Download (1362Kb) - E-Ait

TALLINNA ÜLIKOOL 

EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT 

Jekaterina Mištšenko 

JOHANNES AAVIK KEELEKORRALDAJANA ROOTSIS 

(1944-1973). 

KEELEUUENDUSE ÕPPEVÕIMALUSI KOOLITUNNIS 

Magistritöö 

Juhendaja dotsent Jüri Viikberg 

Kaasjuhendaja lektor Merilin Aruvee 

Tallinn 2012

SISUKORD 

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 

I OSA 

1. KEELEKORRALDUS EESTIS ............................................................................................. 8 

1.1 KEELEUUENDUS KUI KEELEKORRALDUSE ÄÄRMUSLIK VORM ................... 8 

1.2 SÕNAVARA RIKASTAMINE ..................................................................................... 11 

2. JOHANNES AAVIKU ROOTSI-PERIOOD ....................................................................... 15 

2.1 AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIK „UUSI SÕNU“ .................................................. 18 

2.1.1 Ajalehe Välis-Eesti rubriigil „Uusi sõnu“ põhineva sõnastiku ülesehitus .............. 18 

2.1.2 Rubriigil „Uusi sõnu“ põhinev sõnastik ................................................................. 20 

2.1.3 Rubriigi „Uusi sõnu“ ettepanekute esinemus „Uute sõnade sõnastikus“ ............... 34 

2.1.4 Sõnade ettepanek ja püsivus rubriigis „Uusi sõnu“ ................................................ 36 

2.2 VÄLIS-EESTI RUBRIIGID „VIGANE JA ÕIGE EESTI KEEL“, „HALB JA HEA 

EESTI KEEL“ ...................................................................................................................... 45 

2.2.1 Rubriikide „Vigane ja õige eesti keel“, „Halb ja hea eesti keel“ analüüs.............. 45 

2.3 EESTI PÄEVALEHE RUBRIIK „KEELE ALALT“ ................................................... 49 

2.3.1 Rubriigi analüüs ...................................................................................................... 49 

3. MEENUTUSI JOHANNES AAVIKU ELUTÖÖST ........................................................... 61 

3.1 KEELETEADLANE HELGI VIHMA .......................................................................... 61 

3.2 KIRJANDUSLOOLANE PAUL LAAN ....................................................................... 63 

II OSA 

4. KEELEKORRALDUSE JA -UUENDUSE KÄSITLEMINE PÕHIKOOLI RIIKLIKUS 

ÕPPEKAVAS ........................................................................................................................... 66 

2

4.1 EESTI KEEL ................................................................................................................. 66 

4.2 KIRJANDUS ................................................................................................................. 68 

5.JOHANNES AAVIKU LOOMETÖÖ TUTVUSTAMINE PÕHIKOOLI III 

KOOLIASTMES ...................................................................................................................... 69 

5.1 ESITLUSE JUHEND..................................................................................................... 70 

5.2 TEOREETILINE SELGITUS VÄLJAPAKUTUD ÕPETAMISVÕIMALUSTELE ... 85 

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 90 

KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................... 92 

JOHANNES AAVIK AND HIS LEXICAL ACTIVITY IN SWEDEN (1944-1973). 

POSSIBILITIES TO TEACH LANGUAGE REFORM IN ELEMENTARY SCHOOL ........ 96 

LISAD ....................................................................................................................................... 98 

LISA 1: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIGI „UUSI SÕNU“ KRONOLOOGILINE 

SÕNALOEND ..................................................................................................................... 98 

LISA 2: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIGI „UUSI SÕNU“ ALFABEETILINE 

SÕNALOEND ................................................................................................................... 105 

LISA 3: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIKIDE ”VIGANE JA ÕIGE EESTI KEEL” 

JA„HALB JA HEA EESTI KEEL“ SÕNALOEND ......................................................... 110 

LISA 4: AJALEHE EESTI PÄEVALEHT RUBRIIGI “KEELE ALALT“ SÕNALOEND 

............................................................................................................................................ 143 

LISA 5: TÖÖLEHT „OJAKE“.......................................................................................... 200 

LISA 6: TÖÖLEHT „KADUNUD MÕRSJA“.................................................................. 201 

3

SISSEJUHATUS 

Johannes Aaviku loometööd on palju uuritud, kuid eeskätt on vaadeldud tema keeleuuendust 

ja -tegevust Eestis. Keelemehele on ka juubelite puhul pühendatud hulk artikleid ja 

kogumikke, näiteks artikkel “Johannes Aavik 70 aastane” 1950. aasta 12. detsembri 

väljaandes Välis-Eesti (vt laserplaadi faili “Välis-Eesti”) ja “Üheksa aastakümmet: 

pühendusteos Johannes Aavikule” Helgi Vihma ja Karl Mihkla (vt Mihkla 1971) sulest. 

130. sünniaastapäeval ilmunud “Ideepe” on elavdanud arutelu ja avardanud lugejate-uurijate 

ettekujutust (vt Aavik 2010, Hint 2012) Johannes Aaviku keelelistest ja kultuurilistest 

vaadetest. 

Samas pole Rootsi-periood süvakäsitlust siiani leidnud. Johannes Aaviku keelenurkadest 

Eesti Päevalehe veergudel on varasemal ajal kirjutanud vaid professor Raimo Raag (vt Raag 

1994). Johannes Aaviku Rootsi-perioodi keeletegevust käsitleva teema ajendiks saidki Raimo 

Raagi sõnad raamatu „Artikleid ja arhivaale” I osas: „[…] Julgen väita, et Aaviku keelenurki 

on enam kui sada ja pean tõenäoliseks, et neid võis ilmuda juba enne 1963. aasta 4. veebruari, 

võib-olla juba Stockholms-Tidningen Eestlastele ajal, see on enne 1959. aastat, kuid see 

oletus vajab täpsustamist” (Raag 1994: 21). 

Johannes Aavik oli energiline Eestis tegutsenud keelemees, kelle saatus viis 1944. aastal 

Rootsi. Paguluses arendas ta edasi eesti keele sõnavara ja grammatikat ajalehtede ja teiste 

väljaannete vahendusel. Saaremaalt pärit keeleteadlane jätkas loengute pidamist ja eesti keele 

õpetamist. 

Aaviku asjatundlikke nõuandeid vajati Rootsis ka eesti koolide ja eesti keele õpetuse 

organiseerimisel. (vt Laan 1984: 36-39) Ta kutsuti mitme, neid alasid korraldama asunud 

organisatsiooni juhatusse või toimkonda, nimetada tuleks Eesti Komitee koolitoimkonda, 

Eesti Gümnaasiumi kuratooriumi, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituuti, Eesti Kirjanduse 

Komitee toimetust ja juhatust jt. 

1944. aastast hakkas Rootsis elavate eestlaste tarbeks ilmuma rida ajalehti ja -kirju. Tuntumad 

ajalehed on siiani Stockholmis ilmuv Eesti Päevaleht (1959– ), ilmumise lõpetanud Välis- 

4

Eesti (1944–1995), Teataja (1944–2002), ilmus aastail 1945–1953 Eesti Teataja nime all, ja 

Stockholms-Tidningen Eestlastele (1944–1959). 

Ajakirjadest tuleks ära märkida järgmised häälekandjad: Vabariiklane (1945–1947), Side 

(1955–1992) ja tänapäevani ilmuv Eesti Kirik (1950– ). Eesti kultuuri ja kirjanduse ajakirjad 

Mana (1957–1965 Rootsis, hiljem USA-s ja Eestis) ja Tulimuld (1950–1993, ilmus Lundis) 

mängisid samuti olulist rolli väliseestlaste seas. Suur osa perioodilistest väljaannetest püsis 

vaid lühikest aega, kuna ei suudetud tagada piisavalt suurt lugejaskonda ega kanda 

trükkimiskulusid. (Valmas 2003: 31–41) 

Magistritöö on jagatud keeleteaduslikuks ja pedagoogiliseks osaks. 

Esimeses osas käsitletakse Johannes Aaviku Rootsi-perioodi. Selle peamine eesmärk on anda 

terviklik ülevaade Johannes Aaviku Välis-Eesti ja Eesti Päevalehe juures tegutsemise ajal 

pakutud sõnavarast. Analüüsitakse, kui uued ajalehes väljapakutud sõnad olid ja kas tegu oli 

korduvate ettepanekutega. 

Vaadeldakse ka seda, kui palju tema ettepanekuid läbi läks, kriteeriumiks nende uudissõnade 

esinemus tänapäeva eesti keeles. 

Uurimusega täiendatakse Johannes Aaviku põhjalikult uuritud eluloo Rootsis viibimise 

perioodi, mil keeleteadlane jätkas väsimatult keeleuunduse kurvi lõpmatuseni viimist. 

Uurimuslik osa põhineb ajalehe Välis-Eesti artiklitel „Uusi sõnu”, ”Vigane ja õige eesti keel”, 

”Halb ja hea eesti keel” ning Eesti Päevalehe artiklitel ”Keele alalt”. 

Esimeses peatükis vaadeldakse keeleuuendust ja keelekorraldust Eestis ning keele sõnavara 

täiendamise viise. Teise peatüki fookusesse jääb Johannes Aaviku Rootsi-periood. 

Taustakirjelduse huvides on intervjueeritud kauaaegset keele-Aaviku uurijat ning Johannes 

Aaviku Seltsi esimeest Helgi Vihmat ja Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorit Paul 

Laani. 

Keelemehe Rootsi-perioodi ajalehtedes kajastuvatest nõuannetest ja ettepanekutest on 

lisadena koostatud nädalalehe Välis-Eesti rubriigil ”Uusi sõnu” põhinev alfabetiline ja 

kronoloogiline loend, mis annavad ammendava ülevaate perioodil 1946–1953 kordunud 

uudissõnadest ning keerukamatest käände-, pöördevormidest. Kokku on seatud rubriikide 

”Vigane ja õige eesti keel”, ”Halb ja hea eesti keel” ning Eesti Päevalehe rubriigi ”Keele 

5

alalt” täpne sisuline ülevaade. Lisaks on kogutud kõik digiteeritud artiklite väljalõiked ka 

laserplaadile. Lisatud on ka viited, märkused ja juhised. Materjalid on välja otsitud 

andmebaasist dea.nlib.ee . 

Kui magistritöö keeleuuendust puudutav teema oli siinkirjutajal valitud, tekkis küsimus, 

kuidas siduda omavahel Johannes Aaviku kui eesti keele uuendaja keele- ja kirjandusalane 

tegevus ning emakeelne kooliharidus. Johannes Aavik on palju tõlkinud hirmuäratava, 

müstilise alatooniga kirjanduslikke tekste, koostanud sõnaraamatuid, teinud põhjalikku 

keelealast selgitustööd ajakirjanduslike väljaannete veergudel. Tegin valiku Aaviku Eestiperioodil 

tõlgitud ilukirjanduslike tekstide kasuks. 

Teises osas analüüsitakse põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonda ”Eesti keel ja 

kirjandus”. Eesmärgiks on välja tuua eesti keele ja kirjanduse alateemad, mis võimaldavad 

käsitleda keeleuuendust ja -korraldust, eelkõige Johannes Aaviku loometööd. 

Siinkirjutaja esitab oma visiooni Johannes Aaviku keelelise ja kirjandusalase tegevuse 

tutuvustamiseks ja õpetamiseks põhikooli III astmes (7., 8. ja 9. klass). Lähtutakse õppekava 

nõudest olla loov, loominguline ning lõimida omavahel keelt, kirjandust ja igapäevaelu kõige 

laiemas mõttes. Toetutakse eesti keele (ja kirjanduse) õpetamise uuele mudelile, mis arvestab 

võõrkeeleõppe metoodikat ja lähtub pädevustest (vt Ehala 2010). 

Põhikooli lõpuklassidele on koostatud teoreetilise põhjenduse ja metoodilise juhendiga 

varustatud slaidiesitlus. 

Eesmärgiks pole süvaanalüüsi nõudvate tunnikirjelduste ja harjutuste koostamine, vaid 

keeleuuenduse, Johannes Aaviku loomingu tutvustamine ning tekstidest arusaamise ja 

grammatilise analüüsi harjutamine. 

Lisaks on koostatud ka kaks iseseisvat töölehte J. Aaviku Eesti-perioodi tõlketekstide „Ojake“ 

(Aavik, Johannes 1916. Katsed ja näited III. Tartu: Reform, lk 46-49) ja „Kadunud mõrsja“ 

(Aavik, Johannes 1916. Katsed ja näited II. Tartu: Reform, lk 30-35) põhjal. Ülesannete 

koostamisel lähtusin Bloomi taksonoomiast (vt Bloom, B. S., Englehart, M. B., Furst, E. J., 

Hill, W. H. & Krathwohl, D. R. 1956). Esitlus ja töölehed on salvestatud ka laserplaadile. 

Esitlust ja selle juurde kuuluvaid töölehti on pedagoogilise praktika ajal katsetatud Kallavere 

Keskkooli 7. klassis 2011. aasta sügisel ja 2012. aasta kevadel. 

6

Julgen väita, et Johannes Aavik on esimene (tõlke)kirjanik, kelle materjalide põhjal on 

koostatud uut õppekava järgivad põhikooli III kooliastme eesti keele ja kirjanduse 

tunnikirjeldused ning töölehed. 

Magistritöös on kasutatud kvalitatiivset uurimismeetodit – see tähendab, et nii Rootsiperioodi 

kui ka pedagoogika peatükkides on andmeid kogutud ja analüüsitud üheaegselt. 

7

1. KEELEKORRALDUS EESTIS 

1.1 KEELEUUENDUS KUI KEELEKORRALDUSE ÄÄRMUSLIK VORM 

Kuigi ametlikult loetakse Eesti keeleuuenduse algusdaatumiks aastat 1912, võib nimetada 

selleks ka aastat 1905, mil ilmus Johannes Aaviku esimene, programmiline artikkel rühmituse 

„Noor-Eesti“ I albumis. Rühmituse liige J. Aavik võttis sõna teemal „Eesti kirjakeele 

täiendamise abinõuudest“, kus ta ütleb: „[…] oleks wiimane aeg süstematlikku rikastamist 

uute sõnade loomise ja wõõraste sõnade wastuwõtmise läbi ettewõtma hakata“ (Aavik 1905: 

115). Peamiste põhjustena, miks eesti sõnavara pole veel täiendust leidnud, nimetab Aavik 

artiklis raskeid väliseid olusid, milles keel viibib, rahva osavõtmatust, keelealase seltsi ja 

ajalehe puudumist ning kitsarinnalist purismust. Vabandus, et sõnade laenamine võõrsilt võib 

keele puhtuse rikkuda, on Aaviku arvates tühi fraas. „Keele puhtus on relativistlik mõiste. Iga 

keel on ainult oma käesoleva ajajärgu kohta puhas, eelmineva ja tuleva kohta ei ole ta seda 

enam. Ainult see keel võidab, kes teiselt laenab.“ (Aavik 1905: 128-129) Ainuke põhjus, mis 

võib eestlasi võõraste sõnade puhul hirmutada, on nende mõistmatuks jäämine. 

Revolutsioonivaimus oli vaja eluolu uuendada, inimesi juhtis idee – maha kõik vana, ehitame 

ise uue peale (Mištšenko 2009: 23). Johannes Aavik (1912: 171) rõhutab, et „kuigi keel küll 

juba palju tarvituse tõttu, iseteadmatult, nõnda ütelda iseenesest edeneb, rikastub ja kindlamaks 

kujuneb, siis sünnib see liiga pikkamisi. Meil ei ole aega oodata. Meile on tähtis, et meil 

võimalikult pea igapidi kultura nõuete kohane tööriist käe pärast oleks. Me peame sellepärast 

teadlikult, kunstlikult järele aitama, et ta arenemist kiirendada.“ 

Revolutsiooni atmosfäär osutas nii Noor-Eesti keele- kui ka kirjandusalasele tegevusele 

ergastavat mõju: 1912. aastal algas keeleuuendusliikumine artikliga „Tuleviku Eesti-keel“ 

(„Noor-Eesti“ IV albumis) „vastukaaluks mõõdukale keelearendussuunale“ (Mets 1970: 5). 

„Tegelikus keeletöös pidas Aavik [otstarbekohasuse ja keelelise omapära kõrval] ilu 

põhimõtet esmatähtsaks. Sellest põhimõttest sai ka keeleuuenduse lähtealus, nagu mõned […] 

keeleuuenduse avaakordiks kirjutatud artiklite pealkirjadki näitavad: ”Ilusa keele kõlaline 

inetus” (1912), ” Keele kaunima kõlavuse poole” (1912).“ (Raag 2008: 147) 

8

Sõnavara uuendamist pidas Aavik keeleuuenduse kõige tähtsamaks ülesandeks (Raag 2008: 

150). Seda fakti illustreerivad hästi keelemehe enda rakendatud meetodid: mitukümmend 

tõlgitud ilukirjanduslikku teksti, sõnavarateemalised artiklid ning ka uudissõnade sõnastikud, 

näiteks 1919. aasta ”Uute sõnade sõnastik”. 

Kriminaalromaanid olid Johannes Aaviku hobi ja nõrkus. Juba noormeheeas kuulusid need 

tema lemmiklektüüri hulka. Andes välja „Hirmu- ja õuduse jutte“, valis ta ka sinna eeskätt 

kriminaalse sisuga lugusid. (Rattur 2007: 57) 

„Originaalse ja ulatusliku tähtsusega panuse sõnaloomingusse teoorias ja praktikas andis 

Aavik meetodiga, mida ta nimetas „kunstlikuks sõnadeloomiseks“, s.o vaba- või 

tehislooming. Aavik eelistas põhimõtteliselt juursõnu tuletistele ja liitsõnadele seepärast, et 

juursõnad väldivad sõnade lähedast kordumist, [homonüümiat 1 ], eelkõige aga seepärast et 

need on individuaalsemad ja sugestiivsemad.“ (Tauli 1982: 13) 

Samas rõhutab Rein Kull artiklis „Keeleergastusest, sõnasepistusest ja asja armastamisest“ 

(1983: 55), et uudissõnade läbiminekut soodustavate või takistavate tegurite seas lasub 

oluline roll ka assotsiatsioonidel. Sama keelend võib tekitada eri inimestel hoopis erinevaid 

tundeid-mõtteid. Näiteks on ühe arvates sõna hõlvama miinuseks tema lähedus varem keeles 

olnud sõnadele hõlmama ja hõivama, teine leiab, et see on talle just kasuks. Seetõttu ei saa 

uudiskeelendi hindamisel ühe inimese arvamusel olla suuremat tähtust. 

Keeleuuendusliikumise taandumisperioodil (1926–1944) jätkas Aavik on tõlketeoste kaudu 

uute sõnade propageerimist (Mihkla 1971: 63). Paul Laan (1984: 38) toob välja, et Johannes 

Aavik on võõrsil loonud üle 20 uue tüve ja uue grammatilise vormi ”k-relatiiv 2 ”. 

Karl Mihkla (1971: 63) lisab, et märksa suuremat vilja kandis Aaviku töö õigekeelsuse alal. 

1 Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. Sõna samakujulised taga on […] kolm 

võimalust (Erelt jt 2007: 642-643): 

a) sama hääldus- ja kirjakuju, nt tint 'kala' ja tint 'kirjutusvedelik', 

b) sama häälduskuju (homofoonid), nt baar ja paar, 

c) sama kirjakuju (homograafid), nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi). 

2 Aavik väidab, et on k-relatiivi leiutanud Rootsis 19. juulil 1949. a (Vt Hint 2012: 94). 

9

Nii oma ”Õigekeelsuse õpikus” kui ka üksikartikleis pakkus ta rohkesti reegleid ja praktilisi 

juhendeid üksiksõnade kujul ja tuletuse, sõnade muutmise ja tähenduse ning süntaksi 

õigekeelsuse kohta. Kui keeleuuendusliikumise tõusuaastail (1912–1926) saavutas Aavik 

hinnatavaid tulemusi eesti kirjakeele struktuuri uuendajana ning sõnavara rikastajana, siis 

selle taandumisjärgul oli ta töö tulemusrikas peamiselt meie kirjakeele õigekeelsuse 

korraldajana ja suunajana. 

10

1.2 SÕNAVARA RIKASTAMINE 

Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel. (nt ainu, inglise, joruba, 

soome või eesti keel). „Loomulik” tähendab siinkohal kolme asja. Esiteks seda, et keeled on 

tekkinud ja arenenud loomulikul teel […] tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige 

sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises 

keskkonnas on olnud vajalik. Teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele (first 

language) loomupäraselt, ilma õpetamiseta – piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste 

inimestega. Ja kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda 

sidevahendina igapäevaelus ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. (Karlsson 

2002: 16) 

Tiiu Erelt (2002: 85) toob välja, et mitmed Euroopa ja Ameerika keeleteadlased on väitnud, et 

loomulikud keeled on juba olemuslikult puudulikud, sest nad on loodud keelekollektiivi poolt 

aastatuhandete jooksul ilma igasuguse kavata, juhuse mängukannina. Keeled jäävad alati 

paratamatult maha sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest arengust. Seega tuleb seda 

parandada kõigi vahenditega, kuni päris tehislikeni välja. 

Johannes Aavik ei piirdunud üksnes eesti kirjakeeles ja murdeis leiduva ainesega, vaid võttis 

appi nii soome, saksa, vene, rootsi, ladina, kreeka, prantsuse keele kui ka piiramatu 

vabaloomingu viljad, et eesti keelt rikastada ning uuendada. Keeleteadlane hoiatas rahvuslike 

ehk loomulike keelte kõnelejaid liigse võõrapärasuse eest. Samas rõhutas ta, et liigne purism 

võib teha ka karuteene – keele sõnavara jääb vaeseks ja ühekülgeks. 

Siinkohal sobiks mainida, et eesti kirjakeeles oli 1980ndatel ligemale 800 soome laenu, 

nendest Aaviku poolt keelde tooduid 40% (vt Rätsep 2002b: 258). 

”Sõna algupära, põhjus ei ole mitte oluline, vaid on teisväärne, on kõrvalise tähtsusega. 

Algupära ja saamise protsess või abinõu on ykskõikne sõna tähendusliku väärtuse ja kõlalise 

ilu kohta – ainsad tähtsad asjaolud, mis tuleb arvesse võtta. Päälegi on sõna algupära 

ykskõikne ka neile, kes peavad ta ära õppima. Neile on tundmatu sõna lihtsalt tundmatu sõna, 

olgu laenat murdest, soome keelest, ladina keelest, greeka keelest, saksa või vene keelest või 

ka – kunstlikult loodud.” (Aavik 1974: 37) Keelemees püüdis veenda keelekasutajat, et 

kunstlik sõnade moodustusviis pole kübetki kehvem omasõnade (sealhulgas murdesõnade) 

11

tarvitusest. Olulisim on sobitumine keelde. 

Kahest peamisest sõnavara arendamise võimalusest – tuletamine olemasolevatest sõnajuurtest 

liidete abil ja uute juursõnade moodustamine – eelistas J. Aavik viimast. Ajavahemikus 1905– 

1940 tuletas J. Aavik umbes 750 uut sõna. Seejuures püüdis ta võtta tarvitusele nn 

ebaproduktiivseid järelliiteid ehk sufikseid: -ur (kalur, lendur), -ng (loeng, toiming), -la 

(vangla, suvila), -u- (kattuma, rahulduma), -tse- (mornitsema) jne.” (Mets 1970: 8) 

Antoine Chalvin (2011: 490) ütleb ajakirja Keel ja Kirjandus veergudel, et tehiskeelendite 

levimine sõltub eelkõige nende loojast ja propageerijast, aga sõnad, mis keeles juba olemas 

(n-ö loomulikud keelendid) või loogiliselt tuletatavad on, võivad levida ilma otsese välise 

tõuketa. 

Seega olulist rolli sõnade, grammatiliste uuenduste läbiminekul mängis keeleuuendaja 

Johannes Aaviku enda initsiatiivikus ja töötahe. 

”Kunstlik sõnadeloomine on eesti keeleuuenduse suurim ja ainulaadne omapärasus ja ta suur 

yleolek. Eesti keeleuuendus [on] ainulaadne kogu maailmas ja eesti keele arendamine on 

meetodilt seni midagi enneolematut.” (Aavik 1932: 4) Ja näibki olevat õige, et süstemaatiliselt 

ja laiaulatuslikult, nagu Aaviku kava järgi Eestis, pole ühegi keele uuendus kunstlikult loodud 

elemente kasutanud (Mägiste 1932: 281). 

Vastupidiselt eesti keeleuuendusele ungari keelereform 3 ei sekkunud eriti grammatikasse ega 

õigekirjutusse. Ta piirdus sõnavara arendamisega ja kuigi loomismeetodid olid vahel 

keeleliselt vaieldavad, ei ulatanud nad selliste äärmusteni kui Aaviku omad. Neid 

iseloomustas peamiselt semantiline põhjendus: isegi kõige veidramate meetodite järgi uusi 

sõnu luues, proovisid ungari keeleuuendajad üldiselt teha nii, et sõnal oleks selge 

etümoloogia. Keegi ei proovinud luua sõnu täiesti kunstlikult, ex nihilo, nagu Johannes Aavik 

hiljem tegi. (Chalvin 1994: 37) 

Sageli on sõnade päritolu raske määrata, sest piir kunstlikult loodud sõnade ja võõrkeelsete 

muganduste vahel on ebamäärane. Tõenäoliselt saaks pea kõigile Aaviku kunstlikele sõnadele 

leida mõneti sarnaseid vasteid teistest keeltest. Johannes Aavik ei varja oma 

3 Ungari keeleuuendus on pikaajaline protsess, mis algas 18. sajandi lõpul ja kestis pisut vähem kui sada aastat. 

(vt Chalvin 1994: 33) 

12

inspiratisiooniallikat. Näiteks sõnastike lõpuosas (vt Aavik 1936) on toodud eraldi 

peatükkidena uute või tundmatute sõnade võõrkeelsed vasted või on selgitused lisatud 

vabamas vormis väljaannete veergudel. Helle Mets (1970: 16) rõhutab, et häälikute arv on 

kõikides keeltes suhteliselt väike ja mingi häälikukombinatsiooni esinemine mitme keele 

samatähenduslikes sõnades võib olla ka lihtsalt juhus. Kunstlike sõnade taga peituvate 

võõrkeelsete eeskujude otsimisel tuleks olla ettevaatlik. 

Vastavalt kunstliku osakaalu määrale võib tehissõnad tinglikult jaotada kolme rühma (Tauli 

1968: 136–140; Mets 1970: 13–18; Kull 2000: 228-229). 

Valter Tauli tehissõnade liigitelu: 

Kontraktsiooni- ehk koondusmeetod - omakeelsete keelendite lühendamine, häälikute 

ümberpaigutamine ja muutmine. Nt kaavitama < kaasa avitama, jäälima < järele 

andma, selmet < selle asemel et. 

Alteratsiooni- ehk muundusmeetod – oma või võõrkeelne mugandus, sõna häälikulise 

kuju meelevaldne muutmine, eeskujuks mõni võõrkeel. Nt roim < eeskujuks 

inglisekeelne crime [kraim]. 

Kombinatsioonimeetod ehk keelendi vaba kombineerimise meetod ehk ex nihilo 

sõnaloomeviis - iseseisvad kunstlikud kombinatsioonid (nt veenma, eenma, nõme), 

väga oluline lisa traditsioonilistele meetoditele. 

”Üks keskseid momente J. Aaviku keelealastes arutlustes on keele võrdlemine [inimtoimingu 

abinõu, riista, 4 ja] masinaga. Siin ei ole aga nähtavasti tegemist mehhanitsismiga J. Aaviku 

vaateis, vaid publitsistliku võrdlusega keele arendamise huvides.” (Nemvalts 1980: 60) 

”Kordame veel: keel on riist, keel on masin. Seepärast ei pea tema pääle vaatama mitte yksi 

loodusteadlase silmaga, keda huvitab ainult nähtuste konstateerimine ja seletus, vaid ka 

tööstusinimese, inseneri, tehniku silmaga, kes nähtusi oma kasuks, oma otstarvete kohaselt 

pyyab painutada ja kasutada.” (Aavik 1974: 9) 

Mida rohkem on keeles tüvesid, seda rikkam on keel. Tüvedest saab omakorda moodutada 

tuletisi, mis laiendavad keele sõnavara veelgi. 

4 Aavik 1974: 8. 

13

Tehistüvede loomise idee ja esimese tehistüve veena- esitas J. Aavik 1913. aastal ning viis 

seda mõtet järgmistel aastakümnetel edukalt ellu. Pärast mõningat pausi hakati eesti 

kirjakeeles tehistüvesid uuesti looma 1960-ndail aastail. (Rätsep 2002a: 75) 

Nagu ka 1960-ndate, 1970-ndate keeleergastuse tulemused kinnitavad, võib eesti keele 

sõnavara laeindamiseks kasutada mitmesuguseid teid ja allikaid, sealhulgas rahvakeelse 

ainese uudne rakendamine ja tehistüvede loomine. Olulisim on Rein Kulli arvates lähtuda 

kirjakeele leksikaalsest süsteemist, millega võrreldes mõne lokaalmurde leksika on hoopis 

teise allkeele süsteem, nagu seda muide on ka vana kirjakeel nüüdiskeelega võrreldes. (vt 

Kull 1983: 55) Siinkirjutaja nõustub Rein Kulliga, et tehissõnadel kui uudissõnade liigil on 

eesti keele sõnavara kujunemises igati väärikas ja oluline koht. 

14

2. JOHANNES AAVIKU ROOTSI-PERIOOD 

1950. aastail hakkas Rootsi eestlaste keelekasutuses nappima uusi eesti sõnu, sest pidevalt 

arenevas keskkonnas puututi rootsi ning inglise keele vahendusel kokku võõraste mõistetega 

teaduse, tehnika, majanduse, poliitika ja kultuuri vallas. Raimo Raag (2010: 404) ütleb, et 

keelepuhtuse nimel välditi sõnade laenamist teistest keeltest. Samas Eestis käibele läinud 

neologismid ostusid mitmel põhjusel sobimatuks, välditi ka nõukogude- või venepärasusi. 

Lisaks jõudsid mitmed uudismõisted enne Välis-Eestisse kui Eestisse. 

„Rootsi eestlaste eesti keele aluseks on põgenike põlvkonna Eestist kaasa toodud […] 1920.- 

1930. aastate keel, milles aga leidub varasemagi keeletarvituse sugemeid. Sellele pärandile on 

aastakümnete jooksul lisandunud mõndagi uut. See uus kätkeb nii Rootsis elamise jooksul 

omaks võetud võõrmõjusid kui ka eesti keele siseseid arengujooni.“ (Raag 2010: 406) 

Johannes Aavik põgenes Rootsi 1944. aastal. J. Aaviku lemmikharrastuseks Rootsi-aastail oli 

keeleuuendusliku tegevuse pidev jätkamine. Ta lõi kunstlikult uusi sõnu ja soovitas senistele 

lisaks veel soome laensõnu kasutusele võtta. (Mihkla 1971: 64-65) 

Eeskätt püüdis keelemees väliseestlasteni tuua eesti keele sõnavara ja ortograafia uuendusi, 

mis leidsid kajastamist juba Eestis töötades. Seega eesti keel arenes ja täienes Rootsis 

peamiselt emakeeles ilmunud kirjutiste kaudu. Suureks toeks keele elujõulisusele olid 

väljaannete lugejad, kes keelt igapäevaselt kõnes kasutasid ja aegajalt keelenurkades 

väljapakutule omapoolsete ideedega vastasid. 

Johannes Aavik kasutas hilisemal eluperioodil Rootsis eelkõige ajalehti, nt Välis-Eesti, Eesti 

Päevaleht, artiklikogumikke, nt „Eesti kroonika 1957“ (1956) ja raamatuid, nt „Rootsi – eesti 

abiraamat“ (1944) (Aavik – kaasautor) 5 oma keelealase loomingu populariseerimiseks. 

Keelealane sõnavõtt perioodikaväljaandeis kindlustas selle, et keeleteadlase seisukohad 

leksikoloogia ja grammatika vallas jõuavad kõigi kodumaast eemal viibivate eestlasteni 

Rootsis. Aavik üritas igakülgselt eesti keelt „värskena“ hoida ja õhutas rahvast emakeele 

sõnavarapagasit täiendama, „lopsakamaks“ muutma. 

5 Raag 1994: 21. 

15

Seejuures võttis keelemees arvesse, et uue sõnavara keelde toomine ja kodunemine võtab 

aega. Ajalehtede veergudel pakkus keele-Aavik välja nii uusi sõnu kui ka kordas teise nurga 

alt ning kinnistas enamjaolt juba Eestis välja pakutud tüvesid ja tuletisi. 

Siinkohal tsitaatnäide nädalalehest Välis-Eesti - sõna johtuma asemel, mis võetud soome 

keelest, on eedetud (ette pandud) ja tarvitatud ka sõna tulenema, mis kui tuletussõna on 

kahtlemata halvem, sest see võib tekitada sama tüve lähedast kordumist (27.06.1948). 6 

Enamasti on tegusõnade kasutuselevõttu põhjendatud väitega, et verbifraasid on kohmakad ja 

sageli liiga pikad. Keel võidab sellega lühemuse, mugavuse ja isegi ilu poolest (29.03.1953). 

1957. aasta „Eesti kroonika“ artiklis „Vajalikke uusi sõnu“ räägib keelemees (vt Aavik 1956: 

228-229), et eesti keelde on tulnud palju uusi võõrapäraseid teaduslikke ja tehnilisi termineid 

ning moesõnu aktiivse tööstuse- ja tehnikaarengu tõukel. Autor reklaamib uusi sõnu, nagu 

helilindistama, hobi, laifilm, mopeed, motell, plast, teip, teismeline jne, ent nende kõrval 

kordab varasemal ajal väljapakutud omapoolseid tüvisõnu ja tuletisi, näiteks eede, eetma, 

hüüm, kaatma. 

Johannes Aaviku Teise maailmasõja aegne päevik „Ideepe“ (kirja pandud 31. jaanuarist 1942 

kuni 1. detsembrini 1943) annab tunnistust, et keeleuuendaja jälgis ning analüüsis ka ise 

omapoolseid sõnu ja grammatilisi uuendusi. Ea-ää küsimuses leidis ta kompromissi – tuleks 

kasutada kirjapilti hea, samas pää, sääl, tääl, säädma jt (vt Aavik 2010: 7). 

Ka Rootsis on Aavik korranud seniseid keelelisi seisukohti. Näiteks jõudis ta 

kompromissotsusele ää ja ea suhtes (nagu ka eelnevas lõigus selgub) juba Eestis töötades, 

kuid tutvustab seda otsust ka Rootsis: sõnus pää, pääl, sääl tarvitada endiselt ää-d, nagu „ pea 

pää pysti“, sõnus hea ja headus aga lubada kasutada ea-d, sest hea on kõlaliselt parem kui hää 

ja keeleajalooliselt õigem. (vt Mihkla 1971: 67, Aavik 2010: 7) Otsust ää ja ea suhtes 

illustreerib ka ajalehe Välis-Eesti alusel koostatud sõnastiku 80. sõnaartikli näide - teda 

koheldi seal (autoril: sääl) törgesti. (Vt ptk 2.1.2 lk 31) 

Johannes Aavik töötas Rootsis väsimatult edasi kirjakeele uuendamise ja rikastamise 

6 Uudissõna ei pea alati vana alati ”ära sööma”, uus ja vana võivad ka mõlemad käibel olla, kuni tavaliselt üks 

saavutab ülekaalu ja jääb kasutusse. Tulenema ja johtuma on aga näited, et käibele on jäänud sünonüümidena 

mõlemad. 

16

eesmärgil. Enamus ajast kulus võõrkeelsete teoste eestindamisele. Tõlgitud romaanide, 

novellide ja jutustuste [ning ajalehtede] kaudu demonstreeris ta endise südiduse ja 

printsipiaalsusega uute sõnade ja uudisvormide kasutamist eesti kirjakeeles 7 . (Mihkla 1971: 

69) 

7 J. Aaviku kiri Karl Mihklale (7. juuli 1969). 

17

2.1 AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIK „UUSI SÕNU“ 

Ajavahemikus 10.11.1946 - 29.03.1953 ilmus J. Aavikult väljaandes Välis-Eesti 26 artiklit 

„Uusi sõnu“. 

2.1.1 Ajalehe Välis-Eesti rubriigil „Uusi sõnu“ põhineva sõnastiku ülesehitus 

Sõnastikus analüüsitakse ajalehes Välis-Eesti artiklisarjas „Uusi sõnu“ ilmunud sõnu. 

Ajaleheartikleid ei ole magistritöös sõna-sõnalt kopeeritud. Korrastatud sõnakogusse on 

jäetud sisse ka need sõnad, mis tegelikult leidsid kajastamist ja selgitamist juba enne aastat 

1946. Andmed sõnade päritolu kohta on võetud Henno H. Jänese ”Uute ja vähemtuntud 

sõnade sõnastikust” teosest ”Eesti keel. Selle ehitus, areng ja ortoloogia” (Jänes 1966: 248– 

271) ja A. V. Kõrvi raamatust „Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik“ (1939). (Vt 

„Sõnaartikkel sisaldab järgmist teavet” viiendat ja kuuendat punkti.) Sõnastikus on järgitud 

Raimo Raagi sõnaraamatu „Uusi eesti sõnu” (1979), Tiiu Erelti, Rein Kulli ja Henno Meriste 

teose „Uudis- ja unarsõnu” (1985) ja Henno H. Jänese koostatud ”Uute ja vähemtuntud 

sõnade sõnastiku” (1966) vormistuslikku eeskuju. 

Siinkirjutaja on kõik lehed ükshaaval läbi vaadanud ja J. Aaviku ettepanekud regitreerinud. 

Tegu on esimese täieliku ülevaatega Aaviku sõnaettepanekuist Rootsi ajalehtedes (vt ka 

ptk 2.2 ja 2.3). 

Eraldi tasuks rõhutada, et enamik allpool toodud sõnastiku märksõnadest on Henno H. Jänese 

sõnastikus tähistatud kahe tärniga (**) 8 , see tähendab, et ka 1960ndatel olid väljapakutud 

sõnad enamjaolt Aaviku individualismid ega olnud kõnelejete seas väga levinud. 

Sõnaartikkel sisaldab järgmist teavet: 

1. Sõnaartiklid on nummerdatud. 

2. Tähestikulises järjekorras esitatud märksõnad on poolpaksus kirjas. 

8 „Sõna on alles ettepaneku staadiumis ja esinenud ainult sõna esitaja J. Aaviku kirjutustes või tõlkeis” (Jänes 

1966: 248). 

18

3. Käände- ja pöördevormid on esitatud kõigi tüvisõnade ja tuletiste puhul (välja arvatud 

vaid liitsõnades esinev juuve, vt sõnastiku 16. punkt). Peavormidena moodustatakse 

käändsõnadel ainsuse nimetav, omastav ja osastav kääne. Tegusõnadel on esitatud maja 

da-tegevusnimi ning kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimene pööre. Vajadusel on 

lisatud ka nud- või tud-kesksõna. 

4. Kõik ühe tüve tuletised on paigutatud kokku ühte artiklisse. Märksõna (s.o tüvisõna), 

millest omakorda tuletatud uusi sõnu, on alla joonitud. Kui nummerdatud sõnaartiklis 

on vaid üks märksõna, siis seda ei joonita alla ning tegu on iseseisva tüvisõnaga. 

5. Iga tüvisõna järel on märgitud sõna keeleline päritolu või keel, mis on sõna kunstlikku 

loomist ajendanud (Jänes 1966 ja Kõrv 1939 alusel). Teave, mis võetud Kõrvi 

sõnastikust, on tähistatud tärniga, nt hahm, hahmu, hahmu s* (nr 4, 25.01.1953, lk 5). 

Tuletiste järel ei ole antud informatsiooni päritolu kohta. Lühendite tähendused on 

järgmised: k – kunstlikult loodud, kr – kreeka keel, m – murdeline, rts – rootsi keel, s - 

soome keel, sk – saksa keel, pr – prantsuse keel. Sulgudes olev keelelühend tähendab, 

et vastav keel on mõjutanud sõna loomist. Informatsiooni keelelise eeskuju kohta 

annab ka Aaviku enda märgitud tähendus võõrkeeles. Nt 11. sõnaartikli „juuvima 

juuvida, (ma) juuvin k - heaks kiitma“ puhul on n-ö impulsskeeleks saksa gut heissen, 

billigen, rootsi gilla ja inglise to approve, kuigi sõna ise on kunstlikult loodud (nr 15, 

09.04.1950, lk 5). 

