Pargiomaniku meelespea - Keskkonnaamet

Pargiomanikumeelespea

Esikaan: Raadi mõisa park. Õisu mõisa park. Luke mõisa park.Luunja mõisa park.Tagakaan: Raadi mõisa park. Luke mõisa park.Kaanefotod: Maris PajuKukulinna mõisa fotod: Liina Ratas, Nele Nutt, Maris PajuKujundus: Heiko UntTrükk: Chaser Print Agency OÜTrükis on valminud Kesk-Läänemere INTERREG IV A programmiprojekti „Sustainable historic park management and developmentin Finland and Estonia” raames. Koostatud „Pargi hoolduskavakoostamise juhendi” alusel.Trükist jagatakse tasuta.

Pargiomaniku meelespeaHea pargiomanik,Sul on võimalus olla meie loodus- ja kultuuripärandi hoidja!Ajaloolised pargid on rajatud enamasti mõisahoonete ümber, kuid meil onka parke linnades vanade kindlustuste peal, kirikute-pastoraatide ümber võitalude juures. Park on inimese kujundatud kooslus, mida mõjutavad looduslikudtingimused ning mis sarnaselt puisniitude, rannaniitude või muude avatudmaastikega enamasti kaob, kui järjepidev hooldus lakkab.Vanad pargid on oskuslikult loodusesse sobitatud, kasutades selleks ära reljeefi,veekogusid ja metsaosi. Enim rajati parke pärast Põhjasõda, mil sõjahaavadestkosununa hakati üha rohkem tähelepanu pöörama mõisahoonete lähiümbrusekauniks kujundamisele ning eriti peahoone ja pargi ansamblilisusele.Vanimad puuhiiglased, olgu siis pärismaised või sissetoodud liigid, pärinevadki300 aasta tagusest ajast pärast Põhjasõda. Just seetõttu rikastavad vanad pargidmeie maastikku ja kultuuripärandit ning väärtuslikumad pargid on võetudlooduskaitse ja muinsuskaitse alla. Pargi väärtusteks võib olla nii elus kui kaeluta, nii ajalooline kui ka nüüdisaegne osa. Kõik säilinud pargidetailid annavadtunnistust kunagisest mõisakompleksi struktuurist ja pargimoest, kuid ühtlasiloovad ka tänase miljöö. Säilinud väärtustest ja neid ohustavatest teguritest lähtudesmääratakse pargis vajalikud hooldustööd.Käesolevas trükises on esitatud huvitavaid fakte parkidest meil ja mujal ningtoodud mõned soovitused ja meeldetuletused, mida tuleb silmas pidada ajaloolisepargi hooldamisel ja arendamisel. Samuti on näidisena lisatud Kukulinnamõisa pargi hoolduskava, mis sobiks rahastustaotluste aluseks kaitsealuste parkidehooldamisel.Meeldivat koostööd parkide hoidmisel!Keskkonnaamet

Pargiomaniku meelespeaIIIKAS SA TEAD, ET…… sõna „park“ on keeleteadlaste arvates kujunenud sõnadest paradeisos (kreekak) või pairidaeza (pärsia k), mis mõlemad algselt tähendavad tarastatudala. Piibli maailmaloomise lugu kirjeldab, kuidas Jumal lõi inimese jaoks paradiisiaia,mis oli korraga nii kasulik kui ka ilus.… ajaloolise pargi mõiste hõlmab nii erinevas stiilis väikeseid aedu kui ka suuriparke. Iga ajalooline park on unikaalne, arvestades selle asukohta, rajamisaega,seisundit, kompositsiooni, kasutusintensiivsust jms ning sisaldab enesesväga erinevaid lahendamist vajavaid probleeme, eeldades alati personaalsetlähenemist.Ajaloolise pargi väärtuseks on pargiruumi avatuna säilimine. Räpina pargi tagaväljak.Foto Aita Neemre

IVPargiomaniku meelespeaEelmise sajandi keskel kasutati sageli nn jäika puuvõrade toestust. Paraku ei järgnenudjärelhooldust, mille käigus tugivöösid oleks õgvendatud. Seetõttu on nii mõnegi puuvõra pöördumatult kahjustatud. Oru park. Foto Maris Paju… Firenze harta on ajalooliste parkide kaitse harta, mis on vastu võetud 21.mail 1981 Firenzes. Harta käsitleb ajalooliste parkide ja aedade uurimise,restaureerimise, konserveerimise ja hooldamisega seotud küsimusi ning seeon lähtekohaks vanades parkides toimetamisel.… kõige väljapaistvamad ajaloolised pargid esitatakse maailmapärandi nimekirjakandmiseks (The World Heritage List). Inimkonna kultuuri- ja looduspärandikaitsmiseks võttis UNESCO 1972. aastal vastu „Rahvusvahelise kokkuleppekultuuri- ja looduspärandi kaitseks“. Kultuuripärandi hulka kuuluvad kakultuurmaastikud, mille üks osa on aiad ja pargid. Maailma kultuuripärandissekuuluvad näiteks Dessau-Wörlitzi aiad, Versailles, Kew´aiad, Schönbrunn,Alhambra, Drottningholm, Rundale.… Eestis on riikliku kaitse alla võetud üle 400 pargi. Suurem osa neist on nii looduskaitsekui ka muinsuskaitse all, mistõttu tuleb arvestada nii looduskaitseseadusestkui ka muinsuskaitseseadusest tulenevaid piiranguid ja nõudeid.

Pargiomaniku meelespea… esimesed pargid - Pajusi, Kabala, Kõpu, Olustvere, Kärstna, Riidaja, Heimtalija Loodi - võeti kaitse alla juba 1929. aastal suvitus- ja ravitsuskohtade seadusealusel.… esimese looduskaitsealuse puuna Eestis hooldati 1927. aastal Tuhandeaastasttamme Jõgevamaal.ÕIGUSRUUM SÄTESTAB, ET...… park on ehitusseaduse § 2 tähenduses rajatis.… pargi maad ei loeta metsaseaduse §3 tähenduses metsamaaks.… parkide kasutusfunktsioon on muutunud „ühe pere aiast“ avaliku kasutusegaalaks, seetõttu võib pargihuviline rändaja vastavalt looduskaitseseaduseleja muinsuskaitseseadusele külastada Sinu parki päikesetõusust loojanguni.Kaitsealused pargid on avatud külastajatele. Maaomaniku soovil võib pargiväravasseriputada reeglid pargikülastajatele. Kalvi park. Foto Maris Paju

VIPargiomaniku meelespea… muinsuskaitsealused pargid on vastavalt muinsuskaitseseaduse § 3 lõikele2 kinnismälestised, millel on ajalooline, arhitektuuriline, kunstiline või muukultuuriväärtus. Muinsuskaitsealuste parkide nimekiri ja kaitstava ala piir onkättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel ja Maa-ameti avalikus kaardirakenduses.… looduskaitsealused pargid on vastavalt looduskaitseseaduse § 28 lõikele 2maastikukaitsealade eritüüp, kus kehtib Vabariigi Valitsuse 03. märtsi 2006. amäärusega nr 64 kinnitatud „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistutekaitse-eeskiri“. Kaitsealuste parkide piirid on kehtestatud Vabariigi Valitsusemäärustega maakondade kaupa ning on kättesaadavad elektroonilises RiigiTeatajas, Maa-ameti avalikus kaardirakenduses ja Keskkonnaregistri avalikusrakenduses.… vastavalt kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirja§ 1 lõikele 2 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu ningdendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikultväärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementidesäilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.… kaitseala valitseja loata on pargis keelatud maastikusõidukiga ja veemootorsõidukigasõitmine, telkimine ja lõkke tegemine, üle 50 osalejagarahvaürituse korraldamine, puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestikuraie, ehitise püstitamine ja lammutamine, projekteerimistingimusteja ehitusloa andmine, detail- ja üldplaneeringu kehtestamine, väikeehitise,sealhulgas lautri või paadisilla ehitamine, veekogude veetaseme jakaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine, katastriüksuse piirideja sihtotstarbe muutmine, maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoiminguteteostamine, puhtpuistute kujundamine, uuendusraie, biotsiidi jataimekaitsevahendi kasutamine ning uue maaparandussüsteemi rajamine.… kaitsealuste parkide restaureerimiseks või rekonstrueerimiseks ning arhitektuuriobjektidekonserveerimiseks, st ehitustegevuseks, tuleb koostadapõhi- ja/või tööprojekt. Ka uute rajatiste (kõlakoda, külakiik, lipumast,lõkkealus jms) ja valgustuse paigaldamiseks, teede remondiks, voolunõvadeplaneerimiseks, tiikide süvendamiseks ning uusistutusteks on vajalik projekt.Muinsuskaitsealuste parkide puhul eelneb projekteerimisele muinsuskaitseeritingimuste koostamine.

Pargiomaniku meelespeaVII... ajaloolise pargi hoolduskava-, restaureerimis- või rekonstrueerimisprojektikoostamisel tuleb lähtuda pargist kui tervikust ka juhul, kui kaitse all onainult osa pargist – näiteks vanade puude grupp või allee. Arvestada tulebka kaitstava objekti piirist väljapoole jäävate aladega, mis on pargiga seotud(näiteks vaated maastikku).… hooldustööd (v.a regulaarne niitmine, teeäärte kõplamine, sügisenelehekoristus, veekogude puhastamine prügist), ehituslikud projektidja hoolduskavad looduskaitsealustes parkides tuleb kooskõlastadaKeskkonna-ameti vastava regiooniga ning muinsuskaitsealustesparkides ka Muinsuskaitseameti vastava maakonna muinsuskaitseinspektoriga.MÕISTEDRestaureerimine (ld restaurātio – esialgsel kujul taastamine) on kahjustatudvõi osaliselt hävinud objekti ennistamine, mille käigus eemaldatakse väärtusetudja ilmet rikkuvad lisandid või kihistused ning taastatakse puuduvadosad teaduslikult põhjendatud kujul.Rekonstrueerimine tähendab hävinud objekti endisel kujul uuesti ehitamist.Üldjuhul on rekonstrueerimine ajaloolistel objektidel lubamatu, sest sellegamälestis sisuliselt hävitatakse. Vana parki tavaliselt ei rekonstrueerita, kui selleksei ole väga mõjuvat põhjust.Konserveerimine (ld conservātio – alalhoidmine, säilitamine) tähendab üldiselttöid, millega tõkestatakse mälestise edasine hävimine ning korraldataksekonstruktiivsete ja dekoratiivsete elementide kindlustamine ning kaitse ilmaneid muutmata.Arborist on „puutohter“, kes tunneb puuliike ja nende ehitust, talitlust ningkasvukohanõudeid ja oskab puid nende erinevatel eluetappidel hooldada.Arborist tunneb ka puittaimede kahjustusi ning oskab kindlaks määrata puudetervislikku seisundit ja hooldusvajadust.

VIIIPargiomaniku meelespeaIga kord ei ole tarvidust pargiteid rekonstrueerida. Piisab kui endisaegse teedejooniseeeskujul niidetakse murusse rajad. Luua pargi muruteed. Foto Priit KirsimäePARGI VÄÄRTUSEDAjaloolise pargi väärtusteks on pargiruum, elustik ning hooned/rajatised.Pargiruumi moodustavad kujundusstiil (regulaarne, vabakujuline), kompositsioon(avatud-suletud alad), vaated, ajalooline teedevõrk ning veekogud(järved, jõed, ojad, tiigid, allikad, kraavid-kanalid).Elustikuna tuleb käsitleda puistuid (sh põõsad, puuderead ja -grupid),alleesid, märkimisväärseid üksikpuid (sh aktsendid), liike ning nende elupaikuja kasvukohti.Hooneteks/rajatisteks on nii tänapäevased kui ajaloolised hooned, rajatisedja väikevormid – paviljonid/lehtlad (sh säilinud vundamendid, künkad),sillad, pingid, mälestusmärgid, obeliskid, vaasid, skulptuurid ja nende alused,purskkaevud, varemed (sh kunstvaremed), grotid, müürid ja teised piirded,väravad ja väravaehitised.Ajaloolistes parkides, kus suur osa pargielemente on praeguseks hävinud, onvaadetel kujunduses tähtis roll. Vaated nii pargist välja kui ümbritsevateltaladelt parki, ning ka pargi ühest osast teise, annavad pargile avaruse jalisamõõtme.

