Harku Valla Teataja nr 2 - Harku vald

KOHALIK ELU Jaanuar 20053Tiraaz 4000 Jaanuar 2005 NR. 2 (144) TASUTA www.harku.eeKodukantRannamõisa kirik jakalmistu1905.a valminud Rannamõisa kiriku arhitekt on teadmata.Tundmatu on ka altarimaali “ Taevaminek”autor.Pseudogooti stiilis Rannamõisa kirik onnäide sellest, kuidas lihtsate vahenditegaon võimalik palju saavutada, arvabkirikuõpetaja Aare Kimmel. KaMuinsuskaitseameti vaneminspekor SiljaKonsa leiab, et Rannamõisa kiriku muudavadinimeste jaoks kauniks tema dekoratiivsus,proportsionaalsus jatasakaalukus. Praegu kuulub Rannakogudusse ligikaudu 150 inimest,Tabasalus toimuslähivaldade sotsaal-töötajate te ühisseminar12. jaanuaril Harku VallaSotsiaalhoolekande osakonnapoolt korraldatud ühisseminarile"Hooldajatoetuse rakendaminekohalikes omavalitsustes" olidkutsutud lähivaldade ja -linnadeesindajad. Seminaril osalesidJõelähtme, Nissi ja Kernu valdning Saue linn. Kutsutud olid kaSaku vald, Keila linn ja Saue vald,kes seekord siiski osaleda eipühapäeviti toimuvad jumalateenistused jategutseb pühapäevakool, kolmapäevaõhtuti on kirikus piibli- ja palvetunnid.Algusaastad ja esimesedkirikuõpetajadRannamõisale lähim kirik oli Keilasja seetõttu tekkis tolleaegsel Muraste mõisnikuljuba 1860ndatel aastatel Rannamõisapühakoja loomise idee. Ehitamist alustatialles 1901. aastal. Kiriku pühitses 17. juulil1905. a Eestimaa kindralsuperintendentDaniel Burchard Lemm. Aastani 1937 allusRannamõisa kirik Keila kogudusele ja kandisRanna kabeli nime. EsimeneRannamõisa organist ja jutlustaja oli Ohtukooli õpetaja Karl Dunkel. Seejärel pidasidRannamõisas köstriametit endine Viimsikooliõpetaja Mathias Volmer, R. Lipsthal jakooliõpetaja T. Oja. 1936. aastal saikirikuõpetajaks Oskar Puhm, kes lahkusEestist 1944. aastal.Rannamõisa kalmistuRannamõisa kalmistu õnnistatitegevusse 21. juulil 1902. aastal."Kohalikud kalmistud on oluline osa meiekultuuripärandist. Kalmistu hauatähised,sepa- ja raidkivitööd on kunsti- ja kultuurivara,mis räägivad meile palju kohalikustkultuuriloost. Igal kalmistul on oma nägu jamiljöö. Rannamõisa kalmistul on tundaselle järjepidevat väärtustamist," kiidabKonsa Rannamõisa kalmistu hetkeolukordaja hooldust.Kalmistu korraldaja Tarmo Vainosõnul on kalmistule aegade jooksul kahjuteinud nii loodus kui ka inimesed. Kunavabu hauaplatse kalmistul enam ei ole, onkõige suurem probleem kalmistu laiendamine.2001. aastal proovis Harkuvallavalitsus nii kalmistut kui ka selle laiendusttaotleda munitsipaalomandisse olemasolevaüldplaneeringu alusel, kuid Harjusaanud. Vallavanem Sulev Roosandis ülevaate Harku vallast ningabivallavanem Ott Kasuri tutvustasvalla hariduselu. Sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja TiiaSpitsõn kõneles sotsiaalhoolekannetpuudutavatel aktuaalsetelteemadel.Seminari keskne teema olihooldajatoetuste rakendamine kohalikesomavalitsustes, kuna 1. aprillist hakkavadvalla- ja linnavalitsused määrama hooldajatoetust18-aastastele ja vanemateleraske ja sügava puudega inimestele, kesvajavad kõrvalabi ja hooldust. Kuni 1.Maavalitsus pidas viimast taotluse põhjendamiseksebapiisavaks. Oma osa on siinka asjaolul, et kalmistu laiendamiseks vajalikmaa paikneb piirkonnas, mis on kõrgelthinnatud elamu- ja ärimaana. Uue kalmisturajamine mujale pole aga otstarbekas.Rannamõisa kalmistul on vanu irdriste ja hauatähiseid,mida võiks uuesti kasutusele võtta, kuna needon sellele piirkonnale iseloomulikud ja omased, arvabSilja Konsa.Praegune kalmistu, kirik, õpetajamaja jaleinamaja moodustavad terviku, on hõlpsastiligipääsetavad ning sel moel olulisedka kalmistukultuuri säilitajatena. Seetõttualustas Harku vallavalitsus 2004. aastajaanuaris kalmistu laiendamise detailplaneeringu,mis kehtestati 2004. aasta aprillis.Planeeringu järgi tuleks kalmistu juurdeehitada uus leinamaja ning rajada parkla,mida saaks kasutada ka jumalateenistustelkäijad. Detailplaneeringu valmimisejärgselt pöörduti kalmistu ja selle laiendusemunitsipaalomandisse saamiseks Harjumaavanema poole. Käesolevaks ajaks onmaavanem edastanud taotluse VabariigiValitsusele, kes langetab otsuse maamunitsipaalomandisse andmise kohta.Ivi Tolukaprillini toimub hooldajatoetuse maksminepensioniametite kaudu.Osalejad tutvustasid oma koduvaldadesotsiaaltoetuste maksmise korda ning ühiseltarutati ka teisi sotsiaalhoolekandeküsimusi ning uusi muudatusi sotsiaalhoolekandeseaduses. Leiti, et sarnaseidseminare, kus sotsiaalhoolekande spetsialistidja valdkonnaga seotud inimesedsaaks kogemusi vahetada ja kitsaskohtiarutada, võiks edaspidi korraldada kateistes omavalitsustes.Ivi TolukVaria:Kool ja pere2004. aasta aprillis viidi kolmeHarku valla kooli 4.