STHL Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007

Seksuaalsel 

teel levivate 

infektsioonide 

ravijuhis Eestis 

2007 

Toimetajad: Airi Põder, Matti Maimets

Hea ravijuhise kasutaja 

Käesolev ravijuhis on koostatud Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühingu eestvõtmisel 

koostöös Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi, Eesti Naistearstide Seltsi, Eesti Uroloogide 

Seltsi, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ja Eesti Reumatoloogide Seltsiga. 

Ravijuhis on arstidele soovitusliku iseloomuga. 

Ravijuhise koostamisel on püütud hoolikalt arvestada kaasaegseid teadmisi farmakoteraapiast ning 

vältida ebatäpsusi ja vigu. Autorid tunnistavad, et meditsiin on pidevalt arenev, mistõttu teadmised 

ravimite optimaalsest valikust ja doseerimisest arenevad ning ravijuhistes esitatud informatsiooni 

aegumine on seetõttu paratamatu. 

Ravijuhiste autorid ja ülaltoodud erialaseltsid toetavad igati uute ravimeetodite kasutuselevõttu, 

mille kohta arstid on saanud värsket informatsiooni vastavast erialakirjandusest ja/või -konverentsidelt. 

Otsuse parima võimaliku ravimi või ravimite kombinatsiooni, selle ravidooside ja annustamise aja 

suhtes saab teha ainult raviarst, kes toetub oma kliinilisele kogemusele ja teadmistele iga konkreetse 

patsiendi kohta. Ravijuhised koostanud autorite kollektiiv peab vajalikuks rõhutada vajadust läheneda 

igale patsiendile ja tema haigusjuhule individuaalselt, mistõttu nendest ravijuhistest ei tohi mingil 

juhul teha dogmat ja võtta nendest toodud soovitusi ainuvõimalikena. 

Ravijuhiste autorid ja toimetajad ei vastuta konkreetse haige diagnostika ja ravi eest. Niisugust vastutust 

saab kanda igal konkreetsel haigusjuhul ainult raviarst. 

Copyright © 2007 STLIEÜ. 

Kõik õigused reserveeritud.

RAVIJUHISE AUTORID 

Airi Põder 

Matti Maimets 

Helgi Silm 

Aime Kangur 

Terje Kukk 

Anneli Uusküla 

Heli Rajangu 

Tatjana Brilene 

Kai Zilmer 

Ivo Saarma 

Helle Karro 

Lee Tammemäe 

Ferenc Szirko 

SA Tartu Ülikooli Kliinikum, nahahaiguste kliinik, arst-õppejõud 

Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing, president 

Eesti Naha- ja Suguhaiguste Selts, juhatuse liige 

European Union Against STI, chief of the scientific board 

European STD Guidelines (2001), member of the editorial board 

SA Tartu Ülikooli Kliinikum, sisehaiguste kliinik, osakonna juhataja 

TÜ Arstiteaduskond, infektsioonhaiguste õppetool, juhataja 

Eesti Infektsioonhaiguste Selts, president 

Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing, juhatuse liige 

Tartu Ülikooli Kliinikum, nahahaiguste kliinik, juhataja 

TÜ Arstiteaduskond, naha- ja suguhaiguste õppetool, juhataja 

Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts, juhatuse liige 

Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing, liige 

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, naha-ja suguhaiguste keskus, ülemarstjuhataja 



SA Tartu Ülikooli Kliinikum, nahahaiguste kliinik, arst- õppejõud 



SA Tartu Ülikooli Kliinikum, nahahaiguste kliinik, arst-õppejõud 

Tartu Ülikooli arstiteaduskond, tervishoiu instituut, juhataja 

Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts, president 


SA Tartu Ülikooli Kliinikum, nahahaiguste kliinik, vanemarst-õppejõud 


TÜ Arstiteaduskond, mikrobioloogia instituut 


Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts, liige 

AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa nakkuskeskus, juhataja 

Eesti Infektsioonhaiguste Selts, juhatuse liige 

Eesti Lastearstide Selts, liige 

Eesti Infktsioonikontrolli Ühihing, juhatuse liige 

Erahaigla Fertilitas, juhataja 

Eesti Naistearstide Selts, juhatuse liige 

SA Tartu Ülikooli Kliinikum, naistekliinik, juhataja 

Tartu Ülikooli Naistekliinik, juhataja 

Eesti Naistearstide Selts, president 

Eesti Pereplaneerimise Liit, juhatuse liige ja asepresident 

Eesti Perinatoloogia Selts, liige 

Ida-Tallinna Keskhaigla, naistekliinik, juhataja 

Eesti Naistearstide Selts, juhatuse liige 


Eesti Perinatoloogia Selts, liige 

Ida-Tallinna Keskhaigla, naistekliiniku sünnituseelne osak., günekoloog 


Eesti Perinatoloogia Selts, liige

4 

Gennadi Timberg 

Margus Punab 

Riina Kallikorm 

TÜ Arstiteaduskond, uroloogia õppetool, juhataja 

SA TÜ Kliinikum, uroloogia ja neerusiirdamise osakond, juhataja 

Eesti Uroloogide Selts, juhatuse liige 

Euroopa Uroloogide Assotsiatsioon, täisliige 


SA TÜ Kliinikum androloogiakeskus, meestearst, keskuse direktor 

Eesti Uroloogide Selts, liige 

Balti Androloogide Selts, president 

Eesti Akadeemiline Seksoloogia Selts, liige 


European Academy of Andrology, liige 

International Society of Andrology, nõukogu liige 

SA TÜ Kliinikum, reumatoloogia ja sisehaiguste osakond, juhataja 

TÜ Arstiteaduskond, sisekliinik, dotsent 

Eesti Reumatoloogia Selts, juhatuse liige

SISUKORD 

RAVIJUHISE AUTORID 3 

SISUKORD 5 

SEKSUAALSEL TEEL LEVIVATE INFEKTSIOONIDE KÄSITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 6 

SÜÜFILIS (A51, A52, A53) 10 

KAASASÜNDINUD SÜÜFILIS (A50) 18 

GONOKOKKINFEKTSIOON (A 54) 23 

TRIHHOMONIAAS (A 59) 28 

UROGENITAALNE CHLAMYDIA TRACHOMATIS-INFEKTSIOON (A 56.0, A56.1, A56.2) 31 

GENITAALHERPES (A 60) 35 

PAPILLOOMIVIIRUSINFEKTSIOON (B 97.7) 40 

HEPATIIT B VIIRUSINFEKTSIOON 43 

HEPATIIT A VIIRUSINFEKTSIOON (ÄGE A-HEPATIIT B 15) 45 

HIV INFEKTSIOONI DIAGNOSTIKA 47 

SÜGELISED (B86) 51 

KOORIKULINE SÜGELIS EHK NORRA SÜGELISED 53 

KUBEMETÄI (B85) 54 

URETRIIT (N 34) 55 

BALANIIT (N48.1) 60 

PROSTATIIT (N41.1) 63 

EPIDIDÜMIIT, ORHIIT (N 45.9) 67 

NAISE VÄIKEVAAGNA PÕLETIK (N 70, N 71, N 73, N 74) 70 

TUPEPÕLETIKUD E. VAGINIIDID (N76, A59, B37) 74 

EMAKAKAELAPÕLETIK (N 72) 79 

STLIST VALLANDATUD REAKTIIVNE ARTRIIT (M 02) 82 

MÄRKMED 86

SEKSUAALSEL TEEL LEVIVATE INFEKTSIOONIDE KÄSITLUSE ÜLDPRINT- 

SIIBID 

6 

1. Personal 

Seksuaalsel teel levivate infektsioonide konsultatsiooni ja/või selle korraldamisega võivad olla seotud 

alljärgnevad töötajad: 

- spetsialistid erinevatelt erialadelt: dermatoveneroloogid, günelokoogid, uroloogid, infektsionistid, 

perearstid 

- administratsioon 

- meditsiiniõed 

- laboratooriumi töötajad 

- nõustamisega seotud personal 

2. Organisatsioon 

2.1. Haigekassa poolt kindlustatud isikutele on Eestis STLI-de diagnoosimine riikliku süsteemi 

meditsiiniasutustes tasuta. Ravimite eest tuleb tasuda vastavalt soodusravimite väljastamise 

eeskirjadele. HIV-infektsiooni puhul on ravi patsiendile 100% tasuta. 

2.2. Haigekassa poolt mittekindlustatutele on tasuta uuringud ja ravi süüfilise ning HIV-infektsiooni 

suhtes. Vastavad arved tuleb esitada kohalikule linna- või maakonna arstile. 

3. Eetika 

Konfidentsiaalsus on erakordselt oluline kogu personalile, kes puutub kokku STLI patsientidega. 

Igas konkreetses kliinikus peab olema välja töötatud vastav konfidentsiaalsuse poliitika, mis on 

selgelt arusaadav kogu personalile. 

Eetiliselt lubamatu on anda ühele patsiendile informatsiooni (näiteks telefoni teel) tema tervisliku 

seisundi kohta teise patsiendi juuresolekul. 

Samuti on soovitav koguda informatsiooni isiku intiimeluga seonduva kohta olukorras, kus ruumis 

viibivad ainult patsient ja teda intervjueeriv arst või meditsiiniõde. 

Eesti on alla kirjutanud Euroopa Inimõiguste ja Biomeditsiini Konventsioonile, mille järgi tagatakse 

patsiendile õigused informeeritusele oma tervisliku seisundi kohta, vabatahtlikkusele uuringute 

teostamise suhtes ja privaatsusele. 

4. Anamnees 

STLI-de suhtes uuritava patsiendi meditsiiniline anamnees peab sisaldama järgmisi punkte: 

4.1. Kaebused; 

4.2. Varem põetud STLI-d; 

4.3. Seksuaalelu anamnees: andmed seksuaalelu partnerite osas, andmed seksuaalelu variantide 

kohta (vaginaalne, oraalne, rektaalne seks), info kasutatavate kaitsevahendite kohta; 

4.4. Kaebused ja diagnoositud STLI-d seksuaalelu partneril; 

4.5. Üldmeditsiiniline anamnees põetud haiguste kohta; 

4.6. Viimasel ajal kasutatud ravimid (eriti oluline on antibiootikumide kasutamine viimase kuue 

kuu jooksul); 

4.7. Ravimallergia võimaliku olemasolu väljaselgitamine; 

4.8. Riski esinemine HIV ja HBV suhtes; 

4.9. Naistel: günekoloogiline anamnees (menstruaaltsükkel, kasutatavad rasestumisvastased 

vahendid, tsütoloogilise uuringu tulemused);

5. Näidustused uuringuteks STLI-de suhtes 

5.1. Ükskõik missuguse STLI olemasolu, kaasaarvatud anogenitaalsed tüükad, molluscum contagiosum 

genitaalide piirkonnas, sügelised, pedikoloos kubeme piirkonnas, HIV-infektsioon või 

HBV-infektsioon. 

5.2. Võimaliku nakkusriskiga patsiendid, see tähendab kõiki isikuid, kellel on: 

- uus seksuaalelu partner; 

- mitu seksuaalelu partnerit; 

- kahtlus oma partneri suhtes (partneril vahekorrad ka teistega peale patsiendi); 

- partneril kaebused urogenitaaltrakti suhtes; 

- partneril hiljuti diagnoositud STLI anamneesis. 

5.3. Seotus prostitutsiooniga, ükskõik kas kliendi või seks-töötajana. 

7 

5.4. Seksuaalse ärakasutamise või vägistamise korral. 

5.5. Vastavate kaebuste või kliinilise leiu olemasolu: 

Naistel: 

- kaebused, mis viitavad võimalikule põletikulisele protsessile urogenitaaltrakti ülemises osas: 

valud alakõhus, ebanormaalne menstruatsioon, düspareuuria 

- tupepõletiku olemasolule viitavad kaebused (suurenenud eritised, sügelustunne jne.) 

Meestel: 

- eritis ureetrast 

- urineerimise häired 

- balaniidi olemasolu 

- testikulaarsed valud 

Nii naistel kui meestel: 

- haavandid genitaalpiirkonnas 

- eritis või valu rektumis (anaalse vahekorra olemasolul) 

- mono- või polüartikulaarne artriit 

- konjuktiviit 

5.6. Suguelu olemasolu isikuga, kellel on kasvõi üks eelpool loetletud uuringu näidustustest. 

5.7. Naistel enne planeeritavaid instrumentaalseid protseduure (abort, emakasisese spiraali 

paigaldamine). 

6. Meditsiiniline läbivaatus 

STLI-de suhtes uuritava patsiendi meditsiiniline läbivaatus peab sisaldama: 

6.1. Anogenitaalse piirkonna visuaalset uuringut nii naistel kui meestel. 

6.2. Günekoloogilist läbivaatust naistel: 

- tupe ja emakakaela uuringud günekoloogilises toolis; 

- bi-manuaalne vaagnaelundite uuring ülemise genitaaltrakti põletikule viitavate kaebuste korral; 

6.3. Proktoskoopia nii naiste kui meeste vastavate kaebuste ja/või seksuaalelu anamneesi 

olemasolul. 

6.4. Teiste organsüsteemide uuringud vastavate kaebuste olemasolul. 

7. Laboratoorsed uuringud 

Kõiki patsiente tuleb uurida järgmiste patogeenide või haiguste olemasolu suhtes: 

- Chlamydia trachomatis; 

- Neisseria gonorrhoeae; 

- süüfilis.

Soovitav on uurida juba arstikabinetis natiivpreparaati trihhomonoosi esinemise suhtes ja teostada 

algmaterjali mikroskoopiline uuring (värvida metüleensinisega), et selgitada võimalike PMN leukotsüütide 

ja diplokokkide olemasolu või puudumine. 

8 

Vastavalt patsiendi kaebustele, seksuaalelu anamneesile ja meditsiinilise läbivaatuse tulemustele 

tuleb teha uuringud järgmiste infektsioonide ja/või patogeenide esinemise suhtes: 

- Bakteriaalne vaginoos 

- Candida albicans; 

- Trichomonas vaginalis; 

- Mycoplasma genitalium; 

- Ureaplasma urealyticum; 

- HSV infektsioon; 

- HPV infektsioon; 

- sügelised; 

- pedikuloos kubemes; 

- HBV-infektsioon; 

- teised haavanduvad STL infektsioonid (Lymphogranuloma venereum, Cranuloma inguinale, 

šankroid); 

- teised võimalikud aeroobsed ja/või anaeroobsed patogeenid. 

8. Diagnoosimine ja profülaktika 

STLI-dega seoses tuleb meeles pidada: 

8.1. Suur osa STLI-dest võib kulgeda asümptomaatiliselt, põhjustades ravimata jätmisel ohtlikke 

tüsistusi – generaliseeritud ja/või tüsistunud haigusjuhud, viljatus. Asümptomaatilisi haigusjuhte 

on võimalik avastada ainult laboratoorsete uuringute kasutamisel. 

8.2. Soovitav on teostada vajalikud uuringud paralleelselt nii patsiendil kui ka tema seksuaalelu 

partneril saavutades seeläbi tunduvalt täpsema diagnoosi. 

8.3. Kui ühel partneritest on diagnoositud mõni STLI, aga tema partneril pole võimalik vastavaid 

uuringuid teha, siis ordineerida ravi mõlemale. 

8.4. Otsustada järelkontrolli tegemise vajalikkus. Järelkontroll on igal juhul näidustatud, kui ühel 

partneritest jäävad püsima kas kaebused ja/või kliiniline leid. 

8.5. Patsiendil on õigus saada adekvaatset informatsiooni tema diagnoosi, teostatud uuringute, 

ordineeritud ravi ja võimaliku nakkuse vältimise suhtes. 

8.6. Patsiendile peab andma võimaluse esitada küsimusi tema haigusega seonduvas. 

8.7. Võimalusel anda patsiendile informatsiooni lisaks suulisele vestlusele ka kirjalikult. 

8.8. STLI diagnoosimisel nõustada patsienti haiguse sugulisel teel leviva iseloomu suhtes, 

samuti selgitada patsiendile STLI-sse nakatumise vältimise võimalusi tulevikus. 

9. Ravi 

9.1. Patsiendile tuleb ordineerida vastav ravi esmakordsel visiidil, kui: 

- diagnoosi on võimalik püstitada kas visuaalselt või vastavate uuringutega arstikabinetis; 

- epidemioloogiline ravi on näidustatud kui partneril on diagnoositud STLI; 

9.2. Patsienti tuleb nõustada vajadusest vältida kaitsmata seksuaalset vahekorda niikaua, kui 

püsib oht kas haiguse ülekandmiseks partnerile või saada reinfektsioon. 

9.3. Erilist lähenemist nõuavad STLI-dega rasedad ja rinnaga toitvad emad. 

10. Registreerimine 

Eestis nõuavad registreerimist ja vastava teatise täitmist ning saatmist kohalikku Tervisekaitse 

Inspektsiooni järgmised STLI-d: 

- süüfilis (A50-A53);

- gonokokkinfektsioon (A54); 

- suguliselt levivad klamüüdiahaigused (A55-A56); 

- viirushepatiit B (B16, B18), B-hepatiidi viiruskandja (Z22.5); 

- HIV-tõbi (AIDS) (B20-B24), inimese immuunpuudulikkuse viirusinfektsiooni asümptomaatiline 

seisund (Z21); 

- pedikuloos, ftiriaas (B85); 

- sügelised (B86); 

Suguhaiguste ja HIV-infektsiooni diagnoosimisel võib teatisel jätta haige nime ja isikukoodi neli 

viimast numbrit märkimata. 

11. STLI põdeva isiku partnerid 

Eesti seadusandluses puudub isikul, kellel on diagnoositud ükskõik missugune STLI, kohustus 

anda informatsiooni diagnoosi välja pannud arstile/meditsiiniasutusele oma seksuaalelu partnerite 

kohta. STLI-ga isiku seksuaalelu partneri/partnerite välja selgitamine on infektsiooni leviku seisukohast 

väga oluline, aga tugineb ainult arstipoolsele kohustusele. Seega esineb selles küsimuses 

Eestis teatav vastuolu – partnerite välja selgitamine on kohustuslik küll haigust diagnoosinud arstile, 

aga vabatahtlik patsiendile, kellel mõni STLI leitud on. 

9 

12. Jälgimine 

12.1. Jälgimine on vajalik ravi mõju hindamiseks patsiendile, võimalike kõrvalnähtude välja-selgitamiseks, 

samuti otsustamaks ravijärgse järelkontrolli vajalikkuse üle. 

12.2. Arvestades Eestis esinevat STLI-de kõrget esinemissagedust, partnerite nõustamise süsteemi 

puudulikkust ja asümptomaatiliste haigusjuhtude prevalveerumist, on soovitav teha ravijärgne 

kontroll kõigile patsientidele, kellel on diagnoositud ja ravitud mõni STLI. 

12.3. Ravijärgne jälgimine võimaldab samuti täiendavalt nõustada patsienti STLI-de suhtes, avastada 

uusi seksuaalelu partnereid ja selgitada välja võimalikud reinfektsiooni juhud.

SÜÜFILIS (A51, A52, A53) 

Syphilis 

1. Sissejuhatus 

Süüfilis on krooniline süsteemne infektsioon, mis oma kulu vältel võib kahjustada kõiki organeid 

ning mida iseloomustab kliiniliste nähtude vaheldumine sümptomivabade perioodidega. 

Süüfilise põhjustajaks on Treponema pallidum. Haigus levib peamiselt sugulisel teel, kuid on võimalik 

haiguse ülekanne süüfilisehaige verega kokkupuutunud instrumentide nt. mittesteriilsete 

süstalde kaudu, süüfilisehaigelt emalt lootele raseduse ajal, harvadel juhtudel elukondlikult. 

1.1. Klassifikatsioon 

10 

1.1.1. Omandatud süüfilis 

Varane süüfilis 

- primaarne ehk esmane süüfilis; 

- sekundaarne ehk teisene süüfilis; 

- varane latentne süüfilis. 

Hiline süüfilis 

- kolmandane süüfilis k.a. gummatoosne, kardiovaskulaarne ja neurosüüfilis; 

- hiline latentne süüfilis; 

- täpsustamata kestusega latentne süüfilis. 

1.1.2. Kaasasündinud süüfilis 

- varane kaasasündinud süüfilis; 

- hiline kaasasündinud süüfilis. 

OMANDATUD SÜÜFILIS 

2. Diagnoos 

2.1. Kliiniline diagnoos: 

- inkubatsiooniperiood kestab sümptomitega haigetel 10–90 päeva enne esmas-haavandi teket; 

- sekundaarse süüfilise kliinilised tunnused järgnevad esmashaavandi tekkele 3-6 nädala pärast. 

2.1.1. Primaarne süüfilis: 

- esmashaavand (ulcus durum ehk šanker) ja enamasti kaasnev regionaalne lümfadenopaatia; 

- anogenitaalpiirkonnas tekib tavaliselt puhta põhjaga ümmargune või ovaalne valutu induratiivne 

üksikhaavand; 

- atüüpilistel juhtudel võib esmashaavand olla valulik, põhi kaetud mädase eritusega, haavandeid 

võib olla mitu ja nad võivad paigutuda ekstragenitaalselt. 