6. Kui info sõnade päritolu kohta puudub H. H. Jänese ja A. V. Kõrvi teostes, antakse 

teave joonealuse viitena. 

7. Mõttekriipsule järgneb sõna tähenduse selgitus Johannes Aaviku sõnastuses. 

8. Nurksulgudes on toodud vajadusel sõna tähendus teistes keeltes. 

9. Kaldkirjas on sisse toodud keelemehe tsitaatnäited kasutuskontekstist Välis-Eesti 

veergudel. 

10. Kui sõna on propageeritud korduvalt, on sõna tähendused pandud kokku eraldamata 

täpselt, millal mingi lisaselgitus tähenduse kohta on kirja pandud. Näited eri aegadel 

ilmunud artiklitest on varustatud ilmumisajaga. 

11. Tärnikesega on tähistatud need sõnad, mida pakuti välja vaid jooksvalt näidetes ning 

19

mis leidsid asjakohasemat selgitust mõnes Välis-Eesti hilisemas või varasemas 

numbris, näiteks *ujedus (14.10.1951). Sõna *neimaja puhul ei ole täpsemat selgitust 

pakutud, esineb vaid tuletise neimur tähenduse seletuses (vt sõnastiku 43. punkti). 

12. Kui sõna esineb vaid liitsõnaosana, on antud vaid neologismi algvorm ja allikaviite 

ees on tähis LS, näiteks juuve (nr 15, 09.04.1950, lk 5). 

13. Tähist # on kasutatud siis, kui artiklinäidete tekstis on silmnähtavalt tegu uue 

tuletisega, mida eraldi neologismina pole välja toodud ega rõhutatud, näiteks # 

vüüming, vüümingu, vüümingut # - Tema vüüming preestriametisse toimus hiljuti (nr 

13, 29.03.1953, lk 5). 

14. Sulgudes on märgitud sõna ilmumise andmed väljaandes Välis-Eesti koos selle 

numbri ja leheküljenumbriga. Kui uudissõna tähenduse selgitus ja näited langevad 

kahes või enamas artiklis kokku, on ilmumisalane info eraldatud semikooloniga. 

15. Kui Aavikul esineb silmnähtavaid kõrvalekaldeid tänapäeva normikeelest, siis on 

antud ka see variant sulgudes, näiteks (autoril: ettevaatamattuse) ja (autoril: päälekäiv) 

(nr 30, 25.07.1948, lk 6; nr 11, 15.03.1953, lk 5). 

16. Kui Henno H. Jänese sõnastikus (1966: 248-271) esineb tüve taga märge **, on 

siinkirjutaja lisanud sõnastikku sümboli ! (vt lk 18). 

2.1.2 Rubriigil „Uusi sõnu“ põhinev sõnastik 

1. ahistama, ahistada, (ma) ahistan s – kitsikusse ajama, suruma, kallaletungivalt 

piirama. Koerad ahistavad põgenevat metslooma. Kõiksugu mured ahistasid teda. (nr 

1, 05.01.1947, lk 5) 

2. eenma, eenda, (ma) eenen, eennud k ! – sisse tulema, sisse minema, sisse astuma. Nad 

eensid tagauksest. Sel silmapilgul eenis teener. Nad ei saanud eenda, sest uks oli 

lukus. (nr 47, 25.11.1951, lk 4) 

3. een, eenu, eenu ! – sissetulek, sisseminek, sisseastumine. Ta een sellesse kooli sündis 

20

alles aasta pärast. (nr 47, 25.11.1951, lk 4) 

4. eetma, eeta, (ma) eedan k ! – ette panema, proponeerima. Midagi paremat ei teadnud 

keegi eeta. Mõnelt poolt eedeti, et asi edasi lükataks. Seesugust plaani ei ole keegi 

eetnud ega seda ka edaspidi. Ta ei nõustunud meie kavaga, vaid eetis selles mõned 

muudatused. (nr 45, 10.11.1946, lk 4) Ta eetis lõpetada läbirääkimised.Mina eedan, et 

me asja edasi arutaksime.Delegatsiooni juhiks eedeti hr. N. (nr 36, 07.09.1947, lk 5) 

5. eede, eete, eedet ! – ettepanek. Tema paranduseedet ei võetud vastu. Kõik muud eeted 

leidsid heakskiitmist. (nr 45, 10.11.1946, lk 4) Säärase eete võis ainult tema teha. See 

eede ei läinud läbi. (nr 36, 07.09.1947, lk 5) 

6. hahm, hahmu, hahmu s* – siluettkuju, äärjoontes kuju, ebamäärane, udune kuju. 

Majade hahmud paistsid ööhämaruses. Kummalised hahmud hiilisid temast mööda. 

Uulitsanurgal arvas ta nägevat tuttava inimese hahmu. (nr 4, 25.01.1953, lk 5) 

7. hald, hallu, haldu s ! – omanikolemine, hoole all olemine, omamine, käes-olemine, 

võimsuses olemine. Võtsin selle eseme oma haldu. Need leitud asjad on praegu tema 

hallus. (nr 45, 10.11.1946, lk 4) 

8. hõilama, hõilata, hõilan 9 m – valjusti hüüdma, häälitsema. Karjalapsed hõilasid 

metsas. See pole kellegi laulmine, see on hõilamine. (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 

9. hüüm, hüümu, hüümu k (rts) ! – näovärv. Ta hüüm oli kahvatu. Hüümu järele 

otsustades oli ta lõunamaalane. (nr 3, 15.01.1950, lk 6) 

10. jallis, jalli, jallist k (pr) ! – armukade. Jallis naine mürgitas oma sõbranna. (nr 25, 

9 Wiedemann 1973, vg 733: hõilama, hõilastama d (Tartu, st lõunaeesti) 'anrufen, zurufen' (hüüdma, hõikama, 

vastu hüüdma). Võib olla ka onomatopoeetiline kombinatsioon hõiskama + huilgama. 

21

19.06.1949, lk 8; nr 40, 05.10.1952, lk 2) 

11. jallidus, jalliduse, jallidust – armukadedus. Ta oli päris hullumeelne jallidusest. (nr 

25, 19.06.1949, lk 8; nr 40, 05.10.1952, lk 2) 

12. jallistama, jallistada, (ma) jallistan – armukadestama. Ta ei jallista sind sugugi. (nr 

25, 19.06.1949, lk 8; nr 40, 05.10.1952, lk 2) 

13. johtuma, johtuda, (ma) johtun s – mingist põhjusest või asjaolust tulema või 

järgnema, põhjustama. Need puudused johtuvad juhuslikest põhjustest. Eksitus johtus 

lihtsalt valearusaamisest. (nr 7, 16.02.1947, lk 5) See tuleõnnetus johtus 

ettevaatamatust ümberkäimisest tulega. Raske on kindlaks teha, mis põhjusest see rike 

on johtunud. Seda ei tule johtuvaks pidada sellest asjaolust. (nr 26, 27.06.1948, lk 5) 

14. juuvima, juuvida, (ma) juuvin k ! – heaks kiitma [saksa gut heissen, billigen, rootsi 

gilla, inglise to approve]. Toimkonna enamus ei juuvinud seda eedet. (nr 15, 

09.04.1950, lk 5) 

15. juuving, juuvingu, juuvingut – heakskiit. See ei saanud ta juuvingu osaliseks. (nr 15, 

09.04.1950, lk 5) 

16. juuve – Koosolijate seast kostsid selle mõtteavalduse kohta juuvehüüded 

(heakskiiduhüüded). LS (nr 15, 09.04.1950, lk 5) 

17. jäälima, jäälida, (ma) jäälin k ! – järele andma. Uks ei jäälinud mu surumisele. 

Viimaks ta jäälis meie nõudmistele. (nr 26, 27.06.1948, lk 5) Ta jäälis viimaks mu 

palvetele (nr 30, 25.07.1948, lk 6) Ta ei jäälinud mu palvetele. (nr 15, 09.04.1950, lk 

5) 

18. # jäälimatu, jäälimatu, jäälimatut – järeleandmatu #. Selles suhtes on ta jäälimatu. (nr 

15, 09.04.1950, lk 5) 

22

19. kaatma, kaata, (ma) kaadan k ! – korda saatma (eriti midagi halba). Seda tehes te 

kaadate roima, suure vea, ettevaatamatuse (autoril: ettevaatamattuse). Osutus, et seal 

mõrv oli kaadetud. (nr 30, 25.07.1948, lk 6) 

20. kaavitama, kaavitada, (ma) kaavitan (millelegi, millekski) k ! – kaasa avitama, kaasa 

aitama, kaasa mõjuma [saksa beitragen, rootsi bidraga, inglise to contribute]. Selle 

lisateenistuse saamine kaavitas suuresti ta majandusliku seisukorra paranemisele. (Ka 

see kaavitab tõstma meie rahva hariduslikku taset. nr 30, 25.07.1948, lk 6; nr 16, 

17.04.1949, lk 5) Nemadki tahavad väikeste summade annetamisega kaavitada sellele 

ettevõttele. (nr 30, 25.07.1948, lk 6) Ka nemad tahtsid oma veeringutega kaavitada 

sellele heale üritusele. (nr 16, 17.04.1949, lk 5) 

21. kaavitus, kaavituse, kaavitust – kaasaaide, kaasaaitamiseks tehtud töö või annetus 

[saksa Beitrag, rootsi bidrag]. Tema kaavitus meie haridusolude tõstmiseks ei ole 

väike. Annetatud summa oli suur kaavitus seltsi majandusliku korra kindlustamiseks. 

(nr 30, 25.07.1948, lk 6; nr 16, 17.04.1949, lk 5) 

22. kehutama, kehutada, (ma) kehutan s ! – üles kutsuma, julgustavalt nõu andma, 

nõuandvalt, julgustavalt, õhutavalt, üles kutsuma midagi tegema [inglise to exhort, 

prantsuse exhorter]. Ma kehutasin teda küll kaasa tulema, aga ta siiski ei tulnud. 

Rahvast kehutati hädalisi toetama. (nr 7, 16.02.1947, lk 5) Ta kehutas mind kaasa 

tulema. (nr 11, 15.03.1953, lk 5) 

23. kehutus, kehutuse, kehutust – pealekäiv (autoril: päälekäiv) üleskutse. Ta ei 

reageerinud vähimatki meie kehutustele seltskonnast lahkuda, vaid jäi paigale. (*nr 7, 

16.02.1947, lk 5) Tegime seda tema kehutusel. (nr 11, 15.03.1953, lk 5) 

24. kemm, kemmi, kemmi k ! – mungakamber. Ta elas ja töötas päevade kaupa üksi oma 

toas kui munk kemmis. (nr 26, 27.06.1948, lk 5) 

23

25. kutv, kudva, kutva k ! – riie kui materjal, millest seljas kantav riie tehakse, kangas 

[saksa Zeug]. See ülikond on tehtud heast kudvast. Ta tundis oma käe vastu ta palitu 

karmi kutva. Kudvakauplus. (nr 49, 04.12.1949, lk 5) 

26. kõul, kõula, kõula k ! – munakivi. Uulits oli kõuladega prügitatud. Üks lahtine kõul 

veeres ta jala puudutusest künkast alla. (nr 3, 15.01.1950, lk 6) Nad hakkasid teda 

kõuladega loopima. Üks kõul tabas teda õlast. (nr 40, 05.10.1952, lk 2) 

27. laap, laaba, laapa s ! – lai, lapik ruudukujuline kivi, kiviplaat. Põrand oli 

paelaapadega kaetud. Ta istus kivilaabale. (nr 3, 15.01.1950, lk 6) Põranda pind 

koosnes paelaapadest. (nr 40, 05.10.1952, lk 2) 

28. leipima, leipida, (ma) leibin k ! – (silmi) maha lööma, langetama (silmi, pilku). Ta 

leipis häbelikult silmad. (nr 45, 07.11.1948, lk 5) Ta leipis oma silmad. (nr 49, 

04.12.1949, lk 5) 

29. lelu, lelu, lelu s – mängukann, mänguasi. Ta andis selle väikese karbi lapsele leluks. 

(nr 7, 16.02.1947, lk 5) 

30. luhistuma, luhistuda, (ma) luhistun s ! – kokku varisema, sisse varisema. Maja oli nii 

halvasti ehitatud, et varsti luhistus. Kõik need ta lootused luhistusid. (nr 11, 

15.03.1953, lk 5) 

31. luutma, luuta, (ma) luudan k – välja sulgema, eksludeerima [saksa ausschliessen, 

rootsi utesluta]. See luudab iga eksimise võimaluse (s.o teeb võimatuks). Igasugune 

teine pääsetee on siin luudetud. Sissepääs klubisse on välismaalasile luudetud. (nr 6, 

08.02.1948, lk 6) 

24

32. luutlikult – väljasulgevalt (s.o ainuüksiselt 10 , erandita). Ta tegutses luutlikult sellega. 

Ta luges luutlikult ilukirjandust. (nr 6, 08.02.1948, lk 6) 

33. malnis, malni, malnist k ! – juuresolev [rootsi närvarande]. Sel koosolekul olid 

liikmed malnid. (nr 45, 07.11.1948, lk 5) 

34. malnitsema, malnitseda, (ma) malnitsen – juures olema. Ausamba avamisel 

malnitsesid ka mõned välissaadikud. (nr 45, 07.11.1948, lk 5) 

35. malnidus, malniduse, malnidust – juuresolek, ligiolek [rootsi närvaro]. Kapp avati 

meie kõikide malnidusel. (nr 45, 07.11.1948, lk 5) 

36. möhkel, möhkla, möhklat s ! – suur mürakas, blokk. Maapind oli suurte 

kivimöhklatega kaetud. Kalju küljest olid mõned möhklad alla varisenud. (nr 35, 

27.08.1950, lk 5) 

37. nantma, nanta, (ma) nandan, nandetud k ! – okupeerima [saksa besetzen, rootsi 

besätta]. Kui sa kauemaks ära jääd, nandab tema su koha. See koht on juba nandetud. 

Vaenlaste poolt nandetud maa-alad ei olnud kuigi suured. Nad nantsid kõik paremad 

kohad. (nr 16, 17.04.1949, lk 5) 

38. nandang, nandangu, nandangut – okupatsioon. Nende ruumide nandang oli täiesti 

seadusevastane. (nr 16, 17.04.1949, lk 5) 

39. naum, nauma, nauma k – puuvili. Naumadest ta eelistas õunu ja pirne. Nende aias 

kasvas palju naumapuid. Selles kioskis müüakse ka naumu. Ta valas naumamahla vee 

sekka. (nr 6, 08.02.1948, lk 6) 

10 ainuüksi > ainuüksine > ainuüksiselt, ainuüksiselt = ainuüksi. See tuletab meelde levinud ületuletamisnäidet - 

kohe > kohene > koheselt, koheselt = kohe. 

25

40. neim, neima, neima k – kättemaksmine. Teda tabas saatuse neim. (nr 1, 05.01.1947, 

lk 5) Ta on väga neimahimuline inimene. (nr 28, 10.07.1949, lk 6) 

41. neimama – kätte maksma. Ta otsustas oma vastastele neimata talle tehtud ülekohtu. 

(nr 1, 05.01.1947, lk 5) Ta otsustas temale neimata kõik tehtud ülekohtud. Selle teo 

neimas ta temale majandusliku rutiini põhjustamisega. (nr 28, 10.07.1949, lk 6) 

42. neimur, neimuri, neimurit – kättemaksja, neimaja 11 . (nr 28, 10.07.1949, lk 6) 

43. *neimaja – (nr 28, 10.07.1949, lk 6) 

44. niimama, niimata, (ma) niiman k* ! – leidma puudu olevat. Pärast suplust niimati 

kaks poissi. Ma niiman temas südameheadust. (nr 47, 24.11.1946, lk 4) 

45. nirn, nirna, nirna k ! – silmatera. Selle rohu mõjul olid ta nirnad suurenenud. (nr 25, 

19.06.1949, lk 8) 

46. nõme, nõmeda, nõmedat k – teadmisteta, ignorantne, „tume“. See isik on 

loodusteaduses väga nõme. Kõik imestasime ta nõmedust sel alal. (nr 47, 24.11.1946, 

lk 4) 

47. nüüm, nüümu, nüümu ! – nimekuulsus, hea või halb nimi, renomee. Temal on 

ärimeeste ringkondades hea nüüm. Selle teguviisiga on ta oma nüümu suuresti 

kahjustanud. (nr 3, 15.01.1950, lk 6) 

48. nüümima, nüümida, (ma) nüümin 12 kr – teatavat nimekuulsust, reputatsiooni evima. 

11 Uus tuletis neimaja pole esile toodud muust tekstist, vaid on lisatud teise, samatähendusliku tuletise 

selgituseks. Derivaat neimaja puudub Aaviku 1919., 1921., 1932. ja Kõrvi 1939. a sõnastikes. N-ö jooksvalt 

moodustatud tuletis. 

12 Kui võtta kõrvale sõnad toponüüm, oronüüm jt, siis paistab sealt kreeka onyma 'nimi', mis on nüümima-sõna 

moodustamise aluseks. 

26

See mees nüümib rikkana, aga ihnena. (nr 3, 15.01.1950, lk 6) 

49. nüümukas, nüümuka, nüümukat – nime poolest kuulus, tuntud. Nüümukas kirjanik, 

laulja, arst. (nr 3, 15.01.1950, lk 6) 

50. oik, oigu, oiku s – tuju, kapriis. See oli tema veider oik, et asi nõnda korraldati. Tal oli 

sageli kõiksugu oike. (nr 47, 24.11.1946, lk 4) 

51. olbama, olvata, (ma) olban k – vaatlevalt tähele panema [saksa beobachten, inglise to 

observe]. Nad olbasid tornist vaenlase ettevalmistusi. Juba vanade rahvaste 

täheteadlased olbasid planeetide liikumisi. Huvitav on olvata, kuidas ta sellele 

reageerib. (nr 4, 30.11.1947, lk 5) 

52. olbus, olbuse, olbust – vaatlev tähelepanek [Beobachtung, obervation]. Selles 

seltskonnas oli mul juhus teha huvitavaid psühholoogilisi olbusi. Oma olbused nende 

putukate elust avaldas ta ühes ajakirjas. (nr 4, 30.11.1947, lk 5) 

53. * pelgama, peljata, (ma) pelgan – kartma. (nr 25, 20.06.1948, lk 6) 

54. pelgur, pelguri, pelgurit – arg, julguseta inimene, „argpüks“, „jänesepüks“ [saksa 

Feigling, inglise coward]. Tõelistes hädaohtudes osutus ta täieliseks pelguriks. (nr 25, 

20.06.1948, lk 6) 

55. pelgurlik, pelgurliku, pelgurlikku – arg, julguseta [saksa feig, rootsi feg]. Oma 

pelgurliku iseloomu tõttu ei kõlvanud ta sõjameheks. (nr 25, 20.06.1948, lk 6) 

56. pelgurlikkus, pelgurlikkuse, pelgurlikkust – arg, kartlik, julguseta olek [saksa 

Feigheit, rootsi feghet, inglise cowardise]. (nr 25, 20.06.1948, lk 6) 

57. polg, polu, polgu s ! – jalgtee, jalgrada. Ta kadus kitsast polgu mööda metsa. Mitmed 

polud läbisid seda heinamaad. (nr 41, 14.10.1951, lk 5) Nagu läksid kitsast polgu 

27

mööda metsa. Mitmed polud viisid läbi heinamaa. Kohtasime aia äärt mööda mineval 

polul. (nr 11, 15.03.1953, lk 5) 

58. põgu, põo, põgu 13 k – põgenemine (üksik põgenemisjuhtum). Vangi salapärane põgu 

äratas üldist imestust. Ainult põoga võis ta veel oma elu päästa. (nr 47, 24.11.1946, lk 

4) 

59. põrpima, põrpida, (ma) põrbin k* – tugevasti ja järsku tähelepanu äratama, 

„põrutama“. Tuppa astudes põrpis meid kõigepealt suur muudatus selle sisustuses. Tal 

oli põrpiv sarnasus mu onuga. Selle nime nimetamine ei näitud 14 teda sugugi põrpivat. 

Ainult üks väike asjaolu põrbib mind seejuures. (nr 9, 02.03.1947, lk 5) 

60. ralkuma, ralkuda, (ma) ralgun k ! – hukka minema (nt laev, katsed), laevaõnnetust 

kannatama. Laev ralkus Norra ranniku läheduses. Nad ralkusid enne sadamasse 

jõudmist. Ralkunud päästeti randa. Sellega ralkusid ta viimased katsed oma elujärge 

parandada. (nr 28, 10.07.1949, lk 6) 

61. ralge, ralke, ralget – laevaõnnetus, merehäda. Ralge sündis üsna ranna lähedal. 

Sellest ralkest pääsesid eluga ainult mõned üksikud. (nr 28, 10.07.1949, lk 6) 

62. raul, raula, raula k ! – lõulaluu. Nad kõik imelesid selle eluka raulade tugevust. (nr 25, 

19.06.1949, lk 8) 

63. reltima, reltida, (ma) reldin k (sk) – aruannet, raportit esitama, raporteerima, midagi 

(edasi) teatama [saksa berichten]. Adjutant reltis need uudised kindralile. Selle kauge 

13 Aluseks samatähenduslikud sõnad põgenema ja pagema; moodustatud pagu-sõna eeskujul. 

14 ei näitud = ei paistnud, ei näinud. Võimalik, et siin on "ei nähtud" kaasmõju, otsekui oleks nud- ja tudpartitsiip 

kokku pandud. 

28

saare oludest on reisijate poolt relditud imelikke lugusid. Reldi nüüd, mida sa sellest 

tead. (nr 6, 08.02.1948, lk 6) 

64. relde, relte, reldet – raport, aruanne, teade, ärajutustus [saksa Bericht]. Neist 

sündmustest esitas ta valitsusele täieliku relte. (nr 6, 08.02.1948, lk 6) 

65. riin, riina, riina k ! – maa-ala, koht, piirkond, regioon. Saare läänepoolset riina on 

alles vähe uuritud. Neid riinu ei ole ükski inimjalg veel puudutanud. Ta liikus 

kõrgemais riinades. (nr 25, 19.06.1949, lk 8) 

66. rimp, rimba, rimpa k – eesriie, ridoo. Teatris lasti rimp alla. Vene tsoon on 

raudrimbaga eraldatud muust maailmast. (nr 16, 20.04.1947, lk 6) 

67. rääderdama, rääderdada, (ma) rääderdan k – pahasti, julmalt (autoril: julmasti) 

kohtlema, piinama [saksa mishandeln]. Teised poisid rääderdasid teda. Kassi ei tohi 

rääderdada. Purjus olekus rääderdas ta oma naist. (nr 7, 16.02.1947, lk 5) 

68. rüüv, rüüv, rüüva k – tuleriit. Keskajal põletati ketsereid ja arvatavaid nõidu 

rüüvadel. Metsas tehti kuivadest raagudest suur rüüv. (nr 16, 20.04.1947, lk 6) 

69. sirnama, sirnata, (ma) sirnan k ! – millelegi kui millelegi vaatama, midagi millekski 

pidama, kaalutlevalt vaatlema [saksa betrachten als, rootsi betrakta som, prantsuse 

considerer comme]. Ta sirnas need meie põhjendused ebaküllaldaseks. Nad sirnasid 

oma edasist sealolu tarbetuks. Me hakkasime teda juba peaaegu omaks inimeseks 

sirnama. Ta sirnas ka seda võimalust. (nr 9, 02.03.1947, lk 5) 

70. sirnang, sirnangu, sirnangut – kaalutlev vaatlus, kaalutlus [prantsuse consideration, 

vene soobrazhenie]. See oli ainus sirnang, mis mind tagasi hoidis seda tegemast. See 

sirnang, et me sellega võime saada majanduslikku kahju, ei tohi siin mõjutada meie 

teguviisi. (nr 9, 02.03.1947, lk 5) 

29

71. sivutama, sivutada, (ma) sivutan s ! – millestki mööda jõudma. Laev oli juba 

sivutanud kap Verde. Teadmistes sivutas ta varsti kõik oma kaasõpilased. Ta on meist 

nii palju ees, et raske on teda saavutada, veel vähem sivutada. (nr 47, 25.11.1951, lk 

4) 

72. sürjutama, sürjutada, (ma) sürjutan s ! – välja tõrjuma [saksa verdrängen]. See taim, 

kus ta kasvab, sürjutab teised taimed. Välisturgudel hakkasid selle maa kaubad teiste 

maade omi sürjutama. (nr 35, 27.08.1950, lk 5) Asjata püüti tema mõju välja 

sürjutada vürsti juures. See puu sigib nii hoogsasti, et sürjutab lõppeks kõik teised. 

Anumasse pandud esemed sürjutasid suure hulga vett. (nr 47, 25.11.1951, lk 4) 

73. taav, taavu, taavu k ! – vanaisa. Ta oli seda lugu juba oma taavult kuulnud. (nr 25, 

19.06.1949, lk 8) 

74. terk, terga, terka k – terav ots, teravik [saksa Spitze]. Ainult noole terk tungib nahasse. 

(nr 45, 07.11.1948, lk 5) Ta pliiatsi terk murdus kirjutades. Oda terk oli tunginud ta 

reide. (nr 40, 05.10.1952, lk 2) 

75. terkjas, terkja, terkjat – teravaotsaline. (nr 45, 07.11.1948, lk 5) 

76. tergistama, tergistada, (ma) tergistan – teravaotsaliseks tegema, teravdama. (nr 40, 

05.10.1952, lk 2) 

77. tergistuma, tergistuda, (ma) tergistun – teravaotsaliseks minema, teravnema. Nende 

jahe vahekord tergistus lõpuks (autoril: lõppeks) lausa vaenulisuseks. (nr 45, 

07.11.1948, lk 5) Nende vastuolud olid viimaks tergistunud avalikuks riiuks. (nr 40, 

05.10.1952, lk 2) 

78. time, timeda, timedat k ! – (ähvardavalt) ligiolev, varstine, varsti juhtuv [inglise 

imminent]. Me põgeneme ainult timeda hädaohu korral. See hädaoht ei ole veel 

kaugeltki nii time. Laeva ärasõidu timedus pani teda ruttama. (nr 15, 09.04.1950, lk 5) 

30

79. tõivima, tõivida, (ma) tõivin k ! – millestki midagi, mingit ainet saama (läbitöötamise 

või menetluse (autoril: menetelu) teel). Mändidest tõivitakse vaiku, hüljestest traani. 

(nr 28, 10.07.1949, lk 6) 

80. törge, törge, törget (III vältes) s – jämedajooneline, jäme, toores, tahumatu [saksa 

grob]. See ese on üsna törgesti tehtud. Tal on törge käekiri. Teda koheldi seal (autoril: 

sääl) törgesti. See kavand oli vaid törgeis joontes esitatud. (nr 15, 09.04.1950, lk 5) 

Kuju oli vaid törgesti puust välja raiutud. See ei ole mingi peen, vaid päris törge töö. 

See joonis on vaid törge kujutus sellest esemest. Ta sai seal (autoril: sääl) üsna törge 

kohtlemise osaliseks. (nr 35, 27.08.1950, lk 5) 

81. uje, ujeda, ujedat s – kartlik, arglik, häbelik [saksa schüchstern, inglise shy]. See laps 

on võõras kohas natuke uje. Uje noormees. (nr 1, 05.01.1947, lk 5) Võõras 

seltskonnas on see laps väga uje. (nr 41, 14.10.1951, lk 5) 

82. ujelema, ujeleda, (ma) ujelen – uje, häbelik, arglik olema. Ta ujeleb seltskonnas. (nr 

1, 05.01.1947, lk 5) 

83. ujedus, ujeduse, ujedust – Oma loomuliku ujeduse tõttu ei julgenud ta seda küsida. (nr 

1, 05.01.1947, lk 5) Ta ujedus takistas seda neilt küsimast. (*nr 41, 14.10.1951, lk 5) 

84. ultma, ulta, (ma) uldan k ! – (suust) kuuldavale tooma, häälitsema. Sel puhul ultis ta 

raske ohke. Ta ei jõudnud häälitsustki ulta, kui hoop teda juba tabas. (nr 41, 

14.10.1951, lk 5) 

85. vastalt 15 k – järjest, vahetult. Mis toodi, viidi vastalt ära. Marjad, mis ta korjas, sõi ta 

vastalt ära. (nr 47, 24.11.1946, lk 4) 

15 Widemann 1973, vg 1317: wast, gen wasta, wastu 'gegenüber'; wastalt 'sogleich, zugleich, gleichzeitig' (kohe). 

Võimalik, et onomatopoeetiline kombinatsioon hõiskama + huilgama. 

31

86. vaut, vauda, vauta k ! – külaliste vastuvõtja, majaperemees, ka restoraniperemees 

[saksa Wirt, rootsi värd, inglise host]. Kui vaut oli ta väga lahke oma külalistele. Ta 

oli oma arve ilma vaudata teinud. (nr 3, 15.01.1950, lk 6) 

87. võstma, võsta, (ma) võstan k ! – vastu võtma. Külalised võsteti väga lahkesti. Ta 

ettepanekut ei võstetud. Ma võstan teie tingimused. (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 

88. väisama, väisata, (ma) väisan k – külastama. Ta väisas eile oma haiget sõpra. Neid 

kaugeid kohti ei olnud siis veel ükski eurooplane väisanud. (nr 16, 20.04.1947, lk 6) 

89. väisang, väisangu, väisangut - visiit, külastus, külaskäik. (nr 16, 20.04.1947, lk 6) 

90. väisaja ehk väisur – külastaja, visitöör. (nr 16, 20.04.1947, lk 6) 

91. vüümima, vüümida, (ma) vüümin k ! – sisse pühitsema [saksa einweihen, rootsi 

inviga, inglise to initiate]. Uus kirik vüümiti möödunud pühapäeval. Teda ei vüümitud 

sellesse saladusse. (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 

92. # vüüming, vüümingu, vüümingut – sissepühitsemine # Tema vüüming 

preestriametisse toimus hiljuti. (nr 13, 29.03.1953, lk 5). 

93. # vüümitu, vüümitu, vüümitut – sissepühitsetu, asjaga seotud inimene # Seda teavad 

ainult asjasse vüümitud, aga mitte vüümimatud. (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 

94. vüün, vüünu, vüünu k ! – ööpäev, 24 tundi [rootsi dygn, soome vuorokausi]. Vihma 

sadas kaks vüünu järgemööda. Viimase vüünu jooksul pole midagi erilist juhtunud. 

See võib kesta vüünude kaupa. (nr 49, 04.12.1949, lk 5) Ta oli olnud juba terve vüünu 

magamata. (nr 41, 14.10.1951, lk 5) 

95. õstuma, östuda, (ma) östun 16 k – vastuhakule, mässule tõusma, insurgeeruma. 

Allarõhutud rahvad on korduvalt östunud vägivalla vastu. (nr 45, 10.11.1946, lk 4) 

16 Võimalik, et lühendkuju üles + astuma. 

32

96. õst, östu, östu – vastuhakk, mäss [saksa Aufstand]. See oli teise poola östu ajal. (nr 45, 

10.11.1946, lk 4) 

97. õõv, õõva, õõva k ! – hirm, hirmuõudus. Kirjeldamatu õõvaga vaatasid nad sellele 

kohutavale hädaohule vastu. (nr 45, 07.11.1948, lk 5) 

98. übrutama, übrutada, (ma) übrutan 17 k – üle riputama, üle külvama. Kõnniteed 

übrutati liivaga. Ta otse übrutati lilledega (või kallistustega). (nr 13, 29.03.1953, lk 5) 

99. ündma, ünda, (ma) ünnen, ünnud k ! – korda minema, õnnestuma. Selle inimese käes 

ünneb kõik. Viimaks mul ündis nad võita meie asjale. Mul ei ünnud temaga kokku 

saada. (nr 48, 30.11.1947, lk 5) 

100. ünd, ünnu, ündu. Ünnu korral lubas ta meile anda tasu. Tal pole selles sugugi ündu. 

(nr 48, 30.11.1947, lk 5) 

101. ündlik – õnnestuv, kordaminev, kordaminekuga. Ta on kõigis oma ettevõtteis olnud 

väga ündlik. (nr 48, 30.11.1947, lk 5) 

102. ürm, ürma, ürma k ! – õnnetusjuhtum (nagu auto alla jäämine, kukkumisest 

vigastada või surma saamine). Ta isa sai ürma läbi surma. Elu tuleb ürmade vastu 

kindlustada. (nr 47, 24.11.1946, lk 4) Iga aasta saab hulk inimesi ürma läbi surma. Selles 

surmajuhtumis ei ole tegemist ürmaga, vaid mõrvaga. Ürmajuhtumeid oli möödunud 

aastal vähem. (nr 36, 07.09.1947, lk 5) 

17 Võimalik, et lühendkuju üle + riputama. 

33

2.1.3 Rubriigi „Uusi sõnu“ ettepanekute esinemus „Uute sõnade sõnastikus“ 

Väga suur hulk Rootsi-perioodil esitatud sõnu oli Johannes Aavikul välja mõeldud juba 

Eestis. Tema teose „Uute sõnade sõnastik“, mille esimene trükk ilmus 1919. aastal Tartus, 

ning teine, märkimisväärselt täiendatud trükk 1921. aastal Tallinnas, sõnavaraga kattuvad 

järgmised Välis-Eesti rubriigi „Uusi sõnu“ tüved ja tuletised (esitatud poolpaksus kirjas): 

ahistama – suruma, kallale kippuma, kitsikusse ajama, mitte rahu andma (1919: 18; 1921: 

14) 

hõilama – hõiskama, trallitama (1919: 58), häälitsema, valjusti sõnadeta laulma (1921: 

26) 

jallidus – armukadedus (1921: 30) 

jallis – armukade (1919: 23; 1921: 30) 

jallistama – armukade olema (kellegille) (1921: 30) 

johtuma - tulema, tekkima (mingist põhjusest) (1921: 30) 

johutama – juhtuma, tekitama, põhjustama (veranlassen) (1921: 30) 

kaavitama – kaasa avitama (beitragen, способствовать, contribuer) (1921: 35) 

kehutama – üles kutsuma, nõu andma, pääle käima (1919: 25) 

lelu – mänguasi, -kann (1919: 28; 1921: 57) 

34

neim, neimu – kättemaksmine (1919: 65) 

neimama, neimata – kätte maksma (1919: 65) 

oik – äkki pähe tulnud mõte, soov, tuju (1919: 66, 1921: 80) 

pelg, pelu – kartus, hirm (1919: 34; 1921: 85) 

pelgama, pelata – kartma (1919: 34; 1921: 85) 

pelguma – kartma lööma, kohkuma (1919: 34; 1921: 85) 

pelgur – argpüks (1919: 34; 1921: 85) 

pelutama – hirmutama, kohutama (1919: 34) 

pelutu – kartuseta (1919: 34) 

põgu, põgu e põo – põgenemine (1919: 35; 1921: 92) 

põgur – põgeneja (1921: 92) 

põgus, põgusa – põgenev, ruttu kaduv (1921: 92) 

sivu – külg, kõrvaline (1919:40) 

sivuasi – kõrvaline asi (1919: 40) 

sivuline – kõrvaline (1919: 40) 

sivutama – mööda minema (millestki) (1919: 40) 

süri, sürja – külg, serv, kõrval-koht (1919: 43; 1921: 111) 

sürjutama – kõrvale e välja tõrjuma (1919: 43; 1921: 112) 

35

törge – (iii välde) jäme, kare, jämedajooneline (1921: 122) 

uje, ujeda – kartlik, arglik (schüchtern, застенчивый) (1919: 48; 1921: 125) 

ujedus – uje, arglik olek (1921: 125) 

ujelema, ujeskelema – kartlik olema, häbenema (1919: 48; 1921: 125) 

vastalt – järjest, ikka kohe (1919: 50) 

Loendis on välja toodud ka need sama tüvega morfoloogiliselt seotud sõnad, mis Aavik esitas 

juba 1919. või 1921. aastal, kuid mis artiklisarja „Uusi sõnu“ ei puudutanud. 1921. aasta 

„Uute sõnade sõnastikus“ on kasutatud ü asemel uuenduslikku y-d. 

Andmete põhjal saab välja tuua, et 16 tüve esines juba kas 1919. a, 1921. a väljaandes või 

mõlemas sõnastikus enne, kui need kordusettepankutena ka Rootsi lugejateni jõudsid. 

2.1.4 Sõnade ettepanek ja püsivus rubriigis „Uusi sõnu“ 

19 tüvisõna ajalehe Välis-Eesti artiklitest „Uusi sõnu“ esineb 2006. aasta „Eesti 

õigekeelsussõnaraamatus“ (elektrooniline verisoon Eesti Keele Instituudi (EKI) 

koduleheküljel http://www.eki.ee/dict/qs2006/). 

Siinkirjutaja on tabelis „Tänapäeva eesti keelde jõudnud rubriigi „Uusi sõnu“ ettepanekud“ 

(vt tabel 1) kõrvutuseks võtnud 2009. aasta „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ (EKSS = 

„Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 2., täiendatud ja parandatud trükk; EKI elektrooniline 

versioon: http://www.eki.ee/dict/ekss/). 

Sõnu, mis esinevad artiklites „Uusi sõnu“ ja on registreeritud ka 2009. aasta EKSS-is, kuid 

mis puuduvad Raimo Raagi ülevaatlikus laensõnade ja tehistüvede tabelis (vt Raag 2008: 

153-154), on 14, lisaks neli tuletist – ühtekokku 18 sõna. Need on - ahistama, hahm, hõilama, 

johtuma, kehutama (> kehutus), lelu, oik, pelgama (> pelgur, pelgurlik, pelgurlikkus), põgu, 

reltima, riin, rimp, rüüv ja sürjutama. Võimalik, et osa tüvedest on puudu seetõttu, et rangelt 

36

võttes pole kõik välja jäänud sõnad kunstlikult loodud, vaid suuremalt jaolt on tegu laenudega 

teistest keeltest. 

Kuna magistritöö eesmärk pole sõnade esmaesinemuse registreerimine, vaid näidata, kas 

Rootsi-perioodi sõnad on kordusettepanekud või esimest korda väljaandeis reklaamitud, siis 

on tabelisse toodud ka ebakindlad sõnade sünniaastad (tähistatud küsimärgiga). 

Tabeli järel on toodud ka nende sõnade läbimineku kaasaaitamiseks mõeldud pikemad 

selgitused, mis ilmusid Aavikult Rootsi-perioodil rubriigi „Uusi sõnu“ veergudel. 

Tabeliosas „Ettepanek Eestis“ tuginetakse R. Raagi ülevaatlikule tabelile (Raag 2008: 153- 

154; aastaarvud alla joonitud), J. Aaviku teostele „Uute sõnade sõnastik“ (1919; 1921) ja 

„Sada uut tyvisõna“ (1932). Vaadeldud on ka Antoine Chalvini (2010) prantsusekeelse teose 

„Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne” lisa ning Johannes Aaviku (2010) 

„Ideepe“ sõnastikke „Sõnade seletused, mis Muugi sõnaraamatus ei sisaldu või mida väga 

vähe tuntakse“ (lk 366-373) ja „Vähemtuntud js hoopis uued sõnad“ (lk 711-720). 

1939. aastal ilmunud raamatu „Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik“ (2. trükk) autoriks on 

August Voldemar Kõrv. Sõnaraamatu esimene trükk ilmus 1936. aastal. Sõnaraamatu 

tiitellehel märgitud „oma sõnad kontrollinud ning uusi lisanud MAG. JOH. AAVIK“ annab 

tunnistust, et see sõnastik sobib võrdluseks sõnade „sünniaasta“ ja ajalehes „Välis-Eesti“ 

propageerimise kuupäeva vahele. 

Nagu alljärgnevast tabelist (vt tabel 1) näha, on nüüdiskeelde jõudnud 38 sõna (26 tüve ja 12 

tuletist). Kõik need sõnad leidsid propageerimist Aaviku sulest juba enne Rootsi-perioodi 

Eestis. Rubriigis „Uusi sõnu“ on vanimad kordusettepanekud kehutama ja tuletis kehutus – 

1915. aastast ja noorimad, aastast 1936, tüved hahm, põgu ja riin. Sõnad, mida keelemees 

propageeris rubriigis „Uusi sõnu“, ei ole kaugeltki kõik, mida Johannes Aavik oleks tahtnud 

kodustada eesti keelde. 

