Mida kujutab endast IB õppekava? (Raivo Juuraku ... - Haridus

Ü LEILMASTUMINEToomas KruusimägiAnu PartsMida kujutab endastIB õppekava?R a i v o J u u r a kTallinna inglise kolledži üks 11. klass alustas möödunud sügisel tööd rahvusvaheliseInternational Baccalaureate’i (IB) õppekava järgi. Uue ettevõtmise muljetesträägivad kooli direktor Toomas Kruusimägi, õppedirektor Anu Parts ning õpilaneKarl Hendrik Thomson.Toomas Kruusimägi meenutab, et nägi IB õppekava järgitöötavaid klasse esimest korda 1989. aastal Rootsis.Külastas siis tollase 7. keskkooli õpilaste rühmaga StockholmiKungsholmeni kooli, kus sai käia IB õpilaste tundides.Talle hakkas IB metoodika kohe meeldima ja Tallinnatagasi jõudnud, rääkis ta nähtust ka tollase 7. keskkoolidirektorile, kuid Eesti ühiskond ei olnud selleks siis veelvalmis. Kuuldavasti ei rakendatud IB programmi ka EneGraubergi eragümnaasiumis, millest kasvas hiljem väljaakadeemia Nord.Kui Toomas Kruusimägi valiti 1999. aastal inglise kolledžidirektoriks, hakkas ta IB õppekavaga põhjalikumalt tegelema.Plaan oli selline, et kõigepealt rakendatakse IB õppekavaja seejärel ehitatakse koolile spordihoone. Parakuselgus peagi, et betooni valamine läheb kiiremini kui õppetöösisuline ümberkorraldamine. Nii jõutigi IB-ni alles pärastspordihoone valmimist.Millal hakkasite IB-ga järjekindlamalt tegelema?Toomas Kruusimägi: „Sellest hakkasin rääkima nii õpetajate,õpilaste kui ka lapsevanematega 1999/2000. õppeaastal,aga suure mürinaga läks asi käima 2005/2006.Enne seda käis rühm meie õpetajaid 2002. aastal Lätis,kui Riias hakkas esimene gümnaasium tööle IB õppekavajärgi. Riias oli vastav õpetajakoolitus ja meie õpetajad osalesidseal, et saaks selgema pildi, mis see IB on.”Anu Parts: „Viis aastat tagasi võtsime gümnaasiumiastmeskasutusele perioodõppe. See oli ettevalmistus IBõppekavale üleminekuks. Õpetajad mõtlesid läbi, kuidasõpetada siis, kui nädalas on kahe üksiku tunni asemel viistundi. Üks paaristund on tunduvalt efektiivsem kui kaks üksikut.”Miks IB rakendamine siiski nii palju aega võttis?TK: „Rahvusvahelise bakalaureuseõppe organisatsioonIBO (International Baccalaureate Organisation) jälgib vägaHARIDUS 3/20105

angelt kvaliteeti. Koolile, kus ei ole nõutaval tasemel õpilaskontingenti,õpetajaid, õppekava, juhtkonda ja kus kooliomanik IB programmi ei toeta, akrediteeringut ei anta. Seetähendas põhjalikku eeltööd. Kõigepealt pidime endaleõpetajatega IB õppekava filosoofia selgeks tegema. Siishakkasid õpetajad ennast inglise keeles täiendama, sestIB aineõpetaja on ühtlasi keeleõpetaja. Esseesid kirjutataksesiin ka keemias, bioloogias, ajaloos. Ladusalt kirjutamaõpetamine ei ole IB programmis ainult eesti keele õpetajatöö.”AP: „Lisaks kohapeal toimunud inglise keele koolituselekäisid kõik õpetajad ka IBO kursustel. Üks osa õpetajatestomandas lõimitud aine- ja keeleõpetuse metoodika (CLIL),nad said selleks Comeniuse programmi stipendiumi. Paralleelseltkäis ainekavade väljatöötamine, mis oli algul pärispiinarikas protsess. Esiteks tuli aine maht ära jagada mitteühe, vaid kahe aasta peale, sest ainekava ja õpikud on IBprogrammis 11. ja 12. klassile. Teiseks tuli kõik ainekavadpõhjalikult üksikute tundide haaval läbi mõtelda. Praeguütlevad