2.1.2. Sekundaarne süüfilis: 

- haigustekitajate lümfo- ja hematogeensest levikust tingitud multisüsteemsed kliinilised 

sümptomid, mis võivad ilma ravita mööduda ja uuesti retsidiveeruda ka haiguse teisel aastal; 

- nahal, ja/või limaskestadel võivad esineda makulaarsed, papulaarsed või pustulaarsed, 

tavaliselt mittesügelevad lööbed (süfiliidid); 

- vähemkestnud nakkuse korral on süfiliide palju, nad paigutuvad sümmeetriliselt ja nendest 

võib leida hulgaliselt süüfilise tekitajaid; 

- hilisemate retsidiivide korral võivad lööbed olla lokaliseeritumad, ebasümmeetriliselt 

paigutunud ja vähese treponeemide sisaldusega; 

- süüfiliitiline angiin; 

- generaliseeritud lümfadenopaatia; 

- harvem esinevad koldeline alopeetsia, naha pigmentatsioonihäired, eesmine uveiit, meningiit, 

kraniaalnärvide paralüüs, hepatiit, splenomegaalia, periostiit, glomerulonefriit.

2.1.3. Hiline süüfilis: 

- sagedasemad on aju, südame, luude ja maksa kahjustused; 

- gummatoosne süüfilis: tüüpilised sõlmed, naastud või haavandid; 

- neurosüüfilis: asümptomaatiline või sümptomaatiline meningiit, meningo- vaskulaarne 

või parenhümatoosne neurosüüfilis; 

- kardiovaskulaarne süüfilis: aortiit proksimaalses aordiosas, aordi aneurüsmid, oblitereeriv 

endarteriit koronaararteri piirkonnas koos koronaararteri valendiku ahenemisega, aordiklappide 

puudulikkus aordi algusosa laienemisest jm. 

2.1.4. Latentne süüfilis: 

- esinevad positiivsed seroloogilised testid ilma süüfilise kliiniliste tunnusteta. 

- klassifitseeritakse: 

- varane: kestnud kuni 1 aasta; 

- hiline: kestnud rohkem kui 1 aasta; 

- täpsustamata kestusega. 

- varast latentset süüfilist võib diagnoosida ainult siis, kui saab tuvastada ühe või mitu alljärgnevat 

tunnust: 

- dokumenteeritud serokonversioon või mittetreponemaalse testi neljakordne või suurem 

tiitri tõus viimase aasta jooksul; 

- kindlad primaarse või sekundaarse süüfilise kliinilised tunnused eelneva 12 kuu jooksul; 

- seksuaalpartneril on dokumenteeritud primaarne, sekundaarne või varane latentne 

süüfilis viimasel aastal; 

- reaktiivne mittetreponemaalne ja treponemaalne test isikul, kelle nakatumine sai 

toimuda ainult möödunud 12 kuu jooksul. 

11 

2.2. Laboratoorne diagnoosimine 

Treponema pallidumi või tema osiste leidmine: 

- mikroskopeerimisel pimeväljameetodil; 

- otsesel fluorestseeruvate antikehade meetodil (DFA-TP); 

- polümeraasahelreaktsiooniga (PCR). 

Süüfilise seroloogilised testid: 

- mittetreponemaalsed e. reagiintestid: 

- RPR (rapid plasma reagin); 

- VDRL (veneral disease research laboratory). 

- treponemaalsed e. spetsiifilised testid: 

- TPHA (T. pallidum hemmagglutination assay)- IgG ja IgM koos; 

- TPPA (T. pallidum particle agglutation, = IdPAGIA)- IgG ja IgM koos; 

- EIA (Ensyme immunoassay)- IgG ja IgM koos või eraldi IgG ja IgM; 

- T. pallidum immuunoblot (Western blot)- eraldi IgG ja IgM . 

Treponemaalseid IgM teste (EIA IgM, immuunoblot IgM) kasutatakse peamiselt väga varaste 

süüfilisevormide diagnoosimisel, reinfektsiooni välistamiseks ja kaasasündinud süüfilise diagnoosimiseks. 

2.3. Üldpõhimõtted 

- pimeväljameetodil mikroskopeerimisel leitud Treponema pallidum või positiivne DFA-TP test 

kinnitab varase süüfilise diagnoosi; 

- seroloogiliste mittetreponemaalsete ja treponemaalsete testide koos kasutamine aitab välistada 

testide valepositiivsust ja diagnoosida süüfilist muudel juhtudel; 

- valepositiivsed testid võivad olla nt. autoimmuunhaiguste, maksapatoloogia, borrelioosi korral, 

rasedatel, eakatel, HIV infektsiooniga patsientidel; 

- võivad esineda ka valenegatiivsed süüfilisetestid; 

- mittetreponemaalsete testide (RPR/VDRL) antikehade tiiter korreleerub haiguse aktiivsusega 

ja teste kasutatakse ravi tulemuste hindamisel; tiitri neljakordset langust (2 lahjendust, nt. 1:32→ 

1:4) loetakse kliiniliselt oluliseks erinevuseks; 

- VDRL ja RPR on võrdväärsed testid, kuid nende tiitrid võivad mõningaselt erineda, mistõttu 

ravitulemuste hindamisel tuleb kasutada algsega samast testi; 

- mittetreponemaalsed testid muutuvad tavaliselt ravijärgselt mittereaktiivseteks, kuid mõnedel

haigetel võivad mittetreponemaalsed antikehad püsida veres madalas kontsentratsioonis pikka 

aega või isegi kogu patsiendi eluea jooksul (serofast reaction); 

- treponemaalsete testide antikehade tiiter ei korreleeru haiguse aktiivsusega ja seda ei saa kasutada 

ravitulemuste hindamisel; treponemaalsed testid võivad jääda ka pärast edukat ravi reaktiivseteks 

kogu eluks. 

Esmane skriinimine: 

- esmaseks skriinimiseks on soovitav kasutada treponemaalset EIA või TPPA/TPHA testi; väga 

varases staadiumis EIA IgM testi; 

- patsiendi esmaseks skriinimiseks ei ole soovitav kasutada mittetreponemaalset testi (RPR/ 

VDRL), kuna tulemus võib olla valepositiivne või valenegatiivne süüfilise hilisvormide ja 

mõnikord ka varaste vormide korral; 

12 

Testi kinnitamine: 

- positiivsed skriiningtestid tuleb alati kinnitada teist tüüpi treponemaalse testiga; 

- kui skriinimine tehti treponemaalse EIA testiga, tuleb positiivne test kinnitada; 

- TPPA/TPHA testiga ja vastupidi; TPPA test on TPHA testist tundlikum ja spetsiifilisem ning 

võimalusel tuleks TPPA testi eelistada; ka muutub ta varem reaktiivseks; 

- kinnitava testina võib kasutada ka treponemaalset IgG immuunoblot-testi; 

- positiivse treponemaalse testi korral tuleb teha kindlasti antikehade tiitri määramisega 

mittetreponemaalne test (RPR v. VDRL), mis võimaldab hiljem hinnata ravi efektiivsust; 

- neurosüüfilise diagnoosimiseks tuleb kasutada korraga erinevate laboratoorsete reaktsioonide 

kombinatsioone; 

- primaarse või sekundaarse süüfilisega haigetel, kellel esinevad neuroloogilise haiguse (nt. 

meningiit) või silmahaiguse (nt. uveiit, iriit, neuroretiniit, nägemisnärvi põletik) tunnused, tuleb 

teha liikvori uuring ja okulisti konsultatsioon; ravimeetod valitakse vastavalt uuringute tulemustele; 

- kõiki latentse süüfilisega haigeid tuleb konsulteerida spetsialistidega, et välja selgitada gummade 

olemasolu, kardiovaskulaarsed, okulaarsed ja neuroloogilised võimalikud süüfiliitilised 

kahjustused; 

- latentse süüfilisega haigete seljaajuvedeliku uurimine tehakse, kui esinevad: 

- neuroloogilised või okulaarsed kliinilisted sümptomid; 

- aktiivse kolmandase süüfilise tunnused sh. gummad, aortiit jm.; 

- ravi ebaõnnestumine; 

- hiline latentne või täpsustamata kestusega latentne süüfilis HIV infektsiooniga 

patsiendil; 

- seljaajuvedelikku võib uurida konkreetsel vajadusel ka eespoolnimetatud kriteeriumide 

väliselt; 

- kui seljaajuvedeliku uurimine on läbi viidud ja tulemused viitavad neurosüüfilisele, tuleb patsienti 

ravida neurosüüfilise raviskeemide järgi. 

2.3.1. Neurosüüfilise laboratoorne diagnoosimine 

- liikvoris määratakse: 

TPPA/TPHA test koos antikehade tiitriga, 

RPR/VDRL test koos antikehade tiitriga, 

üldvalk, mononukleaarsete leukotsüütide arv, 

albumiinide ja Üld IgG ning IgM tase; 

- vereseerumis määratakse: 

TPPA/TPHA test koos antikehade tiitriga, 

RPR/VDRL test koos antikehade tiitriga, 

albumiinide ja üld IgG ning IgM tase. 

Liikvori parameetrid: 

- IgG-indeks (intratekaalse IgG sünteesi parameeter), norm:

- IgM -indeks (intratekaalse IgM sünteesi parameeter ), norm:70 sobib neurosüüfilisele. 

Asümptomaatilise ja sümptomaatilise neurosüüfilise diagnoosi kriteeriumid: 

TPPA /TPHA positiivne liikvoris 

ja 

mononukleaarrakkude arvu suurenemine (>10/mm³ liikvoris) 

pluss 

IgG indeks ≥0,70 liikvoris 

või 

positiivne RPR/VDRL test liikvoris 

või 

TPPA indeks Viin 2000 > 70 

- seljaajuvedelikust tehtav RPR/VDRL test on väga spetsiifiline, kuid samas vähe tundlik 

ja kuigi positiivne tulemus viitab neurosüüfilise võimalusele, ei välista negatiivne tulemus 

neurosüüfilise olemasolu; 

- RPR/VDRL test võib neurosüüfilise korral olla negatiivne; 

- positiivne TPPA/TPHA liikvoris ei kinnita veel neurosüüfilise diagnoosi, kuid negatiivne 

treponemaalne test liikvoris välistab neurosüüfilise; 

- liikvori positiivne TPPA/TPHA test ja mononukleaarrakkude arvu suurenemine ning 

tõusnud IgG ja/või IgM indeks viitavad neurosüüfilise võimalusele, kuid positiivne liikvori 

RPR/VDRL test ja TPPA-indeks Viin 2000 on rohkem abiks neurosüüfilise diagnoosimisel; 

- IgG indeks, mille tõus näitab intratekaalset antikehade produktsiooni suurenemist, on 

väga sensitiivne test, kuid samas madala spetsiifilisusega; 

- liikvori mononukleaarsete leukotsüütide arv võib olla neurosüüfilise korral normi piires, 

eriti parenhümatoossete vormide korral (tabes dorsalis, generaalne parees). 

3.1. Üldpõhimõtted 

- valikravimiks on süüfilise kõikide vormide puhul parenteraalselt manustatav penitsilliin G 

(bensüülpenitsilliini) või selle depoovorm bensatiinpenitsilliin; konkreetse penitsilliinipreparaadi 

valik, doseerimine ja ravi kestus sõltub haiguse kliinilisest diagnoosist; 

- kui patsiendil on esinenud anafülaktiline reaktsioon penitsilliinile, ei tohi süüfiliseraviks kasutada 

tsefalosporiine sh. tseftriaksooni; 

- patsiente tuleb enne ravi algust informeerida Jarisch-Herxheimeri reaktsiooni tekkimise võimalikkusest; 

- Jarisch-Herxheimeri reaktsioon on sagedasem süüfilise varaste vormide puhul ja ta vallandub 

24 tunni jooksul peale esimest antibiootikumi manustamist: kehatemperatuuri tõus, peavalu,

müalgia jm. enesetunde häired; 

- reaktsiooni ajal võib kasutada antipüreetikume, kuid nad ei väldi reaktsiooni teket. 

NB! Süüfilise valikravim Benzathini benzylpenicillinum on Eestis mitteregistreeritud ravim ja 

tema väljakirjutamiseks on vajalik taotleda ravimiameti luba. 

3.3. Primaarne ja sekundaarne süüfilis 

Valikravi: 

- Benzathini benzylpenicillinum 2,4 milj. TÜ lahustatuna lidokaiini lahuses ja süstituna IM 1,2 

milj. TÜ mõlemasse tuharasse ühekordselt 

14 

Ravi penitsilliinallergia korral: 

- Doxycyclinum 100 mg 2 korda päevas p/o 14 päeva 

- Tetracyclinum 500 mg 4 korda päevas p/o 14 päeva 

- Ceftriaxonum, 1 gramm päevas IM või IV 10 päeva 

- desensibiliseerida patsient ja ravida penitsilliiniga (vt. penitsilliinallergilise patsiendi desensibiliseerimine) 

3.4. Latentne süüfilis 

3.4.1. Varane latentne süüfilis 

Valikravi: 

- Benzathini benzylpenicillinum 2,4 milj. TÜ süstituna IM 1,2 milj. TÜ mõlemasse tuharasse 

ühekordselt 




- Ceftriaxonum 1 gramm päevas IM või IV 10 päeva (vähe uuringuid) 

- desensibiliseerida patsient ja ravida penitsilliiniga 

3.4.2. Hiline latentne süüfilis ja täpsustamata kestusega süüfilis 

Valikravi: 


1., 8. ja 15. päeval 

Alternatiivne ravi: 

- Procaini benzylpenicillinum 1,2 milj. TÜ 1 kord päevas i/m 17-21 päeva 

- Benzylpenicillinum-natrium 1 milj. TÜ 4 korda päevas i/m 21 päeva 




3.5. Kolmandane gummatoosne ja kardiovaskulaarne süüfilis 

Valikravi: 

- Benzathini benzylpenicillinum 2,4 milj. TÜ süstituna IM 1,2 milj. TÜ mõlemasse tuharasse 1. 

ja 8. ja 15. päeval 

Mõnede spetsialistide poolt on soovitatud ravida kardiovaskulaarset süüfilist neurosüüfilise 

raviskeemide järgi (vt. neurosüüfilise ravi) 




3.6. Neurosüüfilis ja süüfiliitilised silmakahjustused 

Valikravi: 

- Benzylpenicillinum-natrium18-24 milj. TÜ päevas (3-4 milj. TÜ iga 4 tunni järel) IV 14 

päeva 

pluss ( paljude spetsialistide soovitus) 

- Benzathini benzylpenicillinum 2,4 milj. TÜ süstituna IM 1,2 milj. TÜ mõlemasse tuharasse 1

kord nädalas 3 nädala jooksul bensüülpenitsilliiniravi järgselt 


- Ceftriaxonum 2 grammi päevas IM või IV 14 päeva (tõenduspõhiseid uuringuid vähe tehtud) 

- desensibiliseerida patsient ja ravida penitsilliiniga 

3.7. Süüfilis ja HIV-infektsioon 

- kõiki süüfilisehaigeid tuleb testida HIV-infektsiooni suhtes; 

- kuna Eestis on HIV infektsioon sagedane, tuleb negatiivse vastuse korral HIV testi korrata 3 

kuu pärast; 

- enamikel juhtudel on kaasneva HIV-infektsiooni korral võimalik süüfilise diagnoosimiseks 

kasutada samu kliinilisi ja laboratoorseid kriteeriume; 

- mõnede HIV-infektsiooniga süüfilisehaigete seroloogiliste reaktsioonide tulemused võivad olla 

ebatüüpilised: seroloogilised tiitrid on arvatavast kõrgemad, võivad esineda ka madal seroreaktiivsus 

ja valenegatiivsed seroloogilised testid; 

- HIV-infektsiooniga patsientidel võivad reagiintestid olla negatiivsed ka süüfilise varaste vormide 

korral või reinfektsiooni korral ei tõuse spetsiifiline IgM tase; 

- HIVinfektsiooni kaasnemisel tekivad sagedamini varased neuroloogilised ja okulaarsed kahjustused, 

süüfilise ravi võib sagedamini ebaõnnestuda ja võivad esineda seroretsidiivid. 

15 

3.7.1. Primaarne ja sekundaarne süüfilis, varane latentne süüfilis 

- ravitakse nii, nagu sama diagnoosiga HIV negatiivseid patsiente; 

- kuna standardne ravi võib ebaõnnestuda, soovitavad paljud spetsialistid süstida bensatiinbensüülpenitsilliini 

1 kord nädalas 3 järgneval nädalal. 

3.7.2. Hiline latentne süüfilis ja täpsustamata kestusega süüfilis 

Normaalse liikvori korral: 


1 kord nädalas 3 järgneval nädalal. 

Liikvoris patoloogia: 

- ravitakse neurosüüfilise skeemide järgi. 

Penitsilliinallergia: 

- HIV infektsiooniga haigete ravi ei ole erinev HIV negatiivsete ravist. 

3.8. Laste süüfilis 

- ühekuustel ja vanematel lastel tuleb teha vastavad uuringud, et välja lülitada kaasasündinud 

süüfilis (vt. kaasasündinud süüfilise diagnoosimine); 

- asümptomaatilise neurosüüfilise väljaselgitamiseks tuleb lastel teha seljaajuvedeliku uurimine. 

3.8.1. Primaarne ja sekundaarne süüfilis, varane latentne süüfilis 

- Benzathini benzylpenicillinum 50 000 TÜ/ kg ühekordselt süstituna IM mõlemasse tuharasse 

maksimaalselt 1,2 milj. TÜ. 

3.8.2. Hiline latentne süüfilis, täpsustamata kestusega süüfilis 

- Benzathini benzylpenicillinum 50 000 TÜ /kg süstituna IM mõlemasse tuharasse maksimaalselt 

1,2 milj. TÜ 3 korral nädalaste intervallidega, kuuri maksimumdoos 7,2 milj. TÜ. 

3.9. Rasedus ja süüfilis 

- kõiki rasedaid tuleb uurida seroloogiliselt süüfilise osas esimesel rasedusega pöördumisel ja 

teistkordselt kolmandal trimestril (28-32 rasedusnädal); 

- kui treponemaalne test on reaktiivne, tuleb teha teist tüüpi kinnitav treponemaalne test ja mittetreponemaalne 

test koos antikehade tiitri määramisega; 

- kui rase on mingil põhjusel enne sünnitust uurimata süüfilise osas, tuleb seda teha sünnitusmajas; 

- kõiki rasedaid, kellel on positiivsed treponemaalsed seroreaktsioonid, tuleb uurida ja ravida 

kui süüfilisehaigeid; 

- kui naisel on eelnevalt läbi viidud ja dokumenteeritud adekvaatne süüfiliseravi, ei ole teda

16 

vaja raseduse ajal uuesti ravida, kui ei ole süüfilise tunnuseid ja RPR/VDRL test on negatiivne 

või positiivne suhteliselt madala tiitriga võrreldes algsega; 

- püsivalt kõrge antikehade tiiter võib viidata reinfektsioonile; sellist rasedat tuleb hoolikat kliiniliselt 

ja seroloogiliselt uurida, kontrollida seksuaalpartnerid süüfilise osas ja viia läbi lisaravi. 

- raseda süüfilisehaige ravi peab olema nii läbi viidud, et ei sünniks kaasasündinud süüfilisega 

laps; 

- penitsilliin G on ainuke tõenduspõhiselt dokumenteeritud ravim, mis on efektiivne nii süüfilist 

põdeva raseda, kui nakatunud loote ravimisel; 

- erütromütsiini ei tohi kasutada raseda ravimisel, kuna infitseeritud loode jääb selle ravimiga 

ravimata; 

- penitsilliinile allergilised rasedad, kes põevad süüfilist, tuleb desensibiliseerida ja ravida penitsilliiniga; 

desensibiliseerimine tuleb läbi viia naistearsti järelvalve all; 

- alternatiivsete ravimite tseftriaksooni ja asitromütsiini kasutamise kohta rasedatel on tehtud 

vähe uuringuid, mistõttu neid ei saa soovitada; 

- penitsilliiniannus ja doseerimine on sama nagu mitterasedatel ja lähtub haiguse kliinilisest 

diagnoosist; 

- osa autorite arvates tuleks: 

- süüfilise varaste vormide (esmane, teisene, varane latentne) korral süstida rasedale bensatiinbensüülpenitsilliini 

1. ja 8. päeval; 

- varase süüfilisega raseda ravimisel eelistada prokaiinbensüülpenitsilliini või bensüülpenitsiliini: 

Procaini benzylpenicillinum 1,2 milj. TÜ IM üks kord päevas 10-14 päeva; 

Benzylpenicillinium-natrium 1 milj. TÜ süstituna IM 4 korda ööpäevas 10-14 päeva. 

- Jarisch-Herxheimeri reaktsioon võib raseduse teisel poolel põhjustada raseda ja loote düskomforti 

ning rase peab olema naistearsti järelvalve all. 

4. Ravi tulemuslikkuse hindamine, haiguse ennetus 

4.1. Järelkontroll ja lisaravi 

4.1.1. Varane süüfilis: 

- kliiniline järelvaatus ja mittetreponemaalne kvantitatiivne test (RPR/VDRL tiitriga) tehakse 

6 ja 12 kuud pärast ravi lõppu; 

- HIV positiivsete järelkontroll toimub 3 kuuliste intervallidega; 

- haigeid ravitakse uuesti, kui1 aasta pärast ravi lõppu: 

- püsivad või on uuesti tekkinud haiguse sümptomid; 

- mittetreponemaalne antikehade tiiter ei ole langenud neljakordselt; 

- põhjuseks võib olla ravi ebaõnnestumine või reinfektsioon; 

- sellistel haigetel tuleb teha lumbaalpunktsioon, et välja lülitada neurosüüfilis ja korrata 

HIV testimine; 

- kui liikvori patoloogiat ei esine, tehakse uus pikemaajalisem ravikuur; 

- Benzathini benzylpenicillinum 2,4 milj. TÜ süstituna IM 1 kord nädalas 3 järgneval 

nädalal. 

