Säästev areng ja säästvat arengut toetav haridus - Keskkonnaamet
Säästev areng ja säästvat arengut toetav haridus - Keskkonnaamet
Säästev areng ja säästvat arengut toetav haridus - Keskkonnaamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
SÄÄSTEV ARENG JA SÄÄSTVATARENGUT TOETAV HARIDUSKa<strong>ja</strong> PetersonSäästva Eesti Instituut26. aprill 2012Vil<strong>ja</strong>ndis
Ettekandes• Säästva <strong>areng</strong>u mõtte <strong>ja</strong> rakendamise <strong>areng</strong>ust• Inimkonna ees seisvad väl<strong>ja</strong>kutsed• Säästva <strong>areng</strong>u <strong>haridus</strong>e kujunemine• Säästva <strong>areng</strong>u käsitlemine riiklikus õppekavas• Tööülesanne
Pestitsiidid <strong>ja</strong> keskkonnasaastamine. DDT <strong>ja</strong> kullilised.Keelustati DDT kasutamine USAs / Rahvastiku kasvul onpiirid“Hääletu kevad” 1962 “Kasvupiirid” 1972
ÜRO Inimese <strong>ja</strong> keskkonna konverentsehk Stockholmi Konverents 1972• Pöördepunkt poliitikas - ühiskonna <strong>ja</strong> keskkonnavaheliste suhete mõtestamine, esimene globaalnekonverents keskkonna <strong>ja</strong> inim<strong>areng</strong>u teemal• Asutati UNEP – ÜRO Keskkonnaprogramm• Pandi alus Euroopa Liidu keskkonnategevuskavadekoostamisele (I kava 1972, täna kehtib VI kava)
Säästva <strong>areng</strong>u kolm komponenti inimese heaolu läbi põlvkondadeLooduskeskkond• Ökoloogiline tasakaal• Loodusvarad• LoodushüvedMa<strong>ja</strong>ndus• Ma<strong>ja</strong>nduskasv• FinantssüsteemInimene• Töökohad• Sotsiaalne sidusus• Kultuur• Tervis• Haridus
1990-ndad• 1990 moodustatakse Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA;alates 1994 Kopenhaagenis) <strong>ja</strong> EIONET; hakkavad ilmumaEuroopa Keskkonnaülevaated• 1990 ilmub esimene IPCC raport, va<strong>ja</strong>dus globaalsetekliimakokkulepe järele• 1991 asutatakse Eestimaa Looduse Fond• 1992 Rio de Janeiros – Agenda 21; Kliima raamkonventsiooni<strong>ja</strong> Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniasutamine/allakirjutamine• 1992 asutatakse Säästva Eesti Instituut• 1995 Säästva <strong>areng</strong>u seadus• 1994 esimene geneetiliselt muundatud vili (tomat) turul• Ökosüsteemiteenused
2000-ndad• 2000 Lissaboni leping – Euroopa konkurentsi eesmärgid• 2001 9/11• 2002 Earth Summit on SD – Johannesburg, 8MDGs –aastatuhande eesmärgid• Äärmuslikud ilmastikunähtused: 2002, 2003, 2006 ..üleujutused Euroopas/ 2003, 2006, 2010, 2011 .. kuumalainedEuroopas• 2005 Kyoto protokoll• 2005 ÜRO raport Millennium Ecosystem Assessment –looduskapital väheneb ähvardava kiirusega• Säästev Eesti 21• 2007 IPCC 4.raport – Maa keskmine temperatuur on tõusnud,sellele tõusule on kaasa aidanud inimtegevus
Säästev Eesti 21 (2005)• Eesti kultuuriruumi elujõulisus• Heaolu kasv• Sidus ühiskond• Ökoloogiline tasakaal
Millennium Development Goals (2002)ÜRO aastatuhande eesmärgid:1. Kaotada maailmast äärmine vaesus <strong>ja</strong> nälg (vähendada aastaks 2015 poole võrranende inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas. Vähendadaaastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kes on näl<strong>ja</strong>s.),2. tagada alg<strong>haridus</strong> kõigile maailmas (tagada, et aastaks 2015 saavad kõik lapsedomandada alg<strong>haridus</strong>e),3. toetada soolist võrdõiguslikkust <strong>ja</strong> naiste õigusi (tagada, et tüdrukutel oleksaastaks 2015 poistega võrdväärsed kooliskäimisvõimalused),4. vähendada laste suremust (vähendada aastaks 2015 2/3 võrra vastsündinute <strong>ja</strong>laste suremust),5. parandada emade tervist (Vähendada aastaks 2015 2/3 võrra nende naiste arvu,kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel),6. võidelda HIV/AIDS <strong>ja</strong> malaaria ning teiste haigustega (peatada HIV/AIDSi levikaastaks 2015 <strong>ja</strong> hakata seda vähendama. Aastaks 2015 tuleb saavutada malaaria jtlevinumate haiguste leviku vähenemine),7. tagada looduskeskkonna püsivus (vähendada aastaks 2015 poole võrra nendeinimeste arvu, kel ei ole piisavat ligipääsu puhtale joogiveele. Aastaks 2020 tulebparandada 100 miljoni kodutu olukorda. Lõpetada loodusressurssidemittejätkusuutlik kasutamine),8. luua ülemaailmne partnerlusvõrk <strong>areng</strong>u edendamiseks.