õpetajad, et see oli ainuvõimalik tee IB õppekavarakendamiseni jõudmiseks.”TK: „IB õppekava ei ole dogmaatiline dokument, mis kõiktäpselt ette annab, aga iga õpetaja peab iseenda jaoks küllkõik väga üksikasjalikult läbi mõtlema. Seepärast oligi ettevalmistusprotsessnii pikk, minul kestis see üheksa aastat.Kuid osalt jäi IB-le üleminek venima ka rahastamise segadusepärast. Kindla rahastamisgarantiita akrediteeringut eianta.Olime ka väga põhjalikud, võtsime IBO-lt eelakrediteeringu,et endas täiesti kindlad olla, ja meile näidatigi meienõrgad küljed ära. Lõpliku akrediteeringu andmiseks tulikohale kaks IBO spetsialisti. Nad vestlesid õpilaste, õpetajate,lapsevanemate, juhtkonna, hoolekogu ja koolipidajaga.Tagasiside oli hea, märgiti, et kõik osalised on asjasthuvitatud ja piisavalt kursis.Nüüd õpetame esimest aastat IB õppekava järgi. Neljaaasta pärast peame esitama sisehindamise raporti. Siis onmeil juba kolme aasta lõpetajad olemas. Eksamitulemustepõhjal otsustatakse, kas meie akrediteeringut võib pikendada.”Kas eksamile tuleb IBO vaatleja?TK: „Võib tulla, aga ei pea tulema. IB eksam on kõikidelkoolidel üle maailma ühel ja samal kellaajal, IBO peakorterillihtsalt ei jätku igale poole saatmiseks inimesi. Kuid IBõppekavas on sätestatud ka akadeemiline ausus – eeldatakse,et kool ei peta. IB eksamid ei ole väga faktipõhised,vaid mõtlemist eeldavad, ülesanded on kohapeal lahendatavad,mis muudab petmise ka raskeks. Igaks juhuks kõikeksamivastused dokumenteeritakse ja saadetakse IBOpeakorterisse. Suulised vastused salvestatakse digitaalselt.”Tallinna saksa gümnaasium võttis saksa keeles õpetamisekstööle kümme sakslast…TK: „Meie esimesel aastal ühtki õpetajat juurde ei võtnud,ehkki juttu sellest oli. Otsustasime siiski toetada omaõpetajate arengut. Neile oli ja on see praegugi suur piirideavardumine. Ka geograafilises mõttes, sest nüüd on neilhäid tuttavaid Jaapanis, USA-s, Lätis, isegi Aafrika riikides.Internetifoorumis saavad nad omavahel pidevalt kokku.Järgmisel aastal on meil IB programmi jaoks juba rohkemõpetajaid ette valmistatud. Kui keegi näiteks haigeks jääb,on asendaja olemas.”Kui palju IB-le üleminek maksma läks?TK: „Praegu saame hakkama 1,5 miljoni lisakrooniga23 õpilasega klassi kohta. Selles summas on ka õpetajakoolitus,mis on üsna kallis, samuti õpikud, tasu füüsika,keemia, bioloogia laboratoorsete tööde eest Tallinnatehnikaülikooli laborites.”Kas rahvusvaheline haridus on kallis?TK: „Rahvuslik samuti. Meie uus riiklik õppekava näebette mitut IB õppekavaga lähedast arengut: suurem õppijakesksus,rohkem valikuvõimalusi ja praktilisi töid, õuesõpetjne. Enamiku koolide puhul eeldab see lisarahastamist,olgu siis kohaliku omavalitsuse või riigi poolt. Viljandi riigigümnaasiumipuhul on nüüd tõdetud, et uus koolimajamaksab umbes 70 miljonit, kuid maksta tuleb ka õpetajateümberõppe eest, sest konstruktivistlikku lähenemist tundmatapole võimalik uut õppekava ellu viia, raske on mõistarühmatööd ja analüüsil põhinevat õpet.Eesti õpetajate baaskoolitusse oleks ka ilmselt lisarahavaja – võõrkeeleõppeks. Tänapäeva õpetaja peaks valdamavähemalt üht võõrkeelt perfektselt, muidu jääme muustmaailmast maha. Comenius pakub õpetajatele väga häidtasuta koolitusprogramme, aga