37

Tabel 1. Tänapäeva eesti keelde jõudnud rubriigi „Uusi sõnu“ ettepanekud 

Ettepanek 

Eestis 

„Uute ja vähemtuntud 

sõnade sõnastik“ (1939) 

Ettepanek Välis- 

Eestis (1946- 

1953) 

EKSS (2009) 

1919 lk 29 05.01.1947 1. ahistama 

1936 lk 40, 41 

10.11.1946; 

07.09.1947 

2. eetma (eede) 

1936 18 lk 52 25.01.1953 3. hahm 

1919 - 29.03.1953 4. hõilama 

1921 lk 77 

1921 lk 86-87 

1915 19 lk 99 kehutama 

(kehutus puudub) 

16.02.1947; 

27.06.1948 

25.07.1948; 

17.04.1949 

16.02.1947; 

15.03.1953 

5. johtuma 

6. kaavitama 

1919 lk 146 16.02.1947 8. lelu 

1928 20 lk 159 08.02.1948 9. luutma 

1926 lk 170 07.11.1948 

1919 21 lk 194 

05.01.1947; 

10.07.1949 

7. kehutama (kehutus) 

10. malnitsema (malnis, 

malnidus) 

1932 lk 200 24.11.1946 12. nõme 

1936 22 lk 207 24.11.1946 13. oik 

11. neim (neimama) 

1928 23 lk 208 30.11.1947 14. olbama (olbus) 

1919 lk 223 pelgur, pelgama 20.06.1948 15. pelgama (pelgur, 

18 Kõrv 1936: 52. 

19 Erelt jt 1985: 40. 

20 Erelt jt 1985: 58; R. Raagil märgitud 1930 (vrd Raag 2008: 154). 

21 R. Raagil on märgitud 1924 (vrd Raag 2008: 154). 

22 Kõrv 1936: 207. 

23 Erelt jt 1985: 77-78; R. Raagil märgitud 1930 (vrd Raag 2008: 154). 

38

(pelgurlik,pelgurlikkus 

puuduvad) 

1936 24 lk 237 24.11.1946 16. põgu 

1931 lk 240 02.03.1947 17. põrpima 

1932 lk 258 08.02.1948 18. reltima 

1936 25 lk 261 19.06.1949 19. riin 

1932 lk 261 20.04.1947 20. rimp 

1932 lk 272 20.04.1947 21. rüüv 

1919 lk 299 

1919 26 uje 

1921 ujedus 

lk 328 

27.08.1950; 

25.11.1951 

05.01.1947; 

14.10.1951 

pelgurlik, pelgurlikkus) 

22. sürjutama 

23. uje (ujedus) 

1924 lk 350 29.03.1953 24. võstma 

lk 352 väisama, väisang 

1920 27 (väisaja puudub, = 

väisur) 

20.04.1947 

1930 lk 358 07.11.1948 26. õõv 

25. väisama (väisang; väisaja 

puudub EKSS-is, ÕS-is 

olemas) 

Joh. Aaviku kommentaare 

1. ahistama s - sõna ahistama on ammu keeles olemas, aga kipub [1940ndail] kahjuks 

unustusse jääma ja tarvituselt kaduma. elustagem selle tarvitust. (05.01.1947) 

2. hahm s – kommentaar puudub, vt sõnastikku lk 21. (25.01.1953) 

3. hõilama m – see sõna puudub muugil, aga antakse Wiedemanni sõnaraamatus. 

(29.03.1953) 

4. johtuma s – tähendatagu ka, et johtuma siin antud tähenduses sisaldub täieõiguslise 

24 Kõrv 1936: 207. 

25 Kõrv 1936: 261. 

26 R. Raagil uje-sõnal märgitud 1924 (vrd Raag 2008: 154). 

27 Erelt jt 1985: 146; R. Raagil väisama-sõnal märgitud 1924 (vrd Raag 2008: 154). 

39

sõnana e. muugi õigekeelsussõnaraamatus. (27.06.1948) 

5. kehutama (kehutus) s – kuna ükski senine eesti sõna ei väljenda kehutama mõistet 

täpselt, siis oleks selle sõna võtmine eesti sõnavarra soovitav. (15.03.1953) 

6. lelu s – soome keelest lelu. 

7. oik – kommentaar puudub, vt sõnastikku lk 27. (24.11.1946) 

8. pelgur < pelgama – sõna pelgur on kergesti arusaadav, sest ta on tuletatud tuntud 

sõnast pelgama (kartma). ometi ei ole taibatud seda kuigi palju tarvitada. meie 

kirjanikele näib pelgur vähe tuntud olevat; nad tarvitavad selle asemel sõnu argpüks ja 

jänesepüks, mis on natuke labased sõnad ja kõlbavad ainult familiaarses stiilis, aga 

mitte tõsises. (20.06.1948) 

9. pelgurlik < pelgama – kommentaar puudub, vt sõnastikku lk 27. (20.06.1948) 

10. pelgurlikkus < pelgama – kommentaar puudub, vt sõnastikku lk 27. (20.06.1948) 

11. põgu – kommentaar puudub, vt sõnastikku lk 28. (24.11.1946) 

12. reltima – kommentaar puudub, vt sõnastikku lk 28-29. (08.02.1948) 

13. riin – võõrsõnale regioon ongi riin peamiselt mõeldud vasteks, vt sõnastikku lk 29. 

(19.06.1949) 

14. rimp – soovitav on, et selles tähenduses kahest sõnast koosneva eesriide asemel oleks 

ühtlane omaette sõna; rimp tundub selleks sobivat. (20.04.1947) 

15. rüüv – siin jällegi ei ole kahest koosnev sõna [tuleriit] hea [...]. (20.04.1947) 

16. sürjutama s – soome laensõna. (25.11.1951) 

Vaatluse alla on võetud ka need sõnad, mis tänapäeva eesti keelde pole jõudnud (64 sõna, 

täpsemalt öeldes 42 tüve ja 22 tuletist) (vt tabel 2). Küsimärk esineb tabelis siis, kui sõna pole 

üheski eelpool nimetatud leksikonis registreeritud. 

Ebakindla sünniaastaga tuletisi on neli - juuve, neimur, neimaja, vüümitu. Nimetatud tuletisi 

on võimalik seostada tüvedega, mis on pärit juba J. Aaviku Eesti-perioodi sõnavarast. 

Tuleks rõhutada, et tabeliosas „Registreeritud“ on aastaarvu ja vastava leksikoni tähenduseks 

40

„mitte hiljem kui“. Ka selles tabelis pole eesmärgiks registreerida esmaesinemust Eestis, vaid 

näidata, kas tegu on sõnade kordusettepanekuga. 

Tumedama kirjaga on esile toodud tüvi vüün, mida Johannes Aavik propageeris esmakordselt 

Välis-Eesti rubriigis „Uusi sõnu“. Huvitav on tõik, et 56. väljaandes Eesti Päevaleht 

(07.03.1963) on Aavik selgelt öelnud ka paiga, kus on uudissõna loodud. „Vüün“ on 

kunstlikult loodud (Rootsis) (nr 56, 07.03.1963, lk 2) (Vt tabel 2 lk 44). Väide ärgitab küsima, 

kas „vüün“ on ainus sõna, mis loodud Rootsis. 

Tabel 2. Ettepanekustaadiumisse jäänud sõnad 

Registreeritud Sõna Välis-Eesti rubriik „Uusi sõnu“ 

1932 1. een 25.11.1951 

1932 2. eenma 25.11.1951 

1932 3. hald 25.01.1953 

1942-1943 28 4. hüüm 15.01.1950 

1919 5. jallis 19.06.1949; 05.10.1952 

1921 6. jallidus 19.06.1949; 05.10.1952 

1921 7. jallistama 19.06.1949; 05.10.1952 

8. juuve (vt juuvima, juuving) 09.04.1950 

1936 9. juuvima 09.04.1950 

1936 10. juuving 09.04.1950 

1932 11. jäälima 

27.06.1948; 25.07.1948; 

09.04.1950 

1936 12. jäälimatu 09.04.1950 

28 Aavik 2010: 712; A. Chalvinil sõnal hüüm märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – 

koostanud, tõlkinud J. Aavik (vrd Chalvin 2010: 303). 

41

1932 13. kaatma 25.07.1948 

1932 14. kaavitus 25.07.1948; 17.04.1949 

1932 15. kemm 27.06.1948 

1942-1943 29 16. kutv 04.12.1949 

1942-1943 30 17. kõul 15.01.1950 

1942-1943 31 18. laap 15.01.1950; 05.10.1952 

1942-1943 32 19. leipima 07.11.1948; 04.12.1949 

1936 20. luhistuma 15.03.1953 

1932 21. luutlikult 08.02.1948 

1936 22. möhkel 27.08.1950 

1936 23. nandang 17.04.1949 

1932 24. nantma 17.04.1949 

1932 25. naum 08.02.1948 

26. neimur (vt neim, neimama 1919) 33 10.07.1949 

27. neimaja (vt neim, neimama 1919) 10.07.1949 

1932 28. niimama 24.11.1946 

1932 29. nirn 19.06.1949 

29 Aavik 2010: 714; A. Chalvinil sõnal kutv märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – 


30 Aavik 2010: 714; A. Chalvinil sõnal kõul märgitud 1982. P. Saagpaku „Eesti-inglise sõnaraamat (vrd Chalvin 

2010: 314). 

31 Aavik 2010: 714; A. Chalvinil sõnal laap märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – 


32 Aavik 2010: 307. 

33 Vt tabelit 1 lk 38. 

42

1942 34 30. nüüm 15.01.1950 

1942 35 31. nüümima 15.01.1950 

1942-1943 36 32. nüümukas 15.01.1950 

1936 33. polg 14.10.1951; 15.03.1953 

1932 34. ralge 10.07.1949 

1932 35. ralkuma 10.07.1949 

1932 36. raul 19.06.1949 

1932 37. relde 08.02.1948 

1942-1943 37 38. rääderdama 16.02.1947 

1932 39. sirnama 02.03.1947 

1932 40. sirnang 02.03.1947 

1919 41. sivutama 25.11.1951 

1932 42. taav 19.06.1949 

1932 43. tergistama 05.10.1952 

1932 44. tergistuma 07.11.1948; 05.10.1952 

1932 45. terk 07.11.1948; 05.10.1952 

1932 46. terkjas 07.11.1948 

1936 47. time 09.04.1950 

1936 48. tõivima 10.07.1949 

34 Aavik 2010: 308, 715; A. Chalvinil sõnal nüüm märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi 

jutustusi“ – koostanud, tõlkinud J. Aavik (vrd Chalvin 2010: 308). 

35 Aavik 2010: 307. 

36 Aavik 2010: 715. 

37 Aavik 2010: 717; A. Chalvinil sõnal rääderdama märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi 


43

1919 49. törge 09.04.1950, 27.08.1950 

1919 50. ujelema 05.01.1947 

1936 51. ultma 14.10.1951 

1919 52. vastalt 24.11.1946 

1930 38 53. vaut 15.01.1950 

1932 54. vüümima 29.03.1953 

1932 55. vüüming 29.03.1953 

56. vüümitu (vt vüümima, vüüming) 29.03.1953 

1949 39 57. vüün 04.12.1949; 14.10.1951 

1942-1943 40 58. õst 10.11.1946 

1942 41 59. õstuma 10.11.1946 

1942-1943 42 60. übrutama 29.03.1953 

1932 61. ünd 30.11.1947 

1942-1943 43 62. ündlik 30.11.1947 

1932 63. ündma 30.11.1947 

1932 64. ürm 24.11.1946; 07.09.1947 

38 A. Chalvinil sõnal vaut märgitud 1930. P Bourget „Õpilane “ – tõlkinud J. Aavik (vt Chalvin 2010: 312). 

39 A. Chalvinil sõnal vüün märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – koostanud, 

tõlkinud J. Aavik (vrd Chalvin 2010: 313). 

40 Aavik 2010: 373. 

41 A. Chalvinil sõnal õstuma märgitud 1942. J. Aavik „Kaks tarvilist uut sõna“ – Eesti sõna, nr 39 (vt Chalvin 

2010: 313). 

42 Aavik 2010: 720; A. Chalvinil sõnal übrutama märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi 


43 Aavik 2010: 366. 

44

2.2 VÄLIS-EESTI RUBRIIGID „VIGANE JA ÕIGE EESTI KEEL“, „HALB 

JA HEA EESTI KEEL“ 

Ajalehes ilmusid Johannes Aaviku sulest ka artiklid „Vigane ja õige eesti keel” ja „Halb ja 

hea eesti keel”, mis arutlesid enamjaolt järgmiste keele aspektide üle: keelelised äpardused, 

sõnade järjekord lauses ja probleemsed sõnavormid. Näiteks artiklis alapealkirjaga „Mitte 

realkool, vaid reaalkool” vaadeldakse sõnade reaalkool, viiking ja pokker kirjapilti ja 

võõrkeelte mõju antud vormidele (Välis-Eesti 30.05.1948). Nagu ka rubriikide pealkirjad 

näitavad, keskendus keelemees eelkõike vigastele ja halbadele vormidele. Tüvede ja tuletiste 

soovitusi on võrreldes ortograafiaküsimustega nendes keelenurkades tunduvalt vähem. 

Rubriikide ”Vigane ja õige eesti keel”, ”Halb ja hea eesti keel” all ilmus ajavahemikus 

07.01.1945 – 22.11.1953 kokku 138 artiklit. Sõnaettepanekute kõrval on võetud vaatluse alla 

Johannes Aaviku keelekorralduslik tegevus Rootsis. Siinkirjutaja on ajalehed hoolikalt läbi 

lehitsenud, tulemuseks täielikum ülevaade kui senised, näiteks Helgi Vihma bibliograafias 

(Vihma 2000) ei ole registreeritud 15 artiklit. 

2.2.1 Rubriikide „Vigane ja õige eesti keel“, „Halb ja hea eesti keel“ analüüs 

1945. aasta 7. jaanuaril juhatab Johannes Aavik esmakordselt sisse Välis-Eesti uue rubriigi 

„Vigane ja õige eesti keel“. Seal seisab selge eesti keele uuendamise ja meelespidamise 

põhjendus – „[eesti keel] on side, mis meid ka võõrsil rahvana ja rahvusena koos hoiab ja 

meis ühistunnet ülal peab“. 

On märgata, et Johannes Aavik juurutas eelkõige kirjakeelseid vorme ning püüdis keelest 

„välja süüa“ kõnekeelseid vorme. Samas oli tegu hea keele- ja kultuurikeskkonna tajujaga, 

kes oskas arvestada lugeja keeleliste eeliste ning tugevustega. Keeleteadlane tõi lugejatele 

sarnasusseoseid ja rohkelt näiteid, et õige vorm juurduks eestlaskonnas paremini, nt (vt Välis- 

Eesti nr 4, 28.01.1945, lk 4) eesti sõna taldrik jääb paremini meelde, kui mõelda 

rootsikeelsele vastele tallrik. 

Tahe oma kultuurist kinni pidada oli põgenikel tugev paguluse algusest peale. Et keelt käsitati 

eesti identsuse kandajana, muutus eesti keel rahvuslikuks sümboliks ja selle eest hoolitsemine 

45

tähtsaks rahvuslikuks toiminguks. (Raag 2010: 403) 

Aktiivsemad eesti keelt kõnelevad lugejad tegid ka ise keeleuuendajale sõnavara 

täiendamiseks ettepanekuid. Näiteks 1945. aasta 25. märtsil ilmus Välis-Eesti veergudel 

lugeja ettepanek Johannes Aavikule, et too teeks reklaami soome päritoluga sõnale „kone“. 

Lugeja, varjunimega Sõjamees, palub, et Johannes Aavik annaks „uuele sõnale õnnituse, sest 

nii peaks selle üldine käibivus olema kindlustatud“. Sõna „kone“ tuntakse nii Eestis kui ka 

Rootsis automaatpüssi ja automaatrelva tähenduses, kuid lugeja hinnangul ei kasutata seda 

sõna piisavalt, et see sõnaraamatutesse jõuaks. (nr 12, 25.03.1945, lk 4) 

31. märtil 1946 teatab Aavik Välis-Eesti veergudel, et üks lugeja on saatnud järelpärimise 

sõna „kulu“ tähenduse kohta. Keelemehe arvates käib see sõna kalkuni kohta, kelle häälitsust 

see kõige lähemalt kujutab. (nr 13, 31.03.1946, lk 4) 

Mitmes artiklis „Vigane ja õige eesti keel“ toob keelemees paralleele Eestis toimunud 

keeleliste suundumustega. „Veider keeleline nähtus, mis Eestis viimaseil aastakümneil üha 

enam levis ja nüüd ka siin meie sõjapõgenike seas edasi kestab, on sõna „ringi“ ebakohane 

tarvitamine seal, kus õiges eesti keeles selle asemel peab olema „ümber““ (nr 10, 11.03.1945). 

Tuleks rõhutada, et keelemees ei too näiteid mitte ainult kodumaal toimuvast, vaid on teadlik 

eesti keele arengutendentsidest ajakirjandusveergudel ja kirjanduses laiemalt ka Ameerika 

Ühendriikides. 1945. aasta 23. detsembril tõdeb „Vigase ja õige eesti keele“ artiklisarja autor, 

et „viimasel ajal on Rootsis ja Ameerikas ilmuvas eesti ajakirjanduses esile kerkinud väär 

mitmuse vorm „kirje“, näit. „sain talt pikki kirje“, peab olema … pikki kirju“ (nr 51, lk 4). 

Üsna sageli toob Aavik ajalehte lisaks näidetele ka muuttüübi, n-ö eeskuju, mille järgi saab 

rasket sõna käänata või pöörata. Näiteks 45. väljaandes Välis-Eesti (11.11.1945, lk 4) 

soovitab autor juhinduda nimisõna summa käänamisel sõnast härra või proua. 

Esineb ka artikleid, kus on raskust tekitavad keelevormid toodud nii väära kui ka õige lausena 

esile (nt nr 52, 29.12.1946, lk 5). Aeg-ajalt on vastatud mõnele konkreetsele „valupunktile“, 

nt „Kas võib ütleda „tulvil täis“ (nr 10, 10.03.1946) ja „Võõrsõnade rõhk“ (nr 32, 

08.08.1948, lk 6). 

Lisaks õigetele, valedele vormidele ja sõnajärjestustele alustas 16. juunist 1946 Johannes 

Aavik artiklisarjas „Vigane ja õige eesti keel“ ka uute sõnade propageerimist (vt nr 24, lk 4) 

46

ja 29. detsmbrist 1946 (nr 52, lk 5) vigaste näidislausete parandamist oma keelenurgas. Ta 

juhib lugejate tähelepanu ka sõnadele, mis hakkavad eesti keelest kaduma, näiteks ruttama 

asemel tarvitatakse aina rohkem kiirustama (vt nr 43, 24.10.1948, lk 5). Ka sõnakuju 

„shampanja“ ei ole enam kasutajate seas nii levinud (nr 26, 29.06.1952, lk 5). Keelemees 

põhjendab kirja- ja häälduskuju kas subjektiivse keelemaitsega, teiste keelte (vene, saksa, 

inglise, prantuse, rootsi jt) sõnavormidega või keeleajaloost lähtudes. Üsna sageli käib 

artikleist läbi viide Elmar Muugi „Õigekeelsus-sõnaraamatule“ (1933-1946), vähem Johannes 

Silveti „Eesti-inglise sõnaraamatule“ (1947). Mainitud on ka Georg Tuksami „Saksa-eesti 

sõnaraamatut“ (1947), Johannes Voldemar Veski „Väikest eesti-saksa sõnaraamatut“ (1939), 

Ferdinand Johann Wiedemanni „Eesti-saksa sõnaraamatut“ (1861) ja Richard Kleisi „Eesti 

entsüklopeediat“ (1931-1937). 

Johannes Aavik tõi Elmar Muugi ja teiste autorite tõekspidamisi kas eeskujuks või lükkas 

neid ümber, et lugejaid paremini keeleküsimustes veenda. Aavik ärgitas lugejaid 

keelearutluses kaasa mõtlema.„Muugi sõnaraamatus antakse mõlemad [sõnad] tähendusega 

„krohv“ ja eelistusega „sikatuur“, mida Muuk kahjuks paremaks peab. Sest vastupidi just 

„stukatuur“ on parem ja õigem. Põhisõna on ju „stukk“ (kipskrohv), mis Muuk ka annab, aga 

mitte sikk […].“ (nr 27, 06.07.1952, lk 5) Väära keelekasutuse ennetustöö seas leiab ka 

kordusettepanekuid – nii tüvesid kui ka tuletisi. Alapeatüki 2.1.4 eeskujul on ka selles osas 

koostatud ülevaatlikud tabelid (vt tabel 3 ja 4) propageeritud sõnadest. 

Propageerides nii enda kui ka teiste autorite vaateid rubriikides „Vigane ja õige eesti keel“, 

„Halb ja hea eesti keel“ tegi keelemees tänuväärset tööd. Tänase päevani kasutame 

igapäevaselt viit (vt tabel 3) Rootsi-perioodi kordusettepanekut - häirima, hälin, meede, 

möönma ja veenma. Ühtegi Rootsi-perioodi uudissõna neis rubriikides kajastamist ei leidnud. 

47

Tabel 3. Tänapäeva eesti keelde jõudnud rubriikide „Vigane ja õige eesti keel“, „Halb ja 

hea eesti keel“ ettepanekud 

„Uute ja vähemtuntud 

Ettepanek 

sõnade sõnastik“ 

Eestis 

(1939) 

Ettepanek Välis-Eestis (1945-1953) EKSS (2009) 

1919 lk 67 nr 30, 29.07.1951, lk 5 (H ja H 44 ) 1. häirima 

1919 lk 67 nr 30, 29.07.1951, lk 5 (H ja H) 2. hälin 

1942 45 - nr 29, 21.07.1946, lk 4 (V ja Õ 46 ) 3. meede 

1919 lk 189 nr 27, 06.07.1952, lk 5 (H ja H) 4. möönma 

1914 47 lk 340 nr 27, 06.07.1952, lk 5 (H ja H) 5. veenma 


Registreeritud Sõna Välis-Eesti rubriik 

1919 1. hälitama nr 30, 29.07.1951, lk 5 (H ja H) 

1919 2. hälitus (vt hälitama) nr 30, 29.07.1951, lk 5 (H ja H) 

1932 3. rümu nr 24, 16.06.1946, lk 4 (V ja Õ) 

44 Artiklid pealkirjaga „Halb ja hea eesti keel“. 

45 Aavik 2012: 714. A. Chalvinil sõnal meede märgitud 1942. J. Aavik „Kaks tarvilist uut sõna“ - Eesti sõna, nr 

39 (vrd Chalvin 2010: 305). 

46 Artiklid pealkirjaga „Vigane ja õige eesti keel“. 

47 Raag 2008: 154. 

48

2.3 EESTI PÄEVALEHE RUBRIIK „KEELE ALALT“ 

Ajalehes Eesti Päevaleht ilmus Johannes Aavikult 97 artiklit ”Keele alalt” ajavahemikus 

12.01.1963 – 31.03.1969. Keelemees kirjutas keelenurgas nii ortograafilistest eksimustest kui 

ka tüvedest ja tuletistest, mis ei tahtnud keelekasutajate seas koduneda ja vajasid lisaselgitust 

ning -näiteid. 

2.3.1 Rubriigi analüüs 

Ka väljaandes Eesti Päevaleht jätkas keelemees varasemast ajast kasutatud võtet tuua 

näitelausetesse sisse ka neid sõnu, mida ta on eelnevalt propageerinud. Näiteks 1963. aasta 

14. mai väljaandes leiab väljapakutud „ombama“ näitelausete seast ka järgmise sõna: teda 

ommati selles roimas (kuriteos). Kindluse mõttes on lisatud „roimale“ ka tähendus. 

Keeleteadlane analüüsib jätkuvalt oma varasemaid ettepanekuid ja tõekspidamisi. 1963. aasta 

15. mail Eesi Päevalehe rubriigi „Keele alalt“ tõdeb Johannes Aavik, et 1956. aasta 

„Õigekeelsuse õpikus ja grammatikas“ on ta teinud vea, eelistades vormi „esijoones“. 

Keeleuuendaja pöördub lugejate poole ja palub parandada vormi „esijoones“ vormiks 

„esmajoones“ nii grammatikaõpikus lk 4 kui ka keelekasutajate sõnavaras. Keeleteemaliste 

rubriikide autor kordab ka Eesti Päevalehes 48 , et Rootsis on ta jõudnud näiteks „ää“ ja „ea“ 

osas kompromissotsusele (nr 114, 17.05.1963, lk 2). Tuleks kasutada sõna „hea“, aga samas 

tuleks eelistada „pää“, „pääl“, „sääl“, „tääl“ homonüümia 49 vältimiseks. Näiteks pea pää püsti 

on arusaadavam kui pea pea püsti. 

Johannes Aavik õhutab lugejaid dialoogile. Näiteks 1963. aasta Eesti Päevalehe veergudel (nr 

208) lõpetab keelemees sõna „aabe“ selgituse järgmise sõnadega: „Mis arvatakse Või vahest 

keegi leiab „aape“ asemele mõne veel parema sõna“ 

Eesti Päevalehe 1963. aasta 168. numbris pakutud „ulm“ ja 169. numbris propageeritud „ulm“ 

48 Vt lk 16. 

49 Vt lk 9. 

49

ja tuletise „ulmima“ põhjal võib oletada, et nii mõnegi tüve ja tuletise moodustamine võttis 

keelemehel vähe aega. 

Keelemees ei unustanud lugejatele ka mainida, et rootsi keeles puudub „õ“, seega ka õ-tähega 

algavatele sõnadele pidi eraldi tähelepanu pöörama. Näiteks 1963. aasta 229. väljaandes juhib 

ta sõna „öst“ juures tähelepanu, et see tuleb kirjutada nagu eestikeelne sõna „kõik“. Aeg-ajalt 

mainib Johannes Aavik uuesti, et Rootsi väljaannetes ei saa tehnilistel põhjustel eesti „õ“-d 

sisse tuua. 

1965. aasta 76. väljaandes pöördub Johannes Aavik lugejate poole ideega võtta kasutusele 

abstraktsõnade eristamiseks tunnuslik –mattus (suremattus, tänamattus). Lisaks räägib ta ka 

lik-lõpuliste abstraktsõnade tunnuslikust likkus-lõpust (sõbralikkus, kannatlikkus). Keelemees 

heidab eesti keele õpetajatele ette, et nad ei ole piisavalt suure sooviavaldajate rühma kokku 

saanud ja õigel ajal Keeletoimkonna poole pöördunud. Samas arutleb Johannes Aavik, et kui 

kodumaal pole seda uuendust suudetud läbi viia, siis vaevalt juletakse paguluses võtta 

kasutusele mingit keelelist uuendust. Ta rõhutab, et Rootsis on 1959. aastal loodud Eesti 

Keele ja Kirjanduse Instituut 50 , mis eesti keele eest hoolt kannab. Mainitud instituudi poole 

võiksid keelehuvilised, kui neid leidub, pöörduda mattus-keelendi asjas (Välis-Eesti nr 76, 

01.04.1965, lk 2). 

Johannes Aavik selgitab 1965. aasta 84. väljaandes Eesti Päevaleht, et mitmuse osastav, eriti 

mitmuse osastava lühike vorm, üks keerulisemaid teemasid eesti keele õpetamisel. Keelemehe 

arvates peaks seda käänet käsitlema koolis mitme õppeaasta vältel. 

Nagu ka Välis-Eesti veergudel nii ka Eesti Päevalehes toetub Johannes Aavik Elmar Muugi 

Õigekeelsus-sõnaraamatule“, Ferdinand Johann Wiedemanni „Eesti-saksa sõnaraamatule“ 

(1861) ja teistele teostele. 51 Juhul kui Elmar Muugi või F. J. Wiedemanni raamatud lubavad 

samatähenduslike sõnade puhul kahte paralleelset vormi, näiteks avatlema ja ahvatlema, lisab 

keelemees ka oma eelistuse kirjapildi ja tähendusvarjundite osas. 

Alljärgnevad tabelid (vt tabel 5 ja 6) annavad täieliku ülevaate Eesti Päevalehe rubriigi 

50 Praegune SA Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut, juhatuse esimees Paul Laan 

[http://www.estemb.se/est/esileht/eesti_ja_rootsi/eestlased_rootsis/aid-349] (Viidatud 20.01.2012). 

51 Vt lk 47. 

50

„Keele alalt“ ettepanekutest. 

Tabeliosas „Ettepanek Eestis“ tuginetakse R. Raagi ülevaatlikule tabelile (Raag 2008: 153- 

154; aastaarvud alla joonitud), Aaviku teostele „Uute sõnade sõnastik“ (1919;; 1921) ja „Sada 

uut tyvisõna“ (1932) jt 52 . Eraldi lahtris on toodud ettepanekud A. V. Kõrvi teoses „Uute ja 

vähemtuntud sõnade sõnastik“ (2. trükk). 

Tabel 5. Tänapäeva eesti keelde jõudnud rubriigi „Keele alalt“ kordusettepanekud 

„Uute ja 

Ettepanek 

Ettepanek Eesti Päevalehes 

vähemtuntud sõnade 

Eestis 

(1963-1969) 

sõnastik“ (1939) 

EKSS (2009) 

1930 lk 27 nr 208, 07.09.1963, lk 2 1. aabe 

1932 

(aapestikuline) 

- nr 208, 07.09.1963, lk 2 2. aapeline 

1932 lk 27 nr 208, 07.09.1963, lk 2 

3. aapestik 

(J. Aavikul aapestik ja 

Rootsi-perioodil 

aabestik) 

1919 lk 33 nr 182, 08.08.1963, lk 2 4. almus 

1936 lk 40 nr 22, 26.01.1963, lk 3 5. eede (vt eetma) 

1936 lk 41 nr 17, 21.01.1963, lk 2 6. eetma 

1919 lk 44 nr 303, 31.12.1963, lk 3 7. ennak 

1918 lk 51 nr 126, 01.06.1963, lk 3 8. evima 

1919 

9. hajane (J. Aavikul 

lk 53 nr 64, 16.03.1963, lk 3 

(hajameelne) 

haja(na)ne) 

1932 lk 54 nr 32, 09.02.1966, lk 2 10. hald 

1936 lk 57 nr 169, 24.07.1963, lk 2 11. heiastama 

1919 lk 67 nr 80, 07.04.1964, lk 2 12. häire 

1919 lk 67 nr 80, 07.04.1964, lk 2 13. häirima 

52 Vt lk 37. 

51

1919 lk 67 nr 80, 07.04.1964, lk 2 14. hälin 

1919 lk 72 

nr 29, 04.02.1963, lk 2; 

nr 16, 21.01.1964, lk 2 

15. ilkuma 

1919 lk 74 nr 118, 25.05.1964, lk 2 16. irduma 

1919 lk 74 nr 118, 25.05.1964, lk 2 17. irrutama 

1936 lk 86 nr 73, 27.03.1963, lk 2 18. kaasnema 

1919 lk 89 nr 16, 21.01.1964, lk 2 19. kahlama 

1919 lk 99 nr 30, 05.02.1963, lk 2 20. kehutama 

1936 lk 105 nr 130, 07.06.1963, lk 2 21. kime 

1942-1943 53 - nr 202, 31.08.1963, lk 2 22. klinker 

1919 lk 113 nr 196, 24.08.1963, lk 3 23. kolp 

1936 lk 134 nr 287, 10.12.1963, lk 2 24. küülik 

1919 lk 146 nr 111, 14.05.1963, lk 2 25. lelu 

1929 lk 170 nr 92, 20.04.1963, lk 3 26. malbe 

1936 lk 170 nr 92, 20.04.1963, lk 3 27. malbus (vt malbe) 

1919 54 lk 194 nr 54, 07.03.1966, lk 2 28. neim 

1919 lk 194 nr 54, 07.03.1966, lk 2 29. neimama 

1926 lk 195 nr 183, 10.08.1967, lk 2 30. nentima 

1932 lk 200 nr 95, 24.04.1963, lk 2 31. nõme 

1942-1943 55 lk 200 nr 95, 24.04.1963, lk 2 32. nõmedus 

1930 lk 200 nr 95, 24.04.1963, lk 2 33. nõnge 

1936 lk 201 nr 95, 24.04.1963, lk 2 34. nõngus (vt nõnge) 

1930 56 - nr 54, 07.03.1966, lk 2 35. nämmuma 

1930 lk 208 nr 112, 15.05.1963, lk 2 36. olbama 

1932 lk 208 nr 112, 15.05.1963, lk 2 37. olbus 

1942-1943 57 lk 217 nr 78, 02.04.1963, lk 2 38. paitsi 

53 Aavik 2010: 713. 

54 R. Raagil sõnal neim märgitud 1924 (vrd Raagil 2008: 153). 

55 Aavik 2010: 369. 

56 Esineb “Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatus” (II kd, 1930), lisatud lastekeele märgend. 

52

1919 lk 223 nr 17, 21.01.1963, lk 2 39. pelk 

1942-1943 58 lk 243 nr 256, 04.11.1963, lk 2 40. pärre 

1920 lk 253 nr 78, 02.04.1963, lk 2 41. range 

1919 lk 299 nr 37, 13.02.1963, lk 2 42. sürjutama 

1919 59 lk 306 nr 130, 07.06.1963, lk 2 43. taunima 

1932 - nr 130, 07.06.1963, lk 2 44. taunitav 

1936 lk 310 nr 160, 13.07.1963, lk 3 45. teimima 

1942-1943 60 lk 313 nr 40, 18.02.1965, lk 2 46. tiivik 

1919 lk 327 nr 218, 19.09.1964, lk 2 47. tüün 

1919 lk 327 nr 218, 19.09.1964, lk 2 48. tüündima 

1919 61 lk 328 nr 92, 20.04.1963, lk 3 49. uje 

1932 lk 329 

nr 160, 13.07.1963, lk 3; 

nr 168, 23.07.1963, lk 2 

50. ulm 

- nr 18, 23.01.1965, lk 3 

51. unustlik 62 

(J. Aavikul unutlik) 

1942-1943 63 - nr 37, 13.02.1963, lk 2 52. vook 

1942-1943 64 - nr 187, 14.08.1963, lk 2 53. väisaja 

1924 lk 352 

nr 187, 14.08.1963, lk 2; 

nr 290, 13.12.1963, lk 2 

54. väisama 

1932 lk 352 

nr 187, 14.08.1963, lk 2; 

55. väisang 

57 Aavik 2010: 370. 

58 Aavik 2010: 370. 

59 R. Raagil sõnal taunima märgitud 1920 (vrd Raagil 2008: 154). 

60 Aavik 2010: 372. 

61 R. Raagil sõnal uje märgitud 1924 (vrd Raagil 2008: 154). 

62 J. Aaviku meelest oli vorm unustlik kehvem kui unutlik. 

63 Aavik 2010: 373. 

64 Aavik 2010: 720. 

53

nr 290, 13.12.1963, lk 2 

1930 lk 358 nr 229, 02.10.1963, lk 2 56. õõv 

1932 lk 358 nr 229, 02.10.1963, lk 2 57. õõvastama 


Registreeritud Sõna Rubriik „Keele alalt“ 

1. ainama nr 118, 25.05.1964, lk 2 

2. defetism nr 142, 21.06.1963, lk 2 

3. defetist nr 142, 21.06.1963, lk 2 

1942-1943 65 4. eebe nr 126, 01.06.1963, lk 3 

1932 5. eenma nr 10, 12.01.1963, lk 2 

1942-1943 66 6. eepima nr 126, 01.06.1963, lk 3 

1936 7. ennal nr 303, 31.12.1963, lk 3 

1942-1943 67 8. ertma nr 22, 26.01.1963, lk 3 

9. heiastus (vt heiastama 1936 68 ) nr 169, 24.07.1963, lk 2 

1932 10. hõir nr 52, 02.03.1963, lk 3 

1932 11. hõirima nr 52, 02.03.1963, lk 3 

1919 12. hälitus nr 80, 07.04.1964, lk 2 

1942-1943 69 13. hüüm nr 286, 10.12.1965, lk 2 

65 Aavik 2010: 366. 

66 Aavik 2010: 366. 

67 Aavik 2010: 712. Chalvinil sõnal ertma märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – 


68 Vt lk 51. 

69 Aavik 2010: 712. Vt lk 40. 

54

1921 14. jallidus nr 29, 04.02.1963, lk 2 

1919 15. jallis nr 29, 04.02.1963, lk 2 

1919 16. jallistama nr 29, 04.02.1963, lk 2 

 

17. jallisti (vt jallidus, jallis, 

jallistama) 

nr 29, 04.02.1963, lk 2 

1936 18. juuvima nr 30, 05.02.1963, lk 2 

1942-1943 70 19. järutelu nr 16, 21.01.1964, lk 2 

1955 71 20. järutlema (vt järutelu, järutlus) nr 16, 21.01.1964, lk 2 

1942-1943 72 21. järutlus nr 16, 21.01.1964, lk 2 

1932 22. jäälima nr 32, 09.02.1966, lk 2 

1936 23. kaastama nr 52, 02.03.1963, lk 3 

1942-1943 73 24. kaastus nr 52, 02.03.1963, lk 3 

1932 25. kaatma 

nr 187, 14.08.1963, lk 2; 

nr 176, 02.08.1967, lk 2 

1919 26. kasm nr 55, 06.03.1963, lk 2 

27. kaulidus (vt kaulis) nr 145, 26.06.1963, lk 2 

1942-1943 74 28. kaulis nr 145, 26.06.1963, lk 2 

1932 29. kemm nr 182, 08.08.1963, lk 2 

1919 30. kuuletama nr 57, 08.03.1963, lk 2 

70 Aavik 2010: 713. 

71 Chalvinil sõnal järutlema märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – koostanud, 

tõlkinud J. Aavik (vrd Chalvin 2010: 303). 

72 Aavik 2010: 713. 

73 Aavik 2010: 713. 

74 Aavik 2010: 713. 

55

1932 31. laup nr 55, 07.03.1969, lk 2 

1942-1943 75 32. leipima nr 73, 27.03.1963, lk 2 

1937 76 33. leiskama nr 208, 07.09.1963, lk 2 

1921 34. lemu nr 55, 06.03.1963, lk 2 

1936 35. loipuma nr 202, 31.08.1963, lk 2 

1921 36. lompsima nr 56, 07.03.1963, lk 2 

1936 37. luhistuma nr 286, 10.12.1965, lk 2 

1963 77 38. luuvik nr 64, 16.03.1963, lk 3 

1932 39. läimima nr 135, 13.06.1963, lk 2 

1942-1943 78 40. marvad nr 154, 06.07.1963, lk 3 

1936 41. meep nr 196, 24.08.1963, lk 3 

42. melgune (melg 1919) nr 87, 13.04.1963, lk 3 

1936 43. menaldama nr 191, 20.08.1966, lk 2 

1932 44. miividus nr 196, 25.08.1967, lk 2 

1932 45. miivis nr 196, 25.08.1967, lk 2 

1936 46. möhkel nr 154, 06.07.1963, lk 3 

1932 47. nantma nr 18, 23.01.1965, lk 3 

1932 48. naum nr 55, 07.03.1969, lk 2 

49. neiridus (vt neiris) nr 253, 30.10.1963, lk 2 

75 Aavik 2010: 307. 

76 Chalvinil sõnal leiskama märgitud 1937. Paul Bourget „Julm mõistatus“ – koostanud, tõlkinud J. Aavik (vt 

Chalvin 2010: 304). 

77 Chalvinil sõnal luuvik märgitud 1982. Paul Saagpakk „Eesti-inglise sõnaraamat“ (vt Chalvin 2010: 314). 

78 Aavik 2010: 714. Chalvinil sõnal marvad märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – 

koostanud, tõlkinud J. Aavik (vt Chalvin 2010: 305). 

