tegi<strong>ja</strong>l puudub tulumaksu kinnipidamise kohustus <strong>Eesti</strong>s.<br />
Tööjõurent<br />
Tööjõurendi all mõistame olukorda, kui tööand<strong>ja</strong> annab oma tööta<strong>ja</strong>d rendile teisele isikule,<br />
näiteks välisriigi residendile, sõlmitakse teenuse osutamise leping. Töötasu maksmise kohustus on<br />
tööand<strong>ja</strong>l, kellega on sõlmitud tööleping, tööjõu kasuta<strong>ja</strong> tagab töötingimused <strong>ja</strong> –ohutuse. Kui<br />
<strong>Eesti</strong> äriühing on oma tööta<strong>ja</strong>d andnud teise tööand<strong>ja</strong> käsutusse, on kaotanud otsese kontrolli<br />
tööta<strong>ja</strong>te üle ning eriti kui kogu tööjõu rentimise skeem on sisse viidud maksudest<br />
kõrvalehoidumise eesmärgil, võime öelda, et tööta<strong>ja</strong>d ei täida oma tööülesandeid tegelikult <strong>Eesti</strong><br />
äriühingu heaks. Sellise palgatulu maksustamisel tuleb lähtuda toimuva tegelikust sisust.<br />
<strong>Eesti</strong> residendist äriühing, kes on sõlminud tööta<strong>ja</strong>tega küll formaalselt töölepingud, ei ole enam<br />
tegelik tööand<strong>ja</strong>, vaid pigem vahenda<strong>ja</strong>, kui tööta<strong>ja</strong>d alluvad <strong>Eesti</strong> äriühingult teenust saava<br />
välisriigi residendist isiku juhtimisele <strong>ja</strong> kontrollile ning <strong>Eesti</strong> tööand<strong>ja</strong>l puudub igasugune<br />
vastutus <strong>ja</strong> kontroll tööta<strong>ja</strong>te üle. Tegeliku tööand<strong>ja</strong> tuvastamine <strong>ja</strong> tööand<strong>ja</strong> isiku muutumine ühe<br />
riigi residendist teise omaks omab suurt tähendust lähetusega seotud hüvitiste <strong>ja</strong> kulude<br />
maksustamisel <strong>Eesti</strong>s ning maksulepingutes sätestatud palgatulu maksuvabastuste kohaldamiseks<br />
lepinguriikides.<br />
Maksulepingu lahutamatuks osaks on selle protokoll. Maksulepingutes Norra, Soome, Rootsi,<br />
Taani <strong>ja</strong> Islandiga on protokollides säte, mille kohaselt tööjõurendi korral art 15 lg 2 palgatulu<br />
maksuvabastused ei kehti, kui formaalne tööand<strong>ja</strong> osutub tööjõuvahenda<strong>ja</strong>ks. Kui tööand<strong>ja</strong>,<br />
kellega leping sõlmiti, on vaid tööjõuvahenda<strong>ja</strong>, siis maksulepingu art 15 lg 2 tingimuste<br />
kohaldamisel lähtutakse tegelikust tööand<strong>ja</strong>st. Näiteks kui <strong>Eesti</strong> äriühing on oma tööta<strong>ja</strong>d rentinud<br />
Norra residendile, siis maksulepingu art 15 lg 2 kohaldamisel loetakse tegelikuks tööand<strong>ja</strong>ks Norra<br />
residenti ning <strong>Eesti</strong> residendist tööta<strong>ja</strong>te palgatulu võidakse maksulepingu kohaselt maksustada<br />
Norras juba juhul, kui tööta<strong>ja</strong>d viibivad Norras alla 183 päeva 12 kuu jooksul. Samas peab selline<br />
mitteresidendi maksukohustus tulenema näiteks Norra siseriiklikest seadustest.<br />
Konkreetsete küsimustega maksustamise kohta välisriigis selle riigi seaduste kohaselt palume<br />
pöörduda välisriigi maksuameti poole.<br />
Kui välisriigi seaduste alusel siiski <strong>Eesti</strong> residente tulumaksuga ei maksusta, siis <strong>Eesti</strong> tööand<strong>ja</strong><br />
