Pargiomaniku meelespea - Keskkonnaamet

Kukulinna mõisa pargi hoolduskava17võsa, mistõttu tüved hakkavad laasuma. Kuivad oksad võivad murdudesohustada jalutajaid.Puuviljaaia puudegrupp koosneb üheksast tammest (foto). Puud on tasakaalusvõradega, kuid neis leidub väiksemaid kuivi oksi. Grupp vajabvõradealuse puhastamist võsast ning risust. Puudele avaneb vaade Lähte-Elistvere teelt ning need on hästi vaadeldavad, kui endine puuviljaaia alaon niidetud.Tagaväljakut ääristavad vanad harilikud pärnad (10 puud) on halvas seisukorras(foto). Puud on kasvanud võssa ning võrad on osaliselt tasakaalustväljas.Järveäärsed hõberemmelgad Saadjärve mõisa poole kulgeva tee ja vee vahelon suures osas hävinud. Allee jäänused ei ole pargi struktuuri ja elustikuväärtuseseisukohalt esmatähtsad, mistõttu neid kavas eraldi ei käsitleta.Puid hooldatakse vastavalt dendrohinnangule. Kõikidele puudegruppidelevõib olla ohuks planeeringuta ning kooskõlastuseta kaevetööde tegemine,samuti võrade hooldamatusest tingitud vigastused.2.2.3. Märkimisväärsed üksikpuudEsiväljaku puud. Esiväljakul kasvab suuremõõtmeline harilik tamm (foto),mis on elujõuline ja dominandina väga väärtuslik. Tamme võras on üksikuidväiksemaid kuivi oksi, mis ei ole pargis liikujatele ohtlikud. Vahetult peahoonesisenurga juures kasvavad põlised tamm ja saar, viimane vajab võralõikust,et tagada hoone püsimine. Peaväljakul kasvavad veel kaks nõukogude ajalistutatud torkavat kuuske, mis on heas seisukorras ega vaja hooldust.Peahoone taga nõlval kasvab neli elupuud (foto), mille võrade alumisedoksad on kuivanud, kuid mis ei vaja erihooldust, ning kaks ebatsuugat.Endise puuviljaaia äärealal kasvavad vanad sarapuupõõsad (foto), millevastamist vääriselupaiga tunnustele tuleb kontrollida.Suuremaid ja vanemaid tammesid, pärnasid ja mände (foto), mille võradeson kuivanud ja/või murdunud oksi ning võrasse on kasvanud ka noori puidning mis vajavad võrahooldust ja puule vaate avamist, leidub pargis veel.Nende seisund ja täpne asukoht määrati kava koostamisel dendrohinnangukäigus. Hinnangu puudumine väärtuslike pargipuude (sh elustikupuude)kohta on suurimaks ohuks nende säilitamisele – väärtuslikke puid võidakseraiuda kui väheväärtuslikke. Hajusalt kasvanud üksikpuid või puugruppeohustab võraaluste võsastumine või isekülvsete puude võrasse kasvamine ningvalgustingimuste halvenemise tõttu puude laasumine. Puude head seisunditja ohutust külastajatele aitab eelkõige tagada nende võra ja võraaluse hooldus. .