SA Tartu Ãlikooli Kliinikumi funktsionaalse arengukava I etapp

SA TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUM 

FUNKTSIONAALSE ARENGUKAVA 

I ETAPP 

Tartu 2003

Sisukord 

1. Sissejuhatus .........................................................................................................3 

1.1. Kliinikumi roll eesti meditsiinis ..................................................................3 

1.2. Praegune olukord .........................................................................................3 

1.3. Varasemad arendusprojektid ....................................................................... 3 

1.4. Käesolevaks ajaks tehtud eeltööd ................................................................5 

1.5. 2003 aastal teostatavad eeltööd ...................................................................5 

2. Arengukava eesmärk ...........................................................................................7 

3. Kliinikumi vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed ......................................8 

3.1. Üldandmed ...................................................................................................8 

3.2. Rahvastikunäitajad .......................................................................................8 

4. Kliinikumis osutatavate tervishoiuteenuste analüüs .........................................11 

4.1. Ambulatoorne töö ......................................................................................11 

4.2. Statsionaarne töö ........................................................................................12 

5. Planeeritavad ambulatoorsete külastuste ja voodite vajadus erialade kaupa .....15 

5.1. Aktiivravi ...................................................................................................15 

5.2. Hooldusravi ................................................................................................16 

6. Tervishoiu töötajate vajadus Kliinikumis .........................................................18 

7. Kliinikumi arengukava järkude kirjeldus ..........................................................19 

LISAD: 

1 abc Kliinikumi hooned aastatel 2003, 2007 ja 2015 

2 Arengukavade koostamisel osalejad 

3 Kliinikumi patsientide vood 

4 Lõuna-Eesti elanikkonna sooline ja vanuseline struktuur 

5 Kliinikud ja teenistused Kliinikumis 

6 Kliinikumi tegevusaruanne 2002 aasta tegevuse kohta 

7 Teenusevajaduse prognoos aastani 2007 

8 abc Kliinikumi jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks aastatel 2003, 2007 ja 

2015 

2

Sissejuhatus 

1.1 Kliinikumi roll Eesti meditsiinis 

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 

õppe-ja kliinilise uurimistöö baas, mille ülesandeks on kõrgtasemelise meditsiiniteenuste 

osutamine ning kliiniline õppe- ja teadustegevus kõikidel Eestis praktiseeritavatel 

meditsiinierialadel. Kliinikumiga on seotud enamus eesti arstiteadlastest ning siin viiakse läbi 

konkurentsitult suurem osa Eestis toimuvast kliinilisest teadus- ja arendustööst. Seega ei ole 

Kliinikum pelgalt üks piirkondlikest haiglatest – ainsa Eesti ülikoolihaiglana on Kliinikumi 

positsioon objektiivsetel põhjustel unikaalne ning lause “Kliinikum on eesti meditsiini 

lipulaev” tähendabki eelkõige kohustust tagada arstiabi areng ja jätkusuutlikkus kogu Eesti 

Vabariigis. 

Oluline on ka regionaalpoliitiline aspekt, sest kindlasti oli/on Kliinikum osa sellest 

tasakaalustavast jõust Eesti kui terviku arengus, milleks ajalooliselt oli Tartu koos oma 

Ülikooliga ning mille kaasaegseteks komponentideks näiteks on Ülikool, Kliinikum, Haridusja 

teadusministeerium, Riigikohus ja vangla. Tänapäeval on Kliinikum ka üks suuremaid 

tööandjaid Lõuna-Eestis. 

1.2 Praegune olukord 

Kliinikum tema praeguses vormis (st Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum) asutati 1998. aastal 

Eesti Vabariigi, Tartu Ülikooli ja Tartu linna poolt, kui ühendati Tartu erinevates piirkondades 

asuvad, kokku 1450 voodikohaga, haiglad. Praegu paiknebki Kliinikum Tartus hajutatult ning 

raviteenuseid osutatakse kaheteistkümnes erinevas hoones (vt lisa 8a), millest mõned on 

lootusetult ajale jalgu jäänud, st ei ole kohaldatavad kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele 

(sotsiaalministri 17.02.2002 määrus nr 18 “Haigla liikide nõuded”). Samuti on selline olukord 

ebasoodus logistiliselt, majanduslikult ning kindlasti ka teaduslikust/hariduslikust aspektist, 

sest häiritud on erialadevaheline kommunikatsioon. Vajadus struktuur kaasajastada ning 

hoonestus kompaktsemaks muuta on seega ilmne. 

1.3 Varasemad arendusprojektid 

Alates 1998. aastast on Kliinikumi arendamise eesmärgil teostatud järgnevad projektid: 

Tartu Ülikooli Kliinikumi tasuvuse eeluuring (SOLVE Consulting Managementberatung 

GMBH, 1999) 

Kinnitatud Kliinikumi nõukogu poolt 10.03.1999 

Dokumentatsioon: 

o Final Report. Pre-Feasibility Study for Tartu University Hospital. April 15 th, 1999 

(SOLVE Consulting Managementberatung GMBH, 1999); 

o Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglate eeluuring. Lõpparuanne (lühendatud variant; 

SOLVE Consulting Managementberatung GMBH, 1999) 

Kokkuvõte: 

anti hinnang Lõuna-Eesti tervishoiusüsteemile ning käsitleti süvendatult Kliinikumi 

hoonete, meditsiinivarustuse, investeeringute prioriteetsuse, detsentraliseeritusest 

tingitud diagnostika- ja ravivahendite ebaefektiivse kasutamise ning teenuste 

dubleerimise olukorda; 

prognoositi Kliinikumi voodikohtade tegelikku tulevikuvajadust; 

anti soovitused Kliinikumi lähiaja struktuurimuutuste suhtes; 

töötati välja parameetrid tulevase töökoormuse (tegevuste) teenuste profiili osas; 

3

õhutati maakonnahaiglatega koostöö printsiipe (kvaliteedikontroll, patsientide 

üleviimine, voodikohtade reserv, inimressursside arendamine, informatsiooni 

vahetamise vormid ja struktuurid); 

esitati Kliinikumi funktsionaalseks, ehituslikuks ja tehniliseks uuendamiseks kolm 

põhilist ja kaks lisavarianti ning ligikaudsed investeerimiskulude kalkulatsioonid; 

soovitati Kliinikumi arendamise parim teostatav variant nimetusega 1A, st sisuliselt nn 

green field projekt, mille koosseisus uusehitus (71935 m 2 , 1280 voodit, 56 m 2 /voodi) 

ning vanad hooned L. Puusepa 1a ja Raja 31. Uusehituse maksumuseks hinnati 1,9 

miljard krooni (sh ehituse ja sisustuse maksumus). 

Tartu Ülikooli Kliinikumi tasuvusuuring (Scandinavian Care Consultants ja Sweco 

International AB) 

Kinnitatud Kliinikumi nõukogu poolt 17.10.2001 

Dokumentatsioon: 

o Tartu University Hospital. Feasibility Study. Final Report. September 19, 2001 

o Tartu University Hospital. Feasibility Study. Final Report –Appendices. September 19, 

2001 

o Tartu University Hospital. Drawings. September 19, 2001 

o Tartu Ülikooli Kliinikumi teostatavusuuring. Tegevuskokkuvõte. 19. september 2001 

Kokkuvõte: 

Sisuliselt on tegemist nn green field projektiga, mille kohaselt koondatakse kogu aktiivravi 

uusehitusse arvestusliku üldpinnaga 60 000 m 2 , millele lisandub ~7000 m 2 nn õpetuspinda. 

Hoonekompleksi planeeriti 420 aktiivravi voodit ning 37 nn tehnilist voodit (intensiivravi), mis 

kataks vajaduse eeldusel, et keskmine voodihõive on 90% ning keskmine ravikestus 4 päeva. 

Uusehituse hinnanguline maksumus on ligikaudu 1,435 miljardit krooni (sellest hoone 960 

miljonit ning aparatuur jms 475 miljonit krooni). Lisaks kuuluks Kliinikumi struktuuri veel 

~230 voodikohta renoveeritavas Maarjamõisa haigla peahoones (neist 200 hooldusraviks ning 

30 akuutpsühhiaatriaks); renoveerimise maksumuseks 80-175 miljonit krooni. Uue haigla 

avamisel jätkuks meditsiiniline tegevus Kliinikumi vanadest hoonetest vaid praeguses 

Maarjamõisa haigla peahoones ja praeguses Maarjamõisa Polikliinikus (L. Puusepa 1a). 

Probleemseteks aspektideks on selle projekti juures (1) finantseerimine, sest projekt eeldab 

uusehituse valmimist ühes etapis; (2) meditsiiniliste teenuste tagamine nn üleminekuperioodil 

– aktiivravivoodite arvu vähendamine on küll ratsionaalne strateegia, kuid ülalkirjeldatud 

ulatuses pole see mitmetel objektiivsetel põhjustel lähiaastatel võimalik (vt lõik 5). 

Seetõttu kohustas Kliinikumi nõukogu 2002. aastal juhatust tegelema alternatiividega. 

Käesolevas arengukavas (koostajad vt lisa 2) planeeritakse samuti olulises mahus uusehitust. 

Ka siin on eesmärgiks kogu aktiivravi koondamine ühte kompaktsesse süsteemi, kuid selle 

teostus kavandatakse etapiviisiliselt. Seetõttu muutuvad oluliselt realistlikumaks potentsiaalsed 

finantseerimisskeemid, samuti võimaldab kogu projekti pikem ajatelg paindlikumat 

reageerimist meditsiini üldise arengu käigus toimuvatele muutustele. Esimeses järgus 

koondatakse ~2/3 aktiivravivooditest (sh kõik kirurgilised erialad) kompleksi, mille moodustab 

praegune Maarjamõisa haigla peahoone (L. Puusepa 8) koos kavandatava uusehitusega. 

Meditsiiniline tegevus jätkuks hoonetes N. Lunini 6 (lastekliinik, hematoloogiaonkoloogiakliinik), 

Raja 31 (psühhiaatriakliinik, nahakliinik), J. Kuperjanovi 1/3 (kõrvakliinik, 

silmakliinik), L. Puusepa 6 (sisekliinik), Riia 167 (tuberkuloosi ning nakkusosakonnad, 

hooldusravi), L. Puusepa 1a (polikliinik) ning L. Puusepa 2 (õppetöö ja administratsioon). 

Edasine aktiivravi koondumine toimub järgnevates etappides (vt lõik 7 ja lisad 1b ja 1c). 

4

Kui projekti kogumaksumuseks kujuneks ligikaudu miljard krooni, siis esimene järk tähendab 

ligikaudu 440 miljonilist investeeringut – sellest 340 miljonit ehituseks (L. Puusepa 8 koos 

juurdeehitusega, 20 000 m 2 ) ja ligikaudu 100 miljonit aparatuurile ning sisseseadele. Kliinikum 

saab 200 kaasaegsetele nõuetele vastavat voodikohta. 

Arengukava põhimõtted on heaks kiidetud Kliinikumi nõukogu poolt 29.04.2003. 

1.4 Käesolevaks ajaks teostatud eeltööd 

1.4.1 Kinnistute L. Puusepa 2, 4, 6 ja L. Puusepa 8 geodeetiliste tööde aruanne 

(detailplaneeringu geodeetiline alusplaan; AS K&H Geodeesiabüroo, märts 2002): 

kokku mõõdistati L. Puusepa 2, 4, 6, 8 maa-ala ca 11 ha, uuriti 11 sidekaevu, 180 

kanalisatsioonikaevu, 40 restkaevu, 51 soojakaevu, 32 veekaevu, 13 drenaazikaevu, 

5 hapnikukaevu. 

Töö tulemusena esitati Kliinikumile paberkandjal: 

a. M 1:500 maa-ala plaan, mis kooskõlastatud AS Eesti Gaasi, AS-i Tartu 

Veevärk, Televõrguga; 

b. Maa-aluste tehnovõrkude skeem koos kaevude tehniliste andmetega. 

1.4.2 L. Puusepa 8 hoone põhikonstruktsioonide ülevaatus ja tehnilise seisukorra 

hindamine (AS Tartu Projekt, oktoober 2002): juba 1977.a ja 1984.a 

detailplaneeringutes olid ette nähtud võimalused L. Puusepa 8 haiglakorpustele 

juurdeehituste tegemisteks. Ka kõik hilisemad detailplaneeringud ei muuda 

esialgset ideed juurdeehitusteks (va Nooruse-, Sanatooriumi-, Ravila tänavate ning 

Viljandi mnt vahelise maa-ala detailplaneering ning uue ravikompleksi 

eskiisprojekt). Konkreetsemalt käsitleti antud töös kõikide L. Puusepa 8 korpuste 

põhikonstruktsioonide olukorda. Samuti analüüsiti võimalust C korpusele ühe 

korruse lisamiseks ja B korpuse soklikorruse muutmiseks maapealseks korruseks. 

Olemasolevad korpused on suhteliselt heas seisukorras. Põhikonstruktsioonidest 

vajavad tugevdamist A korpuse trepikoda ja D korpuse nurgapost, viimane neist 

töödest on tänaseks lõpetatud. Ülejäänud põhikonstruktsioonid on heas seisus. C 

korpusele ühe korruse lisamisel tuleb arvestada, et kommunikatsioonid tuleb 

ühendada olemasolevatega ja osaliselt vanad torustikud olemasolevas korpuses 

välja vahetada. Ventilatsioonisüsteemid tuleb ümber ehitada või ehitada 

pealeehitatava korruse tarvis autonoomsed ventilatsioonisüsteemid koos vana osa 

süsteemide ümberehitamisega. Ehituse ajaks tuleb allolevatel korrustel töö peatada. 

Kokkuvõtteks: käesolevas arengukavas planeeritud juurde- ja pealeehitused on 

tehniliselt võimalikud ning funktsionaalselt õigustatud. 

1.5. 2003. aastal teostatavad eeltööd 

1.5.1 Planeeringuala L. Puusepa 2, 4, 6, ja L. Puusepa 8 detailplaneering; 

1.5.2 Keskkonnamõjude hindamine; 

1.5.3 L. Puusepa 2, 4, 6, 8 maa-ala geoloogiline uuring; 

1.5.4 Kliinikumi hoonete täpsustav inventariseerimine; 

1.5.5 Valgustatuse koefitsiendi määramine: tuvastatakse olemasoleva valgustatuse tase 

ning hinnatakse valgustatus pärast varjutatava hoone ehitamist (L. Puusepa 

tänavaga paralleelselt asuv juurdeehitus). Nimetatud hinnangust saab juhinduda 

edasise planeerimise käigus planeeritava hoone korruselisuse, laiuse ja muude 

valgustustingimusi mõjutatavate parameetrite suhtes; 

5

1.5.6 L. Puusepa 8 uusehituste arhitektuurne plaanilahendus (M 1:500); 

1.5.7 Hinnanguline ehitusmaksumuse määramine. 

6

2. Eesmärk 

Käesoleva arengukava eesmärgiks on: 

Kliinikumi vastutuspiirkonna statsionaarse ja ambulatoorse eriarstiabi vajaduste 

prognoosimine aastani 2015 ning vastava ruumivajaduste määratlemine; 

kompaktse aktiivravikompleksi kontseptsiooni väljatöötamine koos uusehituse ja nn 

vanade hoonete funktsionaalse sidumisega; 

Kliinikumi vastutuspiirkonna hooldusravivajaduste prognoosimine aastani 2015 ning 

selleks ruumivajaduste määratlemine. 

7

3. Kliinikumi vastutuspiirkonda iseloomustavad andmed 

3.1 Üldandmed 

Kliinikum osutab raviteenust peamiselt ~ 350 000 elanikuga Lõuna–Eesti piirkonnale (vt lõik 

1.2) ja arvestatavas mahus Ida- ja Lääne-Virumaale ning Pärnumaale (vt lisa 3). Ida-Virumaa 

on Kliinikumile kasvava osatähtsusega partner. Praegu teenindab Kliinikum seda, ligikaudu 

178 000 elanikuga, piirkonda kolmanda etapi raviteenuste osas ligikaudu 50% ulatuses ning 

tulevikuks kavandame Kliinikumi osa olulist suurenemist – sellise prognoosi ratsionaalsust 

kinnitab ka viimaste aastate dünaamika (vt lõik 4 ja lisa 6). 

Teatud erialadel (laste kardiokirurgia, vaskulaarkirurgia, organsiirdamised, luuüdi siirdamine) 

on Kliinikum ainus raviteenuse osutaja kogu Eestis. Vastavalt Eesti haiglavõrgu arengukavale 

ning Kliinikumi tasuvusuuringule jaguneks üldhaigla tasandil meditsiiniteenuste osutamine nii 

nagu näidatud tabelis 1. 

Tabel 1. 

