TALLINNA ÃLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut ... - E-Ait

TALLINNA ÜLIKOOL 

Kasvatusteaduste Instituut 

Andragoogika osakond 

Nelle Nurmela 

KOOLIDE VÕRGUSTIKUL PÕHINEVA VIRTUAALGÜMNAASIUMI 

JUHTIMISSTRUKTUURI MUDEL (VEV-PROJEKTI NÄITEL) 

Magistritöö 

Juhendaja: M.Sc. Mart Laanpere 

Tallinn 2011

ANNOTATSIOON 

Tallinna Ülikool 

Instituut: Kasvatusteaduste Instituut 

Osakond: Andragoogika osakond 

Töö pealkiri: Koolide võrgustikul põhineva virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri mudel 

(VEV-projekti näitel) 

Teadusvaldkond: hariduse juhtimine 

Taotletav kraad: 

Sotsiaalteaduse magister 

(hariduse juhtimine) 

Referaat 

Kuu ja aasta 

mai 2011 

Lehekülgede arv: 75 

Allikad: 47 

Lisad: 2 

Magistritöö probleemiasetuse taust on kujunenud Haridus- ja Teadusministeeriumi kavast 

lahutada gümnaasiumiosa põhikoolist, mis päädis 2010. aastal vastuvõetud „Põhikooli- ja 

gümnaasiumiseaduse“ ning gümnaasiumi riikliku õppekavaga, mis nõuab koolidelt 

gümnaasiumis õpilastele kolme õppesuuna pakkumist. Väikestel maakoolidel, kus on vaid 

üks paralleelklass, on seda nõudmist võrdlemisi raske täita eelkõige kohustuslike valikainete 

nõude tõttu. Eelnevast tulenevalt moodiustati neljast maakoolist väikekoolide e-õppe 

võrgustik (VEV), mis Tiigrihüppe SA toetusel sisustas e-õppeklassid ning valmistas ette ning 

viis läbi e-õppe pilootkursused. Pilootprojekti VEV analüüsimise tulemusena ilmnesid 

projektis eelkõige juhtimisprobleemid. Sellest tulenes käesoleva magistritöö vastuolu. 

Magistritöö probleem püsitatakse küsimusena: kuidas juhtida võrgustikpõhist 

virtuaalgümnaasiumi 

Töö eesmärk on teooria ning uurimistulemuste analüüsi põhjal luua võrgustikupõhise 

virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri mudel 

Uurimuses antakse ülevaade organisatsiooni struktuurist, jagatud juhtimise võimalustest 

toetudes peamiselt järgnevatele autoritele: I. Brooks (2008), R. Üksvärav (2004), P. F. 

Drucker (2003), J. P. Spillane (2006, 2008), A. Harris (2006, 2008). Virtuaalkoolide ajaloo 

ning mudelite käsitlemine annab pildi nende olemusest ning edukusest ning teooriat aluseks 

võttes luuakse hüpoteetiline võrgustikupõhise virtuaalgümnaasiumi juhtimismudel. 

Tegevusuuringu (action research) tulemusel loodi koolide võrgustikul põhineva 

virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri mudel, mille alusel on võimalik moodustada VEVkonsortsium, 

mis haldaks virtuaalgümnaasiumi. Mudelis on välja toodud konsortsiumi 

nõukogu ja koordinaatori rollid ning nende ülesanded virtuaalgümnaasiumi ning VEVkonsortsium 

tegevuses. 

Võtmesõnad: organisatsiooni struktuur, võrgustik ja virtuaalne organisastioon, jagatud 

juhtimine, virtuaalkool 

Keywords: organizational structure, network and virtual organization, distributed leadership, 

virtual school 

Töö autor: Nelle Nurmela 

allkiri: 

Kaitsmisele lubatud: 

Juhendaja: M. Sc. Mart Laanpere 

allkiri: 

2

ANNOTATION 

Tallinn University 

Institute 

Institute of Educational Sciences 

Department 

Adult Education 

Title 

Model of Virtual School Leadership Structure Based on Schools Network 

Science field 

Educational Management 

Applied degree 

Master of Arts in Social Sciences 

Abstract 

Month and year 

May 2011 

Number of pages: 75 

Sources: 47 

Additions: 2 

This master’s theses is induced by the plan of Estonian Ministry of Education and Research 

to separate the basic school and upper secondary school level in municipal schools, in 2010 

Basic Schools and Upper Secondary Schools Act and the National Curriculum for Upper 

Secondary Schools were passed, which require each school to offer. Three different fields of 

study in their curriculum. Little rural schools that have only one parallel class face hardships 

complying with these requirements primarily due to the prerequisite to offer compulsory 

elective courses. Resulting from the above-mentioned factors e-tuition network of small 

schools (VEV) was formed, which with the help of Tiger Leap Foundation equipped e-tuition 

classrooms and prepared and ran e-tuition pilot courses. The analysis of the pilot project 

(VEV) indicates that the major problems occurred in the area of leadership. The contraversy 

of the current master’s theses originates from the afore described situation. 

The problem statement is presented by a research question: how to run a network-based 

virtual high school. 

The aim of this thesis is on the basis of theory and the analyses of research results to create a 

model of virtual high school leadership structure based on schools network. 

In the research paper an overview is given on organisational structure and the possibilities of 

distributed leadership, the paper mostly relies on the following authors: I. Brooks (2008), R. 

Üksvärav (2004), P. F. Drucker (2003), J. P. Spillane (2006, 2008), A. Harris (2006, 2008) 

Examining the history and models of virtual high schools reveal a picture of their nature and 

successfulness; taking into account the theory, the hypothetical leadership model for network 

based virtual high school is created. 

As a result of the action research, the model of virtual high school leadership structure based 

on schools network was formed, which enables to organize VEV consortium running a 

virtual school. In the model the roles of the board members and coordinators are established 

as well as their duties and responsibilities in managing virtual school and VEV consortium. 

Keywords: organizational structure, network and virtual organization, distributed leadership, 

virtual school 

Author: Nelle Nurmela 

Signature: 

Allowed to defend: 

Supervisor: M. Sc. Mart Laanpere 

3 

Signature:

SISUKORD 

SISUKORD ........................................................................................................................... 4 

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5 

1. JUHTIMISSTRUKTUURI MUDELID NING JAGATUD JUHTIMINE 

VIRTUAALGÜMNAASIUMI KONTEKSTIS .................................................................... 9 

1.1. Organisatsiooni juhtimisstruktuur ........................................................................... 9 

1.2. Kooli kui organisatsiooni juhtimine ...................................................................... 13 

1.3. Võrgustikupõhine ja virtuaalne organisatsioon ..................................................... 14 

1.4. Jagatud juhtimise võimalusi võrgustikupõhises virtuaalkoolis ............................. 16 

1.5. Piire ületav jagatud juhtimine võrgustikupõhises virtuaalkoolis .......................... 17 

2. VIRTUAALKOOLI MUDELID .............................................................................. 21 

2.1. Virtuaalkooli ajalugu .............................................................................................. 21 

2.2. Virtuaalkooli mudelid ............................................................................................ 25 

2.3. Näiteid võrgustikepõhiste konsortsiumite juhtimismudelitest .............................. 31 

3. KOOLIDE VÕRGUSTIKUL PÕHINEV VIRTUAALGÜMNAASIUM ............... 36 

4. VEV-KONSORTSIUM JA VIRTUAALGÜMNAASIUM ..................................... 39 

4.1. Uurimuse kirjeldus ja meetodite valik ................................................................... 39 

4.2. Valimi kirjeldus ..................................................................................................... 42 

4.3. Tiigrihüppe projekt – „Innovaatiline kool 2010“ .................................................. 44 

4.4. Kolga Keskkooli tegevus VEV-projekti raames ................................................... 48 

4.5. Empiiriliste andmete kogumine ............................................................................. 51 

4.5.1. VEV-koolide hetkeseis ja tulevikuväljavaated ............................................ 52 

4.5.2. VEV-konsortsiumi juhtimisstruktuur........................................................... 57 

4.5.3. Protsesside juhtimine VEV-konsortsiumis Kolga Keskkooli näitel ............ 60 

KOKKUVÕTE .................................................................................................................... 65 

ALLIKAD ........................................................................................................................... 67 

LISA 1. STRUKTUREERITUD INTERVJUU KÜSIMUSTIK ........................................ 72 

LISA 2. BPMN ELEMENDID (Siseministeeriumi juhendi „Protsesside analüüs ja 

kaardistamine 2009“ põhjal) .............................................................................................. 73 

4

SISSEJUHATUS 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase poolt 2009. jooksul meedia vahendusel levitatud 

sõnumid nn. „gümnaasiumireformi” kohta seadsid küsimuse alla väikeste maakoolide 

edasikestmise senisel kujul. Esialgu kavandas Haridus- ja Teadusministeerium kõikjal üle 

Eesti moodustada H. Treffneri Gümnaasiumi tüüpi, üksnes 10.-12. klassi sisaldavaid 

koole, mis oleksid põhikoolist lahutatud (ka geograafiliselt, paiknedes üksnes 

maakonnakeskustes). 2009. a sügisel tegi ministeerium järeleandmisi ja räägiti juba 

gümnaasiumiosa säilitamisest neis maakoolides, kus 10.-12. klassis õpib vähemalt 120 

õpilast. Kuigi veebruaris 2010 võttis Haridus- ja Teadusministeerium idee gümnaasiumi 

lahutamisest põhikoolist päevakorrast maha, on ilmselt tegemist lihtsalt ministeeriumi 

strateegia muutusega ja väikeste maagümnaasiumide saatus on endiselt probleemne. 

Kui väike maagümnaasium suudab tagada gümnaasiumiklasside täituvuse (vähemalt 16 

õpilast klassis), siis praeguse rahastamismudeli jätkumise puhul ei ohusta gümnaasiumiosa 

edasikestmist miski peale ministeeriumi otsese sekkumise või koolipidaja poliitilise otsuse. 

Samas võib väikekoolidel tekkida probleeme uue riikliku õppekava rakendamisega, mis 

võib omakorda saada takistuseks koolitusloa uuendamisel. Nimelt näeb 2011. aastal 

rakenduv gümnaasiumi õppekava ette õpilastele senisest oluliselt avarama 

valikuvõimaluse pakkumise nii õppesuuna kui valikkursuste osas, viimast eelkõige loodusja 

sotsiaalainete õppevaldkondades. Erinevalt praegu kehtivast riiklikust õppekavast on 

gümnaasiumi valdkondlikud valikained riikliku õppekava poolt detailselt ainekavadena 

ette kirjutatud. 

Vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 7 lõige 1 tuleb „gümnaasiumi pidamisel 

täiendavalt tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka 

valikõppeaineid ja kujundada valikõppeainetest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi 

riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.” (Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, 2010). 

Sellest tulenevalt on väikestel, ühe paralleeliga (maa)gümnaasiumitel raske täita seaduses 

ettenähtud nõudeid. 

Kuna Gümnaasiumi Riiklik Õppekava (GRÕK§ 11, lg 9) lubab valikaineid kavandada ja 

läbi viia koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades Eesti ja 

5

ahvusvahelisi võrgustikke ning infotehnoloogilisi lahendusi, siis üheks 

õppekava täita, oleks e-õpe (GRÕK, 2011). 

võimaluseks 

Väikekoolide põhiprobleem on valikainete kättesaadavus. Omavahel koostööd tehes on 

võimalik seda saavutada. Seetõttu moodustati 2010. a kevadel 4 väikestest 

maagümnaasiumist (Juuru Gümnaasium, Kanepi Gümnaasium, Kolga Keskkool, Turba 

Gümnaasium) omavahel e-õpet pakkuvate koolide võrgustik VEV (väikekoolide e-õppe 

võrgustik), mille eesmärgiks on uue riikliku õppekava nõudmistest lähtuvate 

õppesuundade ja heal tasemel valdkondlike valikainete pakkumine liikmeskoolide 

gümnaasiumiõpilastele ning parimate põhikoolilõpetajate motiveerimine õpingute 

jätkamiseks kohalikus gümnaasiumis. 

VEV-koolid osalesid Tiigrihüppe SA poolt korraldatud projektikonkursil „Innovaatiline 

kool 2010“, mille tulemusel ja Tiigrihüppe SA rahalisel toetusel viidi 2010. a II poolaastal 

läbi pilootprojekt VEV, millega loodi võrgustiku neljas partnerkoolis suutlikkus 

(infrastruktuur + pädevused) teostada e-õppekursusi, mille puhul ühes koolis toimuva 

ainetunniga saaks videokonverentsi, webinari, podcastide ja veebipõhise e-õppekeskkonna 

vahendusel liituda ülejäänud kolme kooli õpilased (VEV, 2011). 

VEV-koolide pikem eesmärk on moodustada VEV-konsortsium, mis haldaks koolide 

võrgustikul põhinevat virtuaalgümnaasiumi. Pilootprojekti VEV analüüsides ilmnevad 

probleemid oli eelkõige juhtimisalased. Sellest tuleneb käesoleva magistritöö probleem. 

Uurimisprobleem: kuidas juhtida võrgustikupõhist virtuaalgümnaasiumi 

Töö eesmärk on teooria põhjal luua võrgustikupõhise virtuaalgümnaasiumi 

juhtimisstruktuuri kontseptsioon, mida intervjuude käigus analüüsivad VEV-konsortsiumi 

moodustavate koolide juhid. Intervjuude tulemusena valmib võrgustikupõhise 

virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri mudel. Kuna Eestis puudub koolide konsortsiumil 

põhinev virtuaalgümnaasium ja maailmaski on VEV analooge vähe, on tegemist aktuaalse 

ja innovaatilise teemaga, millel on praktiline väljund. Lõpptulemusena võiks magistritöö 

tulemuste ehk siis loodud juhtimisstruktuuri mudeli eeskujul luua teisigi 

virtuaalgümnaasiume. 

6

Uurimisküsimused: 

• Millised on toimivad virtuaalkoolide mudelid senise maailmapraktika põhjal ja 

millise neist võiks aluseks võtta VEV-konsortsiumi arendamisel 

• Millised on olemasolevate virtuaalgümnaasiumite juhtimisstruktuurid 

• Milline juhtimisstruktuur sobib VEV-konsortsiumile 

Eesmärgipüstitusest lähtuvalt on töö ülesanneteks: 

• kirjeldada ja analüüsida Eesti esimest võrgustikupõhise virtuaalkooli projekti VEV 

toimimist ja juhtimist, 

• analüüsida erialakirjanduse põhjal erinevaid virtuaalkoolide mudeleid ja 

virtuaalkoolide juhtimisstruktuuri mudeleid ja nende edufaktoreid 

• uurida erinevaid juhtimisstruktuure, et välja töötada võrgustikupõhine 

virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuur; 

• viia läbi rühmaintervjuu (videokonverentsina) VEV-koolide juhtkondade ja/või e- 

õppe kursusi läbiviinud õpetajate seas; 

• viia läbi struktureeritud intervjuu VEV-koolide juhtidega, et välja selgitada 

koolide tulevikuväljavaated ja võimalused VEV-konsortsiumis. 

Magistritöö esimeses peatükis antakse analüüsiv ülevaade organisatsiooni struktuuridest. 

Tähelepanu keskmes on võrgustik ning virtuaalne organisatsioon. Lisaks sellele 

analüüsitakse jagatud juhtimise võimalusi VEV-projekti kontekstis. 

Teises peatükis tehakse ülevaade virtuaalkooli ajaloost ning analüüsitakse virtuaalkooli 

ning virtuaalkoolide konsortsiumite juhtimisstruktuuri mudeleid. 

Kolmandas peatükis esitatakse hüpoteetiline koolide võrgustikel põhineva 

virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri mudel. 

Neljandas peatükis antakse tegevusuuringu käigus ülevaade VEV-pilootprojektist 

Tiigrihüppe SA konkursi „Innovaatiline kool 2010“ raames, analüüsitakse Kolga 

Keskkooli osalemist pilootprojektis. Esitatakse empiiriliste uuringute tulemused ning 

koostatakse nende alusel koolide võrgustikul põhineva virtuaalgümnaasiumi 

juhtimisstruktuuri mudel, mille järgi on võimalik moodustada VEV-konsortsium, mis 

7

haldaks virtuaalgümnaasiumi. Mudelis on välja toodud konsortsiumi nõukogu ja 

koordinaatori rollid ja nende ülesanded virtuaalgümnaasiumi ning VEV-konsortsium 

tegevuses. 

Töös on teksti illustreerimiseks kasutatud 24 joonist ning 3 tabelit. 

8

1. JUHTIMISSTRUKTUURI MUDELID NING JAGATUD JUHTIMINE 

VIRTUAALGÜMNAASIUMI KONTEKSTIS 

Antud peatükis analüüsitakse organisatsiooni juhtimisstruktuure, jagatud juhtimise 

võimalusi. Magistritöö probleemist lähtuvalt pööratakse tähelepanu kooli kui 

organisatsiooni juhtimisele. 

1.1.Organisatsiooni juhtimisstruktuur 

„Juhtimine on kõikide organisatsioonide spetsiifiliseks ja selgelt tajutavaks osaks“ 

(Drucker, 2003,19). Et juhtida, peab olema selleks organisatsioon, mida juhtida. 

Organisatsioon on inimeste ühendus, kellel on ühised eesmärgid, mille poole tööd tehes 

püüelda. Organisatsioonisisene tegevus on teadlikult koordineeritud, organisatsioonil on 

olemas struktuur, teatud materiaalsed, immateriaalsed ja füüsilised ressursid ja 

organisatsioon toimib ja tegutseb pidevalt (Valk, 2003,76). 

„Organisatsiooni struktuur peegeldab viisi, kuidas organisatsioonis on korraldatud kaks 

peamist protsessi: tööjaotus ja koordinatsioon. Tööjaotus ja koordinatsioon määravad, 

kuidas ülesanded organisatsioonis jaotatakse, kes kellele raporteerib ning kuidas 

formaalsed koordinatsioonimehhanismid toimivad. Struktuur määrab ka töö, selle sisu ja 

vastutuse“ (Lemmik, 1999). 

P. Drucker väidab: „Struktuur ei kujune ega arene iseenesest. Seda tuleb täpselt jälgida 

ning analüüsida ning see peab vastama hoolikalt välja töötatud tulevikukavale ja – 

eesmärkidele“ (Brooks, 2008, 205). Käesolevas töös tuleb välja selgitada, millised on 

VEV-koolide edaspidised plaanid ja eesmärgid, et luua organisatsiooni struktuur, mis 

sobib võrgustikupõhisele virtuaalgümnaasiumile. 

