Iga elanik on oluline - Harku vald

Harku valla ametlikhäälekandja.Ilmub kaks korda kuus.Neljapäev,22.12.2011Nr. 24(296)Meil on rahvastNõmmelt, Lasnamäelt,Koplist ja Õismäelt.ANNE KALDMATarplani Kaubanduse OÜtehnoloog-laborantJõulupraad meietunnustatud tootjaltNii võib öelda küll – hobistsai kõik alguse. Kõigepealtküsisid sõbrad,siis sõprade sõbrad, siiskolleegid töö juurest.Ikka natukene. Aga natu-natukesestsai järskupalju. Sai töö ja eluviis.ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.eeNüüd seisab Väänas suur suitsuahipüsti. Tegelikult kakssuitsuahju, kahe uksega. Agakütmissüsteem on ühine, tutvustabperemees Marek Rebaneoma uut ehitust ajakirjanikule.Ajakirjanik on enne kahsuitsuahje näinud ja suitsulihategemist proovinud. Sellepärastoskab ka mõndagi küsida.Näiteks: kas sellisesse ahjulähevad ikka tavalised,meie metsas kasvanud puud?“Meie suitsetame esiisadekombel,” ütleb Marek. “Lepaga.Kuigi huvitava maitse annavadka pöök ja kirss. Aganeid pole alati saada. Lepp onkindel, esivanemate poolt läbiproovitud. Kasvab meie metsas”Eestimaine lihaEt mees õigust räägib, kinnitavadkaks suurt lepapuuriita kuuris, suitsuahju kõrval.ET KÕIK EUROOPANÕUETELE VASTAKS,ON SUITSUAHJUKÕRVALE KERKIMASABIHOONE.Marek ja Katrin Rebane uue suitsuahju juures. Jõulusink sai just ahju.“Aga milline see kõige paremliha jõuludeks on”, nõuabnüüd ajakirjanik jõulutarkust.“Liha, mis suitsuahju läheb,on kõik eestimaine, Saaremaalkasvanud,” räägibnüüd perenaine Katrin Rebane.“Kindel talu, kellelt ostame.Ei otsi Poolast või veelkaugemalt odavamat liha. Kodumainepeab olema.”Tunnustatud TootjaksPraegu on Rebaseonu firmallaiendamine käsil. EuroopaLiidust saadi Leaderprogrammiabil toetust, sellestehitati uued suitsuahjud. Etaga kõik ka Euroopa Liidunõuetele vastaks, on suitsuahjukõrvale kerkimas veel abihoone,kus võimalik liha töödeldaja hoiustada.Perenaine Katrin: “Köökon mõeldud ennekõike lihasoolamiseks. Ladu aga eelkõigeikka värske liha vastuvõtuks,kolmas ruum suitsust tulevaliha pakendamiseks.”Nii peab olema – EuroopaLiit ja selle nõuded. Kui kauaaga liha soolas seisab, kui paljusoola lisatakse, seda perefirmaomanikud ei ütle. MidagiÜlo Russakpeab ka saladuseks jääma. Naguheade retseptide puhul ikka.Aga seda, et suitsus hoitakseliha 24 tundi, pererahvasei salga – ainult nii saab ehtsatsuitsuliha, toidulisanditegarikkumatut.“Ennem tegutsesime koduköögina,Euroopa mõistes TeavitatudTootjana,” ütleb perenaineKatrin.Nüüd, peale investeeringuid,pürgib perefirma jubaTunnustatud Tootjaks. See tähendab,et suitsuliha võibmüüa ka suurtes kaubanduskettides.“Eks me selle nimel olemeikka tööd ka teinud,” kinnitabperemees Marek.Kui varem läks nädalasahju 400 kilo liha – ja loomulikultmüüki kah sama kogus –siis nüüd on kogused kahekordsed.Ja turul küsijaid on.<strong>Iga</strong>l aastal süütab keegikuusel küünlad, mille leegidtoovad vaikset jõulurahu.Ja Su südamesse mahubkorraga nii palju head,et seda jagama Sa pead./Erika Esop/Kaunist jõuluaega ja head uut aastat!Harku Vallavalitsus ja Vallavolikogu<strong>Iga</strong> <strong>elanik</strong> on olulineSee, et omavalitsuse tulud onotseses seoses sellega, kuipalju on selles omavalitsuseregistreeritud <strong>elanik</strong>ke, ei oletõenäoliselt uudiseks. Siiskitahame enne aastalõppu selleleteemale veelkord tähelepanujuhtida, sest iga registreeritud<strong>elanik</strong> jätab omamaksutulu koduvalda.Kindlasti rõõmustavadkõiki meie <strong>elanik</strong>ke uuedkergliiklusteed, spordirajatisedja koolid-lasteaiad. Midarohkem raha vallaeelarvesselaekub, seda enam on meilüheskoos võimalik kodu ümbritsevatelukeskkonda parandada.Seepärast on oluline, etvalla territooriumil elavad inimesedoleksid oma elukohasiin ka registreerinud.2009. aastal viidi Harkuvallas läbi mobiilse positsioneerimiseuuring, millest selgus,et meie vallas elab aastaringseltkeskmiselt ligi16 000 <strong>elanik</strong>ku. Rahvastikuregistrison aga ennast Harkuvalla <strong>elanik</strong>una märkinud pisutalla 13 000 inimese. Seeteeb ligikaudu 3000 inimest,kes siin igapäevaselt elavad,kuid ei ole ennast <strong>elanik</strong>unaregistreerinud.2011. aasta üksikisiku tulumaksulaekumise põhjal toobiga <strong>elanik</strong> aastas valla eelarvessekeskmiselt 781 eurot.Hea <strong>elanik</strong>, kes Sa ei oleveel oma elukohana Harkuvalda märkinud. Aita meiloma kodukoht veelgi paremaksmuuta ja registreeru<strong>elanik</strong>uks! Kui teed seda veelenne detsembri lõppu, siisosaled ka moodsa iPad2 loosis!

2 / HARKU VALLA TEATAJA / 2011 Neljapäev, 22. detsember 2011VALLAVOLIKOGUVEERGHELIKAR ÕEPAVallavolikogu esimeesAasta 2011 vallasOli hea aastaTänavust, 2011. aastat kokkuvõttes võib küll käe südamelepanna ja öelda: oli hea aasta.Seda üldisest ja jätkuvast majandusekehvast seisust hoolimata.Vastu sai võetud vallaarengukava aastani 2037, lisakseraldi noorsootöö arengukavaaastani 2016.Arengukavades on kirjasnii koolide kui lasteaedadearenguprogrammid, teederajamiseja valgustamise küsimused,kultuuriteemad.Arengukava tegemisel oliabiks kogu valla rahvas meiekantide ühendustest, seltsidestja muudest mittetulundusühingutest.Suuresti tänu neile saiarengukava kandipõhine – seeon meie vallarahva elus tähtis,et näha iga piirkonna ja kandiarengusuundi. Nii et suuraitäh teile kõigile!Ja tuletan taas kord meelde,et kui kellelgi tuleb mõnihea idee, mida võiks veel lisada,andke julgesti teada! Arengukavapole lõplik dokument,vaid areneb ja muutub koosmeiega. Eks aita valla edasiselekandipõhisele arengulekaasa kindlasti ka see, et volikoguon vastu võtnud määrusekogukonna arengule suunatudtegevuse kaasfinantseerimisekorrast.Uued kodanikudTeine hea asi – valla üldplaneeringon ametkondades viimaseskooskõlastamisjärgus.Siis on meil olemas ametlikalusdokument, millest edasisestegevuses lähtuda.Paljuräägitud teema onmaamaksu kaotamine. Elamumaamaksukampaania on läinudoponentide ja kahtlejateärasõnumise kiuste paremini,kui oskasime oodata. Teadmiseks:Harku vallas elavateleinimestele on antud võimalussaada maamaksuvabastust ka2012. aastal. Selleks peab <strong>elanik</strong>avaldusega vallavalitsusepoole pöörduma. Elamumaamaksustvabastamine on toonudmeile valda juurde paljukodanikke, kes küll ka varemreaalselt siin elasid, aga nüüdend ametlikult kodanikuks registreerisid.Pessimistide väide,et elamumaamaksust vabastamineteeb olulise auguvalla eelarvesse, on vale.MEIL ON NÜÜDLASTEAIAKOHADKÕIGILE LASTELE, KESSEDA VAJAVAD.Ja kuigi eelmise aasta rasketalv raputas valla üldisi rahavarusidkõvasti, on meieeelarve siiski tasakaalus. Seetähendab, et raha peaks jätkumanii mõnegi uue tegevusejaoks. Näiteks võib tuua kergliiklusteedeehitamist Murastestedasi Viti poole. Maadeomanikegaläbirääkimisedkäivad ja ehitusprojekt on kakohe valmis.Koht kõigil lastelSuur asi, mis ära on tehtud– meil on nüüd lasteaiakohadkõigile lastele, kes seda vajavad,ehk kes on kolmesed võivanemad. Ja kui lapsi juurdetuleb, peab nuputama ja rahaleidma, et ka nemad kenastihoitud saaks ja vanemad võiksidrahuliku südamega töölkäia.Kuid meid ootab juba järgmineülesanne: need lapsed,kes on lasteaiaeast välja kasvanud,peavad ju ka kooliteedalustama. Otsime pingsalt võimalusiuue koolimaja ehitamiseks.Vääna-Jõesuu on sellekssobiv koht.Kõike eelnevat kokku võttestundub, et uus aasta võibüsna rõõmsa südamega tulla.Ära on tehtud palju ja uue aastaplaanid kenasti paigas.Rõõmsaid jõule ja headuut aastat, kallis vallarahvas!Jaanuar• Oli erakordselt suure lumegatalve algus. Aastavahetuseksoli valla asulatest jateedelt ära veetud 12 000 tonnilund. Eelarves planeeritudsummast kulus rohkem ainuüksidetsembris 80 300 eurot.• 14. jaanuaril valiti “MissTabasalu 2011”, kelleks saiElisabeth Kandroo.Veebruar• Harku valiti ühena kolmestomavalitsusest “Koduomanikusõbraks 2010”.• Valla teenetemärgid saidKaido Taberland, Vello Valing,Armin Karu ning Arvi Eidisk.• Riigikogu valimistel olivallas osalusprotsent 66,9.Valla kodanikest kedagi parlamentiei valitud.Märts• Kumna ja Tutermaa külaseltsidplaanisid võimalikkuühinemist.• Kolmandat korda väljaantud Erna ja Juhan Tui stipendiumisai muusikaõpetajaMai Ainsalu.• Adra külas asutati kohalikselts.Aprill• Konkursil “Laululaps2011” esines 55 last. Vanuseklassideparimad said edasimaakonna voorudesse.• Vääna-Jõesuus tasandatitalgute korras suurelt maanteeltmajadeni viiv teelõik.Juuli• Noorte laulu- ja tantsupeolosales vallast 11 kollektiivi.• 30. juulil mõõtis Harkuilmajaam poole sajandi sajurekordiehk 81,4 millimeetrit.August• Alasniidu lasteaed sailõplikult valmis. Pidulik avamineoli 5. septembril.• 20. augustil tähistati taastatudEesti riigi ja valla 20.juubelit Tabasalu päeva ningJazziga.• Vaila küla <strong>elanik</strong> MihhailJefremov võitis V soome kurniMM-il üksikmängus kuldmedalining võistkondliku hõbeda.September• 25. aastapäeva tähistavTabasalu Ühisgümnaasium jaSisekaitseakadeemia alustasiduuest kooliaastast ametlikkukoostööd.• Kumnas ja maakonnamuuseumis meenutati 1944.aasta sügislahinguid.Oktoober• Omavalitsuste võimekusepingereas oli Harku kuues,tõustes mullusega võrreldeskaks kohta.• Harku küla tähistas kahemälestuskiviga asula esmamainimise770. aastapäeva.Mai• Talgupäeval “Teeme ära”koristati, ehitati ning korrastatikülasid ja hooneid kuuespaigas.• Muraste leivakonkursivõitis Evelin Tiirik.November• Vääna mõisakooli sööklaja kokk Jaanika Rist valitiEesti parimateks koolitoitlustajateks.Finaali sai ka TabasaluÜhisgümnaasiumi söökla.• Muusikakool korraldasnoorte pianistide võistluse.Valmis ka kooli saksofonikvartetiesimene CD.Juuni• 1. juunist veab kolmelaastal vallas prügi AS Veolia.• Sõrve külas elav JüriTamm korraldas Tallinn-MonteCarlo elektriautode rallining võõrustas Tallinnas Monacovürst Alberti.• Külade päeva peeti seekordMurastes.Detsember• Valla lastekaitse ühinguja külaseltsi korraldatud jõuluretktoimus Kumna kultuuriaidasning restaureeritavasmõisahoones.• Tabasalu tasuta asjadetoal ehk Riidekapil täitus esimeneaasta.ÜLEVAATE KOOSTASALLAR VIIVIK