56

1937 79 50. neiris nr 253, 30.10.1963, lk 2 

1932 51. nelge nr 98, 27.04.1963, lk 2 

1932 52. nelgus nr 98, 27.04.1963, lk 2 

1932 53. nirn nr 2, 04.01.1966, lk 2 

1942-1943 80 54. nisti nr 191, 20.08.1966, lk 2 

1936 55. nõngesti nr 95, 24.04.1963, lk 2 

1942 81 56. nüüm nr 168, 23.07.1963, lk 2 

1942-1943 82 57. nüümukas nr 168, 23.07.1963, lk 2 

1936 58. oigukas (vt oik) nr 290, 13.12.1963, lk 2 

1919 59. oik nr 290, 13.12.1963, lk 2 

1932 60. ombama nr 111, 14.05.1963, lk 2 

1932 61. ombus nr 111, 14.05.1963, lk 2 

1936 62. pamitama nr 84, 11-.04.1964, lk 2 

1936 63. pamur nr 2, 04.01.1966, lk 2 

1936 64. polg 

nr 10, 12.01.1963, lk 2; 

nr 176, 02.08.1967, lk 2 

1919 65. põgu nr 238, 12.10.1963, lk 2 

1963 66. pärdama nr 256, 04.11.1963, lk 2 

1932 67. rangesti nr 78, 02.04.1963, lk 2 

1936 68. riin nr 57, 08.03.1963, lk 2 

79 Chalvinil sõnal neiris märgitud 1937. E. A. Poe „Valitud novellid“ (vt Chalvin 2010: 307). 

80 Aavik 2010: 369. Chalvinil sõnal nisti märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – 


81 Aavik 2010: 308, 715. Vt lk 42. 

82 Aavik 2010: 715. 

57

1942-1943 83 69. riip nr 290, 13.12.1963, lk 2 

1932 70. rimp nr 31, 06.02.1963, lk 2 

1936 71. rotk nr 31, 06.02.1963, lk 2 

1936 72. ränstuma nr 22, 26.01.1963, lk 3 

1942-1943 84 73. rääderdama nr 87, 13.04.1963, lk 3 

1932 74. rümu nr 46, 23.02.1963, lk 4 

1932 75. rüüv nr 84, 11-.04.1964, lk 2 

1932 76. sirnama nr 253, 30.10.1963, lk 2 

1921 77. sorduma nr 40, 18.02.1965, lk 2 

1942-1943 85 78. sustma nr 135, 13.06.1963, lk 2 

1932 79. taav nr 256, 04.11.1963, lk 2 

1932 80. tauning nr 130, 07.06.1963, lk 2 

1936 81. teevima nr 238, 12.10.1963, lk 2 

1936 82. tõivima nr 238, 12.10.1963, lk 2 

1932 83. tääsma nr 98, 27.04.1963, lk 2 

1919 84. törge nr 112, 15.05.1963, lk 2 

85. törgesti (vt törge) nr 112, 15.05.1963, lk 2 

1942-1943 86 86. türgutama nr 46, 23.02.1963, lk 4 

83 Aavik 2010: 369. Chalvinil sõnal riip märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – 


84 Aavik 2010: 370. Chalvinil sõnal rääderdama märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi 

jutustusi“ – koostanud, tõlkinud J. Aavik (vt Chalvin 2010: 310). 

85 Aavik 2010: 371. Chalvinil sõnal sustma märgitud 1955. E. A. Poe „Enneaegne matmine ja teisi jutustusi“ – 


86 Aavik 2010: 719. 

58

1919 (tüündima) 87. tüünduma nr 218, 19.09.1964, lk 2 

1932 88. ulmima nr 168, 23.07.1963, lk 2 

1936 89. ultma nr 290, 13.12.1963, lk 2 

1932 90. väisur 

nr 187, 14.08.1963, lk 2; 

nr 290, 13.12.1963, lk 2 

91. välitama nr 16, 21.01.1964, lk 2 

1932 92. vüümima nr 172, 27.07.1963, lk 3 

1949 87 93. vüün nr 56, 07.03.1963, lk 2 

1919 94. õnnik nr 172, 27.07.1963, lk 3 

1942-1943 88 95. õst nr 229, 02.10.1963, lk 2 

1942 89 96. õstuma nr 229, 02.10.1963, lk 2 

1942-1943 90 97. übrutama nr 218, 19.09.1964, lk 2 

1936 98. ümmal nr 145, 26.06.1963, lk 2 

1932 99. ürm 

nr 169, 24.07.1963, lk 2; 

nr 287, 10.12.1963, lk 2 

87 Vt lk 44. 

88 Aavik 2010: 373. Vt lk 44. 

89 Vt lk 44. 

90 Aavik 2010: 720. Vt lk 44. 

59

Raimo Raag toob välja viis Eesti Päevalehe aegu moodustatud uudistüve – rotk 91 , melgune 92 , 

juuvima 93 , vook 94 ja räädurdama 95 (vt Raag 1994: 22). Analüüsi käigus selgus, et üksiki 

nimetatud sõnadest pole Rootsi-perioodi neologism. 

1946. aastal kirjutas keelemees (vt Aavik 1946) ka „Eesti loomingus“ keele hüvedest ja 

pahedest, selgitas pikemalt emakeele kitsaskohti ja võimalikke arengusuundi. 

Kui kirjutist lugedes vaadelda kõrvutavalt keelemeistri Rootsi-perioodi rubriike, võib 

märgata, et sagedasemad vead kõlavad väjaannete veergudel juba mitmendat korda. Teemana 

on tõstatatud sõnajärjestuse saksapärasus, muuhulgas ka üksikute sõnade kirjakuju, näiteks 

sakskeelse die Bluse eestikeelne vaste pluus, sõnade erk ja närv tähenduste segunemine. Ka 

sõnade taaselustamine ja õigete tuletusvormide juurutamine on kattuvad murepunktid, mida 

Aavik püüdis keelemaastikul lahendada mitme allika kaudu. 

91 Loodud 1936. Vt lk 58. 

92 Vt Kõrv 1936: 176. 

93 Vt Kõrv 1936: 80. 

94 Loodud 1942-1943 (Aavik 2010: 373). 

95 Loodud 1942-1943 (Aavik 2010: 40). 

60

3. MEENUTUSI JOHANNES AAVIKU ELUTÖÖST 

3.1 KEELETEADLANE HELGI VIHMA 

Intervjuuküsimustele vastas keeleteadlane Helgi Vihma 10. aprillil 2010 kirjalikus vormis. 

Eelnevalt toimus kokkusaamine ka silmast silma. Vastuste sõnastust ei ole muudetud. 

Keeleteaduse magister Helgi Vihma väitekiri kannab pealkirja „Johannes Aaviku 

kujunemine keeleuuendajaks“. 

1. Kuidas iseloomustaksite Johannes Aaviku keelealast tegevust Rootsis Mis oli selles 

uut, mis oli Eesti-tegevuse jätkuks 

Keele ja Kirjanduse Instituudis oli minu töö seletussõnaraamatu käsikirja koostamine, kuid 

pärast juubeliraamatu „Üheksa aastakümmet“ koostamist jätkasin oma lõbuks memuaaride 

kogumist, ettekannete pidamist ja J. Aavikust kirjutamist. Alates 1970ndast aastast oli mul 

avaldamiskeeld ja mind karistati selle tegevuse eest ENSV TA Keele ja Kirjanduse 

Instituudi direktori käskkirjaga nr 53A. Sellegipoolest on minu sulest ilmunud Johannes 

Aaviku ja keeleuuenduse kohta ca 60 mitmesugust publikatsiooni väga erinevais väljaandeis. 

Keele ja Kirjanduse 1981. aasta number kolme käsikiri tuli EKP keskkomiteest ilma 

ilmumisloata toimetusse tagasi minu autorinime pärast, tellitud artikkel ise („Koduring koos 

Aavikuga“) ilmus seejärel muutmata kujul anonüümselt vabal kokkuleppel Olev Jõgiga. 

Johannes Aavikuga ma kohtunud ei ole, sest ma ei pääsenud vähihaigele teadlasele Rootsi 

külla. Tema kodumaalt lahkumist ja tegevust Rootsis olen uurinud dokumentide abil ja 

julgen väita, et see on põhimõtteliselt ja suurelt osalt Eesti-tegvuse jätk, mille motoks on 

„Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata“. Võrrelgem näiteks tema väsimatut 

keelealast tegevust nii tippteadlasena, keeledidaktina, õppekirjanduse autorina, lektorina või 

lühiartiklite autorina kodumaal Postimehe, selle Lisalehe, Päevalehe, TTG Ajakirja 

rubriikides keele alalt või keelenurk ja samu valdkondi ning eestikeelse ajalehe rubriike alates 

1945ndast aastast Rootsis. Ilukirjanduse eestindajana on ta aukohal nii Eestis kui Rootsis. 

Aaviku täiesti uus roll Rootsis on Eesti PEN-Klubi taastamisel 1946 ja samast aastast alates 

oli ta Eesti PEN-Klubi esimees. Aavik oli initsiaator Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi 

asutamisel Stockholmi Ülikooli Eesti seminari juurde ja 78aastane ikka veel jätkuvalt 

61

aktiivne Johannes Aavik valiti juhatuse esimeheks 1959. Pärast Aaviku lahkumist Manalateedele 

18. märtsil 1973 avaldas Instituut tema mälestuseks keeleuuenduse teoreetilise 

tippteose faksiimile „Keeleuuenduse äärmised võimalused“. 

Oma teadusliku produktsiooniga näitas Johannes Aavik end Rootsis kõrgelt kvalifitseeritud 

teadlasena ja sai riiklikku eristipendiumi. Uppsala ülikooli soome-ugri keelte professori Björn 

Collinderi hinnangul Aaviku „Töö on kõrgeimal tasemel ja õppetooli jaoks väga oluline.“ Ta 

paigutas J. Aaviku käsikirja teosesse „A Comparative Survey of the Uralic Languages“. Paul 

Saagpaku sõnaraamatu eestikeelne osa ja grammatika eesti ning inglise keeles on samuti 

Aaviku töö. (Lähemalt vt H. Vihma artiklit „Põgenik Johannes Aavik: Der Flüchtling 

Johannes Aavik“ ajakirjas Keel ja Kirjandus 2005, nr 11.) 

2. Mis oleks Teie arvates Johannes Aaviku tegevusest veel uurimata 

Põhjalikult tuleks uurida Johannes Aavikut keeledidaktina, õppeprogrammide ja õpikute 

koostajana, eestikeelse koolisüsteemi ülesehitamisel nii õpetajana kui haridusministeeriumi 

nõunikuna. Materjali jätkuks nii magistri- kui doktoritööks. 

3. Mida peate omaenese Aaviku-uuringutest kõige olulisemateks 

Ei oska välja tuua seda kõige-kõige olulisemat 96 . 

4. Millal ilmub Johannes Aaviku päevik Mida põnevat pakub see tema sõnavaralise 

tegevuse kohta 

Johannes Aaviku päevik „Ideepe“ peaks ilmuma autori 130ndaks sünniaastapäevaks, raha 

puudusel esialgu ilma Aaviku idiolektile kavandatud sõnastikuta. 

5. Kas keeleuuendaja peaks olema väga tark ja tõeline fanaatik Mis inimene oli 

Johannes Aavik 

Jah, keeleuuendaja peab olema mitte ainult väga tark, vaid ka tõeline fanaatik, nagu seda oli 

Aavik. 

96 P.S. Pean oluliseks Johannes Aaviku kodumaja päästmist lammutamisest ja Vallimaal nr 7 asunud arhiivi 

talletamist. Johannes Aaviku Seltsi tegevust tema vaimus olen seltsi esimehena juhtinud 18 aastat. 

62

3.2 KIRJANDUSLOOLANE PAUL LAAN 

Paul Laan vastas intervjuuküsimustele kirja teel 22. juulil 2011. Eesti Keele ja Kirjanduse 

Instituudi direktori, kirjandusloolase ja keeleõpetaja, Paul Laane sõnastust ei ole muudetud. 

Välja on jäetud magistritöö autorile suunatud allikaviited. 

1. Mida olete Johannes Aaviku kohta kirjutanud 

Tema tööst ja tegevusest üldisemalt olen natuke kirjutanud. Võin siin eelkõige nimetada 

paari-kolme artiklit, kus olen lühidalt kirjutanud Johannes Aaviku Rootsi-aastaist (Saare 

rahvas vabas maailmas. Toronto 1984, lk 36-39. NB: luuletus artikli lõpus ei ole minu sulest, 

autorit teab vaid toimetus!). Aaviku seost Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudiga olen 

nimetanud bibliofiilide albumis Raamat on … IV. Tallinn 2005, lk 99-104, samuti ka Joh. 

Aaviku Seltsi väljaandes Artikleid ja arhivaale I. Tallinn 1994, lk 18-19. Pikem ülevaade 

Aavikust on ilmunud Stockholmi Eesti Päevalehes nr 49, 14. dets. 200: Johannes Aaviku 120. 

sünnipäevaks. See artikkel arusaadavalt puudub H. Vihma bibliograafias. […] 

2. Milline on Teie seos Johannes Aavikuga 

Nendes artiklites olen nimetanud oma otseseid suhteid Aavikuga. Olin Aavikuga kokku 

puutunud juba Stockholmi Eesti Gümnaasiumis, loengutel (nt käisin üliõpilasena 1950ndatel 

aastatel tema loenguid kuulamas Eesti Teaduslikus Instituudis), hiljem koosolekutel, tema 

juubelitel ja ka Marie Underi kodus. Alles oma 90nda sünnipäevaga seoses kutsus ta mind 

enda juurde. Olin ainuke külaline. Juteldes möödus paar tundi. Ta soovis mind peatselt jälle 

kohata, oli tunne, et tal on minuga mingi kava. Kuid haigus tuli vahele – ja surm. 

Minu ülesandeks sai matuste korraldamine (1973), aastaid hiljem abikaasa Aleksandra 

hooldamine (1982-1987). Veel abikaasa eluajal tuli nende kodu likvideerida ja seal leiduvad 

paberid ja raamatud esialgselt minu Instituuti hoiule võtta. Pärast tema lahkumist õnnestus 

panga depoost välja võtta ka väärtuslikum osa Aaviku arhiivist ja käsikirjadest. Need on 

pärandatud Instituudile. Kui muudest ülesannetest aega üle jäi, alustasin nende korrastamist. 

Johannes Aaviku keeleuunduslikku tööd õppisin peajoones tundma juba emakeele tundides 

Stockholmi Eesti Gümnaasiumis, kus minu õpetajaks oli keeleuuendusse positiivselt suhtuv 

(kooli direktor) Henno Jänes. Seda tutuvustas ta ka noortealbumis Seitse voosi, mis ilmus a. 

63

1952. Neil aastail käisin, nagu ülal nimetasin, kuulamas Aaviku loenguid. Siin ei olnud rootsi 

ülikoolides veel võimalik õppida eesti keelt iseseisva ainena. Hiljem olukord muutus ja ma 

sooritasin eksami eesti keeles dotsent Valter Tauli juures Uppsala ülikoolis. Muidugi pidin 

tundma ka Aaviku panust kirjakeele arengus. Tauli on kirjutanud palju 

keelekorraldusküsimustest ja ka Aaviku tööst. (nt Johannes Aaviku keeleuuendus. Stockholm 

1982, kuhu on koondatud ajakirjas Tulimuld varem ilmunud artiklid). Tegutsedes õpetajana 

(SE Gümnaasiumis, Upsala ja Stockholmi ülikoolis, Eesti Keele ja Kirj. Instituudis) oli mul 

hea võimalus tutvustada õpilastele ka Aavikut. Niisiis julgen ütleda, et ma tema tööd tunnen, 

kuid pole seda metoodiliselt uurinud. […] 

3. Kuidas iseloomustaksite Johannes Aaviku keelealast tegevust Rootsis Mis oli selles 

uut, mis oli Eesti-tegevuse jätkuks 

Aaviku keelealast tegevust Rootsis oskan iseloomustada vaid oma subjektiivsetest 

arvamustest lähtudes. Loengutes Eesti Teaduslikus Instituudis ja mujal jätkas ta (noorele 

vähem teadvale kuulajaskonnale) oma juba varem esitatud uuenduste tutuvustamist. 

Paralleelselt olid tema tähelepanu keskmes ka õigekeelsusküsimused. Vahel võttis ta sõna 

siinses eestikeelses perioodikas. Samuti rakendas ta uuenduslikku keelt ilukirjanduslike teoste 

tõlkimisel. Eesti Päevalehes avaldas ta oma seisukohti 60ndail aastail rubriigi all “Keele 

alalt”. Rootsis jätkas ta uute sõnade loomist. Seda on ta nimetanud ajakirjandusele antud 

intervjuudes ja kirjavahetuses K. Mihklaga (vt pühenduseteos Üheksa aastakümmet. Tallinn 

1971). 

4. Mis oleks Teie arvates Johannes Aaviku tegevusest veel uurimata 

Aavik oli rootsieestlaste poolt väga lugupeetud ja teda austati juubelite puhul pidulike 

aktustega, kuid samal ajal oli ta Nõukogude Eestis põlatud. Ma ei usu, et praegusedki 

koolinoored temast suurt midagi teavad. Kirjasõnas aga kasutati sama keelt, mis kodumaalt 

kaasa toodi koos juba seal läbilöönud uuendustega. Ma ei ole tähele pannud, et midagi uuemat 

autorid oma tekstides praktiseerinud oleks. Vahetevahel avaldas Eesti Teaduslik Selts Rootsis 

ajakirjanduses ettepaneku korras vasteid uutele mõistetele, mis olid kasutusel rootsi keeles, 

kuid eesti keeles puudusid, kuid see on teine peatükk. 

Keeleveerud ajalehes olid muidugi kasulikud ja juhtisid tähelepanu õigekeelsusele. (neid 

kirjutas ka pedagoog ja kirjanduskritiik Helmi Eller.) See oli eriti nooremale generatsioonile 

64

hädasti vajalik. Meie oludes oli esmase tähtsusega eesti keele säilitamine, mitte uuendamine. 

Oluliseks püüdeks oli, et noored säilitaksid oma vanemate keele. Selleks asutati suuremates 

eestlaste keskustes täienduskoole lastele ja noortele, kes käisid rootsi koolis. Aastani 1985 

töötas Stockholmis gümnaasium, põhikool töötab praegugi, varem hulga aastaid ka 

Göteborgis. Uuendustele polnud olukord soodne. Noored, kes olid käinud Aaviku loenguil, 

siirdusid enamikus praktilistele aladele. Rootsis loodud sõnadest on vaevalt mingi elujõudu 

saanud. Kuid meie seas tegutses vanemaid kultuuritegelasi, kes on kirjutistes rakendasid 

Aaviku varaemaid ettepanekuid, nt det/tet-partitsiipi (kirjutet), -nd pro –nud (kirjutand) – 

need olid prof Ants Oras ja prof Julius Mägiste (viimase tekstides järjekindlalt y pro ü). Ka 

ajakirja Mana mitmed autorid eelistasid neid vorme. Uudsena hakkas esinema maks-vorm. 

Nüüd on see ka Eestis päris tavaline, vahel tarbetu. Aavik soovitas sellega mitte liialdada. 

[…] 

Olen tähele pannud, et Eestis kasutatakse i-mitmuse vorme ja lühikest illatiivi vähem, kui 

meil siin. Kahju! Eelistan alati lühemaid vorme, sid-lõpp on inetu! Soovitan kodumaalastele 

rohkem Aavikut. Miks mitte uurida ka neid nähteid, võrrelda nt kodumaiseid ja siinseid 

tekste. (Mitte aga meie tänapäevastes eesti ajalehtedes Rootsis, enamik tekste on Eestist pärit, 

või on autor siia hiljem tulnud!) 

65

4. KEELEKORRALDUSE JA -UUENDUSE KÄSITLEMINE 

PÕHIKOOLI RIIKLIKUS ÕPPEKAVAS 

Põhikooli riikliku õppekava ainevaldkonnas “Eesti keel ja kirjandus” (PKK 2010: 1) 

rõhutatakse, et keel on rahvuskultuuri, identiteedi kandja. Keele valdamine on aluseks ja 

ühtlasi ka eelduseks inimese mõtlemisvõime kujunemisele, vaimsele arengule ning 

sotsialiseerumisele. 

Keel toimib tekstidena igas ainevaldkonnas 97 , mis tähendab, et keele õpetamisel ei pea 

lähtuma vaid ilukirjanduslikest tekstidest. Keel ümbritseb meid igal pool. 

4.1 EESTI KEEL 

Inimesele on ühtviisi vajalikud teadmised ja oskused, mis hõlmavad keelt, selle variante ja 

tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ning 

loomisega. Eesti keelel kui emakeelel ja hariduskeelel on õppekavas eriline koht: eesti keele 

oskus on nii õppekava omandamise alus kui ka eesmärk. Eesti keel kui õppeaine annab 

õpilasele võimaluse pidevalt ja mitmekülgselt suhelda, lugeda ja kirjutada, arendada oma 

loomevõimet ning tekitab huvi nüansirikka ja tõhusa suhtluse, mitut liiki ja laadi tekstide ning 

keele vastu. (PKK 2010: 5-6) 

Keele mitmekülgsust saab õpetaja tutvustada erinevatest ajajärkudest pärit suuliste ja kirjalike 

tekstide abil. Oluline on selgitada keele muutumist ajas, arendada õpilaste analüüsioskust ja 

kriitilist meelt. Eesti keele ja kirjanduse tundides tuleks rääkida keele korraldamise ja 

kujundamise vajalikkusest, arutleda, milleks keele reegleid ja sõnavarauuendusi tarvis on. 

Ka põhikooli riiklikus õppekavas rõhutatakse, et 9. klassi lõpuks peab õpilane oskama 

järeldada tekstides kasutatud keelevahendite kohta ning märkama kujundlikkust. 

III kooliastme õpitulemuste alapunkti “Õigekeelsus ja keelehoole” all on välja toodud, et 

97 Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Riiklikus õppekavas on 

kaheksa ainevaldkonda - keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, 

tehnoloogia, kehaline kasvatus. PRÕK 2010 

66

õpilane peab teadma eesti keele põlvnemist, murdeid ja kirjakeele arengu põhietappe (PKK 

2010: 16). Seega tuleks juba põhikoolis võimalikult mitmekülgselt ja loovalt seletada keele 

kui pidevalt muutuva suhtlusvahendi olemust. 

Kui vaadelda III kooliastme eesti keele õppesisu ja -tegevust, võib välja tuua järgmised 

alapunktid, mis võimaldavad käsitleda ka Aaviku keeletegevusega seotud teemasid: 

Üldteemad 

Kirjakeel ja argikeel. Eesti keele murded. Oskussõnavara. Eesti kirjakeele kujunemine 19. 

sajandil. Keeleuuendus. Kirjakeele areng tänapäeval: võimalused ja ohud. Eesti keele eripära 

ning võrdlus teiste keeltega. 

Häälikuõpetus ja õigekiri 

Õigekirja erandid. Veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad. Õigehääldus: rõhk ja välde. Välte 

ja õigekirja seosed. Omasõnad ja võõrsõnad. Veaohtlike võõrsõnade õigekiri. ÕSist (nii 

veebi- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ning õigehäälduse kontrollimine. 

Sõnavaraõpetus 

Sõna ja tähendus. Sõnastuse rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid. Homonüümid 

ning veaohtlikud paronüümid. Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid. Sõnavara 

täiendamise võimalused: sõnade tuletamine ja liitmine ning tehissõnad. Sagedamini esinevad 

tuletusliited ja nende tähendus. 

Vormiõpetus ja õigekiri 

Tegusõna astmevaheldus: veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid. Veaohtlikud käändevormid. 

Käändsõna astmevaheldus: veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid. 

Lauseõpetus ja õigekiri 

Lause. Lause suhtluseesmärgid. 

(PKK 2010: 18-19) 

Eelpool välja toodud keele arengut ja -uuendust puuudutavad alateemad näitavad, et uue 

õppevara koostamisel peaks olema ruumi Johannes Aaviku kui erakordse keeleuuendaja 

loometöö tutvustamiseks. 

67

4.2 KIRJANDUS 

Põhikooli riiklikus õppekavas (PKK 2010: 20) peetakse kirjanduse õpetamisel oluliseks, et 

õpilane oskaks lugeda ja analüüsida loetut kõige laiemas mõttes. Seetõttu on lugemisvarasse 

valitud tähtsamate eetiliste ja esteetiliste küsimuste käsitlemist võimaldavaid teoseid nii 

uudiskirjandusest kui ka klassikast. Ka folkloorsele materjalile pööratakse tähelepanu, et 

väärtustada õpilase päritolu ja kultuurilist kuuluvust. Arvestatakse ka eesti ja väliskirjanduse, 

vanema ja uuema kirjanduse ning eri žanre esindavate proosa-, draama- ja luuleteoste mahtu. 

Seega mõõdukas Johannes Aaviku tõlketegevuse tutvustamine on põhikoolis III astmes igati 

sobilik. Keeleuuendusele ja uudissõnade kõrval saab Aaviku loomingu põhjal tutvustada eesti 

vanema tõlkekirjanduse lühivorme. 

Põhikooli kirjanduse õpetamisel tuleks arvestada, et tekstide tutvustamisel tasub autorit kui 

isiksust avada teda kujundanud seikade, kogemuste, mälestuste kaudu. Pedagoog peab suutma 

luua kirjanduslik- ja ajaloolise tagapõhja ja pidama silmas just eesti kultuuri jaoks 

olemuslikku. Ajalise konteksti loomine aitab õpilasel paremini mõista loomeinimese 

käitumist ja tungi eneseväljenduse järele. 

Põhikooli keele ja kirjanduse ainekava järgi (2010: 21) ei ole konkreetse isiku käsitlemisel 

oluline süüvida tema ellu ja loomingusse kõigekülgselt. Oluline on luua alusteadmised 

kirjandusprotsessi mõistmiseks ning tekitada huvi kultuurilooliste tekstide lugemise vastu. 

68

5.JOHANNES AAVIKU LOOMETÖÖ TUTVUSTAMINE 

PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES 

Esitluse ja harjutuste koostamisel on arvestatud, et materjal peab olema mitmekülgne ja 

õpilasele huvitav. Lisaks on peetud silmas, et õpilane peab lühikese aja jooksul saama 

ülevaate, kogema ja õppima selgeks mitu omavahel tihedalt põimitud teemat. 

Õppematerjalides käsitletakse keelt mõistena ja n-ö mänguvahendina, arendatakse oskust 

töötada sõnaraamatuga, selgitatakse Johannes Aaviku tähtsust eesti keele arendajana, tuuakse 

näiteks ilukirjanduslikke tekste ning analüüsitakse keele arendamisvõimalusi tänapäeval n-ö 

tavalise keelekasutaja silme läbi. 

Esitluse ja töölehtede eesmärgid on järgmised: 

Põhikooli lõpetaja 

on keeleküsimuste ja -uuenduste suhtes teadlikum; 

suudab analüüsida 20. saj esimesel poolel uuenduslikku eesti keelde tõlgitud teksti keelt ja 

sisu; 

oskab kasutada elektroonilist ja paberkandjal „Õigekeelsussõnaraamatut“;; 

teab, mis on ja kuidas on korraldatud sõnavõistlused. 

Materjal on planeeritud kolmele kuni neljale eesti keele või kirjanduse tunnile. Tundide maht 

oleneb sellest, kas õpetaja otsustab töölehte lahendada koolitunnis või annab selle (vt lisa 5 ja 

lisa 6) õpilastele koduseks tööks. Töölehtede jaoks kasutatud tekstid peavad õpetajal olema 

eelnevalt õpilaste jaoks valmis otsitud. Asendamatud õpetaja töövahendid on 

internetiühendusega varustatud arvuti ja projektor. 

69

5.1 ESITLUSE JUHEND 

SLAID 1 

Lõimitud eesti keele ja kirjanduse tund 

algab häälestusfaasis küsimusega „Millised 

tähendused on sõnal „keel““. Õpilased 

kirjutavad eesti keele või kirjanduse 

vihikusse pealkirjaks õpetaja esitatud 

küsimuse ja püüavad iseseisvalt ühe minuti 

jooksul kirja panna võimalikult palju 

tähendusi. 

Kui minut on möödas, küsib õpetaja 

õpilastelt tähendusi. 

Kui slaididel 2 ja 3 kirja pandud ja 

pildiliselt kujutatud tähendused kõlavad, 

liigub õpetaja järgmiste slaidide juurde. 

SLAID 2, SALID 3 

Õpetaja näitab ja nõustub õpilaste poolt 

pakutud tähendustega. 

70

SLAID 3 

Kolmanda slaidi juures küsib õpetaja 

õpilastelt, milliseid keeli on 

Keel kui suhtlusvahend 

„väljendirägastikus“ kasutatud. 

Koostanud Jekaterina Mištšenko 

Vaatame lisaks “Eesti keele seletavast 

sõnaraamatust” tähendusi juurde! 

http://www.eki.ee/dict/ekss/ 

• Kirjuta vihikusse lisaks eelmistel slaididel 

mainitud tähendustele juurde sõnastikust 

leitud tähendused. 

• Miks on sõnadel mitu tähendust 

• Kas see on sinu arvates hea või halb lahendus 

keele õppimise seisukohalt Põhjenda! 


SLAID 4 

Õpetaja vaatab õpilastega koos lisaks 

“Eesti keele seletavast sõnaraamatust” 

tähendusi juurde 

(http://www.eki.ee/dict/ekss/). 

Kui õpetaja soovib, võib anda selle 

ülesande ka õpilastele koduseks tööks. Nii 

harjuvad õpilased ka iseseisvalt „Eesti 

keele seletava sõnaraamatu“ elektroonilist 

versiooni kasutama. 

Õpetaja juhend peaks olema järgmine: 

„Kirjuta vihikusse lisaks eelmistel slaididel 

mainitud tähendustele juurde sõnastikust 

leitud tähendused.“ 

71

SLAID 5 

Kui ajurünnak ja lisatähenduste otsimine 

on lõppenud, peaks õpetaja suunduma 

• Mis sa arvad, kas elavat keelt, s.t keelt, mida 

rahvas räägib, saab uuendada üks inimene 

• Kui arvad, et ei saa, siis millised probleemid 

seda takistavad 

• Kui arvad, et saab, siis kuidas on see võimalik 

Milliseid abivahendeid peab keeleuuendaja 

selleks kasutama 

õpilastega slaidil toodud küsimuste juurde. 

Õpetaja peab taaskord õpilastega dialoogi, 

ärgitab õpilasi oma arvamust ka 

põhjendama. 


SLAID 6 

Enne, kui õpetaja liigub Johannes Aaviku 

elutöö tutvustamise juurde, tõdeb 

pedagoog, et nendel õpilastel, kes arvasid, 

JOHANNES AAVIK (1880-1973) JA 

KEELEUUENDUS 

http://www.kirmus.ee/erni/autor/aavi_b.html 

http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Johannes_Aavik.jpg 

et keele uuendamisega võib hakkama saada 

üks inimene, oli õigus. 

Õpilased panevad vihikusse alapealkirjaks 

“Johannes Aavik (1880-1973) ja 

keeleuuendus” ja hakkavad olulisemaid 

punkte vihikusse kirjutama. 

http://www.epl.ee/news/eesti/keel-on-riist-keel-on-masin-johannes-aavik-130.did=51288062 

http://www.saaremaamuuseum.ee/index.phpaction=show&type=story&id=1014 

Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 


72

Johannes Aavik – eesti keeleteadlane 

• Sündis Randvere külas Laimjala 

vallas Saaremaal. 

• Kuressaare gümnaasiumis tekkis 

huvi emakeele, prantsuse ja 

ladina keele vastu. 

SLAID 7, SLAID 8, SLAID 9 

Pedagoog tutvustab Johannes Aaviku 

sünnipaika, hariduskäiku ja karjääri. 

Õpilased kirjutavad põhipunktid endale 

vihikusse. Siinkohal võiks õpetaja küsida, 

kes on õpilastest käinud Aavikute 

majamuuseumis ning mainida, mille 

poolest on tuntust kogunud Joosep Aavik. 


• Keelealaseid õpinguid jätkas Tartu 

Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja 

Filoloogiainstituudis ja Helsingi 

Ülikoolis. 

• Tegutses keeleõpetajana Jaltas, 

Tartus, Kuressaares, töötas ka 

Postimehe toimetuses. 

• Töötas Tartu Ülikooli eesti keele 

lektorina ja gümnaasiumiõpetaja 

na, koolide peainspektorina. 


73

SLAID 9 

9. slaidi juures oleks sobilik meenutada, 

• Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 

• 1944. aastal siirdus Rootsi, kus tegutses 

Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, 

keeleliste artiklite ja kooliraamatute 

autorina. 

• Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele 

Metsakalmistule. 

millal toimus II maailmasõda ning mis võis 

tingida J. Aaviku põgenemise Rootsi. 


• Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti 

tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 

• 1912. aastal algatas ta 

KEELEUUENDUSLIIKUMISE. 

• Aaviku eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, 

rahvuslik omapära ja ilu. 

• Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid 

brošüürides ja artiklites, sõnaraamatutes, 

loengutes ja ettekannetes, kasutas uusi sõnu 

ning vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, 

prantsuse ja inglise keelest (Juhani Aho, Edgar 

Allan Poe jt). 


SLAID 10 

Siinkohal peaks õpetaja pöörama 

tähelepanu ka vahenditele, mida Aavik 

kasutas keeleliste uuenduste läbiminekuks 

(brošüürid, artiklid, loengud, ettekanded, 

sõnaraamatud, ilukirjanduslikud tõlked). 

74

Johannes Aavik tõlkis eesti keelde ka 

ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe 

põnevusjutte, novelle 

• Näiteks on 1937. aastal 

ilmunud novellikogumik 

“Kaev ja pendel” 

• (Mida annab sulle 

mõista E. A. Poe 

karikatuur autori 

loomingu ja isiksuse 

kohta) 

SLAID 11 

Õpilased ei kirjuta enam vihikusse, vaid 

vaatavad karikatuuri ning teevad oletusi E. 

A. Poe loomingu ja isiksuse kohta. Tegu 

on lühiajalise kõrvalepõikega. Seejärel 

liigutakse taas J. Aaviku loometöö juurde. 


Millised sõnad on sulle tuttavad 

• Myyt, tyyp, lyyriline, mass, norm, närv, 

list, roll. 

SLAID 12 

Õpilased loevad slaidilt sõnu ja vastavad, 

millised nimetatud sõnadest on neile 

tuttavad. 


75

SLAID 13 

Õpilased peaksid ära tundma kõik sõnad. 

• Myyt, tyyp, lyyriline, 

mass, norm, närv, list, 

roll. 

Märgitakse vihikusse, et J. Aavik eelistas 

eestipärasele ü-le soomekeelset vastet y. 

• Kõik need sõnad on 

laenatud soome keelest. 

• Johannes Aavik eelistas 

tavapärasele ü-tähele tähte 

y (nagu soome keeles). 


Soome laenud (vt eelmist slaidi), tuletised, 

murdesõnad, kunstlikult loodud sõnad 

Us-, mus- ja u-liitelised enesekohased tegusõnad 

• Almus, kääbus, kihk, lind, lõust, läte, menu, 

perv, leebe, too, 

• hajuma, kaikuma, lammutama, peibutama, 

lebama, sebima, viipama, äsja, meeleldi, ent 

Murretest laenatud sõnad 

• Imal, rehala, jõhker 

SLAID 14 

Õpetaja selgitab, milliseid meetodeid J. 

Aavik eesti keele uuendamiseks kasutas. 

HARJUTUSED, MIDA ÕPETAJA SAAB 

LISANA KASUTADA ÕPILASTE 

KEELELISE LOOVUSE 

ARENDAMISEKS 

Ratassepp, Priit 2003. Sõnadest tekstini. 

Eesti keele töövihik 7. klassile. I osa. 

Tallinn: Avita, lk 6-7 h 5-6. 


76

Lugemisharjutus III kooliastmele 

Alusallikas: Aavik, Johannes 1916. Katsed ja näited III. 

Tartu: Reform, lk 46-49. 

Ojake 


1. Kus elas vägev ja rikas kuningas 

2. Vaata teksti all tood sõnaseletusi! Kuidas 

saab öelda teisiti tegusõna „püstitada“ 

kohta 

3. Anna hinnang loetud tekstile. Kas tegu on 

tõetruu loo või väljamõeldisega Too 

vähemalt kolm näidet. 


SLAID 15, SLAID 16, SLAID 17 ja 

SLAID 18 või SLAID 19, SLAID 20, 

SLAID 21, SLAID 22 ja SLAID 18 

Õpetaja valib õpilastele koduse tööna 

lahendamiseks kas teksti „Ojake“ või 

„Kadunud mõrsja“ juurde kuuluvad 

küsimused. (Küsimused on eelnevalt 

paljundatud igale õpilasele, vt lisa 5 ja 6). 

Järgmisel tunnil korjab õpetaja koduse töö 

kontrollimiseks ära, ülejärgmisel tunnil 

arutatakse teksti vormistuslikud ja sisulised 

küsimused üle. 

4. Mis sa arvad, kas võimuka kuninga julm 

käitumine tööliste ja teenrite suhtes oli 

õigustatud Põhjenda vastust. 

5. Millise vanasõnaga pealkirjastaksid selle loo 

6. Analüüsi, miks „ojake“ erinevate inimeste 

maa-aladel erimoodi käitus. 

7. Miks kimbutas ojake mõlemat kuningat Mis 

oli ühel valitsejal teisega sarnast 


77

8. Oleta, millise karistuse võinuks kuningas 

saada oma alamatelt, kui ojake poleks appi 

tulnud. 

9. Võrdle teksti keelt ja tänapäeva eesti keelt. 

Milliseid keelelisi eripärasid, muutusi märkad 

Nimeta seitse näidet. 

10. Mõtle legendile uus lõpplahendus. 


Lugemisjärgne harjutus “Ojakese” või 

“Kadunud mõrsja” juurde 

• Kas said üldjoontes loo sisust ja sõnadest aru 

• Mis oli loo keelekasutuses veidrat 

• Arutleme koos kodus vastatud küsimuste üle. 

• Mida tahtis autor selle looga lugejatele öelda 


78


Alusallikas: Aavik, Johannes 1916. Katsed ja näited II. 

Tartu: Reform, lk 30-35 

Kadunud mõrsja 


1. Kui vana oli kadunud pruut 

2. Mida tähendab sõna „mõrsja“ 

3. Mida tegi õnnetu peigmees, kui oli oma pruuti 

pikalt taga otsinud 

4. Miks hakkas hulk aastaid hiljem üks üliõpilane 

kadunud mõrsja saladusele lahendust otsima 


5. Kes on loo autor Kes on loo „Kadunud mõrsja“ 

eesti keelde tõlkinud 

6. Nagu tekstis öeldud, teadsid järgmised 

sugupõlved legendi muinasjutuna. Nimeta 

vähemalt viis muinasjutu tunnust. 

7. Pane kavapunktidena kirja üliõpilase tegevused 

sellest hetkest peale, kui ta oli vangi sattunud. 

8. Kuidas sa näeksid ette üliõpilase edasisit elu 

Arutle, kas üliõpilase nii lähedane kohtumine 

mõrsjaga jättis õppurisse jälje. Põhjenda. 


79

9. Oleta, mis oleks saanud üliõpilasest siis, kui ta 

poleks suletud ruumist pääsenud Pane uus 

lõpplahendus kirja. 

10. Koosta lööv uudis või naljajutt „Kadunud 

mõrsja“ põhjal. 


11. Leia tekstist seitse omadussõna ning 

kirjuta nende antonüümid tabelisse. 

Omadussõna 

Antonüüm 


80

SLAID 23 

Peale arutelu kirjanduslike tõlgete üle toob 

Keele uuendamine on aktuaalne 

ka tänapäeval 

http://portaal.eki.ee/sonaus/sonause-tulemused.html 

õpetaja paralleele ka tänapäevaga ja 

rääkima keele uuendamise võimalustest 

tänapäeva eesti ühiskonnas. 

Pedagoog küsib, mida on 23. slaidil 

kujutatud ning kuidas sõnad 

sõnaraamatusse jõuavad. Seletusi saab tuua 

ka J. Aaviku erakordse lähenemise põhjal. 

Mida on õpilased kuulnud sõnavõistluste 

kohta 


Seejärel viitab õpetaja aadressile, kust 

järgmise slaidi materjal võetud. 

SLAID 24 

Sõnause tulemused 

• 23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President 

välja sõnavõistluse ehk sõnause uute riigi ja 

ühiskonnaga seotud mõistete paremaks 

väljendamiseks eesti keeles. 

• Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, lisaks 

võisid osalejad esitada vasteid ka oma 

pakutud mõistetele. 

• Vastukaja sellele oli elav, kokku osales 

võistlusel 593 inimest 2123 

sõnaettepanekuga. 