Vastavalt sellele, kuidas jaotuvad alluvussuhted, eristatakse organisatsiooni horisontaalselt 

ning vertikaalselt. Horisontaalsus näitab, millised liikmed asuvad võrdsel positsioonil ja 

jagavad vastutust. Vertikaalsus seisneb hierarhias. Vertikaalne eristuvus kajastab 

9

positsiooni, võimu ning vastavaid erinevusi. Vertikaalse eristuvuse määra alusel jagatakse 

organisatsioonid: 

• kõrgeteks e. hierarhilisteks organisatsioonideks (palju horisontaaltasandeid) 

Joonis 1. Hierarhiline organisatsioon 

• madalateks e. lamedateks organisatsioonideks (palju allüksuseid), (Encyclopedia of 

Business). 

Joonis 2. Lame organisatsioon 

Organisatsioonistruktuurid jaotatakse tinglikult neljaks: 

1. Funktsionaalne struktuur, mida iseloomustab tsentraliseeritus, vahetu kontroll ja 

täpne ülesannete jaotatus. 

Joonis 3. Funktsionaalne struktuur 

10

2. Divisjonaalset struktuuri iseloomustab keskselt koordineeritud autonoomseid 

üksuseid, kus keskastmejuhtidel on oluline kontrolliroll. 

Joonis 4. Divisjonaalne struktuur 

3. Maatriksstruktuur on kombinatsioon kahest või rohkemast erinevast struktuurist 

(Encyclopedia of Business) koondades spetsialiste erinevatest funktsionaalsetest 

osakondadest töötama ühes või mitmes interdistsiplinaarses meeskonnas, mida juhivad 

projektijuhid. Maatriks lisab painduvuse bürokraatia spetsialiseeritusest tulenevale 

ökonoomsusele (Lemmik, 1999). Maatriksi põhiidee seisneb selles, et igal töötajal võib 

olla rohkem kui üks vahetu ülemus (Üksvärav, 2004, 126). 

Joonis 5. Väljavõte maatriksstruktuurist tootmisorganisatsioonis (Lemmik, 1999). 

11

4. Võrgustikstruktuur koosneb mitmest autonoomsest organisatsioonist, mis töötavad 

ühe eesmärgi nimel ja juhtkonna ülesanne on eelkõige infot edastada ja selle liikumist 

kontrollida (Encyclopedia of Business). 

Võrgustikstruktuuriga organisatsioonis koordineerib vajalikku tööd mitme õiguslikult 

iseseisva või geograafiliselt eraldiseisva ettevõtte vahel organisatsiooni tuumik 

(Brooks, 2008, 210). 

Joonis 6. Võrgustikstruktuur. (TomorrowToday, 2011) 

Võrgustik põhineb meeskonna ja üksikisiku vahelistel suhetel, seetõttu tekib töötajail tihe 

side oma eesmärkide ja kolleegide täiendavate ülesannetega. Oluline on täpne eesmärk. 

Kusjuures töötaja võib kuuluda mitmesse meeskonda, mis aitab omakorda tekitada 

tihedamat suhtlust ja üksteisemõistmist rühmade vahel (Brooks, 2008, 210). 

VEV-konsortsiumi luues tuleb silmas pidada eelkõige võrgustikstruktuuri, sest koostööd 

teevad erinevas geograafilises punktis asuvad organisatsioonid, millel on erinevad 

omanikud ja juhtkonnad, kuid ühine eesmärk – pakkuda oma õpilastele uues õppekavas 

ettenähtud valikkursusi kvaliteetsel tasemel. 

12

1.2.Kooli kui organisatsiooni juhtimine 

Selles peatükis kaardistatakse eriaalakirjanduse analüüsile tuginedes, kooli kui 

organisatsiooni juhtimise eripära; koolijuhtide põhilised ülesanded ja vastutusvaldkonnad 

ning ühiskonna ootused koolide juhtimise muutmiseks. 

Kõige levinud juhtimisstruktuur Eesti koolides on olnud aastaid funktsionaalne, kus 

alamastme juhid vastutavad kindla töövaldkonna eest ning olulisi või asutuse käekäiku 

puudutavaid otsuseid teevad tippjuhid. 

Üldhariduskool on organisatsioon, mille eestvedajaks on direktor, kes juhib kooli koos 

õppenõukogu ja hoolekoguga. Koolijuht kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu eest. 

Kooli õppenõukogu ülesanne on kooli õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamine. 

Õppenõukogu liikmed on kooli pedagoogid, esimees on kooli juhataja ja aseesimees 

koolijuhi asetäitja õppe- ja kasvatusalal. Kooli hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle 

ülesanne on toetada kooli tegevust ja teha omavalitsuse täitevorganile ettepanekuid kooliga 

seotud küsimustes. Kooli hoolekogusse kuuluvad lastevanemate, pedagoogide, kohaliku 

omavalitsuse, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonid esindajad. Kooli hoolekogusse 

võivad olla valitud gümnaasiumiõpilased. Õppeasutuse juhid on kohustatud hoolekogule 

oma tegevusest aru andma. Õpilased saavad õppeasutuse juhtimises osaleda oma esinduste 

kaudu. Õpilasesindus esindab õpilaskonda. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra 

sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab kooli 

juht (Eestvedamine koolis, s.a, 3). Sellest nähtub, et juhtimine koolis on jagatud direktori, 

hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasesinduse vahel, kuid kõige eest vastutab siiski direktor. 

Juhiks võib nimetada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtimist kui tegevust on 

väga mitmeti defineeritud, kuid käesolevasse konteksti sobib hästi Ruth Alase 

lahtikirjutus: „Juhtimine on organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine“ 

(Alas, 2008, 10). Üldhariduskooli edukaks toimimiseks on oluline tasakaal erinevate 

osapoolte vahel, et tagada hariduse kvaliteet. 

13

Koolijuhtimine on muutunud rahvusvaheliselt oluliseks hariduspoliitika teemaks, sest 

muutuv ühiskond nõuab kvaliteetset ja jätkusuutlikku juhtimist. OECD uuring 

(Koolijuhtimise täiustamine. 1. osa: poliitika ja praktika) toob välja, koolijuhtide 

olulisimate ülesannetena õpetamise ja õppimise täiustamisel koolis välja neli peamist 

vastutusala: õpetajate arendamine ja toetamine, eesmärkide määratlemine ja edasimineku 

mõõtmine, strateegiline ressursihaldus ning koostöö kooliväliste partneritega (OECD, 

2009, 23). „Mitmesugused juhtimisega seotud suunad väljaspool kooli, partnerlus teiste 

koolide, kogukondade, sotsiaalasutuste, ülikoolide ja hariduspoliitika kujundajatega võib 

parandada õppimise kvaliteeti, toetada arengut vastastikuse abi kaudu ja luua suurema 

ühtsuse nende inimeste hulgas, kes vastutavad iga lapse tulemuste ja heaolu eest“ (OECD, 

2009, 55). Siit selgub, et juhtimine peab muutuma laiapõhjalisemaks – juhtimisstruktuur 

peab muutuma. 

On põhjust rõhutada, et muutused kooli kui organisatsiooni juhtimises peavad hakkama 

toimuma. Oluline on see just seetõttu, et ühiskonna arenemine esitab uusi nõudmisi koolile 

ja selle juhtimisele. Tähelepanu all on õppimise kvaliteet, mistõttu uuendati Eestis 

riiklikku õppekava. Uue õppekava juurutamine nõuab koolijuhtidelt laiemat mõtlemist 

ning tihtilugu vajatakse partnereid väljaspool kooli, nagu eelpool OECD uuringus 

soovitatakse. 

1.3.Võrgustikupõhine ja virtuaalne organisatsioon 

Mis on võrgustik „Võrgustik on vabatahtlikkuse alusel koondunud ühiste huvide ja 

tegevusvaldkonnaga inimeste/ organisatsioonide kogum (õpikogukond), kus toimub 

eesmärgipärane suhtlemine ja tegevus uue teadmise (teadmus) loomiseks ning 

vastastikuseks õppimiseks“ (Pedagoogide..., 2010, 9). 

Võrgustik koondab sarnaselt tegutsevaid ettevõtteid, äriühinguid jms, et avardada 

(äri)suhteid ja võimalusi, mille eelduseks on kommunikatsioon. Enamik inimesi kuulub 

mitmesugustesse loomulikul teel tekkinud suhetevõrgustikesse (nt pere, naabrid/kogukond, 

sõbrad, töökollektiiv jne). Nimetatud võrgustikke nimetatakse mitteformaalseteks ehk 

loomulikul teel tekkinud võrgustikeks või ka sotsiaalvõrgustikeks (social networks). 

14

Võrgustikku, milles suhetes domineerib inimese ametkondlik positsioon, nimetatakse 

ametlikuks võrgustikuks (formal networks). 

Koolide võrgustik sarnaneb äriühingute/ettevõtete võrgustikega (business networks), kus 

olulisel kohal on koostöö, mitte konkurents firmade vahel. Sellelaadne võrgustik võib olla 

nii virtuaalne kui nn näost-näkku võrgustik. 

Võrgustikutöö saab alguse asjast huvitatud isikute analüüsist ja kaasamisest. 

Koostöövõrgustiku juhtimise aluseks on ühised eesmärgid ja väärtused. Kuna 

koostöövõrgustik ei ole kindla koosseisuga rühm, siis seda ei saa juhtida hierarhiliselt 

kehtestatud eeskirjade järgi. Sellise võrgustiku juhtimine põhineb ühistel eesmärkidel ja 

väärtustel. Suurema inimeste arvu puhul vajatakse koordineerimiseks isikut, näiteks 

võrgustiku juhti, kes vastutaks tööülesannete jaotamise, vajaliku teabe kättesaadavuse ja 

tulemuste kontrolli eest. 

Ian Brooksi väitel on võrgustik- ning virtuaalse organisatsiooni peamised tunnusjooned 

järgmised: „Eraldiseisvate organisatsioonide tegevust koordineerib tuumik; struktuur on 

libisev ning muutub vastavalt infotöötlusvajadustele“ (Brooks, 2008, 212). Käesoleva töö 

kontekstis on eelnevast lähtudes mõttekas luua paindlik struktuuri, mida oleks võimalik 

vajadusel muuta. 

Selles töös lähtutakse nii võrgustiku kui ka virtuaalse organisatsiooni struktuurist, sest 

virtuaalne organisatsioon on arenenud võrgustikstruktuurist, ainult selle vahega, et 

virtuaalsel organisatsioonil ei ole füüsilist asukohta, kus töötajad oleksid koos (Brooks, 

2008, 211). Kuna tegemist on koolidega ning virtuaalgümnaasiumiga, siis ei saa 

tähelepanuta jätta funktsionaalset struktuuri, mille alusel koolides juhtimine toimub. 

Kui lähtuda eelpool toodust, siis virtuaalses organisatsioonis pole kindla struktuuri 

olemasolu vajalik. Hoopis olulisemad on usaldus ja turvalisus, kuna partneritel on vaja 

jagada kõrgetasemelist spetsiaalset teavet. Lisaks sellele on virtuaalsetes 

organisatsioonides oluline vastutuse jagamine (Lattemann & Köhler, 2004, 721-726). 

15

Virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri luues tuleb tähelepanu pöörate eelkõige sellele, et 

virtuaalsel organisatsioonil ei ole alati kindlat struktuuri ning tihti lähtutakse jagatud 

juhtimise põhimõtetest. 

1.4.Jagatud juhtimise võimalusi võrgustikupõhises virtuaalkoolis 

Mis on jagatud juhtimine Inglise keeles on jagatud juhtimisele kaks vastet: shared 

leadership ja distributed leadership. Esimene on mõiste ning kasutusel üldises 

juhtimisteoorias. Mõistet distributed leadership kasutatakse eelkõige hariduse kontekstis. 

Jagatud juhtimine on juhtimisviis, kus töö ja vastutus jagatakse erinevate osapoolte vahel. 

„Jagatud juhtimisel on mitmeid tähendusi, seda näivad iseloomustavat sellised mõisted 

nagu „delegeeritud”, „hajutatud”, „jagatud”, „meeskondlik” ja „demokraatlik”. Hea 

lähtepunkt jagatud juhtimise mõistmiseks võib olla Leithwoodi ja Riehli väide (2003), et 

juhtimine on „pigem funktsioon kui roll”. Juhtimine ei pea olema formaalne või ametiroll, 

vaid võib olla igaühe funktsioon koolis mistahes tasandil, juhul kui asjaomasel isikul on 

mõjuvõimu (Goleman, 2002). Järelikult võib juhtimist jagada mitmel eri viisil (OECD, 

2009, 106). 

Jagatud juhtimise rakendamise juures ei vähene direktori või koolijuhi roll juhina. Kui 

koolidirektor on jaganud juhtimise, siis on tema ülesandeks kontrollida, kuidas juhtimine 

ja vastutus töötab ja on tõhus. Oluline, et töötajad tunneksid end hinnatuna ja osaleksid 

aktiivselt organisatsiooni töös. Väga paljudes uuringutes väidetakse, et jagatud juhtimine 

võib mängida olulist rolli kooli tõhususe suurendamises ja koolikorralduse täiustamises 

(OECD, 2009, 109). Eelnevast selgub, kui tähtis on jagada juhtimist, et kooli töötajate 

efektiivsus suureneks ja seeläbi ka hariduse kvaliteet tõuseks. 

Jagatud juhtimine on kooli kontekstis sellepärast oluline, et see hõlmab erinevaid liidreid 

korraga – administratsiooni ning õpetajate eestvedajaid (Spillane, 2006, 2). Kooli 

direktoril üksinda on raske kõige eest vastutada ja kõike märgata, seetõttu on hea, kui on 

kaasvastutajaid ning tegevuse juhtijaid. VEV-pilootprojekti puhul olid vajalikud kolm 

tegevuse juhtijat ühest koolist: õppekava juht, tehniline juht, finantsjuht. Direktor võis olla 

üks nendest juhtidest, kuid võis ka oma ülesanded (eelkõige finantsilise poole) 

delegeerida. 

16

Paljud koolid on ümberkorraldanud oma juhtkonna ja loonud uusi rolle töö tõhustamiseks 

ning paindlikuks muutmiseks (Harris, Spillane, 2008, 31). Fookusesse tõuseb eelkõige 

juhtkonna aktiivsuse tase, mitte individuaalse liidri oma (Harris, 2006, 2). Siinkohal võib 

näiteks tuua, et virtuaalgümnaasiumi ei pea koolis vedama eelkõige direktor, vaid sellega 

võib tegeleda keegi muu. 

Kokkuvõtteks, juhtimise jagamine mitte ainult ei vähenda koolijuhtide koormust ja ei 

muuda koolijuhi ülesandeid kergemini täidetavaks, vaid see edendab teiste personaliliikmete 

juhtimis- ja planeerimisvõimet. Juhtimise jagamine eeldab ka vajalikku 

ettevalmistust ja toetust. Juhtimise arengut tuleb laiendada keskastme juhtidele ja liidritele 

õpetajate hulgas. Õpetajate täiendusõpe, juhendamine, konsulteerimine, kontrollimine ja 

tagasiside on eriti kohased keskastme juhtide arendamiseks (Leaks ja Terrell, 1997, 

tsiteeritud uurimuses Bush ja Glover, 2004). Kui jagatud juhtimisele ja õppimise 

juhtimisele pööratakse suurt tähelepanu, soodustatakse seeläbi professionaalset arengut, 

mis edendab koostööd (OECD, 2009, 115). 

VEV-konsortsiumi tegevus toimub eelkõige virtuaalmaailmas ja see nõuab töö 

organiseerimisel eelkõige paindlikkust ja kokkuhoidlikkust (Lähteenmäki, Saarinen, 

Fischlmayr, 2007,1). Nn virtuaalmeeskonnad ei pruugi reaalselt kohtuda aastas rohkem kui 

korra, kuid tööd tuleb juhtida ja organiseerida kogu aeg. Jagamine algab koolisisesest 

jagamisest – virtuaalgümnaasiumi ei pea ilmtingimata juhtima direktor, selleks võib olla 

kas õppealajuhataja, infojuht või hoopis mõni aineõpetaja. 

1.5.Piire ületav jagatud juhtimine võrgustikupõhises virtuaalkoolis 

OECD 2009. a raport „Koolijuhtimise täiustamine“, viitab ühele põhivaldkonnale, milleks 

on „koostöö teiste koolidega: see uus juhtimismõõde tuleb tunnistada otseselt koolijuhtide 

rolliks. Sellest võib olla kasu koolisüsteemile tervikuna, mitte üksnes üksikute koolide 

õpilastele. Koolijuhtidel on vaja arendada oskusi oma kooli piire ületavate teemadega 

tegelemiseks (OECD, 2009, 12). 

17

Piire ületav juhtimine kätkeb endast mitte ainult kooli juhtimist, vaid ka mõne teise, 

kooliga seotud institutsiooni juhtimist. Siia sobib OECD näide Soomest: „Soome linn, 

mida OECD juhtumiuuringu rühm külastas, oli käivitanud pilootprogrammi, milles viis 

koolidirektorit toimivad ühtlasi regioonide juhtidena, nii et üks kolmandik nende ajast 

kulub regiooni juhtimisele ja kaks kolmandikku oma kooli juhtimisele. Selle reformi 

eesmärk oli parandada linna koolide hariduse kvaliteeti, pannes direktorid vastutama nii 

oma kooli kui ka oma regiooni eest, ning tagada ühisjuhtimine ja supervisioon ning samuti 

hindamise ja hariduse planeerimise areng. 

Soome pilootprojekti eesmärk oli seada vastavusse kool ja linnavalitsus ning mõelda 

süsteemselt, keskendudes põhieesmärgile, milleks on ühtse koolitusvisiooni ja ühtse 

koolisüsteemi edendamine. Reformil oli mitmeid positiivseid tulemusi, kuid üks põhilisi 

järeldusi on see, et võimaldamaks koolijuhil võtta endale laiaulatuslikumat rolli süsteemis, 

peab kooli tasandi juhtimine olema jagatud, direktorile peavad alluma asetäitjad ja 

juhtimismeeskonnad, kes võivad üle võtta osa direktori kohustusi, samal ajal kui too täidab 

suuremat rolli“ (OECD, 2009, 77). 

Koolijuht peab olema pädev nii majanduslikult, halduslikult kui ka hariduslikult. Tema 

vastutab kõigi kolme valdkonna eest. Olulisim ja ka väljapaistvaim, mille alusel 

organisatsiooni edukust hinnatakse on hariduse juhtimine. Eesti koolide direktorid 

keskenduvad peamiselt administratiivsetele tegevustele, pühendades sellele ca 70% oma 

ajast, õppetöö juhtimisele aga umbes viiendiku oma ajast. Tõenäoliselt on selline tulemus 

seotud asjaoluga, et enamikus meie koolidest on õppetöö ja sellega seotud sisulised 

küsimused õppealajuhatajate õlgadel ning direktorid keskenduvad eelkõige väljundite 

kontrollimisele (õpitulemused) ja koolivälisele aruandlusele (TALIS, 2009, 73). 

