Muld ja mulla elustamine. Otsekülv ja sellega seoses tekkivad ...
Muld ja mulla elustamine. Otsekülv ja sellega seoses tekkivad ...
Muld ja mulla elustamine. Otsekülv ja sellega seoses tekkivad ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Muld</strong> <strong>ja</strong> <strong>mulla</strong> <strong>elustamine</strong>.<br />
Otsekülv <strong>ja</strong> <strong>sellega</strong> <strong>seoses</strong> <strong>tekkivad</strong><br />
muutused <strong>ja</strong> protsessid <strong>mulla</strong>s<br />
margus@jpbi.ee
Millest sõltub <strong>mulla</strong> vil<strong>ja</strong>kus
Mullaelustik loob <strong>mulla</strong>struktuuri <strong>ja</strong><br />
elustab <strong>mulla</strong> otsekülvis!
<strong>Muld</strong> künnipõhiselt harides
Mullaelustikust<br />
Mari Ivaski ettekanne <strong>mulla</strong>elustikust, mida<br />
kohalviibi<strong>ja</strong>d said kuulata Tobrelutsu Talu<br />
põllupäeval 14.06.2011 on ka internetis <strong>ja</strong><br />
huvilised saavad <strong>sellega</strong> tutvuda siin:<br />
http://www.sordiaretus.ee/files/Nouanded/2011_06
Mineraalne tasakaal <strong>mulla</strong>s
Vahekultuurid on <strong>mulla</strong>vil<strong>ja</strong>kuse<br />
suurendamise <strong>ja</strong> <strong>mulla</strong>elu aktiveeri<strong>ja</strong>tena<br />
väga olulised kultuurid aga seni veel<br />
Eestis vähe uuritud <strong>ja</strong> levinud
Vahekultuuride kasvatamise mõte<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Mullavil<strong>ja</strong>kuse parandamiseks<br />
Struktuuri loomiseks<br />
Mullaelustiku aktiveerimiseks <strong>ja</strong> toiduallikaks<br />
Mineraalsele tasakaalu saavutamisele kaasaaitamiseks<br />
Toitainete leostumise vältimiseks<br />
Tihese likvideerimiseks<br />
Huumuskihi sügavamale viimiseks<br />
Umbrohtude kontrollimiseks<br />
Kahjurite kontrollimiseks<br />
Erosiooni vähendamiseks<br />
Mükoriisa arengu soodustamiseks<br />
Ja kindlasti veel rolle …
Laias laastus võiks ehk<br />
vahekultuuride kasutamise<br />
va<strong>ja</strong>duse <strong>ja</strong>gada kolme gruppi<br />
I – grupp<br />
Kehv <strong>mulla</strong>struktuur<br />
Tõsine tihes<br />
Toitainete tasakaal paigast ära<br />
Mullaelustik väheaktiivne <strong>ja</strong> – arvuline<br />
Umbrohud võimutsevad<br />
Toitainete leostumise oht suur
II – grupp<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Mõningane <strong>mulla</strong>struktuur olemas<br />
Tihes ei ole väga suur probleem<br />
Toitainete tasakaal enam-vähem paigas<br />
Mullaelustik suhteliselt aktiivne<br />
Umbrohud üldiselt kontrolli all<br />
Toitainete leostumise oht keskmine
III – grupp<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Mullastruktuur hea<br />
Tihest ei ole<br />
Toitainete tasakaal paigas <strong>ja</strong> taimede<br />
varustatus toitainetega hea<br />
Mullaelustik aktiivne <strong>ja</strong> rohkearvuline<br />
Umbrohud kontrolli all<br />
Toitainete leostumise oht minimaalne
Vastavalt sellele tuleks valida<br />
vahekultuuri esinemise sageduse<br />
külvikorras<br />
2x aastas<br />
1x aastas kevadest sügiseni<br />
1x aastas peale saagikoristust külmadeni<br />
1 kultuur (või segukultuur) jääb mitmeks<br />
aastaks<br />
Olukord on nii hea, et saame kombineerida vaid<br />
külvikorra põhikultuuridega
Vahekultuurisegude<br />
kombineerimisel tasuks arvestada<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Millised on meie külvikorra põhikultuurid (sama liik ei ole<br />
üldjuhul parim eelvili)<br />
Kultuuride omavaheline sobivus<br />
Kevadise külvi korral külmataluvus<br />
Osa liike areneb paremini varasuvise külvi korral<br />
