Harku Valla Teataja nr 2 - Harku vald

Harku vallaTEATAJAAJATiraaz 4000 Jaanuar 2005 NR. 2 (144) TASUTA www.harku.eeTäna lehes:Loodi Harku valla alaealistekomisjonÜlevaade uuringust"Kool ja pere"Kodukant – Rannamõisakirik ja kalmistuTabasalus kohtusidlähivaldade sotsiaalhoolekandespetsialistidTalvepäev 2005 tulekulGeopeitus meelitab met-sa müttamaMaapõu peidab meieeest sajanditevanuseid tunnistusiinimtegevusest, on needsiis meie oma koduõuel,lähedases metsatukas võilasteaiaplatsil. Kõigest sellestosa saamiseks ei pea olemaarheoloog või ajaloolane.Erinevatesse kohtadesse üleEesti on peidetud mitusadatänapäevast aaret, midaigaüks võib jahtima minna.Harku vallas on neid hetkelüheksa.Aaretejahil osalemiseks peabhuvilisel olema GPS-vastuvõtja(Global Positioning System), millegaon võimalik oma asukoha koordinaatetäpselt määrata. Ja geopeituse nimelinemäng võibki alata. Peidetakse ärann "aardekast", mille koordinaadidantakse veebilehe kaudu teada ningigaüks, kellel on kasutada kasvõikõige lihtsam GPS-vastuvõtja, saabseda jahtima asuda. Kui aare leitud,võib selles sisalduvast midagi kaasavõtta ja omalt poolt midagi lisada.Ärge ainult laske end eksitadasõnadest "aarded" ja "aaretejaht".Aarete väärtus pole siin oluline, tähtison põnevus, hasart ja otsimislõbu.Traditsiooniline aare on mingiveekindel anum, milles on logiraamat,pliiats ning peitja poolt jäetud pudipadi(nt sisaldab Viti aare kahte õhupalli,helkurit, võtmehoidjat ja muudsellist).Esimese aarde pani paikaDave Ulmer Portlandis Oregonis03.05.2000. Eestis peideti esimenegeopeituse aare 2001. aastal. Ajakiri"Arvutimaailm" pakub geopeitusevälja kui ühe võimaluse omavõsukesed kodust välja saada.Kindlasti ei sea geopeitus osalejatelemingeid vanusepiire. Täpsemat infotsaab geopeituse koduleheltwww.geopeitus.ee.GPS-vastuvõtjaid saab Eestisosta matkatarbeid, meresõiduvarustustja elektroonikat müüvatest kauplustest.Sama vastuvõtjat saab kasutadanii matkal kui ka autos ja paadis.End aaretejahile asutaja peaks arvestama,et tasku-GPSide hinnadalgavad mõnest tuhandest kroonist.Ivi TolukRannamõisa lasteaed sainurgakivi11. jaanuaril pandi nurgakivi RannamõisasMerepiiga tee 12 ehitatavale uuele lasteaiale.Lasteaeda tuleb 144 kohta, mis oluliselt lühendabHarku valla lasteaiajärjekordi. Kuue rühmagalasteaed peaks valmima juunikuus. Töö tellija onvalla kinnisvara haldaja ja arendaja osaühingStrantum ning ehitaja Facio Ehituse AS, projektikogumaksumuseks on planeeritud 23,0 miljonitkrooni.Rajatavale hoonele kohaselt laulsid piduliku ürituseavatuks Teelahkme lasteaia lapsed. Nii sai lasteaedade teatepulkvalla noorimalt lasteaialt järgmisele edasi antud. Kõnede ja headesoovidega esinesid vallavanem Sulev Roos, vallavolikoguesimees Allan Kiil, Harju Maavalitsuse haridusosakonna juhatajaEnn Kasemaa, Facio Ehituse juhatuse liige Riho Kalve ning AjalooInstituudi teadur Tanel Moora. Esialgu on lasteaial nagu heallapsel ikka mitu nime – räägitud on nii Rannamõisa kui kaMerepiiga lasteaiast.Lasteaia ideekavandi ja arhitektuurse lahendi koostasAllan Struss AB. Hoone tuleb ühekordne, selle ümber rajatakseVallavanem Sulev Roos ja Facio Ehituse juhatuse liige Riho Kalve lasteaia müürisisse paigutatud silindrit täitmas. Sealt võivad järeltulevad põlved leida Harkuvallavolikogu otsuse Rannamõisa lasteaia rajamise kohta, Harku