Pargiomaniku meelespeaIXVeekogud on parkide lahutamatud osad. Peaaegu iga pargi osaks on mõnilooduslik või tehisveekogu. Selge taimestikuvaba veepind on oluline elementpargi kompositsioonis.Varemetel kasvavad puud ja võsa tuleks eemaldada enne, kui need keldrilaed sissevajutavad. Kui keldrid on piisavalt suured tasub kaaluda nende avade sulgemistselleks, et tekitada nahkhiirtele sobiv talvituskoht. Vaemla mõisa peahoone keldrid.Foto Kaie Hlusova

Pargiomaniku meelespeaPargipuistud sarnanevad oma olemuselt vanade salumetsadega, kus leiavadelupaiga mitmete elustikurühmade esindajad: linnud, käsitiivalised,putukad, samblikud, samblad, loomad. Puud ja põõsad on pargiruumiühed olulisemad kujundajad – neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilmapõõsasteta ei ole toimiv kooslus.Põlispuu on erakordselt suurte mõõtmetega või liigile omasest keskmisestkõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise tähtsusega nii kodumaistpäritolu kui ka võõrliigist puu, mis on pargi peamine side minevikuga.Põlised puud, nn elustiku- ja pesapuud, on elupaigaks värvulistele,kakulistele, nahkhiirtele ja mitmetele teistele. Selliste puude esinemisel tulebotsida võimalusi puu säilitamiseks nii, et nad ei muutuks pargi külastajaleohtlikuks.Pargiaasadel ja rohttaimedega kaetud aladel võib olla kaitsealuseid taimeliikevõi säilinud endiste mõisaaedade naturaliseerinud liike või vanu ilutaimedesorte, mis mujal võivad kadunud olla. Samuti on aasad heaks elupaigaksmitmesugustele putukatele.Varemed on tekkinud kas kunagiste hoonete lagunemisel või on need ehitatudspetsiaalselt pargi kujundamiseks.PROJEKTID JA TEGEVUSKAVADKavade ja projektide koostamise põhieesmärk on tagada pargi kui mälestiselooduskaitseliste ja muinsuskaitseliste väärtuste esiletoomine ja säilimine.Vanade parkide kaitsmiseks ja hooldamiseks peab kõigepealt teadma, mison konkreetse pargi väärtused ja mis võib neid väärtusi sedavõrd kahandadavõi ohustada, et need sootuks kaovad.Põhiprojektis antakse pargi kavandi täpsustatud lahendus koos vajalikerajatiste ning tarindite täpsustatud tehniliste lahendustega. Välja tuuaksekavandatavate muudatuste või ennistuste täpne kirjeldus, pargi kompositsioonikäsitluse kirjeldus. Joonistel esitatakse kavandatu mõõtmestatult jaalusplaaniga seotult. Maa-ala plaanidel (asendiplaanidel) märgitakse eraldiära kaitsealused objektid koos registrinumbritega.

Pargiomaniku meelespeaXITööprojektis täpsustatakse põhiprojekti, eelkõige tehnorajatiste, väikeehitistejms lahendusi. Eeskätt lisatakse ja täpsustatakse kõiki mõõtmeid, mis ei olekindlaks määratud põhiprojektis, materjale ja värvilahendusi ning inventari,arhitektuuri väikevormide, väikeehitiste ja tehnorajatiste konstruktsioonilisi lahendusi,samuti materjalide, seadmete jms kvaliteedi ja paigalduse nõuded.Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 koostatakse kaitsealade (sh parkide) kaitsekorraldamiseks kaitsekorralduskava, milles kirjeldatakse olulisi keskkonnategureidja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärke, nende saavutamiseksvajalikke töid, tööde eelisjärjestust, ajakava ja mahtu ning lisataksetööde eelarve.Hoolduskava on tegevuskava pargi korrastamiseks ja säilitamiseks hooldusvõtete(eelkõige niitmine ja sanitaarraie, sh võsaraie, põlispuude hoolduslõikus)abil, kuid ka taastamiseks/restaureerimiseks vajalike eeltööde planeerimiseks.Hoolduskava ei käsitle projekteerimist, ehitamist ega uute ehitistepaigaldamist. Hoolduskava koostamine ei ole pargiomaniku otsesekskohustuseks, kuid selle alusel on vajalikke hooldustöid lihtne kooskõlastada.Samuti on hoolduskava heaks aluseks rahastamise taotlemisel näiteksSA Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitseprogrammist või piirkondlikuarengut toetavatest rahastusmeetmetest.Hoolduskava koostamisel tuleb hinnata ka infotahvlite vajadust ning erinevad huvigrupidpeaksid omavahel läbi rääkima, millist infot külastajatele jagada tahetakse.Erineva suuruse ja kujundusega infotahvlid risustavad pargimaastikku. Erastverepark. Foto Maris Paju

XIIPargiomaniku meelespeaHoolduskava võrdub looduskaitsealuste parkide puhul kaitsekorralduskavaga,kui see vastab kaitsealade kaitsekorralduskavadele seatud nõuetele,st lisaks tavapärasele hooldustegevusele käsitletakse ka selliseid kaitsealavalitsemisega seotud muid kaitsekorralduslikke tegevusi, mis pole tingimatavajalikud teiste huvigruppide (kohalikud omavalitsused, MTÜ-d, SA-d jne)poolt tellitavates hoolduskavades. Sellised tegevused on näiteks elustikuinventuurid ja uuringud, kaitseala välispiiri tähistamine, kaitse tulemuslikkusehindamine. Hoolduskava, mis kinnitatakse kaitseala valitseja poolt kaitseala(antud juhul siis pargi) kaitsekorralduskavana, on aluseks ka riigieelarvelistevahendite kasutamiseks pargihooldustöödel.HOOLDUSTÖÖDPargi säilimine nõuab pidevat hooldust. Hooldustööd jagunevad ühekordseteks(näiteks ala võsast puhastamine) ja regulaarseteks (näiteks niitmine).Ühekordsetele suuremahulistele töödele peab enamasti hiljem järgnemaregulaarne hooldus. Kui viimast ei suudeta tagada, tuleb iga ühekordsetöö puhul kaaluda selle otstarbekust ning teha eelisjärjekorras neidtöid, mis tagavad üldkompositsiooni, sh üksikult kasvanud põlispuudesäilimise.Puu hooldus seisneb tüve ja võra hoolduses. Tüve hooldamiseks puhastataksesuured õõnsused ettevaatlikult pehkinud osast, kuid tüve ei täideta (ei plommita).Tüve hooldusvõte on ka (metall)võrgu paigaldamine kaitseks kobrasteeest. Võra hooldus seisneb selle kujundamises, hoolduslõikuses või toestamises.Võrade hoolduslõikuse eesmärk on eemaldada haiged, kuivanud, murdunudning segavad oksad ning seda tuleks teha puu eluea jooksul vastavaltvajadusele. Hoolduslõikust ei tohi teha kui õhutemperatuur on alla -10 0 C,sest see võib tekitada puidule ulatuslikke kahjustusi. Pargi enimkülastatavatestosadest eemal kasvavatelt põlispuudelt ei ole vaja kuivanud oksi lõigata.Tüve toestamiseks kasutatakse erinevaid jäiku tugesid. Võrade toestamisekskasutatakse kaasaegseid elastseid sidemeid. Terastrossiga okste kokkutõmbaminekahjustab oksi. Põlispuude võrade hoolduslõikust ja toestust võibteha ainult arboristi kutsetunnistuse ja töökogemusega isik, et vältida võimalikkeohtusid pargi külastajatele ja tulemuseks oleks õigete töövõtetegakorrektselt hooldatud puu.

Pargiomaniku meelespeaXIIIPõlispuud mõjuvad suursuguselt igal aastaajal ning on elupaigaks mitmetele elusolenditele.Seetõttu tuleb asjatundliku hooldusega nende eluiga pikendada. Palmse park.Foto Maris PajuVõsana käsitletakse ebasobivas kohas ebasobival kujul kasvavaid noori lehtpuid(tüve läbimõõduga alla 8 cm) ja põõsaid, mis tuleb pargi struktuuri esiletoomisekseemaldada. Seega on võsa liiga tihedalt kasvav looduslik lehtpuudeuuendus, mis on tekkinud hooldamatuse tõttu. Võsa ei tohi raiuda lindudepesitsusajal. Enne võsast puhastamist tuleb kontrollida alal kasvavate põõsasteliigilist koosseisu, et mitte eemaldada väärtuslikke põõsaid.Sanitaarraie on jalal kuivanud ja kuivavate ning tugevalt vigastatud puudening põõsaste ja võsa, samuti isetekkeliste ja parki sobimatute puude raie.Raiesse määratakse enamasti kõik ajaloolise väärtuseta puud, mis kasvavadkultuurimälestiste peal või hoonetele lähemal kui pool võra läbimõõtu võion kuivanud või pargikülastajale ohtlikud. Elustiku- ja pesapuud ning pargikülastatavatest osadest eemal asuvad suuremõõtmelised, kuid juba surnudpuud tuleb võimalusel alles hoida kuni nad murduvad, misjärel oksad kas

XIVPargiomaniku meelespeakoristatakse täielikult või osaliselt, jättes maha ainult tüve. Raiejäätmeid egaoksi ning sügisesi lehti ei tohi põletada pargi murudel. Põletamine hävitabrohukamara, võib vigastada juuri ning pöördumatult kahjustada võrasid.Raieid on soovitav teha külmunud pinnasega.Säilitamisväärseks loetakse ka suure diameetriga kännud, mis tekivad (on tekkinud)pargi varasematel perioodidel istutatud puude eemaldamisel ningmis võimaldavad saada ettekujutuse pargi esialgsest kompositsioonist.Kändude eemaldamiseks tuleks need freesida, sest juurimine kahjustabsäilitamisväärsete puude juuri. Puude juurestik ei vaja reeglina spetsiaalsethooldust, kuid sageli rikutakse juuri masinatega muid pargihooldustöidtehes – niitmisel vigastatakse pinnasest väljaulatuvaid tugijuuri või liigaraskete hooldusmasinatega tambitakse mullapind tihkeks.Üksikpõõsad ja põõsamassiivid tekitavad pargis mitmerindelisuse. Võrreldespuudega kasvavad põõsad kiiremini, vananevad samuti kiiremini ja vajavadselleks, et säiliks liigile omane välimus ning rikkalik õitsemine, pidevat hooldamist– harvendamist, piiramist või uuendamist.Pargiaasade hooldust planeerides on vaja teada nende liigilist koosseisu jaõitsemisaegu. Taimestiku liigiline koosseis muutub vaesemaks, kui aastaidkasutatakse heina purustamist või ei koristata niidetud heina ära. Lillemuruliigirikkuse säilitamiseks piisab niitmisest korra või paar suve jooksul, pärastõistaimede seemnete valmimist juuli teisel poolel või augustis. Vältida tulebpargiaasade ja puistualuse üleniitmist. Pargiaasade niitmisel on soovitatavalustada niitmist pargiaasa keskelt ja liikuda äärte poole (st keskelt lahku)või liikuda ühest servast järjest teise. Pargiaasade hooldamiseks võib lubadaka vähest karjatamist. Kõige suuremaid probleeme toob kaasa liiga suurte(raskete) niidukite kasutamine ja trimmerdamine. Niiske või õrna pinnasepuhul ei tohi mitte mingil juhul kasutada raskeid masinaid, mis lõhuvad murupinda,jättes endast maha sügavad jäljed.Niites ei tohi vigastada puutüvede koort. Puuvõrade all tuleb niita kõrgemalt,sest seal on sageli puujuured pinnasest üles kerkinud. Alleepuudealuse alaniitmisulatus on vähemalt võra laius, kuid soovitatav on niita võra ulatusest3-5 m laiemalt, et esile tuua allee joonis. Kui allee piirneb põllumajandusmaaga,tuleb juurekava säilitamise huvides loobuda kündmisest puule lähemalkui võra ulatus pluss 3-5 m.

Pargiomaniku meelespeaXVNiitmisega markeeritakse ka neid jalgteid, mille taastamine ei ole kulutustetõttu otstarbekas. Muruteede pind on ülejäänud murudest madalamaksniidetud. Niitmise tihedus oleneb nii taimestikust kui ka ilmastikust. Kunaendised pargiteed on sageli olnud ka „vaate suunajad“, siis tuleks needteesihid, mis ei ole teedena kasutuses, hoida lihtsalt võsast vabad.Vanad pargiteed on enamasti olnud kruusakattega või pinnasteed. Teede hooldusseisneb aukude täitmises ja sõelme-, peenkillustik- või kruusakattegateede ettenähtud ristprofiili hoidmises, et tagada liigvee äravool. Pinnaseteidon vaja aegajalt kõblata pealetungiva muru eemaldamiseks.Veekogu esmane hooldus seisneb võsastunud kallaste avamises ning veekoguprügist ja vettelangenud puudest puhastamises. Kui veekogust niidetaksetaimestikku, tuleb niidetud taimed välja tõsta ja komposteerimisväljakulevõi prügilasse viia. Tiigi süvendamiseks on vaja projekti, et vältida vana tiigipõhjalõhkumist, mille tulemusena see ei pruugi enam vett pidada.Piirete hooldusvõttena tuleb vajadusel need võsast välja puhastada, kuidkände ei tohi juurida, ning piiretele langenud puutüved/oksad eemaldada.Kiviaedade/müüride hooldamisel tuleb laialivajanud müürikivid hunnikusseladuda, et võimaldada müüriga piirnevate alade niitmist; kive ei tohi pargistminema vedada.Varemete esmane hooldus sõltub lagunemisastmest, kuid enamasti piisabvõsa eemaldamisest varemete lähiümbrusest, vundamendilt, keldritelt jm,varisenud kivide kogumisest ühte kokku ja pinnase tasandamisest, et võimaldadahilisemat regulaarset niitmist varemete eksponeerimiseks ja edasiselagunemise peatamiseks. Varemete konserveerimine vajab kindlastieriprojekti ja lammutamine kooskõlastust. Kui pargis asub vana kelder,tuleks uurida, kas seda on võimalik ja vajalik korrastada nahkhiirtele talvituspaigaks.Infotahvlite ja viitade kasutamisel pargis tuleks lähtuda põhimõttest „nii paljukui vajalik ja nii vähe kui võimalik”. Väga põhjalikult tuleb läbi mõelda,kuhu need paigutada nii, et ei rikutaks vaateid. Info, mis tahvlile kantakse,peab olema põhjendatud ja kvaliteetne, tutvustama pargi lugu ning andmajuhiseid pargis liikumiseks.