4.1.2. Latentne süüfilis 

- kliiniline järelevaatus ja mittetreponemaalne kvantitatiivne testimine tehakse 6, 12 ja 24 

kuud pärast ravi lõppu; 

- normaalse liikvori korral ravitakse haigeid uuesti, kui 12-24 kuud pärast ravi lõppu: 

- tiiter on tõusnud neljakordseks; 

- kõrge tiiter (≥ 1:32) ei ole langenud neljakordselt (2 lahjendust); 

- on ilmunud süüfilisele viitavad sümptomid. 

4.1.3. Neurosüüfilis 

- kui liikvoris esines pleotsütoos, tuleb liikvori uuringut korrata iga 6 kuu tagant näitaja 

normaliseerumiseni; 

- liikvori järelkontroll on vajalik ka RPR/VDRL tiitri muutuste ja proteiinisisalduse 

jälgimiseks; 

- kui mononukleaarrakkude arv ei ole langenud 6 kuud pärast ravi ega normaliseerunud 2 

aastat pärast ravi, tuleb haigeid uuesti ravida; 

- HIV infektsiooniga haigete liikvor normaliseerub aeglasemalt.

4.2. Seksuaalpartnerite uurimine ja haiguse ennetus 

- süüfilisehaigeid tuleb nõustada ja selgitada seksuaalpartnerite kontrollimise vajadust; 

- seksuaalpartnerite väljaselgitamine ja uurimine süüfilise osas aitab täpsustada nakatumise aega 

ja ennetada süüfilise väljakujunemist kontaktsetel; 

- primaarse, sekundaarse ja varase latentse süüfilisega haigete diagnoosimisele eelneva 90 päeva 

seksuaalpartnereid ravitakse ka siis, kui süüfilise sümptomeid ei esine ja seroloogilised testid on 

negatiivsed; 

- primaarse, sekundaarse ja varase latentse süüfilisega haigete diagnoosimisele eelneva >90 

päeva seksuaalpartneritele viiakse ennetav ravi läbi siis, kui seroloogilist testimist pole võimalik 

koheselt teha või kui puudub järelkontrollimise võimalus; 

- latentse süüfilisega haige pikaajalised seksuaalpartnerid tuleb uurida kliiniliselt ja seroloogiliselt 

ning ravi viiakse läbi vastavalt uuringutulemustele; 

- primaarse süüfilisega haigetel tehakse kindlaks ja uuritakse 3 kuu + süüfilisesümptomite kestuse 

aja seksuaalpartnerid; 

- sekundaarse süüfilisega haigetel tehakse kindlaks ja uuritakse 6 kuu+ süüfilisesümptomite kestuse 

aja seksuaalpartnerid; 

- varase latentse süüfilisega haigetel tehakse kindlaks ja uuritakse 1 aasta seksuaalpartnerid; 

- ennetav ravi: 

- Benzathini benzylpenicillinum 2,4 milj. TÜ süstituna ühekordselt IM 

1.2 milj. TÜ mõlemasse tuharasse. 

17 

Kirjandus 

1. Augenbraun, M.,Treatment of Syphilis 2001.CLIN INFECT DIS 2002; 35 (S 2):187 

2. Augenbraun, M., Rolfs, R., Johnson, R., Joesoef, R., Pope, V. Treponemal Specific Tests for the 

Serodiagnosis of Syphilis. SEX TRANSM DIS 1998; 25: 549. 

3. Braun-Falko. O., Plewig, G., Wolff, H.H., Burgdorf W.H.C. Sexually Transmitted Bacterial Dis 

eases. In: Dermatology 2nd ed. 2000; 260. 

4. European STD Guidelines 2001. INT J STD AIDS 2001; 12 (Suppl. 3): 14. 

5. Centers for Disease Control and Prevention. 2006 Guidelines for Treatment of Sexually Trans 

mitted Diseases. MMWR 2006; 55 (No. RR-11). 

6. Morton, R. A., Kinghorn, G. R., & Kerdel- Vegas. The Trepanematodes. In: Textbook of Der 

matology. Eds.: Burns, T., Breathnach, S., Cox, N., Griffiths, C. 2004; 30.1-30-27. 

7. Syphilis Workshop IUSTI/WHO, IUSTI Conference on STI Mykonos, Greece, October 7-9, 

2004.

KAASASÜNDINUD SÜÜFILIS (A50) 

Syphilis congenita 

18 


Kaasasündinud süüfilis on Eestis muutunud viimastel aastatel aktuaalseks probleemiks. 

3-5 kaasasündinud süüfilise juhtu aastas on juba tõsine hoiatus arstidele, kelle kohus on tegelda 

STLI preventsiooniga. 

Euroopas läbi viidud uuringute alusel on nakatunud 70-100% ravimata süüfilise haigete emade 

vastsündinutest, kusjuures 1/3 neist sünnib surnuna. 

Seega efektiivne kaasasündinud süüfilise preventatsioon on rasedate rutiinne seroloogiline skriining 

ning sellega emadel süüfilise varajane avastamine. Riskigruppi kuuluvaid naisi tuleks kindlasti 

korduvalt testida (1. visiidil, 28. rasedusnädalal ning enne sünnitust). Piirkondades, kus on suur 

risk kasasündinud süüfilisse haigestumiseks ei tohi ükski ema ega vastsündinu haiglast lahkuda 

enne, kui ema seroloogiline staatus on haiguslukku dokumenteeritud vähemalt üks kord raseduse 

vältel. 


2. Diagnoos 

1.1.1. Varane kaasasündinud süüfilis: 

- avaldub esimese kahe eluaasta jooksul; 

1.1.2. Hiline kaasasündinud süüfilis: 

- avaldub peale teist eluaastat 

2.1. Kliinilised tunnused 

2.1.1. Varane kaasasündinud süüfilis 

Esineb 20% nakatunud lastest. 

Kliiniline pilt vastab tinglikult omandatud teisesele süüfilisele. 

- laps võib olla alakaaluline, vanainimese ilmega 

naha muutused: 

- nahk kortsus, hallika varjundiga 

- nahalööve: difuusne naha tihenemine; sinakaspunasel infiltreeritud alusel villid lokaliseeruvad 

eelistatult peopesadele ja jala taldadel (pemphigus syphiliticus); vaskpruunid 

paapulid peopesadel, taldadel, tuharatel; suunurgas ja/või ninasõõrmetes paapulid, mis 

lõhenevad; laiad kondüloomid peale esimest eluaastat 

limaskestade muutused: 

- eesmine hüpertroofiline riniit, 

- larüngiit, 

- paapulid keelel, suulael. 

naha derivaatide muutused: 

- küüned haprad, õhukesed, sageli paronüühia; 

- väiksekoldeline või difuusne juuste välja langemine. 

silmakahjustused: 

- korioretiniit, 

- uveiit, 

- glaukoom, 

skeleti muutused: 

- osteokondriit (pseudoparalysis Parrot) 

siseelundite kahjustused: 

- hepatosplenomegalia, 

- hepatiit, 

- pneumonia alba, 

- müokardiit, 

- harva glomeruluonefriit, 

närvisüsteemi kahjustused: 

- arengupeetus,

- hüdrotsefaalia, 

- asümptoomne meningiit. 

2.1.2. Hiline kaasasündinud süüfilis 

Avaldub ligikaudu 80% ravimata lastest, sagedamini vanuses 5-16 a. 

Kliiniline pilt on tinglikult võrreldav hilise omandatud süüfilisega. 

NB! Tänapäeval esineb harva klassikalist patognostilist tunnust nn. Hutchinsoni triaadi: 

- keratiit 

- kuulmise langus kuni kurtuseni 

- ülemiste lõikehammaste düstroofia 

Sagedamini esinevad kliinilised tunnused: 

a) põletikulised tunnused: 

nahamuutused: 

- harva võivad esineda nii gummad kui ka tuberkulid. 

silmakahjustus: 

- keratiit. 

skeletikahjustus: 

- põlveliigese tavaliselt valutu sünoviit (Cluttoni liigesed), 

- pikkades toruluudes periostiit (mõõgatuppsääred). 

närvisüsteemikahjustus: 

- juveniilne progresseeruv paralüüs (sagedamini avaldub 6–21 a.), 

- aju gummad, 

- tabes dorsalis, 

- asümptomaatiline meningiit. 

19 

b) mitmesugused kaasasündinud süüfilisele viitavad stigmad (olulised omandatud süüfilisest 

diferentsimisel): 

ülemiste lõikehammaste düstroofia: 

- hambad on koonilised, alumine serv poolkuu kujuline; 

nn. Mulberry molaarid: 

- keskel ringikujuliste köbrukestega kuplikujulised hambad; 

kolju kuju muutus: 

- otsmiku köbrud on suured, ette võlvunud, 

- sadulnina (10–30%), 

- lühike ülalõualuu, 

etteulatuv alalõualuu: 

- kõrge, Gooti võlvi meenutav suulagi, 

- radiaalsed armid ümber suu, 

- klaviikula mediaalse kolmandiku paksenemine (Higoumenakise sümptom), 

- skaapula mediaalsele konkaavne. 

3. Uuringud ja ravi 

3.1. Vastsündinute uuring ja ravi 

3.1.1. Ravivajadus otsustatakse järgmiste andmete alusel: 

- emal on diagnoositud süüfilis; 

- peab arvestama ema ravi adekvaatsust; 

- vastsündinul on kaasasündinud süüfilise kliinilised tunnused; 

- võrrelda sünnituse ajal tehtud ema mittetreponemaalsete seroloogiliste analüüside ja vastsündinu 

samade analüüside tiitrit. Analüüsid tuleb teha ühes ja samas laboratooriumis! 

3.1.2. Kõiki vastsündinuid, kes on sündinud emadelt, kellel on mittetreponemaalsed ja 

trponemaalsed testid positiivsed 

- tuleb uurida kvantitatiivselt mittetreponemaalsete testidega (RPR, VDRL), verd analüüsiks 

tuleb võtta vastsündinult, mitte nabaväädist (nabaväädis on veri segunenud ema 

verega). 

Analüüside tulemusi kinnitatakse vastsündinu seerumist treponemaalsete testidega kaasa 

arvatud TPPA, FTA-ABS ei peeta vajalikuks.

Vastsündinul võib soovitada IgM antikehade määramist. 

Kõiki vastsündinuid, kes on sündinud emadelt, kellel on mittetreponemaalsed ja treponemaalsed 

testid positiivsed: 

- teostada põhjalik kliiniline uuring; 

- platsenta ja nabaväädi patohistoloogiline uuring kasutades spetsiifilist fluorestseeruvat antikehade 

määramise meetodit; 

- pimevälja uuring ninalimast, villide sisust, erosiivsetest sõlmedest. 

3.1.3. Teostatud uuringute tulemusena jaotatakse täiendavate uuringute vajaduse ja läbiviidava 

ravi alusel vastsündinud nelja gruppi: 

20 

1. grupp - vastsündinud, kellel on kinnitunud kaasasündinud süüfilise diagnoos või on 

tõenäoliselt haigestunud ning neil on 

- kliinilised tunnused, mis kinnitavad kaasasündinud süüfilist, 

- seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste testide tiiter on 4 korda kõrgem kui emal või 

- pimevälja uuring on positiivne. 

Täiendavad uuringud: 

- liikvori uuring – VDRL, rakuline koostis, valk, 

- täielik üldvere analüüs, 

- täiendavad uuringud vastavalt kliinilisele pildile (pikkade toruluude ja rindkere radiograafiline 

uuring, maksa funktsiooni proovid, aju ultraheli uuring, silma- ja kurgu-ninakõrvaarsti 

konsultatsioon). 

Ravi. 

- penitsilliin G (bensüülpenitsilliin) 100 000–150 000 TÜ/kg/päevas manustatuna 50 000 

TÜ/kg IV iga 12 tunni järel esimesel 7 elupäeval, edasi iga 8 tunni järel, kokku 10 päeva 

või 

- prokaiinpenitsilliin G 50 000 TÜ/kg/ doosiks IM üks kord päevas 10 päeva 

Kui ravis jääb rohkem kui üks päev vahele, tuleb ravi uuesti alustada! 

Alternatiivravi ampitsiliiniga on võimalik, kuid eelistada tuleb siiski penitsilliini isegi 

juhul, kui laps on saanud ampitsilliini sepsise ohu tõttu. 

2. grupp - vastsündinud, kellel puudub kaasasündinud süüfilisele iseloomulik kliiniline 

pilt, seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste analüüside tiiter on vähem kui 4 korda 

kõrgem kui emal ning 

- ema on ravimata, mitteadekvaatselt ravitud või ema ravi kohta puudub dokumentatsioon; 

- ema oli ravitud erütromütsiiniga või mõne muu mittepenitsiliiniga; 

- ema raviti vähem kui 4 nädalat enne sünnitust. 

Täiendavad uuringud: 

- liikvori uuring; 

- üldvere uuring; 

- pikkade toruluude radiograafiline uuring. 

Vastsündinu täielikku uuringut ei nõuta juhul, kui määratakse 10-päevane ravi penitsilliiniga. 

Ravi. 

- penitsilliin G (bensüülpenitsilliin) 100 000–150 000 TÜ/kg/päevas manustatuna 50 000 

üh/kg IV iga 12 tunni järel esimesel 7 elupäeval, edasi iga 8 tunni järel kokku 10 päeva 

või 

- prokaiinpenitsilliin G 50 000 TÜ/kg IM üks kord päevas 10 päeva 

või 

- Benzathini benzylpenicillinum G 50 000 TÜ/kg IM ühekordselt 

Kui emal on sünnituse ajal ravimata süüfilis, tuleks eelistada 10 päevast ravikuuri.

3. grupp - vastsündinud, kellel kaasasündinud süüfilise kliinilised tunnused puuduvad, 

seerumi mittetreponemaalsete seroloogiliste testide tiiter on sama või vähem kui 4 korda 

kõrgem kui emal ja 

- ema oli ravitud raseduse ajal, ravi oli adekvaatne vastavalt diagnoosile ning oli läbi viidud 

rohkem kui 4 nädalat enne sünnitust 

- emal pole olnud reinfektsiooni ega ka haiguse retsidiivi 

Täiendavaid uuringuid ei ole vaja teha. 

Ravi. 

- Benzathini benzylpenicillinum G 50 000 TÜ/kg IM ühekordse annusena. 

4. grupp - vastsündinud, kellel kliinilised nähud puuduvad, kelle mitte treponemaalsete seroloogiliste 

testide tiiter on sama või vähem kui 4 korda kõrgem kui emal ja 

- ema raviti enne rasedust, ravi oli adekvaatne 

- ema mittetreponemaalsete seroloogiliste testide tiiter jäi madalaks ja stabiilseks nii enne 

rasedust kui ka raseduse ja sünnituse ajal (VDRL

elukuud, tuleb lapsel teha liikvori uuring ning ordineerida täiendav 10-päevane ravikuur penitilliin 

G-ga. 

4.3. Ravitulemuste hindamiseks ei pea kasutama treponemaalseid teste, kuna nad võivad jääda 

positiivseks vaatmata korralikult läbi viidud ravile. 

4.4.Emalt passiivselt ülekantud antikehad võivad eksisteerida lapse organismis 15-nda elukuuni. 

Kui treponemaalsed testid on lapsel positiivsed peale 18-ndat elukuud, on see üheks kaasasündinud 

süüfilise diagnoosi kriteeriumiks. Juhul kui selleks ajaks mittetrponemaalsed testid 

on negativiseerunud, ei vaja laps täiendavaid uuringuid ega ravi. Kui aga mittetreponemaalsed 

testid jäävad positiivseks ka peale 18-ndat elukuud, peab last põhjalikult uurima kaasasündinud 

süüfilise osas. 

22 

4.5. Lapsed, kellel tuvastati liikvori patoloogia, tuleb uuringut korrata iga 6 kuu järel kuni 

analüüsi normaliseerumiseni. 

4.6. Vanemate laste järellkontroll on samade põhimõtete alusel. 

5. Penitsilliinallergia 

Lastel, kellel on penitsilliinallergia, viiakse läbi desensibiliseerimine ning seejärel süüfilise ravi 

penitsilliiniga. 

Kui desensibiliseerimine ei anna soovitud tulemusi, võib kasutada süüfilise raviks ceftriaxoni vanusele 

vastavas annuses. Ceftriaxoni manustamisega peab olema ettevaatlik vastsündinutel, kellel 

on ikterus. 

Vastsündinutele manustatakse ceftriaxoni 75 mg/kg IV/IM üks kord päevas 10-14 päeva, vanematele 

imikutele 100 mg/kg päevas 10-14 päeva. 

Kui kaasasündinud süüfilise raviks kasutatakse teisi antibiootikume peale penitsilliini, on kindlasti 

vaja teha liikvori uuring ka järelkontrolli ajal. 

Kirjandus 

1. Centers for Disease Control and Prevention. 2006 Guidelines for Treatment of Sexually Trans 

mitted Diseases. MMWR 2006; 55 (No. RR-11). 

2. Department of health and human services centers for disease control and prevention, MMWR, 

2006, v.55, No.RR-11,30 – 33 

3. Goh, BT; Vader, PCV. European guideline for the management of syphilis INT J STD AIDS 

2001; 12 (Suppl. 3): 14. 

4. Summary of 1998 CDC Treatment Guidelines, providedas a courtesy from 3M Pharmaceuti 

cals. 

5. 1998 Guidelines for Treatment of Sexually Transmitted Diseases. MMWR 1997; 47 (No. RR- 

1): 41. 

6. Risser WL, Hwang LY. Congenital Syphilis in Harris Country, Texas, USA, 1990-92: inci 

dence, causes and risk factors. INT J STD AIDS 1997, 8, 95. 

7. Rajangu H., Kaur S. Veneerilised haigused. Tartu, 1999, 47.

GONOKOKKINFEKTSIOON (A 54) 

Infectio Gonococcica 


Gonokokkinfektsioon ehk gonorröa on mädane infektsioon, mille põhjustab gramnegatiivne 

diplokokk Neisseria gonorrhoeae. Obligaatselt patogeenne gonokokk levib inimeselt inimesele 

enamasti otsese kontakti teel kuse-ja suguteede või suu ja neelu limaskestade kaudu. Vastsündinud 

võivad nakatuda perinataalselt urogenitaalse gonorröaga ema sünnituskanali läbimisel. Gonorröa 

kliiniline pilt on erinev meestel, naistel ja lastel. Infektsioon võib olla genitaalne ja ekstragenitaalne 

sümptomaatiline ja asümptomaatiline. Protsessi primaarne lokalisatsioon sõltub inimese seksuaalsest 

käitumisest. Heteroseksuaalsetel meestel esineb kõige sagedamini äge uretriit. Ägedale 

perioodile võib järgneda krooniline põletik. Heteroseksuaalsetel naistel lokaliseerub primaarne 

genitaalne protsess valdavalt emakakaelakanalis ja ureetras. Umbes kolmandikul tservikaalse 

infektsiooniga naistel esineb asümptomaatiline proktiit. Seksuaalsel teel nakatunud lastel tekib 

tüdrukutel tupepõletik, poistel uretriit; farüngeaalne ja rektaalne gonokkinfektsioon, mis sarnaselt 

täiskasvanutega sageli asümptomaatilised. 

Sagedasemad ekstragenitaalsed lokalisatsioonid eeskätt homoseksuaalsetel patsientidel on farüngiit 

ja proktiit, mis on tihti asümptomaatilised. Esineb ka gonokokkilist stomatiiti, silmainfektsiooneperiorbitaalset 

tselluliiti, sidekoelist keratiiti. 

Verekaudne gonokokkide disseminatsioon tekib kuni 3% haigetest. Eristatakse varajast baktereemia 

faasi, mis kulgeb palaviku, müalgia, artralgia, spetsiifilise dermatiidi ja tenosünoviitiga. 

Baktereemia hilise ehk lokaliseeritud faasi iseloomulikuks tunnuseks on septiline artriit. Dissemineeritud 

gonorröale on rohkem predisponeeritud komplemendisüsteemi puudulikkusega isikud, 

samuti ka menstruatsiooni ja raseduse perioodil naispatsiendid. Dissemineeritud vormi esinemissagedus 

erinevates riskigruppides võib varieeruda vastavalt seerumresistentse Neisseria gonorrhoeae 

alatüübi levikule populatsioonis. 

23 

Gonokokkinfektsioon raseduse ajal on assotsieeritud spontaanse raseduse katkemisega (nn fi r st 

trimester abortion esineb kuni 20% patsientidest) , enneaegse sünnitusega, enneaegse lootekestade 

rebendiga, madala sünnikaaluga. 

2. Diagnoos 

Gonorröat diagnoositakse mikroskoopilise, kulturaalse ning molekulaarsete meetodite abil. 

Uuritava materjali valik sõltub protsessi lokalisatsioonist. Kehtib põhimõte, et mida rohkem 

erinevaid haiguskoldeid uuritakse, seda suurema tõenäosusega õnnestub gonokokke isoleerida. 

Materjaliks on: 

- heteroseksuaalsetel meestel eritis ureetrast; 

- naistel endotservikaalne ( sensitiivsus on 86-96%) ja uretraalne materjal (sensitiivsus 60- 

86%); 

- proktiidi korral proovid pärakust (anaalse ringi ekssudaat); 

- farüngiidi kahtlusel kurgu proov (tonsillidelt ja tagaseinalt). 