Üldhaigla tasandil raviteenuste osutajad Lõuna-Eestis (Eesti haiglate arengukava, 2002; 

Kliinikumi tasuvusuuring, 2001) 

Haigla Vastutuspiirkonna suurus Kommentaar 

Kliinikum ~ 210 000 Tartu ja Jõgeva maakonnad; 

Põlva maakond osaliselt 

(~2/3)* 

Viljandi haigla ~ 60 000 

Lõuna-Eesti haigla ~ 60 000 Võru maakond; Põlva 

maakond osaliselt (~ 1/3)* 

Valga haigla ~ 35 000 

* Kliinikumi tasuvusuuringu läbiviimisel väljendasid Põlva maakonna tervishoiuametnikud seisukohta, et 

Põlvamaa elanikkonna jaoks domineerib tõmbekeskusena selgesti Tartu ning meditsiiniteenuse osutajana vastavalt 

Tartu Ülikooli Kliinikum (seda seisukohta kinnitab ka viimaste aastate praktika). Alternatiivsed 

vastutuspiirkondade suurused oleksid seega Kliinikumile 220 000 ning Lõuna-Eesti haigla jaoks 50 000 inimest. 

Piirkondliku haigla tasandil meditsiiniteenuste osutamine (nn kolmanda etapi ravi) jaotub 

haiglavõrgu arengukava järgi Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel. Kahepoolsete 

arutelude tulemusena võiks umbes 40% kolmanda etapi ravist toimuda Kliinikumis ja 60% 

Regionaalhaiglas. Nagu eespool märgitud, on Kliinikum seejuures teatud erialadel (n laste 

kardiokirurgia, organtransplantatsioon, luuüdisiirdamine) ainus raviteenuse osutaja Eestis. 

3.2 Rahvastikunäitajad 

Lõuna-Eesti piirkonda, mille tõmbekeskuseks on Tartu, kuuluvad Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, 

Viljandi ja Võru maakonnad. Piirkonnas elab ligikaudu 350 000 inimest. 

Tabelis 2 on esitatud nimetatud maakondade elanike ligikaudsed arvud 2000. aasta 

rahvaloenduse andmetel; täpsemad andmed koos elanikkonna vanuselise ja soolise struktuuriga 

on esitatud joonisel 1 ja lisas 4. 

Tabelis 3 on kirjeldatud Lõuna-Eesti elanike arvu prognoos aastani 2030. Vastavalt sellele võib 

järgmise paarikümne aasta jooksul toimuda elanike arvu oluline vähenemine vanemate 

inimeste arvel. Tabelis 3 esitatud arvud on tuletatud eeldusel, et summaarne sündimuskordaja 

8

aastatel 2001 kuni 2005 on 1,5 ning seejärel 1,6 (tegelik sündimuskordaja aastal 2001 oli aga 

1,34) – seetõttu võib tegelik vähenemine olla isegi suurem. 

Kuigi sisemigratsioon Lõuna-Eestis soosib Tartut, võib kogu Lõuna-Eesti seisukohalt oletada 

pigem negatiivset rändesaldot (tegemist on spekulatsiooniga, sest ametlik statistika on selles 

osas ebatäielik). 

Eelnev viitab selgesti regionaalpoliitiliste abinõude vajadusele ning Tartu Ülikooli Kliinikumi 

arendamine oleks kahtlemata üks sellistest. 

Tabel 2 

Lõuna-Eesti maakondade ja Ida-Virumaa rahvastik (rahvaloendus 2000, Statistikaamet) 

Maakond 

Elanike arv* 

Tartu 149 100 

Jõgeva 38 100 

Põlva 32 300 

Valga 35 500 

Viljandi 57 500 

Võru 39 500 

Ida-Virumaa 177 500 

*Arvud ümardatud sajani 

80000 

70000 

60000 

inimeste arv 

50000 

40000 

30000 

20000 

10000 

0 

0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ 

vanuserühmad 

Joonis 1. Lõuna-Eesti elanikkonna vanuseline struktuur (rahvaloendus 2000, Statistikaamet) 

9

Tabel 3 

Lõuna-Eesti rahvaarvu prognoos aastani 2030 (arvud tuhandetes; Kliinikumi tasuvusuuring, 

2001) 

Vanus (a) Sugu 2000 2015 2030 

0-14 M 37 30 28 

N 35 29 27 

15-24 M 28 24 20 

N 28 23 19 

25-39 M 39 39 34 

N 39 38 33 

40-54 M 32 37 38 

N 35 38 37 

55-64 M 18 19 21 

N 23 22 23 

65+ M 19 14 12 

N 39 23 18 

Kokku 372 336 310 

10

4. Kliinikumis osutatavate tervishoiuteenuste analüüs 

Kliinikumi koosseisu kuulub 17 erialakliinikut, 7 meditsiinilist teenistust ning 12 

mittemeditsiinilist teenistust (vt lisa 5). Tervishoiuteenuseid osutatakse kõikidel eriarstiabi 

erialadel väljaarvatud esmatasandi arstiabi. 

Ambulatoorsed vastuvõtud 

600000 

500000 

400000 

136 155 

142 901 

124 868 

120 023 

123 484 

300000 

200000 

370 002 

358 189 

361 936 

361 032 

365 487 

100000 

0 

1998 1999 2000 2001 2002 

Arstivastuvõtud 

Joonis 2. Ambulatoorsete vastuvõttude arv 1998-2002 

4.1 Ambulatoorne töö 

Hambaarstivastuvõtud 

Viimase viie aasta jooksul on täheldatav arstivastuvõttude mõningane vähenemine (-3%; vt 

joonis 2) – eelkõige on see toimunud hambaarstivastuvõttude arvelt (-12%); eriarstide 

vastuvõttude arv on viimase viie aasta jooksul muutunud vähe (-1%; üldine langustendents nii 

hambaarsti- kui ka eriarstivastuvõttude arvus on täheldatav kogu Eestis). 

Päevastasionaari töö 1998 - 2002 

10000 

9000 

8000 

7000 

6000 

5000 

4000 

3000 

2000 

1000 

0 

9 309 

8 778 

7 525 

7 205 

5 369 

5 050 5 2175 159 

4 467 

2 656 

70 58 69 75 79 

1998 1999 2000 2001 2002 

voodeid 

haigeid 

operatsioone 

Joonis 3. Päevastatsionaar 

Märkimisväärselt on aga Kliinikumis suurenenud päevastatsionaaris ravitud patsientide arv – 

aastatel 1998 - 2002 oli kasv ligikaudu 60%, kusjuures päevastatsionaaris tehtud 

11

operatsioonide arv on nimetatud ajavahemikus rohkem kui kolmekordistunud (vt joonis 3). 

Tulemustega võib igati rahul olla, samas väärib selline raviviis oma ökonoomsuse tõttu 

kindlasti edasiarendamist. Kuna suurema osa sellistest patsientidest moodustab praegu kohalik 

elanikkond (vt joonis 4), on oluline reserv teenusemahu laiendamiseks olemas patsientide 

hotelli rajamise näol – patsientide hotelliga seotud kulude katmise süsteemi olemasolu korral 

(st hotellipäevade finantseerimisel Haigekassa poolt) suureneks päevastatsionaari sobivate 

patsientide arv kaugemate piirkondade arvel. 

Päevastatsionaari ravijuhud 

haigekassa osakondade lõikes 2002.a. 

Eesti 

Haigekassa, 

muud osakonnad 

kokku 

18% 

Omavalitsused, 

ise maksjad 

8% 

Eesti 

Haigekassa, 

Kagu osakond 

12% 

Eesti 

Haigekassa, 

Tartu osakond 

62% 

Joonis 4. Päevastatsionaari ravijuhud haigekassa osakondade lõikes 2002.a 

4.2 Statsionaarne töö 

Iseloomulik on hospitaliseerimiste vähenemine (viimase viie aasta jooksul on statsionaarsete 

haigete arv vähenenud 12%; vt joonis 5), mis osaliselt on põhjustatud ebapiisavast 

lepingumahust Haigekassaga. Samas on patsientide üldarv jäänud üsna stabiilseks, seda 

ambulatoorselt (eeskätt päevastatsionaaris) ravitud patsientide hulga suurenemise tõttu ning 

pigem on hospitaliseerimiste languse olulisemaks põhjuseks ökonoomsemate raviviiside 

kasutuselevõtt. 

Letaalsuse näitaja oli 2002. aastal 1,98 ning viimase viie aasta jooksul selles osas olulisi 

muutusi ei ole. 

Ravitud haiged statsionaaris 

50000 

40000 

42 484 41 157 41 961 

39 232 

37 294 

30000 

20000 

10000 

0 

1998 1999 2000 2001 2002 

Joonis 5. Hospitaliseerimiste arv 1998-2002 

12

Voodihõivele on olnud iseloomulik U kujuline dünaamika (vt joonis 6) – ebaefektiivseimad 

olid aastad 1999 ja 2000, viimastel aastatel on aga toimunud oluline paranemine ning praegu 

on see näitaja ~80% (aastal 2001 oli voodihõive Kliinikumis ~76,5%, Eestis keskmiselt 

68,4%). Ligikaudu 80%-line voodihõive on Kliinikumi-taolise aktiivravihaigla jaoks ka 

optimaalne, sest nii on tagatud erakorraliste haigete hospitaliseerimine. 

Voodihõive 

100.0 

90.0 

80.0 

70.0 

60.0 

50.0 

40.0 

30.0 

20.0 

10.0 

0.0 

79.7 

80.35 

76.53 

72.1 69.8 

1998 1999 2000 2001 2002 

Joonis 6. Voodihõive 1998-2002 

Keskmine ravikestvus (vt joonis 7): Statistikaameti andmetel on keskmine ravikestvus 

Kliinikumis olnud viimastel aastatel Eesti madalaim (nt 2001. aastal Kliinikumis 7,5 päeva, 

kogu Eestis keskmine 8,7). 2002. aastaks vähenes keskmine ravikestus Kliinikumis 7,1 päevani 

(vt joonis 7), kusjuures see näitaja sisaldab ka andmeid kopsutuberkuloosi, psühhiaatria ning 

pikaravi osakondadest. Nimetatud erialade arvutustest väljajätmisel saame 2002. aasta 

keskmiseks ravikestuseks Kliinikumis 6,0 päeva (kirurgilistel erialadel 5,7 päeva). Paralleelselt 

keskmise ravikestuse vähenemisega on vähenenud ka aktiivravivoodikohtade arv – ligikaudu 

450 voodi võrra viimase 5 aasta jooksul ning on saavutanud praeguseks stabiilse taseme, 

milleks on ligikaudu 950 aktiivravivoodit. 

Keskmine ravikestvus 

10 

9 

8 

7 

6 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

8.3 

7.9 

7.5 

7.3 

7.1 

1998 1999 2000 2001 2002 

Joonis 7. Keskmine ravi kestus Kliinikumis 

13

Kliinikumi leping Haigekassaga on kolme aasta jooksul suurenenud rahalises mahus ligikaudu 

26%. Piirkondade osakaal on seejuures püsinud küllaltki stabiilsena, oluline lepingumahu 

suurenemine (44%) on aga toimunud Ida-Virumaal. Selline ulatuslik muutus on tingitud nii 

majanduslikest ja regionaalpoliitilistest faktoritest sealses piirkonnas kui ka Kliinikumi 

aktiivsest tegevusest kohapeal – alates 2002.a algusest osutavad Kliinikumi arstid 

ambulatoorseid ja päevakirurgilisi raviteenuseid kolme eriala osas (vaskulaarkirurgia, 

oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia) piirkonnas kohapeal. Üldise tendentsina võib välja tuua 

Kliinikumi vastutuspiirkonna mõõdukat kuid järjekindlat suurenemist. 

Tervishoiuteenuste detailsem analüüs on esitatud lisas 6. 

14

5. Planeeritavad ambulatoorsete külastuste ja voodite vajadus erialade 

kaupa 

5.1 Aktiivravi 

Teenusevajaduse prognoos aastaks 2007 on saadud viimase 5 aasta suundumuste (vt lõik 4 ja 

lisa 6) ekstrapoleerimisel ning esitatud lisas 7. Kliinikute ja erialade lõikes esitatakse järgmised 

andmed: hospitaliseeritud haigete arv ühe aasta kohta, keskmine ravikestvus, vastav 

voodipäevade arv aastas. Samuti on antud prognoosid päevastatsionaari tegevusest ning 

ambulatoorsete visiitide arvust. Nimetatud andmed on seostatud vastavate hoonetega (vt tabeli 

esimene tulp) nii, nagu kliinikud ja erialad hakkavad paiknema pärast arengukava I etapi 

realiseerimist (vt allpool arengukava etappide kirjeldus). 

Eeldusel, et keskmine voodihõive on 80%, on erialade lõikes tuletatud ka vajalik voodikohtade 

arv vastavalt valemile: 

VOODITE VAJADUS = (N h x ALOS) / (365 x BO) 

N h - hospitaliseerimiste arv aastas 

ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus 

BO (bed occupancy) - voodihõive (vt lisa 6) 

Aktiivravivoodite koguarvuks saadakse nii ~980, mis arvestades demograafilistest põhjustest 

tingitud vajaduse mõningast vähenemist aastaks 2015 (vt allpool), on kooskõlas Eesti haiglate 

arengukavaga (2002). Võrreldes varasema Kliinikumi tasuvusuuringuga (2001) ilmneb aga 

oluliselt suurem nn mittepsühhiaatriliste ja mittetuberkuloossete aktiivravivoodite vajadus – 

840 vs 450. Põhjuseks on oluliselt karmimad eeldused Kliinikumi tasuvusuuringus, kus 

keskmiseks voodihõiveks eeldati 90% ning keskmiseks ravikestvuseks 4 päeva. 

Peame siiski realistlikumaks lähtuda prognoosides mõnevõrra madalamast, st ~ 80% 

protsendilisest keskmisest voodihõivest, sest nagu eelnevalt diskuteeritud (vt lõik 4.2), on 

selline näitaja optimaalne tagamaks nii plaaniliste kui ka erakorraliste haigete ravi. Samuti 

eeldame mõnevõrra pikemat keskmist ravikestvust. Nimelt on Kliinikumis ainult akuutraviga 

tegelevate erialakliinikute arvestuses keskmiseks ravikestvuseks praegu ~6 päeva (vt lõik 4.2) 

ning reservid selle näitaja oluliseks vähendamiseks lähemas tulevikus puuduvad. Vastavalt 

sellele ei saa prognoosida tulevikuks ka olulist voodikohtade arvu langust võrreldes tänase 

olukorraga. Eeldusel, et keskmine voodihõive on 80% ning keskmine ravikestvus 6 päeva, 

saame ka nn rootsi metoodikat kasutades (st prognoos Stockholmi baasandmete ehk nn 

benchmark’ide alusel) mittepsühhiaatriliste ja mittetuberkuloossete akuutvoodikohtade 

vajaduseks 824. Seega annab erinevate metoodikate kasutamine sarnase tulemuse, mis 

omakorda suurendab oluliselt tõenäosust, et prognoos on adekvaatne. 

Aastaks 2015 prognoosime siiski aktiivravi voodikohtade üldist vähenemist seoses 

populatsiooni vähenemisega (vt 3.2); samuti on võimalik, et selleks ajaks rakendub patsientide 

hotelliga seotud kulude katmise süsteem, mis samuti vähendab aktiivravivoodite vajadust 

päevastatsionaari osakaalu suurenemise arvelt. Vabanevat ressurssi saab seejuures kasutada 

hooldusraviks, mille vajadus eeldatavasti suureneb (vt allpool). 

15

5.2 Hooldusravi 

Järgnev hinnang pärineb varasemast Kliinikumi tasuvusuuringust (2001) ning viitab Lõuna- 

haiglate ja hooldekodude patsientide/residentide talitlusliku seisundi uurimusele nn RAI- 

Eesti 

instrumendi (resident assessment instrument) abil. Uuring viidi läbi 2001. aasta mais 

Kliinikumi tasuvusuuringu raames. Ühe nädala jooksul määrati kokku 1710 hooldekodus, 

pikaraviasutuses või vaimse tervise asutuses viibiva inimese funktsionaalne seisund. 

Talitluslikult selgus füüsiliste funktsioonide sõltuvuse väga madal määr: 80% hoolealustest 

olid söömisel iseseisvad, 70% suutsid iseseisvalt voodist toolile istuma tõusta ja sama suur 

hulk oli neid, kes suutsid urineerimist kontrollida; 10% vajas tualeti kasutamisel vaid 

minimaalset abi. 

Rootsi kogemusele toetudes järeldas konsultant (Scandinavian Care), et enamik Eestis pikaravi 

asutustes viibijatest ei oleks Rootsis õendushoolduskeskustes – nende hooldus oleks enamikel 

juhtudel toimunud kodus. 

Samal viisil hinnati ka 1444 mittepsühhiaatriahaigla patsienti. Keskmine asutuses viibimise 

pikkus vastuvõtust hinnangu andmiseni oli 15 päeva. Ainult 10% patsientidest oli haiglas üle 

30 päeva. Ilmnes, et 10–15% kogu voodipäevadest on “mittevajalikud” voodi kinnihoidmise 

päevad. Enamik patsiente tuli kodust ja enamik kavatses koju tagasi minna, kuid mõningase 

sotsiaalabi (koduse abi) lisandumisega. 

Kokkuvõttes järeldati, et 80-85% Eesti pikaraviasutuste patsientidest ei ole meditsiiniliselt 

sõltuvad või on seda minimaalselt. Enamik vajab vaid sotsiaalhooldust. Selliseid patsiente 

tuleks hooldada nende kodudes, kui seda võimaldaksid elamistingimused ja 

hooldusprogrammid. 