huvilisi ei jätku. Võõrkeeltvaldavad õpetajad on need juba läbi teinud, teised agataotlusi ei esita. Hea võõrkeeleoskuseta ei saa vajalikketekste lugeda. Edward de Bono „Kuus mõttemütsi” ilmusoriginaalis 24 aastat tagasi. Meil ilmus selle tõlge alles2009. aastal. Selle ajaga jõudis vastsündinud inimene suurekskasvada, ülikooli lõpetada ja tööle asuda.”Mis on IB õppekava tuum?TK: „Põhiline on see, et IB õpilane koostab endale iseõppekava. See koosneb kohustuslikest ja vabalt valitudainetest. Kohutuslik on matemaatika, kuid matemaatikatsaab ka valida, sest IB programmis on majandus- ja finantsmatemaatika,matemaatiline analüüs jms. Meie koolis onesialgu siiski üksainus matemaatika. Teiseks õppeainekspeab õpilane valima oma parima keele, milleks on tavaliselttema emakeel, kui aga õpilane oskab mõnd võõrkeeltemakeele tasemel, võib ta valida ka selle endale põhikeeleks.Loodus- ja sotsiaalteaduse valdkonnas tuleb valida6 HARIDUS 3/2010

Ü LEILMASTUMINEkummagi alt üks õppeaine – keemiast, füüsikast, bioloogiastüks; ajaloost, filosoofiast, sotsioloogiast, psühholoogiast,pedagoogikast, eetikast jne üks. Täiesti vabalt võibõpilane valida loodus- võis sotsiaalainete valdkonnast lisaaineid,kunstiaineid, infotehnoloogiat jne. Mõnes IB koolison valikuvõimalused väga laiaks aetud.”AP: „IB õppekavale on iseloomulikud kaks erilist õppeainet,mida Eesti kool veel ei tunne: Theory of knowledge(TOK) ja Creativity, Action, Service (CAS). TOK-is ehkteadmiste teoorias arutatakse, mis on teadmine, kuidas meõpime, miks me just niimoodi õpime, miks näiteks matemaatikasarenesid mingil perioodil välja just sellised teadmised,kuidas nad olid maailma arenguga seotud. TOK lõimibteadmisi, mis on eri õppeainetes omandatud. Sinnajuurde käib reflekteerimine. Õpilane analüüsib kirjalikultoma õpinguid, kogemusi, arengut.CAS ehk loovus ja sotsiaalne aktiivsus suunab õpilasitegelema loominguga, ühiskondlikult vajaliku tegevusega,end sportlikult arendama. Sporti võib teha kooli juures, agaka väljaspool kooli tegutsevates klubides ja ringides. Võibnäiteks iseseisvalt jõusaalis käia ja sealsetelt treeneriteltkooliga kokkuleppel arvestuse saada.”Kas suur vabadus ei vii kergete valikuteni?AP: „Seda kardetakse, kuid IB programm annab justväga suure süvenemise võimaluse: kuna õppeaineid onvähem, siis saab neid õppida põhjalikumalt. IB õppekavasvõetakse 11. ja 12. klassis enamikus ainetes (matemaatikas,keemias, bioloogias, psühholoogias) läbi materjali,mida riiklikus õppekavas polegi ja mis tuleb alles ülikooliesimesel-teisel kursusel. Nii suur akadeemiline sügavus onmeie õpetajatelegi väljakutse.”Kui suur revolutsioon IB-le üleminek Eestile on?AP: „Kas just revolutsioon, kuid haridusuuendus kindlasti.Tegemist ei ole pelgalt üleminekuga inglise keeles õpetamisele,vaid ka põhimõtteliselt uut moodi õpetamisele, kuskeskne on põhimõte, et õpetaja ei tea kõike, vaid õpib koosõpilastega. Teiseks on uus see, et IB klassis õpitakse 7–12õpilasest koosnevates rühmades ning teine õpilane muutubsageli ise ka õpetajaks. Kui nad rühmas koos õpivad,siis nad ka õpetavad üksteist. Teises keeles õppimise korralei jõuagi õpetaja päris iga üksiku õpilaseni ja õpilasedarutavad asju omavahel, loevad