Käesoleva töö kontekstis on oluline, et koolijuhid teeksid omavahel koostööd ja jagaksid 

juhtimist nii kooli sees kui väljaspool kooli piire. See tähendab, et direktorid aitaksid kaasa 

kooli igapäevase õppetöö juhtimises ning kaasaksid oma alluvaid virtuaalgümnaasiumi 

väljaarendamisse ning juhtimisse. Lisaks sellele on vaja kaasata omavalitsuse esindajad, 

sest koolid asuvad erinevates omavalitsustes ja kuuluvad linna- või vallavalitsuse 

haldusalasse. 

18

Käesoleva töö oluliseks koolijuhtimise aspektiks on koostöö kooliväliste partneritega. 

„Koolid ja koolijuhid tugevdavad koostööd, loovad koostöövõrgustikke, jagavad omavahel 

ressursse või tegutsevad ühiselt. Koolijuhid osalevad üha laialdasemalt väljaspool oma 

kooli toimuvates tegevustes, liiguvad ümbruskonnas ja toovad välja kooli seoseid 

ümbritseva keskkonnaga“ (OECD, 2009, 73). 

Joonis 7. Jagatud juhtimise mudel (Allikas: Effective leadership for improving schools: 

http://resourcebank.sitc.co.uk/Resources/iP-Leadership/Site/EL-30.html) 

Virtuaalgümnaasiumi puhul on oluline juhtimise jagamine, mis võib mängida olulist rolli 

kooli tõhususe suurendamises ja koolikorralduse täiustamises (OECD, 2009, 109). Lisaks 

ülaltoodule aitab nii piire ületav kui asutusesisene jagatud juhtimine kujundada 

koostöövõrgustiku ühiseid arusaamu ja hoiakuid. 

Käesoleva peatüki kokkuvõtteks võib väita, et koolide võrgustikupõhise 

virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri loomiseks on mõistlik lähtuda 

võrgustikstruktuuriga virtuaalsele organisatsioonile sobiva jagatud juhtimise põhimõtetest: 

• mitu autonoomset organisatsiooni teevad koostööd ühise eesmärgi nimel; 

19

• juhtkonna ülesandeks jääb tagada info liikumine, tegevuste monitooring ning 

seaduslikkus; 

• töötaja võib kuuluda mitmesse meeskonda ning tal võib olla mitu ülemust; 

• juhtimist võib jagada nii organisatsioonisiseselt kui ka väljaspool organisatsiooni; 

• jagatud juhtimuse puhul delegeeritakse olulised ülesanded koostöövõrgustikele. 

20

2. VIRTUAALKOOLI MUDELID 

Antud peatükis tutvustatakse virtuaalkooli ajalugu ning analüüsitakse mudeleid, et saada 

ülevaade virtuaalkoolist ning selle erinevatest toimimismehhanismidest. 

Mis on virtuaalkool Virtuaalset kooli võib määratleda kui kooli, mille kõik tavapärased 

komponendid (koolimaja, klassid, õppevahendid, dokumentatsioon) ei pruugi füüsiliselt 

eksisteerida ja on asendatud töödega veebis. Sellest hoolimata sisaldab virtuaalne kool 

toimivat kooli organisatsiooni ja täidab kooli kui haridusinstitutsiooni funktsioone. 

Virtuaalse kooli kõrval räägitakse/kirjutatakse tihtilugu virtuaalõppest (see tähendab 

virtuaalsele koolile iseloomuliku õppevormi ja -meetodite rakendamist – seda võib 

harrastada ka tavakoolis või väljaspool kooli, mitteformaalses õppes). Virtuaalõppe 

sünonüümidena kasutatakse mõnikord ka selliseid termineid nagu võrguõpe, kaugkoolitus, 

avatud õpe, Interneti-põhine (või ka veebipõhine) õpe, e-õpe (Laanpere, 2000). 

Käesolevas töös lähtutakse virtuaalkoolist kui võrgustiku-tüüpi organisatsioonist, millesse 

kuuluvad mitu erineva omavalitsuse kooli ja kus ühiskursuste puhul kasutatakse 

õppemeetodina e-õpet. 

2.1. Virtuaalkooli ajalugu 

Paljud tänapäeva virtuaalsed koolid on kaugõppekoolide järeltulijad. Õpilastelt oodati, et 

nad uuriksid oma õppematerjale iseseisvalt ja kohtusid õpetajaga teadmiste kontrolliks. 

Virtuaalkoole oli algselt kaht tüüpi. Oli selliseid koole, kus kogu õppetöö toimus 

virtuaalselt ning puudus füüsiline kontakt, st et kool kui ehitis täiesti puudus. (Russell, 

2004, 3). Sellistest koolidest on välja kujunenud suur osa USAs asuvaid virtuaalkoole. 

Teist tüüpi koolid olid sellised, kus nõuti ka näost-näkku kohtumisi (Russell, 2004, 3). 

Selliseid koole võib leida Soomest. 

Virtuaalkoolide areng on alguse saanud USAst 1996. aastal, kui internet oli saavutanud 

suure populaarsuse. 1997. aastal asutati Florida Online High School, mis pakkus online 

kursusi kohalikele õpilastele (Greenway, Vanourek, 2006). 

21

Florida Online High School on akrediteeritud samadel alustel tavaliste keskkoolidega 

Florida osariigis, koolil on 50 põhikohaga õpetajat ja ligi 4000 registreeritud õpilast 

(Laanpere, 2000). 

2010. aastaks on Florida Online High Schoolist kujunenud Florida Virtual School (FVS), 

kus õpib 213 926 õpilast ning õpetajaid on 1100 (Florida Virtual School). Õpilaste arvu 

kasvu on võimalik jälgida jooniselt 8. Samas võtab valdav enamus FVS õpilasi sellest 

koolist vaid 1-2 kursust, ülejäänud õppekava läbitakse siiski kodulähedases keskkoolis. 

Joonis 8. Florida Virtual School – õpilaste arvu kasv viimasel kümnendil (Allikas: Florida 

Virtual School) 

1990. aastate lõpus avati üle maailma erinevaid virtuaalkoole. Soomes tegutseb alates 

1997. aastast erakoolina Otava Rahvaõpistu juures NettiLukio ja pakub ligi 50-le 

täiskasvanud õppijale (vanus peab olema vähemalt 18 a.) täismahus keskkoolikursust 

interneti vahendusel (Laanpere, 2000). 

Teine soomlaste virtuaalkooli-projekt, Tyrnävän Virtuaalilukio sai alguse Põhja-Soomes 

asuva Tyrnävä valla elanike murest – kohalik keskkool suleti õpilaste vähesuse tõttu. 

Koostöös Oulu Lütseumiga ja Oulu Ülikooli teaduritega käivitati 1997. a. uurimis- ja 

arendusprojekt, mille eesmärgiks oli säilitada kolme naabervalla noortele võimalused 

keskhariduse omandamiseks kodukohas. Formaalselt oli 31 Tyrnävä õppurit maineka Oulu 

Lütseumi hingekirjas, kuid õpivad suurema osa ajast kas kodus arvuti taga või Tyrnävä 

22

keskkooli ruumidesse loodud moodsas kaugkoolituskeskuses. Lisaks Internetitöövahenditele 

kasutati õppetöös ka video- ja telefonikonverentsi. Osaliselt oli Tyrnävä 

virtuaalsel koolil eeskujuks Turu ülikooli eestvedamisel juba 1993. aastal alanud 

Saaristomere väikesaarte laste koolitamine videokonverentsi vahendusel (Laanpere,2000). 

2011. aastal on Tyrnävan Virtuaalilukio muutunud osaks eLukiost, mis on keskharidust 

pakkuvate Oulu ringkonna koolide konsortsium. 

Ka Austraalias kasvas virtuaalkool välja kaugõppekoolidest, sest sealsed pikad vahemaad 

raskendasid õpilaste koolijõudmist. 1999. a töötati välja Queenslandi osariigi haridusplaan 

- Queensland State Education – 2010: Virtual Schooling Service Pilot, mis võimaldab 

virtuaalkooli õpilastele, kes elavad ääremaadel kui ka nendele, kes elavad linnades 

(Kapitzke, Pendergast, 2004). 

1990. aastate lõpus, kui virtuaalkool alguse sai, olid esimesed koolid teerajajateks. Edasi 

toimus äärmiselt kiire areng - 2005/06. õppeaastal õppis USAs virtuaalselt üle 700 000 

õpilase. Suurem osa neist olid gümnasistid (Davis, Charania, McGrath, 2010, 2). 

2011. aastaks on virtuaalkoole või virtuaalkursusi pakkuvaid koole üle maailma. Lisaks 

USAle on virtuaalkoolid enam arenenud Kanadas, Soomes, Uus-Meremaal. Uus- 

Meremaal on asutatud Distance Education Association of New Zealand 

(http://www.deanz.org.nz/home/ ), mis ühendab õpilasi ja nende vanemaid. 

Aafrikas töötab African Virtual School (http://www.africanvirtualschool.com/ ), mis pakub 

lisaõpet matemaatika ja inglise keele eksamiks. Kool asub Sierra Leones, kuid õppima 

võivad asuda kõikide Aafrika riikide õpilased. 

Eestis võib virtuaalkooli alguseks nimetada mõningaid virtuaalõppe-projekte: 

• Simulatsioonimängud (Simuvere, Gaia, Tyybel, KomPress, Legaalia jt., vt. 

http://www.math.ut.ee/simud). Tartu Ülikooli Aktiivõppekeskus on Anne Villemsi 

eestvedamisel suutnud alates 1993. aastast korraldada vähemalt ühe Interneti 

vahendusel toimuva simulatsioonimängu aastas. Need mängud põhinevad riikliku 

õppekava eesmärkidel, mis tavakoolis kipuvad pahatihti tagaplaanile jääma: 

ainetevaheliste seoste tugevdamine, probleemilahendus- ja arutlusoskuste ning 

23

loovuse arendamine jms. Internetti kasutatakse neis õpiprojektides eelkõige 

suhtlemisvahendina (Laanpere, 2000). 

• Virtuaalne õpikeskkond Miksike (http://www.miksike.ee) on kujunenud omaette 

fenomeniks Eesti haridusmaastikul, pakkudes koolidele erinevaid „virtuaalseid 

haridusteenuseid" Interneti vahendusel: temaatilised elektroonilised töölehed, 

interaktiivsed harjutustikud, viktoriinid, joonistuskonkursid, Õpilasvabrik (kus 

õpilased ise elektroonilisi õppematerjale valmistavad), Jutuvabrik (õpilased 

kirjutavad lõpuni kirjaniku poolt alustatud lühijutu) jm. Miksikese meeskond on 

koostöös Haridusministeeriumiga viinud läbi lähteuuringu nn. „virtuaalse 

abiõpetaja" teenuse rakendamise võimalikkusest ja vajalikkusest väikestes 

maakoolides, seni on ministeerium projekti jätkamise suhtes kõhkleval seisukohal. 

Miksikeste väitel aitaks virtuaalse abiõpetaja teenuste kasutamine kaitsta sulgemise 

eest pisemaid koole, kus kohapeal ei jätku kõigi ainete jaoks pädevaid õpetajaid 

(idee sarnaneb eelpool kirjeldatud Tyrnävä eksperimendiga) (Laanpere, 2000). 

• Tartu Ülikooli juures tegutsev Täppisteaduste Kool (http://www.ttkool.ut.ee) on 

viimastel aastatel hakanud üha enam rakendama Interneti võimalusi andekate 

õpilaste täiendaval koolitamisel reaalainete vallas. 

Tänaseks on maailmas väga palju ja erinevaid virtuaalseid ja/või e-õpet pakkuvaid koole. 

Eestis on kasutusel neli e-õppe keskkonda, kaht neist: WebCT-d ja Moodle’it kasutatakse 

ka üle maailma. VIKO ja IVA on Eestis välja töötatud e-õppe keskkonnad. 

Peaaegu virtuaalse gümnaasiumina töötab – Audentese e-gümnaasium, kus tegemist on 

tava- ja veebipõhise õppe kombineerimisega, mis tähendab, et teatud osa tööd toimub 

Audentese Erakoolis (loengud, seminarid, konsultatsioonid). Viimase osakaal on väike, 

kuna selle läbiviimisel arvestatakse, et enamus õpilasi ei saa füüsiliselt koolis kohal käia 

(Audentese Erakool). 

Lisaks sellele viiakse koolides katseliselt läbi e-õppe kursusi. Näiteks Harmi Põhikooli III 

kooliastmes katsetatakse e-õpet individuaalõppekaval õppiva õpilasega (Harmi Põhikool). 

24

2.2. Virtuaalkooli mudelid 

Mudel on tunnetatava objekti analoog, mis asendab objekti tunnetusprotsessis. Mudel on 

ka eeskuju, mille järgi midagi tehakse. 

Selles peatükis tutvustatakse ja analüüsitakse virtuaalkooli mudeleid alljärgnevatest 

aspektidest. Seisukohad on valitud VEV-projektis ilmnenud vajadustest lähtudes. 

1. Milline on virtuaalkooli juhtimisstruktuur 

2. Kuidas kaetakse virtuaalkooli kulud 

3. Kuidas on virtuaalgümnaasium logistiliselt korraldatud 

4. Milline ja kuidas on korraldatud virtuaalgümnaasiumi tehniline tugi 

5. Kuidas toimub õpilaste nõustamine 

6. Milliseid e-vahendeid kasutatakse 

7. Milliseid infosüsteeme kasutatakse 

16. jaanuaril 2009. aastal Tartus toimunud arutelul „Virtuaalkool – selle 

toimimismehhanism ja seos koolivõrgu, koolide finantseerimise ning seadusandlusega“ 

pakuti välja Eestis võimalikke virtuaalkooli mudeleid. 

VIRTUAALKOOL MUDEL 1 

Ametlik koolitusloaga kool (põhikool, gümnaasium) kinnitatud õppekavaga, mida juhivad 

koolijuht ja õppealajuhataja ning kus töötavad kõigi ainete õpetajad. Kooli võivad 

registreeruda kõik soovijad. Õppetöö ning testide, kontrolltööde ja eksamite läbiviimine 

toimub veebikeskkonnas ja kõik õppematerjalid on veebis. Kool annab välja ametliku 

lõputunnistuse (Maadvere, 2009). 

VIRTUAALKOOL MUDEL 2 

Ametlik koolitusloa ja kinnitatud õppekavaga haridusasutus, kes lisaks tavapärasele 

õppetööle oma kooli õpilaste/üliõpilastega, pakub kõigile soovijatele mingis mahus 

veebipõhiseid kursuseid koos õppematerjalide, hindamise ja sertifitseeritud eksami- või 

tasemetööga kõigile soovijatele (Maadvere, 2009). 

25

VIRTUAALKOOLI MUDEL 3 

Õppekavapõhiselt süstematiseeritud õppematerjalide, keskkondade ja õppematerjalide 

loomise tööriistade pakett, mida võivad kasutada kõik soovijad ning mille 

ajakohastamisele ja täiendamisele saavad paindlikult kaasa aidata erinevad spetsialistid s.h. 

aineõpetajate kogukonnad. Selle mudeliga ei kaasne võimalust saada ametlikke tunnistusi 

kursuste läbimise või eksamite sooritamise kohta, küll aga on olemas võimalus 

enesekontrolliks (Maadvere, 2009). 

Kui eelnevad kolm mudelit on hüpoteetilised, siis järgnevaid mudeleid on võimalik 

analüüsida eespool toodud aspektidest. 

Esimene virtuaalkool Florida Virtual School asutati 1997. aastal Florida osariigi 

haridusameti poolt ja on finantseeritav riiklikult, mistõttu Floridast pärit õppuritele on 

FVS-is õppimine tasuta. 

Florida Virtual Schooli juhib kooli 7liikmeline nõukogu, mille nimetab ametisse kuberner. 

Kooli tegevjuhtkond on 11liikmeline, kuhu kuuluvad koolijuht, õppejuht, strateegiline 

juht, arendusjuht, personalijuht, projektijuht, finantsjuht, rahvusvaheliste teenuste juht, 

infojuht, kommunikatsiooni- ja turundusjuht, Florida-teenuste juht (Florida Virtual 

School). 

Koolil on küll oma maja, kuid selles on vaid kontor ning õpetajate ja tugipersonali 

kabinetid - õppetöö toimub arvuti vahendusel üle interneti. Õppematerjalidele ja 

„virtuaalsetele klassiruumidele" pääseb ligi vaid parooliga (Laanpere, 2000). Kool kasutab 

õppimise edastamiseks Moodle keskkonda. 

Lisaks sellele kasutatakse mobiiltelefonide tuge – iPhone’i, iPadi, i’Touchi ning 

androidtelefone. Pidevalt on kasutuses videod ja podcast’id õppeloengutega. 

Füüsikaõpetuse näitlikustamiseks on välja töötatud iLab, et õpilased saaksid interneti 

kaudu katseid teha (Student..., 2011). 

Tehnilist tuge pakub õpilastele eraldi veebileht, kuhu on paigutatud korduma kippuvate 

küsimuste rubriik ja seda iga valdkonna kohta. Valdkonnad jagunevad: internetibrauserid, 

kursused, kursustele registreerimine ja IT tugi (Florida Virtual School). 

26

Meie põhjanaabrite NettiLukio tegutseb alates 1997. aastast erakoolina Otava 

Rahvaõpistu juures ja pakub hetkel ligi 50-le täiskasvanud õppijale (vanus peab olema 

vähemalt 18 a.) täismahus keskkoolikursust interneti vahendusel. Peamiselt toimub 

õppetöö iseseisvalt õpikuid ja interneti-õppematerjale lugedes ning iganädalasi 

koduülesandeid lahendades. Suurem osa ülesannetest tuleb sooritada essee või 

miniuurimuse vormis ning saata e-postiga õpetajale, kes samuti e-posti teel oma 

kommentaarid ja hinde tagasi saadab. Teste/kontrolltöid tehakse üksnes matemaatikas, 

füüsikas ja keemias. Kaks korda aastas kogunevad virtuaalõppurid Otava Rahvaõpistusse 

kohtuma õpetajate ja kaasõppuritega ning sooritama kontrolltöid. Ka lõpueksamite 

sooritamiseks peab tulema kohale (Laanpere, 2000). 

Õpitarkvarana kasutatakse Moodleít. 

Õpinõustamist ei toimu, kuna on tegemist on täiskasvanud õppijatega. Eraldi juhti 

Nettilukiol ei ole, on vaid eestvedaja ja õpilaste juhendaja. 

Ontario Virtual High School on virtuaalne erakool, mis pakub e-kursusi täies 

keskkoolimahus või siis lisakursustena. Koolis võivad õppida ka täiskasvanud. Õppemaks 

oleneb sellest, kui paljudest kursustest osa võetakse. 

Kooli juhib direktor, kellele alluvad 4liikmeline administratsioon, kolm õppekava 

koordinaatorit ning kolm arendusjuhti, kellest kaks pakuvad ka õpilastele tehnilist tuge. 

