RINGVAADE - Keel ja Kirjandus
RINGVAADE - Keel ja Kirjandus
RINGVAADE - Keel ja Kirjandus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>RINGVAADE</strong> 6-09:Layout 1 01.06.09 17:38 Page 459<br />
<strong>RINGVAADE</strong><br />
NOVELLIKIRJANIK VILDE<br />
22. <strong>ja</strong>anuaril toimus Kadriorus Eduard<br />
Vilde muuseumis konverents „Viiskümmend<br />
aastat armastust. Vilde lühiproosa”.<br />
Vildet teatakse peamiselt a<strong>ja</strong>looliste<br />
romaanide autorina. Seda arvamust<br />
süvendab selle žanri teoste valik koolikir<strong>ja</strong>ndusse.<br />
Ent Vilde on olnud teatavasti<br />
ka äärmiselt produktiivne jutumeister,<br />
mistõttu muuseum on eesmärgiks<br />
seadnud just tema lühiloomingu<br />
aktiivsema käsitlemise. Sel puhul toimus<br />
2008. aastal Vilde muuseumi eestvedamisel<br />
põnevus- <strong>ja</strong> krimijuttude<br />
konkurss „Musta mantliga mees”, mis<br />
pani vähemasti konkursist osa võtnud<br />
noored lugema <strong>ja</strong> avastama Vilde põnevusjutukesi<br />
ning tema noorpõlveloomingut.<br />
Konkursitöödest ilmus ka<br />
kogumik „Musta mantliga mehed”.<br />
Järgmiseks sammuks võibki pidada<br />
eespool nimetatud konverentsi „Viiskümmend<br />
aastat armastust. Vilde lühiproosa”.<br />
Konverentsi pealkiri tuleneb<br />
lihtsast arvutustehtest: Eduard Vilde<br />
alustas loomingulist teed 1880. aastatel<br />
lühijuttudega <strong>ja</strong> ka lõpetas nendega<br />
1930. aastate alguses. Kokku viiskümmend<br />
aastat armastust oma kir<strong>ja</strong>mehemissiooni<br />
vastu. Teiseks on konverentsi<br />
pealkiri tuletatud Vilde novelli „Kolmkümmend<br />
aasta armastust” pealkir<strong>ja</strong>st.<br />
Konverentsil peeti kuus ettekannet.<br />
Janika Kronberg <strong>ja</strong> Kairi Toomet<br />
keskendusid oma ettekannetes Vilde<br />
maapao teemale. Kuula<strong>ja</strong>d said pildi<br />
pagulaskir<strong>ja</strong>niku eluraskustest, vaimsest<br />
kriisist <strong>ja</strong> ainelisest vegeteerimisest<br />
Euroopa riikides. Vaatamata normaalsete<br />
olmetingimuste puudumisele<br />
kirjutas Vilde just eksiili esimestel aastatel<br />
rohkesti küpseid <strong>ja</strong> viimistletud<br />
novelle. Võib-olla seetõttu, et lääne kir<strong>ja</strong>nduses<br />
valitses periood, mil mahukate<br />
romaanide kirjutamine oli pisut<br />
taandumas lühivormide (novelli, luule)<br />
ees, ent pigem oli see tingitud kir<strong>ja</strong>niku<br />
va<strong>ja</strong>dusest teha „kiireid <strong>ja</strong> lühikesi<br />
ridu”, sest igapäevase leiva nimel tuli<br />
treida jutukesi, mida eesti kir<strong>ja</strong>sta<strong>ja</strong>tele<br />
<strong>ja</strong> a<strong>ja</strong>lehtedele müüa. Vilde tolleaegsetes<br />
erakir<strong>ja</strong>des on tunda vaesuse,<br />
halveneva tervise <strong>ja</strong> kibestumise hõngu.<br />
Ometi tuleb tõdeda, et tehtud tööde<br />
eest pidi ta saama rahuldavat honorari,<br />
sest vaatamata kõigele õnnestus tal<br />
ikkagi elatuda oma kir<strong>ja</strong>nikutööst. Ehk<br />
oligi XX sa<strong>ja</strong>ndi alguse eesti eksiilkir<strong>ja</strong>nike<br />
(Vilde, Tuglase) vaesus nende endi<br />
poolt kunstiliselt ülepaisutatud Tuleb<br />
nõustuda Janika Kronbergi mõttega, et<br />
küllap peaksime üle vaatama ka Vilde<br />
väidetava ma<strong>ja</strong>ndusliku kehvuse maapaos,<br />
seda eriti eesti kir<strong>ja</strong>nike poliitilise<br />
maapao kogemuse valguses pärast<br />
Teist maailmasõda. Märt Väl<strong>ja</strong>taga<br />
lisas sellele mõtte, et va<strong>ja</strong> oleks uurida<br />
eesti kir<strong>ja</strong>nduse ma<strong>ja</strong>ndusa<strong>ja</strong>lugu.<br />
Huvitav oleks näiteks teada, mida<br />
Vilde endale eksiilis kirjutatud novellide<br />
honorari eest ikkagi lubada sai <strong>ja</strong><br />
kui suured olid honorarid võrreldes palkadega.<br />