tööjuhendit, püüavad koosseda mõista ja otsivad lahendusi. Kolmas uuendus Eestijaoks on kahtlemata see, et IB õppekavas puudub jooksevhindamine, pannakse ainult semestrihindeid. Kokku on pärispalju uut.”TK: „IB õppekava ei näe ette jooksvat ega periooditi hindamist,on ainult eksamihinded. Kool ise otsustab, kuidasta pideva hindamiseta õpilastele tagasisidet annab. SoomeIB koolides, kus olen käinud, ei panda üldse jooksvaid hindeid,on ainult suuline ja kirjalik tagasiside. Iga semestrilõpus tuleb kokkuvõtlik hinne, mis baseerub ühel tööl. Meilosa õpetajaid paneb siiski vahel ka perioodihinde, kuid kõikõpetajad annavad õpilastele pidevalt suulist tagasisidet.”Miina Härma gümnaasiumiga pahandati välismaa õpikutekasutamise pärast.TK: „Ei mõista senini, miks sellest skandaal tehti. Ainultteatud õpikute lubamine on ju tsensuuri või mõne kirjastuseeelistamise maiguga. Aga mida siis teha, kui Eestis eikirjastatagi õpikuid, mida vajavad keskmisest kõrgemal tasemelõppivad õpilased? Arvan, et tuleb võtta lihtsalt parimõpik, mis olemas on. Kas või Venemaalt, kus kirjastataksepraegu väga häid matemaatika-, füüsika- ja keemiaõpikuid.Tänapäeval on võimalik õpikud ka üldse kõrvale jätta, sestinternetis on kõik olemas.”Kuidas on õpilased IB vastu võtnud?TK: „Õpetajad märgivad, et IB õpilaste motivatsioon onüllatavalt kõrge tänu sellele, et õpilased saavad ise valida,mida õppida. On suur vahe, kas sulle antakse ette 13õppeainet, mis sa pead kolme aasta jooksul ära õppima,või saad peaaegu kõik ained ise valida. Näiteks füüsikavõtad, aga keemiat mitte jne. Kui õpilane valib ise, ei saa takedagi teist süüdistada, peab hakkama saada. Ja saab ka.Inglismaal uuriti 2009. aastal, kuidas spordialade vaba valikmõjutab õpilaste tulemusi. Selgus, et mida rohkem saabõpilane ise alasid valida, seda paremad on tema sportlikudtulemused. Mis on igati loogiline, sest õpilane valib jusellise ala, mis talle meeldib ja kus ta kindlasti hakkamasaab. Seesama mehhanism toimib ka akadeemilisel poolel.Ühele õpilasele sobib rohkem keemia, teisele bioloogia,kolmandale füüsika, neljandale keeled või filosoofia jne.”AP: „Motivatsioon ei parane muidugi päevapealt, agaesimese poolaasta lõpul on juba selgelt näha, et õpilasedvõtavad endale kevade poole märksa rohkem vastutust kuiseptembris. Õpetajad ise avastavad ja õpivad IB programmipuhul täpselt samamoodi kui õpilased.”TK: „IB programm valmistab noori ette ülikooliks. Ülikooliskoostab iga üliõpilane endale ise õppekava.”AP: „Õpilased suhtuvad IB õppekavasse hästi. Kui meiloli learning conference, kus õpilased tutvustasid IB õppekavalapsevanematele, ütlesid nad seal ainult kiidusõnu.Nad rääkisid, kui palju nad on õppinud, kui huvitavad onolnud TOK-i tunnid. Pärast konverentsi laususid paljud:„Oi, ma oleksin tahtnud neile veel sellest ja sellest rääkida!”Praegusele kümnendale klassile IB programmi tutvustadesrõhutasid õpilased, et „seal on kõik teistmoodi”. Kuilapsevanemad kohtusid IB õpetajatega, oli sealgi jutt paljusisulisem kui tavalistel lapsevanemate koosolekutel.”TK: „Palju on teha, aga põnev on!” on õpilased mulle öelnud.Riikliku õppekava järgi on ka palju teha, aga kahjuksHARIDUS 3/20107