Õpilased loevad kordamööda slaidil 

esitatud lauseid. Õpilased märgivad 

vihikusse sõnavõistluse toimumise 

kuupäeva ja lühema nimetuse „sõnaus“. 


81

SLAID 25, SLAID 26, SLAID 27, SLAID 

Näiteid vastuvõetud sõnade kohta 

• avaõiguslik – kohmakama avalik-õigusliku 

asemel 

• Töörühm pidas parimaks ettepanekuks seda, 

milles kohmakast liitomadussõnast oli välja 

jäetud osa, kuid sõna enda sisu jäi siiski 

arusaadavaks. 

• Avaõiguslik läheb hästi paari eraõiguslikuga. 

Ühtlasi tähendab töörühma soovitus seda, et 

ilmselt sobib ka avaliku õiguse asemel 

kasutada lühemat vastet avaõigus. 


28, SLAID 29 

Õpilased loevad kordamööda sõnu ja 

nende tekkelugu ette. Iga sõna puhul 

kirjutatakse ülesse vaid esimene punkt, kus 

selgitatakse, mille asemele või kõrvale uus 

mõiste tekkis. 

• taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale 

• Siin oli esitatud kõige rohkem vasteid, 

seepärast oli töörühmal raske valida, kuid 

lõpuks oldi üsna üksmeelselt tari-tüvest stuliite 

abil tuletatud sõna taristu poolt. 

• Stu-liide märgib kogumit või süsteemi, vrd 

ajastu, andmestu, järvistu, vesistu, ühistu. 


82

• peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming 

tõlkena 

• Sellele keerukale mõistele pakuti mitmeid sama 

keerukaid vasteid, ent töörühm pidas lõpuks 

sobivaimaks otsetõlget peavoolustama, st 

peavooluks muutma. 

• Mingi nähtuse või teema muutumine peavooluks 

tähendabki seda, et nähtust või teemat on 

läbivalt kogu tegevuses arvesse võetud. 


•toimeabi – senise humanitaarabi 

kõrvale 

Töörühm pidas sobivaks toime-tüvega 

täiendatud liitsõna toimeabi. 

Toimeabi võimaldab häda-päraselt toime 

tulla, toimida. Mõni teinegi ettepanek 

sisaldas toime-tüve, päris sageli pakuti 

vasteks lihtsalt hädaabi. 


83

SLAID 29 

Uue sõna „kärgpere“ juures võiksid 

õpilased püüda luua seoseid, miks sobib 

• kärgpere – tähenduses 

’pere, kus on sinu-minumeie 

lapsed’ 

• Selle sõnaga saab tähistada 

uuemat perekonna tüüpi, 

kus kasvavad korraga eri 

vanemate lapsed. 

Töörühmale tundus see 

aktuaalne ja huvitav leid. 

just liide kärg selgitamaks tähendust „pere, 

kus on sinu-minu-meie lapsed“. 

Praktilisi harjutusi vt 14. slaidilt. 


84

5.2 TEOREETILINE SELGITUS VÄLJAPAKUTUD 

ÕPETAMISVÕIMALUSTELE 

Eesti keel ja kirjandus on õppeainetena universaalsed seetõttu, et võimaldavad (keele)õpet 

siduda mistahes pädevusi arendava teemavaldkonnaga. 

Lugemiseks mõeldud tekst peaks õpilasele midagi „andma“, õppurit mõjutama, ei saa ka 

lugemisharjutused olla ühesugused, vaid peaksid võimaldavad mitmekülgset lõimingut. 

Kohtlen tekste kui õpetamiseks välja valitud teksti liiki, mitte kui ilukirjandust. Eesmärgiks 

pole süvaanalüüsi nõudvate tunnikirjelduste ja harjutuste koostamine, vaid keeleuuendusest, J. 

Aaviku loomingust, sõnaloomest, tekstidest arusaamine 

Algajale [ema]keeleõppijale võib lihtsamaid keelenähtusi seletada ka piltide abil ning 

argikeeles, ilma liigse terminoloogiata (Krall & Sõrmus 2000: 12). Lastele meeldib õppida 

seda, mis on huvitav. 

Johannes Aaviku tegevuse tutvustamisel lähtutakse keele ja kirjanduse lõimitud õppe ideest 

(vt Ehala 2010) ning on kasutatud deduktiivset, induktiivset ja eklektilist meetodit. 

Kui deduktiivse meetodi puhul esitab õpetaja ise reegli või juhib sellele tähelepanu 

õppematerjalis, siis induktiivse meetodi rakendamisel saavad õpilased enne seletusi tunnetada 

keelt ning tuletavad reeglid ise, kui on saanud piisavalt näiteid (vt Krall & Sõrmus 2000: 12- 

13). Eklektiline meetod aga n-ö kuldne kesktee kõikidest grammatika õpetamise viisidest. 

Eklektilist meetodit kasutavad õpetajad rakendavad kõiki strateegiaid vastavalt ealisele 

sobivusele, õppijate vajadusele ja õpistiilidele 98 (vt Krall & Sõrmus 2000: 14). 

Deborah Dean (2008) toob teoses „Bringing Grammar to Life“ näiteid, kuidas õpetaja saab 

kirjanduslikku teksti lugedes pöörata tähelepanu ka keeleküsimustele. 

Ühe võimaliku variandina võib Deborah Deani arvates (Dean 2008 : 67-68) kirjanduse tunnis 

loetavast tekstist lasta õpilastel välja valida meelepäraseid tsitaate ning ka põhjendada, miks 

sai just see lause valitud. Õpilased võiksid selgitada lisaks mõttele ka lause ehitust. Kuigi 

üsna sageli on üsna visad tulema põhjendused, tuleks siiski harjutada teksti analüüsi ja selle 

98 Igasugune teemana valitud osa omandatakse paremini, kui on kasutatud erinevaid õpistrateegiaid ja –stiile. (Vt 

Krall & Sõrmus 2000: 15) 

85

üle arutlemist. Pedagoog peaks viitama, et lauseehitus mõjutab lause tähedust. Lausete 

vaatlemisel tuleks eraldi pöörata rõhku ka kõrvalausetele. Äsja loetud ja tekstis välja nopitud 

lausetele võib iseseisvalt moodustada juurde uusi kõrvallauseid ning vaadelda seejärel, kuidas 

muutub lause tähendus (Dean 2008 : 70-71). Johannes Aaviku tõlketeosed on ere näide 

sellest, et nii lause ja kui ka sõnade ehituses ning tähenduses mängib olulist rolli autori enda 

eelistus. 

Keelelise taju ja tundlikkuse arendamine ning arusaam, et keel muutub nii ajas kui ka 

vastavalt suhtlusolukorrale, on olulised selleks, et õpilastest areneksid tulemuslikud emakeele 

kõnelejad ja kirjutajad (Dean 2008 : 73). Kontekstist välja võetud sõnapaarid või fraasid eesti 

keele töövihikutes ei ole võrdväärsed ilukirjanduslikes ja meediatekstides esinevate lausetega. 

Seega tuleks õpilasi mitte keelest eemale viia, vaid vastupidi – lähendada ehtsale 

keelekasutusele. (Ilukirjanduslik) tekst annab mitmeid võimalusi keeleõppeks. Sõnad on 

seatud ritta nende tavalises kasutuses, nende abil antakse edasi seotud mõtteid. 

Õpilased arvavad, et kui nad suudavad edukalt lahendada (sageli kontekstist välja rebitud või 

lihtsustatud) harjutusi, on neil selge ka grammatika. Paraku ei suudeta sageli õpitud materjali 

rakendada loetava tervikteksti analüüsimisel ja ka loovtööde kirjutamisel (vt Dean 2008: 75). 

Näiteks eesti keele tunnis omandatud kaashäälikuühendi õigekirjareegel ei taga õpilaste 

oskust omaloomingu puhul seda reeglit praktikas rakendada. Seepärast peab reegleid pidevalt 

kordama, märkama ja põhjendama igal võimalusel kirjanduse (või mõne muu ainetunni) 

tarbeks valitud teksti põhjal. 

Aeg-ajalt võib ka ajaloo või mõne muu aine õpetaja esitada küsimusi õigekirja kohta, sest 

keele korrektse kirjapildi omandamine on aineülene. Ortograafia valdamine ei peaks olema 

vaid kitsalt eesti keele grammatika õppimise eesmärk. 

Lisaks pakub Deborah Dean välja, et teksti häälega ettelugemine aitab teksti ja talle 

iseloomulikku keelekasutust paremini mõista (Dean 2008: 88). Ka Johannes Aaviku 

ilukirjanduslikke tekste võiks tunnis ette lugeda ja arutleda kuuldud keele üle näiteks enne 

süvitsi lugema asumist, enne töölehtede täitmist (vt lisa 5 ja 6). Lisaks õpetab häälega 

lugemine tajuma, kuidas lauses esinevad struktuurid aitavad kaasa tähenduse mõistmisele 

(Dean 2008: 90). 

86

Martin Ehala (vt Ehala 2010: 76-77) tõdeb, et eesti keelt ja kirjandust on pea kaksteist aastat 

õpetatud teatud vastuolus: õpetamine (ainekava sisu, õppevahendid, -protsess) lähtub ainest, 

st teoreetilistest teadmistest, aga tulemusi loodetakse saavutada pädevustena. Kuid pädevusi, 

oskusi saab õppida vaid reaalses situatsioonis, olukorra mudelis. 

“Ainekeskse õpetusega ei ole aga võimalik pädevusi efektiivselt arendada, sest teoreetiliste ja 

praktiliste oskuste tasakaal on paigast ära […]. Niisiis, kui soovime tõesti arendada 

emakeelepädevust, siis tuleb teoreetilise ja praktilise osa vahekorda emakeeleõpetuses 

muuta.” (Ehala 2010: 77) 

Ehala järgi (vt Ehala 2010: 78) jaguneb lõiming vertikaalseks ja horisontaalseks, millest 

esimene toimub ühe õppeaine raames, teine aga näeb ette seoste loomist erinevate õppeaine 

vahel nii, et õpilastel kujuneks õpitavatest nähtustest terviklik (aineteülene) arusaam. 

Vertikaalse lõimingu võib omakorda jagada lineaarseks ja spiraalikujuliseks. Lineaarse 

lõimingu puhul järgnevad teemad teineteisele lineraarselt. Spiraallõimingu puhul lähenetakse 

õppesisule võimalikult laialt, sammhaaval muutub igal õppeaastal õpitava sisu ja maht 

keerulisemaks. See lõimingutüüp on omane võõrkeeleõpetusele. 

Martin Ehalaga (2010) võib nõustuda – kuna suhtluspädevuse arendamine on muutumas 

emakeele õpetamise pea olulisimaks eesmärgiks, tuleks hakata eesti keele ja kirjanduse 

ainevaldkonnas kasutama võõrkeeleõpetusele omast spiraallõimingut. 

Horisontaalses lõimingus võib eristada vähemalt nelja lõimimisviisi, mis erinevad teineteisest 

loodud seoste ja sidemete tugevuse astmest. Näiteks ajaline kooskõla on nõrgim lõimimise 

aste, mille puhul kahe, sisuliselt lähedase aine õpetus toimub ajaliselt paralleelselt, samal 

veerandil või õppeaastal. Tugevaimaks astmeks nimetab autor suuremahulise õppeaine 

loomise, kus on põimitud mitme sisuliselt lähedase õppeaine teemad, nt eesti keele ja 

kirjanduse ühendatud õppeaine või ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja majandusgeograafia 

ühendatud õppeaine. (Ehala 2010: 78-79) 

Lisaks võõrkeeleõpetuse meetodite ülevõtmisele eesti keelde võiks Martin Ehala (2010: 78- 

79) arvates keelt vaadelda praktilisena ka seetõttu, et infotehnoloogia osakaal on tugevalt 

kasvanud. 

Kuna eesti keele ja kirjanduse lõimimisel on seatud esikohale suhtluspädevused, mille 

arendamine võib toimuda väga erineva sisu põhjal alates poliitikast ja igapäevaelust kuni 

87

ilukirjanduse ja filosoofiani, on Martin Ehala arvates loomulik tee kirjandusõpetuse ja eesti 

keele õpetuse ulatuslikuks ja tõhusaks lõimimiseks. (vt Ehala 2010: 86) 

Esitluse ja töölehtede kasutamisel eesti keele ja kirjanduse tunnis jälgisin, millised probleemid 

ja küsimused õpilastel tekivad, kui loevad 20. sajandi teise kümnendi tekste ning mõtisklevad 

keeleliste küsimuste üle. 

Esitluse puhul lähtusin märksõnadest „huvi äratamine“, „igapäevaeluga sidumine“ ning 

“vertikaalne ja horisontaalne lõiming”. 

Õpilased osalesid aktiivselt arutluses, mis keskendus küsimusele “kas üks inimene suudab 

uuendada keelt”. Kuna eelnevalt polnud 7. klassi õpilased keeleuuendusest midagi kuulnud, 

olid ka arvamused üsna erinevad. Uuendamise, eelkõige uue sõnavara keelde toomine on 

õpilaste arvates võimalik eelkõige siiski grupis. Samas tekkis arutluse käigus küsimus, kuidas 

saab siiski fikseerida seda, et konkreetne inimene või rühm on teatud sõna kasutusele võtnud. 

Johannes Aaviku eluloo olulisemate punktide tutvustamine ning ajaloolise tausta seostamine 

ei valmistanud raskusi. Suudeti põhjendada ja aru saada, mis võis tingida keelemehe 

põgenemise Rootsi. 

Teoorias tutvustatud sõnade loome ja Aaviku keelelised eelistused ei jäänud vaid faktide 

jadaks. Õpilased said tunnis ka ise proovida kätt uute sõnade ja uute tähenduste loomisel. 

Kuna magistritöö teema oli kindel juba bakalaureuseõppe lõpus, siis tekkis küsimus, kuidas 

siduda omavahel Johannes Aavik kui keeleuuenduse isa ja emakeelne kooliharidus. Johannes 

Aavik on tõlkinud hirmuäratava, müstilise alatooniga kirjanduslikke tekste, koostanud 

sõnaraamatuid, teinud põhjalikku keelealast selgitustööd ajakirjanduslike väljaannete 

veergudel - valik langes tõlgitud tekstidele. 

Koostasin kaks lugemisharjutust (töölehte) tekstide „Ojake“ (Aavik, Johannes 1916. Katsed ja 

näited III. Tartu: Reform, lk 46-49) 99 ja „Kadunud mõrsja“ (Aavik, Johannes 1916. Katsed ja 

näited II. Tartu: Reform, lk 30-35) 100 põhjal. Ülesannete koostamisel lähtusin Bloomi 

taksonoomiast. 

99 Koostatud I põhipratika ajal ja katsetatud Kallavere Keskkooli 7. klassis. 

100 Koostatud II põhipratika ajal ja katsetatud Kallavere Keskkooli 7. klassis. 

88

Üldjoontes ei ole õpilastel raske Johannes Aaviku tekste lugeda, pigem ärgitavad tõlgitud 

lood küsima ja põnevuse tõttu lugusid lõpuni lugema. Õpilased tunnevad huvi, miks õpetaja 

jaotatud tekst just sellises keeles on. 

Märkasin, et 7. klassi õpilastel on üsna raske oma arvamust põhjendada. Õpilased küll 

ütlevad, mida nad arvavad, kuid ei oska veel hästi oma seisukohta näidetega toetada. 

Õpilastele ei valmistanud raskusi vanasõnade pakkumine loo pealkirjaks. 

Kuid küsimused „võrdle teksti keelt ja tänapäeva eesti keelt“ ning „milliseid keelelisi 

eripärasid, muutusi märkad “ vajasid minu kui õpetaja juhendamist. Samas osati tekstist välja 

noppida omapäraseid sõnavorme ja veidrat lauseehituse näiteid, mis pole tänapäeva eesti 

keeles kasutatavad. 

Oli meeldiv tõdeda, et sõnavõistlused ei ole 7. klassi õpilastele võõrad, nii mõnigi suutis oma 

sõnadega selgitada, kuidas see üritus korraldatud on juba enne õppimise juurde asumist. 

Kui alguses tekkis õpilastel raskusi sõna „kärg“ tähenduse mõistmisel, siis pildi näitamisel ja 

sõna „kärgpere“ lahtiseletamisel suudeti anda tabavaid selgitusi uudissõna kasutuse ja 

tähenduse sobilikkuse kohta. 

Nagu eelpool kirjeldatu näitab, kattub kirjanduse ja eesti keele õpetamine mitmeti. See 

tähendab, et praktikas võimaldaks kahe aine ühendamine ülaltoodud teemade käsitlemisel 

ajavõitu ja paremaid tulemusi pädevuste arendamisel. Kuid seni pole seda tehtud, sest eesti 

keele ja kirjanduse õpetamises nähti vaid üksikuid puutepunkte. (Ema)keele õpetamisel on 

aga mängumaa tunduvalt laiem, kui seda varasemal ajal täheldatud on. 

89

KOKKUVÕTE 

Johannes Aavik jätkas Rootsis jõudsalt eesti keele uuendamist ja täiendamist vaatamata 

sellele, et enamus sõnavara täiustamise ettepanekuid oli juba Eestis ilmunud. Johannes Aavik 

tegi perioodikaväljaandeis sõnadele reklaami uue sõnastuse, väsimatu järjepidevuse ja 

põhjendatud kindlameelsusega. 

Nüüdiskeelde on jõudnud 38 kordusettepanekut (26 tüve ja 12 tuletist) Välis-Eesti rubriigist 

„Uusi sõnu“. Rubriigis on vanimad kordusettepanekud kehutama ja tuletis kehutus, 1915. 

aastast, ja noorimad, aastast 1936, tüved hahm, põgu ja riin. Ettepanekustaadiumisse jäi 63 

varasemal ajal kordunud sõna (41 tüve ja 22 tuletist), lisaks üks Rootsi-perioodi uudissõna 

vüün. Keelemees tõi tüve lugejateni 1949. aasta 4. detsembri väljaandes. 

Sõnad, mida keelemees propageeris rubriigis „Uusi sõnu“, ei ole kaugeltki kõik, mida 

Johannes Aavik oleks tahtnud kodustada eesti keelde. 

Välis-Eesti rubriikides „Vigane ja õige eesti keel“, „Halb ja hea eesti keel“ tegi Aavik 

tänuväärset tööd ortograafia ja lausejärjestuse teemadel. Ta esitas lugejatele viis 

kordusettepanekut – tüved häirima, hälin, meede, möönma ja veenma. 

Ettepanekustaadiumisse jäi tüvi rümu ning tuletised hälitama ja hälitus. Ühtegi Rootsiperioodi 

uudissõna neis rubriikides kajastamist ei leidnud. 

Eesti Päevalehe rubriigist „Keele alalt“ on meieni jõudnud ühtekokku 57 sõna (42 tüve ja 15 

tuletist), kordusettepanekute seas ka uudisvorm unutlik. Johannes Aaviku individualismideks 

on jäänud 99 sõna (73 tüve ja 26 tuletist), nende hulgas uudistüved ainama, defetism, luuvik, 

pärdama, välitama ning tuletis defetist. 

Johannes Aaviku loometööd on palju uuritud, kuid eeskätt on vaadeldud tema keeleuuendust 

ja -tegevust Eestis. Varasemal ajal pole leidnud põhjalikku käsitlus keelemehe Rootsi-periood 

ega küsmus, kuidas saaks keeleuuendaja tegevust käsitleda koolitunnis. 

Riiklikust õppekavast on välja toodud eesti keele ja kirjanduse alateemad, mis võimaldavad 

käsitleda Johannes Aaviku elutööd ja keeleuuendust. 

Eesti keel ja kirjandus on õppeainetena universaalsed seetõttu, et võimaldavad (keele)õpet 

siduda mistahes pädevusi arendava teemavaldkonnaga. Praktikas võimaldaks kahe aine 

ühendamine ajavõitu ja paremaid tulemusi pädevuste arendamisel. Kuid seni pole seda tehtud, 

90

sest eesti keele ja kirjanduse õpetamises nähti vaid üksikuid puutepunkte. 

Mõistmine, et keel muutub nii ajas kui ka suhtlusolukorras, on eelduseks sellele, et õpilastest 

areneksid tulemuslikud keelekasutajad. 

Esitluse koostamisel on lähtutud märksõnadest „põnevus“, „mitmekesisus”, „seos 

igapäevaeluga“ ning “vertikaalne ja horisontaalne lõiming”, lisaks on arvestatud teooria ja 

praktilise osa tasakaalu. Töölehtede „Ojake“ ja „Kadunud mõrsja“ koostamisel on kasutatud 

Bloomi kognitiivset taksonoomiat. 

Johannes Aaviku kirjanduslikku ja keelealast tööd tutvustav esitlus ning töölehed, mis on 

Kallavere Keskkooli 7. klassis katsetatud, on näide sellest, kuidas on võimalik omavahel 

lõimida erinevaid teemasid. Õppematerjal annab III kooliastme õpilastele võimaluse harjutada 

„Õigekeelsussõnaraamatu“ kasutamist, mõista keele ja keeleuuenduse mõistet, lugeda ning 

analüüsida 20. sajandi I poole tekste ja arutleda sõnavõistluste vajalikkuse üle. 

91

KASUTATUD KIRJANDUS 

I OSA 

1. Aavik, Johannes 1905. Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest. – Noor-Eesti I. Tartu: 

Kirjanduse Sõprade kirjastus, 114–131. 

2. Aavik, Johannes 1912. Tuleviku Eesti-keel. – Noor-Eesti IV. Helsingin Uusi Kirjapainoosakeyhtiö,170–179.[http://www2.kirmus.ee/nooreesti/sirvi.phpid=466&next=92] 

(21.04.2010). 

3. Aavik, Johannes 1919. Uute sõnade sõnastik. Tartu: Istandik. 

4. Aavik, Johannes 1921. Uute sõnade sõnastik. Tallinn: A. Keisermann`i kirjastus. 

5. Aavik, Johannes 1932. Sada uut tyvisõna. Tallinn: Istandik. 

6. Aavik, Johannes 1946. Eesti keele hüved ja pahed. – Eesti Looming IV. Kirjanduslik 

koguteos. Stockholm: Välis-Eesti Kirjastustoimkond, 15-26. 

7. Aavik, Johannes 1956. Vajalikke uusi sõnu. – Eesti kroonika 1957. Esimene aastakäik. 

Toim Juhan Kokla. Stockholm: EMP Kirjastus, 228–229. 

8. Aavik, Johannes 1974. Keeleuuenduse äärmised võimalused. 2., muutmata trükk. 

Stockholm. 

9. Aavik, Johannes 2010. Ideepe. Johannes Aaviku ideede päevik. Toim Helgi Vihma. 

Tallinn: TEA Kirjastus. 

10. Chalvin, Antoine 1994. Ungari keelereform. – Artikleid ja arhivaale I. Tallinn: 

Keeleuuenduse Kirjastik B2. Toim Helgi Vihma. Tallinn: Johannes Aaviku Selts, 

33-39. 

11. Chalvin, Antoine 2010. Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne. Paris: 

L` Harmattan, 299–316. 

12. Chalvin, Antoine 2011. Johannes Aaviku keeleliste uuenduste levik. – Keel ja Kirjandus 

nr 7, 487-504. 

13. EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu 2., 

täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, 

92

Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

[http://www.eki.ee/dict/ekss] (16.04.2010). 

14. ÕS 2006 = Eesti õigekeelsussõnaraamat. Toim Tiiu Erelt. Tallinn: Eesti Keele 

Sihtasutus. [http://www.eki.ee/dict/qs2006] (16.04.2010). 

15. Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. 3., täiendatud trükk. 

Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

16. Erelt, Tiiu, Rein Kull, Henno Meriste 1985. Uudis- ja unarsõnu. Tallinn: Valgus. 

17. Erelt, Tiiu 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

18. Hint, Mati 2012. Hilise Aaviku radikaalne keeleuuendus. – Keel ja Kirjandus nr 2, 81- 

102. 

19. Jänes, Harald Henno 1966. Eesti keel. Selle ehitus, areng ja ortoloogia. Eesti Keele ja 

Kirjanduse Instituudi toimetised 2. San Francisco: Eesti Kirjanduse Komitee. 

20. Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

21. Kull, Rein 1983. Keeleergastusest, sõnasepistusest ja asja armastamisest. – Kirjakeel 

1983. Toim Heino Ahven. Tallinn: Valgus, 52–61. 

22. Kull, Rein 2000. Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 

23. Kõrv, Voldemar August 1936. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. 1. trükk. 

Kontrollinud Johannes Aavik. Tallinn: Ilo. 

24. Kõrv, Voldemar August 1939. Uute ja vähemtuntud sõnade sõnastik. 2. trükk. 

Kontrollinud Johannes Aavik. Tallinn: Ilo. 

25. Laan, Paul 1984. Johannes Aaviku Rootsi-aastaist. – Saare rahvas laias maailmas 1944- 

1984. Kanada: Saarlaste Ühing Torontos ja Raamatu toimkond, 36-39. 

26. Mets, Helle 1970. Johannes Aavikust ja tema kunstlikest sõnadest I. - Eesti keele ringi 

töid 2. Toim Aino Valmet. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 5–35. 

27. Mihkla, Karl 1971. Üheksa aastakümmet. Pühendusteos Johannes Aavikule. Koost Helgi 

Vihma ja Karl Mihkla. Tallinn: Valgus. 

28. Mištšenko, Jekaterina 2009. Keeleküsimused ajalehe Siberi Teataja lisas Uus Küla ja 

93

ajakirjas Noored Kommunaarid. Seminaritöö. Käsikiri Tallinna Ülikooli eesti keele 

ja kultuuri instituudis. 

29. Mägiste, Julius 1932. Kunstlikult loodud sõnade küsimusest. – Eesti Kirjandus nr 6, 281- 

288. 

30. Nemvalts, Peep 1980. Johannes Aaviku vaateid keelele. – Emakeele Seltsi aastaraamat 

24. 1978. Eesti sõnavara. Toim Heino Ahven. Tallinn: Eesti Raamat, 51–61. 

31. Raag, Raimo 1979. Uusi eesti sõnu. Uppsala: Uppsala Universitet. 

32. Raag, Raimo 1994. Johannes Aaviku keelenurgad Eesti Päevalehes. – Artikleid ja 

arhivaale I. Tallinn: Keeleuuenduse Kirjastik B2. Toim Helgi Vihma. Tallinn: 

Johannes Aaviku Selts, 20–23. 

33. Raag, Raimo 2008. Talurahva keelest riigikeeleks. Tartu: Atlex, 145–155. 

34. Raag, Raimo 2010. Eestlased ja eesti keel Rootsis. – Eestlased ja eesti keel välismaal. 

Koost Kristiina Praakli, Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 385–432. 

35. Rattur, Ülev 2007. Keele-Aavikust. – Oma Keel nr 2. Toim Jaan Õispuu. Tallinn: 

Emakeele Selts, 56-63. 

36. Rätsep, Huno 2002a. Eesti kirjakeele tüvevara päritolu. – Sõnaloo raamat. Tartu: 

Ilmamaa, 59–77. 

37. Rätsep, Huno 2002b. Johannes Aavik ja soome laenud – Sõnaloo raamat. Tartu: 

Ilmamaa, 246–259. 

38. Valmas, Anne 2003. Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944–2000. I osa. Tallinn: 

Tallinna Pedagoogikaülikool. 

39. Tauli, Valter 1968. Keelekorralduse alused. Stockholm: Eesti Raamat. 

40. Tauli, Valter 1982. Johannes Aaviku keeleuuendus. Kriitiline ülevaade. Stockholm: Eesti 

Keele ja Kirjanduse Instituut. 

41. Vihma, Helgi 2000. Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus. Bibliograafia 1901-1996. 

Toim Karin Ribenis. Tallinn : Johannes Aaviku Selts. 

42. Välis-Eesti: sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht. 1946– 

94

1953. Toim Lembit Kriisa. Stockholm: Estnisk Tidningsförlag. 

[http://dea.nlib.ee/index.phplid=48&byea=1946] (01.02.2010). 

43. Wiedemann, Johann Ferdinand 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk 

teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus. 

II OSA 

44. Bloom, B. S., M. B. Englehart, E. J. Furst, W. H. Hill & D. R. Krathwohl 1956. 

Taxonomy of Educational Objectives: The Classification of Educational Goals. 

Handbook I: The Cognitive Domain. New York: Longman. 

45. Dean, Deborah 2008. Writing and Language. - Bringing Grammar to Life. Newark, DE: 

International Reading Association, lk 67-96. 

46. Ehala, Martin 2010. Lõimingust eesti keele õpetuses. – Lõiming. Lõiminguvõimalusi 

põhikooli õppekavas. Tartu: Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse 

keskus, lk 75-101. [http://lepo.it.da.ut.ee/~ehalam/pdf/Ehalametoodika.pdf] 

(viidatud 24.02.2012) 

47. Krall, Ingrid, Elle Sõrmus 2000. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. 

Keeleõpetaja metoodikavihik. Tallinn: Tea. 

48. PKK = Vabariigi Valitsus 2010. Põhikooli riiklik õppekava. Lisa 1. Keel ja kirjandus. 

[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1327/3133/13275422.pdf] (viidatud 

28.01.2012) 

49. PRÕK = Vabariigi Valitsus 2010. Põhikooli riiklik õppekava. 

[https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001] (viidatud 28.01.2012) 

95

JOHANNES AAVIK AND HIS LEXICAL ACTIVITY IN SWEDEN 

(1944-1973). POSSIBILITIES TO TEACH LANGUAGE REFORM 

IN ELEMENTARY SCHOOL 

Johannes Aavik left Estonia in 1944 and continued to innovate and amend Estonian actively 

in Sweden, regardless the majority of the words were created while he was living in Estonia. 

The language innovator advertised words in new wording with tireless continuity and wellfounded 

self-confidence. 

This thesis gives a complete overview of lexical activity of Johannes Aavik while he was 

working under the newspapers called Välis-Eesti and Eesti Päevaleht. 

The analysis showed that 38 words (26 stems and 12 derivatives) propogated by Aavik were 

published under the rubric „Uusi sõnu“ for several times in Estonian-period and are still in 

use in Estonian. The oldest words are kehutama and kehutus, from the year 1915, and the 

earliest, from 1936, are stems hahm, põgu and riin. 63 words (41 stems and 22 derivatives), 

all constructed at the period working in Estonia, and one neologism from Swedish period, 

vüün, remained in the stage of proposal. The stem vüün was made public in Välis-Eesti on 4 th 

December 1949. 

The words which Johannes Aavik propagated in the rubric „Uusi sõnu“ are far from all words 

he wanted to domesticate in Estonian. 

The Aavik`s articles “Vigane ja õige eesti keel”, “Halb ja hea eesti keel” were published in 

the newspaper “Välis-Eesti” which handled the questions of orthography and word order in a 

sentence. Simultaneously explaining the problematic points of grammar, he propagated five 

reproposals – stems häirima, hälin, meede, mõõnma and veenma. The stem rümu and 

derivatives hälitama and hälin remained at the stage of proposal. None of the neologisms 

from the Swedish period were made public. 

The column “Keele alalt” in the newspaper Eesti Päevaleht has presented 57 reproposaled 

words (42 stems and 15 dervatives) into nowadays Estonian, including exeptional neologism 

from Swedish period, unutlik. Unfortunately 99 words (73 stems and 26 derivatives) remained 

96

as individualisms of Johannes Aavik, including new stems ainama, defetism, luuvik, 

pärdama, välitama and derivative defeatist. 

The work of Johannes Aavik has been researched a lot, foremost his contribution to the 

language innovation and actions in Estonia. There has been no extensive study on the efforts 

of Johannes Aavik living in Sweden. Furthermore there is a lack of information how the topic 

of language reform can be disserted in elementary school. 

There are demonstrated the topics of Estonian language and literature from the national 

curriculum which allow to dissert Johannes Aavik`s lifework. 

Estonian language and literature are universal subjects because language learning can be 

integrated with almost any topic which is connected to competences presented in the national 

curriculum (2010). The integration of Estonian as the mother tongue and Estonian literature 

would give higher results and a possibility to save time. Combining two (or more) subjects 

has not been widely practiced before as only few similarities in teaching and explaining has 

been recognized. Gaining perception about language variety, for example that it changes 

through the time and in situation, is important for students to develop as effective speakers 

and writers. 

The presentation is based on the keywords excitement, everyday life, variety, vertical and 

horizontal integration. It is proceeded from the knowledge, that theory and practice should be 

in balance. The worksheets “Ojake” and “Kadunud mõrsja” are based on the Bloom`s 

Taxonomy. 

The presentation and worksheets demonstrating the work of Johannes Aavik in the field of 

language and literature, experimented in Kallavere Secondary School in form 7, are the 

examples how different topics can be integrated. This material gives students a chance to 

practice the usage of “Eesti õigekeelsussõnaraamat”, understand the terms language and 

language reform, read the texts written in the innovative Estonian at the first half of 20 th 

century. Students can test they ability to create new words and discuss the necessity of the 

word competitions. 

97

LISAD 

LISA 1: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIGI „UUSI SÕNU“ 

KRONOLOOGILINE SÕNALOEND 

Loendi ülesehituse selgitus 

Eraldi uue sõnana on välja toodud ka iga uue märksõna all tuletatud sõna, mis on tähistatud 

kaldkirjaga. Seda põhimõtet on jälgitud ka siis, kui ajalehes esineb vormistuses 

kõrvalekaldeid. 

Ajalehes on võetud iga tuletatud sõna kui iseseisvat sõna, kuid samas on tuletussõnu sisse 

juhatatud sobilike fraasidega õstuma […], sellest õst (10.11.1946), sirnama, […] sellest ka 

nimisõna sirnang (02.03.1947), nüümima […], sellest järgmised tuletussõnad nüüm, 

nüümukas (15.01.1950). 

Sulgudes antakse väljaande kuupäevad, mil konkreetne sõna on leidnud korduvat 

reklaamimist. 

Tähist # on kasutatud siis, kui artiklinäidetes on silmnähtavalt tegu uue tuletatud sõnaga, kuid 

eraldi neologismina pole seda artiklis välja toodud ega rõhutatud, näiteks #Vüüming 

(29.03.1953). 

Tärnikesega on tähistatud sõnad, mida pakuti välja vaid jooksvalt näidetes ning mis leidsid 

asjakohasemat selgitust mõnes Välis-Eesti hilisemas või varasemas numbris, näiteks *ujedus 

(14.10.1951) ja võrdle ujedus (05.01.1947). Sõna *neimaja puhul ei ole täpsemat selgitust 

pakutud, esineb vaid tuletise neimur tähenduse seletuses (vt 42. punkt, lk 26). 

10.11.1946 

eetma, (ma) eedan (vrd 07.09.1947) 

eede, eete (vrd 07.09.1947) 

õstuma 

õst, õstu 

98

24.11.1946 

oik, oigu 

põgu, põo 

ürm, ürma (vrd 07.09.1947) 

nõme, nõmeda 

niimama 

vastalt 

05.01.1947 

neim, neima (vrd 10.07.1949) 

neimama (vrd 10.07.1949) 

uje, ujeda (vrd 14.10.1951) 

ujelema 

ujedus (vrd nr 14.10.1951) 

ahistama 

16.02.1947 

johtuma (vrd 27.06.1948) 

lelu 

rääderdama 

kehutama (vrd 15.03.1953) 

*kehutus (vrd 15.03.1953) 

02.03.1947 

sirnama 

sirnang 

põrpima 

20.04.1947 

rimp 

rüüv, rüüva 

väisama 

99

väisang 

väsaja ehk väisur 

07.09.1947 

eetma, (ma) eedan (vrd 10.11.1946) 

eede, eete (vrd 10.11.1946) 

ürm, ürma (vrd 24.11.1946) 

30.11.1947 

olbama, olvata 

olbus 

ündma, (ma) ünnen 

ünd 

ündlik 

08.02.1948 

naum, nauma 

luutma, (ma) luudan 

luutlikult 

reltima, (ma) reldin 

relde, relte 

20.06.1948 

*pelgama 

pelgur, pelguri 

pelgurlik 

pelgurlikkus 

27.06.1948 

johtuma (vrd 16.02.1947) 

jäälima (vrd 25.07.1948) 

kemm, kemmi 

100

25.07.1948 

jäälima (vrd 27.06.1948; 09.04.1950) 

kaatma, (ma) kaadan 

kaavitama (vrd 17.04.1949) 

kaavitus (vrd 17.04.1949) 

07.11.1948 

terk, terga (vrd 05.10.1952) 

terkjas 

tergistuma (vrd 05.10.1952) 

õõv, õõva 

malnis, malni 

malnitsema 

malnidus 

leipima, (ma) leibin (vrd 04.12.1949) 

17.04.1949 

nantma, (ma) nandan 

nandang 

kaavitama (vrd 25.07.1948) 

kaavitus (vrd 25.07.1948) 

19.06.1949 

taav, taavu 

raul, raula 

riin, riina 

nirn, nirna 

jallis, jalli (vrd 05.10.1952) 

jallidus (vrd 05.10.1952) 

jallistama, (ma) jallistan (vrd 05.10.1952) 

101

10.07.1949 

neimama (vrd 05.01.1947) 

neim, neima (vrd 05.01.1947) 

neimur, neimuri 

*neimaja 

ralkuma, ralgun 

ralge, ralke 

tõivima 

04.12.1949 

kutv, kudva 

vüün, vüünu (vrd 14.10.1951) 

leipima, (ma) leibin (vrd 07.11.1948) 

15.01.1950 

kõul, kõula (vrd 05.10.1952) 

laap, laaba (vrd 05.10.1952) 

hüüm, hüümu 

vaut, vauda 

nüümima 

nüüm, nüümu 

nüümukas 

09.04.1950 

juuvima 

juuving 

juuve 

jäälima (vrd 27.06.1948; 25.07.1948) 

jäälimatu 

time, timeda 

törge (iii vältes) (vrd 27.08.1950) 

102

27.08.1950 

möhkel, möhkla 

törge (iii vältes) (vrd 09.04.1950) 

sürjutama (vrd 25.11.1951) 

14.10.1951 

polg, polu (vrd 15.03.1953) 

uje, ujeda (vrd 05.01.1947) 

*ujedus (vrd 05.01.1947) 

ultma, (ma) uldan 

vüün, vüünu (vrd 04.12.1949) 

25.11.1951 

sivutama 

sürjutama (vrd 27.08.1950) 

eenma, (ma) eenen 

een, eenu 

05.10.1952 

kõul, kõula (vrd 15.01.1950) 

laap, laaba (vrd 15.01.1950) 

terk, terga (vrd 07.11.1948) 

tergistama 

tergistuma (vrd 07.11.1948) 

jallis, jalli (vrd 19.06.1949) 

jallidus (vrd 19.06.1949) 

jallistama, (ma) jallistan (vrd 19.06.1949) 

25.01.1953 

hahm, hahmu 

hald, hallu 

103

15.03.1953 

kehutama (vrd 16.02.1947) 

kehutus 

luhistuma 

polg, polu (vrd 14.10.1951) 

29.03.1953 

hõilama 

võstma, (ma) võstan 

vüümima 

#vüüming 

#vüümitu 

übrutama 

104

LISA 2: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIGI „UUSI SÕNU“ 

ALFABEETILINE SÕNALOEND 


Tolleaegsed neologismid on järjestatud tähestikulises järjekorras. Antud on ainult need 

keerukamad vormid, mis tõi välja artiklite autor Johannes Aavik. Selles loendis ei ole 

eraldatud tuletisi ega antud muid lisamärkusi. 