Neljapäev, 22. detsember 2011 UUDISED / HARKU VALLA TEATAJA / 3KÜSITLUSAasta tegu ja tegija vallas?ANDRUSSALISTEMuraste <strong>elanik</strong>Korraldasime külade jakantide ühenduste vahelväikese hääletuse.Aasta teoks valiti Harku vallavabaühenduste ümarlaua tegevus.Järgnesid valla küladepäev, Alasniidu lasteaia valmimine,maamaksust vabastamineja Tabasalu Laevaseltsitegevus.Aasta tegijad võiksid ollahääletuse järgi Muraste külaseltsning aktiivne ja tegusvallaametnik Nele Nõu. Äramainiti ka Tabasalu Muusikakoolining Rannamõisa kultuurikülavedajat Kalev Konsat,noorte laulupeo ühte üldjuhtiValdo Rüütlemaad, Lastekaitseühingut “Riidekapp”ning Vääna Mõisakooli kokkasid.TIINASAARKeila-JoaSanatoorseInternaatkoolidirektorKooliinimesena arvan, etaasta tegijad ja tegijaon Vääna Lasteaed-Algkool, mis pälvis parimakoolisöökla tiitli. Vaadakenende menüüd, see on suurepäraneja tunnustust vääriv.ENELIHINNOSuurupi <strong>elanik</strong>Minu arvates võiksaasta tegija olla mõnisädeinimene, kesviib kohalikku elu mühinaledasi. Mina pakuksin kandidaadiksEvelin Tiirikut.Kõike ta ju teeb ja korraldab.Alates valla jaanituledestlaatadest-talvepäevadestteatritest-metsaretkedestkunikülaseltsini, ümarlaudadeni,koolitusteni ja nii edasi. Sellelei tulegi lõppu, sest tema onüks imeinimene! <strong>Iga</strong>le pooleteda jätkub ja kõigisse süstibta energiat ja tehatahtmisesädet! Aasta tegu võiks ollasamuti kõikvõimalik vabatahtlikning seltsitegevus vallas.ARGOARUVALDTürisalu küla<strong>elanik</strong>Kindlasti on tegija NeleNõu vallavalitsusest.Tõeline sädeinimene,kelleta jääksid vallamajas otsustatudasjad vaid sealsetessekabinettidesse. Nele Nõuon aidanud ka esimest aastattegutsevat külade ümarlauda.Suursündmus oli kindlastivalla külade päev Murastes.See oli väga hästi korraldatud.Paljud kohalikud asjad ongikülade päevalt alguse ja inspiratsioonisaanud.TREV-2 projektijuht Ain Soone sõnul on kogu masinapark talviseks teehoolduseks valmis, kuigi praegu teostatakseteehooldusmasinatega tavapäraseid remonditöid. Valmisoleku demonstreerimiseks sätitakse fotograafi jaoks lumesahadhooldusautodele ette loetud minutitega.Katrin RomanenkovTeehooldaja on uus,mida pole, on lumiMöödunud aasta detsembrikuulumetormidelevastukaaluks onselle aasta jõulukuu olnuderakordselt vihmane.KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.eeValla kommunaalinseneri sõnulvõeti lumetõrjeks ootelseisnud autodel hiljuti sahadeest ära ja jätkati tavapäraseteeremondiga. Kaua sa ikkaseda lund ootad.Sellest suvest alates onHarku valla uus teehooldusepartner TREV-2. Kevadel lõppesleping siiani valla teid remontinudja puhastanud ettevõttegaSMR Teed ning järgmiseksviieks aastaks korraldatudhanke võitis väga pikaajaliseteede hoolduse ja ehitusekogemusega AS TREV-2.Sellest sügisest on vallavalitsusepalgal ka uus kommunaalinsenerSteve Võsu,kes vastutab teedevõrguarenduse ja korrashoiu eest.Suurem masinaparkKui küsida, kas uuel teehoolduselepingupartneril kamingeid plusse on vana ees,naerab aastaid valla teedekorrashoiu eest vastutanudRein Kooli ja ütleb, et no sedaju ei tea, lund pole! Kui tulebükskord lumi, siis saame kateada, kuidas uued mehed jaautod töötavad. Värske kommunaalinsenerSteve Võsu ütlebaga, et masinapark onuuel lepingupartneril küll mõnevõrrasuurem kui vanal.“Samas on tänavu ka rohkemhooldatavaid teid,” rõhutabKooli. “Sel aastal on lepingutegavalla hooldada võetudligikaudu 100 km rohkem kuimöödunud aastal.” Tegemiston nii reformimata riigimaalasuvate teede kui ka erateedega.LUMELÜKKAMISESTKOKKU HOITUD RAHAEEST SAAB SUVELEHITADA UUSI TEID.Seda, milliseid teid hooldatakse,saab näha valla kodulehelolevalt teehoolduse kaardilt.Otsimise lihtsustamisekson kodulehel ära toodud kahooldatavate teede nimekirining lisaks võib iga soovijavaadata talviseid seisundinõudeidvalla teedele. Seisundinõudetabelist näeb ära, millisedtasemed on erinevateleteedele määratud ning kui kiirestipeavad nad lumest puhastatudsaama.“Hooldustsükli aeg on jätkuvaltsama, seal pole midagimuutunud,” ütleb Võsu. “Põhimõteon selles, et esmajärjekorraspuhastatakse alatilasteaedade, koolimajade jaspordirajatiste juurde viivadteed ning parklad. Ja sealtedasi suurema tähtsusegaehk rohkem sõidetavad teedning lõpuks vähese koormusegateed. Näiteks teel liiklussagedusegakuni 200 autotööpäevas oleme kohustatudlume ära lükkama hiljemalt 8tundi peale 10 sentimeetripaksuse lumekihi tekkimist,samas kui põhitänav peab olemapuhas kahe tunniga,” selgitabVõsu.Lepingu kohaselt algabtalihooldeperiood oktoobrisValla uus kommunaalinsener• Alates novembrikuust töötab vallavalitsuse kommunaalinsenerinaSteve Võsu, kelle töövaldkonda kuulub vallateedevõrk, kergliiklusteed ja valla teede registri pidamine.Seni kommunaalinsenerina ametis olnud ReinKooli tegeleb nüüdsest energeetikavaldkonnaga.• Kontakt: Steve Võsu, telefon 606 8827, e-post:steve.vosu@harku.ee.• Samuti võib teede korrashoiu probleemidega pöördudaTREV-2 projektijuht Ain Soone poole, telefonil512 6133.ja kestab aprillini. “Kui lundpole, mis talihooldust siinikka teha, olgu see leping millinetahes,” ütleb Võsu. “Agaet masinad niisama tühjalt eiseisaks, siis niikaua kui ilmadlubavad, teostame praegu tavapäraseidteehooldustöid.”Lumetormi ei igatseNatuke lund ju ikka tahaks,tunnistavad mehed. Kaheviimase aasta meeletuidlumesadusid aga vallamajanduseosakonnas keegi taga eiigatse. “Möödunud aasta talveloli lund nii palju, et olimesunnitud teehooldusfirmalttellima lisaks tavapäraselelepingutasule enam kui miljonikrooni eest täiendavatlumetõrjet,” nendib Kooli.“See aga tähendab, et uuteteede ehitamiseks raha enamei jätku, kogu võhm läheb niiöeldalume ühest hunnikustteise kühveldamisele.” Lumevaesestalves on vallavalitsusejaoks oluline positiivne moment– lumelükkamisest kokkuhoitud raha eest saab suvelehitada uusi teid.Rahvaloendusotsib vastuseid31. detsembril algabEesti üheteistkümnesrahva ja eluruumideloendus, mis lubab selgustluua paljudes tähtsatesküsimustes Eesti<strong>elanik</strong>e kohta.Selleks, et tulemused ikkatäpsed oleksid, on loenduseküsimustele vastamine igaleEesti <strong>elanik</strong>ule kohustuslik.Rahvaloendus algab 31.detsembril e-loendusega. Internetiteel loendusel osalemisekspeab olema võimaluskasutada arvutit ja internettining veebilehel asuvasse ankeetisisselogimine toimubID-kaardi või internetipangakaudu. Koht ei ole seejuuresoluline: olgu selleks siis endavõi oma lähedaste kodu, töökoht,raamatukogu või kogunibuss.Tuleb ka loendajaE-loenduse keskkonnas onolemas kõik vajalikud juhendidja abi saab küsida ka Statistikaametiinfotelefonil625 9100 või e-posti teel aadressilklienditugi@stat.ee. E-loenduse ajal vastab infotelefonkõigil nädalapäevadelkell 8-22, küsitlusloenduseajal veebruaris ja märtsis esmaspäevastreedeni kell 8-18.Interneti teel saab e-loenduselosaleda jaanuari lõpuni.Kes e-loendusel osaleda eisoovi või jõua, seda külastabvahemikus 16. veebruaristkuni märtsi lõpuni rahvaloendaja.Kui kedagi pole kodusvõi pole vastamiseks parimaeg, jätab loendaja postkastiteatise oma kontaktandmetega.Sellisel juhul tuleks loendajalehelistada ja leppidakokku sobiv aeg.Kuidas ära tunda?Statistikaameti palgatudrahvaloendaja tunneb ära statistikaametipoolt väljastatudpildiga töötõendi, sinise kohvrija loenduse kirjadega sallijärgi. Tavapärase paberankeediasemel märgivad nad vastusedsülearvutisse ja kunagiei küsi inimestelt nende sissetulekut.Kogu info rahva ja eluruumideloenduse kohta on leitavaadressil www.REL2011.eening detsembrikuu jooksuljõuavad kõikidesse postkastidesseka loendust tutvustavadvoldikud.Rahvaloendus2011• Kõik rahvaloenduseandmed kogutakse 31.detsembri 2011 seisuga.• E-loendus: 31. detsember2011-31. jaanuar2012.• Küsitlusloendus: 16.veebruar-31. märts2012.• Rahvaloendaja näitabalati töötõendit, kannabsalli ja sinist kohvritja enne 16. veebruariloendama ei tule.• Tulemusi avaldataksealates 2012. aastamaist.• Rahvaloendusel osalemineon kohustuslik.