Ü LEILMASTUMINEei ole see sageli põnev. Igatahes on tore näha, kuidas nooredsärasilmselt maailma enda jaoks ise kokku panevad.”Kas tulevikus muutute ülelinnaliseks põhikoolita IBgümnaasiumiks?TK: „Kui põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine päevakordatõusis, arutasime meiegi läbi mitu versiooni, kuid einäinud põhikoolist loobumiseks õigustust. Esiteks ei oleinglise keele tase Eesti koolides veel piisavalt hea. Isegi200 noore leidmine, rääkimata 700-st, kujuneb mööndustetaraskeks. IB õppekava on jõukohane neile, kes suudavad9. klassi lõpus teha inglise keele riigieksami umbes 80punktile. Seda taset veel ei ole. Teiseks ei kasutata praegusesEesti koolis piisavalt selliseid õppemeetodeid, misvõimaldaksid noorel kiiresti lülituda IB süsteemi. Õpilasedpole harjunud iseseisvalt tõsiseid otsuseid langetama, põhikoolilõpus paljud veel ei tea, missugune õppeaine või ainetevaldkond neid kõige rohkem huvitab, kus neil on häideeldusi süvenemiseks. Meie oma koolis valmistame õpilasisellele küsimusele vastamiseks ette 8. klassist alates.Enamikus Eesti põhikoolides nende suurte valikutega paljuei tegelda, küll aga Inglismaal ja Anglo-Ameerika riikides.”AP: „Mõnes koolis sellega siiski tegeldakse. Meie 10.klassi pääseb konkursi alusel alati ka teiste koolide õpilasi,kellel on inglise keele tase väga hea ja kes teavad täpselt,mis neid kõige rohkem huvitab.”TK: „Inglise keele oskus on tõesti kõigil paranenud, kuidjääb paraku tihti pealiskaudseks, näiteks arvutimängudekeeleks. Teiseks on mõnel õpilasel väga hea hääldus jaisegi rikas sõnavara, kuid ta ei väljenda selles keeles omaendamõtteid, vaid ainult tsiteerib teisi. Sellisel juhul on IBõppekava järgi väga raske õppida.”Kas teise paralleelklassi viite ka IB-õppekavale?TK: „Seda plaani meil praegu pole. Kogume esialgu üheklassiga kogemusi.”AP: „Teatud mõttes meil juba ongi IB ka teistes klassideskasutusel, sest sageli õpetab IB õpetaja tavaklassisniisamuti nagu IB klassis, ainult et eesti keeles. Eriti onseda märgata 10. klassis, mis valmistab noori IB õppeksette, aga ka nooremates ja vanemates klassides. Tõhusadõppemeetodid levivad kiiresti. Teiseks märkab IB õpetajariiklikus õppekavas asju, mis on seal kogu aeg olnud, agamis pole teda seni kõnetanud. Näiteks kujundav hindamine,mis lubab ka tavalises koolis jooksvatest hinnetestloobuda. Või õpilase sotsiaalsed oskused, mis tal peaksidpõhikooli lõpuks omandatud olema.”Kas inglise keeles pole kõige parem õppida siiskiInglismaal, Austraalias, Kanadas?AP: „Mida hiljem noor välismaale õppima läheb, sedatõenäolisemalt tuleb ta sealt Eestisse tagasi. Mida nooremaltläheb, seda raskem on tal naastes siinse riikliku õppekavagaharjuda.”TK: „Välismaal on igasuguseid koole ja igaüks ei pruugiseal siinsest paremasse kooli sattuda. Peame pakkumanoortele võimalikult head haridust ikkagi kodumaal. Kõigilpole võimalik minna hea hariduse pärast välismaale.Noored väärivad parimat haridust siinsamas.”Mida te IB-st meie riiklikku õppekavasse üle võtaksite?TK: „Minul on kindel usk sellesse, et gümnaasiumiõpilanepeab saama õppeained rohkem ise valida. Ma ei leia,et kõik õpilased peaksid kõiki loodusaineid võrdses mahusõppima: keemiat, füüsikat, bioloogiat. Sama sotsiaalteadustega:psühholoogia, filosoofia, sotsioloogia. Minu