2.1. Kliiniline diagnoos 

2.1.1. Gonokokkinfektsiooni põhisümptomid: 

Naistel 

- tupe ja/või tservikaalne limasmädane voolus 

- düsuurilised kaebused 

- alakõhuvalu 

- düspareuunia 

- rektaalne valulikkus ja eritis 

Meestel 

- madavoolus ureetrast 

- düsuurilised kaebused 

- valu ureetras 

- valu perineumi piirkonnas kiirgub rektumi 

- rektaalne valulikkus ja eritis

Vastsündinutel 

- neonataalne konjunktiviit 

- riniit 

- vulvovaginiit 

2.1.2. Ilma komplikatsioonideta urogenitaalse gonorröa kliinilised väljendusvormid: 

Naistel 

- endotservitsiit 

- uretriit 

- bartoliniit 

24 

Meestel 

- uretriit 

- balanopostiit 

Lastel 

- ophthalmia neonatorum 

- vulvovaginiit 

- uretriit 

Ekstragenitaalne gonokokkinfektsioon: 

- proktiit 

- farüngiit 

- stomatiit 

- periorbitaalne tselluliit, 

- sidekoeline keratiit 

2.1.3. Ekstragenitaalse gonorröa väljendusvormid: 

- proktiit 

- farüngiit 

- stomatiit 

- periorbitaalne tselluliit 

- sidekoeline keratiit 

2.1.4. Komplikatsioonid: 

Naistel 

- bartoliini absess/apostaas 

- väikevaagna põletik haigus (PID): endometriit, salpingiit, tuboovariaalne abscess, peritoniit, 

perihepatiit 

Meestel 

- epididümiit, orhiit 

- prostatiit 

- fimoos, parafimoos 

- ureetra striktuur 

- lümfadeniit 

- viljatus 

Süsteemsed: 

- artriit 

- dermatiit 

- tenosünoviit 

- endokardiit 

- müokardiit 

- perikardiit 

- meningiit 

2.2. Laboratoorne diagnoos 

2.2.1. Mikroskoopia. 

On eelistatud meetod sümptomaatiliste meeste ureetra materjali uurimiseks. Soo-

vitatakse algmaterjali värvimist paralleelselt Grami ja Leishmann-Giemsa meetodil. 

Mikroskoopia sensitiivsus ja spetsiifilisus on 95-99% ja 97-98% sümptomaatilistel 

meespatsientidel ning 60% ja 86% asümptomaatilistel. 

Ei ole soovitatud naiste materjalide uurimiseks. Endotservikaalsete proovide mikroskoopia 

tundlikkus on 45-64% ja ureetra materjali - vaid 16%. Tuleb arvesse võtta mittepatogeensete 

neisseeriate (N. sicca, N. fl ava) esinemise võimalus. 

Otsene mikroskoopia on abiks mädase artriidi (haiguse esimestel päevadel) puhul kuid 

ei sobi gonokokkilise farüngiiti ja proktiiti diagnoosimiseks. 

2.2.2. Kulturaalne diagnostika 

Eeldab väga kiiret materjali transpordi laboratooriumisse, sest haigusetekitajad hukkuvad 

jahtumisel ja kuivamisel kergesti. On põhiliseks meetodiks naiste ja ekstragenitaalsete 

materjalide hindamisel. Kohustuslik on laste ja menopausaalsete naiste uurimisel. 

Meestel kasutatakse asümptomaatilistel juhtudel gonorröa diagnoosimiseks põhimeetodina 

ning sümptomaatiliste gonorröa mikroskoopiliste tulemuste kinnitamiseks. 

Kuna gonokokid on sageli antibiootikumresistentsed, tähtis on määrata ravimtundlikust 

ja ß-laktamaasi produktsiooni. Süsteemse infektsiooni korral on vajalik teada N. gonorrhoeae 

tüvede MIK’i. 

25 

2.2.3. Molekulaarsed meetodid 

Soovitatakse urogenitaalse gonorröa skriining meetodina ning mikroskoopilise (meestel) 

ja kulturaalse (naistel) diagnoosi kinnitamiseks. Ei kõlba ekstragenitaalsete proovide 

uurimiseks. Enamlevinud on PCR N. gonorrhoeae DNA määramiseks otse uuritavast 

materjalist ja kombineeritud Gen-Probe test mille abil on võimalik samast proovist 

määrata nii Chlamydia trachomatis’t kui Neisseria gonorrhoeae’t. Molekulaardiagnostika 

eeliseks on 

(i) kõrge sensitiivsus ja spetsiifilisus; 

(ii) erinevalt külvist on ta vähemnõudlik säilitamise ja transpordi tingimuste suhtes, 

võetud proove võib säilitada transportsöötmes toatemperatuuril kuni 7 päeva; 

(iii) testi kiirus (tulemus 4 tunni kuni 1 päev). 

3. Ravi 

Vaatamata sellele, et gonorröaga patsiendid on sageli infitseeritud C. trachomatis’e poolt, rutiinne 

klamüüdiavastane ravi ei ole enam soovitatav. Kõik haiged peavad olema testitud teiste STLI-de, 

kaasa arvatud klamüüdia suhtes. Klamüüdiavastane ravi määratakse juhul kui infektsiooni ei saa 

välistada: molekulaarne diagnostika ei ole võimalik; mitte nukleiinhapetel põhinev analüüs osutub 

negatiivseks. 

3.1. Ilma komplikatsioonideta gonokokiline endotservitsiit, uretriit, proktiit 

- Ceftriaxonum 250 mg IM ühekordselt 

või 

- Ciprofl oxacinum 500 mg suukaudselt p/o ühekordselt 

või 

- Ofl oxacinum 400 mg suukaudselt p/o ühekordselt 

*Kinoloonid ei ole soovitatavad homoseksuaalsete meeste raviks ning patsiendi ja/või tema partneri 

haigestumisel välisreisil kõrge kinoloonresistentsete gonokokkide (QRNG) prevalentsiga 

piirkondades. 

Alaealistel 90% orofarüngeaalse infektsiooni 

puhul, ei ole suur. 

- Ceftriaxonum 250 mg IM ühekordselt 

või 

- Ciprofl oxacinum 500 mg suukaudselt p/o ühekordselt

3.3. Gonokokiline konjunktiviit 

- Ceftriaxonum 1 g IM, ühekordselt 

3.4. Dissemineerunud gonorröa: 

Soovitatav on statsionaarne režiim. Valikraviskeem: 

- Ceftriaxonum 1 g IM või IV iga 24 h 

26 

Alternatiivne raviskeem 

- Cefotaxime 1 g IV iga 8 h järel 

või 

- Ciprofl oxacinum 400 mg IV iga12 h järel 

või 

- Ofl oxacinum 400 mg IV iga12 h järel 

24-48 h möödumisel antimikroobne ravi jätkub vähemalt 1 nädala jooksul järgmise skeemi 

järgi 

- Cefi xime 400 mg p/o 2 korda päevas 

või 

- Ciprofl oxacinum 500 mg p/o 2 korda päevas 

või 

- Ofl oxacinum 400 mg p/o 2 korda päevas 

Gonokokiline meningiit ja endokardiit 

- Ceftriaxonum 1–2 g IV iga 12 h järel 10–14 päeva jooksul 

Endokardiidi puhul kuni 4 nädalat 

4. Järelkontroll 

Vajadus sõltub ravi tulemuslikkusest. Patsiendid, kes olid ravitud vastavalt rekomendatsioonidele 

ja kelle seisund on paranenud, ei vaja ravi efektiivsuse kontrolli. Sümptomite persisteerimisel 

soovitatakse bakterioloogiline uuring järgneva ravimtundlikkuse määramisega. Patsienti tuleks 

kutsuda kontrolllile 3 kuu pärast. Palju sagedamini on tegemist reinfektsiooniga kui ravi ebaõnnestumisega. 

5. Seksuaalpartnerite käsitlus 

Patsiente instrueeritakse ,et nad suunaksid oma partnerid uuringiteks ja raviks; 

Tuleb ravida sümptomaatilise gonorröaga patsiendi kõiki seksuaalpartnereid, kes tal olid viimaste 

60 päeva jooksul enne haigustunnuste tekkimist või diagnoosi väljapanemist; kõige viimast seksuaalpartnerit 

tuleb ravida isegi siis, kui vahekord oli > 60 päeva tagasi; 

Patsient ja tema partnerid ei tohi elada suguelu seni, kui on ravi läbi viidud. 

6. Gonorröa käsitlus raseduse ajal 

Gonorröa põhjustab korioamnioniiti, lootevete puhkemist ning abordi- või sünnitusjärgset emakapõletikku. 

Adneksiit esineb vaid esimeses trimestris kuna selle lõpus emakaõõs oblitereerub. Ema 

ravimata haiguse puhul tekib 40% -l vastsündinutel gonorroiline konjunktiviit. 

6.1. Skriining 

Kõigil materjal emakakaelast PCR analüüsiks rasedusega arvele võtmisel ja vajadusel lisauuring 

32. nädalal; 

6.2. Ravi 

Kinoloonid on raseduse ajal vastunäidustatud. 

Valikravi Ceftraxonum 250 mg IM ühekordselt 

Klamüdioosi raviks 

Azithromycin 1 g p/o, ühekordselt 

või 

Amoxicillin 500 mg p/o x 3, 7 päeva jooksul.

7. HIV positiivsed 

- Sama ravi, mis HIV- negatiivsetel patsientidel. 

Kirjandus 

1. C.J.Bignell. European guideline for the managment of gonorrhoea.INT J STD AIDS 2001;12 

(Suppl.3):27. 

2. Brocklehurst P. Interventions for treating gonorrhoea in pregnancy (Cochrane Review).In: The 

Cochrane Library,1,2002.Oxford:Update Software. 

3. Diagnosis and managment of STD-s 8including HIV infection). STD Services Royal Adelaide 

Hospital. Sixth Edition ,2005:20. 

4.CDC 2006 mis on tekstis olemas 

27

TRIHHOMONIAAS (A 59) 

Trichomoniasis 


Trihhomoniaas on kogu maailmas laialt levinud parasitaarne genitaalinfektsioon, mille tekitajaks 

on algloom Trichomonas vaginalis. Reeglina toimub nakatumine sugulisel teel. Perinataalse ülekande 

võimalus on ~5%. 

1.1. Kulg 

1.1.1. äge; 

28 

1.1.2. alaäge; 

1.1.3. asümptomaatiline. 

Naistel on tavapärasem kliiniliselt väljendunud juhtude esinemine, meestel – asümptomaatilised 

vormid. 


1.2.1. trihhomoniaas naistel; 

1.2.2. trihhomoniaas meestel; 

1.2.3. trihhomoniaas vastsündinutel; 

1.2.4. trihhomoniaas lastel. 

2. Diagnoos 


2.1.1. Naistel 

Iseloomulik on infektsiooni paljukoldelisus – kahjustuvad tupp, ureetra, emakakaelakanal 

ja tupeesikunäärmed. Kliinilised haigustunnused ägeda kulu korral: 

- rohke, vedel, vahutav, kollakas-roheline tupevoolus; 

- tupe limaskest hüpereemiline, kohati verevalumeid, erosioone; 

- emakakaela välispinnal punktikujulised hemorraagiad; 

- düsuurilised kaebused; 

- sügelemine (sageli tugev) genitaalide piirkonnas; 

- vulva difuusselt punetav, turses, ära kratsitud. 

2.1.2. Meestel 

- uretriidi pilt, mida ei ole kliiniliselt võimalik muudest mittegonorroilistest uretriitidest 

eristada – eritis ureetrast võib olla limane, limas-mädane, mädane; 

- balanopostiit, võimalikud erosioonid. 

2.1.3. Vastsündinutel 

- vulvovaginiit; 

- uretriit. 


2.2.1. Valikmeetodid 

2.2.1.1. Natiivpreparaat 

- uuring on ülevaatlik, lihtsalt teostatav; 

- liikuvate Trichomonas vaginalis’e vormide olemasolul spetsiifilisus 100%;

- tundlikkus sümptomaatilistel naistel 60-75%, meestel 30%. 

2.2.1.2. Kulturaalne meetod 

- kasulik vähese hulga haigustekitajate avastamiseks (eriti meestel); 

- soovitatav ravitulemuste hindamisel. 

2.1.1.1. Molekulaarsed meetodid 

(PCR, Gen-Probe) 

2.1.2. Alternatiivmeetod 

- Giemsa järgi värvitud preparaat 

- trihhomoonaseid võib leida Papanicolaou järgi 

2.1. Uuringumaterjal 


- eritis tupe tagumisest võlvist, ureetrast ja emakakaelakanalist. 

29 

3. Ravi 


- eritis ureetrast; 

- uriini tsentrifugaat. 

3.1. Valikravi 

3.1.1. Täiskasvanud ja üle 10 a. lapsed 

- Metronidazolum 2,0 g p/o, ühekordselt 

3.1.2. Vastsündinud 

- ei vaja ravi, kui imik on rinnapiimatoidul ja ema saab süsteemset ravi 

- Metronidazolum 40 mg/kg/pro die, 14 päeva, kui laps on kunstlikul toidul 

3.1.3. Lapsed 

- 1-3 a – Metronidazolum 50 mg 3 korda päevas p/o, 7 päeva 

- 3-7 a – Metronidazolum 100 mg 2 korda päevas p/o, 7 päeva 

- 7-10 a – Metronidazolum 100 mg 3 korda päevas, 7 päeva 

3.1.4. Rasedad 

- Metronidazolum 2,0 g p/o, ühekordselt 

3.1.1. HIV infektsioon 

- HIV positiivsed patsiendid saavad trihhomoniaasi korral ravi samade skeemide kohaselt 

HIV negatiivsetega. 

3.2. Alternatiivravi 

3.2.1. Täiskasvanud 

- Metronidazolum 500 mg 2 korda päevas p/o, 7 päeva või 

- Metronidazolum 500 mg 3 korda päevas p/o, 5 päeva või 

- Metronidazolum 800 mg hommikul pluss 1,2 g õhtul p/o, 2 päeva või 

- Ornidazolum 1500 mg ühekordselt p/o või 

- Ornidazolum 500 mg 2 korda päevas p/o, 5 päeva. 

3.2.2. Lapsed 

- Ornidazolum 25 mg/kg/pro die p/o, ühekordselt 

- Metronidazolum 15 mg/kg/pro die, jagatuna mitmeks võtmiskorraks, 7 päeva 

3.2.3. Metronidasoolresistentsed juhud 

- Korrata koheselt või 7 päeva pärast standardravi 

- Metronidazolum 2 g ühekordselt päevas per os, 3-7 päeva

- Metronidazolum 2-2,5 g päevas (jagatuna mitmeks võtmiskorraks), 7-10 päeva 

- Metronidazolum 3,5 g päevas (jagatuna mitmeks võtmiskorraks), 14- 18 päeva 

või 

- Metronidazolum 2 g i/v iga 6-8 tunni tagant, 3 päeva 

NB! Metronidasoolile ei esine 100%-list resistentsust. 

3.2.4. Vaginaalsed metronidasoolpreparaadid 

- võib kasutada täiendava ravina süsteemsele ravile 

30 

4. Ravijärgne kontroll 

- teostatakse kulturaalsel meetodil 7-10 päeva pärast ravi lõppu või 

- näidustuste olemasolul molekulaarsel meetodil 1 kuu pärast. 

4.1. Seksuaalpartnereid ravida samaaegselt, olenemata nende kliinilisest või laboratoorsest 

leiust; 

4.2. Üle 1 aastastel tütarlastel Trichomonas vaginalis’e leidmisel võib olla tegemist seksuaalse 

ahistamisega, uurida ka muude STL infektsioonide suhtes. 

Kirjandus 

1. European Guideline for the management of vaginal discharge. INT J STD AIDS 2001; 12 (Sup 

pl. 3):73. 

2. Rajangu H, Kaur S. Veneerilised haigused 1999; 128. 

3. Trihhomoniaas. Sugulisel teel levivate infektsioonide diagnostika, ravi ja profülaktika metood 

ilised materjalid 2001, Sankt-Peterburg, 32. 

4. Centers for Disease Control and Prevention. Sexually Transmitted Diseases Treatment Guide 

lines 2006. MMWR 2006; 55(No. RR-11): pp 52-54.

UROGENITAALNE CHLAMYDIA TRACHOMATIS-INFEKTSIOON (A 56.0, 

A56.1, A56.2) 

Infectio Chlamydia trachomatis viarum genitourinarium 


Urogenitaalne klamüdioos on täiskasvanute ja suguelu elavate teismeliste seas üks sagedasemaid 

sugulisel teel ülekantavaid bakteriaalseid infektsioone, mille põhjustajaks on Chlamydia 

trachomatis’e serotüübid D, E, F, G, H, I, J, K. 

1.1. Kulg 

Urogenitaalne klamüdioos kulgeb tavapäraselt pärast nakatumist, eriti naistel (kuni 80%-l), 

asümptomaatiliselt ja jääb seetõttu õigeaegselt diagnoosimata, põhjustades suguelu partnerite 

infitseerumist ja tüsistuste tekkimist. Vastsündinud saavad klamüüdia-nakkuse vaginaalse sünnituse 

käigus kokkupuutel ema nakkusliku emakakaelaga. Vastsündinute klamüüdia-infektsioon 

ninaneelus, genitaaltraktis ja pärasooles võib kulgeda asümptomaatiliselt. 

31 


2. Diagnoos 

1.2.1. tüsistumata klamüdioos naistel (emakakaelapõletik, uretriit, bartoliniit, proktiit); 

1.2.2. tüsistumata klamüdioos meestel (mittegonorroiline uretriit, postgonorroiline uretriit, 

proktiit); 

1.2.3. tüsistunud klamüdioos naistel (naise väikevaagna põletik); 

1.2.4. tüsistunud klamüdioos meestel (epididümiit, prostatiit); 

1.2.5. Reiteri sündroom; 

1.2.6. klamüdioos vastsündinutel (konjunktiviit, pneumoonia); 

1.2.7. klamüdioos lastel; 

1.2.8. asümptomaatiline klamüdioos. 


Kaebused ja haigustunnused täiskasvanutel on tingitud peamiselt emakakaelapõletikust ja uretriidist 

ning komplikatsioonidest. 


Kliinilised haigustunnused esinevad umbes 30%-l juhtudest: 

- limasmädane emakakaela põletik; 

- mädane tupevoolus; 

- alakõhu valu; 

- menstruatsioonitsükliväline või suguühtejärgne veritsemine; 

- urineerimise häired; 

- väiksevaagna põletiku tunnused, krooniline kõhuvalu. 


Kliinilised haigustunnused esinevad umbes 75%-l juhtudest: 


- urineerimise häired; 

- munandimanuse ja eesnäärme põletiku tunnused. 

2.1.3. Naistel ja meestel 

- ebamugavustunne või eritis pärakust; 

- konjunktiviit;

- liigeste valulikkus. 


- Algselt haarab C. trachomatis’e perinataalne infektsioon silma, ninaneelu, urogenitaaltrakti 

ja pärasoole limaskesta. 

- 5-12 päeva pärast sünnitust tekkinud konjunktiviidi korral on kahtlus C. trachomatis-infektsioonile. 

- 1-3kuuste imikute alaägeda, afebriilse kopsupõletiku kõige tavalisemaks põhjuseks on C. 

trachomatis. Iseloomulikud on korduv terav köha tahhüpnoega ja röntgenis leitavad kahepoolsed 

difuussed infiltraadid. 


32 

2.2.1. Valikmeetodid 

2.2.1.1. Nukleiinhappe amplifikatsioon 

(PCR – polymerase chain reaction ja LCR – ligase chain reaction) 

- kõrge tundlikkusega asümptomaatilistel patsientidel: naiste emakakaela- ja meeste 

ureetramaterjalis 98-99%; 

- eeliseks: kõrge spetsiifilisus (97-99%), võimalik testida suurel hulgal analüüse, saab 

kasutada nii invasiivsel (emakakaelast, ureetrast) kui ka mitteinvasiivsel meetodil 

saadud (uriin, vulvovaginaalne) materjale. Mõnedes materjalides on võimalik diagnoosida 

samaaegselt kaasnevat gonorroilist infektsiooni. 

- puuduseks: kallis, nõuab suurt hoolt laboratooriumides kontaminatsiooni vältimiseks, 

probleemiks inhibiitorid, eriti uriini analüüsides; 

- ei sobi ravi efektiivsuse hindamiseks (klamüüdia plasmiidne DNA võib säiluda ka 

pärast adekvaatset ravi). 

2.2.1.2. RNA-DNA hübridisatsioon (PACE-2C) 

- tundlikkus 95%, spetsiifilisus 97%; 

- eeliseks: kiire ja automaatne, võimalik testida suurel hulgal analüüse, võimalik diagnoosida 

kaasnevat gonorroilist infektsiooni; 

- puuduseks: sobib ainult invasiivsel viisil võetud materjalide uuringuks. 

2.2.1.3. Koekultuur 

- genitaalmaterjalis (emakakaelast, ureetrast) tundlikkus 70% ringis; 

- eeliseks: kõrge spetsiifilisus (~100%), s.t ~ puuduvad valepositiivsed tulemused; 

- puuduseks: avastada saab ainult elusorganisme, vajab ekspertiisi, väike uuringute arv, 

materjal võetud invasiivsel meetodil; 

- kuu aega enne ei tohi olla tarvitatud antibiootikume. 

2.2.2. Alternatiivmeetodid 

2.2.2.1. Antigeeni avastamine direktsel fluorestseeruvate antikehade meetodil 

- tundlikkus oleneb elementaarkehakeste hulgast uuringumaterjalis 50-90%; 

- spetsiifilisus 82-99%; 

- eeliseks: sobib nii invasiivsete kui mitteinvasiivsete materjalide uuringuks (näit. 

meeste uriin); 

- puuduseks: ei sobi suure hulga analüüside uuringuks, hinnang subjektiivne (nõuab 

kogemustega hindajat). 