Valla Teatajanr 22, Eesti Vabariigi münte ja 11. jaanuari Päevalehe.mänguväljakud ning varjualused, kavandatud on ka jalutuspark ja18-kohaline parkla. Suveks lasteaeda täies mahus tõenäoliselt eiavata, kuna teatav aeg kulub ka kaadri leidmisele ja sisustustöödele.Abivallavanem Ott Kasuri loodab, et vajaminevad 22 -24 töötajat leitakse valdavalt lähikonnast. Sooviavaldusi inimestelt,kes tahaksid uues lasteaias töötada, on juba laekunud. Lasteaia nimekirjapeab praegu Tibutare lasteaia juhataja Lea Treiberg. Temasõnul on Tibutare, Teelahkme ja alles ehitatava lasteaia järjekorras2005. aastaks juba 237 last. Lisaks nendele on järjekorradveel Harkujärve ja Vääna Lasteaed-algkoolis ning Harku lasteaias.Üks lugu, mida tulevased Rannamõisa lasteaia lapsedtundides kindlasti kuulevad, räägib ammuste aegade hülgeküttidest,kes sealsamas paigas peatusid ja hülgerasva sulatasid.Nimelt leiti lasteaia ehitust alustades jälgi varasemast inimtegevusestselles piirkonnas.Tanel Moora ja Muinsuskaitseametipeainspektori Ants Kraudi sõnul on muistseid kalmeid ja muidinimasustuse jälgi väga laial alal Murastest Rannamõisani.Lasteaia territooriumile jääv hülgeküttide peatuspaik ontõenäoliselt pärit rauaajast. Püsiasustust siin siiski ei olnud, kunapaikkonnas napib joogivett. Püsivamad asulapaigad jäid rohkemavamaastikule, kuid võõras polnud Rannamõisa kant inimestelejuba pronksiaja lõpust alates. Väljakaevamistel leiti potikilde jajälgi võimsast tulekahjust, milles hävis mets ja taimestik. Tulekahjupõhjustasid ilmselt needsamad siin peatunud hülgekütid. Lasteaiaehitusele eelnenud ajal olid ilmad väga külmad ja seetõttu uurimistöödraskendatud, kuid vajaliku informatsiooni said arheoloogidTibutarutare e lasteaia personal õpib iseja jagab b kogemkemusi15.-16. jaanuarini toimus Tibutare lasteaias koolitus kogu majapedagoogilisele personalile teemal “Eesmärgistamine sisehindamiseeeldusena”. Lektorid olid Sigrid Lilleste ja Eve Kalimulina.21. jaanuaril oli lasteaias Tallinna Pedagoogilise Seminarikoolieelsete lasteasutuste õpetaja eriala II kursuse kaugõppeMüüritööd tegid vallavolikogu esimees Allan Kiil ja vallavanem Sulev Roos.siiski kätte. Lasteaia valmimine uurimistööde tõttu edasi ei lükku,küll aga annab see ainet mõtisklusteks inimtegevuse järjepidevusest.“Iga järgmine põlv kustutab eelmise põlve jäljed,” ütlesTanel Moora oma kõnes tabavalt.Sama kiiresti kui kerkivad uuselamurajoonid, kasvavadHarku vallas ka lasteaiajärjekorrad. Abivallavanem Ott KasuriAbivallavanem Ott Kasuri võttis vastu laste kingituse tulevasele lasteaiale.sõnul hakati Rannamõisa lasteaiale sobivat kohta otsima juba2003. aastal, kui planeeriti lähikonda kerkiv ca 80 perega elamurajoon."Kinnisvaraarendajad on aru saanud, et arendustegevusttuleb näha komplekssena. Üha raskem on müüa ainult maja,ilusat merevaadet või kaunist loodust, kuna uutesse elamurajoonidesseasujaid huvitab ka infrastruktuur – vesi ja kanalisatsioon,aga kindlasti ka see, kus lapsed hakkavad käima lasteaiasja koolis. Koolivõrgu arengukava näeb ette, et Harkujärve piirkondatuleb luua uus lasteaed ja algkool. Planeeritav Tabasalu Ühisgümnaasiumialgklasside juurdeehitus tooks juurde 224 õpilaskohta.Arengukavad arvestavad, et Pangapealse, Mäeranna ningPaepealse elamurajoonide lapsed tuleb kooli ja lasteaeda saata.Loomulik on see, et algkool on kodu lähedal," arvab Kasuri.Ivi TolukTeelahkme lasteaia lapsed innustasid ehitajaid toreda lauluga.üliõpilaste praktikapäev, kus õpetajad Hille-Reet Kariste (liikumine),Sirje Reinla (võrdlemine ja arvutamine), Marju Kuusmaa(draamaõpetus), Kaie Kaup (kunst ja meisterdamine), MarikaKuusmann (lugemine ja kirjutamine) ja Birgit Veemaa (muusika)viisid läbi näidisõppetegevused, millest õppisid nii lapsed,õpetajadkui ka praktikandid.Kaire Kollom