1. ahistama - 05.01.19 

2. eede, eete - 10.11.1946; 07.09.194747 

3. een, eenu - 25.11.1951 

4. eenma, (ma) eenen - 25.11.1951 

5. eetma, (ma) eedan - 10.11.1946; 07.09.1947 

6. hahm, hahmu - 25.01.1953 

7. hald, hallu - 25.01.1953 

8. hõilama - 29.03.1953 

9. hüüm, hüümu - 15.01.1950 

10. jallis, jalli - 19.06.1949; 05.10.1952 

11. jallidus - 19.06.1949; 05.10.1952 

12. jallistama, (ma) jallistan - 19.06.1949; 05.10.1952 

13. johtuma - 16.02.1947; 27.06.1948 

14. juuve - 09.04.1950 

15. juuvima - 09.04.1950 

16. juuving - 09.04.1950 

17. jäälima - 27.06.1948; 25.07.1948; 09.04.1950 

18. jäälimatu - 09.04.1950 

105

19. kaatma, (ma) kaadan - 25.07.1948 

20. kaavitama - 25.07.1948; 17.04.1949 

21. kaavitus - 25.07.1948; 17.04.1949 

22. kehutama - 16.02.1947; 15.03.1953 

23. kehutus – 16.02.1947; 15.03.1953 

24. kemm, kemmi - 27.06.1948 

25. kutv, kudva - 04.12.1949 

26. kõul, kõula - 15.01.1950; 05.10.1952 

27. laap, laaba - 15.01.1950; 05.10.1952 

28. leipima, (ma) leibin - 07.11.1948; 04.12.1949 

29. lelu - 16.02.1947 

30. luhistuma - 15.03.1953 

31. luutlikult - 08.02.1948 

32. luutma, (ma) luudan - 08.02.1948 

33. malnidus - 07.11.1948 

34. malnis, malni - 07.11.1948 

35. malnitsema - 07.11.1948 

36. möhkel, möhkla - 27.08.1950 

37. nandang - 17.04.1949 

38. nantma, (ma) nandan - 17.04.1949 

39. naum, nauma - 08.02.1948 

40. neim, neima - 05.01.1947; 10.07.1949 

41. neimama - 05.01.1947; 10.07.1949 

42. neimur, neimuri - 10.07.1949 

106

43. neimaja - 10.07.1949 

44. niimama - 24.11.1946 

45. nirn, nirna – 19.06.1949 

46. nõme, nõmeda - 24.11.1946 

47. nüüm, nüümu - 15.01.1950 

48. nüümima - 15.01.1950 

49. nüümukas - 15.01.1950 

50. oik, oigu - 24.11.1946 

51. olbama, olvata - 30.11.1947 

52. olbus - 30.11.1947 

53. pelgama - 20.06.1948 

54. pelgur, pelguri - 20.06.1948 

55. pelgurlik - 20.06.1948 

56. pelgurlikkus - 20.06.1948 

57. polg, polu - 14.10.1951; 15.03.1953 

58. põgu, põo - 24.11.1946 

59. põrpima - 02.03.1947 

60. ralge, ralke - 10.07.1949 

61. ralkuma, ralgun - 10.07.1949 

62. raul, raula – 19.06.1949 

63. relde, relte - 08.02.1948 

64. reltima, (ma) reldin - 08.02.1948 

65. riin, riina – 19.06.1949 

66. rimp - 20.04.1947 

107

67. rääderdama - 16.02.1947 

68. rüüv, rüüva - 20.04.1947 

69. sirnama - 02.03.1947 

70. sirnang - 02.03.1947 

71. sivutama - 25.11.1951 

72. sürjutama - 27.08.1950; 25.11.1951 

73. taav, taavu – 19.06.1949 

74. tergistama – 05.10.1952 

75. tergistuma - 07.11.1948; 05.10.1952 

76. terk, terga - 07.11.1948; 05.10.1952 

77. terkjas - 07.11.1948 

78. time, timeda - 09.04.1950 

79. tõivima - 10.07.1949 

80. törge (iii vältes) - 09.04.1950, 27.08.1950 

81. uje, ujeda - 05.01.1947; 14.10.1951 

82. ujedus - 05.01.1947; 14.10.1951 

83. ujelema - 05.01.1947 

84. ultma, (ma) uldan - 14.10.1951 

85. vastalt - 24.11.1946 

86. vaut, vauda - 15.01.1950 

87. võstma, (ma) võstan - 29.03.1953 

88. väisama - 20.04.1947 

89. väisang - 20.04.1947 

90. väsaja ehk väisur - 20.04.1947 

108

91. vüümima - 29.03.1953 

92. vüüming - 29.03.1953 

93. vüümitu - 29.03.1953 

94. vüün, vüünu - 04.12.1949; 14.10.1951 

95. õst, õstu - 10.11.1946 

96. õstuma - 10.11.1946 

97. õõv, õõva - 07.11.1948 

98. übrutama - 29.03.1953 

99. ünd - 30.11.1947 

100. ündlik - 30.11.1947 

101. ündma, (ma) ünnen - 30.11.1947 

102. ürm, ürma - 24.11.1946; 07.09.1947 

109

LISA 3: AJALEHE VÄLIS-EESTI RUBRIIKIDE ”VIGANE JA ÕIGE EESTI 

KEEL” JA„HALB JA HEA EESTI KEEL“ SÕNALOEND 


Loetelus on iga aastakäigu number esile toodud. Ajaleheviide sisaldab väljaande numbrit, 

kuupäeva ja leheküljenumbrit. 

Tärniga * on tähistatud artiklid, millele puudub viide bibliograafias „Johannes Aavik ja 

keeleuuendus“ (vt Vihma 2000). 

Matemaatiline sümbol „on suurem kui“ tähistab sõna „asemel või parem“. Nt eila > eile 

tuleks lugeda „eila asemel, parem eile“. 

Sulgudes on kaldkirjas esitatud Johannes Aaviku kommentaarid märksõnadena, selles loendis 

on enamasti välja jäetud tähelepanekud, mis on üsna läbinähtavad, nt sõnavorm on 

kõnekeelne ,murdeline või lühendatud. 

Tähis KA tähendab seda, et konkreetse artikli alapeatüki all on toodud lisaks ka muid näiteid. 

Näiteks vale vorm on eila, selle asmel tuleks kasutada vormi eile. Samas on vale ka vorm 

eilane, selle asemel tuleks kasutada vormi eilne. 

Allmärkusena on toodud sõnade tõlge või selgitus. 

1945 (V ja Õ 101 ) 

nr 1, 07.01.1945, lk 4 

eila > eile (murdevorm, kõnekeelne > põhjaeestikeelne, kirjakeelne) 

KA eilane > eilne 

kodu minema (vorm võib olla seesütlevas – nt ta on praegu kodu e kodus) > koju minema 

ülesse (vigane vorm, analoogia kirikusse, peresse) > üles 

101 Artiklid pealkirjaga „Vigane ja õige eesti keel“. 

110

nr 3, 21.01.1945, lk 4 

praegult, praegust, praega, paergu, paergus > praegu (kõnekeelne > kirjakeelne) 

kudas, kuda > kuidas (kõnekeelne, kõlab nagu „куда 102 “) > kirjakeelne) 

pliita (vene keele mõju 103 ) > pliit 

nr 4, 28.01.1945, lk 4 

taldrek > taldrik (rootsikeelne „tallrik“ peaks aitama eeskujuna sõna omandada) 

padjapöör > padjapüür (lõunaeestikeelne > põhjaeestikeelne) 

olivad, tulivad (vananenud vormid) > olid, tulid 

nr 6, 11.02.1945, lk 4 

pikk juuks („juuks“ asemel ains nim „juus“) > pikad juuksed 

pluuse 104 (saksa keele häälduse mõju) > pluus 

KA kitarre > kitarr; mandoliine > mandoliin; klike > klikk; kurve > kurv 

nr 8, 25.02.1945, lk 4 

naps 105 , kõrts > napsi, kõrtsi 

meetert > meetrit 

KA liitert > liitrit; mantelt > mantlit; kukelt > kuklit; puudert > puudrit; kellert > keldrit; 

102 Vene куда – kuhu. 

103 Vene плита – pliit. 

104 Saksa die Bluse. 

105 Naps, napsi joogi tähenduses; naps, napsu löögi tähenduses. Homonüümia juht (vt lk 9). 

111

nummert > numbrit 

nr 10, 11.03.1945, lk 4 

ringi vahetama > ümber vahetama 

Evroopa, Jevroopa, Öiroopa, Eiroopa (vene, saksa keele mõjud) > Euroopa 

nr 12, 25.03.1945, lk 4 

õhta > õhtu 

KA sõnna > sõna 

vormaalne > formaalne (vigane vorm > võõrsõnale omane kuju) 

teadlik selles > teadlik sellest 

nr 15, 15.04.1945, lk 4 

vaffa > vahva (vale hääldus) 

KA rafas > rahvas; keff > kehv; kafatu > kahvatu; afatlema > ahvatlema; aff > ahv; kofik > 

kohvik 

*nr 17, 29.04.1945, lk 4 

nagunii > niikuinii 

KA Sul tuleb nagunii sinna sõita. > Sul tuleb niikuinii sinna sõita. ; Ta peab nagunii selle 

välja maksma. > Ta peab niikuinii selle välja maksma. 

veene > veendumus 

KA Minu veene on, et … . > Minu veendumus on, et …. . 

nr 19, 13.05.1945, lk 4 

112

need ajad on mööda > need ajad on möödas 

suhkurt > suhkrut 

KA liitert > liitrit; mantelt > mantlit; kukelt > kuklit; puudert > puudrit 

kuna ta tuleb (kuna tähendab „põhjusel, et“, ei ole küsisõna) > kunas ta tuleb (sõnast 

„kunas“ on veel parem „millal“) 

nr 21, 27.05.1945, lk 4 

kolmandamal > kolmandal 

ilmasõda > maailmasõda 

nr 22, 03.06.1945, lk 4 

järgi vaatama > järele vaatama (sõnal „järgi“ kitsam tähendus – „kohaselt“) 

nr 24, 17.06.1945, lk 4 

vaeslapsed > vasedlapsed 

KA vaeslaps > vaeselaps 

nr 27, 08.07.1945, lk 4 

röima (baltisaksa häälduse mõju) > reuma 

KA farmatsöit > farmatseut; psöidonüüm > pseudonüüm; öigeenika > eugeenika, Öiroopa 

> Euroopa 

nr 28, 15.07.1945, lk 4 

tähelpanu > tähelepanu 

öelda > ütleda 

113

KA mõelda > mõtelda 

sõjasüüdlane (ei ole nii täpne) > sõjaroimar 

nr 37, 16.09.1945, lk 4 

1945. a (vene keele mõju) > a. 1945 (lihtsam lugeda; kasutatakse soome, saksa inglise jt 

keeles) 

nr 38, 23.09.1945, lk 4 

tahaplaanile > tagaplaanile 

vaielus > vaidlus 

KA ütelus > ütlus; supelus > suplus 

täpsalt > täpselt 

nr 40, 07.10.1945, lk 4 

nürida > nüri noaga 

KA mõrudad pählid > mõrud pähklid; tragidad poisid > tragid poisid 

suun > suund 

nr 42, 21.10.1945, lk 4 

aken võib kinni panna > akna võib kinni panna 

kiri peab veel täna ära saatma > kirja peab veel täna ära saatma 

KA peab teine sulg võtma > peab teise sule võtma 

nr 45, 11.11.1945, lk 4 

114

suuri summe > suuri summasid 

vastuoksa (kitsamas tähenduses – kiuste vastu, ebaloomulikult) > vastupidi 

nr 51, 23.12.1945, lk 4 

käevars > käsivars 

kirje > kirju 

1946 (V ja Õ) 

nr 1, 06.01.1946, lk 4 

alganud > alanud 

muljet avaldama > mõju avaldama 

nr 7, 17.02.1946, lk 4 

vahel (tähendab „mõnikord“) > vahest (tähendab „võib-olla“) 

tõlgendama > tõlgitsema (tähendab „interpreteerima“) 

nr 10, 10.03.1946, lk 4 

tulvil täis (lubatud sõnaühend, sest „tulvil“ tähendab „ülevoolavuses“, „ülevoolavalt“) 

nr 13, 31.03.1946, lk 4 

eelkõige > ennekõike 

kulu (tähendus – „kalkun“) 

nr 21, 26.05.1946, lk 4 

115

hääl kostub > hääl kostab 

üksteise (kasutada igal pool, kas „teineteise“ asemel) 

nr 24, 16.06.1946, lk 4 

vaid (tähenduses „ainult“ ei tohiks asetseda lauses esimesel kohal) 

rümu („kuulujutt“ - uudissõna) 

nr 25, 23.06.1946, lk 4 

järeldus („mõtteotsus“) ja tagajärg (teisisõnu „tulemus“) 

raamatukokku > raamatukogusse 

nr 29, 21.07.1946, lk 4 

suun > suund 

KA kõnekään > kõnekäänd; kõnekäänude > kõnekäändude; nende keelude > nende 

keeldude 

meede („abinõu“ - uudissõna) 

nr 49, 08.12.1946, lk 6 

tervitama (pidulik) ja teretama (igapäevane) 

üleval > ülal 

KA vereringe (liigselt lühendatud) > vereringlemine; üleval > ülal; ülevalt > ülalt 

*nr 50, 15.12.1946, lk 5 

järgimööda > järgemööda 

116

hardumus > hardus 

*nr 52, 29.12.1946, lk 5 

tekkib > tekib 

KA sattub > satub 

Eile sõivad nemad kõrtsus anipraadi ja jõivad napsu. > Eile sõid nad kõrtsis hanepraadi ja 

jõi napsi. 

1947 (V ja Õ) 

*nr 2, 12.01.1947, lk 5 

pruugib > tarvitseb (eestipärasem) 

asetama (paigutama, panema) ja asendama (asemele panema) 

nr 5, 02.02.1947, lk 5 

drabant 106 > trabant 

ring (organiseeriud kogu) ja ringkond (rohkearvulisem, organiseerimata) 

nr 22, 01.06.1947, lk 5 

momendil 107 (tarbetu saksapärasus) > praegusel silmapilgul, käesoleval hetkel, praegu 

-le (ei tasu liialdada) > peale 

nr 24, 15.06.1947, lk 5 

106 Rootsi drabant - saatja, kaaslane, satelliit. 

107 Saksa im Moment. 

117

saama (soome keele mõju) > võima 

nr 30, 27.07.1947, lk 5 

mineval aastal > läinud aastal > möödunud aastal 

vaenulik, vaenlik > vaenuline 

nr 32, 10.08.1947, lk 5 

ataak (vene keele mõju) > atakk 

KA etaap > etapp; pokeer > pooker; karantiin > karanteen; plääzh > plaazh 

nr 33, 17.08.1947, lk 5 

kalor (lühidus vastuolus õigsusega) > kalooria 

*nr 47, 23.11,1947, lk 5 

tihemini > tihedamini (omadussõna omastavast käändest) 

täitev (liiga lai tähendus) > täidesaatev 

1948 

(V ja Õ) *nr 1, 04.01.1948, lk 3 

viking > viiking 

säädus (eriti hääldus) > seadus 

KA sääduslik > seaduslik 

(V ja Õ) nr 4, 25.01.1948, lk 5 

118

insener > inzhener 

pidzhama > pidzhaama (võõrsõnades tuleks eelistada võõrapärast rõhku) 

Irak, Iirak > Iraak 

(V ja Õ) nr 17, 25.04.1948, lk 6 

kõvem (ei sobi hääle, heli kohta) > valjemini 

kaart, kaardi, kaarti 

(V ja Õ) nr 20, 16.05.1948, lk 5 

sui, tui (murdelised vormid, sobilikud vaid luules) > suvi, tuvi 

külima > külvama 

KA külitud > külvatud; küli > külviaeg 

enesetapmine, endatapp > enesemõrv 

(H ja H 108 ) nr 21, 23.05.1948, lk 6 

silmi pesema, suud pesema (ebatäpsed, naiivsed väljendid) > nägu pesema > palet pesema 

paenduma > painduma (vrdl naene > naine; laene > laine) 

(H ja H) *nr 22, 30.05.1948, lk 6 

realkool > reaalkool 

teater > teaater; bulvar > bulvaar, keefir > kefiir; sopran > sopraan; Iirak > Iraak; pidshama 

> pidzhama 

108 Artiklid pealkirjaga „Halb ja hea eesti keel“. 

119

viking > viiking 

pokker > pooker (toetudes inglisekeelsele hääldusele) 

(H ja H) nr 23, 06.06.1948, lk 6 

Mõju, mida avaldab kirjandus, on suur. > Mõju, mida kirjandus avaldab, on suur. ; 

Sportlane, keda hellitab saatus. > Sportlane, keda saatus hellitab. ; Kui tuli Wilde 

kodumaale tagasi, olid olud sääl muutunud. > Kui Wilde tuli kodumaale tagasi, olid olud 

sääl muutunud. ; Kui Anija mehed käisid Tallinnas. > Kui Anija mehed Tallinnas käisid.; 

Mängime iga päev oja kaldal, kus lõhnavad kalmused. > … kus kalmused lõhnavad. ;; Minu 

ülesanne on näidata, mis on toonud Wilde meie kirjandusse > … näidata, mida Wilde on 

meie kirjandusse toonud = … mida Wilde on toonud meie kirjandusse. 

(H ja H) nr 27, 04.07.1948, lk 6 

Ma ei tea, kes see preili on. (üldiselt on, oli ei tohiks esineda lause lõpus, antud juhul võib) 

Ma ei tea, kes on see preili. (ei kõla hästi) 

(H ja H) nr 28, 11.07.1948, lk 6 

kaheldamatult > kahtlemata 

lootusetu > lootuseta 

KA ebaselge asi > selguseta asi; ebaviisakas inimene > viisakuseta inimene; ebaõiglane 

olukord > ebaõigluseta olukord; võiamata > võimatu 

(H ja H) nr 31, 01.08.1948, lk 6 

Jumal nägi valgust (), et see oli hea. > Jumal nägi, et see hea oli. ; Teda peab mehe naiseks 

hüütama, sest ta on võetud mehest. > … sest ta on mehest võetud. ;; Sest teile on täna 

Taaveti linna sündinud Önnistegija, kes on Issand Kristus. > Sest teile on töna Taaveti 

linnas Önnistegija sündinud. ; Teda peab hüütama naatsaretlaseks > Teda peab 

naatsaretlaseks hüütama. ; Vaata, su isa ja ema oeme otsinud sind valuga. > Vaata, sinu isa 

120

ja mina oleme sind valuga otsinud. ; Usu aga, siisb peab ta saama abi. > Usu aga, siis peab 

ta abi saama. ;; …läks sinna, kus laps oli maas > … läks sinna, kus laps maas oli. Ma ei ole 

enam väärt, et mind hüütakse sinu pojaks. > … et mind su pojaks hüütaks. 

(V ja Õ) nr 32, 08.08.1948, lk 6 

realkool > reaalkool 

võõrsõnade rõhk (on teisel silbil) 

KA kultur > kultuur (rõhk teisel silbil); parket > parkett; kontakt > kontakt; kompaktne > 

kompaktne; Eiropa, Eiroopa > Euroopa; Paris > Pariis 

(V ja Õ) nr 34, 22.08.1948, lk 5 

eks katsume > eks katsu (ilma pöördelõputa) 

KA eks vaatame > eks vaata; eks läheb > eks lähe 

(H ja H) nr 35, 29.08.1948, lk 5 

Olen seda pannud tähele sageli > Olen seda sageli tähele pannud. ; Need sõdurid, kes kõik 

olid haavatud raskesti, toimetati haiglasse. > Need sõdurid, kes kõik olid raskesti haavatud, 

viidi haiglasse. ; Nyyd, kus on takistused võidetud täiesti, võime hingata rahulikumalt. > 

Nüüd, kus takistused on täiesti võidetud, võime rahulikumalt hingata. 

(V ja Õ) nr 38, 19.09.1948, lk 5 

Kui sa selle leidnud, siis too kohe minu kätte. > Kui sa selle oled leidnud, siis too … ;; Ta 

luges raamatut, mis ta mõne päeva eest ostnud. > Ta luges raamatud, mis ta mõne päeva 

eest oli ostnud. ; Ta pöördus pilgu pliidit, kuss supp keemas. > Ta pööras pilgu pliidilt, kus 

supp oli keemas. ; See oli mehe laip, kes sõjas tapetud. > See oli mehe laip, kes sõjas oli 

tapetud. („on“, „oli“ ebakohane väljajätmine ühendamise eesmärgil;; saksa, vene keele 

mõju) 

121

(V ja Õ) nr 39, 26.09.1948, lk 5 

„on“, „oli“ ebakohane väljajätmine (lühendamise eesmärgil) 

KA (Lause pärit romaanist) Ta teeb seda sellepärast, et ta veendunud tema kergemeelsuses. 

> Ta teeb seda sellepärast, et ta on veendunud ta kergemeelsuses. ; (Lause pärit romaanist) 

Mu kraami pidi ta tooma hiljem, kui kolime korterisse, mille pidamiseks tal raha. > … kui 

kolime korterisse, mille pidamiseks tal oli raha. ; Ta oli mehe poeg, kes sõjas langenud (= 

olevat langenud) > Ta oli mehe poeg, kes oli sõjas langenud (kindlas kõneviisis). 

(V ja Õ) nr 40, 03.10.1948, lk 5 

milline (tähendus – „missugune“ 109 ; näitav, küsiv asesõna) ja mis (siduv, küsiv asesõna) 

(V ja Õ) nr 41, 10.10.1948, lk 5 

Läinud jaanuarikuul peeti seltsi üldkoosolekut ja see ei kinnitanud otsusi, milliseid võtnud 

vastu juhatus omal viimasel koosolekul. > Möödunud jaanuarikuus peeti seltsi üldkoosolek 

ja see ei kinnitanud otsuseid, mis juhatus oli vastu võtnud oma viimasel koosolekul. 

(V ja Õ) nr 43, 24.10.1948, lk 5 

Saad peagi tagasi esemed, millised võetud ära sinult hiljuti. > Saad varsti tagasi esemed, 

mis sult hiljuti olid ära võetud. 

varsti (hakkab kaduma) ja peagi 

ruttama (hakkab kaduma) ja kiirustama 

(V ja Õ) nr 44, 31.10.1948, lk 5 

igas pool > igal pool 

koma > komma 

109 Vene какой – milline, missugune. 

122

KA hunik > hunnik; tunistma > tunnistama 

(V ja Õ) nr 46, 14.11.1948, lk 5 

põrkuma > põrkama 

KA minestuma > minestama; eksisteeruma > eksisteerima; progresseeruma > 

progresseerima, säiluma > säilima, emigreeruma > emigreerima 

(V ja Õ) nr 47, 21.11.1948, lk 5 

minu (täisobjekt) ja mind 

KA me, te ja meid, teid 

KA ma, sa ja minu, sinu > mind, sind 

(V ja Õ) nr 49, 05.12.1948, lk 6 

ma ei saa seda aru > ma ei saa sellest aru 

kus kohal > kus kohas 

(V ja Õ) *nr 51, 19.12.1948, lk 5 

ennem > enne 

KA ennemalt, ennem > ennemini (komparatiiv) 

1949 

(V ja Õ) nr 6, 06.02.1949, lk 6 

Liigne asesõna tarvitamine (saksapärasus) 

123

KA Sina, kes sa mu sõber oled. > Sina, kes mu sõber oled. ; Teie, kes te seda arvate. > 

Teie, kes seda arvate. ; Tema, kes ta ikka selle vastu on seisnud. > Tema, kes ikka selle 

vastu on seisnud. ; Meie isa, kes sa oled taevas 110 . > Meie isa, kes oled taevas. 

(H ja H) *nr 8, 20.02.1949, lk 5 

panoraam > panoraama 

psüüh > psüühe > psüühhe 

KA gitarre > gitarr ; pluuse > pluus ; mape > mapp 

(V ja Õ) nr 12, 20.03.1949, lk 5 

avatlema (liiga sarnane tegusõnale „avama“) > ahvatlema 

heameelt, heameelel, heameelest > headmeelt, healmeelel, heastmeelest > head meelt, heal 

meelel, heast meelest 

vaeslapsed > vaesedlapsed > orb, orvu 

(H ja H) nr 15, 10.04.1949, lk 6 

keelelised tõved (liialdused, väärnähtused) 

muutuma > läheb, saab, jääb 

-setu > -seta, eba-, -tu (käändevormides) 

110 Vrd saksa Vater unser, der du bist im Himmel, soome isä meidän, poka olet taivaassa. 

124

(H ja H) nr 19, 08.05.1949, lk 5 

korrapäratu > ebakorrapärane 

KA reeglipäratu > ebareeglipärane; seaduspäratu > ebaseaduspärane 

möödudes (tähendus - „möödumise ajal“) > pärast 

(V ja Õ) nr 20, 15.05.1949, lk 6 

enesetapmine > endatapp > enesemõrv 

karavin > karahvin 

Irak > Iraak 

(V ja Õ) nr 21, 22.05.1949, lk 5 

alaleütleva käände ebakohane tarvitamine (teise käände või tagasõna asemel) 

KA Kulud tõusid 1000 kroonile > … kroonini. ;; Raha langes paberi väärtusele alla > … 

väärtuseni alla. ;; Sellle toodang tõusis rahuaja tasemele > … tasemini. ;; See tuleb jagada 

viiele > … viiega. ;; Seda alandati 8 protsendile > … protsendini. ;; Õpetaja kaebas ministri 

otsusele. > … otsuse peale. ;; See tehti tellimisele > … tellimise peale. ;; Rahvast kogunes 

politsei vilele. > … vile peale. ;; Võitlus elule ja surmale. > Võitlus elu ja surma peale. ; 

Nad suundusid metsale. > … metsa poole. ;; Ma pöördusin selle palvega temale. > ... tema 

poole. ; Ta on kade, pahane tema pääle. > Ta on kade, pahane temale. 

(V ja Õ) *nr 23, 05.06.1949, lk 8 

käituma (tähendus – „ennast üles pidama“) ja kohtlema (tähendus – „ümber käima“) 

125

(V ja Õ) nr 26, 26.06.1949, lk 8 

liialdamine mitmuse osastavaga 

KA Ta oli oma-aja parimad kõnemehi > Ta oli üks oma-aja parim kõnemees. (Ei tasu 

liialdada); Üks briti vaimuinimesi ütles äsja ühele eesti ajakirjanikule. > Üks briti 

vaimuinimene ütles … . ;; Ta oli osavaid kütte. > Ta oli osav kütt. ;; Eile maeti tähtsamaid 

seltskonnategelasi. > Eile maeti üks tähtsam seltskonnategelane. 

(V ja Õ) *nr 43, 23.10.1949, lk 5 

järel (kohalises tähenduses) ja järele (ajalises tähenduses) 

pauk paugu järele ja paugu paugu järele 

KA Ta laskis (ühe) paugu (teise) paugu järele ; Siin lasti pauk paugu järele. ; Ta veetis sääl 

tunni tunni järele ; Ta avas kirja kirja järele. ; Pikkamisi möödus tund tunni järele. ; Siis 

avati kiri kirja järele. 

(V ja Õ) nr 47, 20.11.1949, lk 5 

karantiin > karanteen 

KA ataak > atakk; etaap > etapp; plääzh > plaazh; Evroopa > Euroopa (häälduse viga) 

tänamatta > tänamata 

KA kannatamatta > kannatamata; olematta > olemata; tänamattus; kannatamattus; 

olemattus 

126

(V ja Õ) nr 51, 18.12.1949, lk 5 

kaasuma > kaasnema 

vali (peamiselt hääle, tuule ja talve kohta 111 ) ja range (tähenduses - „karm“ 112 ) 

1950 

(V ja Õ) nr 1, 01.01.1950, lk 5 

enam (laiema tähendusega, väljendab nii hulka kui ka edasikestmist) ja rohkem 

KA ülesse > üles; eila > eile; eilane > eilne; napsu > napsi; kõrtsu > kõrtsi 

(V ja Õ) nr 4, 22.01.1950, lk 6 

Objektivead (objektisõna võib eesti keeles olla nimetavas, omastavas või osastavas 

käändes) 

KA (baltisaksa mõju) Ma armastan väga see ilus laps. > … seda ilusat last. ;; Ma räägin 

teile üks anekdoot. > …ühe anekdoodi. ;; Ma pean üks uus laen tegema. > … (ühe) uue 

laenu tegema. Ma võtan parem üks teine muster. > … pigem ühe teise mustri. ; Täna pead 

sa üks teine kleit selga panema. > … (ühe) teise kleidi selga panema. ;; Oodake, ma toon 

teile pahema jala king. > … pahema jala kinga. (käskiv kõneviis, objekt nimetavas) Rääkige 

üks anekdoot. Tehke uus laen. Võtke teine muster. Pane uus kleit selga. Too parema jala 

king. 

(V ja Õ) nr 5, 29.01.1950, lk 5 

111 Vrd saksa laut. 

112 Vrd saksa streng. 

127

vastastikkune > vastastikune 

KA vastastikku > vastastikune; takk > takune; vakk > vakane 

üksi (tähenduses – „ilma teisteta, ilma seltsita“) ja ainult (tähenduses – „mitte rohkem“) 

(H ja H) nr 6, 05.02.1950, lk 5 

ümmar > ümar 

KA ümarus; ümardama ja ümmardama (tähenduses – „teenima“); ümardaja ja ümmardaja 

(tähenduses – „naisteenija“); ümmargune (ehk ümar) 

ka ja -gi 

vene „ei“ 

(V ja Õ) nr 8, 19.02.1950, lk 5 

paenutama > painutama 

KA paenduma > painduma; paendlik > paindlik 

-ga ja -st 

KA Alates temaga on kõik käinud seda teed. > Alates temast ... . ; Nende töödega alustati 

möödunud kevadel. > Neid töid alustati … . 

järgi (tähenduses – „kohaselt“) ja järele 

KA järgi jääma> järele jätma; järgi jätma > järele jätma; järgi vaatama > järele vaatama; 

järgi pärima > järele pärima; järgi tegema > järele tegema 

(H ja H) nr 12, 19.03.1950, lk 5 

pääses > pääsis (nagu tõusis, v.a da-inf „pääseda“) 

128

7-da > 7-nda 

(V ja Õ) nr 14, 02.04.1950, lk 5 

soendama > soojendama 

KA soenema > soojenema; soem > soojem 

sellejaoks (tähenduses – „selleks otstarbeks“) ja sellepärast („tähenduses – „sel põhjusel“) 

KA peale (murdeline) > pärast 

(V ja Õ) nr 16, 16.04.1950, lk 5 

ons (tähenduses – „kas on“, hakkab keelest kaduma) 

arvamus > arvamine 

(V ja Õ) *nr 20, 14.05.1950, lk 6 


KA eksisteeruma > eksiteerima; võpatuma > võpatama; seisatuma > seisatama; kahvatuma 

> kahvatama; seisatuma > seisatama; minestuma < minestama; ulatuma > ulatama; 

purskuma > purskama; kummarduma > kummardama; kohtuma > kohtama 

(V ja Õ) nr 21, 21.05.1950, lk 6 

viivitamatult > viivitamata > viibimata 

KA kaheldamatult > kahtlemata 

käituma (tähenduses – „teatavate kommete ja maneeridega esinema“) ja kohtlema 

(tähenduses – „ümber käima kellegagi“) 

(H ja H) nr 24, 11.06.1950, lk 5 

129

võõrsõnade rõhk (võõrsõnadel ja võõrnimedel säilib nendele omane rõhk) 

(H ja H) nr 31, 30.07.1950, lk 5 

New York („njuu jook“ > „njuu jork“) 

KA Mortimer („mootimö“ > „mortimer“);; Schiller („shilä(r)“ > „shiller“, „shillär“);; 

Virginia („vöödsziinjä“ > „virgiinia“) 

(H ja H) *nr 34, 20.08.1950, lk 6 

kaste (purism, mitmetähenduslik) > soust (omaette sõna, pärit prantsuse keelest 

(H ja H) nr 36, 03.09.1950, lk 7 

räbal („kalts“, ei sobi kirjakeeles omadussõnaks) ja vilets 

vaeneke > vaseke 

aagent > agent 

(H ja H) nr 39, 24.09.1950, lk 5 

vaesete > vaeste 

KA maisete > maiste; öisete > öiste 

tui (luules) ja tuvikene (erivarjundiga) ja tuvi (kirjakeelne vorm) 

KA suvi ja sui (luules) 

(H ja H) nr 41, 08.10.1950, lk 6 

kaasuma (tähenduses - „kaasa tulema“, „sekka lööma“) ja kaasnema (tähenduses - 

„kaasas käima“, „kaasas olema“) 

valmus > valmisolek, valmidus 

130

KA kallis > kallidus ; kaunis > kaunidus 

(H ja H) nr 42, 15.10.1950, lk 5 

kohatu > ebakohane 

KA loogitu > ebaloogiline; melooditu > ebameloodiline 

närveerima > närvitsema (intransitiivne tegusõna) 

(H ja H) *nr 47, 19.11.1950, lk 5 

võpahtama > võpatama 

KA vilksahtama, vilksatuma > vilksatama;; liigahtama, liigutama > liigatama; haugahtama 

> hagatama; vilksatuma > vilksatama 

kandik (tähenduses – „kandiline asi, kuup“) ja kandmik (lai taldrik või alus 

serveerimiseks) 

(H ja H) nr 50, 10.12.1950, lk 6 

-le ja peale 

KA Kasvab põllu peal. > Kasvab põllul. ; Elab teise korra peal. > Elab teisel korral. ; Iga 

sammu peal. > Igal sammul. ; Mängib klaveri peal. > Mängib klaveril. ; Tegi seda tema 

käsu peale. > Tegi seda tema käsul. ; Pani oma elu kaalu peale. > Pani oma elu kaalule. ; 

Mindi õlle peale üle. > Mindi õllele üle. ; Koosoleks lükati järgmise nädala peale. > 

Koosolek lükati järgmiseks nädalaks. ; Leht telliti kahe kuu peale. > Leht telliti kaheks 

kuuks. ; Tegi seda hea õnne peale. ; Kellegi peale kaebama. ; Võttis selle töö enda peale. ; 

Kellegi peale haukuma. ; Ärkas selle kisa peale. ; Raha pääle kaarte mängima. ; Mängis 

hobusele. > Mängis hobuse peale. ; Jaht lõvile. > Jaht lõvi peale. 

131

1951 

(H ja H) nr 3, 21.01.1951, lk 6 

kaunite > kauniste 

KA võõrate hernete > võõrast herneste; kallite asjade > kalliste asjade; kaunite päevade > 

kauniste päevade; hirmsate, kuulsate, rõõmsate; hirmust > hirmsat nähtust; kuulust> 

kuulsat lauljannat; rõõmust > rõõmsat seltskonda. 

minupärast > minupoolest 

(V ja Õ) *nr 5, 04.02.1951, lk 5 

eks me vaatame. > Eks 113 me vaata. 

lihavõttepühad > ülestõusmispühad (veel parem luua uus sõna) 

(V ja Õ) nr 13, 01.04.1951, lk 6 

ainsus ja mitmus 

KA Noored, kantuna ühistest aadetest, tahtsid midagi paremat ette võtta. > Noored kantuina 

ühistest aadetest, tahtsid midagi paremat ette võtta. (i-mitmus) 


(V ja Õ) nr 14, 08.04.1951, lk 5 

õieti (langeb kokku sõnaga „õigesti“), õigupärast > õigupoolest 

eestseisus > eesseisus 

(H ja H) nr 17, 29.04.1951, lk 6 

113 Vrd soome eikös ja eesti eks. 

132

käest (tarbetu) > -lt 

KA Jaht lõvile. > Jaht lõvi peale. ; Ta õppis koolis viiele. > Ta õppis koolis viie peale. ; 

Rahvast tuli politsei vilele kokku. > Rahvast tuli politsei vile peale kokku. ; Ta kaebas 

politseis oma naabrile. > Ta kaebas politseis oma naabri peale. ; Veksel viisajale kroonile. 

>Veksel viiesaja krooni peale. 

(V ja Õ) nr 18, 06.05.1951, lk 6 

koma > komma (ega ette ei käi komma) 

(H ja H) nr 21, 27.05.1951, lk 2 

väär lahkukirjutamine 

KA Väljahüpanud kass jooksis minema. ja Aknast välja hüpanud kass. ; Vallavalitsusele 

tagasi saadetud kirjad. ; Lahkesti vastu võtud külalised. (asjatu peenutsemine, parem kokku 

kirjutada nud- ja tud-voemid); ärakadunud asjad; väljajäetud sõna; sissetulnud kirjad; 

tagasilükatud ettepanek; vastuvõetud tingimused; Asjad on ära kadunud. ; Kirjad ei ole 

sisse tulnud. ; Ettepanek oleks tagasi lükatud. 

(H ja H) nr 26, 01.07.1951, lk 6 

aegajalt > aeg-ajalt 

võib-olla > võib-olla (adverbi tähenduses) 

ametasutus > ametiasutus 

KA ametisikud > ametiisikud; silmnähtavalt > silmanähtavalt; tänavvõitlus > tänavavõitlus; 

rongkäik; siidikleit > siidkleit; ääremaad > äärmaad; purjelaev > purilaev, ääremärkus > 

äärmärkus; piiririigid > piirriigid; naaberriik; naaberkihelkond 

(H ja H) nr 30, 29.07.1951, lk 5 

133

nördimus (tähenduses - „kange meelepaha“) 

KA nördima (tähenduses – „väga meelepahane olema); nörritama (tähenduses – „suurt 

meelepaha äratama“) 

häire (tähenduses – „segadus“, „rike“, mitte „alarm“, „hädalärm“) ja hälin 

KA häirima (tähenduses - „segama“, takistama“, soome keelest), alarmeerima > hälitama ; 

alarm > hälitus, hälik 

(H ja H) nr 31, 05.08.1951, lk 5 

kitsi > ihne (hakkab kõnekeelest kaduma, tuleks eelistada) 

kahekuune > kahekuine 

KA maine; soine; luine; puine; suine; öine 

igapäine (sõnast „pää“) > igapäevane 

(H ja H) nr 38, 23.09.1951, lk 5 

teadma (tähenduses – „olemasolust teadlik olema“) ja tundma (tähenduses – „isiklikult 

tuttav olema“) 114 

austraalane > austraal- > austraallane 

KA Itaalia > itaal- > itaallane 

(H ja H) nr 52, 30.12.1951, lk 6 

õuel > õues 

KA aial > aias 

114 Vrd vene знать – mitmetähenduslik. 

134

õukond > hoovkond 

KA õuejutlustaja > hoovijutlustaja; kuninga õu > kuninga hoov; õuedaam > hoovidaam, 

hoovkonnadaam 

1952 (H ja H) 

nr 1, 06.01.1952, lk 6 

hää > hea 

KA pea 115 > pää; seal 116 > sääl; teal > tääl; peamine > päämine; pealik > päälik 

nr 2, 13.01.1952, lk 5 

loomaliha (laiem tähendus) ja veiseliha (tähenduses - „lehmaliha“ või „härjaliha“) 

posthuumne > postuumne 

nr 3, 20.01.1952, lk 7 

-ea- ja –ää- 

KA hää, pää, sääl, tääl >hea, pea, seal, teal (võiks olla teatud kompromiss) 

nr 4, 27.01.1952, lk 6 

ükstaskõik, ükstäiskõik > ükskõik 

kostuma (tähenduses – „pehmenema, niiskeks minema, sulama“) ja kostma (tähenduses – 

„kõlama, kuulduma“) 

115 Homonüümia juht (vt lk 9). 

116 Homonüümia juht (vt lk 9). 

135

nagunii > niikuinii; eila < eile; ülesse > üles; kirjutis > kirjutus 

nr 5, 03.02.1952, lk 4 

kandik (tähenduses – „kandiline asi“, „kuup“) ja kandmik (tähenduses – „kandelaud“) 

mõis ja mõisa (eelistatum vorm) 

varukas > varrukas 

nr 9, 02.03.1952, lk 5 

venepärane „ei“ 

KA Mida sa ka ei teeks, see ei aita enam midagi. > Mida sa ka teeksid, see ei aita enam 

midagi. ; Me ei või mingit informatsiooni alahinnata, nii tühine kui see päältnäha ka ei 

oleks. > … nii tühine kui see päältnäha ka oleks. 

karantiin (vene keele mõju) > karanteen; plääzh > plaazh 

KA arkester > orkester; gramafon > grammofon; kampott > kompott 

nr 10, 09.03.1952, lk 3 

vot ja voo,voo (vene keele mõju) > vaat 

eksamit ära andma > eksameid sooritama, eksameid õiendama, eksameid (ära) tegema 

venepärane lausejärjekord 

KA Sportlane, keda hellitab saatus. > Sportlane, keda saatus hellitab. ; M ei teadnud, kes 

oli see preili. > Ma ei teadnud, kes see preili oli. ; Mees, keda kartis Stalin. Mees, keda 

Stalin kartis. 

nr 11, 16.03.1952, lk 7 

palit > palitu 

136

ülemeelik > ülemeelne 117 


nr 13, 30.03.1952, lk 6 

läheme (oleviku ja tuleviku tähenduses) ja lähme (üleskutse, tähenduses – „mingem“) 

ainult (tugevam, rõhutatum) ja vaid (nõrgem, kergem, ei sobi lause esimeseks sõnaks) 

nr 14, 06.04.1952 

juuks 118 (saksa keele mõju) > juuksed 

prill 119 > prillid 

jõuvanker 120 > mootorvanker, mootorsõiduk 

nr 16, 20.04.1952, lk 5 

pluuse > pluus; kurve > kurv; klike > klikk; mape > mapp 

KA analüüse > analüüs; poose > poos; daame > daam 

sport („shport“ > „sport“) 

stiil („shtiil“ > „stiil“) 

Stockholm (Shtokholm“ > „Stokholm“) 

streik („streik“) 

117 Vrd soome ylimielinen. 

118 Vrd saksa das Haar. 

119 Vrd saksa die Brile. 

120 Vrd saksa der Kraftwagen. 

137

sink („shink“ > „sink“) 

farmatseut, reuma, Euroopa (hääldus kattub kirjapildiga) 

Ma ootasin kaua ta pääle 121 . > Ma ootasin teda kaua. = Ma ootasin kaua ta järele. ; Ma 

kahtlen selle teate tõepärasuse juures. 122 > Ma kahtlen selle teate tõepärasuses. 

nr 17, 27.04.1952, lk 2 

loend (tähenduses – „arv“, ei ole „loetelu“ ega „list“) 

tarduma (intransitiivne), tarretama (transitiivne > intransitiivne, tähenduses „äkitselt 

tarduma“), tarrutama (tähenduses - „tarduma panema“) 

nr 19, 11.05.1952, lk 6 

järeldus (arvamine, mõte, otsus, seisukoht) ja tagajärg (tähenduses – „tulemus“) 

konstateerima > niitama, sedastama, tõdema > nentima 

nr 20, 18.05.1952, lk 5 

Eesti kirjandus; Soome kelk; Vene köök; Prantsuse kultuur; Itaalia muusika; Ameerika 

oksjon (enamasti tuleks pärisnimede genitiivid kirjutada suure tähega); riiavakk; eestikeel; 

soomekeel; itaaliakeel; prantsuskeel. 

nr 24, 15.06.1952, lk 2 

ataak > atakk; etaap > etapp 

KA ansaambl > ansambel; renessaanss > renessanss; täämbr > tämber 

materjaalne > materiaalne 

121 Vrd saksa auf. 

122 Vrd saksa bei. 

138

säiluma > säilima 

tandri > tandre 

nr 26, 29.06.1952, lk 5 

loomaliha > veiseliha (lehma- ja härjaliha tähenduses) 

muljet jätma ja muljet tegema (vahelduseks võiks tarvitada ka seda keelendit) 

shampanjer 123 , shampanskoje 124 , shampus > shampanja (sõnakuju hakkab kaduma) 

nr 27, 06.07.1952, lk 5 

sikatuur > stukatuur 

veenas > veenis 

KA veenama > veenma (J. Aaviku loodud); möönama > möönma 

nr 32, 10.08.1952, lk 4 

sõnastik (tähenduses – „lühem sõnade nimestik, mõnekümne leheküljeline“) ja sõnaraamat 

(tähenduses – „mitme saja leheküljeline raamat, sisaldab keele sõnavara kas tihendamas 

või hõredamas valikus“) 

euroopa ja Euroopa 

KA Euroopa-reis 

nr 33, 17.08.1952, lk 3 

123 Saksa der Champagner. 

124 Vene шампанское. 

139

momendil 125 (pole eestipärane) > sel hetkel ja sel silmapilgul > praegu 

nr 42, 19.10.1952, lk 5 

kelled, milled 

KA Mehed, kelled nad kaasa võtsid. ; Herned, milled oad lämmatasid. 

nr 43, 28.10. 1952, lk 2 

vaeslapsed > vaesedlapsed (liitsõna esimest osa tuleks samuti käänata) > orvud 

heameelt > headmeelt > head meelt 

nr 44, 02.11, 1952, lk 5 

Ma ei saanud enam mitte üks 126 samm edasi. > Ma ei saanud ühtki sammu edasi ; Sääl 

polnud mitte üks inimene. > … ühtki inimest. ;; Ta ei lausunud mitte üks sõna. > … ühtki 

sõna. = … sõnagi. ;; Mitte üht häält polnud kuulda. > Ühtki häält polnud kuulda. ;; Ta ei tea 

sellest mitte üks mõhk. > … mitte mõhkugi. ;; Ainust tähte polnud näha. > Ainustki tähte 

polnud näha. 