XVIPargiomaniku meelespeaHOOLDUSE KORRALDAMINEKui park kuulub mitmele eraomanikule, siis võiks moodustada pargi hoolduseksmittetulundusühingu, et koostada ühiselt pargipõhiseid hoolduskavasid japrojekte ning taotleda nende elluviimiseks rahastust.Nii Keskkonnaamet kui Muinsuskaitseamet on jagatud regioonideks. Igas regioonison spetsialist, kes oskab pargi hooldusküsimustes nõu anda. Tema käestsaab infot ka toetuste kohta ning juhiseid taotlusvormide täitmisel.Parkide prioriteetseid hooldustöid tellib loodushoiutööde raames hangetegaKeskkonnaamet.Omal initsiatiivil saab suurte maastikuparkide pool-looduslike koosluste hooldamisekstoetust taotleda näiteks Põllumajanduse Registrite ja InformatsiooniAmetist (PRIA), muinsuskaitsealuste parkide hoolduseks Muinsuskaitseametilt,mitmetest fondidest, SA Keskkonnainvesteeringute Keskusest (SA KIK), jne.SA-st KIK saab esmajärjekorras taotleda raha riiklikult kaitstud parkide hooldamiseks,sh võsalõikamiseks, põlispuude hoolduslõikuseks nende ohutusetagamiseks, tiikide puhastamiseks jne; samuti ka hoolduskava, sh geoaluseja dendrohinnangu koostamiseks, parkide restaureerimiseks ja rekonstrueerimiseks.Projekti vormikohaselt täidetud taotlus tuleb enne esitamist kooskõlastadaKeskkonnaameti vastava regiooniga.

NÄIDISPargiomaniku meelespeaXVIIKukulinna mõisa pargihoolduskava2012-2021

Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaSISUKORD1. Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . 31.1. Ala iseloomustus. . . . . . . . . . . . 31.2. Kaitstus ja uuritus. . . . . . . . . . . 51.3. Hoolduskava sisu. . . . . . . . . . . 62. Väärtused ja eesmärgid.. 102.1. Pargiruum . . . . . . . . . . . . . . . . 102.1.1. Kujundusstiil . . . . . . . . . . .102.1.2. Tervikkompositsioon . . . . . .112.1.3. Vaated . . . . . . . . . . . . . . . . .122.1.4. Teedevõrk . . . . . . . . . . . . . .132.1.5. Veekogud . . . . . . . . . . . . . . .142.2. Elustik. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 162.2.1. Puistu . . . . . . . . . . . . . . . . .162.2.2. Puudegrupid. . . . . . . . . . . .162.2.3. Märkimisväärsed . . . . . . . .17üksikpuud2.3. Rajatised. . . . . . . . . . . . . . . . . . 193. Hooldustööd . . . . . . . . . . . 253.1. Hooldustöödest üldiselt.. . . . 253.2. Võsaraie . . . . . . . . . . . . . . . . . . 283.3. Alleede ja puugruppide . . . . 30hooldus3.3.1. Puuvõrade hooldus . . . . . . .303.3.2. Tüvehooldus . . . . . . . . . . . .303.3.3. Üksikpuude võrahooldus . .313.4. Põõsaste hooldus.. . . . . . . . . . 323.5. Avatud murualade ja . . . . . . . 32.puudealuse hooldus3.5.1. Avatud alade niitmine. . . . .323.5.2. Puudealuse niitmine. . . . . .343.6. Vaadete hooldus. . . . . . . . . . . 343.7. Veekogude hooldus . . . . . . . . 353.7.1. Tiikidesüsteemi hooldus . . .353.7.2. Piirdekraavi hooldus . . . . . .353.8. Teede hooldus. . . . . . . . . . . . . 353.9. Müüri hooldamine. . . . . . . . . 363.10. Prügi koristamine. . . . . . . . . 363.11. Pargi kaitse korraldamine. . 363.11.1. Infotahvli paigaldamine . .363.11.2. Uue hoolduskava . . . . . . .37koostamine4. Tegevuskava.. . . . . . . . . . . 405. Allikad*6. Lisad** Lisatakse vastavalt konkreetsele pargile

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava1. SISSEJUHATUS1.1. Ala iseloomustusEsmakordselt on Tartu maakonnas Tartu vallas Saadjärve külas Sootagavoore otsal vahelduva reljeefiga alal Saadjärve kagukaldal asuvat Kukulinnamõisa (Kuckelina, hiljem Kuckulin) mainitud 1299. aastal. Mõis oli mõeldudpeamiselt suvitamiseks, sest maad oli mõisal vähe ja see oli väikese viljakusega , puudusid ka karjamõisad ja teised majanduslikud allüksused. Teguon Tartu linna lähedal asuva väga hea juurdepääsuga alaga.Kukulinna pargis moodustab Saadjärve madal kallas paarikümne meetrikaugusel järvest poolkaarekujulise ca 5 m kõrguse astangu, millel paiknebmõisasüda. Peahoonest ida ja lõuna poole maapind langeb ning muutubliigniiskeks. Järve kaldal oli ka väike tiik, mis on märgitud 19. sajandi teisepoole kaartidele . Järvest kaugemale, teisele poole tänast Lähte-Elistvereteed, jääb liigniiske pargiosa, kuhu oli rajatud keerukas sirgete kanalite jageomeetriliste tiikide süsteem, mis koosnes kolmest ümmargusest ja kahestneljakandilisest tiigist; kolmes neist olid tiigi kuju kordavad saared.Praeguseks on tiikide süsteem halvas seisukorras, kuid tugeva läbivooluga.Üks rõngastiikidest vahetult maantee ääres. Pargi loodepiiriks on tammederea otsast algav kraav, mille kaldal viib tee järveni.Tegu on ühe varasema vabakujundusliku pargiga Liivimaal, mille praegunehoonestus on rajatud 19. saj. romantilises stiilis, hiljem on hooneidtäiendatud juurdeehitustega. Mõisakompleksi hoonetest on Saadjärvekaldale kõige lähemale ehitatud teenijatemaja. Peahoonest edela suunasasuvad voorestiku servaalale iseloomulikud mõhnad – Rüütlimägi ja väikenimetu küngas –, millele olid ehitatud mõisa majandushooned (jäävadkavas käsitletavast pargialast välja). Reljeefi rõhutamiseks on pargiala kujundatudterrassilisena: peahoonepoolne pargiosa jaotub kaheks kaldajoonegaparalleelseks terrassiks; puuviljaaias on märgatav kaks maanteegaristi asuvat terrassi. Suuder, O. Tartu maakonna, Kukulinna mõis. Ajalooline õiend (A-2751), Tallinn, 1990. lk 20. EAA 1392.1.426, EAA 1392.1.424.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaJoonis 1. Maaomand ja kultuurimälestised. Kollase viirutusega on märgitud kavandatavkinnismälestise kaitsevöönd. Allikas: Maa-amet, www.maaamet.ee.Alates 1990ndatest aastates kuulub mõis eraomandusse. Tabelis 1 ja joonisel1 on esitatud Kukulinna mõisa pargi territooriumile jäävad maaüksused01.04.2012 seisuga.Tabel 1. Maaomand Jrk nr.KatastriüksusetunnusPindalahaNimetus1 79402:001:0786 2,1 Kukulinna mõis2 79402:001:0787 8,0 Kukulinna mõis3 79402:001:0135 0,3Kokku 10,4Lähte-Elistveretee (22220)Maaomanditüüp/sihtotstarveEramaa; maatulundusmaa95%, ärimaa 5%Eramaa; maatulundusmaa95%, ärimaa 5%Riigimaa, teemaawww.maaamet.ee.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava1.2. Kaitstus ja uuritusKukulinna mõisa park on osa Vooremaa maastikukaitseala (KLO1000294)Vooremaa piiranguvööndist. Park võeti eraldi looduskaitse alla TartuRajooni TSN TK 6.08.1958 otsusega nr 128, kuid looduskaitseseaduse tähendusesei ole pargile piire seni veel määratud. Park jääb osaliselt nii Vooremaalinnualale (RAH0000069; EE0080171) kui ka Vooremaa järvede loodusalale(RAH0000137; EE0080110 ) . Maastikukaitsealast ning ka linnu- ja loodusalastjääb välja teiselpool Lähte-Elistvere teed asuv mõisa endine puuviljaaed/iluaed.Ajaloolistes looduskaitsealustes parkides kehtib Vabariigi Valitsuse3.03.2006.a määrusega nr 64 “Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistutekaitse-eeskiri” kehtestatud piiranguvööndi kaitsekord. Vastavalt kaitse-eeskirjaleon pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu,dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikultväärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementidesäilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega.Pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks on vastavalt kaitse-eeskirjalepargis vajalikud tööd niitmine, puu- ja põõsarinde kujundamine ningpõlispuude hooldamine.Kukulinna mõisa park, peahoone ja teenijatemaja on võetud muinsuskaitsealla ehitismälestistena, millel on ühine kaitsevöönd (tabel 2, joonis 1).Tabel 2. Muinsuskaitsealused objektid Jrk nr Reg nr Mälestise nimi1 7281 Kukulinna mõisa peahoone, 19. saj.2 7282 Kukulinna mõisa park, 19. saj.3 7283 Kukulinna mõisa teenijatemaja, 19. saj.Pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel on Kukulinna mõisa pargis peahoonejuurest järveni laskuva väljaku ääres saksa sõdurite matmispaik (794:HAU:001) ning mõisa endise sissesõiduallee juures asuvad mälestuspuud(794:HII:001; ca 100-aastased mänd, kuusk ja kask (tüügas eemaldati 2011).Puudel on 20 m raadiusega kaitsevöönd.Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k. Euroopa Komisjonile esitatavNatura 2000 võrgustiku alade nimekiri.Muinsuskaitseameti kultuurimälestiste riiklik register www.muinas.eePärandkultuuri kaardirakendus www.maaamet.ee

Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaO. Suuder on koostanud Kukulinna mõisa ajaloolise õiendi (1990), mison kättesaadav Muinsuskaitseameti arhiivis (A-2751), ja arhitektuurimälestisepassi (1976), mis samuti on kättesaadav Muinsuskaitseameti arhiivis(M-578). Ala hoonestuse funktsiooni ümberkujundamiseks koostas TaevaneOÜ 2010.a omaniku tellimisel suvemajade (magalate) lammutamise ja puhkealakskujundamise projekti ning M. Siilivask muinsuskaitse eritingimused(2010), mille üheks osaks on mälestise kaitsevööndi (pargi) planeerimise jaheakorrastamise eritingimused. Projekti elluviimiseks hindas Artes TerraeOÜ (Kukulinna mõisa suvemajade ümbruse puistu puude raieks märkimisearuanne (töö nr. 54HI10), koostaja S. Nurme) ala puud ning kava koostamiseajaks oli sissesõiduallee esmaseks korrastamiseks raie tehtud.1.3. Hoolduskava sisuKäesolevas kavas käsitletakse hooldatava pargialana ca 6 ha, mis on märgitudvalge läbipaisva toonitusega joonisel 2. Välja on arvatud tenniseväljakudja endine tiikidesüsteem. Ajaloolise pargi juurde kuulunud tiikidesüsteemigapargiosa (nn vesipark) on väga halvas seisus, ei ole ainult hooldusvõtetegakorrastatav ja vajab eraldi käsitlust.Käesolev hoolduskava (edaspidi kava) on Kukulinna mõisa pargi alapõhisemajandamise ja esmavajaliku hoolduse korraldamise aluseks. Kavakoostati 2012. aastal. Kava on koostatud kirjanduse allikate, andmebaasideja välitööde põhjal, kusjuures eelkõige lähtuti pargi ajalooliselt kujunenudplaneeringust ja pargi hoolduskava koostamise juhendist.Käesoleva kava eesmärk on:• anda ülevaade pargi väärtustest ja eesmärkidest;• arvestades pargile seatud eesmärke kirjeldada vajalikke hooldus-.tegevusi koos oodatavate tulemustega;• koostada põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamiselesuunatud tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse,kirjelduse, võimaliku korraldaja ja orienteeruva maksumusega;• luua alusdokument pargi hooldustööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaJoonis 2. Kavas käsitletav ala on märgitud valge värviga. Aluskaart: Maa-amet.Väljavõte Kukulinna mõisa 1873.a koostatud kaardist Charte von den Hofs-Heuschlägendes Privatgutes Kukkulin. (Eesti Ajalooarhiiv f. 1392, n. 1, s. 426)

Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaKukulinna mõisa peahoone,1910ndad. Allikas: Eesti Ajalooarhiiv(EAA, f. 1451, n. 1, s. 209, nr. 30)Kukulinna mõisa peahoone sada aastathiljem.Tagaväljak oli pioneerilaagriperioodil hooldatud ala. 1964.Allikas: Kultuurimälestiste riiklikregister V. Ranniku fotokoguPeahoone tagune võsastunud ala.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaSissesõiduallee.Vaade vesipargile, mille tiigid ja kanalid on võsastunud. Esiplaanil rõngastiik ja saar.Pargile ning Vooremaa MKA-le annaks vaatelisust juurde vesipargi maanteepoolsetetiikide võsast puhastamine ning vettekukkunud tüvede eemaldamine.