Õppetöö toimub eelkõige interneti kaudu, kooli kodulehel on esitatud, millist tark- ja 

riistvara õpilasel vaja läheb, et siseneda virtuaalsesse klassiruumi (Ontario Virtual High 

School). 

Eestis töötav Audentese e-gümnaasium on siiani meie haridusmaastikul haruldane 

nähtus. E-gümnaasium on Audentese Erakooli struktuuriüksus. E-gümnaasiumi igapäevast 

tegevust korraldab juhataja, õpilastega tegeleb e-klassijuhataja, tehnilise platvormi tuge 

pakub e-administraator. Kõik ülejäänud tugitegevused (haldus, finants, IT, personal jms) 

kaetakse kooli tsentraalsete funktsioonide poolt. 

E-gümnaasiumi kulud kaetakse sarnaselt teiste erakoolidega riiklikest pearahadest, 

õppemaksudest ja kooli omavahenditest. 

27

E-gümnaasium füüsiliselt asub Audentese Erakooliga ühes majas ja kasutab samu 

ressursse. Õppetöö ja infovahetus toimub e-gümnaasiumi jaoks loodud veebikeskkonnas. 

Kord kuus nädalavahetusel toimub koolimajas auditoorne töö. 

E-gümnaasiumi tehnilist tuge pakub e-administraator veebipõhise õpikeskkonna osas ja 

kooli IT juht muu tehnilise toe osas. 

Õpilaste nõustamine toimub peamiselt e-klassijuhataja poolt, vajadusel toetab e- 

gümnaasiumi juhataja ja e-administraator. Lisaks on õpilastel võimalus pöörduda 

koolipsühholoogi poole. 

E-gümnaasiumi e-õppekeskkonnas Moodle asuvad e-õppe materjalid, mille abil õpilased 

iseseisvalt õpivad. Õppetöö toimub vastavalt RÕKile (Riiklik õppekava). E-keskkonnas on 

olemas kõikide gümnaasiumi kursuste materjalid. Auditoorse töö osas kasutatakse samu 

õppevahendeid, mis tavakoolis. 

Õpilaste edasijõudmine sõltub suuresti õpilase motivatsioonist ja töökusest ning on väga 

erinev. Lõpueksamite hinnete puhul on samuti variatsioon suur – on nii medaliga 

lõpetajaid kui napilt eksami sooritajaid. Üldkokkuvõttes võib e-gümnaasiumi lugeda 

keskmike hulka (Audentese Erakool). 

Nagu eelnevast selgub, siis väljatoodud virtuaalkooli mudelites on kõikides peale Florida 

Virtual Schooli üks juht, kas siis eestvedaja või direktor. See võib olla tingitud sellest, et 

mida suurem kool, seda laiapõhjalisem ja jaotatum on kooli juhtkond. 

Virtuaalkooli hüpoteetilistest mudelitest (virtuaalkool 1, virtuaalkool 2, virtuaalkool 3) ei 

selgu, kas on tegemist era- või riigikooliga. Käesolevas töös vaadeldud mudelites ei võta 

õpetamise eest tasu ainult Soomes asuv NettiLukio. FVSs on õppimine tasuline väljaspool 

Florida osariiki ning Audentese Erakoolis kaetakse õpetamise kulud osaliselt õppemaksust, 

osaliselt riigi poolt antavatest pearahadest. Skaala lõpus on Ontario Virtual High School, 

kus õppimine on täies mahus tasuline. 

Kui kooli juhtimisstruktuurides ja kulude katmises oli mõningaid sarnasusi, siis 

logistiliselt erinevad Ameerika mandri ja Euroopa koolid teineteisest palju. FLVSil ja 

Ontario VHSil puudub koolimaja, otsekontakte (sh näost-näkku kontakte) ei ole. Koolidel 

28

on vaid administratsiooni jaoks büroo ja õpetajatele kabinetid. NettiLukio puhul on olemas 

Otava Rahvaõpistu ruumid, kus kohtutakse õpilastega kaks korda aastas. Audentese e- 

Gümnaasium kasutab Audentese Erakooli ruume ja seal on ka otsekontakte õpilase-õpetaja 

vahel rohkem. 

Õpilaste nõustamine toimub kõikides koolides veebipõhiselt, nagu ka tehnilise toe 

andmine. 

E-vahendid ja infosüsteemid on kooliti väga erinevad. Kõige rohkem on erinevaid 

võimalusi Florida Virtual Schoolil, kus kasutatakse oma serveritarkvara ning igapäevaseid 

mobiilside ja audio-visuaalseid vahendeid. NettiLukiol on oma serveritarkvara ning 

õppetöö käib samuti interneti kaudu. Ontario Virtual High School on väljatöötanud oma 

veebikeskkonna, kus kursused toimuvad. 

Kõige arenenum kool tehnika vallas on Florida Virtual School, mis kasutab õpetamise 

juures ära tänapäevaseid audio-visuaalseid tehnikavahendeid. Kõikide koolide sarnasus on 

see, et need koolid ei saaks tegutseda, kui ei oleks internetti. 

Miks on Florida Virtual School nii edukas, et õpilaste arv on viimase kümnendi jooksul 

kasvanud jõudsasti Tõenäoliselt sellepärast, et nad käivad ajaga kaasas ning kasutavad 

uusi tehnikavahendeid. Nende juhtimine on laiapõhjaline ning seetõttu ka läbimõeldum. 

Lisaks eeltoodule on nad saanud rahalisi vahendeid osariigilt ning oskuslikult valinud 

sihtrühma – täies õppemahus ei võta kursusi enamus õpilastest. Õpilased valivad enamasti 

paar-kolm kursust pakutavast. 

NettiLukio menukus seisneb selles, et annab õpetust täiskasvanud õpilastele, kes ei pea 

keskhariduse saamiseks uuesti koolipinki istuma. 

29

Tabel 2.1. Virtuaalkoolide mudelid 

Aspektid 

Koolid 

FVS 

NettiLukio 

OVHS 

Audentes 

1. 1 2. 2 3. 3 4. 4 5. 5 6. 6 7. 7 

Nõukogu + 

tegevjuhtkond 

Eestvedaja+ 

õpilaste 

juhendaja 

Direktor + 

administratsioon 

Juhataja 

Tasuta Veebis Infojuht Veebis iPhone, 

iPad, 

i’Touch, 

iLab 

Tasuta 

Kool+ 

veeb 

Eestvedaja 

Ei 

toimu 

Internet 

Moodle 

Moodle 

Tasuline Veebis Arendusjuht Veebis Internet Eraldi 

tarkvara 

Tasuta/ 

Tasuline 

Kool+ 

veeb 

e-administraator Veebis Intranet Moodle 

Virtuaalkoolid on küll oma struktuurilt, olemuselt, tehnilistelt vahenditelt erinevad, kuid 

eesmärk on kõigil üks – anda haridust. Seetõttu on mõttekas võtta eeskuju nendelt, kellel 

on pikaajaline kogemus sellelaadse õpetuse jagamisel. 

Eelnevad kaks peatükki andsid ülevaate, kuidas üle maailma virtuaalkoolid töötavad. 

Õppetöö toimub konkreetse virtuaalkooli jaoks välja töötatud veebikeskkonnas. Kooli 

struktuurid on enamasti mitmetasandilised. Samas ei ole virtuaalkoolid muutunud 

massiliseks nähtuseks, pigem täidavad nad koolivõrgus suhteliselt kitsast ja spetsiifilist 

nišši. Virtuaalkoolide seas omakorda on suhteliselt vähe võrgustikupõhiseid tavakoolide 

konsortsiume. Sõltumata tüübist on virtuaalkoolis üldjuhul olemas suhteliselt heal tasemel 

info- ja haridustehnoloogiline tugiteenistus. 

1 

2 

3 

4 

5 

6 

7 

Juhtimisstruktuur 

Kulud 

Logistika 

Tehniline tugi 

Õpilaste nõustamine 

E-vahendid 

Infosüsteemid 

30

2.3.Näiteid võrgustikepõhiste konsortsiumite juhtimismudelitest 

Eestis asub mitu võrgustikku, millega on siinsed koolid seotud. Näiteks UNESCO Baltic 

Sea projekt, kus tegeletakse Läänemere keskkonnakaitsega; Tervise Arengu Instituudi 

poolt ellu viidud Tervist Edendavate Koolide võrgustik. Neid võrgustikke juhitakse 

väljaspool koole. 

Eelpool kirjeldatud võrgustikud on nn näost-näkku kui ka virtuaalvõrgustiku esindajad. 

Virtuaalvõrgustikke esindab Eestis mitu e-õpet pakkuvat asutust. 

Üheks e-õppe võrgustiku näiteks on e-Kutsekooli konsortsium. Eesti e-Kutsekool on 

rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste konsortsium, mille eesmärk on elukestva õppe 

ja regionaalarengu põhimõtetest lähtudes liikmesõppeasutuste e-õppe alase koostöö 

algatamine ja soodustamine ning e-õppe arendamine (e-Kutsekool). 

Konsortsium loodi 16. veebruaril 2005 heade kavatsuste protokolli allkirjastamisega. 

Konsortsiumi liikmeteks on 6 rakenduskõrgkooli, 31 kutseõppeasutust, Haridus- ja 

Teadusministeeriumi ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA). Eesti e-Kutsekool 

tegutseb Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse koosseisus eraldiseisva programmina ja teeb 

koostööd Eesti e-Ülikooli, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Riikliku Eksami- ja 

Kvalifikatsioonikeskuse, Tiigrihüppe Sihtasutuse jt (e-Kutsekool). 

Eesti e-Kutsekooli rahastatakse liikmemaksudest, Haridus- ja Teadusministeeriumi 

toetusest ning Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetme 1.1 projektitoetusest (e-Kutsekool). 

E-Kutsekooli juhivad üldkogu ja nõukogu. Üldkogu koosneb Haridus- ja Teadusministeeriumi, 

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse ja liikmesõppeasutuste volitatud 

esindajatest. Üldkogu pädevuses on: 

o e-Kutsekooli tegevusstrateegiate ja arengusuundade kinnitamine; 

o töökorra kinnitamine ja muutmine; 

o eelarve ja tegevuskava kinnitamine; 

o eelarve ja tegevuskava täitmise ülevaate kinnitamine; 

o liikmeks astumise tasu, liikmemaksu määrade ja tasumise tähtaegade 

kinnitamine; 

31

o nõukogu liikmete ja nõukogu esimehe valimine ja tagasikutsumine; 

o e-Kutsekooli konsortsiumi tegevuse lõpetamine (Eesti e-Kutsekooli 

töökord, 2005, 3-4). 

Nõukogu on üheksaliikmeline (sh Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja ja Eesti 

Infotehnoloogia Sihtasutuse esindaja). Nõukogu liikmed valib üldkogu kaheks aastaks. 

Nõukogu pädevuses on: 

o e-Kutsekooli tegevusstrateegiate koostamine; 

o liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine; 

o liikmetele soodustuste määramine; 

o eelarve sihipärase kasutamise kontrollimine; 

o eelarve, tegevuskava ja nende täitmise ülevaate esitamine üldkogule; 

o e-Kutsekooli jooksvat tegevust puudutavate otsuste vastuvõtmine; 

o liikmemaksude tasumise viivise määramine (Eesti e-Kutsekooli töökord, 

2005, 4). 

Joonis 9. E-Kutsekooli juhtimisstruktuur 

Seega e-Kutsekoolis on juhtimine jagatud erinevate osapoolte vahel ning puudub üks ja 

kindel juht. 

Üheks vanemaks virtuaalgümnaasiumi konsortsiumiks on Virtual High School Hudsonis, 

USAs Massachusettsi osariigis, kus alustati virtuaalkooliga 1996/97. õppeaastal. Õpilastele 

pakuti e-õppe võimalust järgneval õppeaastal (Kozma, Zucker, Espinoza, 1998, 2). 

32

Joonis 10. Hudson Virtual High School konsortsiumi juhtimisstruktuur 

Konsortsiumisse, mida rahastati Technology Innovation Challenge Grant auhinnaga USA 

haridusministeeriumi poolt, kuulusid Hudsoni riiklikud koolid. Igast koolist valiti 

vähemalt üks õpetaja, kes õpetas üht oma kooli korralist ainet. Lisaks sellele tagas kool 

koordinaatori, kes tegeles administratiivsete küsimustega ja tegeles õpilaste kursustele 

registreerimisega. (Kozma, Zucker, Espinoza, 1998, 2). 

Nüüdseks asub Massachusettsi osariigis Virtual High School (VHS) Global Consortium. 

See on ülemaailmne koolide konsortsium, mis pakub e-õpet. Sinna kuulub 770 kooli, 

millest 51 kooli on väljaspool USAd. Iga kool maksab liikmemaksu, mis sisaldab 

aastamaksu ning koordinaatorite ja õpetajate väljaõpet. Konsortsiumi juhib direktorite 

nõukogu, mis koosneb 11 liikmest ning VHS administratsioon (VHS Management Team), 

kuhu kuuluvad konsortsiumi president; tehniline juht; turundusjuht; õppekava juht, kes 

vastutab õppekava elluviimise eest ning õppekava direktor, kes tegeleb õppekava 

arendusega ja vastutab kogu õppetöö eest; süsteemijuht; õppekava arendaja; tehnoloogia 

arendaja ja juht (Virtual High School). 

33

Joonis 11. Virtual High School Global Consortiumi juhtimisstruktuur 

VEV-projekt võttis oma tegevust kavandades eeskujuks rahvusvahelise Uue Meedia 

magistriõppe võrgustiku EMIM (European Master Interactive Media). 2007. a loodud 

konsortsiumi kuulub hetkel 4 ülikooli üle Euroopa. Iga ülikool tegeleb oma õpilaste 

registreerimise, administreerimise ja haldamisega. Võrdselt lisatakse iga partnerülikooli 

poolt ühisõppekavasse virtuaalkursusi, mille hulgast kõigi koolide üliõpilased saavad 

tasuta kaks kursust valida. Juhtimine toimub pariteetsetel alustel – kõik partnerid esitavad 

võrdsel arvul kursusi ning seetõttu puudub lisaarveldamine. Ainepunktid väljastatakse 

üliõpilasele kursuse läbiviinud ülikooli poolt kohalike reeglite kohaselt. Üliõpilase enda 

kohustus on kasutada oma koduülikooli Varasemate Õpingute ja Töökogemuse 

Arvestamise (VÕTA) süsteemi mujalt saadud ainepunktide ülekandmiseks. 

Üks Soomes tegutsevaid võrgustikupõhiseid virtuaalkoole on eLukio. ELukio on 

võrgustikupõhine organisatsioon, mis koosneb 22 koolitusluba omavast vallast ja nende 

õpilastest. Lisaks nendele kuulub võrgustikku Oulu Lütseumiga koostööd tegevad koolid 

Tyrnäväl ja Ylikiimingis (eLukio, 2011). 

34

Kooli eesotsas on juhatus, mis koosneb võrgustikus osalevate asutuste esindajatest. 

Juhatus valib üheks õppeaastaks enda seast esimehe, aseesimehe. Juhatuse ülesandeks on 

heaks kiita uued liikmed, koordinaatori otsused, liikmemaksu suuruse, majandusaruanded 

ja töösuunad; töötada välja juhendid (eLukio, 2011). 

Joonis 12. eLukio juhtimisstruktuur 

Juhatusele allub planeerimisrühm. See rühm, kuhu kuuluvad juhatuse poolt valitud 

direktorid, valmistab ette eelnõud juhtrühmale. Koordinaator on juhatuse sekretär, lisaks 

selle koordineerib õppetööd, ainepedagoogikat ja võrgustikutööd. Seega on koordinaator 

kooli igapäevatöö eestvedaja. 

Võttes aluseks konsortsiumite juhtimisstruktuurid, siis enamasti on tegemist hierarhilise 

juhtimisega, kus madalamal tasandil on juhtimine jagatud. 

Käesoleva töö eesmärgist lähtudes on oluline tähelepanek, et kõiki konsortsiume juhib kas 

nõukogu, juhatus või üldkogu. Olenevalt konsortsiumist on eelneval organil vahelüli enne 

õpetajaid ja õpilasi (nt administratsioon, nõukogu, koordinaatorid). Olulisem vahendaja 

ongi ehk koordinaator, kes organiseerib virtuaalgümnaasiumi tööd. 

35

3. KOOLIDE VÕRGUSTIKUL PÕHINEV VIRTUAALGÜMNAASIUM 

Peatüki eesmärk on eelnevat kokku võttes luua hüpoteetiline võrgustikupõhise 

virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuur. 

Virtuaalkooli projekt VEV (väikekoolide e-õppe võrgustik) loodi, et säilitada väikestes 

maagümnaasiumites keskhariduse andmine. Üheks võimaluseks on teha koostööd e-õppe 

alal virtuaalgümnaasiumina. VEV-projekti koolide konsortsiumi kuuluvad Kolga 

Keskkool, Juuru Gümnaasium, Turba Gümnaasium ja Kanepi Gümnaasium. Koolid 

osalesid Tiigrihüppe SA poolt korraldatud konkursil „Innovaatiline kool 2010“ ning 

sihtasutuse toel sisutati kolmes koolis e-õppe klassid ning töötati välja e-kursused. 

VEV-projekt annab koolide võimaluse ühiselt rakendada uut riiklikku õppekava ning 

koostööd tehes jätkata keskhariduse andmist. Virtuaalgümnaasiumi kaudu on õpilastel 

avaramad võimalused hea hariduse omandamiseks ja jätkamiseks. 

Virtuaalkoole on viimase kümnendi jooksul üle maailma tekkinud väga palju. Võimalusi 

hariduse omandamiseks on seetõttu ka erinevaid. Väljapaistvaid tulemusi on saavutatud 

Florida Virtual School’is, sest selles koolis õppimine annab võimaluse kasutada 

tänapäevaseid interaktiivseid õppevahendeid. 

Saavutusrikas on ka eLukio Soomes, mille edukuse näitajaks on eraldatud kohtades 

elavatele õpilastele hariduse andmine kodukohast lahkumata. Siit on üle võtta võimalik ka 

näide VEV-koolidele – õppida ja õpetada saab üht asja erinevast kohast. 

VEV-konsortsiumi juhtimine peab olema jagatud, sest kui koolid on võrdsed ei saa olla üht 

võrdsemat, kes teisi juhiks. Juhtimist tuleb jagada kõikidel tasanditel – nii konsortsiumi 

nõukogus kui töörühmade tasanditel. Siit tuleneb ka võimalus, et konsortsiumi nõukogus 

osalev omavalitsuse esindaja juhib mingis VEV-projekti valdkonnas kooli. 

36

Joonis 13. VEV-konsortsiumi juhtimisstruktuur 

VEV-konsortsiumi juhtimisstruktuur, nagu jooniselt 13 nähtub, on 

funktsionaalstruktuurile omane ja vähesel määral ka maatriksi-kujuline, et juhtimist 

jagada. 