-7. klassiõpilaste seas läbi uuring "Koolja pere". Selgus, et 64% õpilastestpeab koolikoormustpidevalt või vahetevahel liigasuureks. Kodutöödele kulubõpilastel sealjuures keskmiselt1,6 tundi päevas.Pooled õpilastest on kogenudkaasõpilaste poolset füüsilistvägivalda.Uuringu läbiviijaks olid TPÜTerviseuuringute labori juhataja EhaRüütli ja psühholoog Marika Ratnik.Selle eesmärk oli koguda laste javanemate arvamusi koolioludest jakoolitööst. Siinkohal täname kõiki 173õpilast ja 115 lapsevanemat, kesuuringus osalesid. Uuringu tulemustepõhjal töötatakse välja meetmed õpiraskusteja koolikohustuse mittetäitmiseennetamiseks. Saadud tulemusitutvustatakse ka Harku valla koolides.Tulemused näitavad ilmekaltkool-õpilane-lapsevanem suhetehetkeseisu. Näiteks ootavad nooremadõpilased toetavamat suhtumistõpetajatelt ning vanemate ja õpetajatetihedamat koostööd. Samas leidissuur osa õpilasi, et vanemad, õedvennadja ka kaasõpilased toetavadneid piisavalt. Mitmekesisem piltkoorus välja ka koolist puudumisepõhjuste osas. Kui laps puudubkoolist, siis oletame, et sellepõhjuseks on tõsine haigus. Uuringukokkuvõtted näitavad, et lapsekooliskäimist võivad mõjutada kaväsimus koolist, ükskõikne suhtumineõppimisse, halvad hinded, sõprademõju, vanemate vähene kontroll ninghalvad suhted õpetajate ja klassikaaslastega.Helve KeelLastekaitse spetsialistLoodi alaealistekomisjon13. jaanuaril alustas tööd Harkuvalla alaealiste komisjon, milleesimeseks ülesandeks on paikapanna ennetustöö põhimõtted jasotsiaaltöö programmid. Seadusejärgi kuuluvad alaealiste komisjoni haridus-, sotsiaal-ja tervishoiualaste kogemustegaisikud, politsei ning halduskogu esindajad.Harku vallas on nendeks volikogu liigeHelle Kares, Tabasalu Ühisgümnaasiumihoolekogu esimees Ants Morel ja õppealajuhatajaMare Pajumaa, vallasekretär EneVeges, perearst ja volikogu liige Vika Toom,KUHU MINNA29.01.2005 Nõmme Kultuurikeskuses,algusega 18.00Kammersaali kirjandusõhtu - CONTRA16.09.2004 - 15.04.2005 Tallinnapsühholoog Kaie Toomet ja TabasaluNoortekeskuse noorsootöötaja KajaRassmann. Alaealiste komisjoni töössekaasatakse ka noorsoopolitsei töötajaTriinu Mill ja lastekaitse spetsialist HelveKeel.Alaealiste komisjoni loomisealuseks on 1998. a vastu võetud "Alaealistemõjutusvahendite seadus", mis lisaksmaakondlikele komisjonidele lubabmoodustada komisjone ka kohalikeomavalitsuste juures. Alaealiste komisjoniülesandeks on alaealiste kuritegevuseennetamine ja vähendamine. Komisjontöötab välja alaealiste kuritegevuseLinnamuuseum Näitus "Madalmaadevaibad ja fajanss TallinnaLinnamuuseumi kogudes" Näituselon keraamika, kuulsad rae piltvaibad jaharuldane 16.sajandist pärit Oleviste kirikualtarilina.09.12.2004 - 20.02.2005 EestiLoodusmuuseum Näitus "Orhideedeennetamise abinõud valla territooriumil,annab hinnangu läbiviidavatele sotsiaalprogrammideleja kriminaalpreventiivsetelenoorsooprogrammidele ning koostabandmebaasi alaealistest, kelle õigusrikkumision komisjon arutanud. Komisjonhakkab koos käima vastavalt koolide janoorsoopolitsei poolt esitatud taotlustearvule. Harku valla lastekaitse spetsialistiHelve Keele sõnul on põhilised probleemid,millega noor inimene võib alaealistekomisjoni sattuda, koolikohustuse mittetäitmineja õigusrikkumised.Ivi Tolukaltar" Tõnu Tamme valmistatud kasepuustaltar, millele on maalitud kõikEestimaa 36 orhideeliiki.10.12.2004 - 28.02.2005 Eesti TeatrijaMuusikamuuseum Näitus eesti heliloojatest"Helikunstnikud aja peeglis".Harku Vallavalitsusesotsiaalhoolekande osakondpalubühendust võtta neil Harku vallaelanikel, kellele VaegurluseEkspertiisi komisjoni otsusega onmääratud puude aste:raske, sügav või keskmine.Laste puhul palume ühendustvõtta lapse vanemal.Andmeid vajame sotsiaalregistrikorrastamiseks.Tiia Spitsõnosakonna juhataja6 003 867