10 Kukulinna mõisa pargi hoolduskava2. VÄÄRTUSED JA EESMÄRGID2.1. Pargiruum2.1.1. KujundusstiilKujundustöid tohib teha ainult kooskõlastatud projektide alusel, kunastiili ja tervikut ohustab ka ebasobivasse kohta ehitamine, omavoliline pargipuuderaie ja valesse kohta istutamine. Kui parki soovitakse rekonstrueeridavõi sellele lisada hooneid ja rajatisi, on vaja koostada muinsuskaitse eritingimusedning neile vastav põhiprojekt. Vältida tuleb pargiruumi täisehitamistning teedejoonise ümberkujundamist.Kukulinna mõisa pargi rajamise täpse aja ja ümberkujundamis(t)e kohtaandmed puuduvad. Park on stiililt vabakujunduslik ning ilmselt on see karajatud vabakujulisena, sest regulaarsele istutusskeemile viitavaid puudegruppepargis ei ole ning regulaaraia olemasolule ei viita ka ajaloolised kaardid.Arvestades puuderidades olevate ning pargis kasvavate suurematepuude mõõtmeid (hinnanguliselt ca 200 a) on park rajatud peahoonega samalperioodil, kuigi ilmselt hilisematel perioodidel (arvestades kasvavatepuude erivanuselisust) lisaistutustega täiendatud. Tõenäoliselt 20. sajandiesimesel poolel on tehtud juurdeistutusi, näiteks peahoone tagusele väljakuleistutatud harilikud elupuud (fotod) ning arvatavasti nõukogude ajalistutatud kaks hõbekuuske (foto). Kukulinna mõisast säilinud 1854., 1873.,(1885.) ja 1899. aasta mõisaplaanide alusel võib järeldada, et neil aastatelpargi üldises struktuuris olulisi muutusi ei toimunud. Väike muutus ontehtud järveäärse teenijatemaja juures, kus 1854. ja 1873. a plaanil on nähaväike tiik, mis on järvest eraldatud tammiga, kuid 1899. a plaanil tiiki enamei ole.Mõisa endine sissesõidutee (foto), mida palistab kahepoolne lehtpuuallee,on mõnevõrra ebatraditsiooniline, sest ei vii hoone peaukse sihis, vaidümmarguse auringiga esiväljaku ühte serva. Teine teiselpool väljakutasuvad peahoone ja suuresti ümber ehitatud tall-tõllakuur. Alleepuud onpraegusel ajal halvas seisukorras. Auringi keskel kasvab üksik väga elujõulinesuur harilik tamm, mis võib olla ca 200 aastat vana. Peahoone taga

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava11asub avar laugjalt laskuv tagaväljak (foto), mis on osaliselt piiratud kaarjaltistutatud põliste pärnapuudega; puude ümbrus on võsastunud, nendevõrasse on kasvanud noori isekülvseid puid. Peahoone ja esindusväljakasuvad kõrgemal künkal (voore otsal), kust avaneb ilus vaade Saadjärvele.Teenijatemaja ja peahoone vahel avaneb järsult laskuv avar kõrgete põlispuudegaraamitud külgväljak (foto), mis on tänaseni üks paremini hooldatudala pargis.Läänesuunas asub ka kahe tasapinnana laskuv pargiaas, millele on rajatudtenniseväljakud (foto). Vanadel kaartidel on näha järveäärselt külgväljakultalgav looklev tee, mis viis läänesuunas asuva Rüütlimäeni. Tee onsäilinud kuni endiste majandushoonete kompleksini. Tee ja seda palistanudpõlistammede rida on säilinud ja suhteliselt heas seisukorras. Tee ja tammedasuvad terrassil, millelt on tõenäoliselt, arvestades vaadet varjavate puudevanust, mis metsamajandamiskava järgi on ca 75 a, olnud avatud vaatedSaadjärvele. Peahoonest lõuna pool paiknev pargiosa asub samuti mitmelterrassil; kõrgemal on avatud ala, kus asus kaheterrassiline (puuvilja-?, ilu-?)aed ning järsult idasuunas laskuva terrassilise nõlva all on tiikidesüsteem nnvesipark (foto). Puuviljaaed-iluaed on hävinud. Säilinud on avatud ruum,kus on ka kasvuhoone varemed ja elektripost ning -kilp).Peahoonest läänes asuv järveäärne parkmets (foto) on liigniiske ja osaliseltvõsastunud, kuid selgelt eristuv osa.Tiikide ja kõrgema pargiosa vahel kasvavad üksikud suuremõõtmelisedpõlised puud. Terrassid ja tiikide ümbrus on võsastunud ning tiigid-kanalidon osaliselt kinni kasvanud.Praeguseks osaliselt hävinud või ümberehitatud majandushooned paiknevadpargi äärealal esindusosast lääne pool ühtse grupina ning neil ei oletähtsust pargi kaitseväärtuste säilimise seisukohast.2.1.2. TervikkompositsioonVäärtuste paremaks kirjeldamiseks ning pargi edaspidise hoolduse paremakskorraldamiseks on park jaotatud vastavalt ala tüübile piirkondadeks ehooldusaladeks (joonis 6, ptk 4).Ajalooliselt (kaartide ja laiavõraliste põlispuude olemasolu alusel) onKukulinna mõisas olnud avatud aladeks teenijatemaja ja peahoone vahelinekõrvalväljak (hooldusala (edaspidi ala) nr 1), tagaväljak (ala 3), esiväljak (ala4), tall-tõllakuuri taha jääv ala (ala 7), pargiaas, mille lääneosasse on rajatudtenniseväljakud (ala 11), ja teiselpool praegust Lähte-Elistvere teed asunudpargiosa – puuviljaaed (ala 15).

12 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaParkmetsalaadse kõrghaljastusega pargiosad paiknevad peahoone taga(ala 2), teenijatemajast edela ja lõuna pool (alad 5, 6) ja magalate ümbruses(ala 10) ning ümbritsevad tenniseväljakutega pargiaasa põhja-, lääne- ja lõunaküljest(alad 12, 13).2.1.3. VaatedVaheldusrikas reljeef loob pargis suurepärased vaated. Joonisel 3 on näidatudvaatesektorid, mille säilimine või võsast puhastamine ning avatunahoidmine on pargi terviklikkuse seisukohast oluline. Ümbruse kõrgemailkohal asuvast mõisahoonest on võimalik imetleda vaadet Saadjärve kaldalpaiknevale teenijatemajale (foto) ning vaadet üle järve asuvatele Saadjärvemõisa hoonetele (foto). Mõisa peahoone taga avanes avar vaade laugele tagaväljakuleja Saadjärvele, mida praegu varjab võsa (foto).Joonis 3. Põhilised vaatesektorid Kukulinna mõisa pargis. Aluskaart: Maa-amet,www.maaamet.ee.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava13Lähte-Elistvere teelt on avanenud Kukulinna mõisale kaks vaadet (fotod).Praegu on neist säilinud ainult vaade järve idakaldalt (foto) Saadjärve mõisapargist teenijatemajale. Eemaldades võsa pargi kirdeosast, hakkaks teelttaas paistma ka Kukulinna mõisa peahoone (foto). Vaade peahoone juurestkõrgelt nõlvalt pargi kaguosas asuvatele tiikidele ehk vesipargile on tugevavõsastumise tõttu hävinud. Rüütlimäelt avanes vaade nii mõisaansamblilekui ka Saadjärvele. Praegu on puud mäe ja järve vahelisel alal vaate sulgenudning vaate taastamine ei ole otstarbekas, sest alale on kujunenudlehtpuumets. Mõisaansambli olulisemad hooned on osaliselt nähtavad kaendisest puuviljaaiast, mis jääb mõisasüdamest teisele poole Lähte-Elistvereteed. Peavärava juurest avaneb võsastuv vaade puuviljaaia tagumises servaskasvava tammegrupini (foto), mille juurde viisid teed.Huvitava arhitektuuriga peahoonele avaneb vaade mõisa peaväravast jatall-tõllakuuri nurgast (fotod). Mõisasüdamiku poole avaneb ka tenniseväljakutepoole laskuvalt nõlvalt ilus vaade, mida omalaadsete väravapostidenaon piiranud vahtrapuud. Nüüdseks on üks vahtratest surnud (foto) ningvõimalusel tuleks see säilitada elustikupuuna.Peahoone juurest kõrgemalt nõlvalt avaneb vaade, mida häirib küll tenniseväljakuidpiirav kõrge roheline võrkaed, suurele pargiaasale ja seda piiravaleharilike tammede reale. Kunagi on siit näha olnud ka Saadjärv. Nüüdpiirab seda vaadet tammederea ja järve vahele kasvanud sanglepik (fotod).2.1.4. TeedevõrkTeede hooldusel tuleb lähtuda sellest, et park on avaliku kasutusegaala. Ajaloolist teedevõrku on aja jooksul vähe muudetud. Lähte-Elistveretee õgvendamise järel ei ole kunagine munakividega sillutatud ja alleegaääristatud maantee intensiivses kasutuses (foto), sest uus maantee kulgebsellega paralleelselt. Mõisa peahoone esine ringtee (auring) ja sissesõiduteeon algsel kohal säilinud; teed on asfalteeritud ja rahuldavas seisukorras.Hooldust vajavad eelkõige teeäärsed alleepuud, teeremont vajab eraldiprojekti.Vanadel kaartidel kulgeb ümber pargi jalutustee, mille üks haru viisRüütlimäeni ja teine lookles voore jalamil kuni Saadjärveni (praegu jääb pargipiiridest välja). Tee asukoht on looduses hästi märgatav ja see on läbitavRüütlimäeni. Kuna oluliselt on muutunud nii omandisuhted kui ka hoonetefunktsioon ja osaliselt on hävinud ka pargi väärtused, ei ole kava raames ettenähtud teehooldust pargipiirist kuni Rüütlimäeni. Niitmist ja teeäärte võsastpuhastamist vajavad kõik pargis olemasolevad teed (ca 800 m).

14 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaSissesõidualleed ääristavas kivimüüris on säilinud väravakoht ja astmed,mis viisid teisel pool teed asuva puuviljaaia peateele, kuid aias olnud teedevõrkei ole enam maastikus eristatav. Pargistruktuuri esiletoomiseks jakülastatavuse huvides on vajalik niitmisega markeerida vanadel kaartidelmärgitud jalutusteed (ca 200 m).2.1.5. VeekogudSaadjärv on Kukulinna mõisaansambli lahutamatu osa, kuid järve kallason osaliselt kinni kasvanud (roostunud), kaldapealne võsastunud ja kallasradaei ole liigniiskuse tõttu kasutuses. Pargi loodepoolseks piiriks on vana,kuid toimiv kuivenduskraav; selle kaldal kulgev tee on kerge vaevaga vaatesihiksmuudetav (foto).Pargi lõunaosas, teiselpool Lähte-Elistvere teed olev kanalite ja tiikidesüsteem oli Lõuna-Eesti üks huvitavamaid/omapärasemaid vetesüsteeme.Kahjuks on see kinni kasvamas. Kanalitesüsteem on järvega ühendatud võsastunudpargi alale jääva Kukulinna peakraavi kaudu, mis on pargi idapiiriks.Ala on kahjustanud ka kobraste tekitatud üleujutused. Kinnikasvanudtiikide asukohad on veel nähtavad, kuid nende seisukord on halb, mistõttutuleb tõsiselt kaaluda kogu vesipargi ühekordse võsast puhastamise otstarbekust.Kaaluda tuleb vahetult tee ääres asuva rõngastiigi puhastamistvõsast ja risust (foto). Hooldustöödeta kaob tiikide-kanalite süsteem ca 10aastaga täiesti.Saadjärve veepeegli hooldust käesolevas kavas ei käsitleta, kuna pargihoolduse ja arendamise seisukohast ei ole järv oluline; sellega on seotudvaid maismaalt avanevad vaated, mille hooldamatuse tõttu kaob pargistavarus.Pargiruumi pikaajaline eesmärk• ajalooliselt kujunenud planeeringu säilimine.Kava perioodi eesmärk• pargiruumi terviklikkuse säilimine, sh avatud pargiaasade ja -väljakutening parkmetsaga suletud alade vahekorra säilimine, vaadetesäilimine pargis sees ning pargist ümbritsevale maastikule ja vastupidi;• teedevõrgu säilimine pargi järvepoolses osas ca 800 jm ulatuses jaendise puuviljaaia osas on sisseniidetud 1 m laiune murutee (vähemalt200 jm);

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava15• tiikidesüsteem on säilinud ja vaadeldav; puhastatud on vähemalt .1. rõngastiik ja loodepoolne piirdekraav, avatud on vaade järvele;• pargi kompositsiooni seisukohalt olulised põlispuud on hooldatud.Ohutegurid• huvi puudumine pargi väärtuste vastu, soov muuta ala kasutusotstarvet;• omavoliline raie ja/või istutamine;• ebasobivasse kohta ehitamine;• hooldamatuse või valede hooldusvõtete kasutamise tõttu pargi hävimine;• vaadete, teede, tiikidesüsteemi ja piirdekraavi kinnikasvamine;• pargi kompositsiooni seisukohalt oluliste puude hävimine hooldamatusetagajärjel.Meetmed• planeeringutes ja projektides pargi väärtustega arvestamine;• pargi seisukohast oluliste ning kava koostamise ajal avatud alade javaadete hooldus;• võsaraie avatud alade taastamiseks, regulaarne niitmine;• jalutusteede avatuna hoidmiseks nende äärte võsast puhastamineja regulaarne niitmine 1-2 korda vegetatsiooniperioodil (mai-september);• puuviljaaias muruteede sisseniitmine 1 m laiuselt vähemalt 200 mulatuses, et markeerida vanadel kaartidel olevaid teid; olenevaltilmastikuoludest 2-3 korda kuus kogu vegetatsiooniperioodi vältel(mai-september);• vesipargis maanteepoolseima rõngastiigi puhastamine võsast jamurdunud puudest; loodusliku juurdekasvu eemaldamine vähemaltmaantee äärest;• piirdekraavi kaldal loodusliku juurdekasvu eemaldamine; niitmine1-2 korda suve jooksul;• pargi kompositsiooni seisukohalt oluliste vanade puude hooldamine.