KOHALIK ELU Jaanuar 20053Tiraaz 4000 Jaanuar 2005 NR. 2 (144) TASUTA www.harku.eeKodukantRannamõisa kirik jakalmistu1905.a valminud Rannamõisa kiriku arhitekt on teadmata.Tundmatu on ka altarimaali “ Taevaminek”autor.Pseudogooti stiilis Rannamõisa kirik onnäide sellest, kuidas lihtsate vahenditegaon võimalik palju saavutada, arvabkirikuõpetaja Aare Kimmel. KaMuinsuskaitseameti vaneminspekor SiljaKonsa leiab, et Rannamõisa kiriku muudavadinimeste jaoks kauniks tema dekoratiivsus,proportsionaalsus jatasakaalukus. Praegu kuulub Rannakogudusse ligikaudu 150 inimest,Tabasalus toimuslähivaldade sotsaal-töötajate te ühisseminar12. jaanuaril Harku VallaSotsiaalhoolekande osakonnapoolt korraldatud ühisseminarile"Hooldajatoetuse rakendaminekohalikes omavalitsustes" olidkutsutud lähivaldade ja -linnadeesindajad. Seminaril osalesidJõelähtme, Nissi ja Kernu valdning Saue linn. Kutsutud olid kaSaku vald, Keila linn ja Saue vald,kes seekord siiski osaleda eipühapäeviti toimuvad jumalateenistused jategutseb pühapäevakool, kolmapäevaõhtuti on kirikus piibli- ja palvetunnid.Algusaastad ja esimesedkirikuõpetajadRannamõisale lähim kirik oli Keilasja seetõttu tekkis tolleaegsel Muraste mõisnikuljuba 1860ndatel aastatel Rannamõisapühakoja loomise idee. Ehitamist alustatialles 1901. aastal. Kiriku pühitses 17. juulil1905. a Eestimaa kindralsuperintendentDaniel Burchard Lemm. Aastani 1937 allusRannamõisa kirik Keila kogudusele ja kandisRanna kabeli nime. EsimeneRannamõisa organist ja jutlustaja oli Ohtukooli õpetaja Karl Dunkel. Seejärel pidasidRannamõisas köstriametit endine Viimsikooliõpetaja Mathias Volmer, R. Lipsthal jakooliõpetaja T. Oja. 1936. aastal saikirikuõpetajaks Oskar Puhm, kes lahkusEestist 1944. aastal.Rannamõisa kalmistuRannamõisa kalmistu õnnistatitegevusse 21. juulil 1902. aastal."Kohalikud kalmistud on oluline osa meiekultuuripärandist. Kalmistu hauatähised,sepa- ja raidkivitööd on kunsti- ja kultuurivara,mis räägivad meile palju kohalikustkultuuriloost. Igal kalmistul on oma nägu jamiljöö. Rannamõisa kalmistul on tundaselle järjepidevat väärtustamist," kiidabKonsa Rannamõisa kalmistu hetkeolukordaja hooldust.Kalmistu korraldaja Tarmo Vainosõnul on kalmistule aegade jooksul kahjuteinud nii loodus kui ka inimesed. Kunavabu hauaplatse kalmistul enam ei ole, onkõige suurem probleem kalmistu laiendamine.2001. aastal proovis Harkuvallavalitsus nii kalmistut kui ka selle laiendusttaotleda munitsipaalomandisse olemasolevaüldplaneeringu alusel, kuid Harjusaanud. Vallavanem Sulev Roosandis ülevaate Harku vallast ningabivallavanem Ott Kasuri tutvustasvalla hariduselu. Sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja TiiaSpitsõn kõneles sotsiaalhoolekannetpuudutavatel aktuaalsetelteemadel.Seminari keskne teema olihooldajatoetuste rakendamine kohalikesomavalitsustes, kuna 1. aprillist hakkavadvalla- ja