KARL KELLO: Väike märgiatlas - Haridus

nil on kogu ‘russische Baltland’ GottesErdboden.Vana-Liivimaa kuulutamine Emamaaks põhineb tõenäoliselt müütilistesseaegadesse juurduval kohalikul traditsioonil.Lüübeki Arnold teatab, et Meinhardseadis 1186 piiskopitooli sisse Liivimaal,mis oli antud Jumalaema Maarjaeestkoste alla. Maarjamaa on Poja maaPalestiina võrdväärne paralleel. NeitsiMaarja kaitseb ja valvab alati omaenesemaad. “Nõnda, nõnda valvab mere tähtalati oma Liivimaad; nõnda, nõnda kaitsebmaailma valitsejanna ja kõigi maadekäskijanna alati omaenese maad,”kirjutab Liivimaa kroonik Henrik.J. Ch. Brotze Kurra Saar (Härgmäe kirikuõpetaja J. L. Börgeri, 1778, järgi).KureteeLinnuteed kutsutakse meil ka Kureteeks.Linnutee kohta räägitakse järgmist:“Seda halli riba taeva laotuses,mida rahvas “linnuteeks” kutsub, ollavanapagan oma laia viiskudega kõndidestallanud, see olnud tema kõige suuremtee, kust tema alati oli käinud” (Avinurme).Vanapagan on teatavasti kuradi,selle võimaliku kure- või kura-nimeliseallilma isanda eufemistlik nimetus.Mida võis ta oma laiade viiskudega taevaalla otsida? Ürgse müüdi järgi käinudallilma isand oma valdustest varastatudpäikeseneidu taga ajamas, õhtul saanudkätte, viinud endaga ühes tagasi allilma.Kiviaegsete ettekujutuste järgipeeti päikese põhiasupaigaks nimelt allilma– sinna ta ju õhtuti looja (juurde)minnes kadus ning hommikul ilmussealt taas. Päikese varastamise/päästmiselugu on põhilisi müüte, see on aimatavpaljudes muinasjuttudes. Linnuteevõiks seega olla hilisem nimetus kuretee kohta, kui kurest oli lihtsalt lindsaanud ning ta jätkas oma põhirolli üksneshingevedajana Toonela teel (algselttunti siinmail üksnes inimpelglikku mustatoonekurge).Kureneiu“Kureneiu”-nimelisest müütilisest seturahvalaulust ilmneb niisugune fantastilinekujutelm, et kurest kasvab kuldneneiu, ilma ilus tütar, kes tõuseb taevaääre peale päikesena paistma: kurestkasvi kuldanäio, ilmaillos ja päivävallus,kellele tulid taevakehad kosilasteks jakes istus ilma veere pääle ilmailuks japäevavalguseks; sealt ta paistis paljumaad ja poole ilma ilustas.Mellini Kurre Saar, 1798.Kurg ei kuulu meil otseselt päikestsümboliseerivate lindude hulka, musttoonekurg seostub pigem allilmaga. Tõsiküll, vanad egiptlased kujutasid päikeselindufööniksit ette hallhaigru või kalakurena.Vahest oli algselt tegemist kellegikujuteldava kureneiuga, allilmas asuvapäikeseneiuga, kes usuti tõusvat ilmaääre peale päikesena paistma, ning kedaajapikku, kui kurg kaotas oma olemuslikuseotuse allilma isandaga, hakatipidama linnust sündinuks.KuremaaÜht-teist kuratlikku seostub ka Kuremaaga.Kuremaa mõisa maa sees olnudsuur auk, mida kutsuti Põrguauguks –Vanapagan kadunud sealtkaudu maaalla. Kuremaal tunti Põrgulaane-nimelistmetsa. Kuremaa mõisa pargis kasvanudsuur ja õige jäme õõnes sanglepp – sealasunud kurat. Kuremaa mõisniku perekonnasurnuaial lamavat kurja silmagaõela härra haua peal Kuradikivi. Kuremaajärve otsast tahtnud Vanapoissteed risti läbi teha, jäänud aga hiljaks,sest kuked hakanud laulma.KuramägiKurra-Meggi – niisugusel kujul esinebtänane Kuremäe 17. sajandi lõpus Jõhvikirikukatsumisprotokollis. Aastal 1699.pöördus kohalik pastor Eestimaa konsistooriumipoole, paludes saata igalaastal kohale üks ratsaväe kapralkond,et teha lõpp 15. augustil toimuvale ebajumalateenistuseleKuremäel. Mäe allolnud ohvriallikas, mäe peal seisnudhiis, üks püha tamm olevat veel nüüdkikloostriaias alles. Rahvapärimustesseostub Kuremäe nii Jumalaema kohalolekukui ka Kalevipoja surmaga.HARIDUS 12/200433