16 Kukulinna mõisa pargi hoolduskava2.2. Elustik2.2.1. PuistuKogu park on tugevalt võsastunud ning suur osa vanu puid on halvas seisukorras.Seetõttu võib pargi säilivust hinnata halvaks, kuid seda on võimalikläbimõeldud hooldustöödega tunduvalt parandada. Puistu on erinevatesosades väga eriilmeline. Põhipuuliigid on harilik pärn, harilik tamm, harilikvaher, niiskematel aladel sanglepp ja sookask. Kogu pargialal leidub ka arukaske,harilikku mändi, harilikku kuuske ja halli leppa. Pargi järvepoolseosa alumise terrassi ja järve vahel on madal üleujutatav osa, mida katab ca60. aasta vanune sanglepa-kase segamets, kus on nii murdunud ja jalal kuivanudpuid kui ka lamapuitu.Pargipuistu ja ka põlispuud on aastaid hooldamata. Kõige paremini onsäilinud peahoone ümbruses paiknev pargiosa (kus on ka kõige rohkempõliseid puid), Rüütlimäele viiva endise jalutustee ääres kasvav tammerida(foto) ning pargi lõunaosas puuviljaaias kasvav puudegrupp. Ülejäänudpargipuistus leidub suurel hulgal murdunud puid (osa neist mõõtmete järgihinnates väga vanad) ja tugevalt võsastunud alasid. Madalamatel aladel onprobleemid tingitud ka liigniiskusest, sest vanad kraavid on aastaid puhastamata.Puistu seisundit hinnati dendroloogide poolt. Vana puistu väärtuseks onkindlasti õõnsustega puud, kus varjub mitmeid nahkhiire liike. Kuna pargison juhuvaatlustel kuuldud kodukaku (Strix aluco) hüüdu, siis võivad põlispuudeõõnsused olla kakkudele pesitsuskohaks. Kakkudele ja nahkhiirteleoluliste nn elustikupuude arv ja asukoht on täpselt teadmata.2.2.2. PuudegrupidKukulinna mõisa pargi territooriumile jäävad 4 selgelt eristuvat puudegruppi,mis on suhteliselt heas seisukorras ning vajavad eluea pikendamiseks,vaatelisuse suurendamiseks ning külastajate ohutuse tagamiseks hooldust.Sissesõiduteed ääristava allee puude seisukord on halb, sest neile võradessekasvanud noorte isekülvsete puude tõttu on võrad laasunud ja seal onmurdumisohtlikke oksi. Kuid säilinud on veel piisavalt puid allee rütmi tajumiseks.Alleealune puhastati võsast 2011. aasta kevadel (foto). Allee puudevõraalune vajab taasvõsastumise vältimiseks kord aastas niitmist; tihedamniitmine ei ole oluline, sest allee all kasvavad aasalilled.Rüütlimäe tee tammerida koosneb 15 tammest (foto). Puude seisukordon hea, kuid kõikide võrades on kuivi oksi. Tammede vahele on kasvanud

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava17võsa, mistõttu tüved hakkavad laasuma. Kuivad oksad võivad murdudesohustada jalutajaid.Puuviljaaia puudegrupp koosneb üheksast tammest (foto). Puud on tasakaalusvõradega, kuid neis leidub väiksemaid kuivi oksi. Grupp vajabvõradealuse puhastamist võsast ning risust. Puudele avaneb vaade Lähte-Elistvere teelt ning need on hästi vaadeldavad, kui endine puuviljaaia alaon niidetud.Tagaväljakut ääristavad vanad harilikud pärnad (10 puud) on halvas seisukorras(foto). Puud on kasvanud võssa ning võrad on osaliselt tasakaalustväljas.Järveäärsed hõberemmelgad Saadjärve mõisa poole kulgeva tee ja vee vahelon suures osas hävinud. Allee jäänused ei ole pargi struktuuri ja elustikuväärtuseseisukohalt esmatähtsad, mistõttu neid kavas eraldi ei käsitleta.Puid hooldatakse vastavalt dendrohinnangule. Kõikidele puudegruppidelevõib olla ohuks planeeringuta ning kooskõlastuseta kaevetööde tegemine,samuti võrade hooldamatusest tingitud vigastused.2.2.3. Märkimisväärsed üksikpuudEsiväljaku puud. Esiväljakul kasvab suuremõõtmeline harilik tamm (foto),mis on elujõuline ja dominandina väga väärtuslik. Tamme võras on üksikuidväiksemaid kuivi oksi, mis ei ole pargis liikujatele ohtlikud. Vahetult peahoonesisenurga juures kasvavad põlised tamm ja saar, viimane vajab võralõikust,et tagada hoone püsimine. Peaväljakul kasvavad veel kaks nõukogude ajalistutatud torkavat kuuske, mis on heas seisukorras ega vaja hooldust.Peahoone taga nõlval kasvab neli elupuud (foto), mille võrade alumisedoksad on kuivanud, kuid mis ei vaja erihooldust, ning kaks ebatsuugat.Endise puuviljaaia äärealal kasvavad vanad sarapuupõõsad (foto), millevastamist vääriselupaiga tunnustele tuleb kontrollida.Suuremaid ja vanemaid tammesid, pärnasid ja mände (foto), mille võradeson kuivanud ja/või murdunud oksi ning võrasse on kasvanud ka noori puidning mis vajavad võrahooldust ja puule vaate avamist, leidub pargis veel.Nende seisund ja täpne asukoht määrati kava koostamisel dendrohinnangukäigus. Hinnangu puudumine väärtuslike pargipuude (sh elustikupuude)kohta on suurimaks ohuks nende säilitamisele – väärtuslikke puid võidakseraiuda kui väheväärtuslikke. Hajusalt kasvanud üksikpuid või puugruppeohustab võraaluste võsastumine või isekülvsete puude võrasse kasvamine ningvalgustingimuste halvenemise tõttu puude laasumine. Puude head seisunditja ohutust külastajatele aitab eelkõige tagada nende võra ja võraaluse hooldus. .

18 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaElustiku seisukohalt on olulised suurte õõnsustega puud, vanade pargipuudetüükad ning jämedad lamatüved, mis tuleb enamkäidavatest kohtadestja soovi korral ka esindusaladelt ohutuse tagamiseks eemaldada, kuid säilitadapargi äärealadel.Puistu, puudegruppide ja üksikpuude pikaajaline eesmärk• dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt japuhkemajanduslikult väärtusliku puistu säilimine.Kava perioodi eesmärk• puistu väärtusega arvestatakse pargi hooldamisel ja arendustegevuses;• märkimisväärsete üksikpuude (sh elustikupuude) kaitse on tagatud;• puud on heas seisundis (elujõulised ja hooldatud, heades valgustingimustes);• puud on külastajatele ohutud.Ohutegurid• andmete puudumine märkimisväärsete üksikpuude (sh elustikupuude)kohta;• puudealuse võsastumine;• okste murdumine ja võrade kahjustumine;• juurte kahjustamine;• teadmatusest tingitult liikide, elupaikade ja kasvukohtade hävitamine,sh avatud alade võsastumine, põliste puude murdumine jaalalt koristamine, õõnsustega puude eemaldamine, talvituspaikadehävimine.Meetmed• puudealuse puhastamine võsast ja/või niitmine;• väärtuslike põlispuude gruppide võrade hooldus (1 toestus,22+15+9+10 hoolduslõikus) ja märkimisväärsete üksikute põlispuudevõrade hooldus;• kaevetööde (trasside paigaldamine) kooskõlastamine ja teostamineainult projektide alusel (kaevetööd ei kajastu tegevuskavas).• kava kooskõlastamine kaitseala valitsejaga;• kaitsealuste liikide kohene kandmine Keskkonnaregistrisse nendejuhuleidude korral;

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava192.3. RajatisedKavas ei ole ette nähtud hoonete taastamise või hoolduse põhjalikumatkäsitlemist ning hoonetega seotud probleemide (remont, taastamine, trassideehitus jms) lahendamiseks tuleb vajadusel koostada eraldi projekt.M. Siilivaski koostatud muinsuskaitse eritingimused soovitavad säilitada1960ndatel ümberehitatud sööklahoone kui õnnestunud ja miljöösse sobivaarhitektuurse lahenduse. Samuti näeb ta ette hoonetele lähemal kui nelimeetrit kasvavate puude eemaldamise või katustele ulatuvate okste kärpimise.Eelnimetatud tööd võib teha kutsetunnistusega arborist.Kavas ei ole ette nähtud ka väikevormide paigaldamist ega uusi rajatisi– nende paigaldamiseks tuleb koostada eraldi projekt. Mõisa sissesõiduteekõrval on osaliselt säilinud maakividest piirdemüür, mis on hästi jälgitavLähte-Elistvere teelt. Müür on ca 120 m pikk ning ca 70 cm kõrge; müürilt onvarisenud kive. Suurimaks ohuks müürile on see, kui ümbruse hooldamiselvarisenud kivid ära viiakse ning muuks otstarbeks kasutatakse. Müüri vahetusläheduses kasvanud noored puud ja võsa eemaldati 2011. aastal (foto),mistõttu need enam müüri ei lagunda. Müür on hea tuuletõke, mistõttu selletaha koguneb hulgaliselt puulehti. Muinsuskaitse eritingimustes soovitataksesissesõiduteeäärne vana piirdemüür korrastada.Hoonete ja rajatiste pikaajaline eesmärk• maakivist piirdemüür on restaureeritud vastavalt projektile ningsäilinud algsel kujul.Kava perioodi eesmärk• maakivist piirdemüür on säilinud vaadeldaval kujul.Ohutegurid• kivide varisemine müürist ja nende kasutamine muuks otstarbeks;müüri kadumine;• müüri mattumine oksarisu ning lehtede alla ja vaadeldavuse kadumine.Meetmed• müürist väljalangenud kivide tõstmine müürile;• müüri ümbruse korrapärane niitmine vegetatsiooniperioodil japuulehtede koristamine sügisel.

20 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaKukulinna pargi väärtused on koondina esitatud joonisel 4, probleemidjoonisel 5, täpsed hoolduspiirkonnad on toodud joonisel 6 ja lahti selgitatudtabelis 4. Tabelis 3 on esitatud kokkuvõttena väärtused, pikaajalised jahooldusperioodi eesmärgid, ohud ning nende leevendamiseks vajalikudmeetmed.Kui mistahes hooldustöödel leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb sellestteatada Keskkonnaameti regiooni looduskaitsebioloogile, kes aitab otsustada,kuidas hooldustöödega jätkata.Peatükis 3 on esitatud kõigi vajalike hooldustööde kirjeldused.Joonis 4. Kukulinna mõisa pargi väärtused. Aluskaart: maaamet, www.maaamet.ee

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava21Joonis 5. Kukulinna mõisa pargi probleemid. Aluskaart: Maa-amet, www.maaamet.ee

22 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaTabel 3. Väärtused, ohutegurid, tegevused ja oodatavad tulemused Kukulinna mõisa pargis.PtknrVäärtus2.1.1. Kujundusstiil2.1.2. KompositsioonPikaajalineeesmärkAjalooliseltkujunenudplaneeringusäilimineOhustavadteguridHuvi puudumine pargiväärtuste vastu, soovmuuta kasutusotstarvet;ebasobivasse kohtaehitamine; omavolilineraie/istutamine; hooldamatusevõi valede hooldusvõtetekasutamisetõttu pargi hävimine;kompositsiooni seisukohaltoluliste põlispuudehävimine2.1.3. Vaated Vaadetekinnikasvamine2.1.4. Teedevõrk Teedekinnikasvamine2.1.5. Veekogud Tiikidesüsteemikinnikasvamine2.1. PARGIRUUMVajalikud meetmed(hooldustööd)Teabepäeval jm viisil pargi väärtusteselgitamine, õigusaktide ja õigete hooldusvõtetetutvustamine; planeeringutesja projektides pargi väärtustega arvestamine;pargi seisukohast oluliste ningkava koostamise ajal avatud alade javaadete pidev hooldus; Võsaraie avatudalade taastamiseks; regulaarne niitmine;vanade puude võrade ja tüvedehooldamine (toestamine)Võsaraie avatud aladetaastamiseks;regulaarne niitmineTeeäärte võsast puhastamine ja seejärelniitmine 1-2 korda vegetatsiooniperioodivältel (mai-september)Puuviljaaias muruteede sisseniitmine1 m laiuselt vähemalt 200 m ulatuses,et markeerida vanadel kaartidel olevaidteid; olenevalt ilmastikuoludest 2-3korda kuus kogu vegetatsiooniperioodivältel (mai-sept)Rõngastiigist murdunud okste/tüvedeja prahi eemaldamine; looduslikujuurdekasvu eemaldamine vähemaltmaantee äärest.Oodatav tulemushooldusperioodi lõpuksPargiruumi terviklikkusesäilimine, sh avatudpargiaasade ja -väljakutening parkmetsaga suletudalade vahekorra säilimine,vaadete säiliminepargis sees ning pargistümbritsevale maastikuleja vastupidi; pargi kompositsiooniseisukohaltolulised põlispuud onhooldatudTeedevõrgu säilimine pargijärvepoolses osasca 800 jm ulatusesEndise puuviljaaia territooriumilon sisseniidetud1 m laiune murutee(vähemalt 200 jm)Tiikidesüsteem onsäilinud ja vaadeldav;puhastatud on vähemalt1. rõngastiik