Sääl oli hulka inimesi. > Sääl oli hulk inimesi. ; Nägn sääl hulk inimesi. > Nägin sääl hulga 

inimesi. 

1953 (H ja H) 

nr 2, 11.01.1953, lk 5 

kaitsema > kaitsma 

125 Saksa im Moment. 

126 Saksa nicht ein. 

140

KA kaitseda, kaitsenud, kaitsetud, kaitseja, kaitsesin, kaitses; kaitsta, kaitsnud, kaitstud, 

kaitsja, kaitsin, kaitsis; maitsema > maitsma; maitsta, maitsnud, maitstud, maitsin, maitsis 

sovjet > sovet > sovett 

nr 3, 18.01.1953, lk 6 

Ma sain selle kingitud. Ma sain seda kinigtud > See kingiti mulle. = Ma sain selle 

kingituseks. 

kummat > kumba (käändub nagu „kand“) 

KA kumbagile > kummalegi; kumbagist > kummastki; kumbagit > kumbagi; kummadki, 

kumbadegi, kumbigi, kumbadelgi 

nr 5, 01.02.1953, lk 5 

viimati (tähenduses – „viimasel ajal“, „hiljuti“) ja viimaks (tähenduses – „lõppeks“) 

ainumas > ainuke > ainus 

nr 9, 01.03.1953, lk 6 

Ta läks linna. ; Nad astusid kooli. ; Mis linnasse puutub. (lühikest sisseütlevat kaustada 

siis, kui mõeldakse otses mõttes sisseminemist); Ta suhtus üleolevalt oma vennasse. > Ta 

suhtus oma sõbrale, vennale, avilisele. 

inimesesse > inimesse; abilisesse > abilisse; kirjutusesse > kirjutusse 

nr 11, 15.03.1953, lk 7 

muljet avaldama (vene keele mõju) > muljet jätma, muljet tegema 

metsasid > metsi 

KA jälgesid > jälgi; tagajärgesid > tagajärgi; kaupasid > kaupu; nahkasid > nahku; hindasid 

141

hindu; roogasid > roogi; tiibasid > tiibu 

nr 20, 17.05.1953, lk 5 

andnud > annud 

KA tundnud > tunnud 

tõenäone > tõenäoline 

nr 27, 05.07.1953 – digiteeritud ajaleht puudu 

nr 28, 12.07.1953, lk 7 

ajasõna, aegsõna, tegusõna > pöördsõna > verb 

KA tegevusnimi > infinitiiv; kesksõna > partitsiip 

nr 29, 13.09.1953, lk 5 

alustama ofensiiviga, ehitustöödega > alustama ofensiivi, ehitustööd 

järelandmine > järeleandmine 

KA tähelpanu > tähelepanu; järgi jätma > järele jätma; järgi vaatama > järele vaatama, järgi 

kuulama > järele kuulama 

nr 31, 22.11.1953, lk 8 

Madrid > Madriid 

KA Berliin, Pariis, Rooma, Ateena; Bordoo, Tuloon, Marssei; Marokko > Maroko; Mekka 

> Meka; Kalkutta > Kalkuta 

seda aru saama > sellest aru saama 

KA Ma ei saanud midagi aru. 

142

LISA 4: AJALEHE EESTI PÄEVALEHT RUBRIIGI “KEELE ALALT“ 

SÕNALOEND 


Loetelus on iga aastakäigu number esile toodud. Ajaleheviide sisaldab väljaande numbrit, 

kuupäeva ja leheküljenumbrit. 

Selle keelerubriigi artiklid on leitud H. Vihma bibliograafia põhjal (Vt Vihma 2000). 

Matemaatiline sümbol „on suurem kui“ tähistab sõna „asemel või parem“. 

Sulgudes on kaldkirjas esitatud Johannes Aaviku kommentaarid märksõnadena, selles loendis 

on enamasti välja jäetud tähelepanekud, mis on üsna läbinähtavad, nt sõnavorm on 

kõnekeelne , murdeline või lühendatud. 

Tähis KA tähendab seda, et konkreetse artikli alapeatüki all on toodud lisaks ka muid näiteid 

või moodustatud samast tüvest uue sõnaliigi sõna. 

Allmärkusena on toodud sõnade tõlge või selgitus. 

Eraldi on trükitähtedega esile toodud uued sõnad pealkirjaga UUSI SÕNU. 

1963 

nr 10, 12.01.1963, lk 2 

makstud > maksetud; pekstud > peksetud; lüpstud > lüpsetud 

öelda > ütleda; öelge, öelnud > ütlege, ütlenud 

pea („varsti“) ja peagu („pisut puudu“, nõrgema tähendusega kui „peaaegu“) ja peaaegu 

(„pisut puudu“) 

UUSI SÕNU 

143

polg, polu – soome keelest; jalgtee, jalgrada 

Ta sellel polul kohtasin teda. 

eenma, eenen, eennud – sisse astuma, sisse tulema või minema 

Ta eenis sellesse tuppa. Ta võib iga silmapilk siia eenda. 

nr 17, 21.01.1963, lk 2 

viimane („kõige hiljutisem“, „kõige eelmisem“) ja viimne („lõplik“, „kõige viimne mingis 

seerias“) 

tänaval > tänavas > uulitsas (külades on tänavad, linnas uulitsad) 

sama (asesõna, „seesama“) ja niisama (määrsõna, „samal määral“) 

UUSI SÕNU 

pelk, pelga – soome keelest; ainult, paljas 

Ta tegi seda pelgast omakasust. See on pelk vesi. need on pelgad isiklikud arvamused. 

eetma, eedan – saksa keele eeskuju; ette panema 

Ta eetis, et läbirääkimised selle kohta lõpetataks. 

nr 22, 26.01.1963, lk 3 

kõikide ja kõigi 

Kõikide tegude, kõikide tegude, kõikide inimeste. > Kõigi asjade, kõigi tegude, kõigi inimeste. 

Üks kõikide (või kõigi) eest. Ta töötab kõikide (või kõigi) heaks. Kõigi selle. 

kõiki seda > kõige selle, kõike seda, kõigest sellest 

4-da > 4-nda 

144

1940. aastal > aastal 1940 

UUSI SÕNU 

ränstuma, ränstun – soome keelest; vanadusest või hooletusest viletsamaks jääma, 

poollagunenuks muutuma, pehastuma 

Jõudsime siis ühe vana ränstunud maja juure. 

ertma, erdan – ära tundma 

Ma ertsin ta kohe. Ta erdab sind siiski su maski all. Selles hämaruses on raske erta. 

eede – ettepanek 

Tema poolt tehtud eede (või eeted) leidsid koosolekul vastuvõtmist. 

nr 29, 04.02.1963, lk 2 

järgi („kohaselt“) ja järele (jätta eesti keeles alles vaid sõna „järele“ nagu oli enne 

iseseisvust 127 ) 

Seaduse järgi. Minu arvamuse järgi on see nõnda. Järele jätma, järele vaatama, millegi 

järele lõhnama. 

maal > maaling („maalitud pilt“) 

parkima > parkeerima („sõiduki kuhugi seisma paigutamine“) 

UUSI SÕNU 

ilkuma, ilgun – soome keelest; kahjurõõmust hõiskama, parastama 

Ta vastased ilkusid ta lüüasaamise puhul. 

127 Enne 24. veebruari 1918. 

145

jallis, jalli - armukade 

Mõned inimesed on väga jallid. 

KA jallisti 

Ta vaatas jallisti oma kaaslase pääle. 

jallidus – armukadedus 

jallistama – armukadestama 

Ta jallistas oma sõbrannat. 

nr 30, 05.02.1963, lk 2 

pääle > pärast 

Pärast pühi, pärast jõulu, pärast kojutulekut. Pärast seda kui. 

ei saa („füüsiliselt võimatu“) ja ei või ( „moraalne keeld“, sõnu kasutatakse läbisegi soome 

keele mõjul, kus „ei saa“ tähendab „ei või“, „ei tohi“) 

Ma ei saa siit toast ära minna, sest uks on lukus ja mul ei ole võtit. Ma ei või siit toast ära 

minna, sest ma pean siin haiget valvama. 

UUSI SÕNU 

kehutama, kehutan – soome keelest; üles kutsuma, manitsema, julgustama (midagi tegema) 

Ta kehutas mind kaasa tulema. Me kehutasime teda siiski seda kohta vastu võtma. 

juuvima, juuvin – kunstilikult loodud; heaks kiitma 

Ta ei juuvinud meie plaani. Me kõik juuvisime seda uut korraldust. Ta juuvis meie eeteid. 

nr 31, 06.02.1963, lk 2 

146

ingi > ümber 

ringi vahetama, ringi kirjutama, ringi tegema > ümber vahetama, ümber kirjutama, ümber 

tegema. Ta hakkas paremate töövõimaluste järele ringi ehk ümber vaatama. 

järel ja järele 

järel vaatama, järelvaatus, järelvalve > järele vaatama, järelevaatus, järelevalve 

käest ja -lt 

Ma küsisin tema käest, kas ta seda teab. > Ma küsisin temalt, kas ta seda teab. Võtsin tema 

käest selle ära. Võtsin tema käest vastu. 

UUSI SÕNU 

rotk, rotku – soome keelest; enam-vähem sügav ja kitsas koht mäes, mäelõhe, sügav mäeorg 

Need loomad peidavad endid ja pesitsevad mäerotkudes. 

rimp, rimba – eesriie 

Rimp tõsteti üles ja etendus algas. Raudrimp lahutab Ida- ja Lääne-Euroopat. 

nr 37, 13.02.1963, lk 2 

ülesse > üles 

ei pruugi > ei tarvitse 

Seda ei pruugi teha. > Seda ei tarvitse teha. 

toime tulema („läbi tulema“, „läbi saama“, „ennast elatama“) > toime saama 

Ta ei tule selle tööga toime. > Ta ei saa selle tööga toime. 

UUSI SÕNU 

147

sürjutama, sürjutan – soome keelest; välja tõrjuma, välja suruma 

Nad sürjutati sellelt kohalt. Tugevad ja suured rahvad sürjutasid väikeseid nende 

asukohtadelt. 

korrus > vook, vooga – majakord 

Ta elab selle maja kolmandas voogas. Kolmevookne maja. 

nr 46, 23.02.1963, lk 4 

iga > igat (omastavas käändes) 

Igat vastasmaja akent ehivad lilled (Näide Elmar Muugi sõnaraamatust). Igat asja, igat 

inimest, igat maja. 

tal ja teda 

Me palusime tal tulla. > Me palusime teda tulla. 

eelpool ja eespool 

eelpool mainitud > eespool mainitud 

UUSI SÕNU 

türgutama, türgutan – soome keelest; päälekäivalt pakkuma 

Ta türgutas meile oma kaupa, oma vaateid, oma arvamusi. 

rümu – kuulujutt, kuuldus 

Selle kohta liikusid kõiksugu imelikud rümud. Rümu sellest ulatus viimaks ka valitsuse 

ringkondadesse. 

nr 52, 02.03.1963, lk 3 

148

juuks > juus > juuksed 

Tal on ilusad juuksed. Pikad juuksed. Blondid juuksed. 

andnud ja annud 

UUSI SÕNU 

kaastama, kaastan – kedagi saatma temaga kaasa minnes 

Me kaastasime teda jaama. Ta saatis mind jaama. (Kas tuli ka ise kaasa või mitte) 

KA kaastus 

höirima, höirin – kunstlikult loodud; võidurõõmutusema, triumfeerima, võitu saama 

Võidu puhul höirisid võitjad. Selles võitluses ta höiris oma vastase üle. 

KA höir, höiru – triumf 

Nad olid joovastunud oma höirust. Võitjate höir oli suur. 

nr 55, 06.03.1963, lk 2 

sõnastik („lühike sõnade nimekiri ehk loetelu harilikult mingi raamatu lõpus) ja sõnaraamat 

(„mitmesajaleheküljeline teos“) 

ennast üles pidama > käituma ja kellegagi ümber käima > kohtlema 

Ta käitus halvasti selles seltskonnas. Ta kohtles oma teenijaid halvasti. Ta kohtles neid väga 

lahkesti. Ta käitus nendega halvasti. > Ta kohtles neid halvasti. 

pliita 128 > pliit 

UUSI SÕNU 

128 Vrd vene плита. 

149

lemu – terav, iseäraline, sptesiifiline lõhn 

kasm, kasmi – kreeka keelest; sügavik, kuristik 

Ta nägemustes avanesid ta ees kohutavad kasmid. 

nr 56, 07.03.1963, lk 2 

kõvasti > valjusti (hääle kohta) 

Kivi on kõva. Uks on kõvasti kinni. Kõva tuul. > Vali või kange tuul. Kõvad napsid > kanged 

napsid. Kõva teadusemees > Tubli teadusemees. 

erk (omadussõna, „ergas, elav, kärmas, terane“) ja närv 

Erk uni, vaim. Ergud värvid, põsed. 

UUSI SÕNU 

lompsima, lompsin – logisedes liikuma, kompsivat, lurtsivat häält tegema 

Ta kingad lompsivad käies. 

Vüün, vüünu – kunstlikult loodud Rootsis; ööpäev, 24 tundi 

See kestis terve vüünu. See loom on juba paar vüünu söötmata jäetud. 

nr 57, 08.03.1963, lk 2 

ennem > enne (eessõna ja määrsõna tähenduses) 

Enne seda, enne pühi. Ta oli sääl juba enne olnud. 129 

eelkõige ja ennekõike 

129 Vrd soome ennen kaikkea. 

150

kolonii > koloonia („rühm teatavast rahvusest isikuid, kes elavad välismaal“) 

UUSI SÕNU 

kuuletama, kuuletan – murdest; etteheitvalt meelele tuletama 

Ta kuuletab mulle ikka, et ma teda tol korral ei aidanud. 

riin, riia – kunstlikult loodud; regioon 

Selle maa põhjapoolsed riinad olid sellal alles veel läbi uurimata. Lennuk tõusis atmosfääri 

kõrgemaisse riinadesse. 

nr 64, 16.03.1963, lk 3 

kasutama („kasuga tarvitama“) ja tarvitama 

Maapõue varasid, kaevandusi kasutama, head võimalust, kellegi tasuta abi kasutama. Sulge, 

mingit riista tarvitama, mingit sõna tarvitama. Sellal tarvitati kirjutamiseks veel hanesulge. 

Armastab rohkesti võõrsõnu tarvitada. Ta tarvitas temaga kõneldes inglise keelt. Head juhust 

või võimalust kasutama või tarvitama. 

Õieti (esialgne tähendus „õigesti“, iseseisvuse ajal „õigupoolest“) > õigupoolest 

Koju jäädes tegi ta päris õieti. Õigupoolest peaks ta nüüd juba siin olema, kui ta teeolusid 

õieti (õigesti) oskas kasutada. 

UUSI SÕNU 

hajanane – soome keelest; laiali, siin-sääl olev 

Ta raamatus leidub selle küsimuse kohta vaid hajanasi märkusi. 

luuvik, luuviku – lage, puudest vaba koht metsas 

Metsas edasi minnes jõudsime varsti väiksele luuvikule, kus marju kasvas. 

151

nr 73, 27.03.1963, lk 2 

minupärast > minupoolest 

Minupoolest võid juba ära minna. 

tulevad > tuleb („peab“, „vaja“) 

Need kirjad tulevad posti viia. > Need kirjad tuleb posti viia. 

kaunis (omadussõna, tähenduses „ilus“, adverbina pole sobilik) ja üsna (adverb) 

See on kaunis suur, kaunis pikk. Kaunil kevadhommikul. Ta on kaunis inetu. > Ta on üsna 

inetu. 

UUSI SÕNU 

kaasnema – kaasasolema, kaasas käima 

Selle haigusega kaasnevad ka kõiksugu muud kehalised rikked. Seesuguse pilvitusega 

kaasneb harilikult vihm. 

leipima, leibin – kunstlikult loodud; (silmi) maha lööma, langetama 

Seepääle ta leipis häbelikult silmad. 

nr 76, 30.03.1963, lk 3 

kiirelt > kiiresti 

kiiresti, selgesti, julgesti, lahkesti, heldesti; õigelt > õigesti 

kauem ja kauemini 

Ära ole sääl kauem. > Ära ole sääl kauemini.; tasemini, paremini.; kõvemini > valjemini 

nr 78, 02.04.1963, lk 2 

152

niigi („isegi niipalju“) ja niikuinii („igal juhul, „paratamatult“) 

Ta ei saanud selle eest niigi palju. See pliiats ei ole niigi pikk, kui harilikult peaks olema. Ma 

pean niikuinii veel täna sinna minema. 

mikspärast > mispärast, miks 

KA miksjaoks, misjuures, misläbi 

eile > eile 

KA eilane > eilne 

UUSI SÕNU 

paitsi – soome keelest; välja arvatud, pääle (millegi) 

Nad olid köigega nöus paitsi ühe asjaoluga. Paitsi kui te seda just nii väga tahate, võin ma 

teile selles suhtes vastu tulla. 

range 130 – kunstlikult loodud; karm, vali 

Talle määrati üsna range karistus. 

KA rangesti 

Teda karistati rangesti. 

nr 87, 13.04.1963, lk 3 

läinud > möödunud 

läinud aastal > eelmisel, möödunud aastal 

vastuoksa („midagi on või toimub ebaloomulikult või kiuste teisiti ja vastupidiselt“) ja 

130 Vrd inglise severe, saksa streng, rootsi sträng. 

153

vastupidi („miski on täiesti teisipidi“) 

Ta ei olnud pahane, vaid vastupidi, päris lahke. See ei olnud külm, vaid vastupidi, üsna soe. 

Ta elab vastuoksa elu, valvab öösel ja magab päeval. Ta teeb kõik vastuoksa. Kas ta on 

haige Vastuoksa, ta on üsna terve. >Vastupidi, ta on üsna terve. 

levinema > levima 

KA hävinema > hävima 

UUSI SÕNU 

melgune – soome keelest; üsna suur 

See läks tal maksma melguse summa. 

rääderdama – piinama, piinavalt kohtlema, maltreteerima 

Koolis teised poisid rääderdasid teda. Ta rääderdab kassi. 

nr 92, 20.04.1963, lk 3 

naps, napsu („kerge löök“) ja naps, napsi ( „jook“) 

KA kõrts, kõrtsu > kõrts, kõrtsi 

tarbetu „ei“ 

Mis sa ka ei teeks, see ei aita midagi. > Mis sa ka teed (teeksid), see ei aita midagi. Kuhu me 

ka ei läheks, ikka on takistusi ees. > Kuhu me ka läheksime, ikka on takistusi ees. 

kalor > kalooria 

UUSI SÕNU 

154

uje, ujeda – soome keelest 131 ; arglik, häbelik 

See noor tüdruk oli üsna uje võõras seltskonnas. Ta ei saanud oma ujeduse tõttu selle pääle 

midagi vastata. 

malbe – kunstlikult loodud; tagasihoidlik, vähenõudlik 

Kogu oma rikkuse ja tähtsuse juures esines ta siiski üsna malbena. 

KA malbus 

Malbus ta esinemises meeldis kõigile. 

nr 95, 24.04.1963, lk 2 

mõjutama („mõjualuseks tegema“) ja mõjustama („oma mõjuga kedagi midagi tegema 

panema“) 

Ta oli uuemast filosoofiast väga mõjustatud. Eluraskused olid ta iseloomu mõjustanud. Me 

mõjutasime teda siiski järele andma meie nõuetele. Ma mõjutasin teda kaasa tulema. 

toitained (tähenduses „toiduaines sisalduv keemiline toitev aine, nt munavalge, rasvollus“) ja 

toiduained (tähenduses „see, millest söödavat toitu valmistatakse, nt kartulid, jahu, liha“) 

UUSI SÕNU 

nõme, nõmeda – kunstlikult loodud; ignorantne, teadmisteta, hariduseta mingil alal 

Ta on üsna nõme loodusteaduses. Mõned on jälle majanduslikes küsimustes nõmedad. 

KA nõmedus 

Nõmedus sel alal oli suur. 

131 Vrd soome ujo. 

155

nõnge – kunstlikult loodud; kangekaelne, järeleandmatu 

Ta oli päris nõnge oma tahtmise läbiviimises. 

*KA nõngesti 

Ta pani meie nõdumistele nõngesti vastu. 

KA nõngus – kangekaelsus 

Ta nõngus oma nõuetes oli ärritav. 

nr 98, 27.04.1963, lk 2 

vahest („võib-olla“) ja vahel („mõnikord“) ja vast („alles“, „nüüdsama“) 

Vahest ta tuleb siiski. Vahel juhtub seda. See vast mõjus. Vast nüüd jõudis ta koju. 

praegust > praegult > praegu 

kohtuma („kokku puutuma“) > kohtama („kokku saama kellegagi“, „kohtama kedagi“, 

„kohtama kellegagi“, nii transitiivne kui intransitiivne verb) 

Me kohtusime eile uulitsal. > Me kohtasime eile uulital. Need jooned kohtuvad selles punktis. 

UUSI SÕNU 

nelge – kunstlikult loodud; mittekarm, mitterange, pehme 

Talle määrati üsna nelge karistus. Teda karistati siiski nelgesti. 

*KA nelgus – pehmus 

Ta osutas suurt nelgust oma vastuhakkajate kohtlemises. 

tääsma, tääsen – kunstlikult loodud; teada saama 

156

Küll te varsti tääsete, millal ta tuleb. Selle uudise tääsime alles eile. 

nr 111, 14.05.1963, lk 2 

peoõhtu > piduõhtu 

KA pidurong, pidukõne, piduvõõras. 

Laulupidud. Läks laulupidule. Peoloom (Eluspeetav loom, keda ei tapeta, „pidu“ siinkohal 

ülekantud tähenduses, seetõttu käändub) 

vähe ja natuke (sünonüümid „pisut“ ja „veidi“) 

Supp on vähe soolane, nii et tuleks soola juurde panna. Supp on natuke soolane, nii et tuleks 

soola ära võtta, kui oleks võimalik. 

UUSI SÕNU 

lelu – soome keelest; mängukann 

Lapsele osteti sünnipäevaks mitu uut lelu. 

ombama, ommata – kunstlikult loodud; kahtlustama, kahtlaseks, kahtlustuse aluseks pidama 

Teda ommati selles roimas (kuriteos). Ombasin, et ta valetas. 

ombus – kahtlustus 

Neil tekkis ombus, et tema on selles süüdi. 

nr 112, 15.05.1963, lk 2 

kummarduma („ennast kumarusse, allapoole pöörama“) ja kummardama („aupaklikkuse 

avaldus“) 

Ta pää kummardus allapoole. Ta kummardus aknast välja. Puuoksad kummardusid tuule käes 

aia poole. Aadlik kummardas vürsti ees. 

157

esijoones > esmajoones 

üksi ja ainult 

UUSI SÕNU 

törge – soome keelest; jämedajooneline, toores, mittepeen 

See on üsna törge töö. 

KA törgesti 

See riistapuu on päris törgesti valmistatud. 

olbama, olvata – kunstlikult loodud; tähelepanelikult, uurivalt vaatlema, jälgima 

Täheteadlssed olbavad tähtede liikumisi. Arst olbas juba kauemat aega tema tervise 

seisukorda. 

KA olbus – tähelepanelik, jälgiv vaatlus, observatsioon 

Sel alal oli ta teinud huvitavaid olbusi. 

nr 114, 17.05.1963, lk 2 

Kas ea või ää 

hea, pää, pääl, sääl, tääl 

nr 126, 01.06.1963, lk 3 

praegus-ajal > nüüdis-ajal 

KA nüüdisaegne 

teotsema > tegutsema 

158

vaenulik > vaenuline 

UUSI SÕNU 

evima – kunstlikult loodud; omama 

Ta ei oma oma maja. > Ta ei evi oma maja. 

eepima, eebib – kunstlikult loodud; eemal, teataval kaugusel olema 

See küla eebib siit 2 kilomeetrit. 

KA eebe, eepe 

See talu on siit vaid lühikeses eepes. Planeetide vahelised eeped on üsna suured. 

nr 130, 07.06.1963, lk 2 

teineteist (ei ole mõtet eristada, et „teineteist“ käib kahe inimese kohta ja „üksteist“ rohkem 

kui kahe inimese kohta) ja üksteist 

täitev > täidesaatev 

täitevkomitee > täidesaatev komitee 

tal > teda 

Palusime tal sisse astuda. > Palusime teda sisse astuda. 

UUSI SÕNU 

kime, kimeda – soome keelest; läbilõikav, terav (hääle kohta) 

Ta karjus väga kimeda häälega. 

taunima – hukka mõistma 

Nad taunisid seda hoolimatut teguviisi. 

159

KA taunitav 

Niisugune hooletus on täiesti taunitav. 

KA tauning, tauningu – hukkamõist 

Tema teguviisi tabas üldine tauning. 

nr 131, 08.06.1963, lk 2 

tütarlaps („laps“) ja neiu („noor vallaline naine“) 

heameelt > head meelt 

Gromöko > Gromüko > Gromyko 

nr 135, 13.06.1963, lk 2 

-sse ja -le 

Suhtume sellesse. > Suhtume sellele 132 . Ta vaatas mu pääle. Ma tutvusin selle daamiga. Ta 

vastas mu küsimusele. Ta suhtub heatahtlikult su ettepanekule. Nad suhtuvad sellele 

ettekavatsusele umbusklikult. 

UUSI SÕNU 

läimima – soome keelest; hooletusse jätma 

Külaliseks käies läimis ta mitmed oma tööd. Seda head juhust ei tohi läimida. 

sustma, sustan – kunstlikult loodud; tulirelvaga, püssiga laskma 

Need loomad susteti surnuks. Nad sustsid metsas lindusid. Kui lähened, sustab ta sind. 

nr 142, 21.06.1963, lk 2 

132 Vrd vene относиться к чему. 

160

psüühiline > psüühhiline 

psüüh > psühhe 133 

UUSI SÕNU 

defaitism > defetism 134 – lüüasaamine, allajäämine 

KA defetist 

Paljud läänemaailma haritlased on kommunismi suhtes defetistid. 

nr 145, 26.06.1963, lk 2 

tõlgendama > tõlgitsema 

aken > akna 

Aken võib kinni panna. > Akna võib kinni panna (ehk sulgeda). 

koma > komma 

UUSI SÕNU 

ümmal – soome keelest; nõuta olekus, arusaamatuses, ei tea, mida arvata või teha 

Ta oli seda kuuldes täiesti ümmal. 

kaulis, kauli – kunstlikult moodustatud 135 ; juusteta, paljaspäine 

Ta pää läks juba varakult kauliks. 

kaulidus – paljaspäisus 

133 Vrd kreeka psyyhee. 

134 Vrd prantsuse defaitisme. 

135 Vrd ladina calvus. 

161

Selle suguvõsas meeste üks iseloomuline joon nende välimuses oli enneaegne kaulidus. 

nr 154, 06.07.1963, lk 3 

veene („veenmise vahend“, „põhjendus“) > veendumine 

mehaaniline > mehhaaniline 

kiromant >hiromant 136 

arkitekt > arhitekt 

UUSI SÕNU 

möhkel, möhkla – soome keelest; suur mürakas (kivi või muud) 

Teed takistasid mitmed kivimöhklad. 

marvad – kombineeritud sõnast „kulmu karvad“;; kulmukarvad 

Ta juuksed olid hallid, aga ta marvad olid veel tumedad. 

nr 160, 13.07.1963, lk 3 

minu ja mind 

Ta võttis mu kaasa. Ta võttis mind kaasa. Ma viis su sinna. Ma viin sind sinna. Sa päästsid 

mind. Nad vallandasid sind teenistusest. Ta võttis mu onu tallu kaasa. > Ta võttis mind onu 

tallu kaasa. Ta ütles seda ütlemast. > Ta unustas seda ütlemata. Nad unustasid seda 

tegemast. > Nad unustasid seda (või selle) tegmata. 

UUSI SÕNU 

ulm, ulma – August Annisti loodud; unenägu 

136 Vrd kreeka heiromantes. 

162

Nägin öösel huvitava ulma. Ta näeb sageli kohutavaid ulmi. 

teimima – uurivalt läbi vaatama 

Kõiki esemed teimiti enne sissepakkimist. Arst teimis ta haavatut käsivart. 

nr 168, 23.07.1963, lk 2 

noormehed > nooredmehed 

ülemaailmline > ülemaailmne 

UUSI SÕNU 

vaeslaps > vaeselaps > orb 

ulm, ulma 

KA ulmima – und nägema, umes nägema 

Ta ulmis hiljuti, et oli koos oma surnud sõbraga. 

nüüm, nüümu – nimekuulsus, renomee, hea või halb „nimi“ 

Temal oli tuttavate ringkonans ihne inimese nüüm. Sel kauabamajal on hea nüüm. 

KA nüümukas – kuulsa, tuntud nimega 

Ta oli advokaadina omalajal üsna nüümukas. 

nr 169, 24.07.1963, lk 2 

ülesse > üles 

endiseid > endisi (3-silbiline ne-lõpuline ja III vältes) 

peaaegu (suurema rõhuga) ja peagu (rõhutamiseta) 

163

Sa pidid peaaegu maha kukkuma. See peagu niisama suur. 

UUSI SÕNU 

heiastama – soome keelest; tagasi peegeldama 

Veepind heiastas kaldaäärseid puid. 

KA heiastus – tagasipeegeldus, tagasihelk 

ürm, ürma – õnnetusjuhtum 

Ta sai ürna läbi surma. Autosõitudel juhtub sageli kohutavaid ürmi. 

nr 172, 27.07.1963, lk 3 

tähelpanu > tähelepanu 

järgmisel neljapäeval 

Ta tuleb järgmine neljapäev meile. > Ta tuleb järgmisel neljapäeval meile. See saab alles 

tuleva aasta valmis. > See saab alles tuleval aastal valmis. See kordub iga päev, iga aasta. 

soodne > soodus (osastavas „soodse“ „raudse“ eeskujul) 

vääriskivi > kalliskivi 

UUSI SÕNU 

õnnik, õnniku – õnnelaps, isik, kellele mingi õnn on osaks saanud 

Teda võib siis päris õnnikuks nimetada, kuna ta niisuguse suure loosi võitis. 

vüümima – sisse pühitsema 

Ta vüümiti selle salaseltsi müsteeriumidesse. Ta vüümiti sellesse saladusse. 

164

nr 178, 03.08.1963, lk 3 

missugune („mis laadi, mis moodi“) ja milline („mis laadi, mis moodi“) ja mis (küsiv ja siduv 

asesõna) 

Kiri, milline on laua pääl, tuli eile. > Kiri, mis on laua pääl, tuli eile. Missugune neist kolmest 

teile rohkem meeldib Milline neist kolmest teile rohkem meeldib Milline ilus ilm. Ettepanek, 

millise (missuguse) ta tegi, ei olnud vastuvõetav. > Ettepanek, mille ta tegi, ei olnud 

vastuvõetav. Ta tegi siis uue ettepaneku, milline 137 ettepanek siis lõppeks ka vastu võeti. 

nr 182, 08.08.1963, lk 2 

kus kohal > kus kohas 

See sündis jaanuarikuul. > See sündis jaanuarikuus. 

mõis > mõisa (III välde) 

See oli väga suur mõisa. Ta läks mõisa (mõisasse). 

UUSI SÕNU 

almus (II välde) – armuand 

Kerjajale anti almuseid. Ta võttis selle summa vastu kui mingi almuse. 

kemm, kemmi – väike kambrike, kong, mungakambrike, tsell 

Munk luges ja palvetas oma kemmis. Vang istus on kemmis. 

nr 187, 14.08.1963, lk 2 

järeldus („mõttejäreldus, loogiline otsus“) ja tagajärg ( „tulemus, mis mingi tegu või teod 

kaasa toovad“) 

137 Vrd vene каковой (vananenud sõnakuju). 

165

Ta tegi sellest üsna õige järelduse. Sel teol olid halvad tagajärjed. 

loend („äralugemine, kui palju asju või isikuid on“) ja loetelu („nimekiri, kus teatavad asjad 

on üles loetud“) 

Sel kirjastustel ilmunud raamatute loetelu oli üsna pikk. Raamatu eksemplaride loendist 

selgus, et neid oli 500. 

KA loendama („ära lugema, kui palju midagi on“) ja loetlema („nimepidi üles lugema“) 

kommuuna > kommuun 

UUSI SÕNU 

väisama – kunstlikult loodud; külastama, visiteerima 

Eile väisas mind üks mu sõber. 

KA väisang 

KA väisaja või väisur - külastaja 

kaatma, kaadan – kunstlikult loodud; korda saatma (eriti midagi halba) 

Seda tehes sa kaadad roima. Ta kaatis mõrva. Sellega sa kaadad suure eksituse. 

nr 196, 24.08.1963, lk 3 

ainuke (vähendusvorm, sobib meelitavalt ja kallistavalt öeldes) > ainus 

See oli ta ainuke poeg. > See oli ta ainus poeg. Sellest ainsast tükist on mulle vähe. Ta on ju 

mu ainuke. 

praegusaeg > nüüdisaeg 

pääle ja -le 

166

Nad olid kadedad tema pääle. > Nad olid kaded temale. 

-le > -ni 

Kulud tõusid tuhandele kroonile. > Kulud tõusid tuhande kroonini. Selle pikkus ulatab saja 

meetrini. 

UUSI SÕNU 

kolp, kolba – kunstlikult loodud; pääluu 

Maha kukkudes vigastas ta oma kolpa. 

meep, meeba – kunstlikult loodud;; šanss 

Siin on sajast vahest paar-kolm meepa, et sa selle loosi võidad. On vähe meepi (meepasid), et 

see sul õnnestub. 

nr 202, 31.08.1963, lk 2 

kunas > millal 

Kuna ta tuleb Kunas ta tuleb > Millal ta tuleb 

näis > saab näha 

Näis kunas ta tuleb. > Saab näha, millal ta tuleb. 

momendil („käesoleval silmapilgu“l, „ just praegu“) 

lõpujaam > lõppjaam 

UUSI SÕNU 

klinker, klinkri – kandiline telliskivi seinte ehitamiseks 

Maja katus oli telliskividest, seinad aga klinkritest ehitatud. 

167

loipuma, lopub – õõtsuvalt ujuma või loksuma veepinnal 

Ainult mõni üksik puutükk loipus veel merepinnal. 

nr 206, 05.09.1963, lk 2 

on ja oli 

Nagu tähendatud …. . Nagu ülemal mainitud, esineb see nähtus ka mujal. Nagu olen (olin) 

juba mainenud … . Need isikud, juba enne sääl nähtud, ärstasid üldist tähelepanu. Need 

isikud, keda juba enne sääl oli nähtud … . Ta silmad, paljust lugemisest haiged, tõmbusid 

valusasti pilukile. Ta silmad, mis paljust lugemisest olid haiged. Need tööd, ehk küll üsna 

hästi tehtud, ei saanud erilise tähelepanu osaliseks. Ta kübar, alles üsna uus, sest et hiljuti 

ostetud, oli talt varastatud. Need paberid läbi vaadata ja kui vaadatud, kohe tagasi saata. See 

saladus, kui vähegi aimatud, võib talle saatuslikuks saada. Ka isikud, kes kõigi poolt 

lugupeetud ja hinnatud, juhtuvad mõnikord komistama. Nad juba sääl. (suuline keelekasutus) 

Tema alles haige. (suuline keelekasutus) Jõudsime talusse, kus juba kõik koos. (suuline 

keelekasutus) 

kaudne kõneviis 

Ta ütles, ta vend olevat haige. > Ta ütles, et ta vend on haige. Ta ütles oma venna olevat 

haige. Ta ütles, et ta ei teadvat seda. > Ta ütles, et ta seda ei tea. Ta ei ütlenud seda teadvat. 

Ta küsis, kas ta pidvat seda tegema. > Ta küsis, kas ta peab seda tegema. 

nr 208, 07.09.1963, lk 2 

tahaplaanile > tagaplaanile 

täpsalt > täpselt 

ei olnud olnud 

Ta oli nüüd linnas, kus ta veel ei olnud kunagi enne olnud. 