Lõuna-Eesti vajadust pikaravi järele hinnati kahel viisil: (1) Stockholmi baasandmetega 

võrdlemise teel ja (2) eespool kirjeldatud patsientide/residentide talitlusliku seisundi hinnangu 

põhjal: 

1) võrdlemine Stockholmi baasandmetega: hospitaliseerimine pikaravivooditesse moodustab 

Stockholmis 13% hospitaliseerimiste arvust II ja III etapi ravi vooditesse. Keskmine ravi 

kestvus on ligikaudu 30 päeva pikaravi puhul versus 4 päeva II ja III etapi ravi korral 

mittevanuritel. 

Kuna II ja III etapi hospitaliseerimiste prognoositud number Lõuna-Eestis on ligikaudu 46 500 

hospitaliseerimist aastas (vt lisa 4 ja Tartu University Hospital Feasibility Study), oleks 

pikaravi hospitaliseerimiste arv aastas ligikaudu 6500. 35 päevase keskmise ravikestuse korral 

tähendab see 212 000 voodipäeva aastas, mis omakorda 90%-lise keskmise voodihõive korral 

tähendab vajadust 650-ks mittepsühhiaatriliseks pikaravivoodiks Lõuna-Eestis. 

2) hooldusravivoodite vajadus Lõuna-Eesti haiglate patsientide ja hooldekodude 

residentide talitusliku seisundi uuringu alusel: nagu eespool kirjeldatud, hõlmas uuring 

1710 hooldekodude residenti (st valdava enamuse Lõuna-Eesti hooldekodude residentidest). 

Neist ligikaudu 40% olid peamiselt psühhiaatriliste probleemidega patsiendid. Ülejäänud 

ligikaudu 60% olid pikaravi või hooldust vajavad inimesed, kellest omakorda 70-80% olid 

toitumise, liikumise, tualeti kasutamise aspektidest suhteliselt heas funktsionaalses seisundis. 

Need ligikaudu 600 inimest nn meditsiinilist pikaravi seetõttu ei vajaks. Toodud arvud viitavad 

ligikaudu 425 pikaravi voodi vajadusele. 

Lisaks võib pikaravipatsientideks lugeda ligikaudu 10% uuringus osalenud Lõuna-Eesti 

haiglate 1444 mittepsühhiaatrilisest patsiendist – seega vajadus veel ligikaudu 150-ks pikaravi 

voodiks. 

16

Seega andsid mõlemad hindamisviisid sarnase tulemuse ja osutasid vajadusele kasutada 

Lõuna-Eestis veidi üle 600 voodi. Vastavalt erinevate maakondade elanike arvule võib need 

voodikohad jagada nagu näidatud tabelis 8. 

Tabel 8 

Hooldusravivoodite vajadus Lõuna-Eesti maakondades 

Tartu- Jõgeva- Põlva- Valga- Viljandi Võru- Kokku 

maa maa maa maa -maa maa 

Elanikke* 150 000 38 000 32 000 36 000 58 000 40 000 354 000 

Voodikohti 250 65 55 60 100 70 600 

* rahvaloendus 2000, Statistikaamet 

Tartu maakonnas osutatakse hooldusravi lisaks Tartule ka Rõngus ja Võnnus, kuid kuna 

enamik (ligikaudu 70%) Tartumaa eakatest inimestest elab Tartus, peaks ka enamus 

hooldusravi ressurssidest paiknema siin. Lähemateks aastateks planeerime Kliinikumi 75 

hooldusravi voodit (hakkavad paiknema Riia 167 hoones), kuid tulevikus tõenäoliselt vajadus 

selliste voodikohtade järele oluliselt suureneb – aastaks 2015 planeerime seetõttu Kliinikumi 

155 hooldusravi ja geriaatrilist voodit, nii nagu see on kavandatud ka haiglate arengukavas. 

17

6. Tervishoiutöötajate vajadus Kliinikumis 

Andmed Kliinikumi personali viimase kolme aasta dünaamikast on esitatud lisas 6. 

Uue struktuuri tekkimise korral avaldab tegevuse koondamine kompaktsemasse hoonestusse 

mõju ka personalivajadusele, eriti ööpäevaringselt töötavate teenistuste osas, mis praeguse 

killustatuse tõttu töötavad dubleeritult (erakorraline meditsiin, intensiivravi, 

operatsiooniteenistus jms). 

Vajadus arstide järele võib veidi väheneda, seda eriti anestesioloogide osas. Vajaduse 

vähenemist võib hinnata kuni 10%-le anestesioloogide puhul ning muude erialade korral 

ligikaudu 5%-le. Ka õdede vajadus akuutravi osas võib väheneda 5-10% ulatuses, hooldajate 

puhul aga vajaduse vähenemist ei prognoosita. Samuti on vajalik õenduspersonali kompetentsi 

tõstmine ning mitmete spetsialiseeritud õenduserialade arendamine (anestesioloogiaõed, 

pikaraviõed jms). 

Tervishoiutöötajate vajaduse ja koolitustellimuse planeerimise prognoos langeb kokku 

tendentsidega, mis on esitatud “ Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002 ” erialade arengukavade 

lisades 12, 13. 

18

7. Arengukava järkude kirjeldus 

I järk (2004 – 2007) (vt lisa 8a) 

Eesmärgiks on nn kirurgiliste erialade (sh ka intensiivravi, erakorraline meditsiin, neuroloogia 

ja neurokirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi) koondamine kompaktsesse struktuuri, mille 

moodustavad praegune Maarjamõisa haigla peahoone (L. Puusepa 8) koos sellega seonduvate 

uusehitustega (kogupinnaga 20 000 m 2 ). Uutesse korpustesse tulevad naistekliinik, närvikliinik 

ja hematoloogia-onkoloogia kliiniku kirurgia osakond. Samuti tehakse siia uue 

operatsioonibloki esimene järk ning intensiivravioskonna esimene järk. Nn vanadest hoonetest 

jätkub meditsiiniline tegevus hoonetes L. Puusepa 6, N. Lunini 6, J. Kuperjanovi 1/3, 

Vallikraavi 10, Raja 31, Riia 167 ning L. Puusepa 1a. Ambulatoorne eriarstiabi toimub 

peamiselt L. Puusepa 1a-s, kuid osalt ka uues ravikompleksis. L. Puusepa 2-s hakkavad 

paiknema õpperuumid ja administratsioon. 

I järgu maksumuseks on planeeritud ~440 miljonit EEK (340 miljonit ehituseks ning 100 

miljonit aparatuurile ja sisseseadele). Tuginetud on “ Eesti Haiglavõrgu Arengukava 2002” 

prognoositud üldpinnastandardile ja ehitusmaksumusele (AK Hinvest), lisa 9, milles 

Kliinikumile ehitatava akuutpinna ehitushind on prognoositud 17 000 kr/m 2 . 

II järk ( 2007-2009) (vt lisa 8b) 

Eesmärgiks on: 

1) rajada kaasaegne kiiritusravi keskus ning tuua esimeses järgus loodud uude kompleksi 

kokku seni killustatud kliinikud: st liituvad hematoloogia-onkoloogia kliiniku 

hematoloogia ja intensiivkemoteraapia osakond ning onko- ja radioteraapia osakond 

(hematoloogia-onkoloogia poolt vabastatud pinda N. Lunini 6-s saab lastekliinik 

kasutada neonatoloogia laiendamiseks); 

2) koondada ambulatoorne eriarstiabi ning päevastatsionaar L. Puusepa 1a-st vastava 

erialakliiniku juurde uude kompleksi. 

Selleks ehitatakse eelnevatega seonduv uus korpus kogupinnaga ~10 000 m 2 . Seejuures viiakse 

lõpule ka uue intensiivravi ja operatsioonibloki väljaehitus ning praeguse operatsioonibloki alt 

vabanevat pinda L. Puusepa 8 B korpuses kasutataksegi ambulatoorseks tegevuseks ning 

päevastatsionaariks. L. Puusepa 8-sse koondatakse ka meditsiinilised tugiteenused (ühendlabor, 

vereteenistus, radioloogiateenistus). 

Vanadest hoonetest peavad meditsiinilisse kasutusse jääma L. Puusepa 6 (sisekliinik), N. 

Lunini 6 (lastekliinik), Raja 31 (psühhiaatriakliinik ja nahakliinik), Riia 167 (nakkushaiguste 

osakond, tuberkuloosiosakond, statsionaarse taastusravi, järelravi ja hooldusravi osakonnad) 

ning L. Puusepa 1a (perearstid, taastusravi, stomatoloogiakliinik – tuuakse üle ka praegu 

Raekoja plats 6 hoones toimuv ambulatoorne tegevus). II järgus tuleb luua ka ühendus 

lastekliiniku (N. Lunini 6) ja uusehituse kompleksi vahel. 

III järk (2011-2015) (vt lisa 8c) 

Eesmärgiks on uusehituse näol funktsionaalselt ja füüsiliselt siduda eelmistes järkudes loodud 

ravikompleksiga ka lastekliinik (N. Lunini 6-st), sisekliinik (L. Puusepa 6-st), kõrvakliinik ja 

silmakliinik (mõlemad J. Kuperjanovi 1/3-st). Vastavalt nende erialade voodikohtade 

vajadusele ja ambulatoorsele tegevusele (vt lisa 7) on selleks vajalik uusehitus kogupinnaga 

~ 20 000-25 000 m 2 . 

19

Vanadest hoonetest peab meditsiiniline tegevus jätkuma Raja 31 (psühhiaatriakliinik ja 

nahahaiguste kliinik), Riia 167 (nakkushaiguste osakond, tuberkuloosiosakond, statsionaarse 

taastusravi, järelravi ja hooldusravi osakonnad) ja L. Puusepa 1a (hambapolikliinik ja 

perearstid). L. Puusepa 2 ja 6 leiavad kasutamist administratiiv- ja õppehoonetena, N. Lunini 6 

pansionaadi ja patsientide hotellina. 

Selle järgu lõpuleviimisel tekib Maarjamõisa piirkonda kompaktne meditsiinilinnak – uus 

Tartu Ülikooli Kliinikum. 

20

Lisa 1a 

KLIINIKUTE PAIKNEMINE HOONETES 2003. A 

Lossi 36 

Naistekliinik 

54 voodit 

J. Kuperjanovi 1/3 

Silmakliinik 10 voodit 

Kõrvakliinik 22 voodit 

V 

Oru 3 

Ühendlabor 

Rendipinnad 

õ 

Vallikraavi 7/9/10 

Hematoloogiaonkoloogia 

kliinik 

44 voodit 

Lina 4 

Sisekliiniku 

nakkushaiguste 

osakond 

8 voodit 

Raekoja plats 6 

Stomatoloogiakliiniku 

suu- ja hambahaiguste, 

lastestomatoloogia ja 

suukirurgia osakonnad 

Lina 6 

Spordimeditsiinija 

taastusravi 

kliiniku taastusravi 

osakond 

10 voodit 

Ilmatsalu 46 

Lastekliiniku 

laste ja 

noorukite 

arendus-ja 

taastusravi 

keskus 

Lina 8 

Hematoloogiaonkoloogia 

kliiniku 

radioteraapia 

osakond 

10 voodit 

L. Puusepa 1a 

Amb. eriarstiabi, 

perearstid, 

Administratiivsed 

teenistused 

L. Puusepa 2 

Närvikliinik 

55 voodit 

Anest.-intensiivravi 

kliinik 8 voodit 

L. Puusepa 6 

Sisekliinik 

50 voodit 

L. Puusepa 8 

Kardioloogiakliinik 75 voodit 

Kopsukliinik 22 voodit 

Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinik 39 voodit 

Kardiovaskulaar-torakaalkirurgia kliinik 60 voodit 

Kirurgiakliinik 95 voodit 

Stomatoloogiakliinik 10 voodit 

Traumatoloogia- ja oprtopeedia kliinik 70 voodit 

Sisekliiniku nefroloogia osakond 16 voodit 

N. Lunini 6 

Lastekliinik 70 voodit 

Hematoloogia-onkoloogia 

kliiniku hematoloogia osakond 18 

voodit 

Anestesioloogia- ja intensiivravi 

kliiniku lasteintensiivravi 

osakond 9 voodit 

Riia 167 

Kopsukliiniku kopsutuberkuloosi 


Spordimeditsiini- ja taastusravi 

kliiniku hooldusosakond 

36 voodit, 

järelravi osakond 20 voodit 

Raja 31 

Psühhiaatriakliinik 91 

voodit 

Nahahaiguste kliinik 

32 voodit 

21

Lisa 1b 

KLIINIKUTE PAIKNEMINE HOONETES 2007.A 

Vallikraavi 7/9/10 

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkoradioteraapia 


J. Kuperjanovi 1/3 

Silmakliinik 10 voodit 

Kõrvakliinik 22 voodit 



suu- ja hambahaiguste, 

lastestomatoloogia ja 

suukirurgia osakonnad 

L. Puusepa 1a 

Amb. eriarstiabi, 

perearstid, 


teenistused 

L. Puusepa 2 


üksused, õppetöö 

L. Puusepa 6 

Sisekliinik 50 voodit 

L. Puusepa 8 

Kardioloogiakliinik 85 voodit 

Kopsukliinik 25 voodit 

Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinik 39 voodit 

Kardiovaskulaar-torakaalkirurgia kliinik 65 voodit 

Kirurgiakliinik 105 voodit 

Stomatoloogiakliinik 10 voodit 

Traumatoloogia- ja oprtopeedia kliinik 70 voodit 

Sisekliiniku nefroloogia ja hemodialüüsi osakond 15 voodit 

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkokirurgia osakond 25 voodit 

Närvikliinik 55 voodit 

Naistekliinik 54 voodit 

e 

2 

0 

N. Lunini 6 

Lastekliinik 72 voodit 

Hematoloogia- 

kliiniku 

onkoloogia 

hematoloogia osakond 

19 voodit 

Riia 167 

Kopsukliiniku kopsutuberkuloosi 



kliiniku taastusravi ja järelravi 

osakond 30 voodit, 

hooldusraviosakond 75 voodit 

Sisekliiniku nakkushaiguste 


Raja 31 

Psühhiaatriakliinik 

98 voodit 


32 voodit 

22

Lisa 1c 

KLIINIKUTE PAIKNEMINE HOONETES 2015. A 

L.Puusepa 1a 

Perearstid 

Spordimeditsiini- ja 

taastusravi kliiniku 

ambulatoorse taastusravi 

osakond 


ambulatoorne hambaravi 

L.Puusepa 2 


üksused 

Õpperuumid 

Arhiivid 

N.Lunini 6 

Patsientide hotell 

L.Puusepa 6 

L.Puusepa 2 

Administratiivsed üksused 

Administratiivsed Õpperuumid üksused 

Õpperuumid 

Arhiivid 

L.Puusepa 8 ja uus hoonete kompleks 

Kardioloogiakliinik 

Närvikliinik 

Kopsukliinik 

Lastekliinik 

Anestesioloogia- ja intensiivravi kliinik 

Naistekliinik 

Kardiovaskulaar-torakaalkirurgia kliinik 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik 

Kirurgiakliinik 

Stomatoloogiakliinik 

Traumatoloogia- ja oprtopeedia kliinik 

Sisekliinik 

Riia 167 

Kopsukliiniku tuberkuloosi osakond 

Sisekliiniku nakkushaiguste osakond 


kliiniku taastus/järelravi/hooldusravi 

osakonnad 

Raja 31 



23

Lisa 2 

ARENGUKAVA KOOSTAMISEL OSALESID 

SOLVE Consulting Managementberatung GMBH (Austria) ja Scandinavian Care Consultants 

AB ja SWECO International AB (Rootsi) ekspertide poolt koostatud Kliinikumi arengukavade 

valmimisele aitasid kaasa töögrupid kõikidest kliinikutest ja teenistustest. 

I. Kliinikumi kliinikute ja teenistuste arendusgrupid, 23. jaanuar 2001. 

A. Kliinikumi juhatus 

Jaanus Pikani juhatuse esimees kuni veebruar 2002.a. 

Urmas Siigur juhatuse esimees alates veebruar 2002.a. 

Raul Talvik ülemarst, juhatuse liige 

Mart Einasto juhatuse liige 

Malle Keis juhatuse liige 

Jaano Uibo juhatuse liige 

B. Kirurgiadivisjon 

Anestesioloogia-intensiivravi kliinik 

Joel Starkopf kliiniku juhataja 

Ago Kõrgvee kliiniku direktor 

Jüri Samarütel dotsent 

Meeli Solnik kliiniku ülemõde 

Silver Sarapuu üldintensiivravi osakonna juhataja 

Andrs Sell anestesioloogiaosakonna juhataja 

Aino Tõniste onkoanestesioloogia osakonna juhataja 

Illimar Sults neuroanestesioloogia osakonna juhataja 

Tuuli Metsvaht lasteintensiivravi osakonna juhataja 

Jüri Vahtramäe pulmonoloogilise anestesioloogia osakonna juhataja 

Tiiu Duglas günekoloogilise anesteesia osakonna juhataja 

Aleksander Sipria mvanemassistent 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik 

Hele Everaus kliiniku juhataja, professor 

Peeter Padrik direktor 

Viia Viirsalu ülemõde 

Marju Hein hematoloogia osakonna juhataja 

Ain Kaare intensiivkemoterapia osakonna juhataja 

Andrus Arak I kirurgia osakonna juhataja 

Inge Vaasna II kirurgia osakonna juhataja 

Margit-Maie Marjamägi radioteraapia osakonna juhataja 

Kardiovaskulaar-torakaalkirurgia kliinik 

Andres Pulges kliiniku juhataja, dotsent. 