2.2.2.2. Antigeeni avastamine immunoensüümimeetodil 

- tundlikkus oleneb konkreetselt kasutatavast testist (50-85%); 

- spetsiifilisus ~92%; 

- eeliseks: saab korraga uurida suurt hulka analüüse, ajaliselt kiire, automaatne, madal 

maksumus; 

- puuduseks: võimalus valepositiivseteks (võimalikud ristumisreaktsioonid teiste 

mikroorganismidega) või valenegatiivseteks (kui haigustekitajaid vähe) tulemusteks, 

sobib ainult invasiivsete materjalide (emakakaelast, ureetrast) uuringuks. 

NB! Urogenitaaltrakti klamüdioosi diagnoosimiseks ei sobi vereseerumis ega geni-

taaleritistes olevate klamüüdiavastaste antikehade määramine. 

2.3. Uuringumaterjal 


- emakakaelakanalist ja ureetrast – kasutamiseks sobivad kõik loetletud laboratoorsed meetodid; 

- tupe eritis ja esmasjoa uriin – testid PCR ja LCR meetodil; 


- ureetrast – kasutamiseks sobivad kõik loetletud meetodid; 

- esmasjoa uriin – testid PCR- ja LCR-meetodil. 


- konjunktiviidi diagnoosimiseks võetakse materjal nii kulturaalseks kui mitte-kulturaalseks 

uuringuks väljapoole pööratud silmalault; 

- kopsupõletiku diagnoosimiseks tehakse kulturaalne uuring ninaneelust võetud materjalist; 

- vastsündinute klamüdioosse pneumoonia diagnoosimiseks tuleks kasuks mikroimmunofluorestsentstest 

C. trachomatis’e antikehadele. IgM antikehade tiiter 1:32 kinnitab C. trachomatis-pneumoonia 

olemasolu. 

33 

3. Ravi 

2.3.4. Lastel 

- lapse seksuaalse kuritarvitamise kahtluse korral on soovitav kulturaalne uuring kombineerida 

PCR-uuringuga. 

3.1. Valikravi 

3.1.1. Täiskasvanute, teismeliste ja laste (>45 kg) ravi 

- Azithromycinum 1g p/o, ühekordselt 

või 

- Doxycyclinum 100 mg 2 korda päevas p/o, 7 päeva 

3.1.2. Vastsündinute konjunktiviidi ja pneumoonia ravi 

- Erythromycinum 50 mg/kg/päevas suu kaudu jagatuna 4-ks korraks, 10-14 päeva 

- lokaalne antibiootikumravi üksinda ei ole piisav klamüdioosse infektsiooni raviks ja ei ole 

vajalik süsteemse ravi teostamisel 

3.1.3. Laste ravi 

- Lapsed

- Erythromycinum 250 mg 4 korda päevas p/o, 14 päeva 

või 

- Erythromycinum 500mg 4 korda päevas p/o, 7 päeva 

3.3. HIV infektsioon 

HIV infektsiooniga klamüdioosi põdevad haiged saavad ravi samade skeemide kohaselt 

nagu HIV negatiivsed patsiendid. 

34 

3.2. Ravijärgne kontroll 

Ravijärgne kontroll ei ole vajalik, kui ravi teostati soovitatud skeemide kohaselt. 

Võimalikud näidustused ravijärgseks kontrolliks on: 

- kinnitus patsiendile tervistumise kohta; 

- asümptomaatiline C. trachomatis-infektsioon; 

- haigustunnuste püsimine; 

- patsiendi rahulolematus; 

- reinfektsiooni võimalus; 

- pärast erütromütsiinravi (suurim risk ravi ebaõnnestumiseks); 

Ravijärgse kontrolli ajad: kulturaalne, immunoensüümimeetod ja DNA hübridisatsioonitest - 2 

nädalat pärast ravi lõppu; nukleiinhappe amplifikatsioonitestid – 3-4 nädalat pärast ravi lõppu. 

Teismelisi naissoost patsiente võiks mitme kuu pärast uuesti kontrollida, et välistada reinfitseerumist 

ja uut haigestumist. 

Vastsündinutel on järelkontrolli teostamine soovitatav, kuna erütromütsiiniravi efektiivsus on 

~80%. Vajadusel tehakse veel teine ravikuur. Tuleb silmas pidada kaasneva klamüdioosse pneumoonia 

võimalust. 

Vastsündinul klamüdioosse infektsiooni avastamisel tuleb uurida ja allutada ravile vastsündinu 

ema ja ema sekuaalpartnerid. 

Ravimata klamüüdia infetksiooniga emast sündinud vastsündinule ei ole profülaktiline antibatkeriaalne 

ravi näidustatud. Vastsündinud jäävad järelkontrolli alla ja haigustunnuste tekkimisel 

alustatakse raviga. 

3.5. Seksuaalpartnerite kontroll 

- patsiente tuleb instrueerida, et nad suunaksid oma partnerid arsti juurde uuringuteks ja raviks; 

- samaaegselt tuleb ravida (isegi kui klamüüdia analüüsid on negatiivsed) patsiendi kõiki seksuaalelupartnereid, 

kes tal olid 60 päeva jooksul enne haigustunnuste tekkimist või diagnoosi 

väljapanemist, kõige viimast seksuaalpartnerit tuleb ravida isegi siis, kui vahekord oli rohkem 

kui 60 päeva tagasi; 

- patsient ja tema partnerid ei tohi elada suguelu seni, kuni on läbi viidud täielik ravi. 

3.6. Nakkuse vältimine 

- vältida suguelu ravikuuri jooksul (7 või 14 päeva) või 7 päeva jooksul pärast ühepäevast asitromütsiini 

kasutamist ja seni, kuni kõik seksuaalpartnerid, kellega suheldakse, on saanud korraliku 

ravi; 

- hõbenitraadi lahuse ja antibiootikumsalvide kasutamine vastsündinul ei väldi klamüüdia-infektsiooni 

ülekannet emalt lapsele, küll aga väldivad mainitud ravimid silma profülaktika teostamisel 

gonorroilise oftalmia tekkimist. 

Kirjandus 

1. Centers for Disease Control and Prevention.1998 Guidelines for Treatment of Sexually Trans 

mitted Diseases. MMWR 1997; 47 (No. RR-1): 49. 

2. European Guideline for the Management of Chlamydial Infection. INT J STD AIDS 2001; 12 

(Suppl. 3):30.3 

3. Jacobson GF, Autry AM. A randomized controlled trial comparing amoxicillin and azithromy 

cin for the treatment of C. trachomatis in pregnancy. AM J OBSTET GYNECOL 2001; 184 (7): 

1352. 

4. Rajangu H, Kaur S. Veneerilised haigused 1999: 105. 

5. Skerk V, Schonwald S. Duration of clinical symptoms in female patients with acute urethral 

syndrome caused by chlamydia trachomatis treated with azithromycin or doxycycline. J 

CHEMOTHER 2001; 13(2): 176. 



GENITAALHERPES (A 60) 

Herpes genitalis 


Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. 

Genitaalherpese põhjustajaks on herpesviiruse perekonna kaks liiget: 

HSV-1 (Herpes Simplex Virus tüüp 1) 

HSV-2 (Herpes Simplex Virus tüüp 2) 

Genitaalherpest põhjustab peamiselt HSV-2. Genitaalherpes võib olla põhjustatud ka HSV-1 poolt, 

kuigi see viirusetüüp põhjustab eelkõige infektsioone huultel, limaskestadel ja silmadel. 


1.1.1 Esmane genitaalherpes 

35 

1.1.1.1. esmane primaarne; 

1.1.1.2. esmane mitteprimaarne. 

1.1.2. Retsidiveeruv genitaalherpes 

Inimestel, kellel genitaalherpes on kord juba avaldunud, võib see haigus teatud ajavahemike 

järel korduma hakata. Enamiku ajast lokaliseerub viirus närviganglionites olles inaktiivne 

ja põhjustamata patsiendile mingeid vaevusi. Viiruste aktiviseerumisel toimub nende väljumine 

närviganglionitest, millega kaasneb kas kliinilise sümptomatoloogia esinemine (retsidiveeruv 

haigushoog) või puudumine (viiruse asümptomaatiline eritumine). 

Genitaalherpese retsidiive võivad vallandada kõige sagedamini järgmised faktorid: 

üleväsimus, stress, depressioon, ultraviolettkiirgus, menstruatsioon, mastur batsioon, teised 

viirusinfektsioonid ja suguelu kui vahekorraga kaasnevad mikrotraumad/nahavigastused 

suguelunditel. 

1.1.3. Asümptomaatiline genitaalherpes 

Asümptomaatilise genitaalherpese puhul toimub aktiivne viiruste eritumine närviganglionitest, 

millega ei kaasne aga kliinilise leiu esinemist, mistõttu patsient on nakkusohtlik ise 

seda teadmata. 

1.2. Kulg 

1.2.1. Latentne periood 

- viirus lokaliseerub närviganglionites; 

- viiruse replikatsiooni ei toimu; 

- viiruse hulk madal. 

1.2.2. Aktiivne periood 

- toimub viiruse replikatsuoon; 

- viiruse hulga tõus; 

- viirus väljub närviganglionitest; 

- sümptomaatilised haigusvormid; 

- asümptomaatiline viiruse eritumine. 

1.3. Ülekanne 

Genitaalherpes levib seksuaalse kontakti kaudu. Viiruse edasikandumiseks on vajalik otsene 

kokkupuude infitseeritud haiguskoldega (näiteks: villid, haavandid). Nakatumise risk on suurem 

kui genitaalherpes on kliiniliselt avaldunud, aga kuna esineb ka viiruse asümptomaatilise eritumise 

võimalus, siis pole välistatud nakatumine genitaalherpesesse herpesele omase kliinilise leiu 

täieliku puudumise korral. 

2. Diagnoos 

2.1. Kliiniline diagnoos

Genitaalherpesele on omane prodromaalnähtude olemasolu: sügelus ja ärritustunne genitaalide 

piirkonnas, palavik, peavalu, halb enesetunne, neuralgilised valud lihastes, lümfadenopaatia. 

Genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud, mille 

pinnale hiljem moodustuvad erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad, 

uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on turses, punetav ning 

valulik. 

Lokalisatsiooni järgi on kõige segedasemad haiguskolded: 

- meestel: glans penis’el, sulcus coronarius’el, ureetras; 

- naistel: ureetra ava ümber, suurtel häbememokkadel, tupes, emakakaelal. 

Tavaliselt kaasneb valulikele limaskesta- ja nahanähtudele ka üldine nõrkus, palavik, peavalu, 

neuralgia ning valulikkus urineerimisel. 

36 


3. Ravi 

2.2.1. Viiruse määramine 

- Külv HSV-1/HSV-2 haiguskoldest 

Kuivõrd HSV on labiilne viirus, siis on väga oluline järgida materjali kogumise ning transportimise 

nõudeid, kuna väikseimgi kõrvalekalle võib muuta analüüsi tulemust. Analüüsi 

negatiivne vastus ei välista infektsiooni olemasolu. 

- HSV-1/HSV-2 määramine molekulaarsetel meetoditel (PCR) 

2.2.2. Seroloogia 

Genitaalherpese seroloogiline uurimine nõuab mõlema – nii HSV-1 kui ka HSV-2 tüübispetsiifiliste 

antikehade määramist, kuna teatud osa haigusjuhtudest on tingitud HSV-1 poolt. 

HSV-1/HSV-2 positiivse seroloogia olemasolu ei tähenda genitaalherpese aktiivse protsessi 

olemasolu, kuid võib osutuda oluliseks genitaalidel esinevate ebaselge etioloogiaga 

retsidiveeruvate haavandite diagnoosimisel, esmase primaarse või esmase mitteprimaarse 

genitaalherpese vormi määramisel või genitaalherpesega patsiendi asümptomaatilise partneri 

nõustamisel. Samuti on seroloogiline uuring oluline asümptomaatiliste infektsioonide 

välistamisel. 

2.3. Diferentsiaaldiagnoos 

2.3.1. Süüfilise seroloogiline uuring 

2.3.2. Uuring HIV infektsiooni suhtes 

3.1. Primaarne genitaalherpes 

Genitaalherpese primaarne haigushoog nõuab kindlasti süsteemsete viirusevastaste preparaatide 

kasutamist, kuna mitteravimisel võib haigushoog olla raske kuluga ja kesta kuni kolm nädalat. 

Süsteemsed viirusevastased preparaadid on tavaliselt väga efektiivsed ja nende kasutamist tuleb 

alustada võimalikult kiiresti genitaalherpese kahtluse korral kliinilise leiu alusel. 

3.1.1. Valikravi 

- Valaciclovirum 1000 mg 2 korda ööpäevas p/o 7-10 päeva jooksul 

3.1.2. Alternatiivne ravi 

- Aciclovirum 200 mg 5 korda ööpäevas p/o 7-10 päeva jooksul 

- Aciclovirum 400 mg 3 korda ööpäevas p/o 7-10 päeva jooksul 

Ravi võib jätkata ka pikema aja vältel kui paranemine pole piisav pärast 10 päevast 

ravikuuri. 

Lokaalsete viirusevastatse vahendite kasutamine ei anna erilist efekti. Tugevalt väljendunud 

lokaalse valulikkuse korral on soovitav kasutada lokaalseid anesteetilisi vahendeid. 

Väga oluline on patsiendi nõustamine. Tuleks selgitada genitaalherpese kulu iseärasusi, 

nakatumise võimalusi (ka viiruse asümptomaatilise eritumise korral kliinilise leiu puudumisel), 

ravi võimalusi tulevikus, retsidiive vallandavaid faktoreid ja kindlasti genitaalher-

pese mõju rasedusele, lootele ning sünnitusele. 

3.2. Retsidiveeruv genitaalherpes 

3.2.1. Retsidiivi ravi (episoodiline ravi) 

Episoodilist ravi tehakse infektsiooni ägedas faasis. 

Episoodilise ravi korral alustatakse viirusevastase raviga iga järjekordse haigushoo ägenemise 

ajal. Ravi peab algama võimalikult kiiresti, s.t võimalusel juba prodromaalnaähtude 

ajal. 

3.2.1.1. Valikravi 

- Valaciclovirum 500 mg 2 korda ööpäevas p/o 3 päeva jooksul 

- Valaciclovirum 1000 mg üks kord ööpäevas 5 ööpäeva jooksul 

3.2.1.2. Alternatiivne ravi 

- Aciclovirum 400 mg 3 korda ööpäevas p/o 5 ööpäeva jooksul 

- Aciclovirium 800 mg 2 korda ööpäevas p/o 5 ööpäeva jooksul 

37 

3.2.2. Supressioonravi 

Supressioonravi on näidustatud kui patsiendil esineb aasta jooksul rohkem kui kuus kliiniliselt 

avaldunud genitaalherpese episoodi ja vähemalt üks episood on laboratoorselt tõestatud. 

3.2.2.1. Valikravi 

- Valaciclovirum 500 mg kord ööpäevas kui patsiendil on vähem kui 10 episoodi aastas 

- Valaciclovirum 1000 mg kord ööpäevas kui patsiendil on rohkem kui 10 episoodi 

aastas 

3.2.2.2. Alternatiivne ravi 

- Aciclovirum 400 mg kaks korda ööpäevas keskmiselt aasta aja jooksul. 

Aciclovirum manustatuna üks kord päevas ei suru alla genitaalherpese retsidiive. 

Lühiajalised supressioonravi kuurid, surumaks alla retsidiive, on näidustatud eriolukordades 

(eksamid, puhkus). 

4. Nõustamine 

Genitaalherpese diagnoosimisele peab kindlasti järgnema patsiendi nõustamine haiguse põhjuste, 

kliinilise avaldumise, kulu, nakatumise ja ravi võimaluste üle. 

5. Genitaalheprese käsitlus raseduse ajal 

Genitaalherpes on ohtlik raseduse ajal, kuna on võimalik komplikatsioonide tekkeoht nii emale, 

lootele kui vastsündinule. Kõige ohtlikumaks komplikatsiooniks on vastsündinutel esinev herpesentsefaliit. 

Enamiku vastsündinute puhul, kes infitseeruvad HSV infektsiooniga, toimub see sünnituse käigus, 

kusjuures nende emadel pole samal ajal kliiniliselt avaldunud genitaalherpese haigushoogu. 

5.1. Vastsündinute nakatumine herpesentsefaliiti 

Risk nakatumiseks on suurim (50%) nendel vastsündinutel, kelle ema nakatub primaarsesse 

genitaalherpesesse raseduse ajal. Eriti kõrge on risk kui ema nakatumine toimub vahetult enne 

sünnitust, mil pole veel jõudnud välja kujuneda antikehade teket. 

Nakkusrisk on madalam rasedatel, kes olid nakatunud genitaalherpesesse enne rasestumist: 3- 

5% sünnituse ajal ägenenud genitaalherpese retsidiivide korral ja 0,04% kui emal on küll anamneesis 

korduvad genitaalherpese episoodid, kuid sünnituse ajal on ta asümptomaatiline. 

5.2. Genitaalherpese käsitlus raseduse ajal 

Genitaalherpese käsitlemise erinevuse tõttu jaotatakse rasedad 3 gruppi: 

I 

II 

III 

Primaarse genitaalherpesega rasedad (nakatumine GH-sse raseduse ajal) 

Kroonilise retsidiveeruva genitaalherpesega rasedad (nakatumine enne rasedust) 

Genitaalherpesest ohustatud rasedad (partneil GH, rase pole nakatunud) 

5.2.1. Primaarne genitaalherpes ja rasedus

Rasedal esineva primaarse genitaalherpese korral on nakatumine genitaalherpesesse 

toimunud raseduse ajal . 

5.2.2. Ravi 

- viirusevastased ravimid p/o nagu primaarse genitaalherpese puhul 

Aciclovirum/Valaciclovirum on raseduse ajal laialt kasutatud preparaadid ja puuduvad 

andmed nende preparaatide toksilisusest nii rasedale kui lootele. 

38 

5.2.2.1. Käsitlus 

1. Viirusevastane supressioonravi sünnituseelse 4 nädala jooksul vältimaks GH retsidiivi 

sünnituse ajal 

2. Keiserlõige on vajalik kui GH esmashoog esineb rasedal 6 nädala jooksul enne sünnitust 

või sünnituse ajal 

3. Keiserlõige pole vajalik kui nakatumine GH-sse toimus I või II trimestril 

4. Kui nakatumine primaarsesse genitaalherpesesse on toimunud viimase 6 rasedusnädala 

jooksul ja pole võimalik teha keisrlõiget, siis vaginaalse sünnituse korral tuleks 

vältida invasiivseid protseduure ja ordineerida i/v viirusevastane ravi 

5.2.3. Retsidiveeruv genitaalherpes ja rasedus 

5.2.3.1. Ravi 

- viirusevastased ravimid p/o GH retsidiivide ajal 

5.2.3.1. Käsitlus 

1. Uuringud (külv HSV-1/HSV-2 ja PCR HSV-1/HSV-2) viiruse eritumise määramiseks 

pole vajalikud, kuna need antenataalsed uuringud HSV-1/HSV-2 suhtes ei võimalda ennustada 

neonataalse nakatumise ohtu. 

2. Viirusevastane supressioonravi 4 sünnituseelse nädala jooksul võib vältida GH retsidiivi 

sünnituse ajal 

3. Keiserlõige: kaaluda võimalust kui esineb retsidiiv sünnituse ajal 

4. Keiserlõige pole vajalik kui retsidiivid esinevad küll raseduse ajal, aga sünnituse ajal 

kliiniline leid puudub 

5.2.1. Genitaalherpesest ohustatud rasedad 

Genitaalherpesesse nakatumise oht on eriti suur nendel rasedatel, kelle partneril on genitaalherpes, 

aga kes ise on terved. 

Kui HSV-1/HSV-2 nakatumine on toimunud rasedusele eelneval ajal, siis on risk selle infektsiooni 

transmissiooniks vastsündinule väga väike. Kui nakatumine HSV-1/HSV-2 infektsiooni 

toimub raseduse ajal, siis risk transmissiooniks vastsündinule tõuseb. 

Kui rase pole nakatunud HSV-1/HSV-2 infektsiooni, aga tema partneril on genitaalherpes, 

siis nakkuse vältimise võimalusteks on: 

- loobumine suguelust 

- turvaseks 

- nakatunud partneri supressioonravi viirusevastase ravimitega raseduse ajal.

Kirjandus 

1. American College of Obstetricians and Gynecologists. Management of hepres in pregnancy. 

ACOG practice bulletin No.8, October 1999. Int J Gynaecol Obstet 2000; 68:165-73. 

2. Brocklehurst P, Kinghorn G, Carney O, Helsen K, Ross E, Ellis E, et al. A randomised placebo 

controlled trial of sppressice acyclovir in late pregnancy in women with recurrent genital 

herpes infection. Br J Obstet Gynaecol 1998;105:275-80. 


lines 2006. MMWR 2006;55(No. RR-11). 

4. Cowan FM, Munday P. Guidelines for the management of herpes simplex virus infection in 

pregnancy. Sex Transm Infect 1998;74:93-4. 

5. European STD Guidelines 2001. INT J STD AIDS 2001; 12 (Suppl. 3). 

6. Fife KH, Barbarash RA, Rudolph T, Degregorio B, Roth R. Valaciclovir versus acyclovir 

infection. Results of an international, multicenter, double-blind, randomized clinical trial. The 

Valacyclovir International herpes Simplex Virus Study Group. SEX TRANSM INFECT 1997; 

24: 481. 

7. Gutierrez KM, Falkovitz Haplern MS, Maldonado Y, Arvin AM. The epidemiology of 

neonatal herpes simplex virus infections in California from 1985 to 1995. I Infect Dis 1999; 

180:199-202 

8. Kimberlin DF, Weller S, Whitley RJ, Andrews WW, Hauth JC, Lakeman F, et al. 

Pharmacoknetcis of oral valacyclovir and acyclovir in late pregnancy. Am J Obstet Gynaecol 

1998;179:846- 51. 