2012Green Economy / Sustainable Governance“The Future We Want”
Maailma rahvastiku prognoos aastani 2300UNEP, Green Economy, Dec 2011
Toidu hinna <strong>ja</strong> nafta hinna konvergentsMahetoidu kaubanduse kasvUNEP, Green Economy, Dec 2011
Toidu kaod, raiskamineUNEP, Green Economy, Dec 2011
Kalavarude seisundUNEP, Green Economy, Dec 2011
Linnastumine – jätkuv suurim muutusUNEP, Green Economy, Dec 2011
Maalt linna - suurim rahvaste ränne21. sa<strong>ja</strong>ndil - Arrival city-fenomen• Maalt linna, esmalt äärelinna• Paraneb toidu kättesaadavus• Linnades langeb laste <strong>ja</strong> naiste suremus• Tõuseb kir<strong>ja</strong>oskus, <strong>haridus</strong>tase• Sündimuse kontroll parem• Remittance economy – rahasaadetise-põhine ma<strong>ja</strong>ndus• Maa/kinnisvara omandi küsimus• Kodakondsuse küsimus• Linnaplaneeringu küsimus (äri -<strong>ja</strong> eluruumid)• Võimalus ‘liikuda’ linna keskele – migratsioonipump• Ühistransport, koolidhttp://arrivalcity.net/video
Dar es Salaam, <strong>ja</strong>anuar 2012K. Peterson
Energia allikad 2009UNEP, Green Economy, Dec 2011
Eesti elektri-portfell 2010Taastuvenergia koda, 2012
Taastuvenergia <strong>areng</strong>UNEP, Green Economy, Dec 2011
Taastuvenergia koda, 2012100% taastuvenergiat Eestis aastaks 2030
Inimkonna ees seisvad väl<strong>ja</strong>kutsed• Toit <strong>ja</strong> vesi ei ole kõigile inimestele kättesaadavad;• Elementaarsed elamistingimused pole kõigile kätte saadavad;• Linnastumine <strong>ja</strong> maapiirkondade tühjenemine; ‘arrival cities’-sündroomisüvenemine;• Energia va<strong>ja</strong>dus pigem kasvab kui väheneb, olenemata säästlikumatesttehnoloogiatest; vabanemine fossiilkütuste sõltuvusest;• Inimesed elavad kauem, keskmine eluiga on tõusnud;• Toidu kvaliteedi/päritolu küsimus omandab järjest suuremat tähtsust;• Toodete koostis järjest keerulisem, kemikaalide sisaldus <strong>ja</strong> mõju tervisele järjestolulisem;• Kõrgtehnoloogia va<strong>ja</strong>b vähelevinud metalle <strong>ja</strong> sulameid, kuid suurtes kogustes;• Looduskeskkond vaesub, elurikkus väheneb; looduse hüvede üle ei peetaarvestust, nad pole ‘kaubeldavad’; looduskapitali arvestamine riigieelarves;• Rikaste riikide elanikud tarbivad vaesemate riikide loodusressursse <strong>ja</strong>‘ekspordivad’ oma keskkonnamõju tagasi vaesematesse riikidesse;• Keskkonda vähem kurnavasse tegevust ei toeta inimeste käitumine egaigapäevased valikud. Ma<strong>ja</strong>ndus põhineb tarbimisel
kliimamuutusLämmastiku ringeElurikkuse kadu
Inimkonna globaalne <strong>ja</strong>lajälg, 2007http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/world_footprint/
Inim<strong>areng</strong>u Indeks vsÖkoloogiline <strong>ja</strong>lajälg
“How are Canadians really doing?”2011Canadian index of wellbeing, 2011
Inimeste heaolu versus ma<strong>ja</strong>ndusenäita<strong>ja</strong>Canadian index of wellbeing, 2011
Canadian index of wellbeing, 2011