väl<strong>ja</strong>makse tegi<strong>ja</strong>na peab residendist füüsilisele isikule tehtud tulumaksuga maksustatavalt<br />
väl<strong>ja</strong>makselt tulumaksu <strong>Eesti</strong>s kinni pidama, ka juhul kui <strong>Eesti</strong> äriühing väl<strong>ja</strong>makse tegi<strong>ja</strong>na on<br />
tööjõurendi teenuse osuta<strong>ja</strong>.<br />
Püsiv tegevuskoht<br />
Maksulepingu art 5 lg-s 1 tähistab mõiste "püsiv tegevuskoht" maksulepingus äritegevuse kindlat<br />
kohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.<br />
Kui aga <strong>Eesti</strong> residendist äriühing osutab välisriigi äriühingule ehitusteenust, siis püsiva<br />
tegevuskoha määramisel lähtutakse maksulepingu art 5 lg-st 3, milles sisaldub ehitustegevuse<br />
kohta erisäte. Ehitusplats, ehitus-, montaaži- või seadistamisprojekt või sellega seotud järelevalve<br />
või konsultatsioonialane tegevus kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab<br />
kauem kui maksulepingus märgitud arv kuid (näit 6, 9 või 12).<br />
Kui <strong>Eesti</strong> äriühing osutab tööjõurenditeenust välisriigis, siis piisava püsivuse <strong>ja</strong> kindla koha või<br />
sõltumatu agendi olemasolul on võimalik, et välisriigis tekib püsiv tegevuskoht tööjõu rendi<br />
osutamisest (maksulepingu art 5). Reeglina võime väita, et tööjõurendi korral <strong>Eesti</strong> äriühingu
4<br />
äritegevus välisriigis ei toimu, seal viibivad vaid <strong>Eesti</strong> äriühingu tööta<strong>ja</strong>d, kes täidavad<br />
töökohustusi välisriigi ettevõtte heaks, seega ei ole tegemist <strong>Eesti</strong> äriühingu äritegevusega läbi<br />
püsiva tegevuskoha (maksulepingu mõistes) välisriigis. Kui <strong>Eesti</strong> äriühing on aga tegelik tööand<strong>ja</strong>,<br />
näiteks ehitusteenust osutav äriühing, kes tegutseb välisriigis, siis on püsiva tegevuskoha<br />
tekkimine enam tõenäoline.<br />
Seega on püsiva tegevuskoha mõiste oluline <strong>Eesti</strong> äriühingule, kes osutab teenust välisriigis. Kui<br />
<strong>Eesti</strong> äriühingul tekib välisriigis püsiv tegevuskoht, maksustatakse äriühingu püsiva tegevuskoha<br />
kaudu <strong>teenitud</strong> kasum välisriigis selle seaduste kohaselt. Samuti on püsiva tegevuskoha kaudu<br />
tööta<strong>ja</strong>tele tasutud välisriigis töötamise eest makstud palgad maksustatavad välisriigi seaduste<br />
kohaselt, olenemata tööta<strong>ja</strong> välisriigis viibimise perioodist.<br />
Lähetus<br />
TMS § 13 lg 3 p 1 kohaselt ei maksustata <strong>Eesti</strong>s tulumaksuga Vabariigi Valitsuse kehtestatud<br />
tingimustel <strong>ja</strong> piirmäärades avalikule teenistu<strong>ja</strong>le, tööta<strong>ja</strong>le või juriidilise isiku juhtimis- või<br />
kontrollorgani liikmele tööand<strong>ja</strong> või tema asemel kolmanda isiku poolt makstavaid teenistus-, töövõi<br />
ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- <strong>ja</strong> muude kulude hüvitisi ning päevaraha, samuti<br />
teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitisi ning<br />
loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotud lähetustega makstavaid sõidu- <strong>ja</strong><br />
majutuskulude hüvitisi ning päevaraha.<br />