168

UUSI SÕNU 

aabe, aape – kirjatäht 

KA aapeline – kirjatäheline 

aabestik – kirjatähestik 138 , alfabeet 

leiskama, leisata – kunstlikult loodud; hooga viskama 

Ta leiskas ketta meie poole. 

nr 229, 02.10.1963, lk 2 

kostuma („üles sulama“, „pehmenema“) ja kostma („vastama“, „kuulduma“, „kõlama“) 

Lumi kostub. Maa kostub. Ta kostis seda mu küsimuse peale. Üks hääl kostis eemalt. Nende ei 

kosta kuigi kaugele. Selle pilli hääl ei kosta kuigi kaugele. 

käsitama („ümbritsema“, „sisaldama“, „aru saama“, „mõistma“) ja käsitlema („tegemist 

tegema aiinega, küsimusega, arutama ainet, küsimust“) 

Ta käsitas seda küsimust hoopis teisiti. See ülevaade käsitab kõiki sellekohaseid andmeid. 

Koosolekul käsitleti (käsiteldi) veel muid küsimsi. 

kalossides (vene keele mõju) > kalossidega 

Ta tuli kalossides tuppa. > Ta tuli kalossidega tuppa. Neiud olid pärgades. > Neiud olid 

pärgadega. Päikeseprillides mees omnibussi tagaistmel oli tema. > Päikeseprillidega mees 

omnibussi tagaistmel oli tema. 

UUSI SÕNU 

õõv, õõva – õudne hirm, hirmuõudus, kole hirm 

138 Sõnale tähestik võiks jääda vaid tähendus „tähekogu taevas“. 

169

Halvav õõv valdas teda seda kuristikku nähes. See hirmus ennustus täitis ta õõvaga. 

KA õõvastama – õudset hirmu tekitama, sellega täitma 

See nähtus õõvastas teda. 

õstuma – vastuhakkamisele tõusma 

Rõhutud rahvad östusid viimaseks oma rõhujate vastu. Ta asusetunne östus selle alatuma 

ettepaneku puhul. 

õst, õstu – vastuhakkamine, ülestõus 

Tsaarivalituse ajal suruti kaks poolakate östu maha. 

nr 238, 12.10.1963, lk 2 

õnnelikkude > õnnelike 

õnnelikkude elanikkude > õnnelike elanike 

KA kõrgeväärtuslikkude kirjanduslikkude teoste > kõrgväärtuslike kirjanduslike teoste 

endamõrv > enesetapp > enesemõrv 

ühtegi > ühtki 

Seda ei juhtunud ühtki korda. Ta ei saanud temalt ühtki teadet. See ese ei mahu ühtegi 

sahtlisse. Ühtelugu, ühtepuhku, ühtesoodu. 

KA Ta ei lasknud seda enesele kaht korda ütelda. Kahte kohta ei saa samaaegselt minna. 

UUSI SÕNU 

põgu, põo – põgenemine, põgenemise üksik juhtum 

Ta põgu vanglast äratas üldist tähelepanu. Mõned vangid läksid laagrist metsa põkku. 

170

tõivima – millestki mingi menetluse abil midagi saama 

Mändidest tõivitakse vaiku. 

teevima – teatava püüdmisega, pingutusega midagi saama 

Kirjutasin talle küll selles asjas mitu kirja, aga ei teevinud talt ühtki vastust. 

nr 253, 30.10.1963, lk 2 

ausutusavaldus > austuseavaldus 

KA meelituseütlemine, karistusevähendus 

sumbutama > summutama 

kraadile > kraadini 

Kuumus tõusis sajale kraadile. > Kuumus tõusis saja kraadini. Millal inimese iga ulatub 

kahele sajale aastale. > Millal inimese iga ulatub kahe saja aastani. 

UUSI SÕNU 

neiris, neiri, neirist – kunstulikult loodud; teravmeelne, leidlik 

Uute abinõude leidmises on tema väga neiris. 

KA neiridus (III välde) – leidlikkus, osavus 

Selle uue masina konstrueerimises osutas ta suurt neiridust. 

sirnama, sirnata – kunstulikult loodud; vaatlema midagi milenagi, millekski pidama 

Ta sirnas nüüd oma ülesande täidetuks. Nad ei sirnanud seda teguviisi otstarbekohaseks. 

nr 256, 04.11.1963, lk 2 

171

ahapada > rahapaja 

KA sepikoda > sepikoja 

einetama > einestama 

äripäev > argipäev 

UUSI SÕNU 

taav, taavu – kunstlikult loodud; vanaisa 

pärdama, pärdan – tõkesatama, läbikäiku sulgema 

Kõik sissekäigud pärrati puuvirnadega. 

KA pärre, pärde – tõke, barjäär 

Tee oli mitmes kohas pärretega kinni pandud. 

nr 287, 10.12.1963, lk 2 

vibutama („vibutaoliselt painduma“) ja viibutama („heljuvalt liigutama“) 

Ta vibutas vitsa. 


Tema arvamine ei ühine meie arvamisega. Mina jään oma arvamise juure. 


Vastu seina vistaud kvi põrkus tagasi. > Vastu seina vistaud kivi põrkas tagasi. 

UUSI SÕNU 

küülik, küüliku – Manivald Lubi loodud; kodujänes 

172

ürm, ürma – kunstlikult loodud; õnnetusjuhtum 

Ta sai ürma läbi surma. Sellal oli palju ürmajuhtumeid surma alal. 

nr 290, 13.12.1963, lk 2 

kõneleda > kõnelda 

KA kõnelenud > kõnelnud; kogelda, loegelda, rabelda, tõrelda, tegelda, vedelda 

tantsutar, tantsitar > tantsijanna 

KA lauljanna, näitlejanna, jumalanna, kuninganna, krahvinna 

kast > soust 

kellegil > kellelgi (-gi, -ki liitub sõna lõppu) 

kaheldamatult > kahtlemata 

Kahtlemata on tal õigus. 

vastuolu > vastolu 

militäärne > militaarne 

UUSI SÕNU 

väisama – kunstlikult loodud; külastama, visiteerima 

Ta väisas mind eile. Ta tahtis võõraid maid väisata. 

KA väisang, väisangu – külastus 

väisur, väisuri – külastaja 

ultma, uldan – kunstlikult loodud; mingit häält, hüüatust või sõna kuuldavale tooma, välja 

173

häälitsema 

Seda nähes ultis ta rõõmuhüüde. Ta oli nii kohkunud, et ei saanud ühtki häält ega sõna ulta. 

oik, oigu – soome keelest; veider tuju, kapriis 

See võimatu ettevõte on jälle üks tema oik. Temale tulevad ikka kõiksugu imelikud oigud pähe. 

KA oigukas – tujukas, kapriisne 

riip, riiba – kunstlikult loodud; näojoon 

Ta riibad olid vanaduses muutunud. 

nr 303, 31.12.1963, lk 3 

tasapisi („tasakesi“ ja „vähehaaval“) 

Ta tuli tasapisi tuppa. Tasapisi läks ta hääl valjemaks. 

müts ja kübar (ka meeste kaabu kohta võib öelda kübar) 

sikatuur > stukatuur („krohv“) 

UUSI SÕNU 

ennak, ennaku – soome keelest; ettejõudmine, ettejõudnud olek 

Selles võidujooksmises saavutas tema suure ennaku. Tema ennak teiste üle äratas üldist 

tähelepanu. 

ennal (II välde) – endine olek, endine olukord, endist viisi 

Midagi ei ole sääl muutunud, kõik on sääl alles ennal. Kõik jäeti sääl veel ennale, midagi ei 

muudetud. 

174

1964 

nr 16, 21.01.1964, lk 2 

järel pärima > järele pärima 

KA järelepärimine, tähelepanu 

Ta pani seda tähele. 

ring („kitsam, kinnisem inimeste kogu“) ja ringkond („laialdasem, suurem elukutseliste 

inimeste kogu“) 

Õpilaste ring mingi tegevuse alal. Malering. Uuema kirjanduse lugejate ring. Sellest 

räägitakse nüüd laiemates ringkondades. Sõjaväe ringkondades ollakse selle kohta teisel 

arvamusel. Põllumeeste ringkond. Käsitööliste ringkonnad. Laiemais ringkonnis. 

harutama (lõnga) ja arutama (küsimust, asjaolu) > harutama 

UUSI SÕNU 

välitama – soome keelest; hoolima, arvestama, välja tegema 

Ta tegi oma tööd edasi ilma välitamata meie juuresolekust. Ta ei välita sellest vähimatki. 

ilkuma, ilgun – soome keelest; kahjurõõmust hõiskama, parastama 

Nad vaid ilkusid meie rasket seisukorda nähes. Ära ilgu mu õnnetuse puhul enneaegu. 

nr 46, 25.02.1964, lk 2 

mantelt > mantlit 

nummert, suhkurt > numbrit, suhkrut; kahvlit, peeglit, keldrit, ankrut 

aegapidi > aegamööda 

175


UUSI SÕNU 

kahlama – soome keelest; veest või ka sügavast lumest jalgsi läbi minema 

Nad kahlasid läbi madala jõe. 

järutlema – targutlema, resoneerima 

Nad järutlesid kaua selle küsimuse kallal. 

KA järutelu ja järutlus 

See on vaid tühi järutelu. 

nr 80, 07.04.1964, lk 2 

kanal > kanaal 

KA bulvar, tapet, keefir, safran, senat, sopran > bulvaar, tapeet, kefiir, safraan, senaat, 

sopraan 

UUSI SÕNU 

häirima – soome keelest; segama, takistama 

Ärge häirige mind praegu mu töös. 

KA häire – segav olukord, asjaolu, takistus 

Temal on seedmise häireid. 

hälitus ja hälin – soome keelest; hädalärm, alarm 

nr 84, 11.04.1964, lk 2 

176

hulgumine > ulgumine > ulumine 

nõuetav > nõutav 

tabu („mingi asja, isiku usulistel põhjustel pühaks või ka puutumatuks peetavus“) > tabuu 

UUSI SÕNU 

pamitama – kunstlikult loodud;; „teise ilma“ saatma, kõrvaldama, hävitama 

See alatu spioon tuleb pamitada. Vastuhakkajad pamitati. 

Rüüv, rüüva – loodud J. Sinisefi poolt; tuleriit 

Keskajal põletati nõidu rüüvadel. 

nr 85, 13.04.1964, lk 2 

(nad) elaks > elaksid 

hektar > hektaar 

nr 100, 30.04.1964, lk 2 

on ja oli 

Kui sa selle leidnud, siis too kohe minu kätte. > Kui sa selle oled leidnud, siis too kohe minu 

kätte. Ta luges raamatut, mis ta mõne päeva eest ostnud. > Ta luges raamatut, mis ta mõne 

päeva eest oli ostnud. Ta tegi seda selles pärast, et ta veendunud ta kergemeelsuses. > Ta tegi 

seda selles pärast, et ta oli veendunud ta kergemeelsuses. Ta pööras pilgu pliidilt, kus supp 

keemas. > Ta pööras pilgu pliidilt, kus supp oli keemas. 

nr 107, 11.05.1964, lk 2 

aga (avaldab üllatust, imestust, ähvardust, pahameelt, mööndust, järelandmist, lepitust, 

kahetsust, vabandust, täiendust, kitsendust, vastuseisu) ja kuid (vastuvaidlemine, veenmine, 

177

milegi vastuolulise esitamine) ja ent (toob esile midagi endastmõistetavat, vastuvaidlematut 

Aga siis ta korraga tuli. Aga äkiselt kõlas pauk. Aga seda ma ütlen. Aga kui seda paks veel 

juhtuma. Aga mis see tähendab Aga muidugi! Aga kohe! Ta oleks sääl võinud heade 

inimestega kokku saada, aga ta ei tulnud. Te olete pahane, et ta nõnda tegi, aga ta ju ei 

teadnud. Teie arvasite, et need on kõik, aga on veel teisigi. See aga ei mõjunud. Seda ta aga 

ei teadnud. See kõik on hea, kuid niiviisi see siiski ei lähe. Ta võiks seda, kuid ta ei taha. Kuid 

teiselt poolt … . Kuid mina arvasin, et … . Lennuk sai vigastada, kuid lendur jäi terveks. > 

Lennuk sai vigastada, aga lendur jäi terveks. ; vaeseid, kuid lõbusaid postipoisse > vaeseid, 

aga lõbusaid postipoisse ; Maja läheduses kasvas poolkõdunenuid, kuid seda armsamaina 

tunduvaid puid. > Maja läheduses kasvas poolkõdunenuid, aga … . Mõnel inimesel on küll 

tahtejõudu, kuid mitte tarvilist mõistust selle kasutamiseks. > Mõnel inimesel on küll 

tahtejõudu, aga … . Kuid ka nii on võimalik. > Aga ka nii on võimalik. Kuid tal on siiski 

õigus. (teravam toon) Aga tal on siiki õigus. (pehmem toon) Hr N. on inimene, ent (nagu 

teada), inimene on ekslik, järelikult ka härra N. võib siin eksida. Vabavärss on riimitud 

proosa, ent riimitud proosa on halb proosa. 

nr 118, 25.05.1964, lk 2 

paled („terve nägu“) > põsed („näo osa“) 

Ta paled punetavad. > Ta pale punetab. Ta põsed punetavad. 

valmisolek > valmidus 

Ta on suur valmidus seda teha. 

KA kaunis > kaunidus; kallis > kallidus 

võõrastama > võõristama 

Ta imelik teguviis võõristas mind. 

UUSI SÕNU 

178

irduma – soome keelest; küljest, koost lahti tulema, eralduma 

Ta käed olid koos, siis irdusid äkki. Jäätükk irdus paadi küljest. 

KA irrutama - soome keelest; küljest, koost lahti tõmbama 

Need kokkuõmmeldud riidetükid irrutati üksteisest. 

ainama – poolkunstlikult loodud; mõju, survet vastu võtma, sellele alistuma 

Ta on mitmesuguseid mõjusid ainanud. Ta ainas sääl halba kohtlemist. 

nr 146, 27.06.1964, lk 3 

ega ei > ega 

Ega ta ei tule. > Ega ta tule. Ega nad järele ei anna. > Ega nad järele anna. 

üleval (langeb kokku alalütleva käändega sõnast „ülev“) > ülal 

Ta tuli ülevalt alla. > Ta tuli ülalt alla. 

vaielus > vaidlus 

KA kaklus > kakelus 


KA tõenäosus > tõenäolisus 

kohata > mittekohane, ebakohane 

soendama > soojendama 

KA soenema > soojenema 

oli olnud 

179

KA ei olnud olnud 

Ta jõudis siis linna, kus ta kunagi ei olnud olnud. 

nr 157, 10.07.1964, lk 2 

jooksta > joosta 

KA jookstes > joostes 

läks kodu > koju 

On kodu või kodus. Ta tuli kodunt välja. Me leidsime ta kodunt. Ta jutustas neile oma uuest 

kodust. 

ptii > petii 

Temal on sääl nüüd üsna muutunud elu. (Verb paigutatud liiga lause lõppu) > temal on nüüd 

elu sääl üsna muutunud. 

nr 187, 14.08.1964, lk 2 

varmuleerima > formuleerima 

KA vormaalne > formaalne 

materiaalne materiaalne 

õhkama („õhku puhuma, õhku välja hingama“) ja ohkama 

Ta õhka auru suust välja. 

Asi läks niikaugele, et mõned õpilased niisugustel kordadel direktori juures nende määruste 

muutmist palumas käima hakkasid. > Asi läks niikaugele, et mõned õpilased niisugustel 

kordadel (niisuguseil korril) hakkasid direktori juures käima nende määruste muutmist 

paludes (palumas nende määruste muutmist). Kui ta mind linna kaasa võtta tahtis. > Kui ta 

180

tahtis mind linna kaasa võtta. Raaamat, mille kaanel pilt, kus ema lapsi õpetas. 

nr 200, 29.08.1964, lk 2 

kumm („kummirehv“ ja „kustutuskumm“) ja ja kummi („vetruv aine“) > kummi; sillakumm 

> komm 

uudsus („hiljutisus, värskus, mitte-endisus, mitte-mlldunud-aastasus“) ja uudus 

Selle maja uudus (uus-olek) meeldis talle. ; uudsevili, uudseleib 

tasemele ja tasemini 

See langes eelmisele tasemel. > See langes eelmise tasemeni. Diskonto alandati neljale 

protsendile. > Diskonto alandati nelja protsendini. Vesi ulatas talle põlvini. Ta töötas 

hommikuni. Ta elas seitsme aastani maal. 

teadlik selles > sellest 

samapalju > niisama (määrsõna tähenduses) palju > nima palju 

KA nima hea, nima suur 

nr 218, 19.09.1964, lk 2 

aegajalt > aeg-ajalt 

Seda juhtub aeg-ajalt. 

KA päev-päevalt, aasta-aastalt, võib-olla 

Võib-olla ta tuleb siiski. 

omal ajal („teataval kindlal, õigel ajal“) ja omal-ajal („enne, minevikus, vanasti“) 

Küll see omal ajal ükskord valmis saab. Omal-ajal räägiti sellest palju. See linn oli omal-ajal 

tähtis kaubanduskeskus. 

181

mõis > mõisa (III välde) 

See oli väga suur mõisa. Seda mõisat ta tundis. Selles maakonnas oli palju mõisaid. Ta läks 

mõisa. 

UUSI SÕNU 

tüün, tüüne, tüünt – soome keelest; vaikne, tasane 

Tüün ilm. Tüün meri. 

KA tüündima – vaikseks jääma, vaiknema 

Meri tüündis. 

tüünduma 

übrutama – kunstlikult loodud; üle riputama, üle puistama, üle külvama 

Laud übrutati liivaga. Raputatud puu übrutas teda õitega. 

nr 224, 29.09.1964, lk 3 

taldrek > taldrik 

KA pliita > pliit 

Pann on pliidil. 

omaksetel > omastel 

välismail > välismais 

Ta on kaua elanud välismais. Ta elab välismaal. Ta tuli välismaalt tagasi. 

Lokaalides, kus on lubatud tants. > Lokaalides, kus tants on lubatud. 

182

eelpool > eespool 

eespool toodud andmed; eespool mainitud 

1965 

nr 18, 23.01.1965, lk 3 

viiele > viiega 

Jagada (üht arvu) viiele > Jagada viiega. 

noomitud > nooming 

KA noomitus ja noomitama; nooming ja noomitama 

Nad tegid talle terava noomingu. 

inzhener > insener 

UUSI SÕNU 

unutlik – see, kes kergesti unustab 

Ta on väga unutlik inimene. 

nantma – okupeerima 

Inglaste poolt nandetud maa-alad. Nad nantsid omavoliliselt need istekohad. 

nr 40, 18.02.1965, lk 2 

palit > palitu 

lohak > lohakas 

vaistuline > vaistlik 

183

KA vaist 

Ta on selles suhtes hea vaist. Loom toimib oma vaistu kohaselt. Ta tegi seda üsna vaistlikult. 

sulud > klambrid 

karavin > karahvin 

UUSI SÕNU 

tiivik – tiibadega ese, ka majatiib 

Nad elasid selle maja tiivikus. 

sorduma – soome keelest; rõhumise või surve all painduma, alla jääma, kokku varisema, 

hukka saama 

Ta sordus viimaks eluraskuste all. Mõnedki rahvad on sordunud meeleheitlikus võistluses 

oma vabaduse eest. 

nr 42, 20.02.1965, lk 3 

panoraam > panoraama 

teater > teaater 

kolmandamal > kolmandal 

neljandamal > neljandal; kümnendamal > kümnendal 

KA määratud summad > määratumad summad 

nr 44, 23.02.1965, lk 2 

defaitism > defetism 

usutakse > ustakse 

paenduma > painduma 

184

painutama, paindlik, painutus 

tulenema > johtuma (soome keelest) 

Need eksitused johtusid mitmeist asjaoludest. 

aga 

Nooremate juures võib ihnust aga teisel kujul märgata. > Nooremate inimeste juures aga 

võib ihnust teisel kujul märgata. Seda ta ei teadnud aga. > Seda aga ta ei teadnud. Üsna vähe 

on aga neid, kes … . > Üsna vähe aga on neid, kes … . Kui ta teisel hommikul koju tagasi aga 

tuli, siis … . >Kui ta aga teisel hommikul koju tagasi tuli, siis … . 

-gi paigutus 

Sinna ma ei tahtnud minnagi. > Sinna ma ei tahtnudki minna. Sellest oma otsusestki ei 

pidanud ta kinni. > Sellestki oma otsusest ei pidanud ta kinni. Ta ei hakanud sellega aegagi 

viitma. > Ta ei hakanudki sellega vaeva nägema. Parem kui ta selle oleks ostnudki. > Parem 

kui ta selle olekski ostnud. 

nr 53, 05.03.1965, lk 2 

metalloid > metalloild 

kapiitel > kapittel 

angiin > angiina 

valmisolek ja valmidus 

nr 76, 01.04.1965, lk 2 

-matus ja -mattus 

hinge suremattus (surematta olek; selle lapse tänamattus ja väsimattus oma tegevuses; nende 

rahvaste harimattus ja arenemattus 

KA –likus ja -likkus 

185

seaduslikus korras; selle korralduse seaduslikkus 

nr 78, 03.04.1965, lk 2 

ülevalt > ülalt („kuskil kõrgel;; ärkvel, mitte magamas“) 

Ta tuli ülevalt alla. > Ta tuli ülalt alla. Ta on veel ülal. 

uudsus > uudus 

asja uudsus > asja uudus;; mingi teooria uudsus > … uudus 

iseäraldus > iseäralikkus > iseärasus 

oleks (oleviku tingiv kõneviis) ja olnuks (mineviku tingiv kõneviis) 

Kui tal praegu oleks küllalt raha, siis ta ostaks … . ;; Kui tal möödunud kuul olnuks, siis ta 

ostnuks .; Kui mul olnuks praegu aega, siis ma teeksin seda. > Kui mul oleks praegu aega, 

siis ma teeksin seda. 

nr 84, 10.04.1965, lk 2 

kenu > keni 

Ta ütles meile keni sõnu. Nad vaatlesid keni pilte. sõnu, kalu, vanu, vanu sigu vigu; keni, 

pühi; kive, tühje sõnu 

metsasid > metsi 

KA kaupu, kohti, palku, hindu, tiibu, tagajärgi, metsi, sigu 

ükstäiskõik > üksataskõik > ükskõik 

nr 111, 15.05.1965, lk 3 

loomaliha > veiseliha 

kohati > paiguti 

… kui tuli Tuglas kodumaale tagasi. > … kui Tuglas tuli kodumaale tagasi. … kui tahtis võtta 

186

onu linna kaasa võtta mu. > … kui onu tahtis mind linna kaasa võtta. Ta tahab selle hobuse 

ära osta. ja Ta tahab osta ära selle hobuse. Kui ma säält koju jõudsin, hakkas juba pimedaks 

minema. Ja Kui jõudsin säält koju, hakkas minema juba pimedaks. 

nr 286, 10.12.1965, lk 2 

viit (algvorm „viis) ja viisi (algvorm „(laulu)viis“) 

Ta ei saanud selle eest viit kroonigi. Ta kuulas seda ilusat viisi 

avatlema > ahvatlema 

ütelus > ütlus 

hardumus („hardaks muutunud olek“) ja hardus (abstraktnimisõna) 

UUSI SÕNU 

luhistuma – soome keelest; kokku või sisse varisema 

Halvasti ehitatud sild luhistus. Kõik need ta armasad lootused luhistusid. 

hüüm, hüümu – rootsi keele eeskujul moodustatud 139 ; näovärv 

Temal on nüüdki veel üsna terve ja priske hüüm. Pärast pikka haigust on ta hüüm üsna 

kahvatuks muutunud. 

1966 

nr 2, 04.01.1966, lk 2 

139 Vrd rootsi hy. Eestikeelne hüüm moodustatud m-hääliku lisamisel rootsi hy-le. Varasemal ajal loodud 

eestikeelne sõna loid rootsikeelse sõna loj ja d-hääliku liitmisel. 

187

seisatuma > seisatama (tama-lõpuline, momentaanverb 140 ) 

Ta ulatas mulle käe. (transitiivne) Kapp ulatab laeni. (intransitiivne) 

sajanded > sajad 

UUSI SÕNU 

nirn, nirna – kunstlikult loodud; silmatera 

Ta nirnad otse sätendasid. 

pamur, pamura – vene keelest 141 ; pilvine, tume, udune, ka tasane 

Pamur taevas, pamur ilm, Ta oli pamuras tujus. 

nr 32, 09.02.1966, lk 2 

võimata > võimatu 

See asi on päris võimatu. Seda on võimatu teha. Ta esitas meile võimatuid nõudeid. Ta andis 

järele ilma võimata (= ilma et oleks võinud) enam vastu panna. 

lootusetu (omadussõna) ja lootuseta (ilmaütlev kääne nimisõnast „lootus“) 

Asi on lootusetu. > Asi on lootuseta.; lootusetu olukord > lootuseta olukord 

KA tähtsusetu asi > tähtsuseta asi, viisakusetu inimene > viisakuseta inimene; See osutub 

tähtsusetuks. 

luhtuma > nurjuma 

140 Momentaansed tegusõnad väljendavad hetkelist või ühekordset tegevust, nt haugatama (vrd haukuma), 

minema (vrd käima) (Erelt jt 2007: 175). 

141 Vrd vene пасмурный. 

188

Kõik ta ettevõtted nurjusid (läksid nurja). 

UUSI SÕNU 

hald (seesütlev kääne „hallus“) – soome keelest; käes, võimuses, valitsuse all, korraldused 

Need esemed on praegu tema hallus. Ta võttis need asjad esialgu oma haldu. 

jäälima – kunstlikult loodud; järele andma 

Ta jäälis viimaks mu nõudmistele. Uks jäälis surumisele ja avanes. 

nr 54, 07.03.1966, lk 2 

nüridad > nürid 

nürida noaga > nüri noaga, nüridad käärid > nürid käärid 

silmi ees > silme ees 


KA tõenäosus > tõenäolisus 

laudsepp > tisler 

UUSI SÕNU 

neimama – kätte maksma 

Saadud ülekohtu eest tahtis ta neimata oma vastasele. Tehtud ülekohtud olid sellega 

neimatud. 

KA neim - kättemaks 

Ta neim oma vastasele oli hirmus. 

189

nämmuma – süües närima, närides sööma (eriti lastekeeles) 

Laps nämmus leiba. Vana kerjaja nämmus pikkamisi antud toidupala. 

nr 69, 24.03.1966, lk 2 

tuvike (meelitussõna) > tuvi 

Üks tuvike lendas katusele. > Üks tuvi lendas katusele. 

väeti 

väeti laps, väeti lapse, väetil lapsel, väetid lapsed 

meie ei (rõhutatud) ja me ei (rõhutamata) 

Meie ei ole selles süüdi, vaid tema. Mis me sellest vaatame. Meie ei taha praegu teid sellega 

tülitada. > Me ei taha … ;; meie elu 

nr 77, 02.04.1966, lk 3 

kes, kelle, kelled 

Kelle () sa neist meestest kaasa võtsid Mees, kes seal tuli. Mehed, kes sealt tulevad. Mees, 

kelle ta kaasa võttis … . ja Mehed, kelled ta kaasa võttis … . Mehed, kellede nimed olen 

unustanud. 

nr 82, 09.04.1966, lk 2 

noovenber > november (rõhk teisel silbil võõrsõnade ja võõrnimede puhul) 

KA september, oktoober, detsember, aprill, parkett, Euroopa, Itaalia 

nr 90, 20.04.1966, lk 2 

vaid (sidesõna) ja vaid (määrsõna) ja ainult 

190

Mitte tema, vaid ta naaber. Ta ei tule homme, vaid juba täna. Seda vaid (s.o ainult) võin teile 

ütleda … . Lindusid nähti vaid veel istumas nende rusude pääl. Vaid mõned pääsid eluga 

sellest laevaõnnetusest. > Ainult mõned pääsid eluga sellest laevaõnnetusest. Mõned üksikud 

vaid pääsid eluga … . 

ilm („meteoroloogiline seisukord“, „maa“ tähenduses erandlikult) ja maailm ( 

ilmaelu, ilmamaa, ilmasõda > maailmasõda 

aagent > agent 

nr 118, 24.05.1966, lk 2 

õigelt > õigesti 

Ta tegi seda päris õigelt nõnda. > Ta tegi seda päris õigesti nõnda. 

kergesti („kerge vaevaga, ilma raskuseta“) ja kergelt („mitte põhjalikult, mitte tugevasti, 

enam pääliskauduselt“) 

Ta võttis seda väga kergelt. Ta läks sellest küsimusest kergelt üle. 

KA raskesti, raskelt, sirgesti, sirgelt, tooresti, toorelt 

Kohtles teda tooresti. Ta sõi kartuli toorelt. 

nr 119, 25.05.1966, lk 2 

säiluma > säilima (soome keelest laenatud) 

kartulad > kartulid 

1966. aastal > aastal 1966 

õiesti (tähenduses „õigesti“) ja õigupoolest 

Õieti peaksid sina selle kulu kandma. > Õigupoolest … . 

191

nr 144, 27.06.1966, lk 2 

on ja ons 142 (tähenduses „kas on“) 

On ta sääl > Kas ta on sääl 

KA eks 143 

nr 169, 26.07.1966, lk 2 

teater > teaater 

KA süntees, programm, anood, katood 

psüühiline > psüühhiline 

KA mehhaanika, mehhaaniline, psühholoogia, psüüh > psüühhe, kiiss (kassi kutsumise 

hüüdsõna) 

nr 184, 12.08.1966, lk 2 

nad oleks > oleksid 

kanal > kanaal (võõrsõna rõhk teisel silbil) 

KA parkett, sümtoom, poleerima, Euroopa, Itaalia, Ameerika 

teene („tähtis ja väärtuslik töö mingil alal või millegi heaks – teaduses, poliitikas, 

ühiskonnas“) ja teenus („juhuslik abistamine“) 

Kas võid mulle ühe teenuse teha ja selle kirja möödaminnes postkontorisse viia Sel mehel on 

suured teened oma isamaa ees. 

142 Vrd soome onkos. 

143 Vrd soome eikös. 

192

nr 191, 20.08.1966, lk 2 

ptii > petii („peenem türkikiri kui harilik kiri“) 

petiikiri 

UUSI SÕNU 

menaldama – inglise keele eeskujul 144 ; korraldama, valitsema, toime saama, hakkama saama 

millegi tegemisega 

Ta meneldas seda äri väga edukalt. Ta meneldas seda asja siiski hästi korraldada ning läbi 

viia. 

nisti (II välde) – niihästi 

Seda teab nisti tema ise kui tema vend. Nisti üks kui teine on mulle vastuvõtmatu. 

nr 215, 17.09.1966, lk 2 

kaasuma („juurde tulema, liituma“) ja kaasnema („kaasas olema, kaasas käima“) 

Sellega kaasus teatav hädaoht. > Sellega kaasnes teatav hädasoht. 

aegapidi > aegamööda 

eelpool > eespool 

eelpool mainitud > eespool mainitud 

palg > pale („põsk“ > „terve nägu“) 

Tema pale ees ehk palge ees. Ta pale on puhas. Ta peseb palet. Palgepesu vesi. Tal on 

vistrikud palges. 

144 Vrd inglise to manage. Aavik küsib, kas Wiedemanni sõnaraamatu sõna nabima on inglise k laenatud to nab. 

193

nr 241, 18.10.1966, lk 2 

tohutult > tohutu 

Tohutult suured puud. > Tohutu suured puud. 

lasksin ja lasin 

makstud > maksetud 

KA peksetud, lüpsetud 

kanal > kanaal 

KA kultuur, sümptoom, naiivne, reaalne, Euroopa, Ameerika 

nr 248, 26.10.1966, lk 2 

kumbalegi > kummalegi („nii üks kui ka teine kahest“) 

Kumma sa neist kahest võtad Kumba sa paremaks pead Kummale vendadest ta selle andis 

Kummas majas ta elab; kumbki, kummagi, kummalgi, kummalegi, kummastki; Kumbki vend 

on jõukas. 

kõikidele > kõigile (soovitatav lühem vorm) 

kõigile inimestele, kõigist neist asjust, kõigil neil kaupadel;; Seda teatati siis kõikidele. ja … 

Seda teatati siis kõigile. Kõikidest vailiti ainult üks välja.; sellest kõigest, neist kõigist 

jätkama > jatkama 

1967 

nr 161, 15.07.1967, lk 3 

194

kõigil (kasutame nimisõna ees) ja kõikidel 

kõigil inimestel, kõigile inimestele; See anti kõikidele teada. Ta tegi seda kõikide heaks. 

noormehe > nooremehe 

noorelmehel, nooredmehed, noortemeeste, noortelemeestele 

KA vaenelaps 

vaeselapse, vaestlast 

noomitus > nooming 

Temale tehti selle teo eest terav nooming. Ta väärib selle eest tugeva noomingu. 

KA lahng, leping, tauning, nending 

elu > hing 

Mu hing oli täis. See tegi ta hinge täis. 

nr 176, 02.08.1967, lk 2 

järelevalve > järelevalve 

KA tähelpanu > tähelepanu 

ei 

Ega ta niipea ei tule > Ega ta niipea tule. 

koma > komma 

UUSI SÕNU 

polg, polu – soome keelest; jalgtee, jalgrada 

195

Siis läksime seda polgu mööda. Kohtasin teda sel kõrvalisel polul. 

kaatma, kaadan – korda saatma, ära tegema, toime panema (eriti midagi halba) 

Sellega ta kaatis suure kuriteo. Ei oli sääl mõrv kaadetud. 

nr 183, 10.08.1967, lk 2 

ainuke (vähendussõna) ja ainus 

See on ainuke võimalus. > See on ainus võimalus. 

nähtakse > nähakse 

KA tehakse, minnakse, tullakse, ei nähta, ei tehta, ei tulda, ei minda 

võidakse > võiakse 

loomaliha > veiseliha (härja- ja lehmaliha) 

UUSI SÕNU 

nentima, nendin – konstateerima, kindlaks märkima, et mingi asi just nõnda on või mingi 

sündmus on aste leidnud. 

Peremees nentis, et sulase töö oli hästi tehtud. 

nr 191, 19.08.1967, lk 2 

võõrsõnad (need, mis peavad jääma, on häälikuliselt kujult eesti keele sarnased, ja need, 

millele tuleb otsida sobilikum vaste) 

tüüp, vorm, norm, uur, elekter, telegraaf, prestiizh, artikkel, romaan, filosoofia, füüsika, 

sotsialism, ideaalne, revolutsioon, galvaniseerima, katalogiseerima; barjäär, shanss, ekstaas, 

banaalne, naiivne, spontaanne, deklareerima, konstateerima, pretendeerima, reageerima, 

resigneeruma (peaks leidma kõrvale parema vaste) 

196

nr 196, 25.08.1967, lk 2 

nähtakse > nähakse 

KA ei nähta, tehakse, tullakse, minnakse, ei tehta, ei tulda, ei minda 

kolmandama > kolmanda 

KA neljandama > neljanda, viiendama > viienda 

õnnetuma inimese, vallatumad lapsed 

UUSI SÕNU 

miivis (II välde) - naiivne 

See noormees tegi oma mõtteavaldustega üsna miivi mulje. 

KA miividus – naiivsus 

nr 203, 02.09.1967, lk 4 


ennem > enne („vanasti, mõne aja eest, minevikus“) 

Ennem oli olukord hoopis teine. > Enne oli olukord hoopis teine. 

ennem > ennemini (adverbi komparatiivi lõpp –mini) 

Ta tuli ennemini kui teised. 

KA selgemini 

Ta ütles seda selgemini kui teised.; varemini, hiljemini, kauemini 

luhtuma > nurjuma („nurja minema, ebaõnnestuma“) 

197

nr 292, 16.12.1967, lk 3 


vastuoksa (halvustav sõna) > vastupidi 

Ta tegi kõik vastuoksa. > Ta tegi kõik vastupidi. Kõik läks vastupoksa. < Kõik läks vastupidi. 

Vastupidi, sinul on õigus. 

vali (hääle , tuule, kange ja nõudliku asja kohta) > range (kange ja nõudliku asja kohta) 

vali karistus > range karistus 

pääle ja pärast (ajaline tähendus) 

pääle lõunat, pääle jõulu > pärast lõunat, pärast jõulu 

1968 

Artikleid ei ilmunud 

1969 

nr 55, 07.03.1969, lk 2 

kõigi > kõikide (soovitatav lühem vorm) 

Kõigi kaasmaalaste arvamine. See on kõikide päralt. Seda teatati kõigile.; kõige selle, kõike 

seda 

ühte > üht 

KA kaht, vart 

UUSI SÕNU 

198

naum, nauma – puuvili 

See puu kannab väga häid naumu. 

laup – otsmik 

nr 75, 31.03.1969, lk 2 

mõlema > mõlemate 

mõlemad vennad, mõlemate vendade, mõlematele vendadele, mõlemaile vendadele, 

mõlemipoolne 

kuumagil > kummalgi 

kummalgi, kummalegi, kummastki 

UUSI SÕNU 

sürjutama – välja tõrjuma, eest ära lükkama 

Kõik takistused sürjutati. Ta sürjutas kõik teised ja tormas esimesena uksest sisse. 

199

LISA 5: TÖÖLEHT „OJAKE“ 

NIMI: 

KLASS: 


Alusallikas: Aavik, Johannes 1916. Katsed ja näited III. Tartu: Reform, lk 46-49. 

Ojake 

Kirjutanud Marie Louise Becker 

Tõlkinud Johannes Aavik 

1. Kus elas vägev ja rikas kuningas 

2. Vaata teksti all tood sõnaseletusi! Kuidas saab öelda teisiti tegusõna „püstitada“ kohta 

3. Anna hinnang loetud tekstile. Kas tegu on tõetruu loo või väljamõeldisega Too vähemalt 

kolm näidet. 

4. Mis sa arvad, kas võimuka kuninga julm käitumine tööliste ja teenrite suhtes oli õigustatud 

Põhjenda arvamust 

5. Millise vanasõnaga pealkirjastaksid selle loo 

6. Analüüsi, miks „ojake“ erinevate inimeste maa-aladel erimoodi käitus. 

7. Miks kimbutas ojake mõlemat kuningat Mis oli ühel valitsejal teisega sarnast 

8. Oleta, millise karistuse võinuks kuningas saada oma alamatelt, kui ojake poleks appi tulnud. 

9. Võrdle teksti keelt ja tänapäeva eesti keelt. Milliseid keelelisi eripärasid, muutusi märkad 

Nimeta seitse näidet. 

10. Mõtle legendile uus lõpplahendus. 

200

LISA 6: TÖÖLEHT „KADUNUD MÕRSJA“ 

NIMI: 

KLASS: 


Alusallikas: Aavik, Johannes 1916. Katsed ja näited II. Tartu: Reform, lk 30-35. 

Kadunud mõrsja 

Kirjutanud B. Papasian 

Tõlkinud Johannes Aavik 

1. Kui vana oli kadunud pruut 

2. Mida tähendab sõna „mõrsja“ 

3. Mida tegi õnnetu peigmees, kui oli oma pruuti pikalt taga otsinud 

4. Miks hakkas hulk aastaid hiljem üks üliõpilane kadunud mõrsja saladusele lahendust 

otsima 

5. Kes on loo autor Kes on loo „Kadunud mõrsja“ eesti keelde tõlkinud 

6. Nagu tekstis öeldud, teadsid järgmised sugupõlved legendi muinasjutuna. Nimeta 

vähemalt viis muinasjutu tunnust. 

7. Pane kavapunktidena kirja üliõpilase tegevused sellest hetkest peale, kui ta oli vangi 

sattunud. 

8. Kuidas sa näeksid ette üliõpilase edasisit elu Arutle, kas üliõpilase nii lähedane 

kohtumine mõrsjaga jättis õppurisse jälje. Põhjenda arvamust. 

9. Oleta, mis oleks saanud üliõpilasest siis, kui ta poleks suletud ruumist pääsenud. Pane 

uus lõpplahendus kirja. 

201

10. Koosta lööv uudis/ naljajutt „Kadunud mõrsja“ põhjal. 

11. Leia tekstist seitse omadussõna ning kirjuta nende antonüümid tabelisse! 

Jrk nr Omadussõna Antonüüm 

1. 

2. 

3. 

4. 

5. 

6. 

7. 

12. Milline ebausk on seotud musta kassiga, kes inimese eest läbi jookseb 

………………………………………………………………………………………………… 

………………………………………………………………………………………………… 

…………………………………………………………………………………………………. . 

202

Download (1362Kb) - E-Ait

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?