4 / HARKU VALLA TEATAJA / MAJANDUS Neljapäev, 22. detsember 2011“Enne jõule suurenebEesti.ee.Marko ToomingRiigiportaalikaudu saabpäringuid teha26. novembril võeti kasutuseleuuendatud riigiportaal eesti.ee. Ühe uuendusena on loodudteenus “Minu dokumendid”,mis muudab inimese jaokslihtsamaks ka asjaajamiseHarku vallavalitsusega.Teenus “Minu dokumendid”võimaldab kasutajal luuadokumendi, selle allkirjastadaja saata avaliku sektori asutusele.Ainsaks tingimusekson, et asutus peab olema liitunuddokumendivahetuskeskkonnaga(DVK). Harku vallavalitsuson DVK-ga liitunud.Selle kaudu saabub kiriotse asutuse dokumendihaldussüsteemija asutus saab saatavastusdokumendi tagasi isiku“Minu dokumendid” kasutajakontoletäpselt nii nagu tavapäraselkirjavahetusel.Teenuse “Minu dokumendid”kasutajakontole jõuavadkirjad nii avaliku sektori asutustedokumendihaldussüsteemidest,riigiportaali eesti.ee“Ametlikud vormid” teenusestkui ka teistelt “Minu dokumendid”kasutajatelt.Põhjalikum ülevaade uuenenudteenusest on avaldatudveebilehel www.ria.ee.NAABRIDViimsi valib tunnuslausetViimsi vallavalitsus kuulutasoktoobris välja konkursiViimsi vallale sobiliku tunnuslauseleidmiseks, mis iseloomustaksvalda nii omadelekui ka külalistele kõige iseloomulikumaltja stiilsemalt. Ettepanekuidsai esitada 10. detsembrininind nüüd saavadkõik valla<strong>elanik</strong>ud kuni veebruarikuunihääletada žüriipoolt välja valitud nelja kandidaadipoolt. Elanike pooltpakutud tunnuslausetes kõlasidtihti sõnad meri, mets, lapsed,rannarahvas, kodu. Kampaaniaprojektijuhi Mailis Altisõnul tähistavad need sõnadviimsilaste jaoks olulisi külgioma kodukoha juures. Vaatalõppvooru pääsenud Viimsitunnuslauseid valla koduleheltwww.viimsi.ee.Saue vallas sundlammutatimotoradaSaue vallavalitsus otsustassundlammutada <strong>elanik</strong>ele ligikaudu5 aastat pinnuks silmasja müraks kõrvus olnud ebaseaduslikultrajatud motorajaTuula külas, sest vaatamataettekirjutustele ning ka kohtuorganitetoetusele vallavalitsusenõudmiste osas ei olnudomanik nõus rada likvideerima.Nüüd tuleb omanikul vallaletasuda 8500 euro suurunesumma lammutustööde kuludekompenseerimiseks. Omanikusõnul soovib ta vaidlustadavallavalitsuse tegevusening on taaskord pöördunudkohtu poole. Loe lisa Saue vallalehest “Koduvald” aadressilwww.sauevald.ee.toodang tonnide võrra!”Tosin aastat Harku vallasendises kanalas tegutsenudTarplani KaubanduseOÜ-st jõuab igakuu Eesti poodidesse üle200 tonni erineva toodangu.Lisaks toetabettevõte jõudumöödakoduvalla kultuuriüritusining sporti.ALLAR VIIVIKvallaleht@harku.eeHarku vald ei saa suurte toiduainetetootmise ettevõtetegahiilata. Seda meeldivam on, etTabasalus töötab juba tosinaastat Tarplani KaubanduseOÜ. Firma põhitoodang onmajonees, mis on jõulukuutoidulauale eriti nõutud.Harju Elule oli ettevõttesteejuhiks tehnoloog-laborantAnne Kaldma. “Minu staaž onsiin küll vaid poolteist aastat.Tarplan ise asutati 17 aastattagasi,” ütleb Kaldma. Algusestöötas Eesti kapitalil põhinevettevõte Lasnamäel. 1990ndatelõpus hakkasid endised Talleggikanalad tühjaks jääma. Neileotsiti uut rakendust ningriburada hakkas hoonetessekolima tootmine.“Alguses oli Tarplanil üksmaja, kuhu koliti aastal 1999.Tootmine, labor ja kontor olidkoos,” ütleb Kaldma. Praegusekson firma valduses veelsamasugune renoveeritudkõrvalhoone, milles asuvadlabor ning ladu.Toodang jääb EestisseAlgusest peale on põhilinetoodang majonees. Tänasekson seda kolme sorti: klassikaline“Provansaal”, “Tarplan”ning “Lahe Laua”. TavaliseltMere tee bussipeatus Kloogamaanteel 1960ndatel jatänapäeval. Toimetusel eiõnnestunud leida mõndabussigraafikut või liinitabelit50 aasta tagusest ajast,et teada saada, kuidas olidHarku vallas bussiliiklusegalood tol ajal. Põlised <strong>elanik</strong>udteavad aga rääkida, etomal ajal oli Klooga maanteelühistranspordiliiklusnii tihe, et inimestel ei olnudkombeks bussi ajagraafikusnäpuga järge ajada.Bussid käisid nii sageli, etmindi lihtsalt peatusesse jaoodati.Fotod Katrin Romanenkoviltja Lauri Lenki erakogustTarplani toodang valmibTabasalu servas.kuul läheb seda tehaseväravatestvälja 200 tonni. Aga vahetultenne jõule ostetaksemajoneesi aina rohkem ningtoodang suureneb tonnide võrra.Hiljem on lisandunud majoneesi-ketšupikaste ja viiserinevat dipikastet. “TarplaniKaubanduse OÜ tellimuseltoodetakse Leedus ketšupeidja tomatipastal põhinevaiderinevaid kastmeid. Näitekson üsna nõutud “Tai” ja “Hiina”kastmed,” räägib Kaldmatoodangust. Kõik, mis firmasvalmistatakse, müüakse mahaEesti turul.Naise sõnul on majoneesipõhiline tooraine õli. Kui nõukogudeajal kasutati valdavaltpäevalilleõli, siis nüüd kasutatakseenamasti rapsiõli. “Õli“Õli peab olema hea. Kui õli on halb, siis rikub see kogu toodangu ära,” ütleb AnneKaldma majoneesi valmistamise kohta.2x Allar Viivikpeab olema hea. Kui see tooraineon halb, siis rikub kogumaitse ära,” teab tehnolooglaborant.Lisaks on vajalikudmunapulber, lõssi- või vadakupulber,sinepipulber, äädikas,suhkur ja sool, ka paksendajadning stabiliseerijad. Majoneesvalmib Tabasaluskülmtehnoloogial.Toetab valla eluKogu tegevuse jooksul onenamus töötajatest jäänud firmaletruuks. Praegu on palgalehel19 inimest, kellest otseselttootmises on 16. “Enamusneist alustas juba vanas kohas.Meil on rahvast Nõmmelt,Lasnamäelt, Koplist ja Õismäelt,”kinnitab Kaldma. Nadtuuakse hommikul tööle bussiganing sõidutatakse õhtulAJAPILTTarplani Kaubanduse OÜ• Asutatud aastal 1994 ning Tabasallu koliti viis aastathiljem. Põhineb Eesti kapitalil.• Eesti Veterinaar- ja Toiduameti tunnustus anti firmale2001. aasta veebruaris.• 2004. aastal omistati Tarplanile Tunnustatud Maitse ehkrahvakeeles ristikulehe märk.• Ajaleht “Äripäev” koostab igal aastal Eesti Toiduainetööstuseettevõtete edetabelit. Tarplan on olnud kolmaastat järjest esikümnes. 2009. aasta näitajate aluseloldi kolmandad.ka koju. Harku vallast on palgalehelvaid raamatupidaja,kes käib tööl Tiskre külast.Ettevõte tahab omavalitsuseelu igati toetada. Nii aidatimöödunud suvel MTÜ MurasteKülaseltsi ja valda külapäevakorraldamisel. “Triatlonikorraldamisel oleme aidanud.Veel toetame Spordiklubi PõhjakotkasHarku sektsiooni aerutajaid.Samuti korvpalliklubiMeelis TTÜ-st,” loetleb Kaldma.

Neljapäev, 22. detsember 2011 VALLAELU / HARKU VALLA TEATAJA / 5Tabasalu Kammerkoorlaulab Eespere plaadilValmis on saanud kauaoodatudplaat “Meieväike valge laev”, kuslasteaia “Lõvimeri” lapsedesitavad Rene Eesperelaule. Kaasa teebkeelpillikvartett ja TabasaluKammerkoor.PIRET KÜTTPlaadi tegemise idee tuli jaanuaris2011 lasteaia muusikaõpetajalHelen Tugal, kes lapsenakuulas ta palju vinüülplaate.Üheks tema lemmikuksoli Eespere “Kodu on püha”,ning asudes otsima, kas ainultEespere lastelauludega CDplaateon ka välja antud, leidista ainult ühe plaadi.Siis tekkiski idee, et võiksise nii armastatud heliloojaloomingut salvestada ja tehaseda täiesti tavaliste, kuid tublidelasteaialastega .Kõigepealt koostas muusikaõpetajanimekirja lugudest,mis oleksid lastele huvipakkuvadja jõukohased. Järgmisekssai antud nimekirjast validaigaüks endale meelepärastlaulu, mida soololauluna õppimahakata. Kuna lasteaial ontraditsiooniks see, et iga aastalõpupeol esitavad kooliminejadoma soololaulud, mõtlesimeneed kaks asja ühendada.Lisaks kooliminejateleTabasalu Ühisgümnaasiumikümnendas klassison kohustuslikuks õppeaineksriigikaitse. Tundidesisu on alati huvitavja kaasahaarav ningmeeldib kõigile.MAARJA TUGATÜG 10. klassTundidest oleme saanud vägapalju informatsiooni ja teadmisisõjaväemeditsiinist, tuleohutusestja sõjaväelasteülesannetest ning tegevusest.Lisaks teooriatundidele onmeil toimunud ka mõnedpraktikatunnid.2. detsembril proovisimekogu klassiga kätt lasketiirus.Mälestused on pea kõigil eredaltmeeles. Loomulikult toimusidenne praktikatundikaks ettevalmistustundi, kusmeile räägiti relvade ehitusestja õpetati nende käsitsemist.Siis jõudiski kätte aeg istudabussi ja sõita klassiga lasketiiru.Kohale jõudes toimusrivistus, täpselt nagu sõjaväes.kaasasime projekti ka kaksaasta nooremat Lõvimeri kasvandikkuning töö läks käima.Tekkis küsimus, kuidaslastele fonogrammid teha. Tänukokkusattumustele ja headeleabilistele salvestasimemärtsis lastele keelpillikvartetigapõhjad. Kuus tundi kestnudmusitseerimise tulemusenavalmisid üheteistkümneloo fonod.Märtsi lõpus salvestasimekolme päeva jooksul laste soololaulud.Plaadi lõpulooga “Ärkamiseaeg” oli muusikaõpetajalmõte, et seda võiks lauldamõni laps koos kooriga. Kuigitegutsevaid koore on palju,osutus valituks Tabasalu Kammerkoor,kus Helen Tuga on10 aastat laulnud.Kui esialgne materjal olikoos, sai kokku lepitud aegEesperega. Kohtumise käigusandis helilooja omapoolsedsoovitused ja