Kas Eesti kool on maailmahariduseks valmis? (Tõnis Lukas)
Kas Eesti kool on maailmahariduseks valmis? (Tõnis Lukas)
Kas Eesti kool on maailmahariduseks valmis? (Tõnis Lukas)
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
31-33 Jari Kivisto.qxd 28.03.2008 16:51 Page 3<br />
Jari Kivistö: „Maailmakodaniku kujunemine ei ole<br />
Soome õppekavas praegu eraldi õppeaine, see teema<br />
tuleb esile õppekava põhiväärtustes, eri õppeainete<br />
sisus, õpet ko<strong>on</strong>davates teemavaldk<strong>on</strong>dades.”<br />
Arengukoostöö ja<br />
maailmakodaniku<br />
kujunemine Soome <str<strong>on</strong>g>kool</str<strong>on</strong>g>is<br />
J a r i K i v i s t ö<br />
Maailmahariduse projekti „Maailm kui väljakutse” sekretär-koordinaator<br />
Maailmaharidus ja maailma eest vastutajaks kujunemine ei pea olema pelgalt <str<strong>on</strong>g>kool</str<strong>on</strong>g>ide,<br />
vaid kogu ühisk<strong>on</strong>na ülesanne.<br />
<str<strong>on</strong>g>Kas</str<strong>on</strong>g>vatusfilosoof Paulo Freire <strong>on</strong> tõdenud,<br />
et kõik inimesed <strong>on</strong> kasvamisprotsessis,<br />
ainult et üks osa inimesi muutub<br />
selle käigus inimlikumaks, teine osa<br />
ebainimlikumaks. Maailmahariduses<br />
taotletakse inimlikkuse kasvu.<br />
Maailmakodaniku kasvatamine <strong>on</strong> olnud<br />
Soome põhi<str<strong>on</strong>g>kool</str<strong>on</strong>g>i üks ideesid pikka<br />
aega. Juba 1970. aastate alguse põhi<str<strong>on</strong>g>kool</str<strong>on</strong>g>i<br />
õppekavas peeti seda keskseks<br />
väärtuseks. Samal ajal oli ka arengukoostöö<br />
Soome kui lääneliku ühisk<strong>on</strong>na<br />
kindel ülesanne. Nii arengukoostöö kui<br />
ka maailmaharidus rõhutasid rahvusvahelist<br />
solidaarsust, jõukate läänemaade<br />
vastutust vaesemate riikide eest<br />
ja nende aitamist. <str<strong>on</strong>g>Kas</str<strong>on</strong>g>vatuse puhul<br />
peeti tähtsaks teiste maade ja rahvaste<br />
tundmist ning teistsuguste kultuuride<br />
mõistmist. Taotlus oli senisest eelarvamustevabam<br />
suhtumine rahvaste ja inimeste<br />
tavadesse, uskumustesse, tegevusse<br />
ja kommetesse.<br />
Maailmakodaniku kasvatamise ideega<br />
samal ajal, 1970. aastatel, jõudis<br />
Soome <str<strong>on</strong>g>kool</str<strong>on</strong>g>i ka poliitika. Kui murdeealised<br />
hääletasid <str<strong>on</strong>g>kool</str<strong>on</strong>g>ides, kuidas kasutada<br />
oma ühe tööpäevaga teenitud tulusid<br />
– kas saata õpilaste kogutud raha<br />
üldisema kogumiskampaania käigus<br />
Aafrikasse või suunata see hoopis Soome<br />
sõjaveteranide tervishoidu –, oli sel<br />
arutelul alati tugev poliitiline pitser küljes.<br />
Esimest varianti pooldasid enamasti<br />
vasakpoolseid seisukohti esindavad<br />
noored, teist aga end pigem parempoolseks<br />
pidavad murdeealised. Sellistes<br />
poliitilistes tõmbetuultes ei olnud maailmakodaniku<br />
kasvatamine Soomes<br />
kaua aega neutraalsel alusel, vaid kandis<br />
vasakpoolsuse taaka.<br />
1980. aastatel elas Soome majanduskasvu<br />
ja kasiinomajanduse mulli<br />
lõhkemisele eelneval ajal. Arengukoostöö<br />
summad kasvasid nii kiiresti, et ei<br />
jõutud mõelda, kuidas seda raha mõistlikult<br />
kasutada. Kiirustamise tõttu tehti<br />
vigu. Aafrikasse viidi traktoreid, mis jäid<br />
põldudele roostetama, ehitati tehaseid,<br />
mis ei hakanud kunagi toodangut andma,<br />
kingiti laevu, millega ei olnud Aafrikas<br />
võimalik kala püüda. Õnnestumisest<br />
ei räägitud. Teisalt oli arenguabi<br />
edendamise juures märgata Soome<br />
ekspordi elavdamise tagamõtet.<br />
Kui <str<strong>on</strong>g>kool</str<strong>on</strong>g>ides räägiti maailmaharidusega<br />
seoses Aafrika ja Aasia aitamisest,<br />
leidus alati ka neid, kes olid arenguabi<br />
põhimõttelised vastased või kel oli k<strong>on</strong>kreetsete<br />
abisaajate kohta midagi kriitilist<br />
öelda. Paljude arvates suunati abi valesse<br />
kohta, abistamist peeti isekaks,<br />
abi vastuvõtjaid korrumpeerunud ise-<br />
HARIDUS 3–4/2008<br />
31
Change language