Võrdsemad ühiskonnad <strong>ja</strong>kogukonnad on edukamad: <strong>haridus</strong>http://www.equalitytrust.org.uk/why/evidence/
Võrdsemad ühiskonnad <strong>ja</strong> kogukonnad onedukamad: kuritegevushttp://www.equalitytrust.org.uk/why/evidence/
Inim<strong>areng</strong>u indeks, 2008Inim<strong>areng</strong>u indeks arvestab riigi saavutusi kolmes inim<strong>areng</strong>u mõõtmes:1) pikk <strong>ja</strong> tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi;2) <strong>haridus</strong>tase, mida mõõdetakse täiskasvanute kir<strong>ja</strong>oskuse järgi;3) elustandard, mida mõõdetakse sisema<strong>ja</strong>nduse kogutoodang (SKT) suurusega isiku kohtaUSA dollarites (USD).http://et.wikipedia.org/wiki/Riikide_pingerida_inim<strong>areng</strong>u_indeksi_j%C3%A4rgi
Inim<strong>areng</strong>u indeksKõrge inim<strong>areng</strong>uga riigid:1 ISLAND 0,9682 NORRA 0,9683 KANADA 0,9674 AUSTRAALIA 0,9655 IIRIMAA 0,9606 HOLLAND 0,9587 ROOTSI 0,9588 JAAPAN 0,9569 LUKSEMBURG 0,95610 ŠVEITS 0,955Madala inim<strong>areng</strong>uga riigid:171 TŠAAD 0,389172 GUINEA-BISSAU 0,383173 BURUNDI 0,382174 BURKINA FASO 0,372175 NIGER 0,370176 MOSAMBIIK 0,366177 LIBEERIA 0,364178 KONGO DV 0,361179 KESK-AAFRIKA VAB 0,352180 SIERRA LEONE 0,32942 EESTI 0,871
Jätkusuutliku ühiskonna indeksSustainable Society Index- SSI
Ökoloogiline võlg <strong>ja</strong> ökoloogilinekrediit, 2005WWF, 2008
Säästev <strong>areng</strong>• Tähendus sõltub kontekstist <strong>ja</strong> kasuta<strong>ja</strong>st• Kaasav (puudutab kõiki) <strong>ja</strong> raske kitsendada• Ruumis <strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>s dünaamiline• Poliitiline: vastandlike vaadetega poliitilised jõudannavad säästvale <strong>areng</strong>ule oma sisu• Pole universaalset definitsiooni <strong>ja</strong>rakendusmoodust
Säästva <strong>areng</strong>u redelBiotsentriline käsitlusRadikaalne muutusIdeaalne mudelHolistiline arusaam inimese/looduse suhetest; rõhutabsotsiaalset dimensiooni ; rõhutab pikaa<strong>ja</strong>list perspektiivi, stpõlvkondadeülest perspektiivi ; eeldab radikaalset muutustühiskonnasTugeva säästva <strong>areng</strong>u mudelValitsev arusaam : loodusvarad ei ole asendatavad;keskkonnakaitse loob eeldused ma<strong>ja</strong>nduse <strong>areng</strong>uks ; on va<strong>ja</strong>tagada keskkonnahüvede säilimine; rõhutab ma<strong>ja</strong>nduse kasvu <strong>ja</strong><strong>areng</strong>u kvalitatiivseid külgi; rõhutab kohalike elanike kaasamiseva<strong>ja</strong>dust otsustamisseNõrga säästva <strong>areng</strong>u mudelValitsev arusaam: loodusvarad on asendatavad; ma<strong>ja</strong>nduse kasvon eelduseks keskkonnakaitsele; keskkond on ressurss, mida onvõimalik mõõta <strong>ja</strong> arvestust pidada; keskkonnaprobleemid onpigem juhtimis- <strong>ja</strong> korralduslikud probleemidTehnoloogial põhineva <strong>areng</strong>u mudel Peamine tähelepanu ma<strong>ja</strong>nduse kasvul; toetumine tehnoloogiale ,mis lahendab ka keskkonnaprobleemid (tehnotsentriline käsitlus);looduskeskkonna rolli nähakse määral, mis tagab ma<strong>ja</strong>nduslikukasvu .Antropotsentriline käsitlusKuhjuv muutusAllikad: Baker et al., 1997; Jones et al., 2005; Bell&Morse ,2008