näpunäited, midaolemasolevate lugudegaedasi teha. Detsembri algusessaime teist korda R. Eesperegakokku. Lood üle kuulatud ningväikesed muudatused tehtud,andis ta plaadile heakskiidu.CD-plaat “Meie väike valgelaev” R. Eespere lauludega“Lõvimeri” laste esituses ilmushelilooja sünnipäeval 14.detsembril.Tabasalu kooli 10. klass sai kätt proovida laskmises. ErakoguMeeldejääv kogemuslasketiirusSeejärel suundusime platsile,kus meid ootasid tunnimehed.Kordasime viimasest tunnistsaadud teadmised üle, panimekõrvatropid kõrva ja ootasimetulistamiseks luba. Nii mõnigimeist suutis relva automaatserežiimi peale seadistada, milletõttu nende laskeaeg lühikeseksjäi.Peale laskmise lõppemistvahetasime muljeid. Tulemusedolid üsna erinevad. Mõnedtabasid kümnesse, mõned lasidlihtsalt kõrvallaskja märklaudaja mõned ei saanudkimärklauale pihta. Aga eks harjutamineteeb meistriks!Seejärel istusime bussi jasõitsime koos lõunat sööma,mis kuulus meie päevaplaani.Eelroaks pakuti meile suppi japearoaks praadi.Suured tänud meie õpetajaKristo Palsile ja loodetavastiei jää selline kogemus meileviimaseks! Tänu toredateletundidele on palju meie klassistvõtnud eesmärgiks astudapeale kaheteistkümnendatklassi sõjaväkke!Silver Rohuniit.Kuidas kaks vallapoissi Taanis breikisidNovembrikuus osaleskaks Harku valla noortpoissi noorsoovahetuseprojektis Taani Kuningriigis.KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.eeNoorsoovahetuseks nimetatakseprojekti, kus eri riikidestnoored elavad ja tegutsevadkoos. Projekt toimusrahvusvahelise võrgustikuDrums for Peace raames, milleeesmärgiks on motiveeridanoori läbi erinevate kunstivormide.Osalesid LastekaitseLiit Eestist, grupid Taanist,Rumeeniast, Küproselt ningSaksamaalt.Oma reisimuljetest räägivadSilver Rohuniit ja HeinrichTinno.Kuidas te Taani minejategruppi sattusite?Heinz ja Silver: OlemeHarku Valla Lastekaitse Ühinguliikmed ühing sai pakkumiseLastekaitse Liidust. Neil olikaks noort veel Eestist puuduja siis saime osaleda.Kas pidite projektis osalemisekska mingeid omapoolseidettevalmistusi tegema?Heinz: Midagi erilist ei pidanudtegelikult ette valmistama.Kohtusime enne reisikaks korda teiste Eesti noortegaja tutvusime nendega.Silver: Pidime välja mõtlemamidagi, mis Eestit tutvustab.Otsustasime, et räägimeEesti kohta huvitavaid fakte.Küprose noored näiteks mängisidoma rahvuspille.Kui palju noori Taanis koosoli ja millistest riikidest?Heinz: Ligi 50 oli meidkokku – Küproselt, Taanist,Saksamaalt, Eestist ja Rumeeniast.<strong>Iga</strong>st riigist oli 8 noort.Millistes töötubades teieosalesite?Heinz: Meie olime breigiskoos veel nelja eestlasega.Silver: Kokku oli neli töötuba– breiktants, global dance,muusika ja tsirkus. Globaldance’is oli kaks eestlast, tsirkuseska kaks, aga muusikatöötuba ei valinud Eestist keegi.Samas muusika töötoastehti nädalaga laul valmis,grupis olidki kõik muusikud.Milline teie päev seal väljanägi?Silver: <strong>Iga</strong> päev oli erinev,kahte ühesugust päeva ei olnud.Elasime kommuunina,kõik koos ühes külalistemajas.Hommikud algasid võimlemisega,siis oli hommikusöök,kus laual olid erinevad toidud,mis sobisid kõigi erinevatekultuuridega, kes seal koosolid. Siis algasid töötoad, niisamasuhtlus, jälle töötoad.Õhtuti erinevad üritused. Öörahuaega meil ei olnud, magamasaime sageli 4 paiku öösel.Mis on reisist kõige rohkemmeelde jäänud?Heinz: Terve reis oli vägaäge ning põnev. Breiktantsutöötuba oli väga lahe, juhendajaksoli oma ala proff.IGA PÄEV OLI ERINEV,KAHTE ÜHESUGUSTPÄEVA EI OLNUD.Silver: Kõige põnevam reisijuures oligi võib-olla erinevakultuuritaustaga inimesed jasuhtlemine nendega. Tore olika esinemas käia. Pärast töötubasidpandi kokku suur kavaja me käisime seda teisteskoolides esitamas. Mõnes kohasnii, et inimesed ise ei teadnud,et me tuleme. See oli kalahe, nad olid väga üllatunud.Mida see reis teile andis?Silver: Väga palju kogemusi,tutvusi ja võimalust harjutadavõõrkeeles rääkimist.Soovitan kõigil sellistest võimalustestkinni haarata, kuipakutakse noorsoovahetuseprogrammi. Samas võiks selli-ÖÖRAHU AEGA MEIL EI OLNUD, MAGAMA SAIMESAGELI 4 PAIKU ÖÖSEL.NOORSOOVAHETUSHeinrich Tinno.Noorsoovahetuse projektis osalejad Taanimaal.5x erakoguseid töötubasid ka meil olla.Uued plaanid on meie projektisosalenud noortel juba sellekskevadeks, meil tuleb kokkusaamineInglismaal. Suurtänu ka Harku Valla LastekaitseÜhingule, kes meid saatisEesti noori esindama.

6 / HARKU VALLA TEATAJA / JÕULUD Neljapäev, 22. detsember 2011Vald täitus rõõmsa jõulusaginagaPuuetega laste jõulupidu toimus sel aastal Alasniidul – valla kõige uuemas ja moodsamaslasteaias. Külalistele esinesid lasteaialapsed, kohal käis ka kõigile tuttav punase kuue javalge habemega mees.Harkujärve uuenenud peokeskusesse kolib uuest aastast Harkujärve algkool. Tuliuuepõrandaga uue koolimaja peosaalis pidasid sel aastal jõulupidu Harkujärve kandi eakad.Eakate jõulupeod toimusid veel Tabasalus, Kumnas, Väänas ja Harkus.Pangapealse põnnid koos jõuluvanaga.Neile mudilastele, kes veellasteaias ei käi, korraldabvald oma jõulupeo. Fotodeljõulupidu Vääna Mõisakoolis.Nädalavahetusel toimus Tabasalus Harku valla ja Tabasalu Lions klubi traditsiooniline jõululaat.Vaatamata väga vesistele ilmaoludele oli üritus erakordselt rahvarohke ja meeleolukas.Laadal leidus palju põnevat jõuluvana kotti ning külluslik valik sööki jõululauale.ErakoguJuba neljandat aastat korraldas Kumna Külaselts oma kandis laste jõulupeo. Külaseltsieestvedaja Maarja Kaljuranna sõnul oli eriti tore see, et sel aastal peole saabunud ligikaudu30 lapsest ja nende peredest olid paljud ka mujalt vallast, näiteks oli peole tulnud üks kolmelapsega pere Tabasalust. Peol andis etenduse Viljandi nukuteater, külas käis Päkapikk,kes mängis lastega palju põnevaid mänge. Peo lõpetas loomulikult jõuluvana külaskäik.Kõik lapsed küll pildile ei jõudnud, sest Kultuuriaidas oli uurimist ja toimetamist palju.Jõulupidu Pangapealse lasteaias13. detsembri õhtul võisnäha Pangapealse lasteaiajuures tavapärasestrohkem sagimist ja autodevoorimist. Põhjuseksoli Pilvepõnnide rühmajõulupidu.JANIKA OJAMÄETÜG 12. klassi õpilaneTerve saal oli täis ootusärevaidlapsevanemaid, kes tulid vaatamaoma võsukeste etteastet,et näha, mida nad selle aastagajuurde on õppinud. Käisin minagioma väikese venna tähtsastpäevast osa saamas.Pilvepõnnid olid väga ülevasjõulumeeleolus ja said väikeseetendusega suurepäraselthakkama. Oma osa oli ka rühmakasvatajatel Larissal (kehastadesLootusetähte), Üllel(kehastades Õnnetähte) ningReedal, kes kõik näitasid endosavate näitlejatena ja tulidvälja ka olukordadest, kus mõniväikseke oma lause ära juhtusunustama.Etenduse teemaks oli rännakläbi mitmete maailma paikade,et leida üles selline armaskohake nagu Muraste külaning seal asuv Pangapealselasteaed. Otsinguil peatuti Aafrikas,Brasiilias, Hispaanias,Inglismaal, Saksamaal ja Soomes.Kõikjal esitasid lapsedmidagi vastava riigiga seotut,kas siis laulsid või tantsisid.Oodatud jõulumeesPilvepõnnid olid naerusuisedja nautisid oma tegevust.Võrreldes eelmise aastaga onlaste seas toimunud silmnähtavareng – nemad ja nende esitusedon muutunud palju julgemaks.Kiidusõnad lastele janende õpetajatele!Õhtu lõpetuseks saabus seekauaoodatud jõulumees, kellesaali ilmumine tõi naeratusenii laste kui ka nende vanematenäole. Jõuluvana oli igati heahuumorimeelega ning temadialoogid lastega tõid kuuldavalenii mitmelgi korral naeruturtsatusika lastevanemateJõululaadad on meie lasteaedadeja koolide traditsioonilisedüritused, kus olulisedei ole suured müüginumbrid,vaid koostegemise rõõmja jõulutunne. Fotol Tibutarelasteaia jõululaat. Laadaltvõis osta nii laste kodudeskui rühmas laste ja õpetajatepoolt valmistatud käsitööd,lisaks hoidiseid jaküpsetisi. <strong>Iga</strong> rühm müüsoma tooteid ning tulu lähebürituste korraldamiseks.Laadal oli ka jõulukaartidemeisterdamise töötuba jajõuluvana postkontor.seast. Pilvepõnnid olid vägajutukad ning ei peljanud jutustadapunases kuues meheleoma reisielamustest Egiptusessevõi mida põnevat päkapikudneile sussi sisse on toonud.Pakki kätte andes kontrollisjõulumees, kas lapsed ikka lugedaoskavad ja tegi vahel kamõne vahva komplimendi.Viimane ühine jõulKui kõigil olid kingid käes,jäädvustati päev ka ühiselt fotonaning seejärel suundutirühma, kus laua peal ootasidmaitsvad küpsetised. Lapsedkasutasid võimalust ning näitasidvanematele, kus ja milleganeile kõige enam mängidameeldib ja mida põnevat nadmeisterdanud on.Sel aastal oli jõulupidu usutavastitavapärasest erilisemnii Pilvepõnnidele, nende vanematelekui ka õpetajatele, sestnüüd tähistati viimast kordajõule selles koosseisus. Järgmiselaastal ootab lapsi ees koolja õpetajaid uued põnnid.