• Konsortsiumil on nõukogu, kuhu kuuluvad partnerkoolide direktorid ja kohaliku 

omavalitsuse esindajad. Nõukogu saab üldjuhul kokku kord aastas, et kinnitada 

järgmise aasta tegevuskava ja eelmise aasta aruanne. 

• Konsortsiumil on kolmeliikmeline juhatus, mis tegeleb operatiivjuhtimisega. 

• Haridustehnoloog võiks olla üks terve konsortsiumi peale. 

• Akadeemiline töörühm: vastutab e-kursuste õppekavade integreerimise, 

„ainepunktide" ülekandmise, e-kursuste kvaliteedikindlustuse eest. 

37

• Õppekorralduse töörühm: vastutab kursustele registreerumise korralduse, 

õppetegevuse monitooringu ja tugiteenuste eest (töö mahajääjatega). 

• Tehniline töörühm: vastutab IT infrastruktuuri ja infosüsteemide toimimise, 

turvalisuse, privaatsuse ja e-kursustele juurdepääsu tagamise eest igas partnerkoolis 

(üldjuhul kuulub sellesse töörühma iga kooli infojuht). 

38

4. VEV-KONSORTSIUM JA VIRTUAALGÜMNAASIUM 

Magistritöö empiirilises osas tutvustatakse Tiigrihüppe SA projekti „Innovaatiline kool 

2010“ ning selle tulemusi, esitatakse VEV-koolide hetkeseis ning VEV-konsortsiumi 

intervjuudest tuleneva virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuurimudel. 

Tulemuste tähtsus seisneb uue võrgustikupõhise virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri 

väljatöötamises ja vajadusel ka mõne teise võrgustiku poolt kasutamises. 

4.1.Uurimuse kirjeldus ja meetodite valik 

Käesoleva magistritöö puhul on tegemist tegevusuuringuga. Tegevusuuringu (action 

research) näol on tegemist uuringuga, mille abil püütakse lahendada erinevaid praktilisi 

probleeme, mõista sügavamalt praktikat ja seda parandada (Laherand, 2008, 133). 

Tähelepanu on konkreetse praktilise lahenduse väljatöötamisel ning uuringu meetodina 

iseloomustab tegevusuuringut seotus konkreetse situatsiooniga (Koshy, 2005, 8). 

Käesoleva magistritöö raames sobis metoodikaks just tegevusuuring, sest seda 

rakendatakse konkreetsete lahenduste väljatöötamiseks praktilises situatsioonis ning töö 

koostaja oli ise uurimisprotsessis osaleja ja samal ajal protsesside planeerimise eest 

vastutaja. 

Käesoleva töö eesmärgist lähtuvalt on tegevusuuringu ülesanneteks: 

• kirjeldada ja analüüsida Eesti esimest võrgustikupõhise virtuaalkooli projekti VEV 

toimimist ja juhtimist, 

• viia läbi rühmaintervjuu (videokonverentsina) VEV-koolide juhtkondade ja/või e- 

õppe kursusi läbiviinud õpetajate seas ja struktureeritud intervjuu VEV-koolide 

juhtidega, et välja selgitada koolide tulevikuväljavaated ja võimalused VEVkonsortsiumis. 

Tegevusuuringu areng kätkeb endas enamasti analüüsi, reflektsiooni ja hindamist, peamise 

eesmärgina taotletakse selle protsessi käigus muutust praktikas (Gray, 2004, 377). 

Tegevusuuringu läbiviimiseks on erinevaid mudeleid. Käesoleva uuringu läbiviimisel 

lähtutakse D. E. Gray (2004) mudelist, mis eristab nelja etappi (Joonis 14): 

39

1. Planeerimine; 

2. Tegutsemine; 

3. Vaatlemine; 

4. Reflekteerimine: uuringu/ projekti hindamine tervikuna. 

Joonis 14. Tegevusuuringu protsess. (K. Kusnets, 2007, D. E. Gray põhjal) 

Kokkuvõtvalt võib esile tuua, et tegevusuuringu tugevused uurimismeetodina on 

järgmised: 

• uurija võimalus osaleda kogu uurimisprotsessis; 

• uuringu läbiviimine konkreetses situatsioonis; 

• pidev evalvatsioon ja täiendamine vastavalt uuringu arengule (Gray, 2004, 374). 

40

Joonis 15. Tegevusuuringu protsess. 

Käesoleva töö I etapp e. planeerimine toimus 2010. aasta talvel, kui vastu oli võetud 

gümnaasiumi riikliku õppekava, mis nõuab koolidelt gümnaasiumis õpilastele kolme 

õppesuuna pakkumist. Väikestel maakoolidel, kus on vaid üks paralleelklass, oleks seda 

nõudmist võrdlemisi raske täita eelkõige kohustuslike valikainete nõude tõttu. Eelnevast 

tulenevalt moodustati neljast maakoolist väikekoolide e-õppe võrgustik (VEV). 

II etapp e. tegutsemine toimus mai – detsember 2010. a, mil osaleti Tiigrihüppe SA 

konkursil „Innovaatiline kool 2010“, sisustati e-õppe klassid, kavandati ning viidi läbi e- 

õppe kursused. 

III etapp e. vaatlemine toimus jaanuar-veebruar 2011. a, mil koguti andmeid 

pilootprojektis osalenutelt ning analüüsiti teiste virtuaalkoolide toimimismudeleid ja 

juhtimisstruktuure. 

IV etapp e. reflekteerimine toimus märts-mai 2011.a, kui kogutud andmete analüüsi 

tulemusena valmis koolide võrgustikupõhise virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri 

uuendatud ja valideeritud mudel. 

41

Antud magistritöö lõppeb VEV-pilootprojektile hinnangu andmise ja struktuurimudeli 

väljatöötamisega, moodustades esimese osa mitmetsüklilisest tegevusuuringust. VEVkonsortsiumi 

laienemine, uue töökorralduse ja juhtimisstruktuuri testimine teise 

pilootprojekti käigus jäävad tegevusuuringu järgmisse etappi. 

4.2. Valimi kirjeldus 

Käesoleva töö valimi moodustavad VEV-projektis osalenud 4 kooli, nende koolide 

juhtkonnad ja e-kursuseid läbi viinud õpetajad. Tegemist on mittetõenäosusliku 

valimitüübi (Nonprobability sampling) hulka kuuluva sattumusliku valimiga (accidental 

sample). Sattumuslikuks nimetatakse sellist valimit, mis on uurijale antud situatsioonis ette 

sattunud ning sobivas suuruses, kuid sõltu uurija subjektiivsetest eelistustest. Selliseid 

valimeid kasutatakse enamasti pilootuuringutes (Powell, 1997, 68). 

Lisaks VEV-koolide juhtkondadele osalevad rühmaintervjuudes konsortsiumiga liituda 

soovivate koolide esindajad. 

Valim moodustus kolmes etapis: 

I etapp – 4 väikekooli ühinevad, et viia läbi pilootprojekt VEV. 

II etapp – koolidesisene valik – juhtkond ning õpetajad, kes vabatahtlikult sattusid 

valimisse, kuna olid huvitatud e-õppe kursuste läbiviimisest. 

III etapp – projekti lõppedes liituvad e-õppest huvitatud koolide juhid ning õpetajad. 

Empiiriliste andmete kogumiseks kasutati struktureeritud küsimustikku ning 

poolstruktureeritud fookusrühmaintervjuud. Laherand viitab Pattonile, kes sõnastab 

fookusrühmaintervjuu järgmiselt: „/--/ fookusrühmaintervjuu selline intervjuu, mis viiakse 

läbi väikese rühma inimestega konkreetsel teemal. /--/ Rühma liikmed parandavad ja 

tasakaalustavad üksteist ning seetõttu heidetakse valed või äärmuslikud vaated kõrvale. 

Samuti saab kiiresti hinnata, mil määral on tegemist ühiste, jagatud seisukohtadega“ 

(Laherand, 2008, 220). 

Fookusrühmaintervjuud viidi läbi 

veebitarkvara, mis salvestas intervjuu nii sõnas kui pildis. 

videokonverentsi vormis, kasutades Flash-Meeting 

42

Struktureeritud intervjuus osalesid Kolga Keskkooli direktor, Kanepi Gümnaasiumi 

direktor, Juuru Gümnaasiumi õppealajuhataja, Turba Gümnaasiumi huvijuht ja Nissi 

vallavanem. 

I rühmaintervjuul osales Kolga Keskkooli direktor, Turba Gümnaasiumi huvijuht, Kanepi 

Gümnaasiumi direktor ja infojuht, Juuru Gümnaasiumi direktor ja infojuht, Kose 

Gümnaasiumi direktor ja arvutiõpetaja ning Tartu Descartesí Lütseumi 

gümnaasiumiastme juht. 

II rühmaintervjuul osales Kolga Keskkooli õppealajuhataja, Turba Gümnaasiumi huvijuht, 

Kanepi Gümnaasiumi direktor, Kose Gümnaasiumi arvutiõpetaja ning Tartu Descartesí 

Lütseumi gümnaasiumiastme juht. 

Empiirilised andmed koguti ja analüüsiti ajavahemikul märts – mai 2011. 

Esimeses faasis (10.-20. märts 2011) koostati struktureeritud intervjuu küsimustik. Antud 

intervjuu puhul on kasutatud avatud küsimusi. Siinkohal oli tegemist uurimusliku 

intervjuuga, mille eesmärgiks on süstemaatiline infohankimine (Laherand, 2008, 177). 

Teises faasis (23. märts 2011) saadeti laiali struktureeritud intervjuu küsimustik koolide 

juhtide meiliaadressidel. „Tänapäeval võib küsitlust teha ka elektrooniliselt võrkude 

vahendusel“ (Hirsijärvi jt, 2007, 185). 

Kolmandas faasis (28. märts-5. aprill 2011) valmistati ette fookusrühmaintervjuud, mis 

toimus 6. aprillil 2011. Intervjuu aluseks oli käesolevas magistritöös väljatöötatud VEV- 

konsortsiumi juhtimisstruktuuri mudel, millele andsid intervjueeritavad oma hinnangu. 

Neljandas faasis (6. aprill 2011) viidi läbi I fookusrühmaintervjuu. 

Viiendas faasis (7. aprill-11. aprill 2011) analüüsiti I fookusrühmaintervjuu tulemusi ja 

nende alusel valmistati ette II fookusrühmaintervjuu. 

Kuuendas faasis (12. aprill 2011) viidi läbi II fookusrühmaintervjuu. 

43

Seitsmendas faasis (15. aprill – 5. mai 2011) analüüsiti intervjuudega saadud andmeid ja 

tehti järeldusi ning koostati ettepanekuid. 

4.3.Tiigrihüppe projekt – „Innovaatiline kool 2010“ 

Käesolevas peatükis keskendutakse Tiigrihüppe SA poolt korraldatud konkursile 

„Innovaatiline kool 2010“, milles osalesid VEV-projektis osalevad koolid. E-kursuste 

ettevalmistamist ja läbiviimist sisaldanud pilootprojekt oli tegevusuuringu teiseks etapiks. 

Joonis 16. Tegevusuuringu protsessi II etapp 

Et tagada kvaliteetset e-õppe keskkonda, osalesid VEV-koolid Tiigrihüppe SA poolt 

korraldatud IKT õppetöös rakendamise arendusprojektide konkursil „Innovaatiline kool 

2010“. 

Sellel konkursil olid eelistatud arendusprojektid, mida iseloomustab: 

• kompaktsus, st tegu on konkreetse arendusprojektiga, mille käigus valmib uus 

terviklik IKT-alane teenus/lahendus/süsteem vms; 

• innovaatilisus; 

• uue õppekava läbivate teemade „tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemise 

toetamine koolis (Innovaatiline kool 2010, 2010). 

44

VEV-koolid esitasid järgmise taotluse: 

VEV kavatseb 2010. aasta jooksul viia läbi pilootprojekti, millega luuakse kõigis viies 

koolis suutlikkus (infrastruktuur + pädevused) teostada e-õppekursusi, mille puhul ühes 

koolis toimuva ainetunniga saaks videokonverentsi, webinari, podcastide ja veebipõhise e- 

õppekeskkonna vahendusel liituda ülejäänud nelja kooli õpilased. 

Pilootprojekti eesmärgiks on: 

1) konsortsiumi moodustamine, standardse sisseseadega e-klassiruumi varustamine igas 

partnerkoolis 

2) igast VEV-partnerkoolist kolme e-õppest huvitatud aineõpetaja ja infojuhi koolitamine 

e-kursuste õpidisaini ja läbiviimise metoodika osas 

3) igas VEV-partnerkoolis 2 valikkursuse õpidisaini ja seonduvate e-õppematerjalide 

loomine ja õpetamine 

4) läbiva teema „Tehnoloogia ja Innovatsioon" rakendamine arendusuuringu meetodil 

põhinevate koostööprojektide vormis, millesse on kaasatud VEV erinevate partnerkoolide 

õpilased ja õpetajad, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtete esindajad, AS Datel ning Tallinna 

Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse teadurid. 

5) uusmeedia rakendamisel põhineva võrgustiku-virtuaalgümnaasiumi mudeli 

teostatavusuuringu läbiviimine. 

Konkursile laekus 229 taotlust. Kokku taotleti ligikaudu 22,1 miljonit krooni ja 

garanteeriti omapanust enam kui 5,1 miljoni krooni ulatuses. 

Tagasi lükati puudulike taotlusdokumentide või kolme viimase aasta jooksul Tiigrihüppe 

SA-ga sõlmitud lepingute rikkumiste tõttu 59 taotlust. Hindamisele läks 170 taotlust, 

milles taotleti kokku ligikaudu 15,5 miljonit krooni. Projekti kogueelarve on 1,9 miljonit 

krooni. Seega konkurents projektide rahastamisele oli ääretult pingeline (Innovaatiline 

kool 2010, 2011). 

Kokku rahastati 18 projektitaotlust. Tiigrihüppe SA eraldas toetuse täies mahus Kolga 

Keskkoolile, osaliselt Turba ja Kanepi Gümnaasiumile. Toetuseta jäid Juuru Gümnaasium 

ja Rakvere Eragümnaasium, mistõttu viimane loobus seetõttu projektis osalemast. 

45

Raha taotleti erinevate innovaatiliste ideede elluviimiseks. Enim oli esindatud e-õppe 

valdkond. Rohkem kui üks taotlus puudutas ka GPS-süsteemide ning tahvelarvutite 

kasutuselevõttu õppetöös. 

Lisaks VEV-koolidele esitasid ühise avalduse Mikitamäe Kool, Saue Gümnaasium, Rannu 

Keskkool, Tartu Mart Reiniku Gümnaasium, kelle projekt oli suunatud LTT ainete 

õpetamiseks. „Andmekogujad ja erinevad sensorid, mis töötavad ühendatult arvutiga, 

spetsiaalne tarkvara. Vernieri andmekogujad ja sensorid loovad võimaluse teha õpilastel 

loodusteaduslikke uurimustöid, kasutades selleks kaasaaegseid ja innovaatilisi 

mõõteseadmeid. Uurimustöö/projekt aitab õpilasel näha ja leida seoseid erinevate 

loodusainete (füüsika, bioloogia, keemia, matemaatika, geograafia, infotehnoloogia, 

inimeseõpetus) vahel (Innovaatiline kool 2010, 2011).“ 

E-õpet või virtuaalkooli teemasid puudutasid ka järgmiste koolide projektid. 

Tallinna Lilleküla Gümnaasium sai toetuse projektile „Meediaõpetuse e-õpik“, mis on 

innovaatiline meediaõpetuse e-kursus ja seda toetav e-õpik, mis katab kursuse teoreetilised 

ja praktilised käsitlused ja sisaldab: 

• ajakohaseid tekstimaterjale, mis sisaldavad multimeediaelemente; 

• materjale, mille vorm on interaktiivne videoloeng või ekraanisalvestus (eeskätt 

praktiliste juhenditena, mis abistavad tarkvaraliste vahendite kasutusoskuse 

omandamisel); 

• praktilisi harjutusmaterjale ning -ülesandeid, mis kõik on vormistatavad arvuti abil 

ja esitatavad internetikeskkonna kaudu (Innovaatiline kool 2010, 2011). 

Tallinna Reaalkooli projekti tulemusena viiakse andekatele õpilastele regulaarselt 

(vähemalt korra kuus) läbi videotunde kõrgkoolide õppejõudude osavõtul, enne 

olümpiaade korraldatakse lisaõpet olümpiaadidel osalejatele. 

Projekt võimaldab oma ala professionaalidel anda lisateadmisi paljudele Eesti 

üldhariduskoolide õpilastele. Tunnid salvestatakse ning need on kättesaadavad Tallinna 

Reaalkooli kodulehe vahendusel kõigile huvilistele, mis omakorda annab võimaluse 

kõikidele Eesti erinevates piirkondades elavatele õpilastele laiendada oma teadmisi 

(Innovaatiline kool 2010, 2011). 

46

Joonis 17. E-õppeklassi skeem 

Tiigrihüppe SA abil sisustati kolmes toetust saanud VEV-koolis e-õppe klass ning 4 kooli 

õpetajad osalesid koolitusel e-kursuste õpidisaini ja läbiviimise metoodika osas. 

Pilootprojekti VEV analüüsiti ning anti tagasisidet 21. veebruaril 2011. a Tiigrihüppe SA 

aastakonverentsil „Innovaatiline kool“. Esinesid Kolga Keskkooli ja Kanepi 

Gümnaasiumi projektijuhid. Jõuti järeldusele, et projekt ei läinud nii käima, nagu 

planeeriti. 

Positiivse poole pealt toodi välja e-õppeklasside sisustamine ning õpetajate e-õppealane 

koolitus. 

Negatiivset: 

• konsortsiumilepingu allakirjutamiseni ei jõutud; 

• VEV-õpikeskkonnas tekkisid õpilaste registreerimisel tehnilised probleemid; 

• õpilastel, eriti 10.-11. klassis puudub harjumus iseseisvalt tööd teha; 

• reaalajas õppetöö korraldamine videokonverentsi vahendusel on keeruline; 

• audio-video õppematerjalid (s.h. loengud, esitlused) tuleks jagada taskuhäälingu 

vormis (podcast); 

• õpilastel on vaja portfoolio-põhist personaalset õpikeskkonda veebis; 

• info ei liikunud koolide vahel, sest kõigis koolides polnud konkreetset vastutajat. 

Pilootprojekti VEV analüüsis tulid välja eelkõige juhtimise kitsaskohad: puudus eelnevalt 

47

kokku lepitud juhtimisstruktuur, puudusid juhtidevahelised kokkulepped, sest need ei 

olnud kindlaks määratud, mõnes koolis puudus projekti eest vastutaja. 

