Konstantin Konik 1932. ja 1933. aastal (Küllo Arjakas) - Haridus
Konstantin Konik 1932. ja 1933. aastal (Küllo Arjakas) - Haridus
Konstantin Konik 1932. ja 1933. aastal (Küllo Arjakas) - Haridus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sustava seaduseelnõu vastuvõtmist,<br />
mille tulemusena oleks õpeta<strong>ja</strong>te töötasu<br />
vähenenud. Minister oli samuti vastu<br />
ettepanekule maksta maa-algkoolide<br />
õpeta<strong>ja</strong>tele väiksemat töötasu kui linnaõpeta<strong>ja</strong>tele”<br />
(Heino Rannap. Eesti Vabariigi<br />
(1918–1940) haridusministrid.<br />
<strong>Haridus</strong>, 1992, nr 2, lk 46). Nagu eelnevast<br />
nägime, läks <strong>Konik</strong> maakoolide<br />
õpeta<strong>ja</strong>te palga vähendamise teed.<br />
Jaan Tõnissoni juhitud koalitsioonivalitsusel<br />
oli üsna suur roll järgnevate,<br />
Eesti riiklikku arengusuunda muutnud<br />
sündmuste eel. <strong>1933.</strong> aasta suve- <strong>ja</strong> sügisperioodi<br />
iseloomustab ülimalt intensiivne<br />
poliitiline tegevus. Vananev ning<br />
1920. aastate sisepoliitilistest heitlustest<br />
karastumata professor <strong>Konik</strong> elas kõigele<br />
sügavalt kaasa. Tema närvikavale<br />
mõjusid ühiskondlikud mured <strong>ja</strong> rohke<br />
ebaõnn. Juuni algul läks Jaan Tõnissoni<br />
esinemise a<strong>ja</strong>l Tartu Vanemuises märuliks<br />
– algul segati riigivanema kõnet lakkamatu<br />
köhimise, trampimise, vilistamise<br />
<strong>ja</strong> lärmiga, lõpuks visati saali paukherneid.<br />
Puhkes paanika, politsei ei<br />
suutnud korda luua saalis ega linnatänavail.<br />
Tõnisson kehtestas Tartu linnas<br />
<strong>ja</strong> maakonnas viiekuulise kaitseseisukorra.<br />
10.–12. juunini kukkus rahvahääletusel<br />
rängalt läbi teine põhiseaduse<br />
eelnõu, st valitsuse <strong>ja</strong> riigikogu projekt.<br />
Seejärel arutleti a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nduses<br />
agaralt, kas eelnõu tagasilükkamine tähendab<br />
umbusaldust valitsusele, riigikogule<br />
või mõlemale korraga.<br />
Siis tõusis kulminatsiooni vaidlus<br />
krooni devalveerimise üle. Riigikogus<br />
kestis vastav koosolek terve öö <strong>ja</strong> 28.<br />
juuni varahommikul kell 5 otsustas parlament<br />
47 poolt- <strong>ja</strong> 45 vastuhäälega devalveerida<br />
krooni väärtust 35% võrra.<br />
Juba esimestel hommikutundidel puhkes<br />
riigis paanika: pankadest võeti hoiuseid<br />
väl<strong>ja</strong>, osteti kokku riidekaupa, <strong>ja</strong>latseid,<br />
suhkrut-soola, petrooleumi jm,<br />
kauplustes tekkisid pikad järjekorrad.<br />
Ma<strong>ja</strong>nduspoliitiliselt <strong>ja</strong> pikemas arenguperspektiivis<br />
oli „kroonikukutamine”<br />
õigustatud, sest see võimaldas Eesti riigil<br />
väljuda ma<strong>ja</strong>nduskriisist. <strong>1933.</strong> a suve<br />
õhustikus tõi see aga uusi emotsionaalseid<br />
valitsusvastaseid süüdistusi.<br />
Juuli algul puhkes mitmekuuseks veninud<br />
skandaal seoses kahe Eesti sõ<strong>ja</strong>laeva<br />
müümisega Peruusse. 11. augustil<br />
kuulutas valitsus väl<strong>ja</strong> üleriigilise kaitseseisukorra,<br />
kehtestas eeltsensuuri a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>ndusele,<br />
sulges Eesti Vabadussõ<strong>ja</strong>laste<br />
Keskliidu ning erakondade sõ<strong>ja</strong>väestatud<br />
ühendused. Protestiks eeltsensuuri<br />
vastu alustasid suuremad a<strong>ja</strong>lehed<br />
omakorda valitsuse boikoteerimist.<br />
Septembris toimusid arvukad rahvakoosolekud<br />
seoses vapside põhiseaduse<br />
projekti aruteludega: mõnel pühapäeval<br />
oli Eestis 200–300 <strong>ja</strong> referendumi<br />
eel isegi kuni 500 koosolekut.<br />
Oktoobris läks olukord valitsuse <strong>ja</strong>oks<br />
täiesti pööraseks: kuu algul oli kohtu- <strong>ja</strong><br />
siseminister Vladimir Rooberg sunnitud<br />
ametist lahkuma, sest päevavalgele tuli<br />
tema seotus (sala)piirituse veoga tegelnud<br />
laevaga Ita, mille Danzigi võimud<br />
kinni pidasid. 14.–16. oktoobrini võitis<br />
kolmandal rahvahääletusel suurelt vabadussõ<strong>ja</strong>laste<br />
koostatud põhiseaduse<br />
eelnõu, mis sai 416 878 poolt- <strong>ja</strong> vaid<br />
156 894 vastuhäält. Kohe järgmisel päeval,<br />
17. oktoobril, astus rahvahääletuse<br />