Neljapäev, 22. detsember 2011 TOIT / HARKU VALLA TEATAJA / 7JÕULURETSEPTIDPiparkoogitordi retseptÕie Õlli erakogust• 200 g piparkooke• 100 g kookoshelbeid• 50 g võid• 3 sl piimaTäidis:• 200 g maitsestamatatoorjuustu• 3 sl Vana Tallinn likööri(soovitus)• 4 dl vahukoort• 1 dl suhkrut• 5 želatiinilehte• 1 sl lahustuvat kohvi• 2 sl kuuma vett• 1 tl vanillisuhkrutKatteks:• 3 dl maasikatoormoosi• 2 dl vett• 4 želatiinilehtePurusta piparkoogid. Sulatavõi ja lase veidi jahtuda.Sega põhja koostisained kokkuja suru küpsetuspaberiga kaetudlahtikäivasse koogivormi.Piparkoogitort.Vahusta vahukoor suhkrugatugevaks vahuks ja lisa toorjuust.Maitsesta vanillisuhkruja likööriga. Vala lahustuvalekohvile kuum vesi, sulata sellesželatiinilehed ja nirista želatiin-kohvtäidise hulka. Katapõhi täidisega ja pane tort külmikussejahtuma. Sega maasikamoosihulka kuumas veessulatatud želatiin. Kui täidison tarretunud, kalla tordilemaasikakiht ja pane uuestikülmikusse tarretuma.Jõulukeeksi retsept ElinaÖstermanilt Muraste külast• 200 g kõrvitsat• 70 ml piima• 2 muna• 300 g nisujahu• 150 g suhkrut• 4 tl kakaod• 50 ml õunakastet• 100 g riivitud šokolaadi• 50 ml oliiviõli• 1 tl vanillisuhkrutJõululeiva retsept Murasteleivakonkursi võitjalt EvelinTiirikult• Jõululeivas on armastussees, seda läheb sinna vastavaltpereliikmete arvule. Meieperes on näiteks neli osa.• Õnne, milleks on rosinad,läheb 4 peotäit.• Jõululeivas on ka usku,väljendagu seda 4 peotäit jõhvikaid.• Päevalilleseemned onlootus, olgu neid 3 peotäit.• Naeru ja rõõmu väljendavadmistahes muud seemnedMõisahärra lõbus seapraad• Seakaelakarbonaad1,7 kg• Porgand 25 g• Sibul 25 g• Punane paprika 25 g• Kaalikas 25 g• Sinep 25 g• Ingver 5 g• Toiduõli 20 g• LihaüldmaitseaineSanta Maria 25 gSeakaelakarbonaad määridasisse lihaüldmaitseaine jasinepiga. Porgand, kaalikas,sibul ja paprika puhastada,riivida. Praadida toiduõlis, lisadariivitud ingver. Valmissegu panna ettevalmistatudliha sisse, lõigates enne ettesälgu. Küpsetada ahjus 200kraadi juures umbes poolteisttundi. Serveerida.• 1/2 tl kaneeli• 1/2 tl soola• 2 tl küpsetuspulbritKoori ja riivi kõrvits. Sõelujahu koos küpsetuspulbriga.Sega kõik keeksi koostisainedühtlaseks keskmise paksusegataignaks.Vala keeksivormi ja küpseta200 kraadises ahjus 75minutit. Enne serveerimistjahuta ja kaunista.Muraste leib.ja neid läheb kahe peotäie jagu.• Jõulurõõm on igas suutäiesleivas, mis üheskoos söödud.Jõuluhommikusöök Vääna mõisakoolisMõisapreili särtsakaskartulipuder• Kartul 1 kg• Punased läätsed 100 g• Või 20 g• Piim 50 g• Vesi• SoolKartul koorida, keeta soolagamaitsestatud vees. Läätsedkeeta soolaga maitsestatudvees. Valmis kartul tampidapudrunuiaga, lisada keedetudpiim ja või. Kõige lõpuks segadavaikselt hulka keedetudläätsed. Serveerida.Mõisaguvernandihapukapsad• Hapukapsas 1 kg• Suhkur 50 g• Jõhvikad 70 g• Petersell 5 g• Toiduõli 20 gHapukapsad panna õli jasuhkruga hauduma. Hautadatasasel tulel umbes 3 tundi.Lisada jõhvikad ja petersell.Serveerida.Mõisaproua pehmepiparkook• 3 tassi keefiri• 4 tassi jahu• 2 tassi suhkrut• 1 tass pohlamoosi• 3 muna• 100 g võid• 2 tl piparkoogimaitseainet• 1 tl soodatVõi sulatada. Lisada keefir,pohlamoos, suhkur ja muna.Jahu sõeluda, segada piparkoogimaitseaine ja soodaga.Lisada keefiri-moosisegule.Segada korralikult läbi ja pannaahjuplaadile. Küpsetadaumbes 30 minutit 200 kraadijuures. Serveerida.JAANIKA RISTVääna mõisakooli kokkKogumiku “Muraste maitsed” tarvis hakkas külaselts retsepte koguma juba kevadel. Esimene suurem kogumine leidisaset maikuu lõpul Muraste külalaadal.2x Regina LilleorgMuraste küla rahvasotsib “oma” maitseidHarku valla Muraste külanaised on ette võtnudtõsise töö – retseptikogumise.Tulemusena loodavadhakkajad harrastuskokadkoostada kokaraamatu“Muraste maitsed”.REGINA LILLEORGvallaleht@harku.eeMartina Mamontov räägib, etretseptikogumine sai algusesellest, kui Muraste külaseltsigamõeldi, kuidas kogukonnaja koosolemise tunnet kasvatada.“Meil on plaan, et tulevikusvõiks olla sari “Muraste hääled”ja “Muraste maitsed”,need sarjad võiksid olla paberkandjalvõi veebis kättesaadavad,”räägib Martina sellest,mis võiks olla just ja ainultMuraste külale omane, ningpanuse annaksid sinna omaküla <strong>elanik</strong>ud.Unistab kokaraamatustKui retseptid kaante vahel,oleks sellest eeskätt rõõmuMuraste rahvale, küllap agaka Harku valla inimestele.Martina sõnul on algus retseptikogumisegatehtud, suureltaga ettevõtmist veel reklaamitudpole.“Meil pole raamatule veelrahastajat, seepärast polegiväga reklaaminud. Küla veebilehelon küll üleskutse, et saatkeretsept ja pilt ka juurde.Siis ühel ilusal päeval annamekogumiku välja,” ütleb Martina.Siiani saadetud retseptidekohta sõnab Martina, et kõigerohkem on leivaretsepte. Seda,et Muraste naised usinadleivaküpsetajad on, võis nähaviimasel külapäeval, kui toimusleivakonkurss ja kõikleivad maitsesid imehästi.Saadetud on ka rohkeltsupiretsepte, magustoitude jaküpsetiste retsepte. Martinaootab Muraste <strong>elanik</strong>elt tõhusatlisa. “Kuna soovime, etretseptide valik oleks võimalikultlai, siis toimub koguminevähemalt veebruari lõpuni,”sõnab Martina. “Võib-olla saamesiis teada, kas ja millegaeristub Muraste retseptivalikteiste paikade retseptidest.”Kui veebruari lõpul vahekokkuvõtetehakse, selgub,kas vajatakse veel salatite võihoopis magustoiduretsepte.Naudib kokkamistSoomlanna Elina Östermanon Eestis elanud peaaegu 16aastat. Sellest kuus aastat Murastes.Elina nimetab oma hobidekskokkamist, küpsetamist,käsitööd ja golfi.“Mulle on alati meeldinudküpsetamine ja söögitegemine,olen seda teinud sellest saati,kui 18-aastaselt isa ja emajuurest ära kolisin,” ütleb ta.SIIANI ON KÕIGEROHKEM SAADETUDLEIVARETSEPTE.Elina nendib, et söögitegemisesthakkas ta rohkem huvitumasiis, kui Eestisse elamatuli: “Olen kogunud ja saanudkingituseks kokaraamatuid.”Elina igapäevased toidudon Soome moodi, samuti valmistabteiste riikide toite (Hiina,Itaalia). Eestis on naine õppinudseeni sööma ja mõndaseent julgeb juba ise ka korjata.“Kui Eestisse kolisin, läkstükk aega, enne kui kohukesiostsin, sest ei teadnud, misneed on,” meenutab ta. “OlinSiiani on kõige rohkem saadetud leivaretsepte.harjunud, et ka kohupiima onüksainus sort.” Tänaseks onElina pere toidulauale jõudnudka hapukoor ja pelmeenid.Kahe naise jõululaudMartina ütleb, et mõtlebjõululauatoidud varakult valmis.“Sel aastal otsustasime,et jõululauale valmistan ürtidegalambakintsu ja teeksimeka parti. Pardi tükeldan jaküpsetan koos kalkuniga. Tulebmahedam ja mahlasem.Külmlauale tuleb traditsioonilinesült ja soolalõhe. Küpsetanise jõululeiba, kaalikavormija magusaks roaks valmistanvalge šokolaadi-mustsõstratordi,”loetleb Martina.Elina räägib, et Soome jõulutoiduderinevad Eesti omadesttublisti. “Meil on jõulusink,millest lõigatakse õhukesedviilud ja seda süüaksekülmalt toidu kõrvale. On erinevadvormid: maksavorm(maksalaatikko), kaalikavorm(lanttulaatikko), porgandivorm(porkkanalaatikko) ja kahapendatud kartulivorm(hapanimelletty perunalaatikko),keedukartulid ja lihakastening rosolje ja ka soolalõhe.”Magustoiduks valmistabElina riisiputru ja kisselli rosinatega,kohvi kõrvale pakubpiparkooke ja lehttaignasttehtud jõulutähekujulisi saiu,kus ploomimoos keskel (joulutorttu).Eesti jõulutoitudestsüüakse verivorsti ja ka praekapsast,aga jõululaupäevalon laual ikka soome toidud.Hea toidu valmistamisenipid Elina moodi on lihtsad:head ja värsked toiduained,hea tuju ja aeg valmistada;inimesed, kellele valmistadaning serveerimise juurde kuuluvadilusad lauanõud, salvrätid,küünlad ja sobiv vein.“Olen tellinud endale soometoiduajakirju ja iga aastaootan jõuluajal, et leian sealtmidagi uut ja põnevat traditsiooniliselejuurde.”Üle-eelmisel aasta tegi Elinaahjus küpsetatud peete, midapärast küpsetamist marineerispalsamiäädika- ja oliiviõlisegus.“Eelmisel aasta marineerisinväikseid punasibulaidja küpsetasin ahjus koostoorjuustuga. Ehk leian ka selaastal midagi uut ja huvitavatjõulutoidu kõrvale,” usub ElinaÖsterman.