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava23Piirdekraavikinnikasvamine.Kraavikaldal loodusliku juurdekasvueemaldamine; niitmine 1-2 korda suvejooksul.2.2.1. Puistu Dendroloogiliselt,kultuuri-looliselt,ökoloogiliselt,esteetiliselt japuhkemajanduslikultväärtuslikupuistusäiliminePuudealusevõsastumine2.2.2. PuudegrupidOkste murdumine jmvõrakahjustusedJuurtekahjustamine2.2. ELUSTIKPuudealuse võsast puhastamineja/või niitminePõlispuude gruppide võrade hoolduslõikus(22+15+9+10 puud) ja toestus(1 puu)Kaevetööde (trasside paigaldamine)kooskõlastamine ja teostamine ainultkooskõlastatud projektide alusel2.2.3. MärkimisväärsedüksikpuudOkste murdumine jmvõrakahjustusedPõlispuude võrade hooldusJuurte kahjustamine Kaevetööde (trasside paigaldamine)kooskõlastamine ja teostamine ainultkooskõlastatud projektide aluselAndmete puuduminemärkimisväärsete puude(sh elustikupuude) kohtaMärkimisväärsete üksikpuude(sh elustikupuude) määratlemine2.3. Rajatised Maakivistpiirdemüür onrestaureeritudvastavaltprojektile ningsäilinud algselkujulMüüri mattumine oksarisuning lehtede alla javaadeldavuse kadumineKivide varisemine müüristja nende kasutaminemuuks otstarbeks; müürikadumine2.3. RAJATISEDMüüri puhastamine okstest ja lehtedest;ümbruse korrapärane niitminevegetatsiooniperioodilKivide kokkukogumine ja müüriletõstminePiirdekraav on puhastatud;avatud on vaadejärvele.Puistu väärtusega arvestataksepargi hooldamiselja arendustegevuses;puude valgustingimusedon paranenud; puud onheas seisundis (hooldatudja elujõulised) ja külastajateleohutud; märkimisväärsedüksikpuude(sh elustikupuude) kaitsetagatudMaakivist piirdemüür onsäilinud vaadeldaval kujul

24 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaHarilik tamm peahoone ees, tagaplaanil söökla.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava253. HOOLDUSTÖÖD3.1. Hooldustöödest üldiseltKuna park on peaaegu kogu ulatuses võsastunud, on esmane hooldustöövõsa eemaldamine varasematelt avatud aladelt ja seejärel parkmetsaaladelt,millele peab järgnema võsast puhastatud alade regulaarne ja asjakohanehooldus. Teiseks regulaarseks hooldustööks on avatud alade niitmine avatusesäilitamiseks ja vaadete hoidmiseks. Täpsed hooldustööde mahud janende eelisjärjestus on koondatud tegevuskava tabelisse (ptk 4).Joonis 6. Kavas käsitletavad hoolduspiirkonnad. Aluskaart: Maa-amet.

26 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaPargiosad, kus tuleb vastav hooldus läbi viia on märgitud numbriga kaardilejoonisel 6. Sama numbriga alad on ka hoolduspiirkondade tabelis 4.M. Siilivaski koostatud muinsuskaitse eritingimustes on pargi hooldustkäsitletud väga üldiselt: vanad elupuud säilitada; võsa ja noored puud peahooneümbrusest eemaldada; kõigi hoonele lähemal kui 4 m kasvavate puudeeemaldamine; säilitada ja hoida korras kaitsevööndis asuvad ehitised jahaljastus; säilitada ja korrastada ringikujuline esiväljak koos põlispuudega;korrastada vana piirdemüür ning vana allee sissesõidutee ääres ja mõisasüdantümbritsev pargiala koos teedevõrguga; puhastada võsast ja korrastadaajalooline vesipark koos jalgteede ja erikujuliste tiikide süsteemiga; lammutadaendise pioneerilaagri majad. Hoone ümbruse haljastamisel kasutadamadalakasvulisi põõsaid ja lillepeenraid lähtudes ajaloolistel fotodel nähtavastalgupärasest kujundusest.Tabel 4. Hoolduspiirkondade tüübid. Kavas käsitletavad hooldusalad on jaotatudnende olemuse järgi erinevateks hoolduspiirkondadeks. Kuna hooldusalade määramisekskasutati ortofotot (joonis 6), siis on nende ligikaudsed pindalad märgitudtabelis 100 m 2 täpsusega.AlanrAla tüüpPindala(ha)Märkused1 Avatud ala (kõrvalväljak; 0,20 Regulaarne niitmine.peavaade järvele)2 Puistu (peahoonetagunenõlvaalune ala)0,81 Põlispuude võrahooldus(10 puud; ca 130 eur/puu).3 Võsastuv ala (tagaväljak) 0,15 Võsast puhastamine, millele järgnebregulaarne niitmine.4 Avatud üksikute 0,22 Regulaarne niitmine.põlispuudega ala5 Puistu(endine parkmets järvesuunas laskuval nõlval)0,48 Puistualune vajab võsast puhastamistning järgnevatel aastatel niitmist. Alalkasvab nii põlispuid kui ka noori puid,mis on vajalik säilitada.6 Puistu(endine parkmets järvekaldal, kohati liigniiske)7 Avatud ala(tall-tõllakuuri tagune)8 Avatud, väheste põõsastegaala (sissesõidutee)0,35 Puistualune vajab võsast puhastamistning järgnevatel aastatel niitmist.0,14 Regulaarne niitmine.0,08 Vajab niitmist ning vastavalt põõsasteseisundile aegajalt nende hooldust.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava279 Puistu (müüriga piiratudsissesõiduallee)10 Puistu (magalate japumbamaja ümbrus)11 Avatud ala (tennisevälja-kutega(ca 2450 m 2 ) pargiaas)12 Puistu (Rüütlimäe teetammede rida)13 Puistu (kaugeim pargiosaenne majandushooneid)14 Puistu (sissesõiduallee,kivimüürita osa)15 Võsastuv ala(endine puuviljaaed)16 Puistu (järveäärsedhõberemmelgad)0,33 Puistualune vajab hõredast madalastvõsast puhastamist/niitmist; puuvõradehooldus (1+22 puud; ca 130 eur/puu).0,33 Puistualune vajab võsast puhastamistning järgnevatel aastatel niitmist.Täpsem hoolduse määramine onvõimalik pärast magalate lammutamist.Alal kasvab nii põlispuid kui ka nooripuid, mis on vajalik säilitada.0,55 Tenniseväljakute (2450 m 2 ) hooldustkava ei käsitle, kuid pargiaas onhooldatav ainult niitmisega.0,20 Puistualune vajab võsast puhastamistning järgnevatel aastatel niitmist.15 puuvõra hooldus (130 eur/tk).1,14 Alal kasvab nii põlispuid kui ka nooripuid, mis on vajalik säilitada.0,33 Puistualune on osaliselt võsast puhastatudning vajab regulaarset niitmist2-3 aastat minimaalselt 2x suve jooksul.Puuvõrade hooldus.1,46 Ala vajab taastamist (võsast puhastamist)ja regulaarset niitmist. Vanadeõunapuude võrahooldus esteetilisusesuurendamiseks; tammeringi hooldus(9 puud; ca 130 eur/tk).0,09 Täpsem hoolduse määramine onvõimalik pärast puude individuaalsetdendrohinnangut.17 Avatud ala (Saadjärv) Ei käsitleta hooldatava alana.Kokku sh 6,86 haavatud alad (1, 4, 7, 8,11) 1,19 Hooldatav ainult niitmisega (147 eur/ha).taastatav avatud ala(3, 15)1,61 Võsa eemaldamine, seejärel 2-3 aastatniita sagedamini. 1.-3. aastal pärastvõsaraiet on tegemist hõreda madalavõsa eemaldamisega mitte heinaniitmisega (179 eur/ha).puistu (9, 12, 14) 0,86 Puistualune vajab võsast puhastamistja/või niitmist.puistu (2, 5, 6, 10,13, 16)3,2 Koristada murdunud oksad ja eemaldadavõsa põlispuude võrade alt. Üle 1,5 mkõrguse keskmise tihedusega, kohati katiheda võsa koristamine (339 eur/ha).

28 Kukulinna mõisa pargi hoolduskava3.2. VõsaraieKukulinna pargi hooldustöödel eemaldada looduslik uuendus (enamasti tüveläbimõõduga alla 8 cm) vanade pargipuude ümbrusest ja parkmetsa alalt,puhastatakse allee ja säilitatavate puudegruppide alused, eemaldada ehitisteleja inimestele ohtlikud puud. Eemaldada võib ka kõik ajaloolise väärtusetapuud ja põõsad, mis asuvad hoonetele lähemal kui pool nende võraläbimõõdust ning ohustavad arhitektuuriväärtusena arvel olevaid hooneid.Eemaldada ei tohi väärtuslikke põõsaliike.Raietöödena on kavas määratud ohtlike puude ja võsa raie, sh ka põlispuudevõradesse kasvavate isekülvsete noorte puude eemaldamine.Tekkinud kännud on soovitav edasise hoolduse (niitmise, trimmerdamise)hõlbustamiseks freesida aladel 3 ja 15. Kände juurida ei tohi, sest see lõhubsäilitamisväärsete puude juuri. Kukulinna mõisa parki, va esiväljak (ala 4),külgväljak (ala 1) ja tennisväljakute ümbrus (ala 11), ei ole hooldatud pikkaaega. Taasvõsastumise vältimiseks on allee ja puugruppide alust vaja niitavähemalt kord vegetatsiooniperioodi jooksul. Peale esmast võsaraiet saabtäpsemalt hinnata ülejäänud puistu raie vm hoolduse vajadust.Võsast on vaja esmajärjekorras puhastada peahoone tagune ala (alad 2 ja3), et avada tagaväljaku vaated ja vaatesektor Lähte-Elistvere teelt peahoonele(vaated 4, 10, 12, 14). Kõrgemalt nõlvalt teenijatemajale ja Saadjärveleavaneva vaatekoridori puhastamiseks (vaade 5) on vaja eemaldada võsa, misjääb mõisaesisest väljakust lääne poole (ala 5). Teenijatemajast edela suunasasunud parkmets (ala 6) tuleb puhastada maha langenud okstest; samutituleb pargipuude alt eemaldada võsa, tagades sellega vanadele puudele paremadvalgus- ja kasvutingimused. Endise tall-tõllakuuri taha jäävate pioneerilaagriaegsetemagalate ümbrus (ala 10) vajab võsast puhastamist, kuidpumbamaja ümber tuleb hoone varjamiseks alles jätta hariliku sireli põõsadning võimalusel teha neile noorenduslõikus. Alade 3 ja 15; 2, 5, 6, 9, 10, 12võsast puhastamine annab pargi ilmele kiiresti suure efekti, mistõttu on tegemistesmatähtsa (I) tööga. Tööde korraldajaks on maaomanik.Mõisapargi lõunapoolses osas (ala 13) ja sissesõidutee alguse idapoolsesosas (ala 14) kasvab puude gruppe, mis koosnevad võimsatest harilikesttammedest, harilikest mändidest, arukaskedest, harilikest pärnadest ja harilikestkuuskedest. Nende võraalune tuleb võsast puhastada. Saadjärve mõisassesuunduva endise hõberemmelga-allee alt võiks vaatelisuse eesmärgileemaldada üksikuid põõsaid. Aladel 13 ja 16 on tegemist II ja alal 14 I tähtsusklassitööga. Tööde korraldajaks on maaomanik.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava29Pargiosa, kus asusid tiigid ja kanalid, ei ole täies ulatuses võsast puhastadaotstarbekas, kui sellega ei kaasne ka tiikide-kanalite risust puhastamist.Küll aga tuleb võsa eemaldada tiikide kõrval paiknevalt endiselt viljapuuaiaalalt (ala 15) jälgides, et ei kahjustataks äärealal kasvavaid väga vanu sarapuid;samuti tuleb võsast välja puhastada puuviljaaia ja tiikide vahel olevkitsas terrass (ala 15). Endise aia alal kasvavad vanad ja aastaid hooldamataõunapuud, mille sordilist koosseisu ei ole uuritud. Vaatelisuse tagamisekson võsaraiega koos vaja koristada murdunud õunapuuoksad; võimalusel tehavõradele ka hoolduslõikus (viimane töö ei ole looduskaitse seisukohastlähtudes eluliselt oluline). Tegemist on I tähtsusklassi tööga. Tööde korraldajakson maaomanik.Võsaraiet sissesõiduteed ääristaval alleel (ala 9) ja Rüütlimäe tee tammederea (ala 12) alt käsitletakse punktis 3.3.Võsaraieks ja suurte säilitamist mitteväärivate pargipuude eemaldamisekson sobivaim aeg lehtedeta periood, kui linnud ei pesitse (sügisestkevadeni); kevaditi ja suvel kahjustavad raietööd ka rohttaimestikku japargipinnast. Lehtpuude ja -põõsaste raieks on sobivaim aeg augustis-septembris,sel ajal raiutud puude uued võsud kas ei teki või on vastuvõtlikudtalvekülmadele. Raied tuleks läbi viia järkjärgult, sest äkiline valgustingimustemuutmine ei mõju puudele hästi, samuti võivad allesjäävad puudmuutuda tuulehellaks. Võsa eemaldamisega tuleks alustada hoonete jateede lähedusest. Võsast puhastatud alasid tuleb pärast kändude freesimistregulaarselt niita, sest vastasel juhul on võsa kasv hiljem sageli veellopsakam. Pärast võsalõikust tuleb raiejäätmed alalt ära viia; põletaminepuude all või pargimurul ei ole lubatav.Vanad pargipuud on väärtuslikud ka juhul, kui neis on suured õõnsusedvõi kui nad on surnud, pakkudes elupaikadeks pargis elutsevatele nahkhiirteleja lindudele ning nende eemaldamine on lubatud vaid juhul, kuinad on haiguskolleteks või kujutavad ohtu hoonetele ja parki külastavateleinimestele. Säilitada võiks vanade puude suure läbimõõduga kännud,sest neil on ajalooline ja elustikuväärtus. Ajaloolist väärtust mitteomavatepuude kännud, mis segavad niitmist, tuleb kännufreesi abil eemaldada;kändude juurimist tuleb vältida, sest sellega kaasneb kahju ümbritsevatelepuudele (põhiliselt juurte vigastamine) ja murupinnale.Vigastatud ja ohtlike puude hoolduslõikuse puhul tuleb konsulteerida arboristigavõi tellida hoolduslõikuse tegemine, et vältida puude kahjustamistvalede hooldusvõtetega.

