Reformikiri sügis 2007 - Reformierakond
Reformikiri sügis 2007 - Reformierakond
Reformikiri sügis 2007 - Reformierakond
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
16<br />
16 <strong>Reformikiri</strong> / ITSiia Ministri /<br />
teema kabinetis<br />
17 <strong>Reformikiri</strong> / Riigikogu liikme mõtelused<br />
Ennetustegevusega maanteedel<br />
valitseva kaose vastu<br />
Arto Aas, peaministri büroo juhataja<br />
Liiklusõnnetuste peamiseks<br />
süüdlaseks peetakse alkoholi. Loomulikult<br />
ongi väga paljudel juhtudel alkohol<br />
süüdi – alkoholijoobes rooli taha istuja<br />
jaoks pole vabandusi ja see pole seisundina<br />
aktsepteeritav. Kuid statistika räägib<br />
lisaks alkoholijoobes toime pandud liikluskuritegudele<br />
veel ka teist keelt. Olen<br />
peaminister Andrus Ansipiga nõus, et<br />
palju suurem osa liikluses fataalselt lõppevaid<br />
õnnetusi juhtub hoopis hoolimatusest<br />
ja hooletusest. Vale sõidukiiruse<br />
valikust, liiklusoludega mittearvestamisest,<br />
kinnitamata turvavööst, liiklusreeglite<br />
rikkumisest või ka teadlikult<br />
alkoholijoobes juhi autosse istumisest.<br />
Neid ridu kirjutades tekib tahtmatult<br />
tunne, et olen seda kõike ise juba kuskilt<br />
lugenud, kindlasti olen seda kuskilt<br />
kuulnud ja raske on uskuda, et täna<br />
võiks veel leiduda inimest, kes sellele<br />
vastu vaidleks. Ometigi ei näita liikluses<br />
surma saanute arv kahanemise märke,<br />
mis omakorda tähendab, et järelikult<br />
pole asjast ikka veel piisavalt räägitud,<br />
pole tehtud piisavalt teavitustööd.<br />
Olen kindel, et liberaalseim ja tõhusaim<br />
viis selle eesmärgi saavutamiseks on<br />
tõhustada ennetustegevust. Liberaalina<br />
taunin suhtumist, et riik üksi saab piiranguid<br />
ja keelde kehtestades inimeste<br />
suhtumist muuta või et „suur osa eestlasi<br />
on moraalses arengus lapsed, kes<br />
ei tee välise surveta hea ja kurja vahet”<br />
(Barbi Pilvre, EE, 04.10.<strong>2007</strong>). Riigi<br />
roll olukorra parandamisel saab olla<br />
ühiskonnale tugevat signaali edastav<br />
– enda ja teiste elu ohtu seadmine on<br />
lubamatu ja sellise käitumise tagajärjed<br />
on pöördumatud. Uute piirangute või<br />
karistuste karmistamise asemel peab riik<br />
tagama selle, et karistus oleks vältimatu.<br />
Meie kõigi kohustus on intensiivsemalt<br />
tegeleda ennetustegevusega,<br />
hoiakute kujundamise ja muutmisega.<br />
Maanteeameti statistikast ilmneb üks<br />
äärmiselt murettekitav tõsiasi, nimelt<br />
alaealiste ja 15-24 aastaste kõrge osalus<br />
surma(de)ga lõppenud liiklusõnnetustes.<br />
Kuigi on teada, et paljud koolid<br />
teevad koostööd liikluspolitseiga ja<br />
enamik keeleõpetajaid juhib oma ainetunnis<br />
liiklusest või liiklusohutusest<br />
rääkides õpilaste tähelepanu ka Eestis<br />
toimuvale, võib see info noorte jaoks<br />
üleüldises õppimistuhinas osutuda.<br />
Kutsun siinkohal õpilasesindusi ja noorteühendusi<br />
üles olema proaktiivsed!<br />
Meelelahutuslike ürituste organiseerimise<br />
kõrval tasub suuremat tähelepanu<br />
pöörata ühiskondlikele probleemidele.<br />
Edasisi õppimisvõimalusi tutvustavate<br />
ürituste kõrval võiks olla vähemalt sama<br />
palju liikluseeskirjadest kinnipidamist<br />
ja liikluskultuuri üldiselt käsitlevaid<br />
koolitusi. HIV-, narkomaania- ja alkoholivastase<br />
teavitamistöö kõrval peab<br />
sama olulisele kohale seadma ka liiklushuligaansuse<br />
vastase teavitamistöö,<br />
sest selle laastav mõju inimkapitalile on<br />
ületamas igasuguseid piire. Aktiivsete<br />
noorte initsiatiiv ja eeskujulik mõju<br />