Kasvu intensiivsus (kui ühed kultuurid on intensiivse<br />
kasvu lõpetanud, siis teised alustavad või on kõik võrdse<br />
intensiivsusega)<br />
Kindlasti tasub proovida välismaiseid valmissegusid kuid<br />
meil on ka võimalus leida oma oludele <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dustele<br />
tuginedes veel paremaid segusid. Kui mitte muus osas, siis<br />
ise vahekultuuride seemneid kasvatades <strong>ja</strong> kokku segades<br />
saavutame ilmselt kokkuhoidu hinnas, mis suurte pindade<br />
korral ei olegi ilmselt nii väike (kõiki liike ei pea ise<br />
kasvatama – näiteks päevalille <strong>ja</strong> maisi seemneid on ilmselt<br />
parem osta)
Liigid mida võiks esimeses<br />
järjekorras proovida<br />
Tillage radish, päevalill, vikk, leheline<br />
põldhernes, austria talihernes, lopsaka kasvuga<br />
aedhernes, mais, itaalia raihein (või ka mingi muu<br />
raihein), põlduba, keerispea, valge sinep,<br />
talirüps, taliraps, tatar, humalutsern, suhkrupeet,<br />
suudani rohi, söödanaeris, kabatšok, kõrvits <strong>ja</strong><br />
veel hulgaliselt muid seni Eestis vähe levinud<br />
liike.
Vahekultuurid Steve Groffi farmis USA-s<br />
Tillage Radish
Vahekultuuride kasutegur võib<br />
oluliselt suureneda kui aktiveerida<br />
ka <strong>mulla</strong> mikro- <strong>ja</strong> makroelu<br />
Ehk aidata kaasa <strong>mulla</strong>elustiku arengule <strong>ja</strong><br />
tegutsemisele<br />
Luua <strong>mulla</strong>s mineraalne tasakaal <strong>ja</strong> seda nii<br />
taimede kui <strong>mulla</strong>elustiku seisukohast
Aktiveerimise <strong>ja</strong> tasakaalu loomist<br />
saab kombineerida <strong>ja</strong> suurendada<br />
sellisel moel efekti<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
EM aktivaator <strong>ja</strong> kõikvõimalikud analoogid<br />
Vetikatel põhinevad väetised<br />
Biosüsi (ei ole ise otseselt väetis vaid eelkõige aktivaator)<br />
Puutuhk (imeodav üliväärtuslik mineraalainete allikas<br />
Vermikompostid erineval kujul<br />
Ookeani- <strong>ja</strong> erinevad mägisoolad
http://emro<strong>ja</strong>pan.com/
Ookeanisoolad <strong>ja</strong> nende kasutamine<br />
<strong>mulla</strong>elu ning taimekasvu aktiveeri<strong>ja</strong>tena<br />
on hetkel USA-s väga oluline teema<br />
http://www.sea-crop.com/<br />
http://www.seamineral.com/
Loodusliku ökosüsteemi fenomen<br />
Looduslikes ökosüsteemides <strong>mulla</strong>vil<strong>ja</strong>kus ei vähene vaid<br />
aasta – aastalt suureneb.<br />
Millised oleks võimalused põlluharimisega sama saavutada<br />
Üheks <strong>ja</strong> väga oluliseks võtteks oleks kündmise <strong>ja</strong> üldse<br />
igasugusest intensiivsest <strong>mulla</strong>harimisest loobumine.<br />
Üleminekufaasis oleks heaks alternatiivideks pindmine<br />
harimine.<br />
Järgmiseks eesmärgiks multšil põhineva otsekülvini<br />
jõudmine.<br />
Multš võib olla orgaaniline mater<strong>ja</strong>l (mis kipub kiiremini<br />
lagunema kui seda juurde suudame kasvatada) või isetaastuv<br />
nagu näiteks valge ristik
Miks oleks va<strong>ja</strong> künnist loobuda<br />
Mullavil<strong>ja</strong>kuse loovad <strong>mulla</strong>s elavad organismid.<br />
Nende poolt luuakse ka püsiv <strong>mulla</strong>struktuur.<br />
Struktuur omakorda kindlustab elutegevuse<br />
<strong>mulla</strong>s – imab <strong>ja</strong> kogub vett, tagab õhu <strong>ja</strong><br />
gaasivahetuse <strong>mulla</strong> <strong>ja</strong> atmosfääri vahel,<br />
elusorganismidel on omad eelistused<br />
paiknemistingimuste osas.<br />
Künniga see kõik muutub <strong>ja</strong> aktiivne elutegevus<br />
on häiritud või seiskub.
