Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI) Mehhaniseerimise osakond

Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI)
Mehhaniseerimise osakond
Teaduse 13, 75501 Saku, Harju maakond
INFOLEHT NR. 142/2005
ERINEVATE MASINAKETTIDEGA ROHUSILO VALMISTAMISE
MASINATÖÖKULUDE ANALÜÜS
(Soome Põllumajanduse ja Toiduainete Uurimiskeskuse MMT uurimuse alusel,
Suokannas jt, 2003)
Uurimistöös on käsitletud vilise tootmise kõiki aspekte alates eesmärgist,
agrotehnoloogiast ja lõpetades vilisest silo valmistamise masintehnoloogiatega.
Kõrvuti masinakettide kirjeldamisega on leidnud käsitlust masinatöökulud koos
tehnoloogiliste tarvikute (kile, nöör, võrk) kuluga. Käesolevas infolehes on
antud ülevaade uurimistöö sellest osast, kus on käsitletud vilise siloks
koristamise tehnoloogiaid. Kuna vilise siloks koristamisel kasutatakse
masinakette, mis on kasutusel ka rohusilo valmistamisel, siis võime saadud
tulemusi kasutada rohusilo valmistamise erinevate tehnoloogiliste variantide
võrdluseks. Uurimistöö tulemused pakuvad erilist huvi sellepoolest, et
koristustööde masinatöökulud on määratud meie mõistes väikeste
põllumajandusettevõtete töömahtude (14…250 ha) järgi, mida meie varasemates
infolehtedes on vähe käsitletud. Seetõttu peaksid siin toodud arvandmed
pakkuma huvi eelkõige meie väiketootjatele ehk ka keskmise suurusega
rohumaadelt saaki koristatavatele talupidajatele. Soomlaste poolt on käsitlust
leidnud praktiliselt kõik käesoleval ajal kasutustleidvad tehnoloogilised
variandid (vt tabel 1 ja graafik 1):
1. Haagiskoguriga rohu haljasmassi vaalust koristamine närbsiloks, kus
masinaketis muljurniiduk, haagiskogur ja tallamistraktor, kusjuures
vaadeldud kahte varianti – 1., kus üks juht niidab ja seejärel
kogub/hekseldab vaalust rohumassi ja 2. variant, kus niidukiga ja
koguriga töötavad eraldi 2 masinajuhti (siit tabelis ja graafikul ühe ja kahe
mehe töö – mõeldud ainult tööd koristusmasinatega). Silovirna tallamist
on vaadeldud eraldi tööna.
1

2. Vasarteratrummliga niiduk-juhuhekseldiga haljasmassi otsekoristus
märgsiloks, kus analoogselt eelmisega on vaadeldud kahte varianti (ühe ja
kahe mehe töö, st et, kas üks mees niidab-hekseldab ja veab koristatud
rohumassi hoidlasse või kummagi töö jaoks on eraldi masinajuht).
Masinaketis niiduk-hekseldi, 1 või 2 traktorihaagist ja tallamistraktor.
3. Täppishekseldiga (ketasniiduki ja rõhtteratrummelpeenestiga põimmasin)
otsekoristus märgsiloks. Masinaketis niiduk-hekseldi, 2 traktorihaagist ja
rohumassi hoidlasse veoks üks traktor ning silovirna tallamistraktor.
4. Rullsilotehnoloogia I ehk 4-traktori ja 5 töömasinaga (niiduk, press,
pallimähkur, laadur ja rullide veoks platvorm järelhaagis) tehnoloogia.
Laadur on agregateeritud traktoriga, mis ühtlasi veab rullid platvormjärelhaagisega
põllu serva valitud rullide hoiustamiskohta.
5. Rullsilotehnoloogia II ehk rullpress-pallimähkuri kasutamisega seonduv
tehnoloogia, kus masinaketis niiduk, rullpress-pallimähkur, laadur ja
platvormjärelhaagis. Masinaketis 3 traktorit ja 4 töömasinat.
6. Rullsilotehnoloogia III ehk tuubrullsilo tehnoloogia (rullide kiletamine
kilesukkpressiga). Masinaketis niiduk, rullpress, rullipaigaldi ja kilesukkpress.
Kahe viimasega töötab üks traktor. Masinaketis 3 traktorit ja 4
töömasinat.
2