8 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST Neljapäev, 22. detsember 2011HVT välimus on 15 aasta jooksul märgatavalt muutunud – mustvalgest A4 formaadis infolehest on tänaseks saanud värviline ajaleht.Harku Valla Teataja 15Detsembrikuus möödub15 aastat esimese HarkuValla Teataja ilmumisest.KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.eeEsimese lehe toimetusse kuulusidvallavanem Sulev Roos,volikogu esimees Allan Kiil,abivallavanem Vello Viiburgning Hans Ulmiste. Esimestelaastatel ilmus leht A4 formaadismustvalges trükis.Alates 2000. aastast alustasHarku Valla Teataja ilmumistkaks korda kuus. Esimeneläikpaberil ja värviline lehenumberilmus 2004. aasta oktoobris.Lehe esiküljel kutsusvallavalitsust <strong>elanik</strong>ke osalemaavalikul konkursil eesmärgigaleida koduvallale väärikaslogo. 2005. aastast ilmubHarku Valla Teataja A3 formaadis.Palju õnne!HVT läbi aegadeSeptember 1997: “Harkuvald soovib Naissaart endale”(ülevaade volikogu istungist)Lõpuks otsustati esitadavabariigi valitsusele taotlusNaissaare andmiseks Harkuvalla koosseisu, kuna saarasub meie vallale tunduvaltlähemal kui Viimsi vallale. Volikoguliikmed leidsid, et saarpole kunagi Viimsi valla koosseisusolnud, ega pea seal olemaka praegu.November 1997: “Koolipress”Vallalehe vahel ilmus TabasaluÜhisgümnaasiumi erileht“Koolipress”. Kuigi juhtkirjasavaldasid lehte toimetanudõpilased lootust, et Koolipresshakkab Harku VallaTeataja vahel ilmuma regulaarseltning soovisid endilepüsivust lehe toimetamisel,jäi esimene number parakuteadmata põhjustel ainukeseks.Nalju “Koolipressist”• Leitud kell. Helistada telefonil005.• Müüa mõtteline osa spordihoonest.• Müüa saksa lambakoer.Sööb kõike. Eriti armastablapsi.• Müüa kits ja sokk. Sokilkand nõelutud.Juuli 1998: “Harku vald saioma sadama”Harku vallal on küll 22kilomeetrit merepiiri, kuidseni puudus vallal oma sadam.Tung merele on aga inimesesikka olnud. Sel aastal sai valdenda omandisse Tilgu sadamaterritooriumil oleva piirkonnamaja.Kui vald saab endaomandisse ka hoonet ümbritsevamaa, saab seal hakataarendama sadamat.Juuli 1999: “Tabasalu kaubanduskeskusestneljatärnihotell”Vallavalitsus andis nõusolekupikka aega kasutusetaseisnud Tabasalu Kaubanduskeskuseümberehitamiseksneljatärni hotelliks. /.../ Hotellison lisaks restoranile veelsaunad, teenindusruumidjuuksurile, massaaž, kohvikbaar,piljardisaal, mänguautomaadid,116 voodikohta ja 3-4sviiti. Praegu pentanque väljakutenakasutatavale maa-alaleon planeeritud ujumisbassein.Hotelli maksumuseks on 40miljonit krooni ja seal peakstöökohti tekkima 70 inimesele.Omanikud loodavad esimesikülalisi vastu võtta aasta pärast.September 1999: “Tabasaluson sularahaautomaat”Septembrikuu algusest onTabasalus võimalik saada sularahaHansapanga poolt paigaldatudsularahaautomaadist,mis asub endise Ranna sovhoosikontori kõrval Rannatee 2. Juba varem oli võimaliksaada sularaha Ühispangaklientidel Tabasalu kauplusejuurde paigaldataud sularahaautomaadist.November 1999: kuulutused• Harku Valla Teataja eiavalda enam õnnitlusi sünnipäevalasteleregistrites olevateebatäpsuste tõttu. Nüüd eijää muud üle kui õnnitlusedise kätte viia!• Eestimaa Looduse Fondvõtab tööle Tabasalu Puhkepargipargivahi, kelle tööülesannetekson pargi rajamisekoordineerimine kuni pargilõpliku valmimiseni, külastushooajalpargis patrullimine,pargi heakorra eest hoolitsemine.Märts 2000: “Vallad eelistavadTallinnaga liitumiseleparemat koostööd”Tallinna linnajuhtide ettepanekulemoodustada nn.Suur-Tallinn andis Harku valdkoos teiste Tallinna naaberomavalitsustegaeitava vastuse,küll aga oldi huvitatudkoostöö tihendamisest Tallinnaga.August 2000: “Harku valdläheb internetti”Suvepuhkuselt naasnudvallavolikogu kaalus istungilühe punktina võimalusi vallategevuse avalikustamise parandamiseks.Selleks on kavasvahetada vallavalitsuse tõrkuvarvutivõrk kaasaegse vastuning alustada Harku valla internetikodulehekülje tegemist.Oktoober 2000: “Merepiigakerkib tuhast”Küllap mäletavad paljudvalla <strong>elanik</strong>ud populaarsetrestorani Rannamõisa pangal,mis paraku remondi käigus90-ndate aastate algul tulekahjustäielikult hävis. Nüüd onettevõtlikul kinnistu ja säilmeteuuel omanikul Aivar Kesterilõnnestunud keeruline japikaajaline paberimajanduskorda ajada ning septembrisalgasid Merepiiga ülesehitamitööd./.../Hoone tuleb kahekordneja väljapeetult kantri stiilis,terrasside, tantsupõranda,restoraniga ligi sajale inimesele,VIP ruumiga kinnisteksnõupidamisteks. Lisaks onhoones viis numbrituba ja territooriumilparkla 84-leautole.Harku Valla Teataja juulis 1998: peauudis on Tilgusadamast.Harku Valla Teataja oktoober 2000: tekkis lootus, etMerepiiga avatakse taas. All foto plaanitust.Katrin RomanenkovTabasalu poisidsaid kolm medalitSeptembrist novembrinitoimusid erinevatesmaakonna spordikeskustesHarju koolide meistrivõistlusedkorvpallis.Nagu viimasel ajal heaks tavakssaanud, saavutasid TÜGpoisid nendel võistlustel häidtulemusi.Kõige nooremad, 6.-7.klassi korvpallurid, saavutasidvõistlustel Keila ja Loksakorvpallurite järel tubli kolmandakoha. 8.-9. klassi poisidsaavutasid teise koha ja gümnaasiumipoisid samuti teisekoha. Esimesed pidid tunnistamaSaku Gümnaasiumi ja teisedTurba Gümnaasiumi paremust.Üldjoontes võib võistlustegarahule jääda, sest korvpalluridon teinud nii suvel kuiterve sügise tublit tööd. Medalivõitjad6.-7. klasside meistrivõistlustelolid Oskar Juksar,Heinrich Tinno, Andreas Taru,Tormi Puri, Carl Hiie, Erik Tojak,Oliver Rahu.8.-9. klasse esindasid JoosepIndermitte, Kert-KasparTammaru, Kristo Murd, KevinKullerkupp, Andre Luige, JarekLaande, Sten-Marten Lahek,Silver Rohuniit, Toomas-Hendrik Tomberg.10.-12. klasside Harjumaameistrivõistlustel esindasidmeie kooli Kristjan Kulbert,Fred-Erik Piirmaa, HannoKruusimaa, Karl-AndersKandroo, Silvar Liiv, Hans-Kristjan Velling, Kevin Laandeja Hendrig Sellik.Treenerina juhtis võistkondiMilvert Vaaks, ettevalmistusiaitasid läbi viia abitreeneridMeelis Tammaru ja SiimPalu.Eraldi tahaks tänada lapsevanemaid,kes aitasid võistlejatetransportimisel, TÜGkooliperet mõistva suhtumisening Harku valda treeningprotsessitoetamise eest.MILVERT VAAKSHarku tüdruk saikooriga esikohaTallinna Muusikakeskkoolinoortekoor osales oktoobrisManchesteris toimunud Euroraadiokoorikonkursil “Letthe Peoples Sing” ning võitislaste- ja noortekooride kategooriasesikoha. Kooris laulabka Harku valla tüdruk EliseKütt.Tallinna Muusikakeskkoolinoortekoori koosseisus on 42tütarlast vanuses 13-19 aastat.Konkursil kõlasid nende esitusesCyrillus Kreegi “Sirisegesirbikesed”, Jaakko Mäntyjärvi“Ave Maria del Fiore”ning Anna-Mari Kähärä “Kukanukkuu tuututssasi”.Koos Eesti kooriga olidvõistlustules Stockholmi AdolfFredrik’s kooli tütarlastekoorRootsist, San Francisco tütarlastekoorUSAst, ansamblidDragostin Folk Bulgaariast,Vocal Line Taanist, FinnishVocal Soomest, kammerkoorConsono Saksamaalt, koorKvindelige Studenters SangforeningNorrast ja Rootsikammerkoor.“Let the Peoples Sing” eilsefinaali vahendasid kuulajatele18 Euroopa ja Ameerikaraadiojaama, kaasa arvatudEesti Klassikaraadio. Järgminekonkurss toimub 2013. aastalLuxemburgis. HVT

Neljapäev, 22. detsember 2011 VARIA / HARKU VALLA TEATAJA / 9JÕULUMELUSünnitushüvitis on100% päeva tulustJõulumeeleolu RIMI kaupluse puu- ja juurviljadeosakonnas.Väike heateguTabasalu Ühisgümnaasiumkoostöös TabasaluRIM<strong>Iga</strong> aitavad sel aastallaste kunstiteosed vaatamisväärsusteksmuuta.Meie tore koostööprojektkannab nime “RIMIjõuluehtesse”.KRISTINE LAANISTO, LEANETZ JA KRISTASAVITSCHTabasalu ÜhisgümnaasiumiklassiõpetajadAlates 27. novembrist on kõigilhuvilistel võimalik minnasisseoste tegema omatehtudjõulukaunistustega ehitud TabasaluRIMIsse, kus on ülesriputatud Tabasalu Ühisgümnaasiumi1A, 2E, 3A, 3D ja 4Aklasside õpilaste tööd, kedajuhendasid õpetajad KristineLea NetzLaanisto, Lea Netz, IndrekRaudsepp ja Krista Savitsch.Laste huvi tegevuse vastuoli väga suur. Juba novembrikuualgusest peale joonistasid,voltisid, meisterdasid ja kleepisidlapsed väga innukalt.Oma koha jõuluhõngulisespoes leidsid õhkõrnad lumehelbed,kaunid inglikesed, jõulusokid,kelmikad kuusepuud,põnevad päkapikud ja niidipallid.Väike heategu igasse jõulupäevatoob lastele ja ka kõigileteistele kogukonna liikmetelenaeratuse näole. Õnnekson heategu ikka hinnas. Tehketeiegi üks heategu ja te näete,kuidas kõik teie ümber säramalööb!Täname ka RIMI juhtkondatänutäheks toodud võrratutemandariinikorvide eest!Eestimaa perede rõõmukssünnib veel meeldivaltpaljudesse peredesseesimesi, teisi, kolmandaid,neljandaid jnelapsi.ADO VIIKHaigekassa Harju osakonna direktorMIRJA SARAPHaigekassa Harju osakonna vanemjuristLapse sünd on rõõm ja toobkindlasti kaasa ka uusi kulutusi.Kuidas ravikindlustusabistab lapseootel naist jamillisel määral?Sünnitushüvitist maksabhaigekassa sünnituslehe aluselainult töötajana ravikindlustatudnaistele. Rasedus- jasünnituspuhkus kestab 140päeva.Sünnitushüvitist makstaksetöövõimetuslehele märgitudtöö- või teenistuskohustustestvabastuse esimesest päevastalates ning ühe kalendripäevaeest 100 protsenti kalendripäevakeskmisest tulust.40 nädalatSünnitusleht väljastatakseüldjuhul 70-30 päeva enne eeldatavatsünnituskuupäeva 140päevaks. Tulevase ema ja lapsetervise huvidest lähtuvalton oluline igapäevase töö koormusevähendamine vähemaltkuu aega enne sünnitust. Kuinaine jääb sünnituspuhkuselehiljem kui 30 päeva enne eeldatavatsünnitamise kuupäeva,väheneb tema hüvitisesuurus nende päevade võrra,mille võrra hiljem sünnituslehelejäädi.Näiteks kui sünnituspuhkuselejäädi 20 päeva enne eeldatavatsünnitamise kuupäeva(s.o. 10 päeva hiljem), makstaksehüvitist (140-10) 130päeva eest.Kui rasedale on antud terviseseisundilevastavat töödehk töötingimusi on kergendatudraseduse ajal arsti otsusealusel, siis on tal õigus saadasünnitushüvitist 140 kalendripäeva,kui ta on jäänud rasedus-ja sünnituspuhkusele vähemalt70 kalendripäeva ennearsti või ämmaemanda määratudeeldatavat sünnitamiskuupäeva.Samuti väheneb rasedaõigus saada sünnitushüvitistnende päevade võrra,mille võrra ta jäi rasedus- jasünnituspuhkusele sätestatudtähtpäevast hiljem.Kui rasedal on kahtlusi talleväljastatud sünnituslehe perioodivõi eeldatava sünnitamisekuupäeva õigsuses, siispeaks ta esmalt pöördumasünnitusabi osutanud raviasutusepoole. Raseduse normaalsekspikkuseks on 40 nädalat(85% sündidest). 