arvatespiisab, kui õpilane valib kummastki valdkonnast üheaine ja õpib seda siis tõesti põhjalikult. Teiseks ei tohiksgümnaasiumis kunsti, muusikat ja sporti suruda 45 minutitkestvatesse tundidesse. Huvi ja tahe nendes valdkondadestegutseda kujuneb välja põhikooli lõpuks, sealt edasipeaks noor käima juba oma eelistuste järgi kuskil sporditreeningul,laulukooris, kunstiklubis. Mitte nii, et nüüd lähemekõik 45 minutiks ujuma, ehkki suurem osa õpilastestujuda ei armasta. Meie IB õpilased valivadki ise, kuidasnad spordiga tegelevad. Osa kasutab meie spordihoonet,teine osa teeb kuskil mujal viis korda nädalas trenni. Kuikoolil on vaja mingil alal võistkond välja panna, harjutavadnad võistkonnana. Noored peavad siin ise teadlikult valima.”AP: „Mina rõhutaksin ka meie riiklikus õppekavas rühmanaõppimise tähtsust. Kui noor peab tööle asudes tegemakogu aeg teistega koostööd, tuleb seda harjutadajuba koolis. Aga mitte nii, et tehakse natuke rühmatööd ka,vaid et õpitaksegi koos: lahendatakse matemaatikaülesandeid,vaadatakse koos üle, kas kõik läks õigesti, antaksetagasisidet üksteise kirjatöödele. Koos õppimine võikskanduda kõikidesse Eesti koolidesse. Lauad ja toolid tuleksklassides nii paigutada, et õpilased saaksid omavahelvabalt mõtteid vahetada. See väike asi annab palju uusisädemeid. Õpilased peavad saama ise tegutseda, agamitte pseudoülesandeid lahendades, vaid endale tähtsaidasju tehes. Isegi rahutu loomuga klassi on võimalik töölerakendada, kui neil on ülesanne, mille kallal neile meeldibpusida, kui nad saavad omavahel arutada. Loomulikultütleb mõni sekka ka seda, et ta vaatas eelmisel õhtul ühtpõnevat filmi, kuid natukese aja pärast on ta jälle ülesandejuures tagasi. Frontaalse õppe puhul on tüüpiline, et õpetajaesitab küsimuse ja ise vastab, missugust vastust ta oleksõpilastelt oodanud. Sellise õppe kasuteguriks peetakse viitprotsenti. Rühmana õppimise korral esitavad õpilased õpetajaleküsimusi ja sel juhul on õppe kasutegur 90 protsendi8 HARIDUS 3/2010

ingis. Muidugi võtab aega, enne kui õpilased küsima õpivad.”Kas individuaalõppe kasutegur oleks sada protsenti?TK: „Individuaalset juhendamist on vaja, kuid kas õpilanetahab endale ühtainust vestluspartnerit? Nelja-viiekesiarutada on märksa kütkestavam. Sellepärast lähtubki IBõppekava üheskoos õppimise põhimõttest. Õpetaja ei tohiolla ainus, kes võtab sõna ja jagab teadmisi. Õpilaste omavahelinetagasiside on tähtis: kellel missugused rollid onolnud, kuidas keegi nendega hakkama on saanud. See onväga efektiivne napi tunniaja kasutamise võimalus kõikidenivälja jõuda. Kõige suurem mõju on õpilasele enesehindamiselja kaaslaste hinnangul talle.”AP: „Õpetajate omavaheline koostöö tuleks riiklikku õppekavassevõtta. Õpetaja ööpäev on ainult 24 tundi pikk jata ei jõua kõike ise õpetada. IB programmis on see teadmiseksvõetud ja meie õpetajad on omavahel põhjalikult läbiarutanud, mida kõik ühiselt harjutavad, mille eest igaükseraldi vastutab.”TK: „Kui õpetajad ise ei tee koostööd, ei õpeta nad koostöödtegema ka oma õpilasi.”Ameerikas on rühmana õppimine juba vana asi.AP: „Oleme harjunud mõtlema, et Ameerikast tulevadrämpstoit ja vägivallafilmid, kuid hariduslik mõte, mis sealttuleb, on sügavalt positiivne. Neil on igal