Anita Priks kliiniku ülemõde 

Sandor Subo torakaalkirurgia osakonna juhataja 

Enn Rebane vaskulaarkirurgia osakonna juhataja 

Mati Ress kardiokirurgia osakonna juhataja 

Sirje Hint vaskulaarkirurgia osakonna vanemõde 

24

Pille Org torakaalkirurgia vanem õde 

Anu Isküll kliiniku sekretär 

Jüri Lieberg vaskulaarkirurg 

Toomas Aro kardiokirurg 


Ants Peetsalu kliiniku juhataja, professor 

Karina Lõhmus kliiniku ülemõde 

Urmas Lepner üldkirurgia ja plastilise kirurgia osakonna juhataja, dotsent 

Toomas Väli abdominaalkirurgia osakonna juhataja, dotsent 

Gennadi Timberg uroloogia osakonna juhataja 

Karin Varik lastekirurgia osakonna juhataja 

Toomas Tikk ambulatoorse kirurgia osakonna juhataja 

Ülle Kirsimägi majandusspetsialist 

Kaia Linkberg kliiniku sekretär 

Kõrvakliinik 

Mart Kull kliiniku juhataja, professor 

Marika Tamm kliiniku ülemõde 

Raivo Ani kirurgia osakonna juhataja 

Katrin Kruustük kuulmis-kõnestamiskeskuse juhataja kt. 

Naistekliinik 

Helle Karro kliiniku juhataja, professor 

Aivar Ehrenberg direktor 

Kersti Jüriado kliiniku ülemõde 

Ursula Klaar naistenõuandla juhataja 

Ülle Kadastik günekoloogia osakonna juhataja 

Fred Kirss sünnitusosakonna juhataja 

Pille Soplepmann arstide esindaja 

Närvikliinik 

Toomas Asser kliiniku juhataja, professor 

Jaan Eelmäe direktor, neurokirurgia osakonna juhataja 

Riina Tiido ülemõde 

Merike Lüüs neuroloogia osakonna juhataja 

Sulev Haldre neurokirurg 

Silmakliinik 

Pait Teesalu kliiniku juhataja. 

Reet Kuiv statsionaarse osakonna juhataja 

Imbi Kuus ambulatoorse osakonna juhataja 

Triin Karusaar ülemõde 

Stomatoloogia kliinik 

Edvitar Leibur kliiniku juhataja, professor 

Taavo Seedre direktor, dotsent 

Ene Kuldmets ülemõde 

Mare Saag dotsent 

Rita Nõmmela lasteosakonna juhataja , dotsent 

25

Olev Salum dotsent 

Aili Tuhkanen suukirurgia osakonna juhataja 

Peeter Müürsepp näo-lõualuukirurgia osakonna juhataja 

Jan Orn suu ja hambahaiguste os.juh. 

Traumatoloogia-ortopeedia kliinik 

Tiit Haviko kliiniku juhataja, professor 

Aivar Pintsaar direktor 

Marika Kõiv ülemõde 

Toomas Tein traumatoloogia osakonna juhataja 

Aare Märtson ortopeedia osakonna juhataja 

Merike Šeffer ambulatoorse osakonna juhataja 

C. Sisedivisjon 

Kardioloogiaklinik 

R. Teesalu kliiniku juhataja 

M. Uusküla kliiniku direktor 

Ü. Soopõld erakorralise kardioloogia osakonna juhataja 

R. Kolk kardioloogia I osakonna juhataja 

M. Viigimaa kardioloogia II osakonna juhataja 

K. Karu kliinilise füsioloogia osakonna juhataja 

S. Noodla ambulatoorse osakonna juhataja 

R. Paju arst-õppejõud 

M. Meus ülemõde 

Kopsukliinik 

Alan Altraja kliiniku juhataja 

Kaljo Mitt kliiniku direktor 

Sulev Meriste pulmonoloogia osakonna juhataja 

Rain Jõgi vastuvõtu- ja diagnostika osakonna juhataja 

Manfred Danilovits kopsutuberkuloosi osakonna juhataja 

Kersti Viitkarm ülemõde 

Marget Savisaar arst-õppejõud 

Kai Vink 

Lastekliinik 

Tiina Talvik lastekliiniku juhataja, professor 

Iisi Saame direktor 

Ülle Pant ülemõde 

Anne Ormisson neonatoloogiaosakonna juhataja 

Heli Grünberg üldpediaatriosakonna juhataja 

Siiri Torm ägedate infektsioonide osakonna juhataja 

Maire Vasar allergiahaiguste keskuse juhataja 

Tiina Stelmach taastusravi keskuse juhataja 

Anu Sööt neuroloogia- ja neurorehabilitatsioonikeskuse juhataja 

Marje Kleemann vastuvõtuosakonna juhataja 

Marika Kirss ambulatoorse osakonna juhataja 

Margit Närska Tartu Arstide Liidu usaldusisik 

Jaana Retpap Lastekliiniku Keskastmetöötajate Kutseliidu usaldusisik 

26

Oivi Uibon arst- õppejõud 

Heili Varendi arst-õppejõud 

Anneli Beilmann arst-õppejõud 

Aare Toon majandusjuhataja 


Helgi Silm kliiniku juhataja, professor 

Sirje Kaur ambulatoorse osakonna juhataja 

Maire Karelson statsionaarse osakonna juhataja 

Tiiu Kõrran ülemõde 


Veiko Vasar kliiniku juhataja, professor 

Reet Tohvre kliiniku ülemõde 

Peeter Jaanson I akuutosakonna juhataja 

Jelena Müürsepp II akuutosakonna juhataja 

Tiina Agan depressiivsete, neurootiliste ja sõltuvushäirete osakonna juhataja 

Jakov Slik osakonnajuhataja 

Inna Lindre osakonnajuhataja 

Leila Tähnas vanemõde 

Seila Solovjova vanemõde 

Svea Äro vanemõde 

Kersti Kalda vanemõde 

Moonika Soots vanemõde kt. 

Anu Aluoja kliiniline psühholoog 

Enna Ester arst-õppejõud 

Sisekliinik 

Margus Lember sisekliiniku juhataja, professor 

Toomas Kutsar sisekliiniku direktor 

Riina Salupere gastroenteroloogia osakonna juhataja, dotsent 

Riina Kallikorm reumatoloogia osakonna juhataja, dotsent 

Ene Anijalg sisehaiguste osakonna juhataja 

Ingrid Kull ambulatoorse osakonna juhataja 

Toomas Podar endokrinoloogia osakonna juhataja 

Matti Maimets nakkushaiguste osakonna juhataja dotsent 

Eino Sinimäe nefroloogia osakonna juhataja 

Agu Tamm laborimeditsiini, professor 

Siivi Nummert sisekliiniku ülemõde 

Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik 

Jaak Maaroos kliiniku juhataja 

Rein Kuik kliiniku direktor 

Külli Uibo kliiniku ülemõde 

Maire Audova ambulatoorse osakonna juhataja 

Viive Utso statsionaarse osakonna juhataja 

Sirje Vaasa järelravi osakonna juhataja 

Margus Mustimets liikumisravi spetsialist 

Aet Lukmann arst-õppejõud 

Inge Rääsk sekretär 

27

Aleksandra Tsopatalo ambulatoorse osakonna vanemõde 

D. Meditsiinilised teenistused 

Radioloogiateenistus 

Margus Ulst radioloogiateenistuse direktor 

Heldi Vatman ülemõde 

Toomas Hermlin angiograafia osakonna juhataja 

Vladimir Järv radioloog 

Triin Kasesalu radioloogiaõde 

Meelis Leht radioloog 

Mare Lintrop maarjavälja radioloogia osakonna juhataja 

Rein Raudsepp radioloog 

Vello Sõgel maarjamõisa radioloogia osakonna juhataja 

Sulev Ulp kesklinna radioloogia osakonna juhataja 

Kai Ulst isotoopdiagnostika osakonna juhataja 

Patoloogiateenistus 

Andres Kulla patologiateenistuse direktor 

Piret Mängel ülemlaborant 

Helgi Saar Toome patoloogia osakonnajuhataja 

Küllike Mugra Toome osakonna patoloog 

Liina Kiho Maarjamõisa osakonna patoloog 

Tiina Kirss Toome osakonna histoloogialaborant 

Ühendapteek 

Irja Uiboleht ühendapteegi direktor 

Malle Määrmann maarjamõisa osakonna juhataja 

Mari Kand haruapteekide osakonna juhataja 

Silvia Zirel ostujuht 

Siiri Suviste proviisor 

Virge Avestik proviisor 

Eva Kuusik proviisor 

Külliki Haav proviisor 

Verekeskus 

Helve König verekeskuse direktor 

Katrin Freiberg ülemõde 

Malle Kala kvaliteedijuht 

Ülle Kuusik labori osakonna juhataja 

Ühendlabor 

Anu Tamm ühendlabori direktor 

Paul Naaber Kliinilise mikrobioloogia osakonna juhataja 

Katrin Reimand Kliinilise keemia osakonna juhtaja 

Agnes Ivanov Kliinilise keemia osakonna spetsialist, kvaliteedijuht 

Tiit Salum Hematoloogia osakonna juhtaja 

Ain Rähni Hematoloogia osakonna arst 

Rain Lehtme Endokrinoloogiahaigla osakonna juhataja 

Karel Tomberg Lastekliiniku osakonna arst 

28

Piret Laik ülemlaborant 

Klienditeeninduse teenistus 

Kai Ird klienditeenistuse direktor 

Monika Kroon vastutav klienditeenindaja 

Sirje Saag klienditeenindaja 

Operatsiooniteenistus 

Toomas Ellervee operatsiooniteenistuse direktor 

Andres Sell üldanestesioloogiaosakonna juhataja 

Tiiu Koemets operatsiooniteenistuse ülemõde 

Silvia Parts sterilisatsiooniosakonna vanemõde 

Andrus Arak hematoloogia-onkoloogiakliinik 

Jüri Lieberg kardiovaskulaarkirurgia kliinik 

Reet Kuiv silmakliinik 

Peeter Müürsepp stomatoloogiakliinik 

Aivar Pintsaar traumatoloogia-ortopeedia kliinik 

E. Mittemeditsiinilised teenistused 

Tehnikateenistus 

Tõnu Kirsberg tehnikateenistuse direktor 

Andres Tuvike ehitusjuht 

Urmas Vahi ehitusspetsialist 

Rein Kaaver meditsiinitehnika osakonnajuhataja 

Andrus Aavik meditsiinitehnika insener 

Peeter Vaino meditsiinitehnika insener 

Tiit Alumaa tehnosüsteemide osakonnajuhataja 

Krista Poom vanemdispetšer 

Majandusteenistus 

Gunnar Oolo majandusteenistuse direktor 

Aare Toon majandusjuhataja 

Mati Pärn majandusjuhataja 

Anu Kottise majandusjuhataja 

Sirje Soini majandusjuhataja 

Elfe Urm puhastusteenuste osakonna juhataja 

Tiina Teder jäätmespetsialist 

Informaatikateenistus 

Erkki Leego informaatikateenistuse direktor 

Madis Piibar arendusosakonna juhataja 

Leino Laks infotehnoloogia osakonna juhataja 

Raul Vatsa klienditoe osakonna juhataja 

Keiu Saarniit meditsiiniinfo keskuse juhataja 

Toitlustusteenistus 

Mare-Sirje Võsu toitlustusteenistuse direktori kt. 

Liidia Kiisk toitlustusteenistuse dieetarst 

Külli Mitt toitlustusteenistuse dieetarst 

29

Kristiina Palumäe TL tsentraalköögi arvestaja 

Marika Paju TL tsentraalköögi arvestaja 

Küllike Leppind TL kommertstoitlustuse arvestaja-laohoidja 

Elgi-Sirje Lõhmus TL kommertstoitlustuse kokk 

Edda Vähi TL tsentraalköögi kokk 

30

II. Kliinikumi arendusgrupid koostöös Scandinavian Care Consultants AB (Rootsi) 

ekspertidega 

Working Parties 

CLIENT REPRESENTATIVE 

STEERING COMMITTEE 

PROJECT MANAGER 

(Scandinavian Care) 

1. Anesthesiology and intensive care 

Raul Talvik 

Göran Hellers 

2. Hematology and oncology 

Hele Everaus 

Ulf Ljungblad 

19. Emergency Room 

Ago Kõrgvee 

Patrik Söderqvist 

32. IT 

Erkki Leego 

PO Juhlin 

3. Cardiology 

Rein Teesalu 

Ulf Ljungblad 

4. Cardiovascular and thoracic surgery 

Andres Pulges 


20. Wards (Bed-pool) 

Tiina Freimann 


33. Analysis and marketing 

Maivi Kets 

PO Juhlin 

5. Surgery 

Ants Peetsalu 


6. Pulmonology 

Alan Altraja 

Ulf Ljungblad 

21. Education 

Toomas Asser 


34. Administrative service 

Gunnar Oolo 

PO Juhlin 

7. Otorhinolaryngology 

Mart Kull 


8. Pediatrics 

Tiina Talvik 

Ulf Ljungblad 

22. Research 

Hele Everaus 


35. Finance and accounting 

Maret Tark 

PO Juhlin 

9. Dermatology 

Helgi Silm 

Ulf Ljungblad 

10. Obstetrics and gynecology 

Helle Karro 

Ulf Ljungblad 

23. Organ transplantation 

Toomas Väli 


36. Technical administration 

Tõnu Kirsberg 


11. Neurology 

Toomas Asser 

Ulf Ljungblad 

12. Psychiatry 

Veiko Vasar 

Ulf Ljungblad 

24. Long-term care and rehabilitation 

(7 directors, 4 chief-nurses) 

Rein Kuik 

Ulf Ljungblad 

37. Catering 

Mare-Sirje Võsu 


13. Ophthalmology 

Pait Teesalu 


14. Internal diseases 

Margus Lember 

Ulf Ljungblad 

25. Surgery service 

Toomas Ellervee 


NON-MEDICAL SERVICES 

15. Sport medicine and rehabilitation 

Jaak Maaroos 


16. Stomatology 

Edvitar Leibur 

Ulf Ljungblad 

26. Pathology service 

Andres Kulla 


17. Traumatology and orthopaedics 

Tiit Haviko 


18. Policlinic 

Heidi-Ingrid Maaroos 


27. Radiology service 

Margus Ulst 


CLINICS 

28. Blood centre 

Helve König 


29. Pharmacy 

Irja Uiboleht 


30. Laboratory 

Anu Tamm 


31. Customer service 

Kai Ird 


SPECIAL PURPOSE GROUPS 

AND 

MEDICAL SERVICES 

31

III. L. Puusepa tn 8 hoonele uusehituse kavandamise projekti algatamine 

Kliinikumi Juhatuse 23.aprilli 2002 otsusega nr 114: 

1. Algatati L. Puusepa tn 8 asuva hoone rekonstrueerimise projekt; 

2. Kinnitati projekti algataja poolne juhtrühm koosseisus: 

Raul Talvik, Malle Keis, Tiina Freimann; 

3. Kinnitati projektirühma liikmed alljärgnevas koosseisus: 

3.1. Anestesioloogia ja intensiivravi alal 

Esimees: Ago Kõrgvee 

Liikmed: Joel Starkopf, Silver Sarapuu, Meeli Solnik, Jüri Vahtramäe, Illimar Sults, Signe 

Järv, Tuuli Metsvaht, Tiina Kilg, Andres Sell, Svetlana Paderina, Üllar Soopõld 

3.2. Kirurgiliste erialade alal 

Esimees: Urmo Kööbi 

Liikmed: Toomas Ellervee, Toomas 

Tikk, Andres Sell, Aivar Pintsaar, Mati Ress, Peeter 

Padrik, Aivar E hrenberg, Jaan 

Eelmäe, Mart Kull, Pait Teesalu, Karina Lõhmus, Vivika 

Adamson, Tiiu Koemets, 

Marika Kõiv 

32

Lisa 3 

Lisa 3 

Kliinikumi patsientide 

vood Kliinikumi patsientide vood 

1=Tartu 

1=Tartu 

2=Jõgeva, Võru, Viljandi, Valga, Põlva 2=Jõgeva, Võru, Viljandi, Valga, P õlva 

3=Lääne-Viru, Ida-Viru 3=Lääne-Viru, Ida-Viru 

4=Narva, Pärnu, Harju, Hii uma, Läänemaa, Rapla, 

Saarema, Järva 

4=Narva, Pärnu, Harju, Hiiuma, Läänemaa, Rapla, Saarema, 

Järva 

5=Tallinn 5=Tallinn 

ALOS (average lenght of stay) = keskmine ravikestus 

Eriala Visiidid Kokku Eriala Hospitaliseerimised Voodipäevi ALOS Kokku 

1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 

Kardioloogia 60% 26% 8% 6% 1% 13 828 Kardioloogia 56% 25% 7% 9% 3% 22 680 7,92 2 862 

Sünnitusabi Sünnitusabi 51% 30% 10% 7% 1% 8 200 4,92 1 666 

Dermatoveneroloogia 78% 13% 3% 3% 2% 24 528 Dermatoveneroloogia 59% 26% 8% 7% 1% 9 692 11,34 855 