linnavalitsused määrama hooldajatoetust18-aastastele ja vanemateleraske ja sügava puudega inimestele, kesvajavad kõrvalabi ja hooldust. Kuni 1.Maavalitsus pidas viimast taotluse põhjendamiseksebapiisavaks. Oma osa on siinka asjaolul, et kalmistu laiendamiseks vajalikmaa paikneb piirkonnas, mis on kõrgelthinnatud elamu- ja ärimaana. Uue kalmisturajamine mujale pole aga otstarbekas.Rannamõisa kalmistul on vanu irdriste ja hauatähiseid,mida võiks uuesti kasutusele võtta, kuna needon sellele piirkonnale iseloomulikud ja omased, arvabSilja Konsa.Praegune kalmistu, kirik, õpetajamaja jaleinamaja moodustavad terviku, on hõlpsastiligipääsetavad ning sel moel olulisedka kalmistukultuuri säilitajatena. Seetõttualustas Harku vallavalitsus 2004. aastajaanuaris kalmistu laiendamise detailplaneeringu,mis kehtestati 2004. aasta aprillis.Planeeringu järgi tuleks kalmistu juurdeehitada uus leinamaja ning rajada parkla,mida saaks kasutada ka jumalateenistustelkäijad. Detailplaneeringu valmimisejärgselt pöörduti kalmistu ja selle laiendusemunitsipaalomandisse saamiseks Harjumaavanema poole. Käesolevaks ajaks onmaavanem edastanud taotluse VabariigiValitsusele, kes langetab otsuse maamunitsipaalomandisse andmise kohta.Ivi Tolukaprillini toimub hooldajatoetuse maksminepensioniametite kaudu.Osalejad tutvustasid oma koduvaldadesotsiaaltoetuste maksmise korda ning ühiseltarutati ka teisi sotsiaalhoolekandeküsimusi ning uusi muudatusi sotsiaalhoolekandeseaduses. Leiti, et sarnaseidseminare, kus sotsiaalhoolekande spetsialistidja valdkonnaga seotud inimesedsaaks kogemusi vahetada ja kitsaskohtiarutada, võiks edaspidi korraldada kateistes omavalitsustes.Ivi TolukVaria:Kool ja pere2004. aasta aprillis viidi kolmeHarku valla kooli 4.-7. klassiõpilaste seas läbi uuring "Koolja pere". Selgus, et 64% õpilastestpeab koolikoormustpidevalt või vahetevahel liigasuureks. Kodutöödele kulubõpilastel sealjuures keskmiselt1,6 tundi päevas.Pooled õpilastest on kogenudkaasõpilaste poolset füüsilistvägivalda.Uuringu läbiviijaks olid TPÜTerviseuuringute labori juhataja EhaRüütli ja psühholoog Marika Ratnik.Selle eesmärk oli koguda laste javanemate arvamusi koolioludest jakoolitööst. Siinkohal täname kõiki 173õpilast ja 115 lapsevanemat, kesuuringus osalesid. Uuringu tulemustepõhjal töötatakse välja meetmed õpiraskusteja koolikohustuse mittetäitmiseennetamiseks. Saadud tulemusitutvustatakse ka Harku valla koolides.Tulemused näitavad ilmekaltkool-õpilane-lapsevanem suhetehetkeseisu. Näiteks ootavad nooremadõpilased toetavamat suhtumistõpetajatelt ning vanemate ja õpetajatetihedamat koostööd. Samas leidissuur osa õpilasi, et vanemad, õedvennadja ka kaasõpilased toetavadneid piisavalt. Mitmekesisem piltkoorus välja ka koolist puudumisepõhjuste osas. Kui laps puudubkoolist, siis oletame, et sellepõhjuseks on tõsine haigus. Uuringukokkuvõtted näitavad, et lapsekooliskäimist võivad mõjutada kaväsimus koolist, ükskõikne suhtumineõppimisse, halvad hinded, sõprademõju, vanemate vähene kontroll ninghalvad suhted õpetajate ja klassikaaslastega.Helve KeelLastekaitse spetsialistLoodi alaealistekomisjon13. jaanuaril alustas tööd Harkuvalla alaealiste komisjon, milleesimeseks ülesandeks on paikapanna ennetustöö põhimõtted jasotsiaaltöö programmid. Seadusejärgi kuuluvad alaealiste komisjoni