Hoolduskava näidis „Kukulinna mõisa pargi ... - Keskkonnaamet

Vaade peahoone juurest kõrgelt nõlvalt pargi kaguosas asuvatele tiikidele ehk vesipargile on
tugeva võsastumise tõttu hävinud. Rüütlimäelt avanes vaade nii mõisaansamblile kui ka
Saadjärvele. Praegu on puud mäe ja järve vahelisel alal vaate sulgenud ning vaate taastamine
ei ole otstarbekas, sest alale on kujunenud lehtpuu mets. Mõisaansambli olulisemad hooned
on osaliselt nähtavad ka endisest puuviljaaiast, mis jääb mõisasüdamest teisele poole Lähte-
Elistvere teed. Peavärava juurest avaneb võsastuv vaade puuviljaaia tagumises servas
kasvava tammegrupini (foto 31), mille juurde viisid teed.
Foto 27. Vähest korrigeerimist vajav vaade
teenijatemajale Lähte-Elistvere teelt
(vaatesektor 13), 2011.
Foto 28. Võsast puhastamist vajav vaade
teenijatemajale Lähte-Elistvere teelt. Suvel
ei ole ala läbipaistev (vaatesektor 12), 2011.
Foto 29. Vaade peahoonele Lähte-Elistvere
teelt, 1917. Esiplaanil on näha suured
pärnad, mille vahelt paistab lattaed. Ala on
praeguseks täiesti võssa kasvanud. EAA, f.
1451, n. 1, s. 209, nr 29a.
Foto 30. Vaade peahoonele Lähte-Elistvere
teelt. Suvisel ajal peahoone ja tagaväljak
teele ei paista, 2011.
Huvitava arhitektuuriga peahoonele avaneb vaade mõisa peaväravast ja tall-tõllakuuri
nurgast (fotod 32, 33). Mõisasüdamiku poole avaneb ka tenniseväljakute poole laskuvalt
nõlvalt ilus vaade, mida omalaadsete väravapostidena on piiranud vahtrapuud. Nüüdseks on
üks vahtratest surnud ning võimalusel tuleks see säilitada elustikupuuna (foto 34).
Peahoone juurest kõrgemalt nõlvalt avaneb vaade, mida häirib küll tenniseväljakuid piirav
kõrge roheline võrkaed, suurele pargiaasale ja seda piiravale harilike tammede reale. Kunagi
on siit näha olnud ka Saadjärv. Nüüd piirab seda vaadet tammederea ja järve vahele
kasvanud sanglepik (fotod 35, 36).
24