Endokrinoloogia 46% 28% 13% 12% 1% 14 579 Endokrinoloogia 32% 28% 20% 18% 1% 7 701 9,37 822 

Otorinolarüngoloogia 55% 26% 8% 8% 2% 19 165 Otorinolarüngoloogia 28% 30% 17% 20% 4% 5 881 2,29 2 568 

Oftalmoloogia 60% 29% 5% 4% 1% 19 652 Oftalmoloogia 35% 53% 6% 5% 0% 4 558 2,78 1 639 

Gastroenteroloogia 59% 26% 10% 5% 1% 3 133 Gastroenteroloogia 46% 33% 11% 7% 2% 6 378 8,17 781 

Üldkirurgia 64% 23% 7% 5% 1% 17 131 Üldkirurgia 51% 30% 10% 7% 1% 31 986 7,20 4 444 

Günekoloogia 78% 12% 5% 4% 2% 58 692 Günekoloogia 66% 23% 6% 3% 2% 7 440 2,83 2 633 

Käekirurgia Käekirurgia 

Hematoloogia 39% 44% 8% 8% 1% 4 777 Hematoloogia 29% 44% 11% 13% 3% 8 406 5,49 1 531 

Intensiivravi 100% 0% 0% 0% 0% Intensiivravi 35% 42% 10% 10% 2% 13 236 17,74 746 

Nakkushaigused 81% 11% 2% 4% 1% 5 530 Nakkushaigused 73% 18% 4% 5% 0% 4 162 8,86 470 

Sisehaigused Sisehaigused 85% 7% 3% 3% 2% 3 947 10,41 379 

Näo- ja 

Näo- ja 

lõualuukirurgia 48% 39% 7% 4% 2% 2 172 lõualuukirurgia 39% 47% 7% 5% 3% 3 914 5,06 774 

Nefroloogia 57% 32% 4% 6% 1% 1 737 Nefroloogia 34% 36% 9% 16% 4% 5 289 10,11 523 

Neurokirurgia 37% 40% 16% 6% 1% 2 689 Neurokirurgia 25% 42% 21% 9% 2% 9 242 7,29 1 268 

Neuroloogia 45% 34% 11% 9% 1% 14 613 Neuroloogia 33% 35% 15% 14% 2% 9 129 6,63 1 376 

Onkoloogia 39% 48% 7% 5% 1% 23 875 Onkoloogia 36% 51% 7% 5% 0% 19 535 7,73 2 528

Ortopeediline 

kirurgia 84% 10% 2% 2% 2% 45 856 

Ortopeediline 

kirurgia 48% 34% 8% 7% 2% 17 733 8,83 2 008 

Pediaatria 85% 10% 2% 2% 0% 12 950 Pediaatri a 78% 14% 5% 2% 1% 26 801 5,70 4 705 

Lastekirurgia 50% 39 % 6% 4% 1% Lastekirurgia 47% 37% 7% 7% 2% 6 337 4,34 1 459 

Pulmonoloogia 70% 22% 5% 3% 1% 8 761 Pulmonoloogia 59% 26% 8% 7% 1% 9 800 9,47 1 035 

Reumatoloogi a 56 % 29% 8% 6% 1% 3 362 Reumatoloogi a 33 % 39% 15% 11% 2% 4 363 8,52 512 

Torakaalkirurgia 25% 34% 12% 21% 8% 399 Torakaalkirurgia 18% 27% 11% 27% 17% 3 507 7,69 456 

Uroloogia 50% 32% 7% 9% 1% 5 783 Uroloogia 44% 38% 8% 8% 2% 6 709 7,62 880 

Kokku 303 212 Kokku 256 626 6,51 39 430 

34

Lisa 4 

Lõuna-Eesti elanikkonna sooline ja vanuseline struktuur seisuga 01.01.2000 

(Kliinikumi tasuvusuuring, 2001) 

SUGU KOKKU 

VANUSERÜHMAD 

0-14 15-24 25-39 40-54 55-64 65+ 

Eestis 

kokku 

Linnades 

Maal 

Lõuna- 

Eesti 

Linnades 

Maal 

JÕGEVA 

Linnades 

Maal 

PÕLVA 

Linnades 

Maal 

M 669 583 132 485 106 778 156 100 137 274 68 738 68 208 

N 769 614 126 181 103 968 152 349 155 040 91 710 140 366 

M 453 013 86 079 71 682 106 522 94 672 46 810 47 248 

N 541 779 82 058 71 260 108 752 114 939 67 072 97 698 

M 216 570 

46 406 35 096 49 578 42 602 21 928 20 960 

N 227 835 

44 123 32 708 43 597 40 101 24 638 42 668 

M 173 196 

37 061 27 818 39 460 32 179 17 692 18 986 

N 197 862 

35 205 27 732 38 658 34 861 22 667 38 739 

M 91 315 19 383 14 553 21 465 16 576 9 241 10 097 

N 110 576 

18 440 15 356 22 709 20 445 13 052 20 574 

M 81 881 17 678 13 265 17 995 15 603 8 451 8 889 

N 87 286 16 765 12 376 15 949 14 416 9 615 18 165 

M 19 235 4 245 3 146 4 208 3 627 2 001 2 008 

N 21 757 4 212 3 012 4 193 3 808 2 455 4 077 

M 5 964 1 380 945 1 188 1 173 619 659 

N 7 457 1 368 946 1 508 1 426 902 1 307 

M 13 271 2 865 2 201 3 020 2 454 1 382 1 349 

N 14 300 2 844 2 066 2 685 2 382 1 553 2 770 

M 16 822 3 518 2 656 3 641 3 374 1 692 1 941 

N 18 450 3 378 2 522 3 593 3 152 1 956 3 849 

M 4 733 1 023 842 1 033 1 031 402 402 

N 5 489 976 770 1 287 1 166 529 761 

M 12 089 2 495 1 814 2 608 2 343 1 290 1 539 

35

TARTU 

Linnades 

Maal 

VALGA 

Linnades 

Maal 

VILJANDI 

Linnades 

Maal 

VÕRU 

Linnades 

Maal 

Lisa 5 

N 12 961 2 402 1 752 2 306 1 986 1 427 3 088 

M 70 257 14 901 11 225 17 232 12 577 6 886 7 436 

N 81 655 13 913 11 900 16 844 14 529 9 432 15 037 

M 49 798 10 540 7 815 12 699 8 536 4 835 5 373 

N 59 656 9 851 8 669 12 667 10 617 7 013 10 839 

M 20 459 4 361 3 410 4 533 4 041 2 051 2 063 

N 21 999 4 062 3 231 4 177 3 912 2 419 4 198 

M 17 780 3 804 2 694 3 859 3 408 1 972 2 043 

N 20 590 3 673 2 736 3 708 3 667 2 484 4 322 

M 9 609 1 964 1 488 2 085 1 872 1 098 1 102 

N 11 954 1 953 1 594 2 226 2 287 1 465 2 429 

M 8 171 1 840 1 206 1 774 1 536 874 941 

N 8 636 1 720 1 142 1 482 1 380 1 019 1 893 

M 29 166 6 353 4 904 6 188 5 492 3 039 3 190 

N 32 767 5 980 4 506 6 013 5 893 3 808 6 567 

M 13 486 2 802 2 193 2 806 2 604 1 454 1 627 

N 16 345 2 721 2 118 3 050 3 128 2 018 3 310 

M 15 680 3 551 2 711 3 382 2 888 1 585 1 563 

N 16 422 3 259 2 388 2 963 2 765 1 790 3 257 

M 19 936 4 240 3 193 4 332 3 701 2 102 2 368 

N 22 643 4 049 3 056 4 307 3 812 2 532 4 887 

M 7 725 1 674 1 270 1 654 1 360 833 934 

N 9 675 1 571 1 259 1 971 1 821 1 125 1 928 

M 12 211 2 566 1 923 2 678 2 341 1 269 1 434 

N 12 968 2 478 1 797 2 336 1 991 

1 407 2 959 

36

Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinikud ja teenistused 

Anestesioloogia ja intensiivr avi 

kliinik 

Hematoloog ia-onkoloogia 

kliinik 

Operatsiooniteenistus 

Informaa tikateenis tus 

Kardioloogiakliinik Kardiovaskulaar ja torakaal 

kirurgia 

kliinik 

Radioloogiateen istus 

Analüüsi ja marketingi 

teenistus 


Kopsukliinik 

Patoloogiateenistus 

Infektsiooko ntrolli teenistus 

Kõrvakliinik 

Lastekliinik 

Verekeskus 

Medinfo Keskus 

Nahahaigustekliinik 

Naistekliinik 

Ühendapteek 

Majandus teenist us 

Närvikliinik 


Ühendlabor 

Ökonoomikateenistus 

Silmakliinik 

Sisekliinik 

Klienditeenistus 

Raamatupidam isteenitus 

Spordimeditsiiini ja taastusravi kliinik 

Stomatoloogiakliinik 

Kantseleiteenistus 

Traumatoloogia ja ortopeedia 

kliinik 

KLIINIKUD 

MEDITSIIN 

ILISED 

TEENISTUSED 

Sisekontr olliteenis tus 

Personal iteenist us 

Tehnika teenist us 

Toitlustusteenistus 

MITTEMEDITSIINILISED 

TEENISTUSED 

37

Lisa 6 

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevusaruanne 2002 aasta tegevuse kohta 

Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum on tervishoiuasutus, mis osutab statsionaarset ja 

ambulatoorset arstiabi ja sellega seonduvaid tervishoiuteenuseid kõigile Eesti 

Vabariigi elanikele. Kliinikumi eesmärgiks on kõrgetasemelise arstiabi osutamine, 

arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelse ja –järgse õppe andmine ning 

meditsiinialane teadustöö. 

Kliinikumi koosseisu kuulub 17 erialakliinikut, 8 meditsiinilist teenistust ja 13 

mittemeditsiinilist teenistust. Tervishoiuteenuseid osutatakse kõikidel eriarstiabi 

erialadel va. esmatasandi arstiabi. 

Kliinikumi tegevusaruanne on koostatud kliinikute ja meditsiiniliste teenistuste töö 

kohta 01.01.2002 – 31.12.2002.a. 

Personal seisuga 31.12.2002.a. 

Täidetud Täidetud Täidetud Füüsilisi 

ametikohti ametikohti ametikohti isikuid 

2000 2001 2002 2000 

Füüsilisi 

isikuid 

2001 

Füüsilisi 

isikuid 

2002 

Kliinikum kokku 3040,44 2946,06 2811,83 3299 3207 3126 

Arstid 472,65 469,20 443,58 601 593 560 

Õenduspersonal 1086,65 1048,20 998,9 1098 1060 1046 

Hoolduspersonal 739,50 722,46 663,05 810 801 768 

Halduspersonal 115,50 117,00 125,75 118 124 130 

Tervishoidu 246,59 258,00 228,75 279 287 256 

teenindav personal 

Majanduspersonal 379,55 331,20 351,8 393 342 366 

sealhulgas: 

Kliinikutes kokku 2073,44 2036,06 1904,08 2296 2250 2181 

Arstid 387,20 383,60 364,88 506 493 475 



Halduspersonal 1,00 0,00 0,00 1 0 0 

Tervishoidu 158,09 172,75 149 186 197 172 


Majanduspersonal 1,00 1,25 1 2 

Meditsiinilistes 449,95 442,55 419,7 468 471 438 

teenistustes 

Arstid 83,45 82,6 75,7 93 97 82 



38

Halduspersonal 13,00 14,00 23,5 13 15 

Tervishoidu 54,50 54,00 47,5 57 57 


24 

50 

Mittemeditsiinilist 517,05 467,45 488,05 535 486 507 

es teenistustes 

Arstid 2,00 3,00 3,00 2 3 3 

Õenduspersonal 

Hoolduspersonal 

Halduspersonal 

Tervishoidu 


0,00 

0,00 

101,50 

34,00 

0,00 

0,00 

103,00 

31,25 

0,00 

0,00 

102,25 

32,25 

104 

36 

0 

0 

109 

33 

0 

0 

106 

34 

Majanduspersonal 379,55 330,20 350,55 393 341 364 

Arst-õppejõududest töötab Kliinikumis 33 meditsiini doktorit, 42 meditsiini 

kandidaati, 1 bioloogia doktor, 1 bioloogia kandidaat ning 8 magistrit. 

Arst-õppejõududest oli: 2000.a. 2001.a. 2002.a. 

kõrgema kategooriaga arste 187 / 31% 206 / 35% kategooriad ei ole 

I kategooriaga 222 / 37% 214 / 36 % enam riiklikult 

II kategooriaga 128 / 21% 120 / 20 % sätestatud! 

Õenduspersonalist oli: 2001.a. 2002.a. 

I kvalifikatsiooniastmega 643 / 61% 616 / 59% 

II kvalifikatsiooniastmega 375 / 35% 430 / 41% 

Õenduspersonali kvalifikatsiooni hindamise kriteeriumid muutusid 2001.a 

Võrreldes 2001.a. lõpuga on SA Tartu Ülikooli Kliinikumis vähenenud 134,23 

täidetud ametikohta, sealhulgas 25,62 arsti ametikohta. 

Ambulatoorne töö SA Tartu Ülikooli Kliinikumis 

39

Ambulatoorset tööd iseloomustab kõikides kliinikutes arstivastuvõtud st. patsiendi 

pöördumine eriarsti ja hambaarsti juurde. Vastuvõtuna arvestatakse pöördumine, mis 

on tehtud seoses haigestumisega või profülaktilisel eesmärgil. 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumis oli arstivastuvõttude arv 488 971. 

Eriarsti vastvõtte 365 487 ja vastuvõtte hambaarstidele (stomatoloogi, ortodondi 

ja hambaproteesi arsti juurde) 123 484. 

Ambulatoorsed vastuvõtud 

600000 

500000 

400000 

136 155 

142 901 

124 868 

120 023 

123 484 

300000 

200000 

370 002 

358 189 

361 936 

361 032 

365 487 

100000 

0 

1998 1999 2000 2001 2002 

Arstivastuvõtud 

Hambaarstivastuvõtud 

Eelneva aruandeperioodiga (2001.a.) võrreldes on vastuvõttude arv tõusnud 1,6%: 

eriarstide vastuvõtud 1,2% ja hambaarstivastuvõtud ligikaudu 2,9%. 

Viimase viie aastaga on kogu vastuvõttude arv langenud 3% (17 186), seda suuremas 

osas hambaarstide vastuvõttude arvelt: eriarstide vastuvõtud langenud 1% (4 515) ja 

hambaarstide vastuvõtud 12% (12 671). 

Eriarsti konsultatsioonile sooviv patsient saab vaid perearsti saatekirjaga 

konsultatsioonile pöörduda (va. erand-erialad) ja see on üheks reguleerivaks faktoriks 

arstivastuvõttude juures. 

Eestis on viimastel aastatel arsti vastuvõttude arv nii eriarstiabi kui ka hambaravi osas 

langustendentsiga. 

Esmaseid külastusi oli 49,8 % eriarstikülastustest ja 26,5 % hambaarstikülastustest. 

Lastekülastuste (lapsed kuni 14 eluaastat kaasaarvatud) osatähtsus eriarstide juures oli 

17% ja hambaarstide juures 33%. 

Lastekülastuste osatähtsus on loomulikult suurim lastekliinikus – 88%, kuid ka 

kirurgia-, kõrva- ning stomatoloogia kliinikutes langeb 1/4 külastustest laste arvele. 

Lisaks arstikülastustele oli SA Tartu Ülikooli Kliinikumis 1 783 logopeedi ja 1 692 

psühholoogi konsultatsiooni ning 27 851 kooliarsti visiiti. 

Logopeedide ja psühholoogide konsultatsioonide arv on langenud viimaste aastaga 

peaaegu poole võrra. 

27 851 kooliarstivisiidist oli ravivisiite 20 347 ja profülaktilisi visiite 7 504. 

40

Kooliarstide vastuvõttude arv tõusis 862 võrra. 

Naistekliiniku naistenõuandla jälgimisel on suur osa Tartu linna ja maakonna 

rasedaid. 2002.a. aasta jooksul võeti arvele 1 258 rasedat ning aasta lõpul jäi 

jälgimisele 537 naist. 

Ambulatoorselt tehti 7 340 operatsiooni (2001.a. – 7 360), sagedamini naha- ja 

nahaaluskoel, nina-kõrva-kurgu haiguste ning hambahaiguste puhul. 

Ambulatoorsetest ravijuhtudest 77% on tehtud Eesti Haigekassa Tartu osakonna 

teenindus-piirkonnast, 9% Eesti Haigekassa Kagu osakonnast ning 9% muudest 

haigekassa piirkondadest. 

Ambulatoorsed ravijuhud haigekassa osakondade lõikes 

2002.a. 

Eesti Haigekassa, 


kokku 

9% 

Omavalitsused, 

LKF, ise maksjad 

5% 


Kagu osakond 

9% 

Eesti Haigek assa, 


77% 

Päevastatsionaari töö SA Tartu Ülikooli Kliinikumis 

Oluliseks ambulatoorse töö vormiks on päevaravi. 

Päevastatsionaari tööga tegelevad kliinikumis kümme kliinikut. 