30 Kukulinna mõisa pargi hoolduskava3.3. Alleede ja puugruppide hooldus3.3.1. Puuvõrade hooldusSissesõiduteed ääristav allee (alad 9 ja 14) puhastati osaliselt võsast 2011.aasta kevadel, misläbi paranesid nii valgustingimused kui ka alleed piiravakivimüüri olukord; allee äärealad vajavad täiendavat võsalõikust; lisaks tuleballee puudele teha võrahooldus (22 puud), mille käigus eemaldada kuivanudoksad ja toestada murdumisohtlikud harud. Esmajärjekorras vajabtoestust harilik pärn, mille üks suur haru on tasakaalust väljas ja seetõttumurdumisohtlik. Pärna hooldusel tuleb visuaalsetel kaalutlustel eelistadatoestamist harude eemaldamisele. Võra toestamist võib teha ainult väljaõppinudarborist. Eemaldada tuleb ka magalatepoolse puuderea võradessekasvanud noored puud. Tegemist on I tähtsusklassi tööga, sest alal liiguvadinimesed ja autod.Rüütlimäe tee tammerida (ala 12) koosneb 15 tammest. Kõikide puude võradeson kuivi oksi, mis tuleb eemaldada. Tegemist on esimese tähtsusklassitööga, kuigi kaasajal on selles pargiosas vähe liikujaid. Alleealune vajab vähemaltvõra ulatuses (12 m) võsa eemaldamist ja niitmist vähemalt kord vegetatsiooniperioodijooksul. Võrade hooldust võib teha ainult väljaõppinudarborist. See on allee säilimise ja vaatelisuse tagamiseks I tähtsusklassi töö.Vanade puude külgjuured ulatuvad kaugele ja tagavad puude püsivuse.Seepärast on harilike tammede real ja sissesõiduteed ääristaval alleel võradelaiuses kaevetööd keelatud.Endises puuviljaaias (ala 15) kasvab üheksast puust koosnev puudegrupp,mis vajab nii võsast puhastamist kui ka võrahooldust. Puudegrupisäilimise ja vaatelisuse tagamiseks on see I tähtsusklassi töö.Tagaväljakut piiravad pärnad (ala 2, 10 puud) vajavad hoolduslõikust jaosaliselt ka toestust. Puudegrupi säilimise tagamiseks on see I tähtsusklassitöö. Kõigi puuhooldustööde korraldajaks on maaomanik. Asendusistutusitühjadele kohtadele ei tohi teha, sest noored puud jäävad vanade varju jahakkavad kiratsema, ka kaob vaheleistutuse tagajärjel allee rütm.3.3.2. TüvehooldusKoorevigastustega ja murdunud latvadega suuri puid leidub peahoonetaguses pargiosas, teenijatemaja ees, endise parkmetsa alal, sissesõiduteedääristavas allees ja harilike tammede reas, st peaaegu kogu puistus. Kuigimurdunud puude eemaldamine suurendab esteetilist väärtust, ei ole seda

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava31vaja kasutada igal pool. Pargi äärealadel vm vähekäidavates kohtades tulebsellised puud jätta elustikupuudeks. Pargi puudele on okste murdumiste .tõttu tekkinud koorevigastusi, kus tuleb lahtiselt rippuv koor ettevaatlikulteemaldada. Rebenenud oksad on soovitav lõigata ära terve puiduni(võimalusel oksakraeni). Kui okste murdumine on puu tasakaalu rikkunud,kuid puu on siiski väärtuslik oma tüve ja allesjäänud võra tõttu, tulebkaaluda puu tasakaalustuslõikust, mida võib teha õppinud arborist.Kuna õõnsustega puud on elupaigaks nahkhiirtele, kakkudele ja teistelelindudele, ei tohi õõnsuseid täita ega sulgeda; ka on keelatud õõnsustepõletamine. Samuti on taunitav õõnsuste desinfitseerimine ja ventileerimiseksaukude, mille vajaduse võib otsustada ainult arborist, puurimine;vajaduse korral on lubatud õõnsustest ettevaatlikult prahi ja risu eemaldamine.I tähtsusklassi töö. Tööde korraldajaks on maaomanik.3.3.3. Üksikpuude võrahooldusKukulinna pargis on võrahooldus vajalik enamasti tormikahjustustegapõlispuudel (alad 2, 5, 6 ja 12, fotod). Täiskasvanud puu elujõu säilitamiseksei tohi ühel kasvuperioodil kogu võrast eemaldada rohkem kui20% okstest. Suurtel okstel ei tohi eemaldada korraga üle 1/3 lehemassist.Jämedate okste eemaldamine tüve juurest ei ole soovitav. Lõigata tulebtüve või suurema oksa suhtes viltu. Lõikamisel tuleb terveks jätta oksakrae,ka juhul kui see on ümber kuivanud oksa pikaks veninud. Raskedoksad tuleb lõigata mitmes osas. Lõikustööde teostamiseks on sobivaimaeg juulist augustini. Lõikust ei tohi teha alla -5 kraadise temperatuuriga,sest siis on puude oksad rabedad ja liigsed vigastused kerged tekkima.Mahlajooksuga puid tohib lõigata ainult suvel.Võrahooldus on ka puude toestamine. Pärast toestamist peavad omavahelühendatud puuharud saama liikuda. Selleks tuleb valida toestamiseksõige kõrgus, enamasti 2/3 harude pikkusest. Sobiva ankurpunktileidmiseks võib korrutada tüvede harunemiskoha diameetri sentimeetrites20-ga, saades sidumiskoha kõrguse meetrites. Lisaks on soovitav tüvesidühendada mööda diagonaali, vältida sidumismaterjalide sissesoonimist jahõõrdumist, paigaldades selle ärahoidmiseks sobivast materjalist polstreidvõi kasutatakse spetsiaalseid materjale. Raskete horisontaalsete okste ankurpunktidpeavad asetsema võimalikult kõrgel.Endises puuviljaaias kasvavate vanade õunapuude võrad on soovitavtagasi lõigata esteetilisel kaalutlusel. Kuna mõned säilinud puud on üsnajämeda tüvega, võivad puud huvi pakkuda ka pomoloogilisest seisukohast.

32 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaKindlasti ei tohi puid lihtsalt eemaldada. Valedest hooldusvõtetest tekkidavõivate kahjustuste vältimiseks tuleb avariiliste üksikpuude hooldamisekskasutada arboristi. I tähtsusklassi töö, mille korraldajaks on maaomanik.3.4. Põõsaste hooldusPõõsad on oluline element pargi kujunduses lisades pargile väärtust,suunates ja raamides vaateid ning luues erinevaid pargiruume. Lisaks onpõõsastikud elukohaks paljudele linnu- ja loomaliikidele. Kukulinna mõisapargis esineb ilupõõsaid vähe ja need paiknevad peamiselt peahoonevahetus läheduses (alad 4, 7, 8, 10). Põõsad vajavad noorendamist, harvendamistning piiramist. Endises puuviljaaias kasvab kibuvits (Rosa sp,foto), mis võib huvi pakkuda aiandusajaloo seisukohast ning seetõttu ei olesoovitav seda eemaldada.Põõsaid tuleb lõigata vastavalt nende õitsemisajale. Varakevadel (märtsaprill)tuleks lõigata liike, mis õitsevad suvel-sügisel; selline lõikus sobibpeahoone kagupoolsel küljel kasvavale puishortensiale (Hydrangea arborescens),esiväljaku ääres kasvavale läikiva tuhkpuu (Cotoneaster lucidus)hekile (foto) ja endisest tall-tõllakuurist lääne suunas kasvavale kibuvitsa(Rosa sp) hekile. Liikidel, mis õitsevad kevadel ja suvel, tuleb lõikus teostadavahetult pärast õitsemist, et sügiseks areneksid uued oksad millelmoodustuvad uued õiepungad; selline lõikus sobib näiteks magalate japumbamaja juures kasvavatele harilikele sirelitele. Elujõulise võra ja rohkeõitsemise saavutamiseks on soovitatav teha noorenduslõikus, selleks onsobiv aeg märtsist aprillini. Põõsaste tagasilõikamine 15 - 20 cm kõrgusenisobib noorendamiseks harilikele sirelitele. III tähtsusklassi ehk soovitusliktöö, mis on maaomaniku korraldada.3.5. Avatud murualade ja puudealuse hooldus3.5.1. Avatud alade niitminePargimurud on enamasti väljakujunenud kooslused ning nende hooldamiseleristatakse kahte peamist tüüpi – pargimurud ja pargiaasad.Intensiivsemat hooldust tuleb rakendada pargimurudel, mis kasvavadenamasti esindusaladel. Pargiaasade puhul on oluline arvestada taimestikuga,sest sobilikke tingimusi on vaja luua õitsvatele niidutaimedele.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava33Muru hooldamisel tuleb silmas pidada vanade puude juuri ning vajaduselkatta puude väljaulatuvad juured, et nad ei saaks niitmisel vigastada.Oluline on jälgida ka niitmisskeemi keskelt lahku või servast serva, et maapinnalelutsevad linnud ja loomad saaksid põgeneda. Sügiseti on soovitavesindusalade murudelt riisuda langenud lehed.Kevadel ja sügisel on soovitatav niita kõrgemalt kui suvel. Murule onkõige kahjulikum madal ja harv rootorniidukiga niitmine. Niitmisekskõige sobilikum on trummelniiduk, siis ei ole tarvidust ala üle riisuda.Kevadine väetamine on vajalik juhul, kui taimede kasv on pärsitud,kuid nagu muru õhustamisegi puhul, sõltub see konkreetsest mullast.Murupindade servamist eesväljakut ümbritseva tee ääres tuleb teha sagedusega,mis tagab selgete piirjoonte säilimise. Juhul kui esindusalade niitmineei ole võimalik madalmuruse pinna tekitamiseks, tuleks neid niita .vähemalt kord kuus.Aasade liigirikkuse ja õitsemise tagamiseks on kõige olulisem õigestiajastatud niitmine heinaniidukiga, sagedusega, mis sobib alal kasvavateletaimedele. Niitmise abil on võimalik lillemuru kooslust muuta – niidumurukujuneb tavaliselt välja 4 - 6 aastaga – kui niidetakse igal aastal samal ajal,niitmise arvude kord sõltub mulla viljakusest. Vabanemaks ühe- ja kaheaastastestumbrohtudest, peab niitma enne selliste umbrohtude õitsemist, võililletõrjeks tuleks niita selle õitsemise lõpupoole. Õitsva lillemuru loomisekson soovitatav niita teistkordselt 5 - 10 cm kõrguselt, ajal mil niidutaimedon õitsenud ja seemned valminud (enamasti juuli algus kuni augusti algus).Heina võib jätta murule nädalaks, et seemned saaksid variseda, pärast sedahein koristatakse.Avatud alade hooldus Kukulinna pargis seisneb alade 1, 4, 7, 8 ja 11 niitmisesvõsastumise vältimiseks ning võsastuvate pargiaasade (alad 3, 15)taastamises e võsast puhastamises.Pargi esindusväljakuid peahoone ees ja taga (alad 3, 4) ning Lähte-Elistvereteeäärset väravaesist ala 8 on soovitav niita tihedamini suve esimesel poolel,kui taimede kasv on kiirem. Kõige sobilikum muru kõrgus on esinduslikelaladel 4 - 5 cm. Kukulinna mõisa pargi avatud aasad (alad 1, 7, 11, 15) on oluliseksosaks pargi kompositsioonis ning nende niitmisega hoitakse avatunaka vaated. Kõiki eelnimetatud alasid tuleb niita vähemalt kaks korda vegetatsiooniperioodilmaist septembrini, kuid võimalusel niita vähemalt kordkuus. Uute puude istutamine pargiaasadele on keelatud. Praegu on aasadliigivaesed ning alad 1, 7 ja 11 vajaksid aasataimede juurdekülvi, kuid see eiole prioriteetne tegevus.