Näitajad
Koristusmasinate keti
maksumus, tuh kr:
järjestus väiksemast
Töömaht:
tundides - väike
- suurem
hektarites - väike
- suurem
Tootlikkus:
- ha/h
järjestus suuremast
- t/h
järjestus väiksemast
Masinatöökulu, kr/t:
- väike töömaht
järjestus väiksemast
- suur töömaht
Tabel 1. Rohusilo tootmise masinatöökulude (koos tehnotarvikute kuludega) ja muude näitajate võrdlus
Haagiskogur
Erinevatel põhikoristusmasinatel põhinevad maasinaketid (masintehnoloogiad)
Rõhtteratrummel-
Vasarteratrummel-
Rullpress Rullpress Rullpress Kantpakkjuhuhekseldi
I II III press
hekseldi
Liikurhekseldi
1 juht 2 juhti 1 juht 2 juhti 3 juhti 4 juhti 3 juhti 3 juhti 5 juhti 4 juhti
770
4.
30
60
27
54
0,9
2.
13,5
2.
175
6.
120
5.
770
4.
50
100
45
90
0,9
2.
13,5
2.
120
2.
100
2.
420
1.
30
60
14
28
0,46
6.
6,9
6.
185
8.
135
6.
420
1.
50
100
23
46
0,46
6.
6,9
6.
145
3.
117
4.
järjestus suuremast
Väiksema ja suurema
töömahu kulude
võrdlus (kordades) 1,5 x > 1,2 x > 1,4 x > 1,2 x > 1,2 x > 1,1 x > 1,2 x > 1,1 x > 1,3 x > 1,4 x >
Investeering tootlikkuse
suhtes (erikulu),
tuh kr ha/h kohta
järjestus väiksemast
906
1.
906
1.
1135
2.
1135
2.
800
5.
125
250
75
150
0,6
3.
9,0
3.
114
1.
94
1.
1380
4.
720
3.
125
250
46
92
0,37
8.
5,6
8.
206
9.
180
9.
2000
6.
650
2.
125
250
61
122
0,49
5.
7,4
5.
180
7.
150
8.
1350
3.
1020
6.
125
250
72
144
0,58
4.
8,7
4.
164
5.
144
7.
1760
5.
1870
7.
125
250
55
110
0,44
7.
6,6
7.
265
10.
200
10.
4150
8.
2180
8.
125
250
130
260
1,04
1.
15,6
1.
150
4.
106
3.
2096
7.
3

300
250
Rohusilo valmistamise masinatöökulud koos tehnoloogiliste tarvikute
kuluga (Soome andmed)
Väike töömaht, ha
2 x suurem töömaht
265
Kulu, kr/t
200
150
100
50
175
120
27
54
120
100
45
90
185
135
14
28
145
117
23
46
114
94
75
150
206
180 180
150
46 61
92
122
164
144
72
144
55
200
110
150
106
130
260
0
Haagiskogur, 1 mees
Haagiskogur, 2 meest
Vasarterahekseldi, 1 mees
Vasarterahekseldi, 2 meest
Rullpress I
Rullpress II
Tehnoloogia variandid
Rullpress III
Kantpakkpress
Liikurhekseldi
Graafik 1
4