9. Qutub M, Klapper P, Vallely P, Cleator G. Genital herpes in pregnancy: is screening costeffec 

tive Int J STD AIDS 2001;12:14-6. 

10. Reiff-Eldrige R, Heffner CR, Ephross SA, Tennis PS, White AD, Andrews EB. Monitoring 

pregnancy outcomes after prenatal drug exposure through prospective pregnancy registries: a 

pharmaceutical company commitment. Am J Obstet Gynaecol 2000;182:159-63. 

11. Rouse DJ, Stringer JS. An appraisal of screening for maternal type-specific herpes simplex 

virus antibodies to prevent neonatal herpes. Am J Obstet Gyneacol 2000;183:400-6. 

12. Smith JR, Cowan FM, Munday P. The management of herpes simplex virus infection preg 

nancy. Br J Obstet Gynaecol 1998;105:255-60 

39

PAPILLOOMIVIIRUSINFEKTSIOON (B 97.7) 

40 


Inimese papilloomiviirus (HPV, human papillomavirus) on välisümbriseta DNA viirus, mis kuulub 

papilloomiviiruste (Papillomaviridae) sugukonda. Inimese papilloomiviiruse levik populatsioonis 

on laialdane. Genitaalne HPV-infektsioon on kõige sagedamini esinev seksuaalsel teel leviv infektsioon 

(STLI). Viirus levib kontaktülekande teel põhjustades peamiselt asümptomaatilist infektsiooni. 

HPV-infektsiooni inkubatsiooniaeg kontaktist mikroskoopiliselt või makroskoopiliselt 

avastatavate muutusteni on 3–4 kuud, kuid see võib kõikuda nädalast aastateni. Võimalik on vertikaalne 

levik vastsündinule sünnituskanalis. 

HPV-infektsiooni kliiniline pilt tekib seoses viiruse võimega põhjustada naha ja limaskestade healoomulisi 

epiteliaalseid neoplaasiaid (nahatüükad ja anogenitaalsed kondüloomid), emakakaela 

düsplaasiat ja emakakaela vähki. 

1.1. HPV tüübid ja klassifikatsioon: 

Viiruse tüüpe on kirjeldatud üle 100, nendest 40 on infitseerivad suguelundite limaskesta. Suguelunditel 

esinevaid HPV tüüpe klassifitseeritakse nendega seostuva emakakaela vähi riski põhjal 

kahte rühma: 

madal risk – HPV-6, HPV-11, HPV-40, HPV-42, HPV-53, HPV-54, HPV-57, HPV-66 jt 

kõrge risk – HPV-16, HPV-18, HPV-31, HPV-33, HPV-45 jt. 

Anogenitaalsed kondüloomid sisaldavad tavaliselt HPV tüüpe 6 ja 11, mis ei ole seotud 

vähiriskiga. 

2. Diagnoos 

2.1. Kliiniline leid 

Subjektiivsed vaevused patsiendil tavaliselt puuduvad. Kliiniline pilt, histoloogiline leid ja haiguse 

kulg sõltuvad viiruse tüübist. Lisaks sellele sõltub haiguse kliiniline kulg immuunsüsteemi 

vastusest, mis tekib organismi poolt HPV vastu. Immuunpuudulikkusega haigetel vähki haigestumise 

risk suureneb. HPV-infektsiooni diagnoosimisel on soovitav teha uuringud teiste STLI 

tekitajate väljalülitamiseks. 

2.1.1. Teravad kondüloomid 

Condylomata accuminata – anogenitaalsed (veneerilised) tüükad. 

Põhjustatud peamiselt HPV–6 või HPV–11 poolt. Tekivad tüükad või lillkapsasarnased vohandid, 

mis naisel võivad paikneda vulval, ureetras, tupes ja emakaelal. Meestel tekivad 

kondüloomid eesnahale, sugutilukile, freenulumile, kuid võivad paikneda ka sulcuses ja 

ureetras. Nii meestel kui naistel võib kondüloomidest olla haaratud perianaalne piirkond või 

anus. Vastsündinu infitseerumisel sünnituskanalis võivad vohandid tekkida kõrisse. 

2.1.2. Lamedad kondüloomid 

Maakula- või paapulitüüpi piirdunud lesioonid. Diagnoositakse tsütoloogilise (või kolposkoopilise) 

uuringuga. 

2.1.3. Muud intraepiteliaalsed muutused 

Irdraku test, kolposkoopia ja histoloogiline uuring sobivad intraepiteliaalsete muutuste 

avastamiseks. Kolposkoopial peitsitakse emakakaela äädikhappega ja kondüloomi esinemisel 

tekib valge värvus (äädikhappe-valge). Tuleb meeles pidada, et tegemist ei ole spetsiifilise 

testiga HPV-infektsiooni määramiseks, Biopsia (tsütoloogia) materjalis otsitakse 

koilotsütoosi ehk rakuplasma vakuolisatsiooni. Diagnostilisel eesmärgil leiavad kasutamist 

veel uretroskoopia ja rektoskoopia. 


HPV-infektsiooni kinnitab viiruse DNA määramine. 

3. Kondüloomide ravi

3.1. Eesmärk 

Ilma ravita võivad kondüloomid iseeneslikult taandareneda, säilida muutumatult või suureneda. 

Ravi eesmärgiks on sümptomaatiliste kondüloomide eemaldamine. Ravi ei välista retsidiivide 

võimalust ja ei elimineeri HPV-infektsiooni. Kui HPV-infektsioon kulgeb subkliiniliselt, siis ei 

ole ravimine vajalik ja piirdutakse jälgimisega. Tsütoloogilisi uuringuid (kolposkoopia, biopsia) 

korratakse 4-6 kuu tagant. Jälgimine peaks kestma 2 aastat, kuni 3 erineval ajal teostatud tsütoloogilist 

(PAP) uuringut on olnud patoloogiata. Seksuaalpartnerite ravimine ei ole vajalik. 

3.1.1. Erinevad ravivõimalused * 

a) tsütotoksilised ained 

- Imiquimodum (5% kreem) 

- Podophyllotoxinum (0,5% lahus) 

- Podophyllotoxinum (0,15% kreem) 

b) kirurgia 

- krüoteraapia 

- elektrokoagulatsioon 

- silmuskonisatsioon 

- süsinikdioksiidlaser 

- kirurgiline eemaldamine 

41 

* Kirjeldatakse üksnes Eestis kasutusel olevaid ravimeid või ravimeetodeid. 

3.1.1.1. Välimised kondüloomid 

- podophyllotoxinum 0,5% lahus - peitsida kaks korda päevas 3 päeva järjest ning seejärel 

4 päeva vahet pidada. Kokku võib teha 4 ravikuuri. Kondüloomidest haaratud ala ei tohi 

ületada 10 cm2 ja päevane ravimi kogus mitte üle 0,5 ml päevas. Lahus ei tohi sattuda 

ümbritsevale nahale ega limaskestadele. 

- Imiquimodum 5% kreemi määritakse kahjustatud piirkonnale ööseks, 3 korda nädalas 16 

nädala jooksul. 6-10 tundi hiljem (hommikul) pestakse maha. 

või 

- krüoteraapia (vedela lämmastikuga). Protseduuri korratakse 1-2 nädala pärast 

või 

- kirurgiline (elektrokirurgiline) eemaldamine 

või 

- kasutada alternatiivse meetodina laserkirurgiat. Laserkirurgia on valikmeetodiks suurte 

ja multifokaalsete kondüloomide ravimiseks. 

3.1.1.2. Seesmised kondüloomid 

Emakakael 

- elektrokirurgilised meetodid (või krüo- või laserkirurgia) 

- eksofüütsete kondüloomidega, väljendunud emakakaela düsplaasiaga patsiente soovitatakse 

ravida koostöös onkoloogiga 

Tupp 

- Podophyllotoxinum (0,15% kreem) 

- kirurgiline (elektrokirurgiline) eemaldamine (või krüoteraapia vedela lämmastikuga) 

Ureetra 

- kirurgiline (elektrokirurgiline) eemaldamine (või krüoteraapia vedela lämmastikuga) 

Anus 

- kirurgiline eemaldamine (või krüoteraapia vedela lämmastikuga) 

4. HPV vaktsiin 

Alates 2006. aastast on võimalik vaktsineerida HPV-infektsiooni vastu. Kahevalentne HPV 16/18 

vaktsiin ja neljavalentne HPV 6/11/16/18 vaktsiin kaitsevad vaktsiinis sisalduvate HPV tüüpide poolt 

põhjustatud infektsiooni, emakakaelavähi (HPV 16 ja 18 põhjustavad 70% emakakalavähkidest) ja 

anogenitaalsete kondüloomide vastu (HPV 6 ja 11 põhjustavad 90% kondüloomijuhtudest). Soovitatakse 

vaktsineerida 11-12-aastaseid tüdrukuid, kuid vaktsineerida võib alates 9. eluaastast. Vaktsineerimine 

on soovitatav ka 13-26-aastastele tüdrukutele ja naistele, kes ei ole seda varem teinud, 

või kes ei ole saanud kõiki kolme annust. HPV vaktsiini manustatatakse intramuskulaarselt kolmes 

annuses (0., 2. ja 6. kuul).

42 

Kirjandus 

1. Gall SA. Human Papillomavirus. Infectious Diseases in Women. Ed.: Faro S, Soper DE, W. B. 

Saunders Company 2001; 468–483. 

2. Munoz N, Franceschi S et al. Role of parity and human papillomavirus in cervical cancer: the 

IARC multicentic case-control study. LANCET 2002; 359: 1093. 

3. Wilkinson EJ, Xie Dong-Lin. Benign Diseases of the Vulva. Blausteins Pathology of the Fe 

male Genital Tract. Ed.: Kurman RJ. Springer-Verlag 2002; 37. 

4. Stentella, P; Frega, A; Ciccarone, M, et al. HPV and intraepithelial neoplasia recurrent lesions 

of the lower genital tract: assessment of the immune system. EUR J GYNAECOL ONCOL 

1998; 19 (5): 466. 

5. Wright TC, Ferency A. Benign Diseases of the Cervix. Blausteins Pathology of the Female 

Genital Tract. Ed.: Kurman RJ, Springer-Verlag, 2002; 225–256. 


lines 2006. MMWR 2006; 55(No. RR-11): pp 69-78. 

7. Centers for Disease Control and Prevention. Quadrivalent Human Papillomavirus Vaccine. 

MMWR Early Release 2007; 56(March 12): pp 1-19. 

8. American Cancer Society Guideline for Human Papillomavirus (HPV) Vaccine Use to Prevent 

Cervical Cancer and its Precursors. CA Cancer J Clin 2007;57;7-28.

HEPATIIT B VIIRUSINFEKTSIOON 

(äge B-hepatiit B 16, krooniline B-hepatiit B 18.1, viiruskandja Z 22.5) 


Hepatiit B viirusinfektsioon (HBV-infektsioon) on üks sagedasemaid kroonilisi infektsioone. WHO 

andmetel on maailmas 350-400 miljonit HBsAg-positiivset isikut ja vähemalt ühte HBV seroloogilist 

markerit on võimalik avastada kuni 2 miljardil inimesel. WHO hinnangu kohaselt kuulub 

Eesti piirkonda, kus krooniline HBV-infektsioon esineb vähemalt 2 protsendil elanikkonnast. 

HBV-infektsiooni tulemused võivad olla väga erinevad. Infektsioon võib kulgeda asümptomaatiliselt, 

põhjustada ägedat B-hepatiiti, kroonilist B-hepatiiti (>90%-l lastest, 30% kroonilise infektsiooni juhtudest) ja hepatotsellulaarset kartsinoomi (maksatsirroosihaigetel 

5-10% aastas). 

Eestis on aastatel 1999-2006 diagnoositud kokku 1833 (2006.a. 45) ägeda B-viirushepatiidi juhtu 

(www.tervisekaitse.ee). Sageli on olnud tegemist HIV/HBV ja HIV/HBV/HCV koinfektsiooniga. 

43 

1.1. Äge HBV-infektsioon 

50-60% kõikidest HBV-infektsioonidest täiskasvanueas omandatakse sugulisel teel. Muudeks 

tähtsamateks nakatumismehhanismideks on parenteraalne ülekanne (infitseerunud veri ja vereproduktid, 

nendega saastunud nõelad ja süstlad, IVDU) ning vertikaalne ülekanne emalt vastsündinule 

(90% HBeAG positiivse ema korral). Ägeda HBV-infektsiooni tagajärjed sõltuvad 

peamiselt vanusest nakatumise ajal. Perinataalse infektsiooni korral kliinilisi sümptoome reeglina 

ei teki. Täiskasvanueas tekib kliiniliselt väljendunud äge B-hepatiit kuuest nädalast kuni 

kuue kuuni ulatuva inkubatsioonperioodi järel kuni 50 protsendil nakatunutest. Patsient on nakkusohtlik 

juba 2 nädalat enne ikteruse teket. Nakkusohtlikkus kestab kuni HBsAg kadumiseni. 

Umbes 1% ägeda B-hepatiidi haigetest sureb ägeda maksapuudulikkuse tõttu. 

1.2. Krooniline HBV-infektsioon 

Äge HBV-infektsioon lõpeb sageli viiruse eliminatsiooniga organismist. >90 protsendil alla 

viie aastastest lastest, 10 protsendil suurematest lastest ja 6 kuu haiguse algusest 

– 

– 

– 

– 

+ 

– 

+ 

+ 

– 

– 

+/– 

+ 

vaktsineeritud – – – – – + 

2.2. Asümptomaatilise patsiendi testimine 

Testimist võib kaaluda MSM, sekstöötajate, IVDU, HIV-positiivsete, vägistatute, ja nende partnerite 

puhul. Vaktsineerimine on tähtsam kui testimine. Vaktsineerimiseelne testimine on otstar-

ekas ainult väga kõrge (20-30%) HBV-infektsiooni prevalentsi puhul. 

Rasedate testimine HBV-infektsiooni suhtes on Eestis kohustuslik. 

3. HBsAg positiivse patsiendi nõustamine ja ravi 

HBsAg positiivne patsient peab vältima kondoomita seksuaalvahekorda. Ta ei tohi olla veredoonor 

ega jagada nõelu ja süstlaid intravenoosse narkootikumide manustamise korral. Patsiendi seisundi 

hindamiseks ja raviplaani koostamiseks suunatakse ta infektsioonhaiguste või gastroenteroloogia 

eriala spetsialisti vastuvõtule. Püsipartnerid vaktsineeritakse HBV vaktsiiniga. 

44 

4. Profülaktika 

HBV-infektsiooni leviku tõkestamise efektiivseim meetod on universaalne imikute ja teismeliste 

vaktsineerimine. Lisaks sellele on hepatiit B viirusvaktsiin näidustatud kõikidele eelnevalt 

vaktsineermata STLI kliinikute patsientidele, intravenoossete narkootikumide kasutajatele ja 

nende partneritele, sekstöötajatele, kroonilise HBV-infektsiooniga patsientide kodustele ja partneritele, 

hemodialüüsi ja hüübimisfaktoreid kasutavatele patsientidele ning isikutele, kellel esineb 

tööalaseid kokkupuuteid teiste isikute vere ja muude kehavedelikega. 

Hepatiit B viirusvaktsiini manustatatakse kolmes annuses (0., 1. ja 6. kuul) või kiirendatud skeemi 

korral neljas annuses (0., 1., 2. ja 12. kuul). 

5. Erigrupid 

5.1. Rasedad 

Kõikid rasedaid testitakse HBsAg suhtes (RTL, 12.01.2001, 4, 46). 

HBsAg positiivsete emade vastsündinud immuniseeritakse sünnijärgselt hepatiit B immuunglobuliiniga 

ja hepatiit B viirusvaktsiiniga. Rinnaga toitmine ei ole keelatud. 

5.2. HIV-positiivsed patsiendid 

HBV-infektsioon HIV-positiivsetel patsientidel muutub sageli krooniliseks. Samas ei ole HIVinfektsioon 

vaktsineerimise vastunäidustuseks. Kuna nendel patsientidel võib immuunvastus 

olla ebaefektiivne kontrollitakse seerumi anti-HBs sisaldust 1-2 kuud pärast kolmanda vaktsiiniannuse 

manustamist. Vastuse puudumisel revaktsineeritakse kolme annusega.

HEPATIIT A VIIRUSINFEKTSIOON 

(ÄGE A-HEPATIIT B 15) 


Hepatiit A viirusinfektsioon (HAV-infektsioon) on peamiselt algelise kanalisatsiooni süsteemiga 

arengumaade probleem. Nendes piirkondades nakatuvad peamiselt lapsed. Kõrgema arengutasemega 

riikides on A-hepatiidi puhanguid kirjeldatud MSM ja IVDU seas, samuti arengupeetusega 

isikute hooldekodudes. HIV-positiivsed patsiendid võivad olla suurema nakkusohlikkusega. 

Viirus eritub roojaga. Ülekandemehhanismi poolest on tegemist otsese (fekaaloraalne) ja kaudse 

(toit, vesi) kontaktinfektsiooniga. Patsient muutub nakkusohtlikuks keskmiselt kaks nädalat enne 

ikteruse teket. Nakkusohtlikkus lõpeb umbes 1 nädal pärast ikteruse teket. 

A-hepatiidi inkubatsioonperiood on 15-45 päeva. Enamus nakatunud lastest ja umbes pooled nakatunud 

täiskasvanutest on asümptomaatilised. Tüüpilistel juhtudel järgneb 3-10 päeva kestvale 

gripitaolisele prodroomile palavikuta ikterus koos isutuse, iivelduse ja väsimusega, mis reeglina 

kestab 1-3 (harvem 12 ja rohkem) nädalat. A-hepatiidi tüsistuseks võib olla äge maksapuudulikkus 

(0.4%). Letaalsus ei ületa 0.1%. 

HAV ei põhjusta kroonilist infektsiooni. 

45 

2. Diagnoos 

Ägeda HAV-infektsiooni seroloogiliseks markeriks on spetsiifiline IgM (anti-HAV IgM), mis on 

patsiendi seerumis määratav vähemalt infektsioonile järgneva kuue kuu jooksul. Anti-HAV IgG 

jääb positiivseks kogu eluks. 

3.Profülaktika 

Vaktsineerimist HAV vaktsiiniga tuleks pakkuda MSM-dele, IVDU-dele ja kroonilise HCV- ning 

HBV-infektsiooniga patsientidele. Vaktsineerimine on näidustatud veel arengumaid külastavatel 

reisijatel, hemofiiliahaigetel, kroonilise maksahaigusega patsientidel ja elukutse tõttu ohustatud 

isikutel. 

Hepatiit A viirusvaktsiini manustatatakse kahes annuses 6-12 kuulise intervalliga. Mõistlik oleks 

kaaluda hepatiit A+B viirusvaktsiini kasutamist eelnevalt B-hepatiidi vastu mittevaktsineeritud 

isikutel. Olemasolevad andmed ei anna alust arvata, et pärast kahe doosi manustamist immunokompetentsetele 

isikutele oleks edaspidi vajalik revaktsineerimine. 

Hepatiit C viirusinfektsioon 

(äge C-hepatiit B 17.1, krooniline C-hepatiit B 18.2, viiruskandja Z 22.8) 


Hepatiit C viirusinfektsiooni (HCV-infektsiooni) on maailmas WHO andmetel nakatunud kokku 

175 miljonit inimest. Eestis on aastatel 1999-2006 diagnoositud 1530 (2006.a. 57) C-viirushepatiidi 

juhtu (www.tervisekaitse.ee). Sageli on olnud tegemist HIV/HCV ja HIV/HBV/HCV koinfektsiooniga. 

Kroonilise HCV-infektsiooni prevalents Eestis võib olla umbes 1%. 

Erinevalt HBV-infektsioonist kulgeb 50-80% HCV-infektsiooni juhtudest kroonilise infektsioonina, 

mis omakorda viib maksatsirroosini (> 30% kroonilise infektsiooni juhtudest) ja hepatotsellulaarse 

kartsinoomini (maksatsirroosihaigetel 1-4% aastas). 

1.1. Äge HCV-infektsioon 

Äge HCV-infektsioon (inkubatsiooperiood 4-20 nädalat) on tavaliselt asümptomaatiline. Viirus 

levib parenteraalselt peamiselt ühiste süstalde vahendusel. Seksuaalse ülekande tähtsus on 

tagasihoidlik (0.2-2% aastas püsisuhte korral HCV-positiivsega). HIV-infektsiooni puhul seksuaalse 

ülekande tähtsus suureneb. Kõrgem HCV-prevalents on ka sekstöötajatel, vangidel, tätoveeritutel 

ja alkohoolikutel. HCV vertikaalne levik emalt lapsele ei ületa 5%, kuid võib ulatuda 

40%-ni kui ema on HIV/HCV-positiivne. 

1.2. Krooniline HCV-infektsioon 

50-80% HCV-infektsioonist kulgeb kroonilise infektsioonina. HCV kandlus kaob iseeneslikult 

kiirusega 0.02% aastas. Juhul kui viirus ei elimineeru on tõenäoline maksatsirroosi ja hepatotsellulaarse 

kartsinoomi teke aastakümnete pärast. Maksakahjustus on suurem kui kaasneb intensiivne 

alkoholi tarbimine. Märkimisväärne maksahaigus võib esineda (35%) ka normaalsete 

aminotransferaaside korral. HIV koinfektsioon halvendab prognoosi.

