2. telje hindamise mõjuindikaatorid ja uuringud - muld
2. telje hindamise mõjuindikaatorid ja uuringud - muld
2. telje hindamise mõjuindikaatorid ja uuringud - muld
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
HINDAMISVALDKOND: MULLASTIK<br />
Ülevaade Põlluma<strong>ja</strong>ndusuuringute Keskuse poolt a<strong>ja</strong>vahemikul 2004-2012 Eesti MAK 2004-2006/2007-2013 <strong>2.</strong> <strong>telje</strong> <strong>hindamise</strong>ks kasutatud<br />
indikaatoritest <strong>ja</strong> uuringutest (28.03.2013)<br />
PKT- põlluma<strong>ja</strong>duslik keskkonnatoetus; KST- keskkonnasõbralik tootmine; KSM – keskkonnasõbralik ma<strong>ja</strong>ndamine; MAHE-mahepõlluma<strong>ja</strong>nduslik tootmine; ESAebasoodsamate<br />
alade toetus<br />
Uuring 2007 2008 2009 2010 2011 2012<br />
Mulla vil<strong>ja</strong>kuse <strong>ja</strong> orgaanilise<br />
aine uuring<br />
X<br />
X X X X<br />
2013<br />
plaan<br />
Seiremetoodika, sh seiresamm Seirealad Kommentaarid Seotud meede<br />
Mulla koondproovi analüüs (pH,<br />
P, K <strong>ja</strong> Corg)<br />
Metoodika kohaselt<br />
analüüsitakse mullaproove<br />
programmi esimesel <strong>ja</strong> viimasel<br />
aastal. Uuringuga alustati 2005.<br />
aastal<br />
Seirealad paiknevad 12 maastikuruudus<br />
(8. maakonnas) või selle läheduses.<br />
2007. a - koguti 600 mullaproovi<br />
2008. a - koguti 200 mullaproovi<br />
2010. a - koguti 550 proovi<br />
2011. a – koguti 843 proovi<br />
201<strong>2.</strong> a – koguti 192 proovi<br />
KST/KSM, MAHE<br />
Mullaerosiooni uuring X X<br />
2009. a teostati uuring valikalade<br />
meetodil ortofotode <strong>ja</strong> PRIA<br />
andme-baaside analüüsil.<br />
Valikalade tulemused<br />
laiendatakse kogu valimile <strong>ja</strong><br />
selgitatakse aktuaalsete<br />
erosiooniohtlike alade pindala<br />
2009. a – selgitati vee-erosioonialade täpne<br />
paiknemine GIS-analüüsiga<br />
(Valgjärve, Otepää <strong>ja</strong> Haan<strong>ja</strong> vald).<br />
2011. a - jätkati USLE mudeliga Eesti maakondade<br />
mulla ärakannete modelleerimist, hõlmates kõik<br />
ülejäänud maakonnad.<br />
Lisaks teostati 2009 a.<br />
ühekordne uuring veeerosioonist<br />
tingitud<br />
mullakadude selgitamiseks<br />
USLE mudeli põh<strong>ja</strong>l (Põlva-,<br />
Võru- <strong>ja</strong> Saaremaal)<br />
KSM, MAHE<br />
Põllu<strong>muld</strong>ade tihenemise<br />
mõju taimede kasvule <strong>ja</strong><br />
arengule ning tihenenud<br />
<strong>muld</strong>ade ulatusest Eestis<br />
X X<br />
Ühekordne, valiti 15 põldu üle Eesti<br />
<strong>ja</strong> võeti mahukaalu proovid,<br />
määrati poorsus <strong>ja</strong> muud<br />
lähteandmed<br />
2008. a - 15 põldu üle Eesti<br />
2013. a samadel põldudel kordusuuring<br />
Analüüs välitööde andmete<br />
põh<strong>ja</strong>l teostati 2009. a<br />
KST/KSM, MAHE<br />
Mullatoiteelementide<br />
dünaamika uuring<br />
X<br />
Mullaproovi analüüs (täisanalüüs<br />
+ Corg + Nmin)<br />
Mullaproove analüüsitakse<br />
vähemalt kolmel järjestikusel<br />
aastal. Uuringuga alustati 2005.<br />
aastal.<br />
Seiret teostati kolmes piirkonnas üle Eesti:<br />
Saaremaa - Lümanda vald; Võrumaa - PMK Võru<br />
katsepunkt; Raplamaa - Kuusiku Katsekeskus<br />
2006./2007. a - analüüsiti igal aastal 384<br />
mullaproovi<br />
KST/KSM, MAHE
HINDAMISVALDKOND: MULLASTIK<br />
Mulla deflatsiooni uuring X X X<br />
Uuring teostati valikalade<br />
meetodil ortofotode <strong>ja</strong> PRIA<br />
andme-baaside analüüsil.<br />
Valikalade tulemused laiendati<br />
kogu valimile <strong>ja</strong> selgitati<br />
aktuaalsete tuuleerosiooni-alade<br />
pindala<br />
Väli<strong>uuringud</strong> – tuuleerosiooni<br />
mõju hindamine <strong>muld</strong>ade<br />
omadustele<br />
2007. a Audru (Pärnumaa), Käina (Hiiumaa),<br />
Kasepää (Jõgevamaa)<br />
2007./ 2008./ 2009. a väli<strong>uuringud</strong> Audru<br />
(Pärnumaa), Altküla (Harjumaa), Piirsalu<br />
(Läänemaa)<br />
KST/KSM,<br />
MAHE<br />
2009. a - selgitati deflatsioonialade täpne<br />
paiknemine GIS-analüüsiga<br />
PKT mullaproovide võtmise<br />
kvaliteedi täpsustamise<br />
uuring<br />
X<br />