Säästva <strong>areng</strong>u näita<strong>ja</strong>dNäita<strong>ja</strong>SelgitusRessursitõhusus Energiatõhusus Mater<strong>ja</strong>litõhususHeitmete vähesusElurikkus ei kahaneSotsiaalne sidususVõrdsus <strong>ja</strong>võrdõiguslikkusMa<strong>ja</strong>nduslik efektPikaa<strong>ja</strong>line kasulikefektMeetmed:people/planet/profitCO 2 , NH 4 , N 2 O, jtKHG-d;Liikide <strong>ja</strong> elupaikademitmekesisusEri vanus- <strong>ja</strong>rahvusgrupidjäätmete vähesus <strong>ja</strong>iseloomnaised-mehed lapsed, vanurid eriva<strong>ja</strong>dustegainimesedKasumlik pikasperspektiivisArvestabplanetaarseid piireKeskkonnajuhtimissüsteem (KKJS;EMAS)Sotsiaalsed.............Ma<strong>ja</strong>nduslikud.....Ei tekita tulevikus raskestilahendatavaid probleemeMärgised (mahemärk,energiatõhususe märk,FSC, Põh<strong>ja</strong>la luik, jt)Rahulolu elugaKeskkonnahoidlikudhanked
Va<strong>ja</strong> paradigma muutust, et mitteelada tulevaste põlvede arvelVa<strong>ja</strong> ümber mõtestada:• Suureneval tarbimisel põhinevat elu• Naftal põhinevat eluhttp://www.anwr.org/features/oiluses.htm
Säästva <strong>areng</strong>u <strong>haridus</strong>e <strong>areng</strong>ulugu• Kuigi säästvat <strong>areng</strong>ut <strong>toetav</strong>a <strong>haridus</strong>e elemente võib leida juba 1970-ndatest aastatest, siis ametlikult võib selle alguseks pidada 1992. aastat,mil ÜRO Keskkonna <strong>ja</strong> Arengu konverentsil Rio de Janeiros võeti vastuAgenda 21. Agenda 21, loetledes konkreetseid samme, mida tuleb niirahvusvahelistel organisatsioonidel kui ka valitsustel astuda inimtegevusemõju vähendamiseks looduskeskkonnale, pühendab eraldi peatüki ka<strong>haridus</strong>ele, koolitusele ning inimeste teadlikkuse suurendamisele.• Olulisimad eesmärgid selles valdkonnas on seotud õppekavadeülevaatamise ning ümbermõtestamisega selliselt, et need toetaksidsenisest enam säästva <strong>areng</strong>u väärtuste levitamist, samuti ka üldsuseteadlikkuse suurendamine säästvast <strong>areng</strong>ust. Samas hõlmavad need kasäästva tarbimise ning tootmise kontseptsiooni juurutamise alaseidkoolitusi tööta<strong>ja</strong>tele ning tootmise juhtidele.• Säästva <strong>areng</strong>u <strong>haridus</strong>e puhul keskendutakse õppiva ühiskonna mudelipropageerimisele. Teisisõnu peaks <strong>haridus</strong>e eesmärk olema õpetadainimestele toimetulekut ebakindluse, ebamäärasuse <strong>ja</strong> riskidega niiindividuaalselt kui kollektiivselt.• Selleks, et anda säästvat <strong>areng</strong>ut <strong>toetav</strong>ale <strong>haridus</strong>ele suurem kõlapind,kuulutas ÜRO aastad 2005-2014 säästvat <strong>areng</strong>ut <strong>toetav</strong>a <strong>haridus</strong>ekümnendiks.