2. Diagnoos 

Skriiningtestina kasutatakse anti-HCV määramist seerumis. Positiivne anti-HCV leid võib tähendadad 

nii ägedat HCV-infektsiooni, kroonilist HCV-infektsiooni kui ka läbipõetud HCV-infektsiooni 

(anamnestiline reaktsioon, viirus on organismist elimineerunud). 

Ägeda infektsiooni puhul ei muutu anti-HCV positiivseks enne kolme või enama kuu möödumist. 

Seega, ägeda HCV-infektsiooni kahtluse puhul määratakse HCV-RNA, mis on positiivne 

2 nädalat pärast nakatumist. Ka kroonilise HCV-infektsiooni diagnoos kinnitatakse HCV-RNA 

määramisega. Anamnestilise reaktsiooni puhul on HCV-RNA negatiivne. 

46 

3. HCV-RNA positiivse patsiendi nõustamine ja ravi 

Patsiendil keelatakse doonorlus (veri, sperma jms) ja nõustatakse HCV leviku vältimise suhtes. 

Kroonilise HCV-infektsiooniga patsienti informeeritakse haiguse prognoosi ja ravivõimaluste 

suhtes. Patsiendi seisundi hindamiseks ja raviplaani koostamiseks suunatakse ta infektsioonhaiguste 

või gastroenteroloogia eriala spetsialisti vastuvõtule. 

4. Profülaktika 

HCV-vaktsiini ei ole. Profülaktika seisneb ühiste terariistade kasutamis vältimises. 

Kirjandus 


lines 2006. MMWR 2006; 55(No. RR-11): pp 69-78. 

2. United Kingdom National Guideline on the Management of the Viral Hepatitides A, B & C 

2005. Clinical Effectiveness Group (British Association of Sexual Health and HIV) www. 

bashh.org/guidelines.asp

HIV INFEKTSIOONI DIAGNOSTIKA 

(B 20-B 24, asümptomaatiline Z 21) 


HIV infektsioon on inimese immuunpuudulikkuse viiruse (human immunodefi ciency virus) poolt 

põhjustatud infektsioon. 

HIV-d on 2 tüüpi HIV-1 ja HIV-2, mis aminohappeliselt koostiselt on 40 kuni 60% ulatuses homoloogilised. 

HIV-1 jaotatakse 3 gruppi: M (major) ja O (outlier) ja N (non M-non O). M grupp on 

sagedamini esinev ja hõlmab 11 alatüüpi (A1, A2-D, F1, F2-H, J ja K) ning vähemalt 16 tsirkuleerivat 

rekombinantvormi (circulating recombinant form e. CRF). Alatüüpide seas eristatakse viiruse 

erinevaid variante. Maailmas on valdavalt levinud HIV-1 viiruse tüüp, HIV-2 esineb põhiliselt 

Lääne-Aafrikas. 

2. Üldised põhimõtted 

47 

2.1. Vabatahtlikkus ja baseerumine informeeritud nõusolekul 

2.2. Konfidentsiaalsus 

2.3. Testimisele peab võimalusel eelnema ja järgnema nõustamine 

2.4. HIV testi tuleks soovitada järgmistele isikutele: 

- mitmete seksuaalpartneritega isikutele; 

- suguhaigustega ravil viibivatele isikutele; 

- intravenoosselt narkootikume tarbinud või tarvitavatele isikutele; 

- eeltoodud isikute seksuaalpartneritele; 

- kõrge HIV endeemilisusega piirkondadest saabunud isikutele, kes pöörduvad suguhaiguste 

kontrollile ja nende seksuaalpartneritele; 

- tervishoiu ja teiste valdkondade töötajatele, kel on olnud tööalane kokkupuude potentsiaalselt 

nakkusohtlike kehavedelikega; 

- isikutele, kelle kallal on tarvitatud seksuaalvägivalda; 

- isikutele, kellel on olnud seksuaalkontakt HIV positiivse isikuga ja kellel võiks olla näidustatud 

kokkupuutejärgne antiretroviirusprofülaktika; 

- korduvaid vere- või tema komponentide ülekandeid saanud isikutele; 

- kõikidele rasedatele rasedusega arvelevõtmisel ja sünnituspuhkusele minnes 30. rasedusnädalal; 

- kõikidele tervishoiuasutusse pöörduvatele patsientidele; 

- kohustuslikult testitakse ülekandeks kogutav veri, koed ja organid. 

2.5. Testieelne nõustamine 

- informeerida patsienti ja saavutada tema nõusolek testimiseks. Keeldumise korral arutada 

anonüümse testimise võimalust. 

- võtta anamnees, k.a. seksuaal- ja riskikäitumise kohta. 

- arutada testi positiivse, negatiivse ja selguseta tulemuse tõenäosust. 

- selgitada patsiendi arusaamist HIV ülekandeteedest, ohutust seksuaalkäitumisest ja aknaperioodist. 

- uurida patsiendi teadmisi kondoomi kasutamisest ja vajadusel demonstreerida kondoomi kasutamist. 

- vajadusel arutada teiste teenuste kasutamise võimalusi (sõltuvuse ravi, nõeltevahetusprogramm, 

tugiteenused jne.). 

- testi tulemuse teatamine tuleb täpselt kokku leppida. Vältida tulemuste teatamist siis, kui patsienti 

pole võimalik toetada ja nõustada (nt. enne nädalavahetust või riigipühi). Tulemust ei tohi 

teatada telefoni teel. 

- valida õige tegutsemistaktika, arvestades konkreetset patsienti. 

2.6. Testijärgne nõustamine 

Negatiivse tulemusega test: 

- arutada aknaperioodi ja riskikäitumise momentide puhul selgitada korduva testimise vajadust; 

- rõhutada ohutu käitumise vajadust;

- riskikäitumisega isikud suunata HIV nakkust ennetavate teenuste juurde. 

Selguseta tulemusega test: 

- selgitada selguseta testi võimalikud põhjused; 

- riskikäitumisega patsiendi puhul arvestada ägeda HIV-infektsiooni võimalusega ja korrata testi 

(HIV-RNA või antigeen) diagnostika kiirendamiseks, eriti kui tegemist on rasedaga; 

- arutada turvaseksi ja ohutu süstimise vajadust kuni testi lõpliku tulemuse selgumiseni. 

48 

Positiivse tulemusega test 

- patsiendile võib teatada ainult HIV Referentslaboris kinnitatud positiivse testi tulemuse; 

- informeerida patsienti positiivsest tulemusest avameelselt ja otse, ole patsiendile toeks; 

- veenduda, et patsient sai positiivse testi tähendusest aru; 

- selgitada, kellele patsient soovib teatada oma testi tulemust; 

- arutada, mis saab edasi, kas patsient soovib sel hetkel edasi rääkida või mitte; 

- määrata järgmine konsultatsioon lähemaks ajaks, nt. järgmiseks päevaks. 

Tavaliselt on mõistlikum osa informatsiooni jätta järgnevateks konsultatsioonideks, näiteks : 

- ravivõimalused, antiretroviirusravi efektiivsus; 

- psühholoogilise abi võimalused, sõltuvushaiguse ravi; 

- arutada HIV ülekande vältimist teistele, turvaseksi, kondoomi kasutamise, ohutu süstimise jne 

tähtsust; 

- selgitada partnerite teavitamise vajadust ning teise isiku nakatamist või nakkusohtu seadmist 

puudutavat seadusandlust; 

- suunata patsient infektsionisti juurde. 

Seropositiivne naine – arutada : 

- raseduse vältimise viise; 

- günekoloogilise uurimise vajadust; 

- tulevase raseduse probleeme; 

- nakkusriski lapsele; 

- antiretroviirusprofülaktika vajadust raseduse ajal. 

Raseda patsiendiga arutada edasise tegutsemise variante. 

2.7. Anonüümselt testituna positiivseks osutunud isikut tuleb püüda identifitseerida ja 

suunata infektsionisti juurde. 

3. Meetodid 

HIV infektsiooni diagnostikat teostatakse ainult Ravimiameti poolt aktsepteeritud testsüsteemidega. 

3.1. Esmased testid 

3.1.1. HIV-1 ja HIV-2 antikehade määramine immuunfermentanalüüsil (IFA) 

on test, mille positiivne tulemus vajab alati kinnitust HIV nakkuse Referentslaboris. IFA 

testide tundlikkus on >98% ja spetsiifilisus >95%. Eestis kasutatakse III põlvkonna teste, 

mille abil saab määrata IgM ja IgG tüüpi antikehi, ja IV põlvkonna teste, mis võimaldavad 

lisaks antikehadele määrata ka HI-viiruse kapsiidi antigeeni (p24). Viimane meetod võimaldab 

HIV infektsiooni avastamise aknaperioodi lühendada 3,5 nädalani. 

3.1.2. Kiirtestid 

Määratakse IgG tüüpi antikehi, 6-8 nädalat peale nakatumist. Kiirtestide tundlikkus ja 

spetsiifilisus on 95,0-98,0%. Testi teostamine on lihtne ning vastus saadakse 20-45 minuti 

jooksul. Sarnaselt IFA testidega vajab ka positiivne kiirtest järgnevat kinnitust HIV-nakkuse 

Referentslaboris. 

3.1.3. HIV RNA määramine polümeraasahelreaktsioonil (RT-PCR). Testi kasutatakse vastsündinutel 

HIV infektsiooni diagnoosimiseks. 

3.2. Kinnitavad testid

3.2.1. 

HIV-1/HIV-2 viiruse struktuursete valkude vastaste antikehade määramine Western 

Blot testiga (WB). Vajadusel kasutatakse WB-le lisaks ka teisi teste (nt. p24 antigeeni 

määramine, antigeeni neutralisatsioonitest jt.) 

4. Tulemused 

Esmase testi tulemus võib olla negatiivne, positiivne või selguseta. 

Kõrge riskiga isikutel või juhul kui on tugev kahtlus HI-viirusega nakatumisele tuleb negatiivset 

testi 3-12 nädala möödudes korrata. 

Tavaliselt ilmuvad HIV vastased antikehad 4 nädala möödumisel nakatumisest. 

Konkreetse kontakti korral HIV positiivse isikuga võib lõpliku vastuse mittenakatumisest antikehade 

määramise alusel öelda 6 kuu möödudes. 

Positiivne või selguseta tulemus vajab kinnitamist HIV nakkuse Referentslaboris. Selguseta kinnitava 

testi korral tuleb analüüs korrata. 

49 

Selguseta, valepositiivse või valenegatiivse tulemuse põhjused võivad olla järgmised: 

- serokonversioonistaadium 

- infektsiooni terminaalstaadium 

- autoimmuunhaigus 

- tsüstiline fibroos 

- rasedus 

- vere- või tema komponentide ülekanded 

- maksahaigused 

- hiljutine vaktsinatsioon 

- osalemine HIV vaktsiini kliinilises uuringus 

- töökorralduslik 

5. Tulemuse teatamine 

Kinnitava testi tulemuse teatab HIV nakkuse Referentslabor kirjalikult esmase diagnostika teostanud 

laborile. Kui tulemus on positiivne, registreeritakse patsient Referentslaboratooriumis individuaalse 

numbrilise koodiga. Esmasdiagnostika labor edastab analüüsi vastuse analüüsi saatnud 

arstile. Raviarst informeerib patsienti analüüsi vastusest ja suunab patsiendi edasi infektsionisti 

juurde. Lõplikust diagnoosist teavitatakse Tervisekaitseteenistust vastavalt kehtivale korrale. 

6. HIV positiivse patsiendi avastamine infektsiooni erinevates kliinilistes staadiumites 

Haiguse staadium Aeg nakatumisest Kliinilised sümptoomid Diagnostilised testid 

Primaarne HIV-infektsioon 

(B23.0) 

Asümptomaatilise viiruskandluse 

faasis (Z21) 

Sümptomaatiline HIV 

haiguse varane faas (Morbus 

HIV B23.1-B23.8) 

AIDSi staadium (Morbus 

HIV B20-B22, B24) 

6-8 nädalat palavik, farüngiit, peavalu, 

lümfadenopaatia, lööve, 

müalgia, artralgia, seroosne 

meningiit, perifeersed polüneuropaatiad, 

müelopaatiad, 

entsefaliit 

8-12 nädalat Sümptomiteta või lümfadenopaatia 

4-5 aastat generaliseerunud lümfadenopaatia, 

palavik kestusega 

> 1 kuu, öine higistamine, 

peavalu, väsimus, krooniline 

diarröa, suuõõne infektsioonid, 

kandidoos, karvleukoplaakia, 

periodontaalsed põletikud 

8-10 aastat Oportunistlikud infektsioonid 

ja pahaloomulised kasvajad 

* IFA HIV antikehadele 

* RT PCR HIV RNA 

määramiseks 

* IFA HIV-1 p24 antigeenile 

NB! Diagnoosi kinnitamiseks 

peab alati järgnema testimine 

HIV antikehadele 



* IFA HIV-1p24 antigeenile 


määramiseks 


* IFA HIV-1p24 antigeenile 


määramiseks 

7. HIV infektsiooni diagnostika lastel 

RT-PCR meetodi abil on võimalik HIV positiivse ema vastsündinul HIV infitseeritust diagnoosida 

juba esimesel paaril elukuul. 

Esimene PCR analüüs tuleks teha (mitte nabaväädi verest) võimalikult kohe peale sünnitust, kuid 

mitte hiljem kui 14 elupäeva jooksul. Positiivse vastuse saamisel korrata analüüs esimesel võimalu-

sel. 2 positiivset tulemust kinnitab vastsündunul HIV infektsiooni diagnoosi. 

Esmaanalüüsi negatiivse vastuse saamisel korrata analüüsi lapse 1-2 kuu vanuses ja 3-6 kuu vanuses. 

Peale 6.elukuud määratakse antikehade testi. Emalt pärit antikehad kaovad lapsel hiljemalt 18.elukuuks. 

Lõpliku kinnituse lapse HIV negatiivsuse kohta saab öelda kui laps on saanud 18 kuu vanuseks. 

50 

Alla 18 kuu vanune laps on HIV positiivne kui: 

- ta on seropositiivne või sündinud seropositiivselt emalt ja tal on kahes eraldi võetud analüüsis 

(mitte nabaväädi verest) positiivne HIV RNA PCR meetodil 

Laps loetakse tõenäoliselt HIV negatiivseks kui: 

- tal on 2 või enam negatiivset PCR testi ≥1 kuu ja ≥4 kuu vanuses ja ≥2 negatiivset antikehade 

testi ühehekuulise vahega vanuses ≥ 6 kuu. 

Üle 18 kuu vanuse lapse diagnostika on sama nagu täiskasvanute diagnostika. 

8. AIDSi diagnoosimine 

AIDSi diagnoos põhineb HIV positiivsel isikul ühe või mitme CDC 1993.a. klassifikatsioonis 

toodud haiguse olemasolul. 

AIDSí diagnoosimine 

1. Bronhide, trahhea, kopsude, söögitoru kandidoos 

2. Peaaju toksoplasmoos 

3. Peaaju primaarne lümfoom 

4. Progresseeruv multifokaalne leukoentsefaliit 

5. HIV-entsefalopaatia 

6. Ekstrapulmonaalne krüptokokkoos 

7. Tsütomegaloviiruslik retiniit 

8. Tsütomegaloviiruslik infektsioon (v.a. maks, põrn, l/s) 

9. Pneumocystis jiroveci pneumoonia 

10. Korduvad kopsupõletikud (>1 kord aastas) 

11. Mycobacterium tuberculosis infektsioon (sõltumata paikmest) 

12. Mycobacterium avium kompleksi või Mycobacterium kansassii infektsioon (sõltumata 

paikmest) 

13. Muude Mycobacterium spp dissemineeritud või ekstrapulmonaalsed infektsioonid 

14. Herpes simplex infektsioon: krooniline >1 kuu kestev haavand; bronhiit, pneumoniit või ösofagiit 

15. Krooniline >1 kuu kestev soole krüptosporidioos 

16. Krooniline >1 kuu kestev soole isosporiaas 

17. Dissemineeritud või ekstrapulmonaalne histoplasmoos 

18. Dissemineeritud või ekstrapulmonaalne koktsioidomükoos 

19. Korduv Salmonella spp. septitseemia 

20. HIV kurnatussündroom (ingl. k wasting syndrome) 

21. Invasiivne emakakaela vähk 

22. Immunoblastiline lümfoom 

23. Burkitti lümfoom 

24. Kaposi sarkoom 

Kirjandus 



SÜGELISED (B86) 

Scabies 


Sügelised on parasitaarne nakkav nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei 

hominis. 

Nakatumine toimub otsesel kontaktil haige inimesega või kaudselt voodipesu ja riideesemete 

kaudu. 

Sügelislest on võimeline sarvkihti tungima tunni aja jooksul pärast kontakti ja liigub nahapinnal 

~2,5 cm/min. Sügelislesta väljaheites ehk scybala’s sisalduvad proteaasid võivad põhjustada nii 

paikseid kui ka üldiseid ülitundlikkusreaktsioone. 

Rutiinsed STLI uuringud on näidustatud anamnestiliselt nn. riskigruppi kuuluvatel seksuaalselt 

aktiivsetel patsientidel. 

51 

2. Diagnoos 

2.1. Anamnees: 

- õhtune naha sügelemine; 

- eelnev kontakt sügelist põdeva haigega; 

- haigestunud on mitu perekonna või kollektiivi liiget. 

2.2. Kliiniline leid: 

- hallikad 0,5-1cm pikkused sügeliskäigud või paarikaupa villikesed ja paapulid sõrmede vahel, 

randmetel, reite sisepindadel, kaenlaalustes, naba piirkonnas; naistel rinnanibude ümbruses, 

meestel suguti ja munandite nahal, paapulid ja sõlmed tuharate piirkonnas; 

- imikutel lööve peopesade ja jalataldade nahal; 

- paapulid küünarnukkidel (Ardi sümptoom), mis võib ilmneda üle 1 kuu kestnud haiguse korral; 

- sügelev, koorikuline ning ketendav lööve üle kogu nahapinna k.a. pea piirkonnas immunkomprimeeritud 

patsiendil. 

2.3. Uuringud, testid: 

- sügeliskäigu otsast villikesest võetud naha skarifikaadi mikroskoopiline uurimine sügelislestale 

(lisatakse KOH); 

- nõelaga sügeliskäigust võetud materjali mikroskoopiline uurimine sügelislestale, larvidele, 

munadele, lesta väljaheitele; 

- sügeliskäigu vahetu, väline uuring epiluminestsents stereomikroskoobiga. 

3. Ravi 

3.1. Näidustused raviks: 

- iseloomulik kliiniline leid; 

- kontaktsed: kõrge riskiga isikud ka ilma lööbeta, kõik perekonnaliikmed, seksuaalpartner, lähedased 

sõbrad, tuttavad . 

3.2. Ravi põhiprintsiibid: 

- kõiki kontakseid ravida üheaegselt; 

- ravim kanda nahale üle kogu kehapinna v.a. nägu; pöörata tähelepanu küünealuste piirkonnale; 

imikutel määrida ka peanahk ja nägu; 

- pärast igakordset käte pesemist kanda ravim uuesti kätele; 

- ihupesu ja voodiriided vahetada enne ravi alustamist ja pärast ravikuuri lõppu; 

- riideesemed, voodipesu pesta (60ºC, 10 min); 

- 8-12 tunnise ravikuuri korral on soovitav nn ”üleöö ravi”- õhtul kantakse ravim kehale, hommikul 

pestakse maha; 

- pärast ravikuuri lõppu on soovitav kasutada nahahooldusvahendeid, et leevendada ravimist 

tingitud võimalikku ärritust või naha kuivust; 

- patsiendile anda kirjalik ravimi kasutamisjuhend, kus on ära märgitud ka kasutamiseks vajalik 

ravimi kogus.

3.3. Ravimid, ravikuurid: 

- Permethrinum 5% 

kreem kanda kuivale nahale 1 kord päevas, hoida 8-12 tundi nahal ja siis maha pesta, ravimit on 

lubatud kasutada alates 2. elukuust 

- Sulfuris ppt. 6% 

salv kantakse eelnevalt pestud nahale üks kord päevas, 5 järjestikusel päeval üle kogu nahapinna 

v.a. nägu ja kael, eelnev salv maha pesta 

- Resistentsust ravimitele esineb küll harva, kuid sellega tuleb mittetõhusa ravi korral arvestada 

3.4. Rasedus ei ole vastunäidustuseks permetriini ja väävlisalvi kasutamiseks. 

52 

3.5. Imetamine ravi ajaks katkestada.

KOORIKULINE SÜGELIS EHK NORRA SÜGELISED 

esineb immuunpuudulikkusega patsientidel, sh. AIDS-i haigetel 

1. Kliiniline pilt klassikaliselt 

- hüperkeratootilised/koorikulised paapulid, sõlmed, naastud peopesadel ja labajalgadel ning üle 

kogu keha, k.a. suurte voltide piirkonnad, tuharad, peanahk; harvem esineb psoriasiformset ja eksematiseerunud 

löövet, peenhelbelist ketendust, punetust ning üldist naha kuivust. 

2. Uuringud 

- naha skarifikaadi mikroskoopilisel uuringul hulgaliselt sügelislesti ja nende mune. 

3. Ravi (vt. ka eespool) 

- Permethrinum 5% määrida üle kogu kehapinna, ka. pea piirkond, kahel järjestikusel päeval, eelnev 

ravim maha pesta; vajadusel rohkem kui kahel päeval määrida; 

- kõigi kontaktsete sh. vajadusel meditsiinipersonali ravi; 

- tüsistusena on võimalik bakteriaalne sepsis. 