eakaaslastele on kindlasti õpetajate,<br />
spetsialistide või poliitikute targutamisest<br />
efektiivsem. Kasutage seda võimalust<br />
ja võimu!<br />
Foto: Andres Haabu, Äripäev<br />
Energeetika on tõusnud täna<br />
üheks enamkõneldavamaks teemaks<br />
nii Eestis kui ka maailmas. Igal nädalal<br />
saabub ka Riigikogu majanduskomisjonile<br />
vähemalt üks-kaks kutset suuremale<br />
või väiksemale Euroopa Liidu<br />
energeetikaalasele üritusele.<br />
Kuidas tulla toime, kui majandused<br />
vajavad üha enam energiakandjaid,<br />
need lähevad aga<br />
järjest<br />
kallimaks;<br />
kuidas tagada kindel<br />
varustamine, kuidas<br />
vältida liigset sõltuvust<br />
ühest tarnijast<br />
– küsimusi on palju. Oleme harjunud<br />
rääkima Euroopa nõudlusest, kuid<br />
unustada ei tohi Hiina ja Venemaa kasvavat<br />
nõudlust. Kui siia lisada tõsiasi, et<br />
ükski asi pole igavene ning erinevatel<br />
hinnangutel lähema paari aastakümne<br />
pärast oleme ära kasutanud poole<br />
maailma nafta- ja gaasivarudest, siis on<br />
selge, et ka Eestis tegutsedes ei tohi me<br />
laiemat tausta tähelepanuta jätta.<br />
Foto: Lea Tammik<br />
Energeetikas<br />
ooterežiim<br />
ei sobi<br />
Meie energeetilisest tulevikust rääkides<br />
ei tohiks me välistada ühtegi teemat.<br />
Minu ainuke soov on vaid, et need arutelud<br />
oleksid argumenteeritud, mitte<br />
kantud elektrihinna võimalikku tõusu<br />
saatvast hüsteeriast.<br />
Kui kõik eurooplased väldiksid<br />
teleril ooterežiimi, hoiaksime me<br />
kokku sama palju energiat kui<br />
oleks vaja Belgia suuruse riigi<br />
elektriga varustamiseks<br />
Palju on juttu Euroopa Liidu ühtsest<br />
energiapoliitikast. Mõistagi õigusega.<br />
Kuid praegu on meil hea ja ajalooline<br />
võimalus anda mõistele<br />
„Balti koostöö”<br />
reaalne sisu. Kiire<br />
majanduskasv Eestis,<br />
Lätis ja Leedus, nafta-<br />
ja maagaasihindade<br />
märkimisväärselt kiire tõus, Ignalina<br />
tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamine<br />
ilmselt 2009. aastal, vajadus muuta<br />
Narva elektrijaam keskkonnanõuetele<br />
vastavaks ja gaasivarustuse sõltuvus<br />
Venemaast on tegurid, mis sunnivad<br />
meid energeetikapoliitikaid ühtlustama.<br />
Meie võimalik kaasalöömine Ignalina<br />
uues tuumajaamas on üks oluline aspekt<br />
selles teemaderingis.<br />
RIIGIKOGU LIIKME MÕTELUSED<br />
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas kinnitab,<br />
et energeetika tulevikust rääkides ei tohiks ühtegi teemat juba ette välistada.<br />
Balti riikides on võrdlemisi hästi arenenud<br />
elektrienergia-, maagaasivarustuse-<br />
ja kaugküttesüsteemid. Elektrienergia- ja<br />
maagaasisüsteemid on omavahel ka üsna<br />
hästi seotud. Kuid on üks suur risk: Balti<br />
riikidel puudub otseside Kesk-Euroopa<br />
elektrienergiasüsteemidega. Regioonist<br />
väljapoole on süsteemid ühendatud vaid<br />
Venemaa ja Valgevenega. Sõltuvus maagaasimonopoli<br />
Gazprom gaasitarnetest<br />
on Balti riikide teine suurim probleem.<br />
Oluline on tähele panna, et energeetika<br />
ei ole piltlikult öeldes vaid<br />
kaevurite ja lipsuga meeste teema.<br />
Uskumatult palju sõltub meist endist.<br />
Energeetikaasjatundjad on kokku arvestanud,<br />
et televiisor kulutab keskmiselt<br />
45% energiast ooterežiimil olles. Kui<br />
kõik eurooplased väldiksid ooterežiimi,<br />
hoiaksime me kokku sama palju<br />
energiat kui oleks vaja Belgia suuruse<br />
riigi elektriga varustamiseks. Seega<br />
on säästmine olulisel kohal ja see pole<br />
mingi Euroliidu abstraktne teema, vaid<br />
puudutab iga Eestimaa pere valikuid.
Change language