Rakenduste loomise ja programmeerimise alused

More documents

Recommendations

Info

Klassisümbolite erinevad esitusviisid Antud juhul võib kasutada erinevaid variante: tühjad sektsioonid, ärajäetud sektsioonid jms, kuid sageli kasutataksegi ainult nime (diagrammidel). Seosed ja klassidiagrammid Süsteemi kuuluvatel objektidel on omavahel teatud seosed – relatsioonid. Seoseid (relatsioon, suhe) näidatakse diagrammidel joonte abil. Klassidiagramm näitab klasse ja võimalikke seoseid nende objektide vahel. Reeglina on igas seoses ainult kaks klassi. Seosele võib anda nime, mida võib näidata skeemil. Seose mõlema otsa juures võib esitada korduse, mis näitab, mitu antud klassi objekti võib olla seotud teise klassi objektiga. Korduste tüüpvariandid ja nende esitus UMLis on järgmised: n – kindel arv, näiteks 1, 4, 256 n1, n2, n3, ... – loend, näiteks 2, 4, 6 0..1 või 0, 1 – null või üks * – suvaline hulk 1..* – üks või rohkem 0..* – null või rohkem Seose nime ja korduse väärtuse 1 võib jätta ära. Eristatakse järgmisi seoste liike: agregatsioon assotsiatsioon üldistus Agregatsioon ja kompositsioon Agregatsioon ehk sisalduvuse seos. Üks objekt sisaldab teisi. Tervik ja osad. Terviku poolel võib olla täitmata romb (seda ei pea tingimata olema). Kompositsioon – agregatsiooni erijuht – osa saab eksisteerida ainult tervikus, mille tähistuseks on täidetud romb . Vt järgnevat skeemi. 18
Assotsiatsioon Assotsiatsioon – suvaline mõtet omav seos (suhe) objektide vahel – omandisuhe, töösuhe jms. Assotsiatsiooni erijuht on agregatsioon. Üldistus (generalization) Üldistus – esivanema (ülemklassi) ja järglaste (alamklasside) seos. Järglased pärivad esivanema omadused ning võivad omada täiendavaid omadusi. Kujund – esivanema poole. Sõiduk Tramm Buss Auto Troll Mootorratas as Sõiduauto Veoauto 19
Page 1: Rakenduste loomise ja programmeerim
Page 4 and 5: Kujundanud Viivi Jokk TTÜ informaa
Page 6 and 7: Spraidid ..........................
Page 9 and 10: Eessõna Käesoleval ajal on kõik
Page 11: esitlusi jms. Samas on võimalik mu
Page 14 and 15: Objektorienteeritud lähenemisviisi
Page 16 and 17: Järgnevas näites on toodud kooli
Page 20 and 21: Veel mõned klassidiagrammide näit
Page 22 and 23: UML tegevusskeemid Tegevusskeem ehk
Page 24 and 25: Tegevuste jaotus objektide vahel 24
Page 27 and 28: Rakendused Rakendus (Application) o
Page 29 and 30: Järgnevas näites on toodud sarnas
Page 31 and 32: Rakenduse koostajale ei pruugi olla
Page 33 and 34: Sub Arvuta () Dim a, b, c, p, S, r,
Page 35 and 36: protseduur Maksi loe T, Palk n = Pa
Page 37 and 38: Palli skript VBA peaprotseduur Sub
Page 39 and 40: Kasutajaliides Kasutajaliides sisal
Page 41 and 42: Rakenduste loomise põhietapid Allp
Page 43 and 44: ei saa tekkida olukorda, kus paati
Page 45 and 46: Programm mitu - tegelaste arv parv
Page 47 and 48: Realisatsioon Realisatsioonifaasis
Page 49: Hundi ja kitse üldised skriptid Ki
Page 52 and 53: Algoritmi olemus Algoritm on sammsa
Page 54 and 55: Siire. Näitab järgmist tegevust.
Page 56 and 57: Allpool on esitatud algoritm ja Scr
Page 58 and 59: Protsesside juhtimine Protsesside j
Page 60 and 61: Valikud Valik kahest UML Algoritmik
Page 62 and 63: Täisnurkse kolmnurga siseringi raa
Page 64 and 65: Võib teha spetsiaalse spraidi, mil
Page 66 and 67: Pöördumine ühest üksusest teise
Page 68 and 69:
Sissejuhatus programmeerimissüstee
Page 70 and 71:
Ülevaade Scratchi rakenduste kompo
Page 72 and 73:
Rakenduste loomise ja kasutamise li
Page 74 and 75:
Tõeväärtuste ehk loogikasuuruste
Page 76 and 77:
Tsüklilised protsessid Tsükliline
Page 78 and 79:
Sündmuste kontrolli ja reaktsioone
Page 80 and 81:
Rakenduses on neli põhispraiti: Kr
Page 82 and 83:
Robi skriptid on analoogsed. Käsug
Page 84 and 85:
Algandmete sisestamist korraldab sk
Page 86 and 87:
Algoritmid Näiteks on toodud mõne
Page 88 and 89:
Sissejuhatus VBAsse Rakenduste aren