Päevastatsionaari voodeid oli 2002a. avatud 79, mis viimaste aastate jooksul ei ole 

oluliselt muutunud. 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi päevastatsionaaris ravitud haigete arv oli 8 778 

(2001.a. – 7 525), mis tõusis võrreldes 2001. aastaga 1 253 haige võrra e. 17%. 

Samuti operatsioonide arvu tõus 7 205-lt 9 309-ni (29%) on oluline töö efektiivsuse 

näitaja. 

Lisaks operatsioonidele tehakse päevastatsionaari haigetele hemodialüüse ning muid 

patsiendi jälgimist vajavaid uuringuid ja protseduure. 

41

Päevastasionaari töö 1998 - 2002 

10000 

9000 

8000 

7000 

6000 

5000 

4000 

3000 

2000 

1000 

0 

9 309 

8 778 

7 525 

7 205 

5 369 

5 050 5 217 5 159 

4 467 

2 656 

70 58 69 75 79 

1998 1999 2000 2001 2002 

voodeid 

haigeid 

operatsioone 

Päevastatsionaarne ravivorm on eelistatult soodsam kohaliku piirkonna elanikele, 

mida näitab ka ravijuhtude haigekassa järgne päritolu: 62% oli Eesti Haigekassa Tartu 

osakonna teeninduspiirkonnast, 12% Eesti Haigekassa Kagu osakonna piirkonnast, 

18% muudest piirkondadest. 

Päevastatsionaari ravijuhud 

haigekassa osakondade lõikes 2002.a. 



kokku 

18% 

Omavalitsused, ise 

maksjad 

8% 


Kagu osakond 

12% 



62% 

Statsionaarne töö SA Tartu Ülikooli Kliinikumis 

31. detsembri 2002.a. seisuga oli Kliinikumis 895 (2001.a. – 938) ravivoodit. 

Aasta keskmine voodite arv 906 (2001a. – 1 053). 

Akuutravi keskmine voodite arv oli 754 (2001.a. – 853), kopsutuberkuloosi 

voodeid 35 (2001.a. - 37), psühhiaatria voodeid 105 (124) ning taastus-, järel- ja 

hooldusravi voodeid 47 (38). 

42

Aasta jooksul vähenes keskmine voodite arv 147 voodi võrra e. 14 %, viimasel viiel 

aastal on vähenenud voodite arv 33 % võrra. 

Kliinikutele on optimaalne ravikindlustusrahade ja muude vahenditega 

tagatud voodifondi suurus, mida põhjendatud vajadusel muudetakse. 

1400 

1200 

1000 

800 

600 

400 

200 

Aasta keskmine voodite arv 

1 354 1 360 

1 286 

1 053 

906 

0 

1998 1999 2000 2001 2002 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarsetes osakondades raviti 2002.a. 37 294 

haiget (antud number kajastab kogu väljakirjutatud sh. ka surnud isikute arvu). 

Keskmiselt ravitud haigeid (sh. erialakliinikute ja osakondade vahelise liikumisega) 

oli 43 575. 

2002.a. ravitud haigete arv on viimase kaheksa aasta madalaim. Viimase viie aastaga 

on ravitud haigete arv langenud 12%, kõrgeim oli ravitute arv 1998.a. – 42 484. 

2001. aastaga võrreldes vähenes ravitute arv 1 938 e. 5%. 

Statsionaarsel ravil viibivate haigete vähenemine on seotud üheltpoolt haigekassaga 

sõlmitud ebapiisava lepingumahu ning ka raviasutuse sisese töö ümberkorralduse 

tagajärg (tulemus). Paljudel juhtudel tehakse uuringud ja protseduurid ambulatoorselt 

või päevastatsionaaris. 

Erakorraliselt ravitud haigete osakaal oli 71%, 2001a. – 62,2%. 

43

Ravitud haiged statsionaaris 

50000 

40000 

42 484 41 157 41 961 

39 232 

37 294 

30000 

20000 

10000 

0 

1998 1999 2000 2001 2002 

Kliinikutes ravitud haigetest 17 % olid lapsed. 

Vanuserühmade järgi oli laste jaotuvus järgmine: 

Vanusrühmad 

alla 1 aasta 1 - 4 a. 5 - 9 a. 10 - 14 a. Kokku 

29% 26% 20% 25% 100% 

Sagedasemad laste haiglaravil viibimise põhjused olid hingamiselundite ja 

närvisüsteemi haigused, sünniperioodis tekkinud haiguslikud 

seisundid, 

kaasasündinud väärarendid ning nakkushaigused. 

Sagedasemad haigused haiglaravil 

Lapsed 

Muud 

25% 

Hingamiselundite 

haigused 

15% 

Seedeelundite 

haigused 

6% 

Psüühika- ja 

käitumishäired 

7% 

Vigastused 

8% 

Nakkus- ja 

parasiithaigused 

9% 

Kaasasündinud 

väärarendid 

9% 

Närvisüsteemihaigus 

ed 

10% 

Sünnitusperioodis 

tekkivad seisundid 

11% 

Täiskasvanud (alates 15 eluaastast) moodustasid haiglaravil 83% ravitutest. 

Vanuserühmiti oli haigete jagunemine järgmine: 

44

Vanusrühmad 

15-24 a 25-34 a 35-44 a 45-54 a 55-64 a 65-74 a 75 ja üle kokku 

13% 14% 12% 14% 16% 18% 12% 100% 

Sagedasemad põhjused haiglaraviks olid vereringeelundite haigused, kasvajad, 

seedeelundite haigused, rasedus ja sünnitus, hingamiselundite- ja lihasluukonna 

haigused. 

Sagedasemad põhjused haiglaravil 

Täiskasvanud 

Kuse- ja suguelundite 

haigused 

5% 

Muud 

25% 

Vigastused 

6% 

Lihasluukonna 

haigused 

7% 

Hingamiselundite 

haigused 

8% 

Vereringeelundite 

haigused 

15% 

Rasedus ja sünnitus 

10% 

Kasvajad 

14% 

Seedeelundite 

haigused 

10% 

1 164 (2001.a. - 1 370) patsienti suunati ravi jätkamiseks teistesse raviasutustesse. 

Statsionaarsel ravil suri 737 (2001.a. – 696) haiget. Letaalsuse näitaja oli 1,98 %, mis 

ei ole muutunud oluliselt viimaste aastatega. 25 haiget suri 24 tunni jooksul peale 

hospitaliseerimist, neist 18-l oli surma põhjuseks müokardiinfarkt. 

737-st haiglas surnud patsiendist lahati patanatoomiliselt 228 koolnut ja 

kohtumeditsiinilises korras 81 koolnut. Lahangute üldiseks osakaaluks oli SA Tartu 

Ülikooli Kliinikumis 41,9%, patoanatoomiliste lahangute osakaal 34,8%. 

Jättes välja Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku pikaravi osakonna 154 surmajuhtu, 

kus surmapõhjus oli selge ja seetõttu lahangut ei teostatud, on patoanatoomiliste 

lahangute osakaal 39,1%. 

Voodipäevade arv – 265 592 on SA Tartu Ülikooli Kliinikumis viimasel viiel aastal 

püsivalt langenud ligikaudu 128 264 voodipäeva e. 33% võrra. Viimase aastaga 

langes 28 467 voodipäeva e. 10% võrra. 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumis oli 2002.a. keskmine ravikestvus 7,1 päeva, mis on 

viimase aastaga vähenenud 0,4 päeva. 

45

Akuutraviga tegelevates erialakliinikutes (va. kopsutuberkuloos, psühhiaatria ja 

pikaravi) oli keskmine ravikestvus 6,0 päeva. 

Kirurgilistes kliinikutes ravikestvus 5,7 päeva. 

Haiglaravi lühenemine on püsivalt olnud väikese langusega, 1995. aastast 10,8 

päevalt 7,1 –le. 

Lühim ravikestvus oli kõrvakliinikus 1,9, silmakliinikus 2,3, naistekliinikus 3,3 , 

anestesioloogia-intensiivravi kliinikus 4,3 ja stomatoloogiakliinikus 4,6 päeva. 

Kõige pikem ravikestvus oli vastavalt osakonna profiilist tulenevalt spordimeditsiinija 

taastusravi kliinikus 25 päeva, mis mõjutab oluliselt ka Kliinikumi keskmist. 

Keskmine ravikestvus 

10 

9 

8 

7 

6 

5 

4 

3 

2 

1 

0 

8.3 

7.9 

7.5 

7.3 

7.1 

1998 1999 2000 2001 2002 

Ravikestvus SA Tartu Ülikooli Kliinikumis on viimastel aastatel olnud Eesti 

madalaim (Statistikaameti andmetel). 

Kogu vabariigis on viimastel aastatel ravivoodite arv vähenenud. Intensiivistunud on 

ravivoodite kasutamine, tõusnud voodihõive ja vähenenud keskmine ravikesvus. 

Ravivoodite kasutamist iseloomustab voodihõive (ravivoodi aasta jooksul kasutusel 

olnud päevade osatähtsus aasta päevade arvust), mis oli 80%. Voodihõive on viimase 

aastaga tõusnud 4%, mis näitab voodite kasutamise ja kogu töö paremat planeerimist 

kliinikutes. 

46

Voodihõive 

100.0 

90.0 

80.0 

79.7 

72.1 

69.8 

76.53 

80.35 

70.0 

60.0 

50.0 

40.0 

30.0 

20.0 

10.0 

0.0 

1998 1999 2000 2001 2002 

Voodikoormus e. päevade arv aastas, mille jooksul ravivoodit kasutati 

oli 293 päeva. 

Kirurgiline tegevus SA Tartu Ülikooli Kliinikumis 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumis on kümme kirurgilise profiiliga kliinikut, nende poolt 

teostatud operatsioonide arv oli statsionaaris 17 013, neist 2 011 operatsiooni lastel. 

2001.a. oli operatsioone 17 248 ja 2000 .a. 18 417. 

Opereeritute arv statsionaaris oli 14 552 ning kirurgiline 

aktiivsus kirurgilistes 

kliinikutes 73,5%. 

Operatsioonijärgseid tüsistusi statsionaaris oli 185 ning tüsistuste protsent 1,3. 

Operatsioonijärgselt suri 120 haiget ning operatsioonijärgne letaalsus oli 0, 8%. 

Statsionaaris teostatud operatsioonidest 47% olid erakorralised ja 53% plaanilised. 

Plaanilisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 63% , teisel päeval 29% 

ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 8%. 

Erakorralisi kirurgilisi haigeid opereeriti esimesel ravipäeval 57% , teisel pä eval 22% 

ning kolmandal ja järgnevatel päevadel 21% 

Päevastatsionaaris tehti 7 340 ja ambulatoorselt 9 309 lõikust. 

Kõikidest Kliinikumis tehtud operatsioonidest 50% (2001.a. - 54%) tehti statsionaaris, 

28% (2001.a. – 23%) päevastatsionaaris 

ning 22% ambulatoorselt. 

47

Operatsioonide jaotuvus Kliinikumis 2002.a. 

Ambulatoorsed opd 

22% 

Statsi onaari op-d 

50% 

Päevastatsionaari 

op-d 

28% 

Kirurgiline t öö 1998 - 2002 

20000 

18000 

16000 

14000 

12000 

10000 

8000 

6000 

4000 

2000 

0 

1998 1999 2000 

2001 2002 

Statsionaari op-d 

Päevasta tsionaari op-d 

Ambulato orsed op-d 

Viimase aastaga suurenes kirurgilise töö maht 6%, seda eelkõige päevastatsionaari 

operatsioonide arvu tõusust. 2001. aastaga võrreldes tõusis päevastatsionaarsete 

operatsioonide osa 29% ja 2000 aastaga võrreldes 80%. 

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarides ravitakse haigeid kõigist 

Eestimaa 

piirkondadest. 

2002.a. oli 62% haigetest Eesti Haigekassa Tartu osakonna teeninduspiirkonnast, 

Eesti Haigekassa Kagu osakonna haigeid oli 15% ja muudest haigekassa 

piirkondadest 18% . 

48

Ravijuhud haigekassa osakondade lõkes 2002.a. 

Ees ti Haigekassa, 


kokku 

18% 

Omavalitsu sed, LKF, 

ise maksja d 

5% 


Kagu osakond 

15% 



62% 

Terviseuuringute ja raviteenuste müügilepingud 

Kliinikum on lepingulistes suhetes kõigi haigekassa piirkondlike osakondadega, 

suurimaks partneriks on mõistagi Tartu osakond, moodustades 61,3% lepingute 

üldmahust. 

Lepingumahu jaotus haigekassa piirkondlike 

osakondade lõikes 2002 

Rakvere 

5.0% 

Harju 

3.9% 

Pärnu 

2.9% 

Lääne 

1.0% 

Ida-Viru 

8.7% 

Kagu 

17.2% 

Tartu 

61. 3% 

Kolme aasta jooksul on kliinikumi leping suurenenud rahalises mahus 26% võrra. 

Piirkondade osakaal on seejuures püsinud küllaltki stabiilsena, erandina tuleb märkida 

Ida-Virumaad, kus lepingumahu suurenemine on olnud 44%. Selline ulatuslik 

lepingumahu muutus on tingitud nii majandusliku ja regionaalpoliitilise olukorra 

muutustest sealses piirkonnas kui kliinikumi aktiivsest tegevusest kohapeal – alates 

2002.a. algusest osutavad meie arstid ambulatoorseid ja päevakirurgilisi raviteenuseid 

kolme eriala (vaskulaarkirurgia, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia) osas Narvas, 

tagamaks patsientidele kõrgekvaliteedilise ravi kodukohale võimalikult lähedal. 

49

Terviseuuringute ja raviteenuste leping Eesti 

Haigekassaga - rahalised mahud (milj kr) 

2000 

2001 

2002 

410. 3 

434.2 

443.0 

462.7 

484.8 

518.4 

Leping aasta 

algul 

Leping aasta 

lõpul 

Ravitüüpide lõikes moodustab 96,3% haigekassa lepingu rahalisest mahust eriarstiabi, 

s.h. 24,1% ambulatoorsed (s.h. päevastatsionaarsed) teenused. Kolme aastaga on 

toimunud oluline muutus ambulatoorsete teenuste kasuks ja seda nii teraapilistel 

erialadel, kus võimalikult palju uuringuid püütakse teha ambulatoorselt kui 

kirurgilistel erialadel, kus on märgatavalt suurenenud päevakirurgia osakaal. 

Võrdluseks - 2000.aastal moodustasid ambulatoorsed teenused lepingu üldmahust 

vaid 18, 7%. 

Erinevate raviteenuste tüüpide osakaal 2002 

hooldusravi 

hambaravi 

0.2% 

2.7% 

ennetus 

0.8% 

ambulatoorne 

24.1% 

statsionaarne 

72.2% 

Lisaks haigekassa poolt tasutavatele teenustele oleme alates 2001.aasta suvest 

tegelenud aktiivselt tasuliste teenuste süsteemi juurutamisega. Kui 2001.aastal 

alustasime tasuliste teenuste osutamise pilootprojektiga üksikutel erialadel, siis 

2002.aasta lõpuks pakkusid 

seda võimalust juba kõik kliinikud. 

Tasuliste teenuste kogumaht oli 2002.a. 14,4 milj kr. 

Suurima osakaalu tasulistest teenustest moodustasid oodatult hambaravi teenused 

(10,4 milj kr) , kuid 2002.a. teostati ka 6033 tasulist eriarsti konsultatsiooni ning 332 

tasulist operatsiooni (s.h. 287 päevakirurgias) 

Kolmanda 

suurema grupi kliinikumi raviteenuste müügist moodustavad 

kindlustusfirmad. Alates 

2001.a suvest (tingituna “Liikluskindlustuse seaduse” 

jõustumisest) toimub tihe koostöö Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja liikluskindlustust 

pakkuvate 

erafirmadega – 2002.a. osutasime liiklusõnnetustes kannatanutele 

raviteenuseid 4,9 milj kr ulatuses. 

50

A Tartu Ülikooli Kliinikum 

Põhinäitajad ja tervishoiuindikaatorid 1999 - 2002.a. 