haridus-, sotsiaal-ja tervishoiualaste kogemustegaisikud, politsei ning halduskogu esindajad.Harku vallas on nendeks volikogu liigeHelle Kares, Tabasalu Ühisgümnaasiumihoolekogu esimees Ants Morel ja õppealajuhatajaMare Pajumaa, vallasekretär EneVeges, perearst ja volikogu liige Vika Toom,KUHU MINNA29.01.2005 Nõmme Kultuurikeskuses,algusega 18.00Kammersaali kirjandusõhtu - CONTRA16.09.2004 - 15.04.2005 Tallinnapsühholoog Kaie Toomet ja TabasaluNoortekeskuse noorsootöötaja KajaRassmann. Alaealiste komisjoni töössekaasatakse ka noorsoopolitsei töötajaTriinu Mill ja lastekaitse spetsialist HelveKeel.Alaealiste komisjoni loomisealuseks on 1998. a vastu võetud "Alaealistemõjutusvahendite seadus", mis lisaksmaakondlikele komisjonidele lubabmoodustada komisjone ka kohalikeomavalitsuste juures. Alaealiste komisjoniülesandeks on alaealiste kuritegevuseennetamine ja vähendamine. Komisjontöötab välja alaealiste kuritegevuseLinnamuuseum Näitus "Madalmaadevaibad ja fajanss TallinnaLinnamuuseumi kogudes" Näituselon keraamika, kuulsad rae piltvaibad jaharuldane 16.sajandist pärit Oleviste kirikualtarilina.09.12.2004 - 20.02.2005 EestiLoodusmuuseum Näitus "Orhideedeennetamise abinõud valla territooriumil,annab hinnangu läbiviidavatele sotsiaalprogrammideleja kriminaalpreventiivsetelenoorsooprogrammidele ning koostabandmebaasi alaealistest, kelle õigusrikkumision komisjon arutanud. Komisjonhakkab koos käima vastavalt koolide janoorsoopolitsei poolt esitatud taotlustearvule. Harku valla lastekaitse spetsialistiHelve Keele sõnul on põhilised probleemid,millega noor inimene võib alaealistekomisjoni sattuda, koolikohustuse mittetäitmineja õigusrikkumised.Ivi Tolukaltar" Tõnu Tamme valmistatud kasepuustaltar, millele on maalitud kõikEestimaa 36 orhideeliiki.10.12.2004 - 28.02.2005 Eesti TeatrijaMuusikamuuseum Näitus eesti heliloojatest"Helikunstnikud aja peeglis".Harku Vallavalitsusesotsiaalhoolekande osakondpalubühendust võtta neil Harku vallaelanikel, kellele VaegurluseEkspertiisi komisjoni otsusega onmääratud puude aste:raske, sügav või keskmine.Laste puhul palume ühendustvõtta lapse vanemal.Andmeid vajame sotsiaalregistrikorrastamiseks.Tiia Spitsõnosakonna juhataja6 003 867

4Tiraaz 4000 Jaanuar 2005 NR. 2 (144) TASUTA www.harku.eeÕnnitlused:Palju õnnehällilastele!95Elise Pähn1. veebruar89Oskar Kubre7. veebruar88858481Selma - EvelideRannasHarald SilvetMagda KaruMaimu Moones30. jaanuar5. veebruar5. veebruar6. veebruarTänapäeva elutempo on ääretult kiire. Hommikuti kiirustame tööle, õhtul jälle koju. Pahatihti unustame end kui oravad hoorattassekihutama. Üha vähem on jäänud aega tegelda oma lastega, abikaasaga, oma “akude” laadimisega. Miks mitte võtta natukeseksaeg maha, lapsed-abikaasad kaasa võtta ja tulla Premia Jäähalli. See on parim koht, kus lõõgastuda ning sportlikult aega veeta.Premia Jäähall on perekeskus, kus jääl tritsutavad nii pisipõnnid kui ka memmed-taadid.7570Sale KaevatsAnts Bekker30. jaanuar4. veebruarPremia Jäähall, JSinu u pere e jäähall.Kõige e pisemadvallaelanikudJAAGUP RANNE13.12.2004 Harku alevikJÖRGEN ESTAM19.12.2004 Vääna külaROBERT HENDRIKSON25.12.2004 Tabasalu alevikwww.icearena.eeHaabersti 3, Tallinn (Saku Suurhalli kõrval)Info 66 00 500RaamatupidamisteenusedOÜ, KÜ, FIE, MTÜ.Tel. 52 73 923erten@erten.eeCOPOWER OÜElektrigeneraatorid 1-3000 kWTuulegeneraatorid 1-100 kWKeevitusgeneraatorid, pumbadTel. 