Page 90 and 91:
NIME NIMELISELE muutujale ja selle
Page 92 and 93:
Sub Liigu (kuju, x, y) ' kuju pöö
Page 94 and 95:
Makrode käivitamine Makro käivita
Page 96 and 97:
Muutujate deklareerimine. Dim-lause
Page 98 and 99:
Valikud ja If-lause Kõikides progr
Page 100 and 101:
Viitamiseks objektidele on erinevai
Page 102 and 103:
Alloleval pildil on näidatud nimed
Page 104 and 105:
Töölehefunktsioonide kasutamine t
Page 106 and 107:
Sub Korrutustabel() ' Korrutamise h
Page 108 and 109:
Näide Jalka Rakendus, milles on te
Page 110 and 111:
Pauside tekitamiseks kasutatakse ab
Page 112 and 113:
Tööleht - klass Worksheet VBA pro
Page 114 and 115:
Näiteid Objekti omaduste muutmine.
Page 116 and 117:
Näide: Võrdse pindalaga ristküli
Page 118 and 119:
Variant 3 - alamprotseduuride kasut
Page 120 and 121:
Töö tabelitega Tabel asub tööle
Page 122 and 123:
Andmed ja avaldised VBAs Andmete li
Page 124 and 125:
Ajakonstant sisaldab üldjuhul kuup
Page 126 and 127:
Set e_tabel = Range(“Edetabel“)
Page 128 and 129:
Arvavaldised ja matemaatikafunktsio
Page 130 and 131:
"Peeter" & " " & "Kask" annab Peete
Page 132 and 133:
Ajaavaldised ja ajafunktsioonid Aja
Page 134 and 135:
x = a + i * h : y = 3 * Sin(x) - Sq
Page 136 and 137:
Juhtimine Valikud ja valikulaused V
Page 138 and 139:
Function Med2(a, b, c) Dim max, min
Page 140 and 141:
Näide: Auto 1 Töölehel on kujund
Page 142 and 143:
Sub Auto_4() Dim auto As Shape, rin
Page 144 and 145:
Eespool toodud funktsiooni võib es
Page 146 and 147:
Massiivid Järgnevalt vaadeldakse m
Page 148 and 149:
For i = 0 To n Y(i) = Sin(3 * X(i))
Page 150 and 151:
Näide: Maatriksi ridade aritmeetil
Page 152 and 153:
Massiivide lugemine töölehelt ja
Page 154 and 155:
Sissejuhatus Pythonisse Python on
Page 156 and 157:
Kiirtutvus Pythoniga See jaotis on
Page 158 and 159:
Allpool on toodud näiteks peaprots
Page 160 and 161:
Programmide töötlemisel on kasuli
Page 162 and 163:
sqrt(169) Traceback (most recent ca
Page 164 and 165:
Programmi keskseks osaks on kordus,
Page 166 and 167:
NB! Stringkonstandina esitatud arv
Page 168 and 169:
# Loendite kasutamise demo, loendit
Page 170 and 171:
Liitlaused Liitlaused sisaldavad te
Page 172 and 173:
def saledus(L, m): indeks = m / (L
Page 174 and 175:
Näide: Võrdse pindalaga ristküli
Page 176 and 177:
from turtle import * def ruut (a, w
Page 178 and 179:
Näide: Ruutvõrrand Järgnevalt on
Page 180 and 181:
Alamprotseduurides: tee_ring, tee_r
Page 182 and 183:
Kasutajamoodul Inimene.py Lihtsamal
Page 184 and 185:
def sugu(kood): ''' isikukoodi alus
Page 186 and 187:
def integraal(F, a, b, n): ''' Mä
Page 188 and 189:
Lihtmuutujad esitatakse nimede abil
Page 190 and 191:
Neid võib kujutada järgmiste mär
Page 192 and 193:
Siin on avaldis võrdlus või loogi
Page 194 and 195:
Tavaliselt on argumentideks mitu v
Page 196 and 197:
x = eval(input("x = ")) x = 3 * 13
Page 198 and 199:
import turtle # akna seaded aken =
Page 200 and 201:
Graafikamoodul kujud.py Näitemoodu
Page 202 and 203:
def lill(kk, x0, y0, a, b, jv = "bl
Page 204 and 205:
Animatsioonide näited Näide: Suur
Page 206 and 207:
Juhtimine Juhtimiseks kasutatakse v
Page 208 and 209:
Kordused Pythonis on korduste kirje
Page 210 and 211:
Antud juhul eksisteerib veel teise
Page 212 and 213:
Loendite (massiivide) töötlemisel
Page 214 and 215:
Näiteid loenditega Eesti-inglise t
Page 216 and 217:
Funktsiooni uurimine Rakendus võim
Page 218 and 219:
def tee_mas_X(x0, xn, n): ''' argum
Page 220 and 221:
Näide: Loto import random def loto
Page 222 and 223:
Mõned sorteerimisalgoritmid Sortee
Page 224 and 225:
Tabelid ja maatriksid Nii tavaelus
Page 226 and 227:
# peaprotseduur M = tee_mat(4, 5) #
Page 228 and 229:
Järgnevalt on toodud näide funkts
Page 230:
def loe_fail2(): ''' moodustatakse
show all

Rakenduste loomise ja programmeerimise alused

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?