tulemustest ðokeeritud riigivanem Tõnissoni<br />
juhitud valitsus tagasi. 19. oktoobril<br />
tühistati kaitseseisukord <strong>ja</strong> eeltsensuur<br />
ning taastati vabadussõ<strong>ja</strong>laste ühenduste-organisatsioonide<br />
tegevusload.<br />
Juba 21. oktoobril astus ametisse <strong>Konstantin</strong><br />
Pätsi uus kabinet, nn erapooletu<br />
töökabinet kui üleminekua<strong>ja</strong> valitsus.<br />
<strong>Konstantin</strong> <strong>Konik</strong>u murdumine<br />
<strong>Konstantin</strong> <strong>Konik</strong>ust läksid need tormilised<br />
sündmused mööda, sest tema varises<br />
ülepinge all kokku juba septembris.<br />
Valitsuse liikmena osales <strong>Konik</strong><br />
mõistagi poliitilises kihutustöös, agiteerides<br />
vapside eelnõu vastu. Üha ägenev<br />
päevapoliitika <strong>ja</strong> igapäevane vintsklemine<br />
avaldas <strong>1933.</strong> a sügisel <strong>Konik</strong>ule rusuvat<br />
mõju <strong>ja</strong> pikaa<strong>ja</strong>line depressioon –<br />
sel a<strong>ja</strong>l kasutati selle kohta enam sõna<br />
„paine” – nõrgendas tema tervist. A<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nik<br />
Eduard Laaman meenutas: „Mäletan<br />
üht kohtumist temaga Toompeal<br />
1933 sügisel. Ta oli täis võitlusindu tolleaegse<br />
J. Tõnissoni valitsusekursi toetamises<br />
vapside rünnaku vastu. Ta rääkis<br />
kindlast edust, kuid tema erutusest paistis<br />
läbi, et tal kerge pole olnud seda<br />
usku mõistuse arvustuse vastu läbi suruda.<br />
Ma kardan, et <strong>1933.</strong> aasta vapustused<br />
olidki, mis K. <strong>Konik</strong>u murdsid.<br />
Olen mõnda teist tolle a<strong>ja</strong> tähtsamat<br />
tegelast näinud äratundmatuseni mahamuljutud<br />
selle katastroofiaasta hoopide<br />
all” (Vaba Maa, 5.08.1936).<br />
Viiekuulise ministria<strong>ja</strong> järel ei pidanud<br />
<strong>Konik</strong>u tervis enam ülekoormusele vastu.<br />
10. septembril avas ta Võrus põlluma<strong>ja</strong>ndusnäituse<br />
„ning pidades samal<br />
päeval koolide revisjooni <strong>ja</strong> mitmeid<br />
koosolekuid, tundis üldist väsimust <strong>ja</strong><br />
südametegevuse nõrgenemist, mille<br />
peale tal 11. sept. arenes aju arteri ummistus<br />
(tromboos) ühes parempoolse<br />
hemiplegiaga” (EAA, f 2100, n 2, s 376,<br />
l 160). See tähendas ühe kehapoole<br />
osalist halvatust. Traagilisest juhtumist<br />
anti teada ainult vabadussõ<strong>ja</strong>laste a<strong>ja</strong>lehes<br />
Võitlus: „Hiljuti käis haridus-sotsiaalminister<br />
prof. <strong>Konik</strong> ühel rahvakoosolekul<br />
kõnet pidamas. Kuna vaadete<br />
lahkumineku pärast sel koosolekul<br />
väga elavad vaielused tekkisid, haigestus<br />
härra <strong>Konik</strong> äkitselt. Praegu lamab<br />
ta oma korteris Tartus” (28.09.1933).<br />
<strong>Konik</strong>ut tabas parema külje osaline halvatus<br />
<strong>ja</strong> järgnevad nädalad veetis ta<br />
koduses Tartus. Nii tuli tal tagasi tõmbuda<br />
ministri- <strong>ja</strong> õppejõutööst. Siiski andis<br />
<strong>Konik</strong> Postimehele pikema intervjuu,<br />
põhjendades va<strong>ja</strong>likke koondamisi Tartu<br />
Ülikoolis <strong>ja</strong> selgitades va<strong>ja</strong>dust paralleelselt<br />
koondamistega luua ülikoolis<br />
tehniline teaduskond (3.10.1933). Postimees<br />
ei teatanud luge<strong>ja</strong>tele, et minister<br />
on haigevoodis. 4. oktoobril kinnitati valitsuse<br />
istungil pikk <strong>ja</strong> põh<strong>ja</strong>lik määrus<br />
kesk- <strong>ja</strong> kutseõppeõpeta<strong>ja</strong>te teaduslikuks<br />
ettevalmistamiseks, Riigi Teata<strong>ja</strong>s<br />
ilmunud määrusel on hariduse- <strong>ja</strong> sotsiaalministri<br />
kt August Keremi allkiri (RT,<br />
12. okt 1933, nr 81, art 596). Ametlikult<br />
lahkus <strong>Konik</strong> ministrikohalt 21. oktoobril<br />
seoses uue valitsuse ametisse astumisega.<br />
Artikkel haridus- <strong>ja</strong> sotsiaalminister<br />
<strong>Konik</strong>u tööst <strong>ja</strong> tegemistest aastatel<br />
1932–1933 põhineb <strong>Küllo</strong> Ar<strong>ja</strong>kase raamatul<br />
„<strong>Konstantin</strong> <strong>Konik</strong>. Unustatud<br />
suurmees”, mis ilmub trükist käesoleva<br />
aasta märtsis.<br />
HARIDUS 1–2/2008<br />
29