EV töölepingu seaduse § 51 kohaselt on tööand<strong>ja</strong>l õigus lähetada tööta<strong>ja</strong> tööülesannete täitmiseks<br />
väl<strong>ja</strong>poole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks<br />
kalendripäevaks. Poolte kokkuleppel võib lähetus kesta ka kauem.<br />
Töö tegemise asukoht kui töölepingu kohustuslik tingimus peab olema kindlaks määratud<br />
töölepingus. Töölepingus fikseeritud töö tegemise koht peab ka sisuliselt vastama sellele, kus<br />
tööta<strong>ja</strong> peamiselt oma tööülesandeid täidab.<br />
Kui <strong>Eesti</strong> äriühingu põhiline ma<strong>ja</strong>ndustegevus seisnebki <strong>Eesti</strong>st tööjõu otsimises <strong>ja</strong> välisriiki<br />
vahendamises ning kui <strong>Eesti</strong> äriühingu või tööand<strong>ja</strong> tööta<strong>ja</strong>d tegelikult kunagi <strong>Eesti</strong>s ei tööta, siis<br />
ei saa olla tegemist ka tööta<strong>ja</strong>te lähetusega <strong>Eesti</strong>st. Kui töölepingusse on töö tegemise kohaks<br />
märgitud <strong>Eesti</strong>, kuid kogu lepingu kehtivuse a<strong>ja</strong> tööta<strong>ja</strong> viibib tegelikult välisriigis, ei saa olla<br />
tegemist lähetusega <strong>Eesti</strong>st ning ei ole õigustatud maksuvabade lähetuse päevarahade <strong>ja</strong> muude<br />
lähetuskulutuste maksuvabade hüvitiste tegemine <strong>Eesti</strong>s.<br />
Maksuvabalt saab hüvitada kulusid <strong>ja</strong> maksta päevaraha aga ainult juhul, kui sisu poolest on<br />
tegemist lähetusega. Ei ole õiguspärane sõlmida renditööta<strong>ja</strong>ga töölepingut töö tegemise kohaga<br />
<strong>Eesti</strong>s, kui tööta<strong>ja</strong> renditakse teisele isikule, kes renditööjõudu kasutatabki ainult välisriigis.<br />
Juhul, kui tõepoolest on sisuliselt tegemist lähetusega, siis pöörame Teie tähelepanu as<strong>ja</strong>olule, et<br />
<strong>Eesti</strong>s maksuvabad lähetusega seotud päevarahad ning sõidu- <strong>ja</strong> majutuskulud võidakse välisriigis<br />
tulumaksuga maksustada, näiteks kui tööta<strong>ja</strong>d viibivad välisriigis kauem kui 183 päeval 12<br />
järjestikuse kuu jooksul. Näiteks Soome maksuameti veebilehelt võite leida eestikeelse juhendi<br />
<strong>Eesti</strong> tööta<strong>ja</strong>te maksustamisest Soomes tööjõurendiettevõtete korral<br />
(http://www.vero.fi/nc/doc/download.asp?id=4170;57676).<br />
Tööta<strong>ja</strong> maksukohustused<br />
Kui tööta<strong>ja</strong> on <strong>Eesti</strong> residendist füüsiline isik, maksab ta <strong>Eesti</strong>s tulumaksu nii <strong>Eesti</strong>s kui väl<strong>ja</strong>spool<br />
<strong>Eesti</strong>t saadud tuludelt ning deklareerib ise oma kogu maailmast saadud tulud <strong>Eesti</strong>s
5<br />
maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 31.märtsiks. <strong>Eesti</strong> tööand<strong>ja</strong> poolt makstud <strong>Eesti</strong>s<br />
maksuvaba lähetuse päevaraha deklareerima ei pea. Residendist füüsiline isik deklareerib<br />
maksustatava tulu koos sellelt juba kinnipeetud tulumaksuga. Välisriigist saadud tulult välisriigis<br />
tasutud tulumaksu saab <strong>Eesti</strong>s tulumaksu tasumisel arvesse võtta, st <strong>Eesti</strong>s tulumaksukohustus<br />