51 71 111www.copower.eeLp. Tabasalu Ühisgümnaasiumilapsepsevanem!14.02-18.02 on TÜG uksed avatud nii praegustelekui ka tulevastele lapsevanematele.Olete oodatud!Mare PajumaaTÜG õppealajuhatajaELIISE BAUMANN28.12.2004 Vääna külaFRANCIS REBAS29.12.2004 Tabasalu alevikTabasaluTalvepäev v 2005 tulekul12. veebruaril kell 12.00-15.30 toimubTabasalu Spordikompleksi staadionil traditsioonilineTabasalu Talvepäev. Sportlik,meelelahutuslik ja heategevuslik ürituson mõeldud igas vanuses Harku vallaelanikele. Kavas on heategevuslik loterii,mitmemehe suuskadega teatevõistlus,pikima liu võistlus lastele ning pushball'ivõistlus, milles osalevad TÜG õpilaste,õpetajate ja vilistlaste, vallavalitsuse ja -volikogu ning Muraste Piirivalvekoolivõistkonnad. Sobiva ilma korral saabsõita hobuse ja reega. MurastePiirivalvekool jagab osalejatele tasutasõdurisuppi ja kätt saab proovida piirivalvekoolipoolt üles seatud laskesimulaatoril.Ürituse korraldaja on TabasaluÜhisgümnaasiumi vilistlaste algatuselloodud MTÜ Tabasalu Patriootide Ühendus,mille eesmärk on kodukohatunde jasotsiaalse sidususe kasvatamine, terveeraalgatuse ja tervete eluviisidepropageerimine. Ühenduse üritustelkogutakse heategevuslike loteriidegaraha parimate gümnaasiumilõpetajatepreemiafondi. Sama päeva õhtulalgusega kl 19.00 toimub Osmani pubisTalvepäeva jätkupidu. Esineb Faraday jaheategevuslikul oksjonil pannakse müükiEesti tippsuusatajate suusad, mis varustatudka suusastaaride autogrammidega.Tere tulemast Tabasalu Talvepäevale!MTÜ Tabasalu Patriootide nimelMartin TaltsPakun tööd kokaleKeila-JoalInfo tel. 50 25 815Laulasmaa Spa jaKonverentsihotellentsihotellotsib oma meeskondatöötajaid järgmistelekohtadele:* nõudepesija* koristaja* toateenindajaTel. 6 870 80451 43 699Peagi avatav ilusalongRannamõisa tee 15cootab oma meeskonda* juuksureid* maniküürküünetehnikuidTel. 56 203 869eerikakeeroja@hot.eeHäirekeskusKiirabiPolitseiFalck Eesti1121121101911Saksa lambakoera kutsikadkennelist “HELEROS”Tabasalus!Saksa aretus, terve närvisüsteem,kindel iseloom.Kasvatus-, koolitusnõuandedkasvatajalt.Ärge kõhelge, saate intelligentse sõbrapikkadeks aastateks!ABITELEFONIDTel. 510 3438heli@heleros.eewww.heleros.eeOtsime lapsehoidjapsehoidjat t 1 aasta ja6 kuusele poisile tööpäeviti 8hpäevasTasu kokkuleppel.Tel. 56 200 474HARKU VALLA INFOSEKRETÄR 6 003 848Valla politseiLoomaarstVillem TammemägiTabasalu Perearstikeskus6 032 0536 076 3096 076 362Hea lapseootel ja titagalapsepsevanem!Harku vald koostöös Sünni ja Imetamise Tugiühinguimetamise nõustajatega ootab Teid veebruarismõnusasse vestlusringi järgnevatel aegadel:Tabasalu Spordikompleksi mängutoas kell17.00-18.3010.02 Laste hoolekanne Harku vallas.Soodustustest ja võimalustest lastele ja emadeleräägib Harku vallalastekaitsespetsialist Helve Keel;Tibutare lasteaia saalis kell 12.30-14.3025.02 - Imetamise hea algus.Uued teemad ja ajad leiad veebilehelt www.mustik.eeToimetaja Ivi Tolukvallaleht@harku.eetel. 6010573, 56 485 133Reklaam ja kuulutused Ülle Lepiktel. 6010573, 56 211 111Järgmise lehe materjale ootame 1. veebruariksVäljaandja AS EksklusiivTartu mnt 63 / IV korrus10115tel. 6010573,tel/fax 6010574Toimetus ei retsenseeri ega tagasta käsikirju.Toimetus ei vastuta reklaamtekstide keelekasutuse jasisu eest.