Märt Väl<strong>ja</strong>taga vaatles Vilde jutustuste<br />
stiili, tuues esile Friedebert Tuglase<br />
1909. aastal kirjutatud essee<br />
„E. Vilde <strong>ja</strong> E. Peterson”. Noore Tuglase<br />
terav, kriitiline, manifestilaadne kirjutis<br />
põrmustas mõneski mõttes Vilde<br />
459
<strong>RINGVAADE</strong> 6-09:Layout 1 01.06.09 17:18 Page 460<br />
stiili. Kir<strong>ja</strong>ndusa<strong>ja</strong>loos saab aga sedasama<br />
sa<strong>ja</strong> aasta tagust esseed nimetada<br />
esimeseks tõsiseltvõetavaks katseks<br />
analüüsida Vilde stiili konkreetsest<br />
kontseptsioonist lähtuvalt. Lisaks vaatles<br />
Väl<strong>ja</strong>taga ka siirdkõne kui ühe<br />
jutustamisviisi avaldumist Vilde lühiloomingus,<br />
tõdedes, et seda leidus palju<br />
juba kir<strong>ja</strong>niku noorpõlveteostes (nt<br />
jutustuses „Musta mantliga mees”).<br />
„Musta mantliga mehest” rääkis<br />
oma ettekandes ka Aarne Ruben, kes<br />
nimetas seda 1883. aastal kirjutatud<br />
krimisugemetega jutukest Vilde vara<strong>ja</strong>se<br />
jutuloomingu tüüpmudeliks. Ettekandes<br />
analüüsis Ruben põh<strong>ja</strong>likult<br />
jutustuse kontseptsiooni lähtuvalt<br />
strukturaalmeetoditest <strong>ja</strong> klassikaliste<br />
krimijuttude loogikast. Ruben kasutas<br />
ka huvitavaid viiteid psühhoanalüüsile<br />
<strong>ja</strong> Vaino Vahingule.<br />
Mart Juur oli palutud konverentsile<br />
rääkima Vilde huumoriloomingust.<br />
Seda, et Vilde nal<strong>ja</strong> mõistis teha, tõendavad<br />
omaaegsed kõnekad väljendid,<br />
nagu „Vilde a<strong>ja</strong>s kividki naerma”,<br />
Nal<strong>ja</strong>-Vilde jt. Aga nagu tõdes Juur, on<br />
nali a<strong>ja</strong>s kiiresti riknev nähtus nagu<br />
kohvikoor, mistõttu on arusaadav <strong>ja</strong><br />
andestatav, et enamik Vilde nal<strong>ja</strong>loomingust<br />
ei ole tänapäeva luge<strong>ja</strong>le sugugi<br />
nal<strong>ja</strong>kas. Küll aga tõi esine<strong>ja</strong> eraldi<br />
väl<strong>ja</strong> fantastilise paroodia „Uuel teel”<br />
(„Toker<strong>ja</strong>d”, 1908), mille huumor on säilinud<br />
värskena. Tõsiasi, et sa<strong>ja</strong> aasta<br />
tagune nali täna nal<strong>ja</strong>kas tundub, on<br />
suur tunnustus Vildele.<br />
Konverentsi lõpetas Elo Lindsalu<br />
esitatud Vilde novellide naistüüpide<br />
põh<strong>ja</strong>lik analüüs. Oma uurimustes <strong>ja</strong><br />
ka doktoritöös on Lindsalu käsitlenud<br />
naistüüpe peamiselt Vilde romaaniloomingus.<br />
Ta <strong>ja</strong>otas Vilde naistegelased<br />
laias laastus kolme kategooriasse:<br />
nukknaised, ohvernaised <strong>ja</strong> emantsipeerunud<br />
naised. Esine<strong>ja</strong> tõdes, et<br />
senia<strong>ja</strong>ni on kriitikud Vildele ette heitnud<br />
pigem liigset naistegelaste idealiseerimist,<br />
mis võis tuleneda a<strong>ja</strong>stu olemusest.<br />
Naiste idealiseerimine kir<strong>ja</strong>nduses<br />
oli levinud XIX sa<strong>ja</strong>ndi lõpus <strong>ja</strong><br />
XX sa<strong>ja</strong>ndi alguses. Lääne analüütikud<br />
on näinud selles ka tolle a<strong>ja</strong>stu maskuliinsuse<br />
kriisi. Lindsalu küsis, kas võib<br />
oletada, et Vilde naistegelaste idealiseerimise<br />
taga võis olla püüe võita<br />
tagasi oma mehelik mina.<br />
Nii põnevusjuttude konkurss kui ka<br />
konverents näitasid, et meie klassiku<br />
loomingust ei teata veel sugugi kõike.<br />
Hulk head lugemist lühiproosa näol on<br />
olnud varjus. Ei räägita sellest kir<strong>ja</strong>ndustundides<br />
ega müüda seda raamatupoodides.<br />
Loodetavasti peaks käesoleva<br />
aasta jõuludeks ilmuma uus väl<strong>ja</strong>anne<br />
Vilde novelliparemikust. Viimati ilmusid<br />
tema novellid 1983. aastal.<br />
K A I R I T O O M E T<br />
460
Change language