Põhinäitajad ja indikaatorid 1999 

2000 2001 2002 

I. Statsionaari töö 

Voodite arv perioodi lõpus st 

31.detsember 1 389 1 230 938 895 

Keskmine voodite arv aastas 1 360 1 286 1 053 906 

Hospitaliseeritute arv 40 960 41 971 39 236 37 276 

sh. lapsi 7 797 7 585 6 957 6 261 

Ravitud haigete arv 41 157 41 961 39 232 37 294 

sh. väljakirjutatute arv 39 173 39 770 37 166 35 393 

sh. teise raviasutusse üleviidud 1 227 1 422 1 370 1 164 

sh. surnud 757 769 696 737 

Voodipäevade arv 359 970 328 394 294 059 265 592 

Voodihõive 72,1 69,8 76,5 80,4 

Kesmine ravikestvus 7,9 7,3 7,5 7, 1 

sh akuutraviga kliinikutes 6,1 6,3 6,0 

Letaalsus 1,7 1,7 1,8 2,0 

Lahangute arv 263 312 300 309,0 

Lahangute % 34,7 40,6 43,0 41,9 

II. Ambulatoorne töö 

Ambulatoorsete vastuvõttude arv 

kokku 501 090 486 804 481 055 488 971 

sh. laste vastuvõtud 106 676 107 309 92 746 101 938 

sh. esmased vastuvõtud 203 402 195 303 213 534 

sh. eriarsti vastuvõtud 358 189 361 936 361 032 365 487 

sh. hambaarsti vastuvõtud 142 901 124 868 120 023 123 484 

51

Kooliarsti vastuvõtud 19 792 23 870 26 989 27 851 

Logopeedi konsultatsioonid * 4 063 3 385 1 783 

Psühholoogi konsultatsioonid * 2 637 2 137 1 692 

III. Päevastatsionaari töö 

Päevastatsionaaris ravitud haigete arv 5 050 5 217 7 525 8 778 

Päevastatsionaari voodite arv 58 69 75 

79 

IV. Kirurgiline töö 

Operatsioonide arv statsionaaris 17 427 18 417 17 248 17 013 

Opereeritute arv statsionaaris 14 884 15 656 14 842 14 552 

Kirurgiline aktiivsus statsionaaris % 75,3 78,3 79,6 73,5 

Operatsiooni järgsete tüsistuste arv 

statsionaaris 254 182 

190 185 

Operatsiooni järgsete tüsistuste % 1,0 1,2 1,3 1,3 

Operatsiooni järgeselt suri 151 112 118 120 

Operatsiooni järgne letaalsuse % 1,0 0,7 0,8 0,8 

Operatsioonide arv päevastatsionaaris 4 467 5 159 7 205 7 340 

Operatsioonide arv ambulatoorselt 6 631 6 509 7 360 9 309 

V. Uuringud ja protseduurid 

Funktsionaaldiagnostilised uuringud 63 704 56 580 62 819 77 274 

sh.vereringeelundite uuringud 33 233 28 753 35 006 28 024 

sh.hingamiselundite uuringud 14 686 6 740 6 372 9 812 

sh.närvisüsteemi uuringud 

4 389 5 146 4 395 4 336 

sh.muud (silma, kuulmise ...) 11 396 15 941 17 046 35 102 

Radioisotoopdiagnostilised uuringud 2 377 1 906 2 218 1 706 

52

Ultrahelidiagnostilised uuringud 62 964 59 577 61 885 62 953 

sh.vereringeelundite uuringud 9 098 9 106 7 952 8 291 

sh.kõhukoopaelundite uuringud 20 934 21 665 25 613 25 938 

sh.naissuguelundite uuringud 13 798 11 562 10 495 10 951 

sh.rinnanäärmete uuringud 938 861 803 1 125 

sh.kilpnäärme uuringud 6 037 4 553 4 495 3 443 

sh.lihasluukonna uuringud 1 536 1 210 1 039 703 

sh.aju uuringud 942 821 970 970 

sh.perifeersete veresoonte 

doplerograafia 2 218 2 829 3 255 3 075 

sh.luudensiotmeetria 3 164 2 331 2 375 2 413 

Endoskoopilised uuringud 10 306 7 846 7 513 7 688 

Röntgenuuringute arv kokku 100 590 114 695 111 726 113 489 

sh.kontrastainetega uuringud 5 390 5 498 8 174 8 146 

sh. angiograafiad 1 750 2 369 2 744 2 734 

Mammograafiad 7 984 9 214 11 302 14 333 

Kompuutertomograafiad 10 631 10 490 12 838 15 246 

Tuumamagnetresonants-tomograafiad 0 2 503 1 579 3 128 

Laboratoorsed uuringud kokku 1 305 073 1 296 662 1 308 104 1 152 453 

Histoloogilised uuringud (elupuhused) 26 540 21 712 23 464 21 107 

Tsütoloogiad (elupuhused) 32 378 42 333 34 397 35 314 

Lahangud (sh ka teistele raviasutustele) 288 291 281 275 

Lahangu histoloogiad 4 257 5 693 5 422 5 103 

Taastusravi protseduurid 209 689 206 756 158 578 129 050 

Baroteraapiad 

Hemodialüüsid 

1 363 1 097 1 493 1 332 

1 545 1 494 1 884 2 060 

Logopeedilise ravi protseduurid 19 220 15 886 13 837 9 825 

VI. Personal (täidetud ametikohad) 

Arstid (täidetud ametikohad) 505, 79 

472,65 

469,20 443,58 

Õenduspersonal 1 277, 92 1 086,65 1 048,20 998,90 

53

Hoolduspersonal 846,92 739,50 722,46 663,05 

Halduspersonal * 115,50 117,00 125,75 

Tervsihoidu teenindav personal * 246,59 258,00 228,75 

Majanduspersonal * 379,55 331,20 351,8 

* antud aastal mõõtmiskriteeriumid puudusid 

SA Tartu Ülikooli Kliinikum 

Arstivastuvõtud 2002.a. 

Kliinik Arstivastuvõtud 

sh. lapsed sh. esmased vastuvõtud 

Kliinikum kokku 488 971 101 938 213 534 

sh. eriarsti külastused 365 487 61 855 180 837 

sh. hambaarsti 

külastused 123 484 40 083 32 697 

Anestesioloogia- ja 

intensiivravi kliinik 11 624 1 003 11 335 

Hematoloogia-onkoloogia 

kliinik 28 917 612 8 049 

Kardioloogiakliinik 10 779 29 6 471 

Kardiovaskulaar- ja 

torakaalkirurgia kliinik 6 171 386 3 293 

Kirurgiakliinik 17 008 4 739 8 315 

Kopsukliinik 12 260 68 

3 932 

Kõrvakliinik 17 406 4 160 13 183 

Lastekliinik 40 819 36 091 26 635 

Nahahaiguste kliinik 27 280 2 618 

15 403 

Naistekliinik 59 831 95 19 495 

54

Närvikliinik 8 577 40 

5 404 

Psühhiaatriakliinik 24 863 1 420 

1 756 

Silmakliinik 17 384 1 459 11 267 

Sisekliinik 30 342 1 113 14 549 

Spordimeditsiini- ja 

taastusravi kliinik 5 640 99 5 352 

Stomatoloogia kliinik 125 271 40 310 33 975 

Traumatoloogia- ja 

ortopeedia kliinik 44 799 7 696 

25 120 

SA Tartu Ülikooli Kliinikum 

Päevastatsionaaris ravitud haiged 2002.a. 

Kliinik 

Voodite 

arv 

Ravitud 

haigete arv Operatsioone 

Kliinikum kokku 79 8 778 9 309 

Kardiovaskulaar- ja torakaalkirurgia kliinik 0 126 

128 


9 974 785 

Kõrvakliinik 14 2 831 5 101 

Nahahaiguste kliinik 15 171 

0 

Naistekliinik 11 2 116 

1 611 

Närvikliinik 4 604 212 

Silmakliinik 8 934 937 

Sisekliinik 14 499 0 

Traumatoloogia- ja ortopeedia kliinik 4 523 535 

55

Õppe-, arendus- ja teadustöö SA Tartu Ülikooli Kliinikumis 

SA Tartu Ülikooli Kliinikum on tervishoiasutusena baasiks Tartu Ülikooli õppe-, 

arendus ja teadustööle. Koostöös Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga osutatakse 

arstidele ja muule meditsiinipersonalile diplomieelset väljaõpet ja diplomijärgset 

täiendõpet, siin toimub ka meditsiinialane teadustöö. 

Õppe-, arendus- ja teadustöö (arstidel ja õdedel) 2002.a. 

Publikatsioonid 

2002 aastal valmis kliinikumis töötavate arstide ja arst-õppejõudude poolt 4 (2001.a. – 

13) monograafiat, 97 (2001.a. – 96) teaduslikku artiklit rahvusvahelise levikuga 

väljaannetes ja 44 artiklit Eesti Arstis ning 82 muud teaduslikku artiklit. Esitati 229 

konverentsi teesi ning lisaks avaldati veel 45 muud publikatsiooni. 

Teadusüritused 

Kliinikumi spetsialistid esinesid 157 (2001.a. 158) rahvusvahelisel teadusüritusel ja 

219 (2001.a. – 271) Eestis toimunud teadusüritusel. 

Korraldati 16 rahvusvahelist teadusüritust ja 56 teadusüritust Eestis. 

8 spetsialisti osalesid rahvusvaheliste teaduskonverentside korralduskomiteedes. 

Kliinilised ravimiuuringud 

Aastalõpu seisuga oli kliinikumis käimasolevaid ravimuuringuid 21 (2001.a. – 24) 

ning aasta jooksul alustati 17 uut ravimuuringut. 

Teadusgrandid 

2002.a. lõpetati 23 teadusgranti ja uues aruande perioodis jätkub töö 37 (2001.a. – 51) 

teadusgrandiga. 

Arst-õppejõudude, õenduspersonali ja hooldustöötajate täiendused 

2002.a. said riigisisest ja rahvusvahelist koolitust 806 arsti, mis moodustab 144% 

arstkonnast, õdedest osales koolitusel 1066 õendustöötajat e. 102% ning 173 e. 22% 

hooldustöötajat (paljud arstid ja õed osalesid aasta jooksul mitmetel koolitustel) . 

Kliinikute poolt korraldati 213 erinevat koolitus- ja täienduskursust ning viidi läbi 

mitmeid marketingialaseid üritusi erinevates maakondades. 

Arst-õppejõudude osalus õppetöös 

Diplomieelse õppetööga oli 2002.a. seotud 240 ja diplomijärgse õppetööga 315 arst- 

Aruandeaasta jooksul koostati ja uuendati erinevaid erialaseid õppematerjale ning anti 

õppejõudu. 

välja ka juhendmaterjale patsientidele. 

56

Kliinikumis kasutuselolevad ravijuhised ning rakendatud uued ravidiagnostikameetodid 

ja 

Kliiniku tes oli 2002.a. kasutusel 84 ravijuhist ning aruande aastal töötati välja või 

uuendati 18 ravijuhist. Lisaks oli 230 ravitöötati 

välja veel 18 juhist. 

ja tööjuhist kasutusel verekeskusel ning 

Ravi- ja diagnostikatöös võeti kasutusele terve hulk uusi ravi ja diagnostika 

meetodeid: esmakordselt kliinikumis läbiviidud meetodeid oli 47 ja esmakordselt 

Eestis läbiviidud meetodeid 23. 

57

Lisa 7 

Teenusevajaduse prognoos Kliinikumis aastani 

2007 

Hoone 

asukoht 

Kliinik/osakond/eriala 

Statsion 

aar 

Hospital 

. haiged 

keskm 

ine 

ravike 

stvus 

Päevastatsiona 

ar 

voodipäevad 

voodid Haiged 

vood 

id 

Ambulatoorne 

eriarstiabi 

Visiite 

Kliinikum 

kokku 43 770 7,0 305 436 1 052 8 860 64 376 950 

Puusepa 8 

Anest.-intensiivravi kliinik 2 670 4,5 11 310 39 11 150 

Üldintensiivravi 550 5,5 3 025 10 

Neuroanestesioloogia 420 5,5 2 310 8 

Pulmonol.anestesioloogia 250 11,1 2 775 10 

Günekol.anestesioloogia 950 1,0 950 3 

Onkoanestesioloogia os. 500 4,5 2 250 8 

Erakorralise meditsiini osakond 12 000 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik 1 350 5,4 7 290 25 10 000 

Kirurgilise onkoloogia osakond 1 350 5,4 7 290 25 10 000 

Kardioloogiakliinik 3 950 6,5 25 675 85 

Kardioloogia 3 000 6,2 18 600 64 

Erakorraline kardioloogia 950 6,7 6 365 22 

Kardiovaskulaar- ja 

torakaalkirurgia kliinik 2 010 9,5 19 110 65 

Kardiokirurgia 660 11,0 7 260 25 

Torakaalkirurgia 300 8,0 2 400 8 

Vaskulaarkirurgia 1 050 9,0 9 450 32 150 

Kirurgiakliinik 5 350 5,2 30 655 105 990 9 

Üldkirurgia (üldkirurgia ja 

abdom.kirurgia) 3 000 6,0 18 000 62 600 

Lastekirurgia 1 300 4,0 5 200 18 150 

Uroloogia ja neerusiirdamine 1 050 7,1 7 455 26 240 

Kopsukliinik 900 8,2 7 380 25 8 500 

Pulmonoloogia 900 8,2 7 380 25 9 000 

Naistekliinik 4 500 3,1 15 750 54 2 120 11 60 000 

Günekoloogia 1 500 3,3 4 950 17 60 

Sünnitusabi, sünnituseelne os. 3 000 3,6 10 800 37 2 060 

Närvikliinik 2 475 6,5 15 953 55 625 4 8 900 

Neuroloogia 1 125 6,5 7 313 25 400 4 500 

Neurokirurgia 1 350 6,4 8 640 30 225 4 400 

Sisehaigustekliinik 450 10,0 4 500 15 410 10 

58

Nefroloogia-dialüüs 450 10,0 4 500 15 410 

Stomatoloogia kliinik 580 5,0 2 900 10 

Näo-lõualuukirurgia 580 5,0 2 900 10 

Traumatoloogia- ja ortopeedia 

kliinik 2 450 8,5 20 440 70 550 4 45 900 

Traumatoloogia 1 600 8,1 12 960 44 2 400 

Ortopeedia 850 8,8 7 480 26 2 500 

Traumapunkt 41 000 

Puusepa 6 Sisehaigustekliinik 2 130 7,4 14 694 50 315 4 

Endokrinoloogia 500 6,5 3 250 11 0 

Gastroenteroloogia 700 6,7 4 690 16 260 

Reumatoloogia 550 6,2 3 410 12 30 

Sisehaigused 380 8,8 3 344 11 25 

Lunini 6 Lastekliinik 3 820 5,4 20 902 72 41 000 

Neonatoloogia 720 9,1 6 552 22 

Üldpediaatria 800 5,0 4 000 14 

Neuroloogia (laste) 1 000 4,5 4 500 15 

Ägedad infektsioonid 1 300 4,5 5 850 20 

Hematoloogia-onkoloogia kliinik 1 100 5,0 5 500 19 6 100 

Hematoloogia ja 

inten.kemoteraapia 1 100 5,0 5 500 19 6 100 

Anest.-intensiivravi kliinik 265 10 2 518 9 

Lasteintensiivravi 265 9,5 2 518 9 

Kuperjanovi 

1 Kõrvakliinik 3 250 2,0 6 550 22 2 850 14 13 500 

Kirurgia osakond 3 000 1,9 5 700 20 2 850 13 500 

Kuulmise ja kõnestamise osakond 250 3,4 850 3 

Silmakliinik 1 000 3 2 800 10 1 000 8 17 500 

Silmahaigused 1 000 2,8 2 800 10 1 000 10 000 

Vallikraavi 7 Hematoloogia-onkoloogia kliinik 1 000 9 8 800 30 13 000 

Onko- ja radioteraapia 1 000 8,8 8 800 30 13 000 

Raja 31 Nahahaiguste kliinik 850 11 9 350 32 27 500 

Naha. Ja suguhaigused 850 11,0 9 350 32 

Psühhiaatriakliinik 1 865 15,4 28 735 98 25 000 

Akuutpsühhiaatria 800 15,2 12 160 42 

Psühhiaatria 750 15,8 11 850 41 

Lastepsühhiaatria 315 15,0 4 725 16 

Riia 167 Kopsukliinik 280 40 11 200 38 4 000 

Kopsutuberkuloos 280 40,0 11 200 38 4 000 


kliinik 1 125 31,0 30 625 105 0 

Taastusravi ja järelravi 500 17,5 8 750 30 

Hooldusravi 625 35,0 21 875 75 

59

Sisehaigustekliinik 400 7 2 800 18 

Nakkushaigused 400 7,0 2 800 18 

Puusepa 1a Ambulatoorne eriarstiabi 84 900 

Ambulatoorne taastusravi 6 000 

Kuulmise ja kõnestamise amb. 4 200 

Valukliinik 500 

Kardioloogia 11 000 

Kardiokirurgia 1 800 

Vaskulaarkirurgia 4 100 

Torakaalkirurgia 500 

üldkirurgia 6 500 

lastekirurgia 5 100 

uroloogia 6 000 

endokrinoloogia 12 500 

gastroenteroloogia 2 900 

nakkushaigused 7 000 

nefroloogia 1 600 

reumatoloogia 4 300 

sisehaigused 1 400 

näo-lõualuukirurgia 2 000 

silmahaigusd 7 500 

Raekoja 

plats 6 Ambulatoorne hambaravi Hambaravi 

120 000 

60

Lisa 8a 

KLIINIKUMI JAOTUS FUNKTSIONAALSETEKS VALDKONDADEKS 

AASTAL 2003 

Kood 

Funktsionaalse valdkonna ja 

osakonna või struktuuriüksuse 

nimetus 

Asukoht 

1.00 DIAGNOSTIKA JA RAVI 

1.01 Erakorraline meditsiin L. Puusepa 8 , N. Lunini 6, Lossi 36, 

Raja 31, J. Kuperjanovi 1/3 

1.02 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt L. Puusepa 1A, 2, 8, N. Lunini 6, Riia 

167, Raja 31, Lossi 36, Vallikraavi 

7/9,10, J. Kuperjanovi 1/3, Raekoja 

plats 6, Ilmatsalu 46 

1.03 Funktsionaalne diagnostika Kõikides Kliinikumi hoonetes 

1.04 Endoskoopia L. Puusepa 1A, 6, 8, N.Lunini 6, J. 

Kuperjanovi 1/3, Lossi 36, Vallikraavi 

10 

1.05 Laboratoorium L. Puusepa 1A, 8, Oru 3, N. Lunini 6, 

Vallikraavi 7/9, 10, Lossi 36 

1.06 Patoloogia Ravila 19, Vallikraavi 7/9,10, Riia 167 

1.07 Operatsiooniblokk L. Puusepa 1A, 2, 8, Lossi 36, 

Vallikraavi 10, Kuperjanovi 1/3, 

1.08 Sünnitusblokk Lossi 36 

1.09 Radiodiagnostika ja – ravi L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Vallikraavi 7/9, 

10, Raekoja plats 6, Riia 167, N. 