Kuna projekti tutvustati Tiigrihüppe SA aastakonverentsil, siis hakkasid VEV-projekti 

vastu huvi tundma Tartu Descartes’i Lütseum ning Kose Gümnaasium. Need koolid 

soovivad VEV-konsortsiumiga liituda, et juurutada oma koolis e-õpet. 

Projekti tulemuste analüüs on käesoleva töö seisukohalt oluline seetõttu, et tõi välja 

probleemid juhtimises, mida tuleb virtuaalgümnaasiumi juhtimisstruktuuri loomises tähele 

panna. 

4.4.Kolga Keskkooli tegevus VEV-projekti raames 

Kolga Keskkooli tegevust VEV-projekti raames analüüsis kohapealne reflektsioonirühm, 

kuhu kuulusid kooli direktor, õppealajuhataja, projektijuht, e-õppe õpetajad. 

Kolga Keskkooli e-õppe klass sisustati 2010. a sügisel. Klassis on TV ning valge ekraan, 

sellepärast, et oleks võimalik õpilastele ühelt ekraanilt õpitavat näidata ning teiselt 

ekraanilt jälgida teiste koolide õpilasi, kes osalevad tunnis videokonverentsi vahendusel. 

Samal põhjusel on õpetaja laual kaks ekraani. Õpetaja kannab reväärimikrofoni, et teda 

oleks paremini kuulda video vahendusel osalevatel õpilastel. Klassis on kaks 

veebikaamerat, millest üks on suunatud klassi ning teine õpetaja poole. 

48

Joonis 18. Kolga Keskkooli e-õppeklass. (Foto: Jaak Laanpere) 

E-õppe koolitusel osales Kolga Keskkoolist kolm õpetajat, kellest kaks pakkusid välja 

VEV-koolide õpilastele e-õppe kursused. 

Liia Varend viis läbi kursuse „Tasakaalustatud toitumine“, mille eesmärk oli: „Kursusel 

tasakaalustatud toitumine uuritakse, milline peaks olema igapäevane menüü, et see 

rahuldaks vajadused ja oleks samal ajal tervislik. Selgitame, millistest ainetest koosneb 

toit. Mis tähtsus on toidus valkudel, rasvadel, süsivesikutel, mineraalainetel ja 

vitamiinidel. Igaüks saab analüüsida, kas tema ühe päeva toit vastab tasakaalustatud 

toitumise põhimõtetele. Juttu tuleb e-ainetest toidus, aga ka geneetiliselt muundatud 

toidust, ainult taimse toidu puudustest, targast kaalulangetamisest ja mõnedest 

levinumatest probleemidest, mida põhjustab liialdamine mõnede ainetega (kolesterool ja 

sool)“ (Varend, 2010). Õpilane koostas loetu ja õpitu põhjal e-portfoolio, mida õpetaja 

hindas. 

Liia Varendi kursus oli üles ehitatud õpetaja pakutud ja internetist leitavate materjalidele. 

Audiovisuaalseid vahendeid kasutati minimaalselt. Kursusele registreeris end 5 õpilast. 

49

Helen Mikiver koostas e-õppe kursuse „Eestimaa keskaeg läbi Balthasar Russowi silmade“ 

Liivimaa kroonika põhjal. Kursuse didaktiline ülesehitus nägi ette, et õpilased loevad 

raamatu läbi ning vastavad veebikeskkonnas küsimustele. Õpetaja eesmärgiks oli suunata 

õpilasi nägema seoseid mineviku ja tänapäeva vahel ja arutlema foorumis näiteks sellistel 

teemadel: kas inimene oma põhiolemuselt on sajandite jooksul muutunud Lisaks 

kavatses õpetaja tutvustada internetis leiduvaid allikaid ja suunata õpilasi uurima Liivi 

sõjaga seotud paiku oma kodukohas. Samuti plaaniti arendada õpilaste loovust ning 

audiovisuaalsete vahenditega töötamise kogemust, kuna õpilased pidid ette valmistama 

videoklipi või koomiksi kroonikaga seotud teemade kohta (Mikiver, 2010). 

Võrreldes Liia Varendi kursusega oli Helen Mikiveri ettevalmistatu mitmekesisem ja 

audiovisuaalsete vahendite rikkam, kuid seda kursust ei valinud ükski õpilane. Kumbki 

õpetaja ei näinud ette otsekontakttunde, mis oleks võimaldanud e-õppe klassi laialdasemat 

kasutust. 

Seega õpilastel oli võimalik valida 8 e-kursuse vahel. Eelnevalt lepiti kokku, et 

pilootkursustel osalevad õpilased valivad koolid ise. Kolga Keskkoolist anti võimalus 

valida kõikidel gümnaasiumiõpilastel. Algselt andsid info kursuste kohta edasi 

klassijuhatajad, siis selgitas seda direktor, kuid mingil põhjusel saadi ülesandest erinevalt 

aru ning kõik õpilased ei osalenud e-õppe kursustel. Kolga Keskkooli 33 õpilasest võttis e- 

õppe kursustest osa 9 õpilast. 

Põhjus, miks kõik õpilased e-kursustest osa ei võtnud, võis seisneda selles, et info 

kursusele registreerimise kohta oli puudulik ning kaheti mõistetav – kes ei soovi, see ei 

pea osalema. Lisaks eelnimetatule puudus kursuste üle kontroll. See tähendab, et keegi 

koolist ei kontrollinud, kas õpilased on end kursustele registreerinud ning kas nad 

õppetööst osa võtavad. 

Kolga Keskkooli osalemist VEV-projektis võib pidada ebaõnnestunuks. Projekti positiivne 

külg on võrgustikutöö kogemuse saamine. 

50

Projektis osalenud õpetajate ja kooli juhtkonna ühise arutelu tulemusena sõnastati Kolga 

Keskkooli pilootprojekti ebaõnnestumise tegurid: 

• projektijuht ei olnud kooli personali hulgast, kohapeal ei osanud keegi õpetajaid 

tehniliste küsimuste osas aidata; 

• kursused ei valminud õigeaegselt; 

• kursuste ületoomine algsest õppekeskkonnast VEV-keskkonda venis; 

• vastutusalad polnud paigas (kes tegeleb õpilaste registreerimisega jms); 

• puudusid kindlad reeglid kursustest osavõtuks ja väljalangejatega tegelemiseks. 

Kolga Keskkooli puhul ilmnesid kõige väljapaistvamalt probleemid, mis tulenesid 

juhtimisstruktuuri ja üldiste kokkulepete puudumisest. 

Eeltoodu alusel võib väita, et organisatsiooni, mis ei asu ühes kindlas geograafilises 

punktis, heaks toimimiseks on vaja struktuuri, mis paneb paika reeglid ja ülesanded. 

Konsortsiumi seisukohalt ilmnes kooli koordinaatori rolli vajalikkus, kes vastutab 

virtuaalgümnaasiumi töötamise eest omas koolis ning vahendab kooli ja konsortsiumi 

vahel infot. 

4.5.Empiiriliste andmete kogumine 

Tegevusuuringu järgmine faas keskendus vaatlusele, mille käigus koguti erinevaid 

andmeid projektiga seotud inimestelt. 

Joonis 19. Tegevusuuringu vaatlusfaas: andmete kogumine. 

51

Empiirilised andmed koguti struktureeritud intervjuu (peatükk 4.5.1) ning 

fookusrühmaintervjuude põhjal. Siin esitatakse üldistatult nii struktureeritud kui ka 

fookusgrupiintervjuu tulemused, tehakse järeldused ning esitatakse ettepanekud uuringu 

tulemuste kasutamise kohta. 

4.5.1. VEV-koolide hetkeseis ja tulevikuväljavaated 

Selle peatüki eesmärk on anda ülevaade VEV-koolide hetkeseisust ning 

tulevikuvisioonidest, analüüsida gümnaasiumiosa püsimajäämise võimalusi ning 

konsortsiumi moodustamist VEV-koolide põhjal. 

VEV-pilootprojekti kuulusid 4 kooli üle Eesti: Kolga Keskkool, Kanepi Gümnaasiumi, 

Turba Gümnaasium ja Juuru Gümnaasium. Hetkel on Kolga Keskkooli gümnaasiumiosas 

32, Kolgas 58, Turbas 37, Juurus 32 õpilast. Praeguse üldhariduskoolide 

rahastamissüsteemi põhimõtteks on eraldada koolipidajatele ehk omavalitsustele 

riigieelarvest õpilaste arvust lähtuv toetus õpetajate palkadeks, täiendkoolituseks, õpikute 

soetamiseks ja investeeringuteks. Toetuse suurust korrigeeritakse erinevate 

koefitsientidega sõltuvalt õpilaste arvust ja omavalitsuse suurusest, õppevormist ja õpilaste 

erivajadustest. Samuti arvestatakse gümnaasiumiosa klasside keskmist, milleks on 60 

õpilast. 

Seega praeguse rahastamismudeli järgi tuleb kohalikul omavalitsusel lisakulutusi kanda 

kõigil peale Kanepi. See ei ole hetkel väga tõsiseks probleemiks, kuid õpilaste arvu 

vähenedes võivad omavalitsused hakata kahtlema gümnaasiumiosa mõttekuses. Näiteks 

vajas Kolga Keskkool 2010. aastal lisavahendeid 200 000 krooni ulatuses. 

Lisaks väikestele gümnaasiumiklassidele on probleemiks ka naabergümnaasiumid, mis 

tihtilugu on suuremad ja vahel ka parema õpikeskkonnaga; ning lähedalasuvad linnad, mis 

on põhikooli lõpetajate seas populaarsed. 

Uuendused õppekavas esitavad gümnaasiumile teistsuguseid tingimusi kui varem – nõutav 

on sisse seada kolm erinevat õppesuunda, misläbi toetatakse loodusja reaalkallaku osa 

gümnaasiumiastmes. See on lisaprobleem seetõttu, et enamasti puudub gümnaasiumites 

üks, vahel ka mitu pädevat õpetajat. On teada, et gümnaasiumites keemia-, füüsika- ja 

52

matemaatikaõpetajaid napib. Need koolid, kus on kvalifitseeritud reaal- ja loodusainete 

õpetajad olemas, on teiste ees eelisseisundis. Näiteks Kolga Keskkoolis puudub 

füüsikaõpetaja ning oleks vaja ka teist matemaatikaõpetajat, sest matemaatikaõpetaja 

tunnikoormus suureneb uue õppekava järgi. 

Kui omavalitsus aitab koolil õpilaste arvu vähenemisest tulenevaid eelarve puudujääke 

katta, siis kvalifitseeritud õpetajate osas on vajalik koostöö teiste koolidega. Koolid, ka 

VEV-projektis osalevad, teevad koostööd naaberkoolidega, et saada vajalik 

õpetajatekaader. Selleks õpetajad töötavad kahes või enamas koolis aineõpetajana. 

Struktureeritud intervjuu eesmärk oli saada ülevaade koolide hetkeseisust: 

gümnaasiumiõpilaste arv, omavalitsuse otsused-ootused, õpetajate kvalifikatsioon, et 

selgitada välja võimalused koolide püsimajäämiseks gümnaasiumina ning VEVkonsortsiumi 

loomise mõttekuses. 

Kolga Keskkooli direktor: Kolga Keskkooli gümnaasiumiosas õpib hetkel (märts 2011) 32 

õpilast. 

10. klassis 7, 11. klassis 14, 12. klassis 11. Gümnaasiumiosas õpetab 16 õpetajat, kellest 

põhikohaga Kolga Keskkoolis töötab nendest 5 õpetajat. Ülejäänud jagavad töökohta 

mõne teise kooli või asutusega. Kvalifikatsioonita õpetajaid on Kolga Keskkooli 

gümnaasiumiosa 16 õpetaja seas 3. 

Kolga Keskkooli põhiprobleemiks on õpilaste arvu vähenemine. Potentsiaalseid 

gümnasiste on alates 2012/2013. õppeaastast 5-7, 2014/2015. õ-a 8-9. Lisaks sellele on 

puudulik õpetajate kaader – ei ole kvalifitseeritud füüsika- ja teist matemaatikaõpetajat. 

Viimase kolme aasta lõpetajatest on mujale keskharidust omandama läinud 3 õpilast. 

2008. a oli õppimiskohaks Tallinna Pirita Majandusgümnaasium, 2009. a Loksa I 

Keskkool ning 2010. a Kuusalu Keskkool. 

Kolga Keskkool pakub 2011. aasta sügisest gümnaasiumiastujatele võimaluse õppida 

kolmes õppesuunas: sotsiaal-humanitaar, loodus-reaal ning pärimus ja loomemajandus. 

53

Kolga Keskkooli põhiprobleem on õpilaste arvu vähenemine, kuna Kuusalu vallavalitsuse 

ja volikogu poolt on kinnitus, et Kolgas jätkatakse keskhariduse andmist. 

Kanepi Gümnaasiumi direktor: Kanepi Gümnaasiumi gümnaasiumiosas õpib hetkel 58 

õpilast: X - 19, XI - 12, XII – 27. Kanepi Keskkoolis on olemas õppesuunad: loodus-reaal-, 

sotsiaal- ja majandus-reaalsuund; vabaained valikuteks, kolmeks aastaks kõik 

kvalifitseeritud õpetajad. Õpilaste arv Kanepi vallas väheneb ja see on kõige suurem 

probleem. 

Praegune volikogu otsus on, et jätkata gümnaasiumiga, kuni klassi saab komplekteerida 

(vähemalt 15 õpilast). Kui enam 15 õpilast ei tule, 10. klassi ei komplekteeru ja jäädakse 

9klassiliseks kooliks. 

Eelmisel aastal (2010.a) ei läinud mujale keskharidust omandama ühtegi õpilast, kaks 

aastat tagasi asus mujale õppima 2 ja kolm aastat tagasi 2 õpilast. 

Kahel järgneval aastal tuleb 10. klassi vähemalt 19 õpilast, siis lõpetab väiksem klass - 17 

õpilast ja tõenäoliselt tuleb 12 õpilast. 

Juuru Gümnaasiumi õppealajuhataja 8 : 

Gümnaasiumis on hetkel 10. kl. 11 õpilast, 11. kl. 9 õpilast ja 12. kl. 11 õpilast. 

Vastava hariduseta on valikaine puutööd õpetaja, majandusõppe õpetaja on läbinud palju 

koolitusi. 

Kuigi oleme väike maakool, eelmisel õppeaastal lõpetasid kaks õpilast kuldmedaliga, üks 

hõbemedaliga gümnaasiumi 16st õpilasest; riigieksamite tulemused võrreldes eelnevate 

aastatega eelmisel õppeaastal tunduvalt kõrgemad; kvalifitseeritud, õpilasi ja nende 

arengut toetavad õpetajad; enamus lõpetajatest asub õppima kõrgkoolidesse, saavad sisse 

tasuta kohtadele; kodulähedus – kool 15 km raadiuses; kõikidel õpilastel võimalus jätkata 

õpinguid kodukoolis, vähesed lahkuvad, neist enamus halva õppeedukuse tõttu; hea 

õpikeskkond õpilaste ja lastevanemate arvates; lastevanemate rahulolu kooliga; väike 

kool; vallas Atla küla uuselamurajooni ehitus algab 2011. a 

8 

Juuru Gümnaasiumi uus direktor asus tööle 2011. a IV veerandist. 2011. a algusest kuni märtsi 

lõpuni oli direktori kohusetäitjaks õppealajuhataja 

54

Õpilaste arv aastati väheneb, samas viimastel aastatel on vallas sündivus suurenenud; 

õpikeskkond vajab parendamist, maja, mööbel vananeb; IT ja muud õppevahendid 

vajavad uuendamist, täiendamist; gümnaasiumiosas õpilasi vähe; õpilaste vähene huvi 

õpitulemuste vastu 10., 11. kl., 12. kl. huvi suureneb; võtame gümnaasiumisse vastu kõik 

soovijad, valik väike, seetõttu õpitulemused madalad. Tugevusi ja nõrkusi on teisigi, tõin 

välja olulisemad. 

Gümnaasiumiosa võib lõpetada tegevuse õpilaste vähesuse tõttu. Põhjuseks uus õppekava. 

2007/2008. õa viis õpilast 24st: Rapla Ühisgümnaasiumisse, Pärnu Ühisgümnaasiumisse 

(elukoha vahetus), kaks õpilast Rapla ja üks Tallinna Vanalinna Täiskasvanute 

Gümnaasiumisse. 9 õpilast kutset õppima. 

2008/2009 õa neli õpilast 24st: Rapla Ühisgümnaasiumisse, Rapla Vesiroosi 

Gümnaasiumisse, Noarootsi Gümnaasiumisse ja Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumi. 9 

õpilast kutset õppima, üks tööle, üks kodune. 

2009/2010. õa 20st õpilasest kaks õpilast: üks Noarootsi Gümnaasiumisse, teine Rapla 

Täiskasvanute Gümnaasiumi. Viis õpilast kutset õppima. 

Järgnevate aastate prognoos: 

2011/2012. õa loodetavasti 15st 10 ringis 

2021/2013. õa (ei oska arvata) 23st üle poolte loodame 

2013/2014. õa (ei oska samuti ennustada) 17st samuti üle poolte 

Juuru Gümnaasium hakkab 2011. a sügisest õpetama järgmistes õppesuundades: 

humanitaar-sotsiaal, loodus-reaal ning turism. 

Turba Gümnaasiumi huvijuht: Viimastel aastatel on kohalike õpilaste huvi 

gümnaasiumiastmesse õppima asuda vähenenud. Põhikoolilõpetajatest tuleb kodukooli 

gümnaasiumi ½ õpilastest, ¼ läheb mujale gümnaasiumi ning ¼ kutset omandama. 

Gümnaasiumi minnakse enamasti Tallinna või Haapsallu. 

Õppesuunad on väljatöötamisel. 

55

Järgnevate aastate prognoos: 

2011/2012. õa loodetavasti 30st 8-9 

2021/2013. õa ei ole kindel, kas 10. klassi üldse avatakse 

Nissi vallavanem: Kuna Turba Gümnaasiumil ei ole kolme õppesuunda veel välja töötatud 

ning puudub kindel kava kohalike laste kodukooli jäämiseks, siis valla seisukoht puudub, 

mis tulevikus Turba Gümnaasiumi gümnaasiumiastmest saab. 

Tabel 2. VEV-koolide gümnaasiumiastme õpilaste arvud 

10. klass 11. klass 12. klass Kokku 

Kolga Keskkool 7 14 11 32 

Kanepi Gümnaasium 19 12 27 58 

Juuru Gümnaasium 11 9 11 31 

Turba Gümnaasium 10 13 14 37 

Tabel 3. VEV-koolide järgneva kolme õppeaasta prognoositavad gümnaasiumiastme 

õpilaste arvud 

2011/2012 2012/2013 2013/2014 Kokku 

Kolga Keskkool 13 7 6 26 

Kanepi Gümnaasium 19 19 12 50 

Juuru Gümnaasium 10 13 10 33 

Turba Gümnaasium 8 - - 8 

Loodava VEV-konsortsiumi eesmärk on gümnaasiumiõpilastele valikursuste pakkumine. 

