SELETUSKIRI SELETUSKIRJA SISUKORD

SERVITUUTIDE VAJADUS
Antsu kinnistu ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri
Servituudi vajadusega alad on detailplaneeringu joonisel tähistatud ning täpsustatakse
tööprojekti staadiumis.
Servituutide seadmise notariaalsed lepingud saab sõlmida peale detailplaneeringu
kehtestamist ning enne tehnovõrkude ja juurdepääsuteede ehitamist.
TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud kohalikult Vöödiku teelt, mis ristub Puraviku
teega, see omakorda Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteega (T-11390) Planeeringu
käigus moodustatakse Antsu kinnistust eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunt laiusega 12
m. Moodustatav transpordimaa krunt antakse vallale tasuta üle.
Vastavalt Teeseaduse §-le 13 lg 5 määratakse tänava kaitsevööndiks koostatava
detailplaneeringuga 5 m tänavamaa piirist. Tee kaitsevöönd määratakse tee kaitseks, teehoiu
korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja
inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tegevus teel ja tee kaitsevööndis on kirjeldatud
Teeseaduse §36. Sisuliselt tuleb teel ja teekaitsevööndis kavandatud tegevus kooskõlastada
tee omanikuga.
KESKKONNAALASED LAHENDUSED
Veevarustuse ja kanalisatsioon lahendatakse vastavalt Harku Vallavolikogu 25 oktoobri 2007
määrusele nr 15 “ Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava” ning piirkonna
vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.
HALJASTUS JA HEAKORD
Haljastuse planeerimisel tuleb lähtuda Eesti standardist “Linnatänavad”EVS 843:2003
(kinnitatud Eesti Standardikeskuse 05.08.2003 käskkirjaga nr 127). Istutatavad puud ja
põõsad peavad vastama Eesti standardi “Ilupuud ja-põõsaste istikud” EVS 778:2001
kvaliteedinõuetele.
Vääna jõe koridoride funktsiooni säilimiseks ja veekvaliteedi ja –olustiku kaitseks on igati
põhjendatud Looduskaitseseaduses (2004) määratletud ranna ja kalda piiranguvööndi ulatuses
100 m, loodusliku taimestiku säilimine. Ehitustegevuse käigus tuleb rangelt kinni pidada
samuti Looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kalda kaitsevööndist.
Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus. Haljastuse
rajamisel tuleb jälgida , et istikud oleks liigiehtsad, istiku kõrgus, laius ja võrsekasv peavad
olema liigitüüpsed. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiini nõudvaid haigusi, kahjureid,
kuivamistunnuseid, kuivanud oksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi.
Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks
tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks.
Krundisisene haljastus lahendada konkreetse hoone projekteerimise mahus, mis arvestaks nii
konkreetse tellija soove kui ka maa-ala tervikilmet.
Hoonete ja tehnovõrkude planeerimisel tagada istutatavte puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt EVS 843:2003 tabel 9.13 standardis esitatud nõuetele.
Istutatavate puude minimaalne tüve läbimõõt peab olema 6 cm ning kõik istutatavad puud ja
põõsad peavad vastama EVS 778:2001 standardi “ Ilupuude ja – põõsaste istikud” normidele
ning istutused peavad olema kooskõlas EVS 843:2003 standardiga ”Linnatänavad”.
Planeeringu lahendusega nähakse ette omaette jäätmekonteinerid. Jäätmete vedu ja edasine
käitlemine peab olema korraldatud selleks vastavat luba omava ettevõtte poolt.
10/14