KARL KELLO: Väike märgiatlas - Haridus

Väike märgiatlasK a r l K e l l oHeinrich Kuerlande, 1540.Hinrick Kuerlandt, 1559.Ordumeister Heinrich vonGaleni (surn 1557)poolmark ja hõbeðilling.Karksi foogt Melchior vanGalen, 1535.Kuressaare vapp, ca 1550.KURAMAA, KURESAARNimi on märk. Teinekord võib see sisaldadaendas terve pika loo. Iseäranis kõnekaiks jasamas väga püsivaiks osutuvad kohanimed.Mööduvad aastatuhanded, suured sõjadsõidavad üle, rahvasood vahetuvad, kuidnimi seisab koha peal nii kui ennegi, justkuioleks Looja ise selle paika pannud (vt kaVäike märgiatlas, Haridus, 2003, nr 10).Võtame näiteks Saaremaa pealinna Kuressaare,mida tõlgendatakse kas isikunimest,kurekujulisest vapilinnust või vihjamisika liivi kuradist (kure) tuletunuks (vt EnnTarvel, Kuressaare ja Pöide, Keel ja Kirjandus10/2004). Tundub, et nimeandja puhulon tegemist tõepoolest pigem mingi vägaürgse müütilise mehega. Kuresaare kõrvalväärivad meenutamist ka Kuramaa jaKuremaa, Kuretee ja Kuremäe – kõigi nendepuhul tekib väike kahtlus, on see nimiikka ja ainult taevalinnukeselt pärit.Kura ja kureKur on tähendanud juba alates sumeriakadimütoloogiast nii teist ilma kui ka allilmaisandat ennast. Allilma isand on maajumalavõrdkuju. Põrgulise üle maailma levinudnimekujus avalduv grafeem *k.r+t väljendubselgesti ka eesti keeles: kurat.Eesti kurat esineb samuti kujul kura, liivikurat on kure. Oskar Loorits kirjutab, et liivirannikul elavat väga kuradiuskuja (kureuskiji)rahvas. Seda tuleks mõista kui maajumalausku rahvast.Kurg on üks väheseid eesti sõnu, miskuulub ürgse algkeele sõnastikku, vrd semiidija araabia kurkijj, akadi kurku, sumerikurgi, tamiili kuruku. Soome kurki ‘kurg’ agatähendab ka põrgut ja paholaist, s.o kuradit:paha kurki on neil ‘piru’ ja iso kurki on‘karu’. Nii kurat kui ka karu on maajumalavõrdkujud.ChurlandBremeni Adam kirjeldab kroonikas “Hamburgikiriku piiskoppide teod”, ca 1070,Churlandi saart. See olevat Balti meresaartest suurim, seal asuvat kõige julmemhõim, kes andunud puujumalate kummardamisele,kõik majad olla täis ettekuulutajaidja ennustajaid.Kuralasi ja saarlasi käsitleb paralleelselt“Liivimaa vanem riimkroonika”. Vähe olevatneid kristlasi, kes võivad kutsumata Kuramaaletulla, ilma et nad elu ja vara kaotaksid.Kuralaste naabreid saarlasi nimetatakseõelateks ja uhketeks paganateks.KuressaareSaaremaad kutsuti omal ajal paralleelseltKuresaareks ja Kuremaaks (vt Wiedemann,1869: Kure-saare-linn, Kure-maalinn‘die Stadt Arensburg auf Oesel’). Kuresaaresvõime teatud mööndustega nähaKura saart. Kui Bremeni Adam kirjutabChurlandi saarest, võib selle all Saaremaadkimõista.Saaremaine Churlandide suguvõsaseostub nimeliselt Kaali järvega. Kaali mõiskuulus Kurlandtide perekonnale (Churlandgenannt v. Galen). Galenitel ja Kurlandtidelon samane vapimärk.Kuruinen järvi on soome loitsudes Saarelasuva müütilise Kaleva järve teisendnimetus:sinna sadas taevast tulekera (ja otseKaali järve, nagu ütleb anekdoot). Saaresaksa poja ja päevapoja paralleelnimetusenaesineb eesti müütilistes lauludes kakurulane, kes samastub Kure saare härrapoja ja Kuramaa kuninga pojaga ning teebKureta Mareta neiule imelapse.Maajumala maa?Kas Kuramaa, Kuresaar resp. Kuremaaon maajumala maa? Millest johtuvalt maajataevajumala soovahetusest sai võimaliket põhjamaise päikesejumala Apolloniema Leto ehk Latona maa (vrd 13. sajandiLeedu Letovia, Läti Lettia), kristlastemeeles ja keeles siis juba Ema maa,Maarjamaa (Terra Matris, Terra Mariana).Kreeka Leto (dooria Lato, rooma Latona)on tagasiviidav suure jumalannani, maaisaabikaasani.Läti müütilistes lauludes nimetatakse meresaart, kus asub müütiline päikesemägi,Jumala maaks – Dieva zemite. Wiedeman-32 HARIDUS 12/2004