Eelnevatest intervjuudest saab välja lugeda selle, et ükski omavalitsus ei plaani lähemas 

tulevikus oma haldusalas oleva kooli gümnaasiumiosa sulgeda. Kuna kõik koolid on välja 

töötanud või töötamas uuest riiklikust õppekavast tulenedes kolme õppesuunda, siis seni, 

kuni koolid püsivad, tuleb neis pakkuda parimaid võimalusi hariduse omandamiseks. 

56

Konsortsiumi moodustamine ja selle edukas töötamine on eeskuju, mida on võimalik 

edaspidi teistele koolidele näidata või neid konsortsiumisse kaasata. 

Kuna õpilaste arv kõikides koolides on languses siis ühe võimalusena ning mõne aasta 

pärast ei pruugi mõnes koolis gümnaasiumiklasse ei avada. Eelneva ettevalmistusega on 

võimalik e-õpet rakendada mittestatsionaarses õppes – seega on võimalik, et mõni kool 

avab statsionaarse õppe klassi asemel mittestatsionaarse. 

4.5.2. VEV-konsortsiumi juhtimisstruktuur 

Tegevusuuringu neljandas, refleksioonifaasis koostati kogutud andmete põhjal VEV 

konsortsiumi uus juhtimisstruktuur. 

Joonis 20. Tegevusuuringu refleksioonifaas: VEV juhtimisstruktuuri uuendamine. 

I fookusrühma intervjuul esitati koolide juhtidele antud töö 3. peatükis formuleeritud 

VEV-konsortsiumi juhtimisstruktuuri mudel ja sellest tulenevad rollid ja ülesanded. 

Joonisel 13. esitatud struktuuri peeti liiga keeruliseks ning ülepaisutatuks, mis nõuab 

liigseid ressursse. Toetudes pilootprojekti kogemusele, puudus struktuurist oluline roll – 

koordinaator, kes virtuaalgümnaasiumi haldaks ja selle eest vastutaks. Tehti ettepanek 

muuta struktuur lihtsamaks ning konsortsiumilepingusse kirjutada täpselt ülesanded sisse. 

57

Kokkuvõte I intervjuust: 

• VEV-konsortsiumi juhtimisstruktuur võiks olla lihtsam; 

• liiga palju inimesi hõivatud; 

• oluline roll on iga kooli VEV koordinaatoril, õpilaste tugiisikul; 

• konsortsiumi suurenedes, kogemuste lisandumisel võib struktuur ka laieneda. 

II fookusrühma intervjuuks töötati välja uus struktuur, mis lähtub I intervjuus tehtud 

ettepanekutest. 

Uues skeemis on oluline roll koolide koordinaatoritel. Tähelepanu tasub pöörata sellele, et 

konsortsiumi nõukogu koosneks koolide juhtidest ning omavalistuse esindajatest. Koolide 

koordinaatorid võivad olla nii direktorid, õppealajuhatajad või õpetajad. 

Konsortsiumi nõukogu 

• saab üldjuhul kokku kord aastas 

• töötab välja konsortsiumilepingu; 

• koostab virtuaalgümnaasiumi tegevusstrateegiad; 

• tegeleb liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamisega; 

• vaatab läbi ja kiidab heaks koordinaatorite ettepanekud; 

• kinnitab järgmise aasta tegevuskava ja eelmise aasta aruande. 

Koolide koordinaatorid 

• juhivad e-õppe suunda/valdkonda omas koolis; 

• saavad oma valdkonna raames erialast abi/teavet õppealajuhatajalt ja 

infojuhilt/arvutiõpetajalt; 

• vastutavad kursustele registreerumise korralduse, õppetegevuse monitooringu ja 

tugiteenuste eest (töö mahajääjatega); 

58

Joonis 21. VEV-konsortsiumi juhtimisstruktuur 

II intervjuu käigus tunnistati Joonisel 21 toodud VEV-konsortsiumi juhtimisstruktuur 

sobivaks. 

Lisaks eeltoodule andsid intervjueeritavad teada oma kooli VEV koordinaatorid. 

Koordinaatoriteks ordinaatoriteks on üks tippjuht, kolm keskastme juhti ning kaks õpetajat. Tähelepanek 

on see, et nendes koolides, kus on õpetajad virtuaalgümnaasiumi koordinaatoriteks, on 

juhid selle 2010/11. õ-a jooksul alles tööle asunud. 

Jagatud juhtimise põhimõtteid intervjuude tulemusel ei ole koolide e-õppe vedamisel eriti 

rakendatud. 

Võrgustikupõhise virtuaalgümnaasiumi struktuur on kombinatsioon maatriks ning 

võrgustikstruktuurist ja virtuaalsest organisatsioonist, kus olulisel kohal on usaldus ja 

turvalisus ning jagatud juhtimise põhimõtted. Maatriksstruktuuri iseloomustab see, et 

59

koolide koordinaatorid saavad juhiseid nii koolijuhtidelt kui ka konsortsiumi nõukogult. 

Võrgustikstruktuuri ja virtuaalse organisatsiooni tunnused on need, et koolid moodustavad 

paremaks õppetöö läbiviimiseks konsortsiumi, mille struktuur ei ole väga keeruline ja 

lõplikult väljakujunenud. Jagatud juhtimise põhimõte on see, et koordinaator (võib olla 

koolis tavaõpetaja) vastutab nad virtuaalgümnaasiumi toimimise eest omas koolis. 

4.5.3. Protsesside juhtimine VEV-konsortsiumis Kolga Keskkooli näitel 

Järgnevalt esitatakse e-õppe korralduse skeemid, mis on loodud BPMN (Business Process 

Modeling Notation) abil. BPMN on standard, mis pakub (äri)protsesside graafilist esitlust 

(Object Management Group). BPMNi elementide tähenduse võib leida Lisas nr 2. 

Alljärgnev analüüs toimub Kolga Keskkooli kontekstis ning kuna Kolga Keskkooli VEVkoordinaatoriks 

on õppealajuhataja, siis mõningal juhul rollid protsessis kattuvad ning 

mõned tegevused jäävad seetõttu ka täitmata. Rolle ei ole teadlikult ühendatud, sest teistes 

partnerkoolides ei ole koordinaatoriteks õppealajuhatajad. 

60

I faas: 

Joonis 22. E-kursuste disain 

Ülaltoodud jooniselt on näha, et e-õppe kursuste valmimisprotsessis on esikohal 

õppealajuhataja, kes valdab informatsiooni konkreetses koolis vajaminevate kursuste 

kohta. Lisaks sellele vaatab ta üle teiste koolide poolt esitatud vajadused. Kui vajadused on 

kaardistatud, peab ta läbirääkimisi õpetajatega, kes on huvitatud ja kelle aines vajavad 

partnerkoolid e-õppe kursusi. Kolga Keskkoolil on võimalik pakkuda kõiki valikkursusi, 

mis hõlmavad gümnaasiumi keemiat. 

Pärast valiku kokkulepet hakkavad õpetajad kursusi ette valmistama. Tehnilist tuge saavad 

nad infojuhilt ning muud abi õppealajuhatajalt. Kursuste valmides, annab õppealajuhataja 

vastava info üle oma kooli VEV koordinaatorile. Kui kooli koordinaator ning 

õppealajuhataja on üks ja sama isik, siis see etapp jääb ära. 

61

II faas: 

Joonis 23. e-kursuste käivitamine 

E-kursuste käivitamisprotsessis on oluline roll juba kooli koordinaatoril. Koordinaator, 

koostöös aineõpetajaga, avab VEV-keskkonnas vastuvõtu. Lisatakse oma kooli kursused 

üldisesse nimekirja ning edastatakse see õpilastele. Kui kõik kursuste tutvustused on VEVkeskkonnas 

üleval, algab registreerimine. Koordinaator jälgib, et kõik tema kooli õpilased 

registreeruksid vähemalt ühele kursusele. Vajadusel aitab õpilasi tehnilistes küsimustes 

infojuht. Kui registreerimistähtaeg on läbi, vaatab koordinaator nimekirjad üle ning 

vajadusel (Kolga Keskkoolis seda vajadust ei ole) edastab vastava info õppealajuhatajale. 

62

III faas: 

Joonis 24. E-kursuste kulg ja lõpetamine 

63

Kolmas faas hõlmab e-kursuse läbiviimist ning lõpetamist. Selles faasis on eelnevast 

olulisim õppealajuhataja ning koordinaatori koostöö. Kui eelnevaid rolle kannab üks ja 

sama isik, siis mõningaid protsessi etappe tuleb käsitleda erinevast vaatenurgast. 

Kursuste edenedes (nt kui kolmandik kursustest on läbitud), kontrollib koordinaator 

õpilaste edasijõudmist ning õppealajuhataja õppetöö kvaliteeti (saab kontrollida oma 

õpetajate poolt välja pakutud kursusi). Õppetöö kontroll – hinded, osalemine töös – toimub 

15 tunni läbimisel. Koostöös õppealajuhatajaga määrab koordinaator õppetöös 

mitteosalevale või negatiivsete hinnetega õpilasele tugiteenuse, et õigeaegselt kursus 

lõpetada. Oluline on, et kursused lõppevad õigeaegselt, siin on koordinaatoril oluline roll 

nii õpilaste kui õpetajate teavitamisel, kui õppetöö lõpp kipub venima. 

Hinnetepanek on probleemne seetõttu, et õpilased on erinevatest koolidest. Seetõttu on 

koordinaatori ülesanne oma kooli õpilaste hinded kätte saada ning edastada teistele 

koolidele nende õpilaste hinded. Kursuse lõppedes õppealajuhataja analüüsib selle 

õnnestumist ning esitab õpetajale oma tähelepanekud ja parandusvaldkonnad. 

Peatüki kokkuvõtteks: 

• konsortsiumi nõukogu tegeleb pigem strateegilise, mitte operatiivse juhtimisega; 

• olulisim juhiroll VEV-konsortsiumis on iga kooli koordinaatoril; 

• kooli koordinaator on vastutav oma koolis virtuaalgümnaasiumi tegevuse 

kavandamise, läbiviimise ja toestamise eest; 

• kooli juhtkondadele jääb seadusest tulenevalt kvaliteedi tagamise ja järelvalve 

kohustus; 

• tähelepanuta ei tohi jätta koolisisest koostööd ning vastutuse jagamist. 

64

KOKKUVÕTE 

Virtuaalkool ei ole viimase kümnendi jooksul enam mingi haruldus, vaid üks paljudest 

õppevormidest. Infotehnoloogia areng annab võimaluse mitmekesistada õppetööd 

erinevate audio-visuaalsete õppevahendite ja –materjalidega ja seda mitte ainult ühes 

kindlas õpperuumis, vaid üle kogu maailma. Virtuaalkool annab võimaluse õppida seal, 

kus see muidu osutab raskeks või lausa võimatuks. 

Antud magistritöös püstitati järgmised uurimisküsimused: 

• Millised on toimivad virtuaalkoolide mudelid senise maailmapraktika põhjal ja 

millise neist võiks aluseks võtta VEV-konsortsiumi arendamisel 

• Millised on olemasolevate virtuaalgümnaasiumite juhtimisstruktuurid 

• Milline juhtimisstruktuur sobib VEV-konsortsiumile 

Virtuaalkoolide tekkimise algusaastaks peetakse 1997. aastat, mil asutati esimesed koolid 

USAs ja Soomes. Neid kahte riiki võib nimetada virtuaalkoolide lipulaevadeks. Tänaseks 

on virtuaalkoole üle maailma, Eestiski tegutseb üks virtuaalkool – Audentese Erakooli 

juures e-gümnaasium. Kui jälgida erinevate riikide virtuaalkoolide õppevorme, siis USAs 

pakuvad koolid e-õpet täies mahus, füüsiliselt koolis käima ei pea. Soomes ja ka 

Audentese e-gümnaasiumis toimuvad aastas või kuus korra või paar kohtumised 

õpetajatega. 

Organisatsioonistruktuuri teooria põhjal selgus, kui vaadelda erinevate virtuaalkoolide 

juhtimisstruktuuri mudeleid, siis enamasti vastavad need kõrgemal juhtimistasandil 

funktsionaal-, tegevjuhtkonna tasemel pigem maatriksstruktuurile. Võrgustikupõhiste 

virtuaalkoolide konsortsiumeid juhivad üldkogud ja/või nõukogud. Oluline vahelüli 

kõrgema juhtkonna ning õpetajate-õpilaste vahel on koordinaator. 

Eelnevat arvesse võttes, siis hüpoteetiline juhtimisstruktuuri mudel, mis sobiks VEVkonsortsiumile 

on kõrgemal juhtimistasandil funktsionaal- ning e-õppe läbiviimise 

korraldamisel maatriksstruktuurile lähedane. 

65

Tegevusuuringu käigus analüüsiti pilootprojekti VEV, mis ebaõnnestus eelkõige seetõttu, 

et eelnevalt ei pandud paika juhtimisstruktuuri ja ei kirjeldatud rolle. Hoolimata 

pilootprojekti juhtimisalasest ebaõnnestumisest ning koolide õpilaste arvu 

vähenemistendentsist otsustati, et moodustatakse VEV-konsortsium, mis pakub ühinenud 

koolide õpilastele uuest riiklikust õppekava nõudmistest tulenevalt e-õppe vormis 

valikkursusi. 

Esialgse juhtimisstruktuuri mudelit lugesid asjaosalised liiga keeruliseks ning 

funktsionaalseks. VEV-konsortsiumile sobiv juhtimisstruktuur, mis valmis empiiriliste 

andmete töötlemise käigus sarnaneb võrgustikorganisatsiooni juhtimisstruktuurile, kuid 

kasutab ka maatriksstruktuuri elemente. Tasub eraldi välja tuua, et oluline roll 

konsortsiumipõhises virtuaalgümnaasiumis on iga kooli koordinaatoril, kelle ülesanneteks 

on juhtida virtuaalgümnaasiumi oma kooli raames ning jagada kooli ning konsortsiumi 

vahelist vajalikku informatsiooni. 

Lisaks juhtimisstruktuuri mudelile esitati magistritöös virtuaalgümnaasiumi kolme 

põhiprotsessi skeemid BPMN kujul, eristamaks vastutuse jagunemist erinevate rollide 

vahel e-kursuste loomise, käivitamise ja läbiviimise faasides. 

Tuginedes teoreetilistele seisukohtadele ja läbiviidud empiirilise uuringu tulemustele, võib 

väita, et koolide võrgustikul põhinevat virtuaalgümnaasiumi on võimalik juhtida võttes 

aluseks võrgustik- ning virtuaalse organisatsiooni ning jagatud juhtimise põhimõtted. 

66

ALLIKAD 

Alas, R. (2008). Juhtimise alused. (3., parand. tr.).Tallinn: Külim. 

Audentese Erakool. (2011). Õppetöö korraldus. [2011, jaanuar 2] 

http://www.audentes.ee/e-gumnaasium/oppetoo-3/oppetoo-korraldus-5/ 

Brooks, I. (2008). Organisatsioonikäitumine: Üksikisik, rühm ja organisatsioon. Tallinn: 

Tänapäev. 

Davis, N. Charania, A. McGrath, A. (2010). School Teacher Preparation and Professional 

Development for Virtual Schooling in the USA and New Zealand. [2010, detsember 2] 

http://www.deanz.org.nz/home/conferenceDocs/Davis_Charania_McGrath.pdf 

Drucker, P. F. (2003). Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks. Tallinn: Pegasus. 

Eesti e-Kutsekool. (2005). Eesti e-Kutsekooli töökord. [2011, märts 4] 

http://www.e-vet.ee/ve_data/File/dokumendid/eKutsekooli_tookord_kinnitatud.pdf 

Eestvedamine koolis. Eesti aruanne. (s.a). The Making of: Leadership in Education - 

Structure of country reports. Haridus- ja Teadusministeerium. [2010, oktoober 8] 

www.hm.ee/index.phppopup=download&id=10215 

eLukio. (2011). [2011, märts 9] 

http://www.elukio.fi/ 

Encyclopedia of Business. s.a. [2011, aprill 7] 

http://www.referenceforbusiness.com/management/Ob-Or/Organizational-Structure.html 

Florida Virtual School. (2011). [2011, märts 1] 

http://www.flvs.net/Pages/default.aspx 

Gray, D. E. (2004). Doing research in the real world. London: Sage Publications. 

67

Greenway, R. Vanourek, G. (2006). The virtual revolution: understanding online schools. 

Education Next. [2010, detsember, 21] 

http://findarticles.com/p/articles/mi_m0MJG/is_2_6/ai_n16118691/tag=content;col1 

Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja I 14.01.2011, 2. [2011, aprill 7] 

https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011002 

Harmi Põhikool. (2011). Virtuaalkool. [2011, märts 2] 

http://www.harmi.ee/index.phpoption=com_content&task=view&id=189&Itemid=26 

Harris, A. (2006). Distributing Leadership in Schools: Challenge or Possibility BC 

Educational Leadership research. Issue 7. [ 2010, oktoober 27] 

http://slc.educ.ubc.ca/eJournal/Issue7/index7.hhtml 

Harris, A. Spillane, J. P. (2008). Distributed leadership through the looking glass. 

Managment in Education, 22; 31 doi: 10.1177/0892020607085623 [2010, oktoober 30] 

Hirsijärvi, S. Remes, P. Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. 

Hämäläinen, K. Taipale, A. Salonen, M. Nieminen, T. Ahonen, J. (2004). Õppeasutuse 

juhtimine. Tartu: El Paradiso. 

Innovaatiline kool 2010. (2010). Tiigrihüppe SA. [2010, detsember 15] 

http://www.tiigrihype.ee/op=body&id=298 

Kapitzke, C. Pendergast, D. (2004). Virtual Schooling Service: Productive 

Pedagogies or Pedagogical Possibilities [2011, märts 6] 

http://espace.library.uq.edu.au/eserv/UQ:121375/SBE10UQ121375.ppdf 

Koshy, V. (2005). Action research for improving practice: a practical guide. London: Paul 

Chapman Publishing. 

68

Kozma, R. B. Zucker, A. A. Espinoza, C. (1998). An Evaluation Of The Virtual High 

School After One Year Of Operation. Hudson, MA: Hudson Public Schools. [2011, märts 

9] 

http://ctl.sri.com/publications/downloads/evalvhs1yr.pdf 

Kusnets, K. (2007). E-kursuste õppedisaini modelleerimine ja toestamine multimeediumipõhise 

õppematerjali abil eesti e-Kutsekooli kontekstis. [Magistritöö]. Tallinn: Tallinna 

ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna informaatika osakond. 