34 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaEndise puuviljaaia (ala 15) territooriumil kasvab kuldvits, mille levik võibmuutuda lausaliseks. Kuldvitsa tõrjet eraldi ei käsitleta, sest selle tõrjumisekspiisab ala niitmisest kord suve jooksul. Soovitav on hein ära vedada.Endist puuviljaaia ala võib hoolduse eesmärgil vähesel määral kasutada kalammaste karjatamiseks.Vaatelisuse tagamiseks on niitmine I tähtsusklassi töö. Tööde korraldajakson maaomanik.3.5.2. Puudealuse niitminePärast puudealuse võsa eemaldamist tuleb võsa tagasikasvamise takistamiseksalasid esimesel kahel aastal niita kaks korda suve jooksul (alad2, 5, 6, 9, 10, 12, 13, 14, 16). Hiljem, kui ära lõigatud lehtpuud enam juurevõsusidei anna, on puudealuse hooldamine lihtsam. Kuna võsast puhastamineja alade hilisem jätkuhooldus (kändude freesimine, niitmine, trimmerdamine)on töömahukas, tuleb kaaluda kõikide alade korraga võsastpuhastamise otstarbekust. Esmajärjekorras on soovitav võsast puhastadaja tagada jätkuhooldus aladele 2, 5, 6, 9, 12 ja 14, sest nende puhastamineannab kiiresti suure visuaalse efekti. Ala 10 korrastatakse osaliselt magalatelammutamise ja parkla rajamise käigus, ülejäänu korrastamine on samutiI tähtsusklassi töö. Alade 13 ja 16 puhastamine on II tähtsusklassi töö.Tööde korraldajaks on maaomanik.3.6. Vaadete hooldusOlemasolevate vaadete ja vaatesektorite säilitamiseks tuleb vaatekoridoreniita ning eemaldada looduslik juurdekasv. Vaated mõisa peahoonetagant Saadjärve mõisale (vaade 10) ja Lähte-Elistvere teelt Kukulinnamõisale (vaade 14) vajavad taastamiseks esmalt suuremat raietööd kui ülejäänudvaatesihid, kuid nende taasavamine lisab väärtust kogu pargile jaVooremaa MKA-le. Vaatesektorite korrashoid on seotud nii murualade kuipuistute hooldusega ning see kajastub hooldustööde tabeli järgmistes teemades:puistu hooldus, avatud alade hooldus ning seetõttu vaateid tegevuskavatabelis eraldi reana ei käsitleta. Hooldustööde planeerimisel tulebarvestada, et esmajoones on vaja võsast puhastada kavas märgitud vaated(joonis 7) ning tagada nende järjepidev niitmine mitte püüda avada võimalikultpalju erinevaid vaatesektoreid, seda eriti juhul, kui raha on vähe.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava353.7. Veekogude hooldus3.7.1. Tiikidesüsteemi hooldusTiikidesüsteemi e vesipargi pikaajalise hooldamatuse tulemusena väljakujunenudolukorra parandamiseks ehk taastamistöödeks tuleb koostadaeraldi projekt. Käesoleva kava raames sellele pargiosale tervikuna hooldustei määrata, va vahetult maantee ääres oleva rõngastiigi ja selle kaldaalapuhastamine oksarisust ja prahist ning sellele vaate avamine võsaraiega.Tegemist on II tähtsusklassi tööga, mida korraldab maaomanik.3.7.2. Piirdekraavi hooldusPiirdekraavi hoolduseks piisab, kui selle kaldalt raiutakse üksikud vaadetvarjavad puud, eemaldatakse kraavi kukkunud puud ning vähemalt kordsuve jooksul niidetakse jalgrada. Tegemist on III tähtsusklassi tööga. Töödekorraldajaks on maaomanik.Kui kogu vesipargi ala puhastatakse võsast, peab sellega kindlasti kaasnemakanalite ja tiikide puhastamine prahist ja sissekukkunud puudest-okstest.Vastasel korral katab roostik tiikidesüsteemi jäänused kiiresti. Võsalõikuselepeab järgnema iga-aastane niitmine vähemalt kolm korda vegetatsiooniperioodijooksul. Raiejäätmed tuleb alalt ära vedada.3.8. Teede hooldusKukulinna pargis on säilinud mõisaaegsed teede sihid, mida osaliselt ka kasutataksenii jalgsi kui autodega liikumiseks, kuid spetsiaalsed jalutusteedpuuduvad. Üldine teede hooldus sõltub aastaajast ja kasutuskoormusest,kuid teede (ca 800 m) säilitamiseks ja külastuse võimaldamiseks piisab kuineid niita kord kuus. Tegemist on II tähtsusklassi tööga, mille korraldajakson maaomanik.Kindlate sihtide loomiseks, mida mööda pargikülastajad saaksid liikuda,on otstarbekas rajada (sisse niita) muruteed. Muruteid tuleb niita kord7-10 päeva tagant (olenevalt niiskusest ja heina kasvust). Esmalt on muruteed(ca 200 m ulatuses) soovitav sisse niita endise puuviljaaia territooriumile.Tegemist on II tähtsusklassi tööga mille korraldajaks on maaomanik.Parki jalutusteede rajamiseks on vajalik koostada kogu parki hõlmav .põhiprojekti tasemel projekt. Uute teede hooldus sõltub teekatendist.

36 Kukulinna mõisa pargi hoolduskava3.9. Müüri hooldamineMüüri (ca 90 m) säilitamiseks tuleb see puhastada langenud okstest ja risustning edasise lagunemise vältimiseks konserveerida. Konserveerimistehnoloogia valikut tuleb konsulteerida vastava erialaspetsialistiga ja müüri restaureerimisekstuleb tellida projekt.Varisenud maakive ei tohi ära vedada, vaid need tuleb ladustada või tõstamüürile. Müüri ümbrust tuleb puhastada risust vähemalt korra kevadelpeale lumesulamist ning sügisel peale lehtede langemist. Tegemist on I tähtsusklassitööga, mille korraldajaks on maaomanik.3.10. Prügi koristamineVõsastunud alad ja mahajäetud hooned toovad endaga kaasa prügistamise.Kukulinna mõisa pargis vajab eelkõige prügist puhastamist vahetult Lähte-Elistvere tee kõrval asuv tiikidesüsteemi piirkond (foto), harilike tammederea juures (ala 12) paiknevate kioskite ja endise välikäimla ümbrus (ala 5),kuid ka vahetult sissesõiduallee algus (alad 13).Peale nimetatud alalt prügi ja võsa koristamist on vajalik nõlv kattamullakihiga. Tegemist on II tähtsusklassi tööga. Tööde korraldajaks maa-.omanik.3.11. Pargi kaitse korraldamine3.11.1. Infotahvli paigaldamineVooremaa kui väga põneva maastikurajooni omapäraks on mõisad.Külastajatele teabe jagamiseks on vaja paigaldada kas rajatavasse parklassevõi endise puuviljaaia maanteepoolsele osale Kukulinna mõisa kaardi ja tutvustusegainfotahvel.Tahvli tekst peaks olema nii eesti kui ka inglise keelne. Tekst kooskõlastadaeelnevalt kaitseala valitsejaga. Vooremaa ulatuses peavad kõikide mõisateinfotahvlid olema ühes stiilis, võttes aluseks olemasolevad Elistvere ja Luuapargi infotahvlid. Tööde teostajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus; teguon III tähtsusklassi tööga.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava373.11.2. Uue hoolduskava koostamineUue kava koostamisega alustatakse käesoleva kava kehtivusperioodi viimaselaastal. Kava koostamise raames hinnatakse hooldustööde tulemuslikkustning seatakse eesmärgid järgmiseks hooldusperioodiks. Tegu on Itähtsusklassi tööga, mida korraldab maaomanik. Kaitsekorraldusperioodikeskel (soovitavalt 5. või 6. aastal) ja viimasel aastal tuleb läbi viia pargi ülevaatusning hinnata seni kehtinud kava rakendamise tulemuslikkust. Pargihooldus loetakse tulemuslikuks, kui hooldusperioodi lõpus on pargi struktuurjm väärtused säilinud ning väärindatud:• avatud pargiaasade pindala (1,19 ha) ei ole vähenenud ning neidhooldatakse regulaarselt;• võsast on puhastatud ajaloolise pargi tagaväljak ja puuviljaaed ningneid hooldatakse regulaarselt (1,61 ha);• puistu (4,06 ha) hooldusraiega on esile toodud ajaloolised puudegrupidja perspektiivsed noored puud (puudegrupid); paranenudon põlispuude valgustingimused;• hooldatud on kava koostamise ajal hinnatud säilitamisväärsetepuude (p.3.3; 15+22+9+10) võrad ja need puud on heas seisukorras;• piirdemüür on parandatud.

38 Kukulinna mõisa pargi hoolduskavaVaade tall-tõllakuurile tenniseväljakutele viivalt teelt. Tagaplaanil peahoone, esiplaanilpaljude õõnsustega elustikupuu.Vaade harilike tammede reale ja tenniseväljakutele. Tagaplaanil nähtavad kaks väljakuteteenindamiseks ettenähtud kioskit.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava39Saadjärve ja terrassile rajatud tee vahel kasvab ca 60 aastane lammi-lodumets (50% Lm,50% Ks), mis varjab vaate järvele. Ala on suure bioloogilise väärtusega ega vajahooldamist.Endises puuviljaaias kasvab sarapuupõõsaid, mille läbimõõt on ca 1,5 m. Tuleb jälgida,et neid põõsaid ei tohi „noorendada“; eemaldada võib ainult niitmist takistavadmahalangenud tüved.

40 Kukulinna mõisa pargi hoolduskava4. TEGEVUSKAVAPtk nrTegevuse nimetusTegevusetüüpÜhikMaht3.3.1Puuvõrade hooldus (1 sidumine/hoolduslõikus (22+15+9+10 puud))Hooldus tk 1/563.2Võsaraie ja kändude freesimine avatudalade (alad 3, 15) taastamiseksTaastamine* ha 1,613.5.1. Pargiaasade niitmine Hooldus* ha 1,613.2Võsaraie puistute alt(alad 2, 5, 6, 9, 10, 12, 14)Taastamine* ha 2,833.5.2Puistute aluse niitmine(alad 2, 5, 6, 9, 10, 12, 14)Hooldus* ha 2,833.2 Võsaraie puistu alt (alad 13, 16) Taastamine* ha 1,233.5.2 Puistute aluse niitmine (alad 13, 16) Hooldus* ha 1,233.5.1Pargiväljakute niitmine 2x(alad 1, 4, 7, 8, 11)Hooldus* ha 1,193.4 Põõsaste hooldus Hooldus3.7.1Rõngastiigi puhastamine javäljaraiumine võsastHooldus3.7.2 Piirdekraavi ja jalgraja hooldus Hooldus 1003.8 Teede hooldus (niitmine) Hooldus jm 8003.8 Muruteede niitmine Hooldus jm 2003.9 Müüri hooldus Hooldus jm 903.10 Prügikoristus Hooldus3.11.1 Infotahvli paigaldamine Tähistamine tk 13.11.2 Uue hoolduskava koostamine KavaKOKKUPtk. 4 tegevuskavas on esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva hooldusperioodijooksul. Tegevused on jaotatud tähtsusklassidesse:1) esimene eelistus – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmineplaneeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimiseleja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; hooldusetulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;2) teine eelistus – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele,eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;3) kolmas eelistus – soovituslik tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtustesäilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava41KorraldajaTähtsus2012201320142015201620172018201920202021Summad sadades eurodesMaksumuskokkuOmanik I 75 75Omanik I 6 3 3 3 15Omanik I 2 2 2 3 3 3 15Omanik I 10 5 5 20Omanik I 4 4 4 4 16Omanik II 4 4 8Omanik II 5 5 5 5 20Omanik I 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 40Omanik III X X X X X X X X X XOmanik II 35 20 55Omanik III 2 2Omanik II X X X X X X X X X XOmanik II X X X X X X X X XOmanik I XOmanik II X X X X X X X X X XRMK III 10 10Omanik I X10 133 36 27 10 15 10 12 11 12 276* Võsaraie ja niitmise hinnad tegevuskavas on arvestatud vastavaltKeskkonnaministri 01.06.2004 määrusele nr 62 „Loodushoiutoetuste taotlemise,taotluste läbivaatamise ja toetuste maksmise kord, nõuded toetusemaksmiseks ja toetuste määrad“. Ülejäänud tööde eelarvestamisel on lähtutudvarasemast praktikast ja hinnapakkumistest, mille alusel on võimaliktaotleda toetusi erinevatest rahastamisallikatest. X-ga on tegevuskavastähistatud need tööd, mida maaomanikud võiks teha ka omavahenditest,kuid millele on suuremate investeeringuvajaduste korral siiski võimalik katoetusi küsida.RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

42 Pargiomaniku meelespeaMÄRKUSED

44 Pargiomaniku meelespeaKASULIKKE AADRESSEKeskkonnaametDevepark projekti info - www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelisedprojektid/asdasdasd/Poollooduslike koosluste hooldamise taotlemine - www.keskkonnaamet.ee/teenused/looduskaitse-2/loodushoiutood-ja-toetused/pool-looduslike-toetustetaotluste-kooskolastused/Trükis „Pargi hoolduskava koostamise juhend” - www.keskkonnaamet.ee/public/Pargi_hoolduskava_koostamise_juhend.pdfLooduskaitse korraldus - www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/Firenze Harta terviktekst - www.keskkonnaamet.ee/public/Firenze_harta.pdfMuinsuskaitseametKultuurimälestiste riiklik register– http://register.muinas.eePargitaimestiku hooldus - www.muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykisedTeenused omanikule - www.muinas.ee/sinule/omanikuleKeskkonnainvesteeringute KeskusLooduskaitse toetuseks programm - http://www.kik.ee/et/elusloodus/looduskaitse.htmlToetuste taotlemine - http://www.kik.ee/et/taotlejale/avatud-voorud.htmlKeskkonnaregister - http://register.keskkonnainfo.ee/Puuhooldustööd - http://www.eestiarboristid.eeMõisaportaal - http://www.mois.ee