Säästva <strong>areng</strong>u <strong>haridus</strong> (ESD)• Säästvat <strong>areng</strong>ut on va<strong>ja</strong> õpetada <strong>ja</strong> õppida. SAmõistmine sõltub palju sellest, kuidas seda õpetada,mitte ainult mida õpetada. Erinevad situatsioonid, rollidevõtmine, valikute tegemine (inimene, planeet, tulu)• Säästev <strong>areng</strong> tuleb õppekavast tuua igapäeva-ellu, stõpetada, kuidas <strong>ja</strong> miks teha valikuid.• Selleks, et õpetada SA-d, on õpeta<strong>ja</strong>tel <strong>ja</strong> teistel<strong>haridus</strong>e and<strong>ja</strong>tel va<strong>ja</strong> teistsuguseid oskusi kui seni.• SA teadmiste <strong>ja</strong> <strong>haridus</strong>e andmine ei pea toimumaainult formaalse <strong>haridus</strong>e kaudu ehk koolis, vaidkõigi õppimise astmetel, erinevate vormide kaudu <strong>ja</strong>eluastmetel.• Kriitiline mõtlemine, mitmekesisuse soodustamine<strong>ja</strong> demokraatia edendavad säästvat <strong>areng</strong>ut.
UNESCO säästva <strong>areng</strong>u <strong>haridus</strong>edekaad 2005- 2014UN ECE Säästva <strong>haridus</strong>e strateegiaUN ECE Säästva <strong>haridus</strong>e standardEducation for Sustainable Development (ESD) promotes sustainablethinking and acting. It enables children and adults to make decisions and atthe same time understand how those decisions affect future generationsand the life of others.
Säästva Arengu Hariduse (ESD) kujunemine• Loodus<strong>haridus</strong>(≈1900 - ≈1970) looduse tundmine, algklassid – vahetu suheloodusega, väärtustamine, kaitsmine• Loodus- <strong>ja</strong> keskkonna<strong>haridus</strong>(≈1970 - 1992) roheline <strong>ja</strong> pruun keskkond; kõik kooliastmed,‘natuke täiskasvanuid ka’ – inimeste käitumisharjumustemuutmine• Säästva <strong>areng</strong>u <strong>haridus</strong>(≈1992 - tänaseni) fookus jätkusuutlikkusele (ressurssidesääst, mõju vähendamine, jne), teadmiste- <strong>ja</strong> väärtuspõhinevalikute tegemise oskus; õpeta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> spetsialistide koolitus,kõrg<strong>haridus</strong>, kutse<strong>haridus</strong>, mitte-formaalne <strong>haridus</strong>, elukestevõpe – oskus teha tulevikku arvestavaid (Maa’d <strong>ja</strong> selle tulevikuelanikke mittekoormavaid) valikuid
UNESCO raport ESD-st, 2009• Säästvat <strong>areng</strong>ut <strong>toetav</strong>at <strong>haridus</strong>t tuleb näha kui kõikehõlmava kontseptsioonina, missisaldab kvaliteetset <strong>haridus</strong>t <strong>ja</strong> õpetust võtmevaldkondades nagu vaesusevähendamine, võrdsus <strong>ja</strong> võrdõiguslikkus, säästlik eluviis, kliimamuutus, soolinevõrdõiguslikkus, ettevõtete sotsiaalne vastutus, põlisrahvaste kultuuride kaitse jt.• Säästvat <strong>areng</strong>ut <strong>toetav</strong> <strong>haridus</strong> peaks toetama viit õppimise põhitüüpi: õppida, etteada; õppida, et olla; õppida, et elada koos teistega; õppida, et osata <strong>ja</strong> õppida, etmuuta ennast <strong>ja</strong> ühiskonda. See on protsess, mis toimub läbivalt kõigil<strong>haridus</strong>astmetel <strong>ja</strong> kõigis <strong>haridus</strong>e vormides.• Säästvat <strong>areng</strong>ut <strong>toetav</strong>a <strong>haridus</strong>e puhul tuleb rõhutada, et oluline ei ole üksnes teabe<strong>ja</strong>gamine, vaid ka valmisolek muutusteks, valmisolek õppida <strong>ja</strong> kohanduda.• Säästva <strong>areng</strong>ut kirjeldatakse läbi kolme dimensiooni (keskkond, ühiskond <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndus)<strong>ja</strong> läbi nendevaheliste seoste a<strong>ja</strong>s (minevikus, olevikus <strong>ja</strong> tulevikus) <strong>ja</strong> ruumis (lähedal <strong>ja</strong>kaugel).• Säästva <strong>areng</strong>u kontseptsiooni keskendumist kolmele dimensioonile - keskkond,ühiskond <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>ndus – on oluline rõhutada just seetõttu, et tihti samastataksekeskkonna<strong>haridus</strong>t säästvat <strong>areng</strong>ut <strong>toetav</strong>a <strong>haridus</strong>ega, kuid tegelikkuses ei hõlmakeskkonna<strong>haridus</strong> kogu säästva <strong>areng</strong>u <strong>haridus</strong>e temaatikat, kuna reeglinapuudub selles sotsiaal-kultuuriline <strong>ja</strong> ma<strong>ja</strong>nduslik dimensioon. Samas puudubtihti keskkonnadimensioon üld<strong>haridus</strong>es või ei osata seda seostada sotsiaalma<strong>ja</strong>nduslikeprotsessidega.