väheneb välisriigis samalt tulult juba tasutud tulumaksu võrra.<br />
TMS § 13 lg 4 kohaselt, kui isik saab välisriigis töötamise eest TMS § 13 lõigetes 1, 1 1 <strong>ja</strong> 2<br />
nimetatud tulu (tasu töötamise eest, võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse osutamise eest<br />
või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu), siis ei maksustata seda tulu <strong>Eesti</strong>s<br />
tulumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:<br />
1) isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu<br />
jooksul;<br />
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt<br />
tõendatud <strong>ja</strong> tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).<br />
Seega, kui tööta<strong>ja</strong>d on välisriigis töö tegemise eesmärgil 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul<br />
vähemalt 183 päeval ning välisriigis on palgatulu maksustatav tulu, ei ole isikul <strong>Eesti</strong>s täiendavat<br />
tulumaksukohustust. Seega kui välisriigi tulumaks on <strong>Eesti</strong> kohustusest väiksem, ei ole TMS § 13<br />
lg 4 sätestatud tingimustel kohustust tasuda vahet välisriigis tasutud tulumaksu ning <strong>Eesti</strong><br />
tulumaksukohustuse vahel. Nimetatud välisriigi tulu on <strong>Eesti</strong> residendist füüsilisele isikule <strong>Eesti</strong>s<br />
tulumaksust vabastatud, kuid saa<strong>ja</strong> on siiski kohustud selle deklareerima füüsilise isiku<br />
tuludeklaratsioonis välisriigi tulude tabelis lahtris 8.8. Välisriigi tulude maksustamist tõendab<br />
kõige paremini välisriigi maksuhalduri poolt kinnitatud tõend, millele on märgitud tööand<strong>ja</strong>t <strong>ja</strong><br />
tööta<strong>ja</strong>t identifitseerivad andmed, kalendriaastal tööta<strong>ja</strong> poolt saadud palgatulu ning kalendriaastal<br />
tasutud <strong>ja</strong> kinnipeetud maksud.<br />
Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval<br />
maksustamisperioodil, võetakse see <strong>Eesti</strong>s arvesse maksustamisperioodil, millal välisriigis<br />
maksustatud tulu laekus (TMS § 45 lg 7).<br />
Maksu- <strong>ja</strong> Tolliameti veebilehelt leiate välisriigis toimuva palgatöö maksustamise kohta üldist<br />
infot aadressil http://www.emta.ee/index.php?id=3547.<br />
II. Sotsiaalmaks<br />
Lisaks tulumaksule maksustatakse palgatulu <strong>sotsiaalmaksu</strong>ga. Alates 01.05.2004 kuuluvad <strong>Eesti</strong><br />
Vabariigi territooriumil võrdselt teiste EL liikmesriikidega kohaldamisele koordineerimisreeglid,<br />
mis tagavad võõrtööta<strong>ja</strong>te sotsiaalse kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Euroopa Nõukogu<br />
määruse 1408/71 “Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate<br />
tööta<strong>ja</strong>te, füüsilisest isikust ettevõt<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> nende pereliikmete suhtes” alusel määratakse kindlaks,<br />
millise EL liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui on tegu isiku töötamisega vähemalt<br />
kahes riigis. Määruse artikli 13 lõikes 1 <strong>ja</strong> 2(a) on sätestatud, et Euroopa Ühenduse sees liikuvad<br />
tööta<strong>ja</strong>d alluvad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktidele <strong>ja</strong> selleks riigiks on üldreeglina riik, mille<br />