7. Kantpakksilo tehnoloogia (kantpakid kileümbrises). Masinaketis niiduk,
vaalurkaaruti, kantpakkpress, kantpakkide pallimähkur, laadur ja
platvormhaagis pakkide koondamiseks hoiustamiskohta.
8. Liikurhekseldiga haljasmassi otsekoristus märgsiloks. Masinaketis
niiduheedriga varustatud liikurhekseldi, 2 traktorihaagist, tallamistraktor –
kokku üks liikurmasin ja 3 traktorit.
Kulude arvestuse üldised alused:
• koristusmasinate keti maksumus ostuhindades, käibemaksuta;
• kulud sisaldavad kõiki tehnoloogiast tulenevaid kulusid - töötasu, masinaja
tehnoloogiatarvikute kulud (säilituslisanditeta), hoidlakulud;
• töötasu 105 EEK/h, mis sisaldab ka sotsiaalkindlustust;
• traktorite töötunni maksumused: 71-80 kW – 203 EEK/h;
81-100 kW – 226 EEK/h;
• rullide veokaugus põllul 200 m;
• rohumaa haljasmassi saak 15 t/ha.
Kommentaarid
Tunnitootlikkuselt on esikohal liikurhekseldid, neile järgnevad
haagiskogurid ja rõhtteratrumliga kogurhekseldid – 9…16 t/h. Keskmisel
tasemel (7…9 t/h) on tootlikkus vasartrummel-juhuhekseldite, põimmasina
press-pallimähkuri ja tuubrullsilo tehnoloogia rakendamisel. Kõige väiksema
(5,6…6,6 t/h) tunnitootlikkusega on 5-masinaga rullsilo- ja kantpakksilo
tehnoloogiad.
Kõikidele tehnoloogiavariantidele on ühine, et väiksema ja kaks korda
suurema töömahu võrdluses on masinatöökulud väiksema töömahu korral
suuremad.
5

Kahe väga olulise näitaja (masinatöökulu tonni kohta ja investeeringu suurus
tunnitootlikkuse kohta ehk erikulu) järgi on lühikommentaarid alljärgnevad
(tehnoloogiavariandid põhikoristusmasinate lõikes):
• Haagiskogur, ühe mehe töö – masinatöökulud keskmisel tasemel,
investeeringu erikulu kõige väiksem.
• Haagiskogur, kahe mehe töö – masinatöökulud väikesed, investeeringu
erikulu kõige väiksem.
• Vasarteratrummliga niiduk-juhuhekseldi, ühe mehe töö –
masinatöökulud suhteliselt suured, investeeringu erikulu väike.
• Vasarteratrummliga niiduk-juhuhekseldi, kahe mehe töö –
masinatöökulu alla keskmise, investeeringu erikulu väike.
• Rõhtteratrummel-kogurhekseldi – masinatöökulud kõige väiksemad,
investeeringunõudlus keskmisel tasemel.
• Rullpress I – nii masinatöökulud kui ka investeeringunõudlus suured.
• Rullpress II – masinatöökulud keskmisel tasemel, investeeringunõudlus
mõõdukas.
• Rullpress III – masinatöökulud ja investeeringunõudlus suhteliselt
suured.
• Kantpakkpress – masinatöökulud ja investeeringunõudlus eriti suured.
• Liikurhekseldi - masinatöökulud suhteliselt väikesed, investeeringunõudlus
suur.
Soomlaste uurimistulemusi vaadeldes tuleb silmas pidada, et nendel toimub
rohusilo valmistamine, võrreldes Eestiga, suhtelisel väikestes tootmisüksustes ja
sileeritav rohumass kogutakse väikestelt rohumaa kõlvikutelt, kus masinate
kasutamise tunnitootlikkused on meiega võrreldes (suured kuni 10 ha suurused
rohumaa koristuspinnad) suhteliselt väiksemad. Samas on soomlastel ka
masinate valikul tootlikkuse järgi eelistatud väiksema tootlikkusega masinad,
milliseid saab kasutada väiksema võimsusega traktoritega, millede töötunni
maksumus on väiksem. Seetõttu tuleb Soome ja meie arvestustulemuste
võrdlemisel nimetatuid eripärasid arvestada. Vaatamata sellele on toodud
andmed rohusilo valmistamise erinevate tehnoloogiate võrdlemisel ka meie
jaoks küllalt informatiivsed.
Koostaja: Jüri Haabpiht, EMVI vanemteadur
Tel. 6711 546, fax 6711 540
e-post - jyri.haabpiht@mail.ee
6