5% sündideston toimunud enne seda ja varemkui 37. nädalat sündinudlapsi loetakse enneaegseltsündinuteks.10% lastest sünnib peale41. rasedusnädalat. Kui sünnitustoimub enne rasedus- jasünnituspuhkusele jäämistning rasedus on kestnud üle28 nädala, väljastatakse sünnituslehtsünnitamise päevast140 kalendripäevaks.Hüvitist makstakse alatesesimesest päevast 100 protsentikalendripäeva keskmisesttulust. Keskmine tuluarvutatakse üldjuhul eelmiseaasta sotsiaalmaksuga maksustatudtulu alusel, mis jagataksearvuga 365.Näiteks 2011. aastal algavasünnituslehe alusel makstavhüvitis arvutatakse 1.01.2010-31.12.2010 sotsiaalmaksugamaksustatud tulult. Oluline onteada, et tulu arvutamisel eivõeta arvesse riigi või kohalikuomavalitsuse poolt makstavaidhüvitisi (nt vanemahüvitis).Paar arvutustehetKui eelneval aastal tulupuudus või kui kalendripäevakeskmine tulu on väiksem kuikuupalga alammäära (2011aastal 278,02 eurot) ja arvu 30jagatis (9,27 eurot), siis võetaksehüvitise arvutamiselaluseks töötajaga kokkulepitudtöötasu. Sel juhul on tulu arvutamisekskaks varianti:1) Kui kuutöötasu vastabkuupalga alammäärale (278,02eurot) või on sellest suurem,siis arvutatakse kalendripäevakeskmine tulu kehtiva kuupalgaalammäära alusel (278,02:30=9,27 eurot). Sünnitushüvitistarvutatakse järgmiselt:140x9,27=1297,80 eurot. Hüvitiseltpeetakse kinni tulumaks21%. Väljamaksmisele kuuluvhüvitis on 1297,80-21%=1025,26 eurot.2) Kui töötasu on väiksemalammäärast, võrdub kalendripäevakeskmine tulu töötasuja arvu 30 jagatisega. Näitekstöötaja kuupalk on 200 eurotja eelmisel aastal tal tulu puudus,siis võrdub kalendripäevakeskmine tulu 200:30=6,66eurot. Sünnitushüvitis on seljuhul 140x6,66 = 932,40 eurot.Väljamaksmisele kuuluv hüvitison 932,40-21%=736,60eurot.Lapsehoolduspuhkuselviibiv naine, kes soovib võttauut rasedus- ja sünnituspuhkustning saada selle eest sün-Tulevase ema ja lapsetervise huvidest lähtuvalton oluline igapäevase töökoormuse vähendaminevähemalt kuu aega ennesünnitust.Internetnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkusekatkestama. Sellekstuleb tööandjale esitadaavaldus tööle naasmiseks.Lapsehoolduspuhkus tulekskatkestada hiljemalt sünnituslehealguskuupäevaleeelneval päeval. Soovitav onavaldus esitada vähemalt paarnädalat enne uuele sünnituslehelejäämist, et tööandjaloleks piisavalt aega esitadahaigekassale dokumendid ravikindlustusevormistamiseks.Sünnitushüvitisega seotudküsimustele saate vastuse haigekassakodulehelt www.haigekassa.ee või infotelefonil16363Ühtlasi pöörame noorteemade tähelepanu asjaolule,et vanemahüvitist ja lastetoetustmaksab sotsiaalkindlustusamet,seega sellekohaseinformatsiooni saamiseks tulebpöörduda www.ensib.eevõi sotsiaalkindlustusametilühinumbrile 16106.Jõulumaa Tabasalu noortekeskuses. Katrin RomanenkovTupsu ja Tähni jõulumaaKes detsembri esimesel nädalalTabasalu Noortekeskusessesattus, võis üllatusega avastada,et tuttavast ja kodusestnoortekast oli saanud salapäraneja põnev jõulumaa, kushiilisid tasakesi ringi päkapikudning toimetasid jõulumemmja jõulutaat.Terve nädala jooksul ootasidjuba möödunud aastastlastele tuttavad päkapikudTups ja Tähn nii suuri kui väikeseidendale jõulukontorissekülla. Lapsed said kaasa eladasellele, kuidas Tups ja Tähnjõulumemmele oma oskuseiddemonstreerisid, samuti saikoos päkapikkudega meisterdadaja mängida ja loomulikultkäis külas ka jõuluvana.Jõulukontori külgetõmbejõudoli ilmselge, sest tervenädala jooksul liikus kontorisseja sealt jälle välja ohtraltlasteaia- ja koolilapsi. Tups jaTähn olid aga nii vahvad ja innugaasja juures, et noortekeskusetöötajatel tasuks neidkindlasti veelgi kord endalekülla kutsuda.KATRIN ROMANENKOVTööpakkumineSeoses töömahu suurenemisega võtab ajalehtHarju Elu (Kirilille Kirjastus AS) tööleREKLAAMIJUHI(osalise tööajaga, perspektiivis täistööaeg).Kandideerijalt ootame* müügitöö- ja autojuhtimise kogemust,* arvutiprogrammide MS Word ja MS Excelkasutamisoskust,* kasuks tuleb hea keelevaist (reklaamtekstidekorrigeerimine).Pakume* tööle vastavat tasu (põhitasu+müügipreemia),* töökohta moodsas büroohoones koosmeeldivate kolleegidega,* paindlikku töögraafikut (reedene päevhõivatud).Tööleasumine esimesel võimalusel.CV saada aadressil ylo@harjuelu.ee.Tellides värskete uudiste ja sisukate lugudegaendale koju või kontorisse, olete maakonnaasjadega alati hästi kursis.Tellimishinnad aastaks 2012firmadeleeraisikutele1 kuu 4 eurot 1 kuu 3 eurot3 kuud 10 eurot 3 kuud 8 eurot6 kuud 20 eurot 6 kuud 13 eurot12 kuud 39 eurot 12 kuud 25 eurotindeks 3012 indeks 69841Hind üksikmüügist alates 1.01.2012 on 0,8 eurot.Harju Elu saab tellida• internetist www.post.ee,• kõigist postkontoritest üle Eesti,• saates e-kirja toimetusse: myyk@harjuelu.ee,• kodulehe www.harjuelu.ee kaudu,• helistades toimetusse tel 646 2214 või mob 5818 9131,• saates tellimissoovi tavalise kirjana toimetusse.Lehte tellides teatage kõik vajalikud andmed: saaja/maksjanimi ja kontakttelefon, kättetoimetamise aadress koos sihtnumbrigaja mitmeks kuuks leht tellitakse. Toimetuse kaudutellides koostatakse nende andmete põhjal arve, mis saadetaksetellijale e-posti või tavapostiga. Tellimus jõustub, kuiarve on toimetusele laekunud.

10 / HARKU VALLA TEATAJA / TEATED Neljapäev, 22. detsember 2011Kuivad kaseküttepuudvõrgus: 3 eurot,Konteiner 2 m 3 :144 eurot.Tel 5555 6458www.cade.eeRaamatupidamisteenused,majandusaasta aruanded,vanad perioodid –OÜ, KÜ, MTÜInfo 527 3923 Moonika võimoonika@erten.eewww.erten.eeTabasalu eakate päevakeskus kutsubsõjalugude meenutusõhtule “Noor Eestimees suures sõjas” 17. jaanuaril algusegakell 17.00.Esinevad mehed oma mälestustegaII maailmasõjast. Kontsert.Lisainfo: Ülle Metspalu, telefon 603 2171.Eakate päevakeskus: Teenuste 2, Tabasalu.Võtame vastu teateid ja reklaameHARKU VALLA TEATAJASSEKui soovid avaldada reklaami või kuulutustHarku valla ajalehes, võta ühendust meili teelmyyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214.Harku Valla Teataja ilmub 2 korda kuus,järgmine number jõuab valla <strong>elanik</strong>eni12. jaanuaril. Reklaami saatmise tähtaeg on8. jaanuar.reakuulutus (reas 45 märki) 2 eur / 31,3 kr1 moodul (44x42 mm) 19 eur / 297,3 kr2 moodulit 38 eur / 594,6 kr1/8 lehekülge 112 eur / 1752,4 kr1/4 lehekülge 215 eur / 3364,0 krAdante OÜ toodab Harku vallas Vahi külaspehmet mööblit nõudlikele klientideleSkandinaavias ja Baltikumis. EestiskaubamärkHarku vallavalitsus teatab• 02. jaanuarist 2012 kuni 16. jaanuarini 2012 toimub Harkuvallavalitsuses (Ranna tee 1, Tabasalu) ja Kumna Kultuuriaidas(Kumna tee 11a, Kumna küla) Kumna küla Pärnaõuekinnistu ja lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek.Detailplaneeringuga haaratud maa-ala suurus on 15 327 m 2ja see paikneb Kumna külas maatulundusmaa sihtotstarbegaPärnaõue katastriüksusel (tunnus 19801:012:0512).Planeeritav ala asub kõrvalmaantee T-11188 Kumna teeääres ning piirneb läänest maatulundusmaa ja idast elamumaasihtotstarbega naaberkinnistutega. Põhjakaarde jääbreformimata riigimaa. Planeeringuga jagatakse Pärnaõuekatastriüksus kaheks elamumaa, üheks tootmismaa ja ühekstranspordimaa sihtotstarbega krundiks. Planeeringualassekaasatud reformimata riigimaast moodustatakse olemasolevaleelamule elamumaa krunt ning ülejäänud osast kavandataksetranspordimaa krunt.Paralleelselt kõrvalmaanteega kulgevast riigi reservmaa(piiriettepanekuga AT21219107) osast moodustatakse kergliiklusteetarbeks transpordimaa krunt. Planeeringuga määratakseelamumaa kruntidele ehitusõigus üksikelamu jaabihoone rajamiseks, kusjuures elamu kõrguseks maapinnaston kuni 9,0 m ja korruselisus kuni 2 ning abihoone kõrguseksmaapinnast kuni 4,5 m ja korruselisus 1. Hoonete suurimlubatud ehitusalune pind on 300 m 2 ning katuse kalle 15-35kraadi. Planeeringulahendus järgib kehtivat Harku vallaüldplaneeringut. Detailplaneeringuga on võimalik tutvudaka Harku valla kodulehel.• Harku valla jäätmekava 2012-2016 eelnõu avalik väljapanektoimub 17.01.2012 kuni 31.01.2012. Jäätmekava avalik istungtoimub 02.02.2012 kell 17.00.Seoses mahtude pideva kasvuga otsimeoma meeskonda abiväge, kes onhuvitatud enese arendamisest antud valdkonnas.Pakume väga häid töötingimusija heade töötulemuste eest palka üle turukeskmise.• LIIMIJA:vajadusel väljaõpepalk 600-1100 eurot kuus• POLSTERDAJA: vajadusel väljaõpepalk 1000-1400 eurot kuus• KARKASSIVALMISTAJA: vajadusel väljaõpepalk 800-1100 eurot kuus• ÕMBLEJA:nõutav töökogemuspalk 600-1100 eurot kuusMeie toodetega saab tutvuda www.softrend.ee.Lisainfot saab telefoninumbrilt 678 2312.CV ja töösoov saata aadressil info@adante.ee.Tööpakkumine on jõus kuni sobivatekandidaatide leidmiseni.