Lunini 6 

1.09 Taastusravi L. Puusepa 1A, 8, N. Lunini 6, Lina 6, 

Ilmatsalu 46 

1.10 Päevaravi ja päevakirurgia L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, J. Kuperjanovi 

1/3 

2.00 PALATIOSAKONNAD 

2.01 Dermatoveneroloogia Raja 31 

2.02 Endokrinoloogia L. Puusepa 6 

2.03 Gastroenteroloogia L. Puusepa 6 

2.04 Hematoloogia N. Lunini 6 

2.05 Infektsioonhaigused Lina 4 

2.06 Intensiivravi L. Puusepa 2, 8, N. Lunini 6, Lossi 36, 

Vallikraavi 10 

2.07 Kardioloogia L. Puusepa 8 

2.08 Kardiovaskulaarkirurgia L. Puusepa 8 

2.09 Lastekirurgia L. Puusepa 8 

2.10 Nefroloogia L. Puusepa 8 

2.11 Neurokirurgia L. Puusepa 2 

2.12 Neuroloogia L. Puusepa 2 

2.13 Oftalmoloogia J. Kuperjanovi 1/3 

61

2.14 Onkoloogia Vallikraavi 10 

2.15 Ortopeedia L. Puusepa 8 

2.16 Otorinolarüngoloogia J. Kuperjanovi 1/3 

2.17 Pediaatria N. Lunini 6 

2.18 Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia L. Puusepa 8 

2.19 Psühhiaatria Raja 31 

2.20 Pulmonoloogia L. Puusepa 6 

2.21 Reumatoloogia L. Puusepa 8 

2.22 Sisehaigused L. Puusepa 8 

2.23 Sünnitusabi ja günekoloogia Lossi 36 

2.24 Taastusravi Riia 167 

2.25 Torakaalkirurgia L. Puusepa 8 

2.26 Uroloogia L. Puusepa 8 

2.27 Üldkirurgia L. Puusepa 8 

2.28 Hooldusravi Riia 167 

2.29 Näo-lõualuu kirurgia L. Puusepa 8 

3.00 HALDUS 

3.01 Haigla juhtimine ja haldamine L. Puusepa 1 A 

3.02 Arhiiv L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, N. Lunini 6, 

Riia 167, Raja 31, J. Kuperjanovi 1/3, 

Raekoja plats 6, Lossi 36, Vallikraavi 

7/9,10 

3.03 Infotehnoloogia L. Puusepa 1A , 2, 8, 

N. Lunini 6, J. Kuperjanovi 1/3, Lossi 

36, 

3.04 Raamatukogu L. Puusepa 8 

3.05 Meditsiinistatistika L. Puusepa 1A, 8, Riia 167, Raja 31, 

Lossi 36 

4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA 

PERSONALIRUUMID 

4.01 Üldkasutatavad ruumid Kõikides hoonetes 

4.02 Hingeabi ja sotsiaalabi Riia 167, N. Lunini 6, L. Puusepa 8, 

Lossi 36, Raja 31 

4.03 Personali riietusruumid Hoonete soklikorrustel 

4.04 Personali toitlustus (tsentraalne 

toitlustusteenistus) 

5.00 ABITEENISTUS JA 

VARUSTUS 

L. Puusepa 1A, 

L. Puusepa 8 

5.01 Apteek L. Puusepa 8 soklikorrus, N. Lunini 6 

5.02 Haigla köögiblokk L. Puusepa 8 

5.03 Meditsiiniseadmete hooldus ja L. Puusepa 8 

remont 

5.04 Voodite ja voodivarustuse 

puhastus ja desinfektsioon 

L. Puusepa 8, Riia 167, Raja 31, N. 

Lunini 6, Lossi 36 

5.05 Sterilisatsioon L. Puusepa 2, 8, Kuperjanovi 1/3, Lossi 

62

36, N.Lunini 6, Vallikraavi 10, Raekoja 

plats 6 

5.06 Pesumaja ja pesulaod Pesulaod L. Puusepa 8, Raja 31, Riia 

167 hoonete soklikorrused 

5.07 Ladu ja varustus L. Puusepa 8 

5.08 Tehniline hooldus ja remont Hoonete soklikorrustel 

(ruumid ja kommunikatsioonid) 

5.09 Koristuskeskus L. Puusepa 1A, 8 

5.10 Transporditeenistuse ruumid L. Puusepa 8 lisahoone 

5.11 Jäätmekäitlus 

L. Puusepa 8 

Tervishoiu riskijäätmete 

kahjutustamise keskus 

N. Lunini 6 lisahoone 

6.00 TEADUSTÖÖ JA KOOLITUS 

6.01 Teadustöö Kõikides hoonetes 

6.02 Kutseõppeasutuste õpilaste ja Kõikides hoonetes 

üliõpilaste praktika 

6.03 Personali täiendkoolitus Kõikides hoonetes 

6.04 Patsiendikoolitus Kõikides hoonetes 

7.00 MUU 

7.01 Kiirabibaasi ruumid - 

7.01 Teenused väljapoole L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Oru 3, N. Lunini 

6, Vallikraavi 7/9, 10, Ravila 19, Lossi 

36, Riia 167, Raja 31, Raekoja plats 6, 

Ilmatsalu 46 

7.02 Teenused väljastpoolt Pesupesemine, L.Puusepa 1A hoone 

hooldus, haigete transportteenus, 

haljasalade hooldus, lumekoristus jms. 

7.03 Vereteenistus L. Puusepa 1A 

7.04 Haiglate pansion - 

63

Lisa 8b 


AASTAL 2007 

Kood 



nimetus 

Asukoht 


1.01 Erakorraline meditsiin L. Puusepa 8 uus hoone, Lunini 6, 

Raja 31, J. Kuperjanovi 1/3 

1.02 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt L. Puusepa 1A, L. Puusepa 8 

peahoone I korrus, N. Lunini 6, 

Raekoja plats 6, Raja 31, Riia 167, J. 

Kuperjanovi 1/3, Vallikraavi 10 

1.03 Funktsionaalne diagnostika L. Puusepa 1A, 6, 8 peahoone I 

korrus, N.Lunini 6, Riia 167, Raja 

31, Vallikraavi 7/9,10 

1.04 Endoskoopia L. Puusepa 1A, 6, 8 peahoone I 

korrus, N. Lunini 6,J. Kuperjanovi 1/3 

1.05 Laboratoorium L. Puusepa peahoone I korrus, 

N.Lunini 6 

1.06 Patoloogia Ravila 19, L. Puusepa 8 uus hoone 

1.07 Operatsiooniblokk L Puusepa 1A, L. Puusepa 8 

peahoone II korrus ja uue hoone III 

korrus, J. Kuperjanovi 1/3 

1.08 Sünnitusblokk L. Puusepa 8 uus hoone 

1.09 Radiodiagnostika ja – ravi L. Puusepa 1A, 6, L. Puusepa 8 

peahoone I korrus ja uus hoone, 

Vallikraavi 10, Riia 167, N. Lunini 6, 


1.09 Taastusravi L. Puusepa 1A, 8, N. Lunini 6, Riia 

167 

1.10 Päevaravi ja päevakirurgia L. Puusepa 1A, 6, 8 peahoone II 

korrus (endine op. blokk) ja uus 

hoone, J. Kuperjanovi 1/3 



2.02 Endokrinoloogia L. Puusepa 6 

2.03 Gastroenteroloogia L. Puusepa 6 

2.04 Hematoloogia N. Lunini 6 

2.05 Infektsioonhaigused Riia 167 

2.06 Intensiivravi L. Puusepa 8 uus hoone, N. Lunini 6, 

Riia 167 

2.07 Kardioloogia L. Puusepa 8 peahoone 

2.08 Kardiovaskulaarkirurgia L. Puusepa 8 peahoone 

2.09 Lastekirurgia L. Puusepa 8 peahoone 

64

2.10 Nefroloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.11 Neurokirurgia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.12 Neuroloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.13 Oftalmoloogia J. Kuperjanovi 1/3 

2.14 Onkoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.15 Ortopeedia L. Puusepa 8 peahoone 

2.16 Otorinolarüngoloogia J. Kuperjanovi 1/3 

2.17 Pediaatria N. Lunini 6 

2.18 Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia L. Puusepa 8 peahoone 


2.20 Pulmonoloogia L. Puusepa 8 peahoone 

2.21 Reumatoloogia L. Puusepa 6 

2.22 Sisehaigused L. Puusepa 6 

2.23 Sünnitusabi ja günekoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 


2.25 Torakaalkirurgia L. Puusepa 8 peahoone 

2.26 Uroloogia L. Puusepa 8 

2.27 Üldkirurgia L. Puusepa 8 


2.29 Näo-lõualuu kirurgia L. Puusepa 8 

3.00 HALDUS 

3.01 Haigla juhtimine ja haldamine L. Puusepa 2 

3.02 Arhiiv L. Puusepa 1A, 2, 6, 

L. Puusepa 8 uus hoone, Riia 167, 

Raja 31,Raekoja plats 6, N.Lunini 6, 

Ravila 19 

3.03 Infotehnoloogia L. Puusepa 1A , 8, 

L. Puusepa 8 uus hoone 

3.04 Raamatukogu L. Puusepa 8 peahoone 

3.05 Meditsiinistatistika L. Puusepa 2 




4.02 Hingeabi ja sotsiaalabi L. Puusepa 8 uus hoone, Riia 167, 

N.Lunini 6 




5.00 ABITEENISTUS JA VARUSTUS 


L. Puusepa 8 peahoone 

5.01 Apteek L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

5.02 Haigla köögiblokk L. Puusepa 8 peahoone 

5.03 Meditsiiniseadmete hooldus ja L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

remont 

5.04 Voodite ja voodivarustuse puhastus 

ja desinfektsioon 

L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus, 

Riia 167, Raja 31, N. Lunini 6 

5.05 Sterilisatsioon L. Puusepa 1A, 8 uue hoone 

65

soklikorrus, J. Kuperjanovi 1/3 

5.06 Pesumaja ja pesulaod L. Puusepa 8 uue hoone, Raja 31, Riia 

167 hoonete soklikorrus 

5.07 Ladu ja varustus L. Puusepa uue hoone soklikorrus 

5.08 Tehniline hooldus ja remont (ruumid L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

ja kommunikatsioonid) 

5.09 Koristuskeskus L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

5.10 Transporditeenistuse ruumid L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 


L. Puusepa 8 peahoone ja uue hoone 

soklikorrus 

N. Lunini 6 




6.01 Teadustöö L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, N. Lunini 6, 

Riia 167, Raja 31, Vallikraavi 10, 

Ravila 19, Raekoja plats 6, J. 

Kuperjanovi 1/3 

6.02 Kutseõppeasutuste õpilaste ja 

üliõpilaste praktika 

L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, N.Lunini 6, 

Riia 167, Raja 31, Vallikraavi 7/9, 10, 



6.03 Personali täiendkoolitus L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, N. Lunini 6, 

Riia 167, Raja 31, Vallikraavi 7/9, 10, 



6.04 Patsiendikoolitus L. Puusepa 1 A, 2, 6, 8 , N. Lunini 6, 

Riia 167, Raja 31, Vallikraavi 7/9,10, 

Ravila 19, Raekoja plats 6 

J.Kuperjanovi 1/3 

7.00 MUU 


7.01 Teenused väljapoole L. Puusepa1A, 6, 8 peahoone, uus 

hoone, N.Lunini 6, Ravila 19, Riia 

167, Raja 31, Vallikraavi 7/9,10, J. 

Kuperjanovi 1/3, Raekoja plats 6 

7.02 Teenused väljastpoolt Pesupesemine, haigete transport, 

territooriumi korrashoid jms. 

7.03 Vereteenistus L. Puusepa 1A 

7.04 Haiglate pansion - 

66

Lisa 8c 


AASTAL 2015 

Kood 



nimetus 

Asukoht 


1.01 Erakorraline meditsiin L. Puusepa 8 uus hoone 

1.02 Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt L. Puusepa 8 peahoone I korrus 

1.03 Funktsionaalne diagnostika L. Puusepa 8 peahoone I korrus 

1.04 Endoskoopia L. Puusepa 8 peahoone I korrus 

1.05 Laboratoorium L. Puusepa 8 peahoone I korrus 

1.06 Patoloogia Ravila 19, L. Puusepa 8 uus hoone 

1.07 Operatsiooniblokk L. Puusepa 8 uus hoone 

1.08 Sünnitusblokk L. Puusepa 8 uus hoone 

1.09 Radiodiagnostika ja – ravi L. Puusepa 8 peahoone I korrus ja uus 

hoone 

1.09 Taastusravi L. Puusepa 1A, 8, Riia 167 

1.10 Päevaravi ja päevakirurgia L. Puusepa 8 peahoone II korrus 

(endine op. blokk) ja uus hoone 



2.02 Endokrinoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.03 Gastroenteroloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.04 Hematoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.05 Infektsioonhaigused Riia 167 

2.06 Intensiivravi L. Puusepa 8 uus hoone 

2.07 Kardioloogia L. Puusepa 8 peahoone 

2.08 Kardiovaskulaarkirurgia L. Puusepa 8 peahoone 

2.09 Lastekirurgia L. Puusepa 8 eahoone 

2.10 Nefroloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.11 Neurokirurgia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.12 Neuroloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.13 Oftalmoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.14 Onkoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.15 Ortopeedia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.16 Otorinolarüngoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.17 Pediaatria L. Puusepa 8 uus hoone 

2.18 Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia L. Puusepa 8 uus hoone 


2.20 Pulmonoloogia L. Puusepa 8 peahoone 

2.21 Reumatoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 

2.22 Sisehaigused L. Puusepa 8 uus hoone 

2.23 Sünnitusabi ja günekoloogia L. Puusepa 8 uus hoone 


67

2.25 Torakaalkirurgia L. Puusepa 8 peahoone 

2.26 Uroloogia L. Puusepa 8 peahoone 

2.27 Üldkirurgia L. Puusepa 8 peahoone 


2.29 Näo-lõualuukirurgia L. Puusepa 8 

3.00 HALDUS 

3.01 Haigla juhtimine ja haldamine L. Puusepa 2 

3.02 Arhiiv L. Puusepa 1A, 2, 6, 


3.03 Infotehnoloogia L. Puusepa 1A , 8, 


3.04 Raamatukogu L. Puusepa 8 peahoone 

3.05 Meditsiinistatistika L. Puusepa 2 




4.02 Hingeabi ja sotsiaalabi L. Puusepa 8 uus hoone, Riia 167, 

Raja 31 




5.00 ABITEENISTUS JA VARUSTUS 


L. Puusepa 8 peahoone 

5.01 Apteek L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

5.02 Haigla köögiblokk L. Puusepa 8 peahoone 

5.03 Meditsiiniseadmete hooldus ja L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

remont 

5.04 Voodite ja voodivarustuse puhastus L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

ja desinfektsioon 

5.05 Sterilisatsioon L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

5.06 Pesumaja ja pesulaod L. Puusepa 8 uue hoone ja Raja 31, 

Riia 167 hoonete soklikorrus 

5.07 Ladu ja varustus L. Puusepa uue hoone soklikorrus 

5.08 Tehniline hooldus ja remont (ruumid L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

ja kommunikatsioonid) 

5.09 Koristuskeskus L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 

5.10 Transporditeenistuse ruumid L. Puusepa 8 uue hoone soklikorrus 




L. Puusepa 8 peahoone ja uue hoone 

soklikorrus 

N. Lunini 6 


6.01 Teadustöö L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Riia 167, Raja 

31, Ravila 19 

6.02 Kutseõppeasutuste õpilaste ja L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Riia 167, Raja 

68

üliõpilaste praktika 31, Ravila 19 

6.03 Personali täiendkoolitus L. Puusepa 1A, 2, 6, 8, Riia 167, Raja 

31, Ravila 19 

6.04 Patsiendikoolitus L. Puusepa 1 A, 8 peahoone ja uus 

hoone, Riia 167, Raja 31, Ravila 19 

7.00 MUU 


7.01 Teenused väljapoole L. Puusepa 8 peahoone, uus hoone, 

Riia 167, Raja 31, Ravila 19 

7.02 Teenused väljastpoolt Pesupesemine, haljasalade hooldus, 

haigete transporditeenus, 

lumekoristus jms. 

7.03 Vereteenistus L. Puusepa 8 uus hoone 

7.04 Haiglate pansion N. Lunini 6 

69

SA Tartu Ãlikooli Kliinikumi funktsionaalse arengukava I etapp

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

SA Tartu Ãlikooli Kliinikumi funktsionaalse arengukava I etapp