Säästva <strong>areng</strong>u <strong>haridus</strong>e lõimimineüld<strong>haridus</strong>se• Säästva <strong>areng</strong>u teemade õpetamise osatähtsusesuurendamise va<strong>ja</strong>dusele on riigid reageerinud kahtetüüpi tegevusega. Ühed on suurendanudolemasolevate keskkonnateemade mahtuõppekavades, teised on õppekava täiendanuduute läbivate teemade ning interdistsiplinaarselähenemisega.• UNESCO (2009) läbiviidud analüüs säästvat <strong>areng</strong>ut<strong>toetav</strong>a <strong>haridus</strong>e rakendamisest maailma eri paigustõi esile, et kõige enam leidus säästva <strong>areng</strong>u alastsisu õppekava nendes osades, mis tegelesidkeskkonnateemadega. Peamiselt tegeleb säästva<strong>areng</strong>u teemadega loodusõpetuse ained (shgeograafia).
Põhikooli riikliku õppekava analüüssäästva <strong>areng</strong>u teema seisukohastKirss, L., Peterson, K. Aria, K. 2012
Säästva <strong>areng</strong>ukognitiivsed elemendidKeskkond mõjutab inimestInimkond mõjutab keskkondaInimene mõjutab keskkondaSA väärtusedMuu
Põhikooli riikliku õppekava analüüssäästva <strong>areng</strong>u teema seisukohast
Põhikooli riikliku õppekava analüüs säästva<strong>areng</strong>u teema seisukohast
Kognitiivsed SA elemendidõppekavasSotsiaal-kultuurilised elemendidMa<strong>ja</strong>nduslikud elemendidKeskkonnaelemendid24%50%26%
Kognitiivsed SA elemendid 6-s valdkonnas + 1läbivas teemasValdkond A: loodusteadused,füüsiline keskkond <strong>ja</strong> tehnoloogiaValdkond B: sotsiaalteadused,sotsiaal-ma<strong>ja</strong>nduslik <strong>areng</strong>, …Valdkond C: väärtuskasvatus <strong>ja</strong>eetika, kodaniku<strong>haridus</strong>, …Valdkond D: kunst, humanitaaria <strong>ja</strong>keeled4%14%21%33%Valdkond E: matemaatika7%Valdkond F: kehaline kasvatus <strong>ja</strong>tervisekasvatusValdkond G: läbiv teema"Keskkond <strong>ja</strong> jätkusuutlik <strong>areng</strong>"9%12%0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35%
Kognitiivsed SA elemendidvaldkondadesKeskkond mõjutab inimkondaInimene mõjutab keskkondaMuuInimkond mõjutab keskkondaSäästva <strong>areng</strong>u väärtused31%4%16%8%41%
tervis82kultuuriline mitmekesisus <strong>ja</strong> kultuuride …65Kognitiiv-jätkusuutlikkus; säästev <strong>areng</strong>loodusressursidbioloogiline mitmekesisus/elurikkus264961sedSAinimene/inimesed (kui elusorganismid)rahu <strong>ja</strong> turvalisustootmine <strong>ja</strong>/või tarbiminereostus/reostumineenergia2321161311elemen-didjäätmedvesimuld976linnastumine (linna ökoloogiline <strong>ja</strong>lajälg, …6maapiirkonna <strong>areng</strong>/külade <strong>areng</strong>5õhk4kliimamuutused4põlluma<strong>ja</strong>ndus3vaesus3sooline võrdsus/võrdõiguslikkus2halduse uued vormid1looduskatastroofid1inimõigused0planeedi Maa piirid (ressursside mõttes)0ettevõtete sotsiaalne vastutus0turuma<strong>ja</strong>ndus00 10 20 30 40 50 60 70 80 90