128 mullaproovi kogumine <strong>ja</strong><br />
analüüsimine (täisanalüüs +<br />
Corg). Ühekordne<br />
Vil<strong>ja</strong>ndimaa (1 seireala), Tartumaa (2 seireala)<br />
KST/KSM,<br />
MAHE<br />
Mulla toiteelementide<br />
sisalduse muutuse <strong>ja</strong><br />
dünaamika uuring<br />
nitraaditundlikul alal<br />
X X X X X X X<br />
pH, Corg, NO 3, P, K, Ca, Mg, Cu,<br />
Mn, B, S + pestitsiidide<br />
määramine mullas.<br />
Seiret teostatakse vähemalt<br />
kolmel järjestikusel aastal. Proove<br />
võetakse iga kahe nädala tagant.<br />
2007./ 2008./ 2009./ 2010./2011. a<br />
Järvamaa Aravete <strong>ja</strong> Kukevere (Ambla vald)<br />
Alates 201<strong>2.</strong>a Adavere uurimisalal<br />
KST/KSM,<br />
MAHE<br />
Põllu<strong>muld</strong>ade bioloogilise<br />
mitmekesisuse uurimine <strong>ja</strong><br />
sobiva metoodika väl<strong>ja</strong><br />
töötamine<br />
X X<br />
pH, P, K, Corg, mikroobide<br />
biomass hingamise meetodil,<br />
hooghännaliste arvukus <strong>ja</strong><br />
liigiline koosseis<br />
2009./2010. a 9 ala – Ilmatsalu (3 ala), Olustvere<br />
(3 ala), Rannu (2 ala), Ilmjärve (1 ala)<br />
KSM, MAHE<br />
Mullavil<strong>ja</strong>kuse <strong>hindamise</strong>ks<br />
kogutavate mullaproovide<br />
erinevate parameetrite<br />
muutumine sõltuvalt<br />
proovide analüüsieelsest<br />
säilitamisest,<br />
mullaomadustest <strong>ja</strong> säilitustingimustest<br />
X<br />
Ühekordne uuring<br />
Uuring teostati 2 piirkonnas, et oleks kaasatud<br />
karbonaatsed mullad (Saaremaa – Lümanda vald)<br />
<strong>ja</strong> happelised mullad (Tartumaa – Rõhu)<br />
KSM, MAHE
HINDAMISVALDKOND: MULLASTIK<br />
Põllu<strong>muld</strong>ade lup<strong>ja</strong>mise<br />
mõju mullaomadustele<br />
erineva meliorandi <strong>ja</strong><br />
kogusega töötlemisel<br />
X X<br />
Igal aastal<br />
Määrati pH, P, K, Ca, Mg, Corg<br />
2009. a Sossemetsa ala Pärnumaal<br />
Valimis 3-15 ala<br />
KSM, MAHE<br />
Minimeeritud harimise<br />
uuring<br />
X X X X<br />
Metoodika väl<strong>ja</strong>töötamine<br />
minimeeritud harimisega<br />
põldudelt mullaproovide<br />
võtmiseks <strong>ja</strong> seisundi<br />
<strong>hindamise</strong>ks. Otsekülvi <strong>ja</strong><br />
tavaharimise mõju mullale<br />
võrdlemine<br />
Teadusuuringute baasil, lisaks valitud 3<br />
seirepõldu, millelt võetakse proovid analüüsiks<br />
iga-aastaselt<br />
KSM, MAHE<br />
Soostunud <strong>ja</strong> soo<strong>muld</strong>ade<br />
orgaanilise süsiniku<br />
sisaldus <strong>ja</strong> vastavalt sellele<br />
1:10000 mullakaardi<br />
võimalik korrigeerimine<br />
X<br />
Soo<strong>muld</strong>adelt proovide kogumine<br />
<strong>ja</strong> Corg sisalduse määramine<br />
ning selle abil tegeliku mullatüübi<br />
selgitamine<br />
Proovialad üle Eesti turvas<strong>muld</strong>adel KSM, MAHE<br />
Mulla glomaliini sisalduse<br />
määramine <strong>ja</strong> selle<br />
kasutamine mulla org. aine<br />
kvaliteedi <strong>hindamise</strong>ks.<br />
Biochar'i katsetamine<br />
X X<br />
Valitud proovidest määratakse<br />
glomaliini sisaldus <strong>ja</strong> selgitatakse<br />
selle seos maakasutuse <strong>ja</strong><br />
maaharimisega. Biochari<br />
katsetamiseks ra<strong>ja</strong>takse katse<br />
Seirealad üle Eesti, katse Kuusikul<br />
KSM, MAHE<br />
Digitaalse mullakaardi<br />
vektorandmestiku kvaliteedi<br />
parandamine<br />
X<br />
Ühekordne ülepinnaline<br />
digitaalse mullakaardi<br />
tärkandmete kontroll <strong>ja</strong><br />
täiendamine/parandamine<br />
Kogu Eesti digitaalne mullakaart<br />
KSM,MAHE,<br />
ÜPT<br />
Põlluma<strong>ja</strong>nduslike maade<br />
kasutusest väl<strong>ja</strong> jäämise<br />
uuring<br />
X<br />
Kogu Eestit hõlmav<br />
kaardianalüüs kasutusest väl<strong>ja</strong><br />
jäänud põlluma<strong>ja</strong>ndusmaade<br />
pindade <strong>ja</strong> nende alade edasise<br />
otstarbe kohta; 5 vallas<br />
küsitlused maade<br />
kasutusotstarbe muutumise<br />
kohta<br />
Kogu Eesti; 16 vallas põh<strong>ja</strong>likum maakasutuse<br />
muutuse <strong>ja</strong> selle põhjuste analüüs, Koonga<br />
vallas detailne maakasutuse analüüs<br />
ESA
Change language