Laanpere, M. (2000). Virtuaalne kool – hype või hüpe [2010, september 30] 

http://www.eenet.ee/EENet/104.html 

Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk. 

Lattemann, C. Köhler, T. (2004). Trust Control – Governance 

Organizations. [2011, mai 4] 

http://www.ebrc.info/kuvat/720-733_04.pdf 

Concepts for Virtual 

Lemmik, J. (1999). Organisatsiooni struktuur ja disain. Tallinn: Eesti Haldusjuhtimise 

Instituut. [2011, märts 9] 

http://www.riigikantselei.ee/arhiiv/atp/Koolitus/oppematerjal/orgstr.htm#FUNKTSIONA 

ALNE%20STRUKTUUR 

Lähteenmäki, S. Saarinen, E. Fischlmayr, I. C. (2007). Embracing the New Leadership 

Paradigm – Gateway to building trust and commitment in virtual multicultural teams. 

[2010, detsember 1] 

http://www.ebrc.fi/kuvat/EBRF2007_Lahteenmaki_et_al.pdf 

Maadvere, I. (2009). Virtuaalkoolist täna ja homme. Haridustehnoloog Tiigrihüppe SA. 

[2010, november 30] 

http://tiigrihypeharidustehnoloog.blogspot.com/2009/01/virtuaalkoolist-tna-jahomme.html 

69

Mikiver, H. (2010). Eestimaa keskaeg läbi Balthasar Russowi silmade. VEV. [2011, märts 

31] 

http://htk.tlu.ee/vev/pg/groups/181/eestimaa-keskaeg-lbi-balthasar-russowi-silmade/ 

Object Management Group. (2011). Business Process Modeling Notation. [2011, mai 5]. 

http://www.omg.org/bpmn/index.htm 

OECD; koostajad: Beatriz Pont, Deborah Nusche, Hunter Moorman, toim. Hille 

Vooremäe. (2009). Koolijuhtimise täiustamine. 1. osa: poliitika ja praktika. Haridus- ja 

Teadusministeerium. [2010, september 24] 

http://www.hm.ee/index.php048181 

Ontario Virtual High School. (2011). [2011, märts 10] 

https://www.virtualhighschool.com/ 

Pedagoogide võrgustike arendamise kontseptsioon. (2010). Riiklik Eksami- ja 

kvalifikatsioonikeskus. [2010, november 4] 

www.ekk.edu.ee/orb.aw/class=file/.../Kontseptsioon_24_05_2010.doc 

Powell, R. R. (1997). Basic research methods for librarians. (3rd ed). Westport: 

Greenwood Publishing Group 

Protsesside analüüs ja kaardistamine. (2009). [Juhend]. Tallinn: Siseministeerium. 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. (2010). Riigi Teataja I 2010. 41, 240. [2010, 

september 29] 

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jspid=13332410 

Spillane, J. P. (2006). Distributed Leadership: What’s All the Hoopla. BC Educational 

Leadership research. Issue 7. [ 2010, oktoober 27] 

http://slc.educ.ubc.ca/eJournal/Issue7/index7.hhtml 

70

Student Success at FLVS—2011. (2011). The Nation’s Premier Online Public School. 

Florida: Florida Virtual School. [2011. märts 9] 

http://www.flvs.net/areas/aboutus/Documents/2010-2011%20Legislative%20Brief.pdf 

TALIS; Loogma, K. Ruus, V.-R. Talts, L. Poom-Valickis, K. (2009). OECD 

rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused. Haridus- ja 

Teadusministeerium. [2010, oktoober 29] 

http://www.hm.ee/index.php048181 

TomorrowToday (2011). Identifying Talent in a Knowledge Economy. [2011, aprill 23] 

http://www.tomorrowtoday.co.za/2011/04/19/how-do-we-measure-talent-in-a-knowledgeeconomy/ 

Varend, L. (2010). Tasakaalustatud toitumine. VEV. [2011, märts 31] 

http://htk.tlu.ee/vev/pg/groups/180/tasakaalustatud-toitumine/ 

Tiigrihüppe Sihtasutus. (2011). Innovaatlilne kool 2010. [2011, märts 20] 

http://www.tiigrihype.ee/op=body&id=298 

Valk, A. (2003). Organisatsioon ja juhtimine avalikus sektoris. Tallinn: 

Sisekaitseakadeemia. 

VEV. (2011). [2011, aprill 20] 

http://htk.tlu.ee/vev/ 

Virtual High School. (2011). [2011, märts 6] 

http://www.govhs.org/ 

Üksvärav, R. (2004). Organisatsioon ja juhtimine. (3., täiend. tr.). Tallinn: TTÜ kirjastus 

71

LISA 1. STRUKTUREERITUD INTERVJUU KÜSIMUSTIK 

1. Kui palju on teie koolis gümnaasiumiosas õpilasi (klassiti) 

2. Kui palju on teil puudu kvalifitseeritud gümnaasiumiõpetajatest (õppeaineti) 

3. Millised on teie kooli tugevused-nõrkused gümnaasiumiosa säilitamisel 

4. Millised on teie gümnaasiumiosa tulevikuplaanid ja negatiivsed stsenaariumid 

5. Milliseid õppesuundi hakkate sügisest oma 10. klassile pakkuma 

6. Kui palju põhikooli lõpetajatest on viimase 3 aasta jooksul läinud mujale 

keskharidust omandama ja kuhu 

7. Kui palju on järgneva 3 aasta (sh 2011/112.õ-a) jooksul teie kooli 

gümnaasiumiosasse õpilasi tulemas 

72

LISA 2. BPMN ELEMENDID (Siseministeeriumi juhendi „Protsesside analüüs ja 

kaardistamine 2009“ põhjal) 

Põhielemendid 

Element Kirjeldus Sümbol 

1. Vooelemendid 

Sündmus 

(Event) 

Sündmus on midagi, mis „juhtub“ protsessi 

täitmise käigus. Sündmused mõjutavad protsessi 

voogu ning tavaliselt on neil põhjus ja tagajärg. 

Sündmuseid on kolme tüüpi vastavalt sellele, 

millal need voogu mõjutavad: Algus (Start), 

Vahepealne (Intermediate), Lõpp (End) 

Tegevus 

(Activity) 

Lüüs 

(Gateway) 

Tegevus on üldine termin tööle või toimingule, 

mida organisatsioonis tehakse. Tegevus võib olla 

atomaarne või mitte-atomaarne (kombineeritud). 

Protsessiskeemil kasutatakse 3 tüüpi tegevusi: 

Protsess, Alamprotsess ja Toiming. Toiming ja 

alamprotsess kujutatakse protsessiskeemil 

ümarate nurkadega ristkülikuna. Protsess 

kujutatakse basseini sisuna. 

Lüüse kasutatakse protsessi hargnevuste ja 

koonduvuste kirjeldamiseks. Hargnevused võivad 

olla tingimuslikud või paralleelsed. Koonduvused 

võivad olla sulanduvad või liituvad. Lüüsi tüübi 

tähistamiseks kasutatakse sisemisi markereid. 

2. Ühenduselemendid 

Järgnevusvoog 

(Sequence Flow) 

Sõnumivoog 

(Message Flow) 

Seos 

(Association) 

3. Ujumisrajad 

Bassein 

(Pool) 

Järgnevusvoogu kasutatakse protsessi tegevuste 

täitmise järjekorra tähistamiseks. 

Sõnumivoogu kasutatakse protsessi osapoolte 

vahelise sõnumiedastuse tähistamiseks. 

Osapoolte valmisolek sõnumeid saata ja vastu 

võtta peab olema protsessis tähistatud. BPMNis 

paigutatakse erinevad osapooled erinevatesse 

basseinidesse. 

Seoseid kasutatakse vooelementidele info 

lisamiseks. Igale vooelemendile võib lisada 

tekstilist või graafilist lisainfot. Vajadusel võib 

info (andmete) liikumise suunda illustreerida 

noolega. 

Basseiniga tähistatakse protsessi osapoolt. 

Ühtlasi võib basseini kasutada teatud tüüpi 

tegevuste visuaalseks grupeerimiseks eesmärgiga 

lihtsustada protsessiskeemi loetavust. 

Nimi 

73

Rada 

(Lane) 

Rada on basseini alamgrupp, mis ulatub basseini 

ühest otsast teise. Radasid kasutatakse tegevuste 

liigitamiseks ja loogiliseks grupeerimiseks. 

Nimi 

Nimi Nimi 

4. Artefaktid 

Andmeobjekt 

(Data Object) 

Grupp 

(Group) 

Märkus (lisatud 

seosega) 

(Annotation) 

Andmeobjekte käsitletakse artefaktidena, sest 

need ei oma otsest mõju portsessi järgnevus- ja 

sõnumivoole. Andmeobjektid annavad infot selle 

kohta, mida tegevuse tegemiseks on tarvis või 

milline on tegevuse tulem. 

Gruppe kasutatakse samasse kategooriasse 

kuuluvate tegevuste rühmitamiseks. Kategooria 

nimi märgitakse grupi raami ülaäärde. Grupp ei 

mõjuta protsessi järgnevusvoogu. Gruppe 

kasutatakse dokumenteerimise või analüüsi 

eesmärkidel. 

Märkused on üks viisidest, millega on võimalik 

protsessiskeemile kanda lisainfot protsessi 

lugejale. 

Nimi 

Kirjeldav 

tekst 

BPMN lisaelemendid 

Sündmused 

Sündmus on midagi, mis „juhtub“ protsessi täitmise käigus. Sündmused mõjutavad 

protsessi voogu ning tavaliselt on neil põhjus ja tagajärg. Sündmused jagunevad kolme 

kategooriasse. 


Algus 

(Start) 

Vahepealne 

(Intermediate) 

Lõpp 

(End) 

Alguse sündmusega näidatakse protsessiskeemil protsessi algus. 

Vahepealne sündmus toimub alguse ja lõpu vahel. Vahepealsed 

sündmused mõjutavad protsessi, kuid otseselt ei alusta ega lõpeta 

seda. 

Lõpu sündmusega tähistatakse protsessiskeemil protsessi lõppu. 

Sündmustele võib lisada tüübi, mis näitab selle sündmuse toimumise põhjust. Vastavalt 

sündmuse iseloomule eristatakse püüdvaid (triggering) ja väljastavad (throwing) 

sündmuseid. Püüdvad sündmused reageerivad kui sündmus toimub (näiteks saabub 

sõnum). Väljastavad sündmused tekitavad vastava tüübilise sündmuse (näiteks 

väljastatakse sõnum). Protsessi alustavad sündmused saavad olla ainult püüdvad. Protsessi 

lõpetavad sündmused saavad olla ainult väljastavad. Vahepealsed sõnumid võivad olla nii 

püüdvad kui väljastavad. 

74

Lubatud sündmuste tüübi, kategooria ja iseloomu kombinatsioonid on toodud järgnevas 

tabelis. 


Sõnum 

(Message) 

Sõnum on teade, e-mail, kiri vms. Sündmuse 

käivitab sõnumi saabumine või väljastamine. 

Püüdvad 

Väljastavad 

Taimer 

(Timer) 

Viga 

(Error) 

Tühistamine 

(Cancel) 

Kompensatsioon 

(Compensation) 

Tingimuslik 

(Conditional) 

Link 

(Link) 

Teavitus 

(Signal) 

Katkestamine 

(Terminate) 

Taimeriga määratakse ajahetk, millal sündmus 

käivitatakse. Ajahetk võib olla määratud 

ühekordselt (täna kell 13:00), tsükliliselt (iga 

2 tunni tagant) või tingimuslikult (7 minuti 

pärast). 

Vea sündmusega tähistatakse veaolukorra 

(kõrvalekaldumine protsessi peavoost) 

lahendamist protsessis. Vigadele saab lisada 

veakoodi. Väljastav viga kutsub välja vastava 

veakoodiga püüdva vea. 

Tühistamise sündmustega tähistatakse 

protsessi voo peatamist tõrke korral. Väljastav 

tühistamise sündmus kutsub välja püüdva 

tühistamise sündmuse. 

Kompenseerivaid sündmuseid kasutatakse 

transaktsiooni ebaõnnestumisel juba täidetud 

transaktsiooni osategevuste tagasi 

pööramiseks. 

Tingimuslik sündmus võimaldab kirjeldada 

avaldise, mille täitumisel sündmus aset leiab. 

Avaldise sisu võib olla kirjeldatud välise 

vahendiga (Rules Engine). 

Link sündmuseid kasutatakse paari kaupa 

protsessi järgnevusvoo ümbersuunamiseks. 

Linke võib kasutada näiteks pikkade 

ühenduste katkestamiseks või tähistamaks 

väljatrükil ühelt lehelt teisele minevaid 

ühendusi. 

Teavitus sündmuseid kasutatakse protsessi eri 

osade või erinevate protsesside vaheliseks 

teadete saatmiseks. Teavitustel puudub kindel 

adressaat, need paisatakse väljastava 

sündmuse poolt eetrisse ja kõik püüdvad 

sündmused saavad need kätte. 

Katkestamine peatab protsessi koheselt, ilma 

kompenseerivate või muudest sündmustest 

tulenevate toiminguteta. Protsessi 

katkestamine peatab ka kõikide protsessi 

paralleelharude täitmise. 

75

Mitmik 

(Multiple) 

Mitmik tähendab, et sündmus võib toimuda 

mitut tüüpi sisendi puhul. Alguse elemendi 

juures piisab ühe tingimuse täitmisest. Lõpp 

elemendi juures peavad täidetud olema kõik 

tingimused. 

Tegevused 

Tegevus on üldine termin tööle või toimingule, mida organisatsioonis tehakse. Tegevus 

võib olla atomaarne või mitte-atomaarne (kombineeritud). Tegevusel on üheselt mõistetav 

sisu ja tegija. Tegevust on võimalik mõõta ajas ja rahas ning tegevuse käigus võib kuluda 

ressursse. Tegevustega seotud lisaelemendid on toodud allolevas tabelis. 


Toiming 

(Task) 

Toiming on atomaarne tegevus protsessi käigus. Toimingu 

elementi kasutatakse kui protsessi kontekstis ei kirjeldata selle 

tegevuse läbiviimist detailsemalt. 

Alamprotsess 

(Sub-Process) 

Tsükkel 

(Loop) 

Alamprotsess on protsess protsessi sees. Alamprotsessi 

kasutatakse kui protsessi kirja paneku käigus on vajadus mõni 

tegevus detailsemalt lahti kirjeldada, kuid protsessi kontekstis 

on see vaadeldav ühe tegevusena. Alamprotsessid võivad olla 

mitmetasemelised. Tasemete arv ei ole piiratud. 

Tsükkel on toiming või alamprotsess, mida täidetakse protsessis 

käigus mitu korda järjest. Iga käivituse alguses või lõpus 

kontrollitakse korduvustingimust, kui see on tõene minnakse 

uuele kordusele, kui see on väär lõpetatakse kordused ning 

väljutakse tsüklist. 

+ 

Paralleeltsükkel 

(Parallel Loop) 

Paralleeltsükkel on toiming või alamprotsess, mida täidetakse 

protsessi käigus mitu korda. Täitmiskordade arv määratakse 

numbriliselt. Kõiki korduseid peab saama täita paralleelselt st. 

need ei tohi teineteisest sõltuda. 

Transaktsioon 

(Transaction) 

Kompenseeriv 

tegevus 

(Compensation 

Activity) 

Transaktsioon on alamprotsess, mille täitmisel kontrollitakse, et 

kõikide toimingute täitmine õnnestub. Kui mõni toimingutest 

ebaõnnestub, siis juba täidetud toimingud tühistatakse. 

Toimingute tühistamiseks on neile võimalik kirjeldada 

kompenseerivad tegevused. 

Kompenseeriv tegevus on toiming, mis tehakse transaktsiooni 

ebaõnnestumisel juba täidetud toimingute tühistamiseks. 

Kompenseerivaid tegevusi saab kirjeldada ainult vahepealse 

kompensatsiooni sündmusega tähistatud vooahelas. Kui 

transaktsioon õnnestub, siis kompenseerivaid tegevusi ei 

täideta. 

76

Lüüsid 

Lüüse kasutatakse protsessi hargnevuste ja koonduvuste kirjeldamiseks. Hargnevused 

võivad olla tingimuslikud või paralleelsed. Koonduvused võivad olla sulanduvad või 

liituvad. Lüüsi tüübi tähistamiseks kasutatakse sisemisi markereid. 

Kasutatavad sisemised markerid ja nende tähendused on toodud järgnevas tabelis 


Välistav 

andmepõhine 

(Exclusive Data- 

Based) 

Välistava andmepõhise lüüsi tingimus kirjeldatakse 

järgnevusvoos liikuvate andmete tunnuste põhjal. 

Välistav lüüs hargnevuse korral tähendab, et korraga saab õige 

olla ainult 1 hargnevuse tingimustest. 

Välistav lüüs koonduvuse korral tähendab, et voogu jätkatakse 

kui üks sisenditest on täidetud. 

või 

Välistav 

sündmuspõhine 

(Exclusive Event- 

Based) 

Sisaldav 

(Inclusive) 

Välistava sündmuspõhise lüüsi hargnevuse tingimuseks on 

mingi sündmuse toimumine, tavaliselt sõnumi vastuvõtmine. 

Otsus tehakse vastavalt sündmuse tüübile (mitte sisule). 

Koonduvuse korral jätkatakse voogu kui üks sisenditest on 

täidetud. Reeglid on analoogsed välistava andmepõhise lüüsiga. 

Eelkõige kasutatakse sündmuspõhist koonduvat lüüsi juhul kui 

hargnevus on toimunud sündmuspõhiselt. 

Sisaldav lüüs on andmepõhine ning lüüsi tingimus kirjeldatakse 

järgnevusvoos liikuvate andmete tunnuste põhjal. 

Sisaldav lüüs hargnevuse korral tähendab, et kontrollitakse üle 

kõik hargnevuse tingimused ning korraga võivad neist õiged 

olla üks või mitu. 

Sisaldav lüüs koonduvuse korral sünkroniseerib kõik sisendid, 

mis eespool sisaldava hargneva lüüsiga tõesed olid. 

Keerukas 

(Complex) 

Keerukas lüüs hargnevuse korral arvestab lisaks järgnevusvoos 

liikuvatele andmetele ka muid tingimusi (näiteks protsessi 

staatust). Väljunditest peab õige olema vähemalt üks. 

Keerukas lüüs koonduvuse korral leiab vastavalt kirjeldatud 

tingimustele, milliste sisendite täitumine on vajalik enne voo 

jätkamist. 

Paralleelne 

(Parallel) 

Paralleelne lüüs hargnevuse korral tähendab, et alati täidetakse 

kõik harud. 

Paralleelne lüüs koonduvuse korral tähendab, et protsessi voogu 

jätkatakse kui kõik sisendid on täidetud. 

77

TALLINNA ÃLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut ... - E-Ait

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?

TALLINNA ÃLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut ... - E-Ait