territooriumil isik töötab. Seega kui <strong>Eesti</strong> elanik asub tööle ühes EL liikmesriigis, siis makstakse<br />
tema sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis <strong>ja</strong> <strong>Eesti</strong>s maksta ei tule.<br />
Üheks erandiks eelnimetatud üldreeglist on määruse artikli 14 lõikes 1 sätestatud reeglid tööta<strong>ja</strong><br />
lähetuse puhul, mille kohaselt ei kohaldu lähetatud tööta<strong>ja</strong> suhtes mitte töökohariigi printsiip vaid<br />
jäävad kehtima tema alalise töökoha järgse liikmesriigi õigusaktid.<br />
Seega kui tööta<strong>ja</strong> alaline töökoht on <strong>Eesti</strong>s, mistõttu on tööta<strong>ja</strong> sotsiaalselt kindlustatud <strong>Eesti</strong>s, siis<br />
tööta<strong>ja</strong> teise liikmesriiki lähetuse korral jätkuvalt kohaldatakse <strong>Eesti</strong> seadusandlust, mis tähendab,<br />
et tema tööand<strong>ja</strong> peab maksma sellele tööta<strong>ja</strong>le makstud palgalt <strong>sotsiaalmaksu</strong> <strong>Eesti</strong> seaduste
6<br />
alusel. Selleks et nimetatud põhimõtet elus rakendada tuleb taotleda Sotsiaalkindlustusametis<br />
tööta<strong>ja</strong> <strong>ja</strong>oks vormi E101 “Kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend” väl<strong>ja</strong>andmist. Vorm E101<br />
kinnitab, et tööta<strong>ja</strong> jääb lähetuse a<strong>ja</strong>ks kindlustatuks <strong>Eesti</strong>s ning et riigis, kuhu on ta lähetatud,<br />
sotsiaalkindlustusmakseid ei maksta.<br />
Kui tööta<strong>ja</strong> alaline töökoht ongi Soomes ning ei ole tegemist lähetusega (vormi E101 väl<strong>ja</strong>statud ei<br />
ole), maksustatakse palgatulu <strong>sotsiaalmaksu</strong>ga ainult välisriigis.<br />
Eelpooltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu sellele, et olenevalt konkreetsest situatsioonist võib<br />
juhtuda, et <strong>Eesti</strong> tööand<strong>ja</strong>, kes saadab oma tööta<strong>ja</strong> välisriiki tööle, peab maksma sellele tööta<strong>ja</strong>le<br />
makstud palgalt <strong>Eesti</strong>s nii tulu- kui ka <strong>sotsiaalmaksu</strong>, või ainult tulumaksu või ainult<br />
<strong>sotsiaalmaksu</strong>.<br />
III Näide<br />
Eelpooltoodut selgitab järgnev näide.<br />
<strong>Eesti</strong> äriühing lähetab oma tööta<strong>ja</strong> Anu Tamme, kelle alaline töökoht on <strong>Eesti</strong>s, kuni 12 kuuks<br />
Soome. Tööand<strong>ja</strong> maksab lähetuse a<strong>ja</strong>l tööta<strong>ja</strong>le palka 10000 krooni kuus. Sotsiaalkindlustusamet<br />
on väl<strong>ja</strong>stanud lähetatud tööta<strong>ja</strong>le vormi E101. Tööta<strong>ja</strong> ei ole vanaduspensioniealine <strong>ja</strong> on<br />
kogumispensioni kohustatud isik.<br />
Millised maksud <strong>ja</strong> maksed peab <strong>Eesti</strong> tööand<strong>ja</strong> lähetatud tööta<strong>ja</strong>le tehtud väl<strong>ja</strong>maksetelt maksma<br />
<strong>Eesti</strong>s, kui a) Soomes Anu Tamme palgatulu ei maksustata tulumaksuga kuna ta ei viibinud seal<br />
vähemalt 183 päeval või b) Soomes on Anu Tamme palgatulu tulumaksuga maksustatav, kuna ta<br />
viibib seal üle 183 päeva?<br />
Vastused:<br />
Variant a)<br />