Tegelikult on see erosioon!
Fukuoka – Bonfils meetod<br />
Teravil<strong>ja</strong> kasvatatakse otsekülviga püsivalt<br />
kasvas valge ristiku kamaras (sobib selline valge<br />
ristik, mis on tagasihoidliku kasvuga)<br />
Külviaeg <strong>ja</strong> külvinorm erineb oluliselt hetkel<br />
tavapärasest ning selleks ei sobi ilmselt mitte kõik<br />
teravil<strong>ja</strong>sordid<br />
Pikemalt on selle kohta võimalik lugeda siin:<br />
http://eap.mcgill.ca/CPW_9.htm
Üks eksperiment!<br />
Talinisu taastus väga hästi mai viimaste<br />
päevade niitmisest <strong>ja</strong> valge ristiku<br />
purustatud mass mõjus ka väetisena
Maheotsekülv rukis kaera kõrde
Otsekülvik Gross Slot
Otsekülvik Great Plains
Eriline heeder mis koristab ainult terad<br />
<strong>ja</strong> jätab kõrred püsti!
Talirapsi otsekülv pikka kõrde
Talinisu otsekülv valge ristiku<br />
kamarasse Gross Slot (foto 8.11.11)
Otsekülv Tobrelutsu talus
Otsekülvis tasub oluliselt rohkem<br />
tähelepanu pöörata <strong>mulla</strong> tallamisele <strong>ja</strong><br />
rehvirõhk on siin väga oluline ning seda<br />
on võimalik lihtsalt kõigil ratastel<br />
korraga muuta.
Eelvili määrab suure osa tulemusest!
Mullaelu aktiveerimine kus kobestatakse<br />
lihtsalt mulda kord korralt sügavamalt
Enne otsekülvi oleks kasulik<br />
juurumbrohud kontrolli alla saada <strong>ja</strong><br />
selleks sobib suurepäraselt selline<br />
harimisriist
Turbokettad lõikavad vastava peenra,<br />
hani<strong>ja</strong>lad kobestavad <strong>ja</strong> äke toob juured<br />
<strong>mulla</strong>pinnale ning varbrull purustab<br />
<strong>mulla</strong>kamakad
Tulemus on umbes selline <strong>ja</strong> lisaks<br />
juurumbrohtudele mõjub hästi ka<br />
seemneumbrohtudele
Biosüsi ehk Biochar
Biosöe fenomen<br />
Biosüsi laguneb <strong>mulla</strong>s väga aeglaselt <strong>ja</strong><br />
samaaegselt parandab <strong>mulla</strong> omadusi<br />
(veesidumisvõime, õhustatus…)<br />
Söe õõnsused annavad talle väga suure<br />
välispinna, mis on sobivaks elupaigaks<br />
mitmesugustele mikroorganismidele ning<br />
söe eelnev “laadimine” kompostihunnikus<br />
tõstab selle efektiivsust veelgi
Biosöe tootmiseks toodab seadmeid<br />
selline firma http://worldstove.com/
Otsekülvi puhul sobivad ilmselt<br />
ka teistsugused reavahed
Tänan tähelepanu eest!
Change language