Kognitiivsed SA elemendidkooliastmetesAine 1: loodusõpetus 1-7. klassileAine 2: keemia 7-9. klassileAine 3: tehnoloogiaõpetus 4-9.klassileAine 4: võõrkeel 1-9. klassileAine 5: kir<strong>ja</strong>ndus 4-9. klassileAine 6: muusika 1-9. klassileAine 7: läbiv teema „Keskkond <strong>ja</strong>jätkusuutlik <strong>areng</strong>“.0% 10% 20% 30% 40% 50%
Oskused <strong>ja</strong> väärtused valdkondades71%3% 0%0%26%Lugupidamise <strong>ja</strong>vastutustundlikkusegaseotud väärtusedRefleksiivsus <strong>ja</strong>maailma keerukusemõistmineToimetulek muutuste <strong>ja</strong>ebamäärasusegaKoostööoskusedLoodusteadustebaasoskused
Analüüsitud õpikudPealkiri Osad Autorid Kir<strong>ja</strong>stus, aastaLoodusõpetus4 klLoodusõpetus6 klTööõpetus8. KlÕpik <strong>ja</strong>harjutusvihik,Osa 1Õpik <strong>ja</strong>harjutusvihik,Osa 2Õpik <strong>ja</strong>harjutusvihik,Osa 1Õpik <strong>ja</strong>harjutusvihik,Osa 2ÕpikSaar, A., Kaljula, S. Koolibri, 2009Sirel, K., Kaljula, S. Koolibri, 2009Lepasaar, K.,Kuresoo,T., Kuresoo, R.Kuresoo,T., Lepasaar, K.,Kuresoo, R.Iisok, H., Kõrbe,A., Rihvk, E.Avita Kir<strong>ja</strong>stus,2005Avita Kir<strong>ja</strong>stus,2005Koolibri, 1999
Järeldused• Kolmest SA komponendist domineerisid sotsiaalkultuurilisedelemendid , seevastu valdkondades onsotsiaal- <strong>ja</strong> keskkonnaelemendid võrdväärselt esindatud.Ma<strong>ja</strong>nduskomponent on alaesindatud nii õppekavas kuivaldkondades.• SA elementide mitmekesisus on väike.• SA elemente leidub enim loodusteadustes 1 kuni 7 klassis• SA element, mida leidub enim on “Inimene mõjutabkeskkonda”• Oskused <strong>ja</strong> väärtused – enim esindatud kategooria on“seoselisus <strong>ja</strong> komplekssuse mõistmine”• Va<strong>ja</strong>dus uuringu järele, kuidas toimub läbiva teema“Keskkond <strong>ja</strong> säästev <strong>areng</strong>” käsitlemine praktikashttp://www.enjoined.edupolicy.net/
Soovitusedpõhikooli riikliku õppekava analüüsi põh<strong>ja</strong>l• Säästva <strong>haridus</strong>e teemade integreerimine <strong>haridus</strong>e<strong>areng</strong>uplaanidega.• Õppekava täiendamine.• Õpiku <strong>ja</strong> õpeta<strong>ja</strong>raamatu väl<strong>ja</strong>andmine.• Koolitused koolidele <strong>ja</strong> õpeta<strong>ja</strong>tele.• Valdkonnas tegutsevate MTÜde informeeriminetähelepanu va<strong>ja</strong>vatest teemadest.
Tööülesanne• Mõelge läbi tunni teema – kuidas sidudaomavahel 3 teemat• Kas teemat käsitleda globaalsel tasandil,regionaalsel või kohalikul tasandil?• Mis klassile?• Mis ainetunnis?• Mis peaks olema õpitulemus? Milliseid teadmisi <strong>ja</strong>oskusi saaks selle teemaga arendada?
Change language