1. Sotsiaalmaks: Kuna SKA on väl<strong>ja</strong>stanud lähetatud tööta<strong>ja</strong>le vormi E101, mis tõendab Soome<br />
võimudele, et antud isik on lähetatud tööta<strong>ja</strong>, kes allub <strong>Eesti</strong> sotsiaalkindlustussüsteemile <strong>ja</strong> kelle<br />
palgalt makstakse <strong>sotsiaalmaksu</strong> jätkuvalt <strong>Eesti</strong>s, siis peab <strong>Eesti</strong> tööand<strong>ja</strong> maksma lähetuse a<strong>ja</strong>l<br />
tööta<strong>ja</strong>le makstud palgalt <strong>sotsiaalmaksu</strong> <strong>ja</strong> deklareerima TSD lisal 1 (tööta<strong>ja</strong> jääb <strong>Eesti</strong><br />
residendiks).<br />
2. <strong>Tulu</strong>maks: Kuna Anu Tamm on <strong>Eesti</strong> resident <strong>ja</strong> viibib Soomes lühia<strong>ja</strong>liselt ning Soomes<br />
palgatulu tulumaksuga ei ole maksustatud, siis peetakse väl<strong>ja</strong>maksetelt tulumaks kinni <strong>Eesti</strong>s.<br />
TSD lisa 1<br />
Ees<strong>ja</strong><br />
perekonnanimi<br />
Isikukood<br />
Maksuvaba<br />
tulu<br />
arvestamine<br />
<strong>Tulu</strong>maksu kinnipidamisel<br />
maha arvatud<br />
maksuvaba<br />
tulu summa<br />
elatis<br />
Arvutatud<br />
sotsiaalmaks<br />
Sotsiaalmaksuga<br />
maksustatud<br />
väl<strong>ja</strong>maksed<br />
Kinnipeetud<br />
tulumaks<br />
1 2 3 3 1 3 2 4 5 6<br />
Anu Tamm 000000 X 2000 0 3300 10000 1780<br />
Summa<br />
koodi 01<br />
järgi<br />
Koo<br />
d<br />
Väl<strong>ja</strong>maksed koodide järgi<br />
Summa<br />
Koo<br />
d<br />
Summa<br />
Koo<br />
d<br />
Summa<br />
Kinnipeetud<br />
töötuskindlustusmakse<br />
Väl<strong>ja</strong>maksed,<br />
millelt makstakse<br />
töötuskindlustusmakset<br />
Kinnipeetud kogumispensioni<br />
makse <strong>ja</strong><br />
vanemahüvitiselt<br />
arvutatud<br />
kogumispensioni<br />
makse
7<br />
7 7.1 7.1.1 7.2 7.2.1 7.3 7.3.1 8 9 10<br />
10000 0 0 0 0 0 0 60 10000 200<br />
Variant b)<br />
1. Sotsiaalmaks: Sama, mis punkt a<br />
2 .<strong>Tulu</strong>maks: Kuna Soomes on palgatulu tulumaksuga maksustatud ning Soome maksuhalduri<br />
tõend on olemas, siis väl<strong>ja</strong>makse tegi<strong>ja</strong> ei pea väl<strong>ja</strong>maksetelt tulumaksu kinni.<br />
TSD lisa 1<br />
Ees<strong>ja</strong><br />
perekonnanimi<br />
Isikukood<br />
Maksuvaba<br />
tulu<br />
arvestamine<br />
<strong>Tulu</strong>maksu kinnipidamisel<br />
maha arvatud<br />
maksuvaba<br />
tulu summa<br />
elatis<br />
Arvutatud<br />
sotsiaalmaks<br />
Sotsiaalmaksuga<br />
maksustatud<br />
väl<strong>ja</strong>maksed<br />
Kinnipeetud<br />
tulumaks<br />
1 2 3 3 1 3 2 4 5 6<br />
Anu Tamm 000000 0 0 3300 10000 0<br />
Summa<br />
koodi 01<br />
järgi<br />
Koo<br />
d<br />
Väl<strong>ja</strong>maksed koodide järgi<br />
Summa<br />
Koo<br />
d<br />
Summa<br />
Koo<br />
d<br />
Summa<br />
Kinnipeetud<br />
töötuskindlustusmakse<br />
Väl<strong>ja</strong>maksed,<br />
millelt makstakse<br />
töötuskindlustusmakset<br />
Kinnipeetud kogumispensioni<br />
makse <strong>ja</strong><br />
vanemahüvitiselt<br />
arvutatud<br />
kogumispensioni<br />
makse<br />
7 7.1 7.1.1 7.2 7.2.1 7.3 7.3.1 8 9 10<br />
0 0 0 0 0 0 0 60 10000 200<br />
veebruar 2006
Change language