meetodil teaduslikpõhjendus taga, nende meetodeid on piisaval määral katsetatudja uuritud.”Mis õpetajat kõige rohkem mõjutab?AP: „Nagu õpilastki – tagasiside. Näiteks lahtiste tundideandmine ja neile järgnevad arutelud. Mõned õpetajadpidasid varem lahtist tundi formaalsuseks, mis tehakselinnukese pärast, kuid lahtine tund on parim täiendusõpe.Lõimitud aine- ja keeleõppenädalal olid ka meie koolis lahtisteuste päevad, et huvilised saaksid meie IB tunde vaatamaskäia ja tagasisidet anda.”TK: „Riiklikus õppekavas võiks olla rohkem seda, milleson Eesti koolil häid kogemusi. Näiteks lõimitud aine- ja keeleõpeon meie vene koolides olnud juba üle kümne aastakasutusel ning ennast tõestanud, kuid me ei rakenda sedaeesti koolis võõrkeele õpetamisel. Miks? Lõimitud aine- jakeeleõppe harjutustes ja raamatutes on palju sarnast IBõppekavaga, lihtsalt gümnaasiumi tasemel on mängulistelementi vähem.”AP: „LAK-õppe rakendamine põhikoolis oleks suurepäraneettevalmistus IB õppekavale üleminekuks gümnaasiumis.”ÕPILASE PILGUGAVastab inglise kolledžiIB klassi õpilaneKARL HENDRIK THOMSON.Millega on IB õppekava üllatanud?„Sellega, et aega on vaja nii täpselt planeerida. Algul arvasin,et kõik tuleb lihtsamalt. Alguses tuli ka: jaksu oli rohkem.Aga kevadel hakkas juba väsimus vaevama ja siis tulidjust raskemad ülesanded: inglise keeles tuli ära anda essee,matemaatikas oli vaja Hiina rahvaarvu viimaste aastate statistikavalemite ja graafikute abil läbi töötada. Pidime pakkumaoma prognoosi. Bioloogias oli palju laboritöid.”Kuidas rühmas õppimine sobib?„Mulle meeldib. Prantsuse keeles on meil ainult seitseõpilast rühmas ja diskussioonidest on palju tulu, sestigaüks saab rääkida. Kõigi arvamused lähevad kõigile korda.Selliseid õpilasi ei ole, keda ei huvita. Inglise keeleson meid ka seitse õpilast rühmas ja sealgi annavad diskussioonidväga palju.”Kuidas õppeainete valik õnnestus?„Valisin täpselt kümnesse. Kõik, mis ma võtsin, avaldabmulle senimaani muljet. Minu kõrgema taseme ained onajalugu, prantsuse ja inglise keel. Inglise keele väljendusoskuson mul palju paranenud. Inglise kirjandus osutus niihuvitavaks, et mul on tekkinud lausa kirg selle aine vastu.Eesti keele seevastu jätsin kõrvale, sest selle vastu erilisthuvi pole. Õpin inglise keelt emakeele rääkija tasemel.Kolm õpilast 23-st ei ole valinud eesti keelt. Mul on kolmvõõrkeelt: inglise, prantsuse ja vene. Kui tahan diplomaadikssaada, on mul tugev keelebaas all. Loodusainetestvalisin bioloogia, lootes pääseda keemiast, mis mulle eritiei meeldi, kuid selgus, et bioloogiaski on keemiat tublisti.Bioloogia on ikkagi huvitavam kui lihtsalt keemia.”Kas tahad tõsiselt diplomaadiks saada või ütlesidniisama?„See on üks kindlamaid sihte, kuhu poole pürin. Meil tulebkahe aasta lõpuks kirjutada extended essay, mis onsisuliselt bakalaureusetöö. Teen selle prantsuse keelesning usutavasti Eesti ja Prantsusmaa diplomaatilistest suhetest.See on sõnavaraliselt raske ja eeldab uurivat jõudu.Teen inimestega intervjuusid, kindlasti tekib kontakte, midaei oska veel arvatagi. Suvevaheajal saan sellega põhjalikumalttegelda. Ega suvel tööd vähemaks jää, lihtsaltgraafik on vabam. Augustis kavatsen minna lõputöö pärastPrantsusmaale.”HARIDUS 3/20109