Aastaraamat 1998 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet
Aastaraamat 1998 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet
Aastaraamat 1998 (.pdf) - Kaitsepolitseiamet
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Eesti<br />
ÕIGUSKAITSESÜSTEEM<br />
RIIGIKOHUS<br />
Eesti oli viimane taasiseseisvunud Balti riik,<br />
kus loodi oma eriteenistused. Leedu tegi<br />
seda juba märtsi lõpus 1991, kui moodustati<br />
peamiselt vastuluurega tegelev rahvuslik<br />
julgeolekuamet, kus juba pool aastat hiljem<br />
töötas ligi 100 inimest. Lätis loodi nii vastuluure<br />
kui sõjaväeluure 1991. aasta<br />
sügisel, pärast Moskvas ebaõnnestunud<br />
augustiputši, mis Balti riikides viis kohalike<br />
Riiklike Julgeoleku Komiteede likvideerimiseni.<br />
Eestis püüdis tollane valitsus 1991.<br />
a. sügisel tekitada oma luure- ja vastuluureteenistust<br />
tipp-poliitikute ihukaitseteenistusest,<br />
kuid see katse ebaõnnestus. Alles<br />
1992. a. septembris valmis justiitsministri<br />
juhtimisel dokument "Lähtealused Eesti eriteenistuste<br />
struktuuri väljaarendamiseks".<br />
Selles pakuti välja viis riigi julgeoleku<br />
tagamiseks vajalikku eriteenistust: kaitsepolitsei<br />
(sisemine julgeolekuteenistus),<br />
teabeteenistus (välisluure), kaitseväe luureteenistus<br />
(sõjaväeluure), valitsusside (riiklikult<br />
tähtsad kommunikatsioonid) ja<br />
julgestusteenistus (tipp-poliitikute ihukaitse).<br />
Lähtealuste koostajad nentisid, et<br />
eriteenistused hangivad infot nii avalikke<br />
kui ka salajasi kanaleid kasutades ning<br />
nende käsutuses oleva info hulk hõlmab<br />
ühiskonna kõiki kihte ja tegevusvaldkondi.<br />
Need kaks iseloomulikku joont tingivad<br />
RINGKONNAKOHTUD<br />
MAAJA<br />
KAITSEPOLITSEI<br />
AMET<br />
KAITSEJÕUDUDE<br />
PEASTAAP<br />
TOLLIAMET<br />
LINNAKOHTUD<br />
RIIGIPROKURATUUR<br />
MA.A-JA LINNAPROKURATUUR<br />
POLITSEIAMET<br />
PIIRIVALVEAMET<br />
VANGLATE AMET<br />
ühelt poolt tugeva seadusandliku ja täitevvõimu kontrolli<br />
vajaduse eriteenistuste tegevuse üle, teisest küljest aga<br />
nõuavad, et see kontroll oleks paindlik, täpselt reglementeeritud<br />
ja küllaltki konfidentsiaalne. Mainitud dokumendist<br />
suures osas lähtuvalt ongi Eesti eriteenistused järgnenud<br />
kuue aasta vältel arenenud.<br />
1999. aastal Eesti eriteenistuste tekkeperioodile<br />
hinnangut andes võib täie kindlusega väita, et teistest Balti<br />
riikidest pikem hoovõtt ja põhjalikum arutelu eriteenistuste<br />
kontseptuaalsetes küsimustes tuli<br />
Eesti Vabariigi arengule<br />
ANNUAL REVIEW <strong>1998</strong>
Change language