nil on kogu ‘russische Baltland’ GottesErdboden.Vana-Liivimaa kuulutamine Emamaaks põhineb tõenäoliselt müütilistesseaegadesse juurduval kohalikul traditsioonil.Lüübeki Arnold teatab, et Meinhardseadis 1186 piiskopitooli sisse Liivimaal,mis oli antud Jumalaema Maarjaeestkoste alla. Maarjamaa on Poja maaPalestiina võrdväärne paralleel. NeitsiMaarja kaitseb ja valvab alati omaenesemaad. “Nõnda, nõnda valvab mere tähtalati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitsebmaailma valitsejanna ja kõigi maadekäskijanna alati omaenese maad,”kirjutab Liivimaa kroonik Henrik.J. Ch. Brotze Kurra Saar (Härgmäe kirikuõpetaja J. L. Börgeri, 1778, järgi).KureteeLinnuteed kutsutakse meil ka Kureteeks.Linnutee kohta räägitakse järgmist:“Seda halli riba taeva laotuses,mida rahvas “linnuteeks” kutsub, ollavanapagan oma laia viiskudega kõndidestallanud, see olnud tema kõige suuremtee, kust tema alati oli käinud” (Avinurme).Vanapagan on teatavasti kuradi,selle võimaliku kure- või kura-nimeliseallilma isanda eufemistlik nimetus.Mida võis ta oma laiade viiskudega taevaalla otsida? Ürgse müüdi järgi käinudallilma isand oma valdustest varastatudpäikeseneidu taga ajamas, õhtul saanudkätte, viinud endaga ühes tagasi allilma.Kiviaegsete ettekujutuste järgipeeti päikese põhiasupaigaks nimelt allilma– sinna ta ju õhtuti looja (juurde)minnes kadus ning hommikul ilmussealt taas. Päikese varastamise/päästmiselugu on põhilisi müüte, see on aimatavpaljudes muinasjuttudes. Linnuteevõiks seega olla hilisem nimetus kuretee kohta, kui kurest oli lihtsalt lindsaanud ning ta jätkas oma põhirolli üksneshingevedajana Toonela teel (algselttunti siinmail üksnes inimpelglikku mustatoonekurge).Kureneiu“Kureneiu”-nimelisest müütilisest seturahvalaulust ilmneb niisugune fantastilinekujutelm, et kurest kasvab kuldneneiu, ilma ilus tütar, kes tõuseb taevaääre peale päikesena paistma: kurestkasvi kuldanäio, ilmaillos ja päivävallus,kellele tulid taevakehad kosilasteks jakes istus ilma veere pääle ilmailuks japäevavalguseks; sealt ta paistis paljumaad ja poole ilma ilustas.Mellini Kurre Saar, 1798.Kurg ei kuulu meil otseselt päikestsümboliseerivate lindude hulka, musttoonekurg seostub pigem allilmaga. Tõsiküll, vanad egiptlased kujutasid päikeselindufööniksit ette hallhaigru või kalakurena.Vahest oli algselt tegemist kellegikujuteldava kureneiuga, allilmas asuvapäikeseneiuga, kes usuti tõusvat ilmaääre peale päikesena paistma, ning kedaajapikku, kui kurg kaotas oma olemuslikuseotuse allilma isandaga, hakatipidama linnust sündinuks.KuremaaÜht-teist kuratlikku seostub ka Kuremaaga.Kuremaa mõisa maa sees olnudsuur auk, mida kutsuti Põrguauguks –Vanapagan kadunud sealtkaudu maaalla. Kuremaal tunti Põrgulaane-nimelistmetsa. Kuremaa mõisa pargis kasvanudsuur ja õige jäme õõnes sanglepp – sealasunud kurat. Kuremaa mõisniku perekonnasurnuaial lamavat kurja silmagaõela härra haua peal Kuradikivi. Kuremaajärve otsast tahtnud Vanapoissteed risti läbi teha, jäänud aga hiljaks,sest kuked hakanud laulma.KuramägiKurra-Meggi – niisugusel kujul esinebtänane Kuremäe 17. sajandi lõpus Jõhvikirikukatsumisprotokollis. Aastal 1699.pöördus kohalik pastor Eestimaa konsistooriumipoole, paludes saata igalaastal kohale üks ratsaväe kapralkond,et teha lõpp 15. augustil toimuvale ebajumalateenistuseleKuremäel. Mäe allolnud ohvriallikas, mäe peal seisnudhiis, üks püha tamm olevat veel nüüdkikloostriaias alles. Rahvapärimustesseostub Kuremäe nii Jumalaema kohalolekukui ka Kalevipoja surmaga.HARIDUS 12/200433