Neljapäev, 22. detsember 2011 REKLAAM / HARKU VALLA TEATAJA / 11Vinnal Production OÜvalmistab tellimustööna väärispuidustvälisuksi, siseuksi, treppe ja mööblit.Lisainfo:www.vinnal.eeinfo@vinnal.ee5450 1377, 506 0376Üürile anda äripind Tabasalus asukohaga Teenuste 2,1/1, pindala 30,4 m 2 , tubade arv 2. Tegemist endisteTabasalu apteegi ruumidega. Üür: 200.-/kuus. Lisanduvadelekter, vesi, küte ja prügivedu.Kontakt: osaühing Strantum602 6480, 602 6486haldus@strantum.eeOtsime oma meeskonda õpetajat (1,0).Pakume kaasaaegseid töötingimusi, meeldivaid kolleege,mitmekülgseid arenemisevõimalusi, siiraid ja teraseidlapsi.Soovime, et töö lastega on sulle väljakutseks, oleksid säravaja loova loomuga ning vastaksid kvalifikatsiooninõuetele.Huvi korral saada oma CV koos motivatsioonikirjagaaadressile info@pangapealselasteaed.ee.TEATEDExpress Post AS on alates 1998. aastasttegutsev ajakirjandusväljaannete tellimiseja kojukandega tegelev ettevõte.Otsime HARKU valdaAUTOGA LEHEKANDJAID,kelle ülesandeks on väljaannete varahommikune(4.30-6.45) kanne.Töötasu on 3,20 EUR tund + reklaamikandetasud. Kompenseerime isiklikuauto kasutamise kulud.• Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491• Harkujärve põhikool pakub alates02.01.2012 tööd koristaja-majahoidjale. Koormus1,0 ametikohta. Töökoht: endise Harkujärvekultuurikeskuse 1. korrus ja õueala. Alates2011. detsembrikuu teisest poolest töötabmainitud hoones kool. Lähem info 657 5377(majandusjuhataja) 5648 7148 (direktor)• Ilmandus kaduma läinud hallikas-punanelühikarvaline noor isane kass. Palun teateid tel5697 7900• Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 h,hind 1,09 eur/min. Vt ka ennustus.ee• Lastega pere otsib Tabasallu 1000-3000 m 2krunti maja ehitamiseks. Asukoht: Tallinnasuunalt tulles Klooga maanteest paremat kätt,st. mere poolel, Keskpäeva teest kuni Merepiigateeni. Palun teha oma pakkumisedjannelikurvits@hotmail.com, tel 518 7757• Müüa kuivad kütteklotsid võrgus, puit jaturbabrikett alusel. Vedu meilt. Tel 520 2190• Müüa puitbrikett 149 EUR / 960 kg, graanul177 EUR / 960 kg, kuivad puitklotsid 2,80EUR / 45 l. Kojuvedu. Tel 502 9364,www.kyttepood.ee• Müüa saetud-lõhutud küttepuud (lepp,kask, haab) 10 rm laotud koorem, konteiner2,16 rm, klotsid 40 l võrkkottides. Halu pikkusvastavalt teie soovile 30-60 cm.Tel +372 5664 2025• Ohtlike ja probleemsete puude langetaminesuurte kogemustega eksperdilt. Langetanraskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohagapuid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõstukit.Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse.Tel 5648 2680• Ostan metsakinnistuid. Tel 5567 4525• Ostan remonti vajava keskküttega korteriHarku vallas või Tallinnas. Tel 5820 0800• Ostan teie seisva või mittetöötava auto(võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).Tel 5674 0940• Pakume raamatupidamisteenust ettevõtetele,FIE-dele, korteriühistutele jaMTÜ-dele. Hind kokkuleppel! M. Pärtel,tel 527 1921• Settekaevude ja mahutite tühjendamine.OÜ Norringsen. Tel 5662 1300• Tabasalu Teelahkme elurajoonis elav peresoovib leida toredale 1,5-aastasele poisilesõbralikku hoidjat osalise koormusega. Huvikorral palun võtta ühendust tel 5615 2005 võihelen.vetka@gmail.com• Teostame reoveemahutite tühjendamist.Tel 503 4504• Vanametalli kokkuost, konteinerite tellimineja transporditeenus. Metalliveoks võimalikkasutada tasuta järelhaagist. Asume Tutermaal,tel 678 2055Oma soovist palume teada anda:telefonil 617 7700 või täita CV aadressilwww.expresspost.eeReklaami või kuulutuse tellimine,e-mail myyk@harjuelu.ee, telefon 646 2214Väljaandja: Harku vallavalitsus, Rannatee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond,tel 600 3848, faks 600 3854.Toimetaja: Katrin Romanenkov,tel 606 3830,katrin.romanenkov@harku.ee.Reklaam ja müük:Ingrid Eylandt-Kuure,tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.Artiklid ja kaastööd saata:vallaleht@harku.ee.Koduleht: www.harku.eeKujundus ja kirjastaja:Kirilille Kirjastus AS.Trükk: AS Printall.Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljandalneljapäeval. Vallaleht ei ilmu juulikuusja riigipühadel. Toimetusel onavaldamisel õigus kaastöid lühendadaja redigeerida.

12 / HARKU VALLA TEATAJA / JÕULUD Neljapäev, 22. detsember 2011Mis sõltub lapseootel tüdrukust?JOEL SIIMEELK Harju-Madise koguduse õpetaja“Maarja tõi ilmale oma esimesepoja ning mähkis ta mähkmetesseja asetas sõime, sestnende jaoks polnud majas kohta.”(Lk 2:7)Hea lehelugeja. Jõulud onmidagi ebamaist. Midagi, midaon kergem tunda südamega,kui seletada mõistusega. Pühaöö, inglid, karjased, sõim heintega;isegi saan ja aisakellad jahobune, millest sa armastadlaulda – need ei ole mõisted sinumaailmast. Ja minu omastkimitte. Need on jäänud kuhugisinna aegade taha. Võib-olla sinuesivanemate maailma, healehelugeja.Kuid jõuluõhtul sa tuledsiiski kirikusse, sest jõululooson midagi. Midagi, mis sindpuudutab. Ja vapustab sindselle sõna kõige paremas mõttes.Võib-olla sa mäletad OskarLutsu “Kevadest”, mida tunnebArno jõuluõhtul kirikus:“Arnol oli korraga tundmus,nagu oleks see, mis õpetajaütles, täna, veel selsamal silmapilgulsündinud.” Kas oledsa mõelnud, miks on see nii?Miks jõulud sind nii puudutavad,et igal aastal võtad sajõulukiriku tee jalge alla? Kuuladvõib-olla juba mitmekümnendatkorda tuttava evangeeliumisõnu ning laulad peastvanu jõululaule?Moodne luguKas oled sa mõelnud, etehk on vastus selles, et jõuludelugu on äärmiselt inimlik jakaasaegne lugu? Lugu kihlatutest,nende tulevikust, kavatsusestrajada perekond ja kodu.Ja see on lugu ehmatusestja pettumusest, lugu soovimatustrasedusest. Lugu tulevikukavadeja lootuste purunemisest.Nii kaasaegne, et mitte öelda– moodne. Kaks inimestleiavad teineteist, nad kavandavadühist tulevikku. Pruutavastab, et ta ootab last, kelleisa on tundmatu, peigmees onpettunud... Oled sa märganud,kui sageli kaasajal kordub seelugu? Kui tavalised, lausa igapäevased,on teismelised lapseooteltüdrukud? Ja kohkunudning pettunud poiss-sõbrad,kes kogu loost sageli enamteada ei taha.Ja kui sageli leiavad needlood meditsiinilise lahenduse.Üksnes Eestis jääb nii iga päevsündimata klassitäis lapsi.Nende veel algamata elu onkatkestatud arstide poolt emateadliku otsuse tulemusena.Või vanemate ja poiss-sõpradeja lähedaste surve tõttu. Lapson õnnetus...Head lugejad. Maailm eiole mustvalge. Mul puuduvadvalmis lahendused nende olukordadejaoks. Kuid olen kindel– veel sündimata laps ei oleiluviga, millest lihtsa operatsioonigaloobuda. Laps on samasuguneinimolend, nagu sina.Emaihus kasvab uus elu.Kindlasti oled sa lugenud loomisloostneid sõnu: “Jumal lõiinimese meheks ja naiseks. JaJumal õnnistas neid, ja Jumalütles neile: “Olge viljakad jateid saagu palju.”” (1Ms 1:27-28)KAS OLED SAMÕELNUD, ET EHK ONVASTUS SELLES, ETJÕULUDE LUGU ONÄÄRMISELT INIMLIK JAKAASAEGNE LUGU?Et nad kahekesi koos oleksidsuutelised enamaks kuimõlemad üksinda. Et nad Jumalasarnastena looksid maailmauut elu. Uut tulevikku,uusi kavatsusi, uut lootust. <strong>Iga</strong>llapsel on tulevik – sageli selline,mida aimatagi ei oska.Looja kingitud tulevik.Nõndaks. Kas sa oled kunagimõelnud, mis võiks sõltuda15-aastasest lapseootel tüdrukust?Mis sõltus sel hetkelMaarjast? Tuleta hetkeksmeelde, milleks sa tuled neilpäevil kirikusse? Sest on jõulud.Jõulud ei ole vaid kellegiMaarja poja Jeesuse sünnipäev,vaid täna on maailmaLunastaja sünnipäev. SestMaarja otsustas kanda ilmaleelu, kanda ilmale lootuse. Sestsellel ammuselgi ajal oli võimalusirasedus katkestada,mis sellest, et ebaseaduslikke.Tol ajal tähendas kihlatusuhe võõra mehega surmanuhtlust.Matteuse evangeeliumtoob sinuni Joosepi kahtlused.Ja siiski Joosep ei tahtnudMaarjat avalikult häbistada ja“võttis nõuks ta salaja minemasaata.” (Mt 1:19) Joosep muutismeelt, üheskoos kandsid nadhäbi.Tulevik ja lootusNad kandsid lähedaste javõõraste küsivaid ja etteheitvaidpilke, alandust. KuniMaarja tõi ilmale oma esimesepoja. Ja kõik panid imeks,mida selle lapse kohta räägiti.(Lk 2:17-18)Hea lehelugeja. Jõulud ontuleviku ja lootuse sünnipäev.Tulevik ja lootus sündisid koosPojaga. Sündisid ka sinu jaoks.Sinulegi sündis võimalus leidalepitus oma pattude eest, sestüks Galilea tütarlaps võttisvastutuse veel sündimata elueest. Ta oli nõus, et tema kavandatudtulevik ei täitu kunagi,vaid täitub tulevik, mille onette valmistanud Jumal. Midagi,mida ta isegi unes poleksosanud näha. “Vaata, nüüdsestpeale kiidavad mind õndsakskõik sugupõlved.” (Lk 1:48) Kasina kiidad teda.Hea lugeja – jõulud on midagiebamaist. Ja mul on heameel, et sa ikka tuled kuulamaseda muistset rõõmusõnumit.Mis on ometi sama kaasaegnekui sina. Ja nii on kaasaegneka sinu lootus ja sinu tulevik,mis tol ammusel ajal sõltusühe lapseootel tütarlapse otsusestkanda ilmale elu, kedata ei oodanud.Õnnistust ja rõõmu soovidesja sind oodates.Harku valla laste ja noorte omaloomingukonkurss, selle aasta teema on “Märka ja aita!”VANUS: 4-18-aastastele lastele ja noortele.TEHNIKA:1. Vaba valik, valmis tööd peab olema võimalik seinale riputada (joonistused, maal, kollaaž,segatehnikad, jne.).2. Töö suurus max A3.3. Loovkirjutamine emakeeles või mõnes õpitavas keeles (luule või proosa).TÖÖDE VORMISTAMINE:1. Tööd palume esitada sirgelt kaante vahel, juures 2 silti mõõtmetega 4x9 cm, üks silt pildi tahakleepida ja teine lahtiselt kaasa. Sildile pildi tehnika, nimi/vanus, kool/huviklubi, juhendaja.2. Kirjatööd esitatakse soovitavalt trükituna valmis töö lõppu, lehe teisele poole autori nimi, vanus,asutus, juhendaja.TÖÖDE ESITAMISE TÄHTAEG: 20. jaanuar 2012(kooli, lasteaeda, huviklubisse, noortekeskusesse või Harku vallavalitsusse, Ranna tee 1, kabinet 201,Helve Keel).OSALEJAD SAAVAD ESITADA LÕPPVOORU KINDLA ARVU TÖID:1. Lasteaiad (Tibutare, Rannamõisa, Harku, Teelahkme, Pangapealse, Alasniidu) 10 tööd.2. Tabasalu ÜG 30 tööd.3. Keila-Joa IK 10 tööd.4. Muusikakooli kunstiklass 10 tööd.5. Kumna Kultuuriait 5 tööd.6. Vääna Külakoda 5 tööd.7. Tabasalu, Harku Noortekeskus 5+5 tööd.8. Vääna Mõisakool ja Harkujärve Põhikool 10+10 tööd.KOKKUVÕTTED JA NÄITUSE AVAMINE: 22. veebruaril 2012 Tabasalu raamatukogus.TUNNUSTAMINE: iga vanuseklassi 3 paremat tööd: 4-5; 6-7; 8-9; 10-11; 12-14; 15-18.Ka juhendajaid tunnustatakse! Konkursi korraldavad Harku Valla Lastekaitse Ühing ja Harku vald.