53 


- sügelemine võib püsida pärast ravi mõned nädalad, eriti haigetel, kellel esineb samaaegselt atoopiat 

- pärast spetsiifilist ravi võib kasutada sümptomaatiliseks raviks sügelemise leevendamiseks paikseid 

glükokortikosteroide; 

- vajadusel mikroskopeerida naha skarifikaati lestade olemasolu suhtes: 

- korduskuuri vajadus otsusatada pärast ravi permetriiniga 7 päeva pärast esimest ravikuuri; 

- üldiselt on soovitav ravijärgne kontroll 1 kuu möödudes pärast ravi.

KUBEMETÄI (B85) 

Pediculosis pubis e. phthiriasis 


Ftiriaas on parasitaarne nakkav nahahaigus, mille tekitajaks on Phthirius pubis. 

Nakatumine toimub intiimkontaktil haigega. Näidustatud on uuringud teiste STLI-de suhtes, suguelu 

partnereid ravida samaaegselt. Riideesemed ning voodipesu pesta. 

2. Diagnoos 

54 

2.1. Anamnees: 

- kontakt haigega 

2.2. Kliiniline leid: 

- tingud ja/või täid häbeme karvades; 

- sügelevad punetavd paapulid ja sõlmed suguelundil; 

- “macula coerulae“ alakõhu ja reite sisepindade piirkonnas. 

2.3. Uuringud: 

- mikroskoopiline uuring täide ja tingude suhtes. 

3. Ravi 

- Permethrinum 1% (vedelik) määrida eelnevalt niiskele, karvadega kaetud nahapinnale, hoida 10 

minutit ning seejärel maha pesta, ravi korratakse, kui 7 päeva pärast ravi leitakse elusaid täisid. 

- Permethrinum 5% (kreem) 

1/3 tuubi sisust (ei tohiks ületada 2/3) kanda kuivale karvadega kaetud nahapinnale, hoida kehal 

8-12 tundi ning seejärel maha pesta. 

Mitte määrida ripsmetele. 

3.1. Rasedus, imetamine 

- ei ole ravi vastunäidustuseks 

Täid ripsmetes 

- vaseliinsalv määrida 2 korda päevas 8-10 päeva jooksul 

või 

- täid ja tingud pintsettidega eemaldada 

või 

- Permethrinum 1% vatitampooniga ripsmetele määrida ja 10 minuti pärast maha pesta 


- 1-2 nädalat pärast ravi uurida täide olemasolu; 

- selgitada patsiendile, et tingud võivad jääda karvadesse pikemaks ajaks. 

Kirjandus 

1. European STD Guidelines 2001. INT J STD AIDS 2001; 12 (Suppl. 3): 58. 

2. European Handbook of Dermatological treatments 2000; 518-522; 414-418. 

3. Pharmaca Estica 2006.

URETRIIT (N 34) 

Urethritis et syndroma urethrale 


Uretriit - kusiti põletik, mis väljendub eritisena ureetrast ja/või valulikkusena urineerimise ajal. 

Uretriit on kõige sagedamini esinev sugulisel teel levivate infektsioonidega seotud sündroom 

meestel. 


1.1.1. gonorroiline uretriit Neisseria gonorrhoeae 

1.1.2. mitte-gonorroiline uretriit NGU–non gonococcal urethritis 

Chlamydia trachomatis (15%-55%%); 

Trichomonas vaginalis; 

Mycoplasma genitalium, Herpes simplex virus, adenoviirus. 

55 

Muud põhjused: Ureaplasma urealyticum Candida albicans, Neisseria meningitidis, soole 

mikrofloora, st aeroobsed ja anaeroobsed kokid ja pulkbakterid (seotuna anaalsete vahekordadega). 

20-40% mitte gonorroilise uretriidiga meestest tekitajat ei õnnestu kindlaks määrata 

1.2. 15-20% uretriitidest meestel on kombineeritud iseloomuga (enam kui 1 tekitaja) 

Uretriit võib olla põhjustatud ka mitte-nakkuslikest teguritest (ureetra striktuur, võõrkeha) 

2. Diagnoos 


2.1.1. Subjektiivsed sümptomid (kaebused) 

- sümptomaatiline uretriit: 


- düsuuria ; 

- ärritus-, sügelus-, valutunne ureetra piirkonnas. 

- asümptomaatiline uretriit esineb küllalt sageli: 

- kaebused puuduvad. 

Patsiendil, kelle kaebusteks on eritis ureetrast, düsuuria ja / või valulikkus ning ärritustunne 

ureetra piirkonnas, tuleb uurida ureetraalset eritist. Kui nähtavat eritist ei ole, võib ureetrat 

õrnalt masseerida peenise ventraalsest osast välisava suunas (meespatsiendid saavad seda 

ise teha). 

2.1.2. Objektiivsed sümptomid 

- eritis ureetrast: 

- iseloomult: limane /vesine /mädane; 

- võib jääda haigele märkamatuks (esineb olulisel osal asümptomaatilise uretriidiga 

meestest); 

- võib ilmneda alles ureetra massaaži järgselt . 

- balano-postiit: 

- väljendub erineva ulatusega erüteemina ureetra välisava ümbruses, ei ole teada, kas 

see on uretriidi tagajärjel kujunenud tunnus või mittepetsiifiline distaalne uretriit või 

mõlemad. 

2.1.3. Normaalne leid (haigustunnused puuduvad) 

Noort, seksuaalselt aktiivset naist, kes pöördub kaebustega düsuuriale tuleks uurida: uretriidi, 

tsüstiidi, vaginiidi ja tservitsiidi suhtes.

2.1.2. Tüsistused 

- lokaalne invasiivne infektsioon, ureetra striktuurid; 

- dissemineeritud infektsioon (Neisseria gonorrhoeae); 

- prostatiit, epididümo-orhiit; 

- reaktiivne artriit (sugulisel teel omandatud), Reiteri sündroom, 

Komplikatsioonid on kõige sagedamini seotud Chlamydia trachomatis ja Neisseria gonorrhoeae 

infektsioonidega. 


56 

2.2.1. Uretriidi diagnoos tuleb kinnitada laboratoorsete uuringutega 

Olulisel osal Neisseria gonorrhoeae, Chalmydia trachomatisè ja Trichomonas vaginalisè 

infektsioonidega meestel ei esine subjektiivseid kaebusi ja/või objektiivseid tunnuseid, 

seetõttu jääksid üksnes sümptomite alusel diagnoosimise korral paljud eelnimetatud infektsioonidest 

avastamata. 

Mikroskoopiline uuring * 

Uretriidi tunnused mikroskoopilisel uuringul: 

Grami järgi värvitud preparaat, ureetra eritisest või ureetra eesmisest osast kogutud 

materjalist: >5 polümorfonukleaarse (PMN) leukotsüüdi mikroskoobi HPF (high power 

field, x 1000) vaateväljas (loendades vähemalt viis vaatevälja, kus on enim PMN) 

ja/või 

Grami järgi värvitud preparaat, esmasjoa uriinist: >10 polümorfonukleaarse (PMN) leukotsüüdi 

mikroskoobi HPF vaateväljas (loendades vähemalt viis vaatevälja, kus on enim 

PMN) 

Leukotsüütide esteraas (LE) test esmasjoa uriinist: positiivne tulemus vastab >/=10 PMN/ 

HPF. LE testi tagasihoidlikuma tundlikkuse tõttu tuleb võimalusel uretriidi diagnoosimisel 

alati eelistada mikroskoopilisi uuringuid. 

* Esitatud testide tundlikkus sõltub oluliselt sellest, millise aja vältel, analüüsiks materjali 

kogumise eelselt, patsient ei ole urineerinud. Patsiendil soovitakse urineerimisest hoiduda 

vähemalt 4 tundi enne analüüsiks vajaliku materjali kogumist . 

Uretriidi diagnoos lugeda kinnitatuks, kui esineb üks või mitu järgnevatest tunnustest: 

a. limas-mädane või mädane eritis ureetrast; 

b. positiivne Grami järgi värvitud preparaat ureetra eritisest (üle 5 PMN mikroskoobi 

HPF vaateväljas) või esmasjoa uriinist (üle 10 PMN mikroskoobi HPF vaateväljas); 

c. positiivne LE test esmasjoa uriinist. 

Kui patsiendil esinevad kliinilised sümptomid, kuid mikroskoopilised uretriidi tunnused 

puuduvad, on soovitav teha korduv uuring hommikul tingimusel, et patsient ei ole urineerinud 

pärast ärkamist enne uuringuks materjali kogumist. 

Kui ühtki eelnimetatud tunnustest ei esine, kuid patsiendil esinevad kaebused, tuleb raviga 

oodata ning teostada uuringud Neisseria gonorrhoeae, Chalmydia trachomatisè ja Trichomonas 

vaginalisè suhtes. 

Noorukite või teiste gruppide puhul, kui arstipoolsete ettekirjutiste järgimine või korduvalt 

visiidile pöördumine on küsitavad ja gonorröa/klamüdioosi esinemissagedus on kõrge, võib 

kaaluda kohest ravi, uuringute tulemusi ära ootamata. 

2.2.2. Uretriidile iseloomulike kaebustega arsti 

vastuvõtule pöörduvatel isikutel on vajalikud laboratoorsed uuringud uretriidi olemasolu 

või puudumise kinnitamiseks (p. 2.5.1) ja järgmised etioloogilist diagnoosi täpsustavad 

uuringud: 

- Neisseria gonorrhoeae 

- Chlamydia trachomatis 

- (diagnostilised meetodid vt. spetsiifilised infektsioonid)

3. Ravi 

Oluline on arvestada, et nimetatud infektsioonid võivad esineda ka uretriiti (= põletik kusejuhas) 

põhjustamata ja seega on mikroskoopiliste uuringute tulemused uretriidi esinemise 

suhtes negatiivsed. 

Täiendavad uuringud täpsustamaks etioloogilist diagnoosi (Neisseria gonorrhoeae, Chlamydia 

trachomatis,) on vajalikud, kuna need haigused kuuluvad, vastavalt sotsiaalministri 

määrustele 12.06.97 nr. 25 ja 07.01.99 nr. 59, registreerimisele Tervisekaitseinspektsioonis 

(teatisena nakkushaiguse kohta haigust diagnoosinud arstilt). Täpne etioloogiline diagnoos 

võib parandada arstipoolsete ettekirjutist järgimist ja partnerite teavitamist. 

3.1. Soovitatav mitte-gonorroilise uretriidi ravi *: 

- Azithromycinum 1 g (ühekordse annusena) 

või 

- Doxocyclinum 100 mg 2 korda ööpaevas 7 ööpäeva jooksul ** 

57 

3.2. Mitte-gonorroilise uretriidi alternatiivsed raviskeemid: 

- Erythromycinum 500 mg 4 korda ööpäevas 7 ööpäeva jooksul 

või 

- Ofl oxacinum 300 mg 2 korda korda ööpaevas 7 ööpäeva jooksul 

või 

- Levofl oxacinum 500 mg1 kord ööpäevas 7 ööpäeva jooksul 

*Uretriidi ravi skeem HIV nakatunuil ei erine siin esitatust. 

**Uretriit tingituna C. trachomatisest allub hästi ravile asitromütsiini või doksütsükliiniga. M. 

genitaliumist tingitud uretriidi valikravimiks soovitatakse asitromütsiini: 

- Azithromycinum 500 mg esimesel ööpäeval ja 250 mg järgmise 4-9 ööpäeva jooksul 

3.3. Järelkontroll 

Patsiendid peavad pöörduma järelkontrollile kui haigustunnused püsivad. 

Subjektiivsete kaebuste püsimine peale ravi lõppu, kui ei esine uretriidile viitavaid objektiivseid 

sümptome või laboratoorseid tunnuseid ei anna alust korduvaks ravikuuriks. 

Enam kui 3 kuud esinevad subjektiivsete kaebuste (valu, ebamugavus, ärritustunne urineerimise 

ajal) võivad viidata kroonilise prostatiidid olemasolule. 

4. Käsitlus 

4.1. Patsiendi nõustamine ja informeerimine 

Uretriit kui haigus: millised faktorid seda põhjustavad, võimalikud tagajärjed. 

Ravi põhiprintsiibid, ordineeritavate ravimite võimalikud kõrvatoimed. Ravijuhiste täpse 

järgimise vajaduse rõhutamine ja näpunäited juhuks, kui mõni annustamise kord on jäänud vahele. 

Seksuaalpartnerite uuringute ja ravi vajaduse selgitamine ja rõhutamine. 

Soovitus hoiduda sugulistest vahekordadest, kuni ravikuuri eduka lõpuni nii patsiendi kui ka 

tema partnerite osas. 

Turvaseksi alane nõustamine. 

4.2. Suguelupartnerite käsitlus 

Uretriidiga patsientide kõiki suguelupartnereid tuleb uurida ja vajadusel ravida 

- sümptomaatilise uretriidiga meestel - seksuaalpartnerid viimase 4-8 nädala jooksul 

- asümptomaatilise uretriidiga meestel - seksuaalpartnerid viimase 6 kuu jooksul 

Informatsiooni seksuaalpartnerite kohta käivat tuleb koguda patsiendi esimesel visiidil. Vajalik 

on patsiendilt nõusolek nii tema enda kui ka tema suguelupartneritega ühenduse võtmiseks 

juhuks, kui Neisseria gonorrhoeae, Chlamydia trahcomatisè ja/või Trichomonas vaginalisè 

analüüsid osutuvad positiivseteks (nõusolek on vajalik juhuks kui ei pöördu korduvale visiidile). 

Naised, kelle meespartnereil on diagnoositud Chlamydia trahcomatisè, Neisseria gonorrhoeae 

ja/või Trichomonas vaginalisè infektsioon, peavad saama vastava ravi epidemioloogilisel näidustusel 

neil teostatud analüüside tulemustest sõltumata

5. Persisteeruv / retsidiveeruv uretriit 

5.1. Definitsioon 

Adekvaatse ravi järgselt persisteeruv ja /või retsidiveeruv uretriit (püsivalt või episoodiliselt 

korduv suurenenud PMN, üle 5 HPF vaataväljas). 

Persiteeruvat/retsidiveeruvat uretriiti (PRU) tuleb eristada: 

1) funktsionaalsetest kaebustest (põletikureaktsioon ureetras/esmasjoa uriinis puudub); 

2) eelneva ravi ebaedukusest, k.a. arsti poolt määratud ravijuhenditest mittekinnipidamine (mitteravimine) 

ja ravimresistentsus (Neisseria gonorrhoeae, Chlamydia trahcomatis); 

3) reinfektsioonist: 

58 

Persiteeruva/retsidiveeruva uretriidi (PRU) võimalikud põhjused: 

- strukturaalsed muutused kusitis (striktuurid, võõrkeha, prostata adenoom, kasvajalised protsessid); 

- põletikud urotraktis (prostatiit, periuretraalsed fistlid või abstsessid, tsüsiit); 

- idiopaatiline – sageli spetsiifiline põhjus ei selgu. 

5.1. PRU käsitlus 

- Esmase tähtsusega: dokumenteerida uretriidi olemasolu! Uretriidi objektiivsete tunnuste puudumisel 

ei ole korduv antimikroobne ravi näidustatud; 

- Vajadusel korduvad ja täiendavad mikrobioloogilised uuringud (Trichomonas vaginalis’e, Herpes 

simplex virus’e, Mycoplasma genitalium’i, tetratsükliin-resistentse Ureaplasma urealyticum’i, 

adenoviiruse suhtes; 

- Välistada persisteeruv Neisseria gonorrhoeae infektsioon; 

- 50% meestest kroonilise mitte-bakteriaalse prostatiidi/väikese vaagna valu sündroomiga meestest 

esinavd kliinilised uretriidi tunnused negatiivse leiuga mikrobioloogiliste uuringute foonil. 

Kui patsient ei järginud eelnevalt ordineeritud adekvaatset raviskeemi ja / või reinfektsiooni ei 

õnnestu välistada tuleb korrata uretriidi ravi (p.3.1., 3.2.) 

Kui patsient järgis eelnevalt oridineeritud adekvaatest raviskeemi ja re-infektsioon on välistatud 

on soovitavad järgmised raviskeemid: 

- Metronidazolum 2 g (ühekordse annusena) (Ref. 1) 

või 

- Tinidazolum 2 g (ühekordse annusena) 

PLUSS 

- Azithromycinum 1 g (ühekordse annusena) (Ref. 1) 

või 

- Erythromycinum 500 mg 4 korda ööpäevas 14 ööpäeva jooksul* 

PLUSS 

- Metronidazolum 500mg 2 korda ööpäevas 5 ööpäeva jooksul (ref. 3) 

*soovituslike ravikuuride pikkus ulatub 2 nädalast kuni 6 nädalani (ref. 3). 

Senini ei ole leitud efektiivset ravirežiimi patsientide, kellel on püsivad sümptomid või sagedased 

haiguse puhangud ravi järgselt. 

Teave selle kohta, kuidas ravida patsiente, kes jäävad sümptomaatiliseks pärast teist ravikuuri 

või kellel on sagedased haiguse puhangud ravijärgselt on piiratud. 

Arvestades alternatiivsed põhjused uretriidi ja/või uretriidi taoliste kaebuste tekkeks (striktuurid, 

võõrkeha ureetras, adenoom, prostatiit) on põhjendatud täiendavad uroloogilised uuringud. 

Kui patsiendil puuduvad objektiivsed uretriidi tunnused ja bakterioskoopilised/loogilised jm. 

analüüsid võimalike haigustekitajate suhtes (Neisseria gonorrhoeae, Chlamydia trachomatis, 

Trichomonas vaginalis, Mycoplasma genitalium, Ureaplasma urealyticum, Herpes simplex virus, 

Candida albicans) on negatiivsed, ei ole korduvad antibiootikumravikuurid põhjendatud. 

Puuduvad tõendid selle kohta, et uretriiti põdevad patsiendid, kellel esinevad haigusnähud pärast 

kahte ravikuuri, on püsivalt nakatunud.

Kirjandus 

1. Center of disease control and prevention. 2006 Guidelines for Treatment of Sexually Transmit 

ted Diseases. ( http://www.cdc.gov/std/treatment/2006/toc.htm) 

2. Naber KG, Bergman Bo, Bishop MC et al. European Association of Urology guidelines for the 

management of urinary and male genital tract infections. Eur Urol 2001;40:576-588. 

3. Horner PJ. European guideline for the managament of urethritis. Int J STD AIDS 2001;12 

Suppl 3:63-67. 

4. Clinical Effectiveness Group (Association for Genitourinary Medicine and the Medical 

Society for the Study of Venereal Diseases). National guideline for management of nongonococcal 

urethritis. Sex Transm Inf 1999; 75 Suppl 1:S9-12. 

5. Uusküla A, Plank T, Lassus A, Bingham JS. Sexually Transmitted Infections in Estonia - 

syndromic management of urethritis in a European country Int J STD AIDS 2001;12:493-49. 

6. Schwartz MA, Hooton TM. Etiology of non-gonococcal non-chlamydial urethritis. Dermatol 

Clin 1998;16:727-33. 

7. Lauthenschlager S, Eichman A. Urethritis: an underestimated clinical variant of genital herpes 

in men. J Am Acad Derm 2002;46:307-8. 

8. Burstein GR, Zenilman JM. Nongonococcal urethritis – a new paradigm. Clin Inf Dis 1999;28 

Suppl 1:S66-73. 

9. Janier M, Lassau L, Casin I. Male urethritis with and without discharge: a clinical and 

microbiological study. Sex Transm Dis 1995;22:244-52. 

10. Lefevre JC, Lepargneur JP, Bauriaud R et al: Clinical and microbiologic features of urethritis 

in men in Toulouse, France. Sex Transm Dis 1991; 18:76-79. 

11. Cecil JA, Howell MR, Tawes JJ, Gaydos JC, McKee KT, Quinn TC. Features of Chlamyida 

trachomatis and Neisseria gonorrhoeae infection in male army recruits. JID 2001;184:1216-9. 

12. Horner PJ, Coker RJ, The diagnosis and management of urethral disharge in males. In: Barton 

SE, Hay PE, eds. Handbook of Genitourinary Medicine. London: Arnold, 1999;123-38. 

13. Somani J, Bhullar VB, Workowski KA, Farshy CE, Black CM. Multiple drug-resistant 

Chlamydia trachomatis associated with clinical treatment failure. JID 2000;181:1421-7. 

14. Kohl P. Algorithms for the management of urethritis. Proceeding of EUSTI III congress. 

Pärnu, 2001. 

15. Editorial. Evolving strategies for management of the nongonococcal urethritis syndrome. 

JAMA 1995;274:577-9. 

16. Schwartz MA, Hooton TM. Etiology of nongonococcal nonchlamydial urethritis. 

Dermatologic clinics 1998;16:727-33. 

17. Krieger JN, Hooton TM, Brust PJ, Holmes KK, Stamm WE. Evaluation of chronic urethritis. 

Arch Intern Med 1988;148:703-707. 

18. Hooton TM, Wong ES, Barnes RC, Robetrs PL, Stamm WE. Erythromycin for Persistent of 

recurrent nongoncoccal urethritis. Ann Int Med 1990;113:21-6. 

19. Bowie WR. Approach to mes with urethritis and urologic complications of sexually 

transmitted diseases. Med Clin Nrth Am 1990;74:1543-57. 

20. Bowie WR. Effective treatment of urethritis . Drugs 1992;44:207-15. 

21. Krieger JN, Hooton TM, Brust PJ, Holmes KK, Stamm WE. Evaluation of Chronic Urethritis. 

Arch Intern Med 1988;148:703-7. 

22. Falk L, Fredlund H, Jensen JS. Tetracycline treatment does not eradicate Mycoplasma 

genitalium. Sex Transm Infect. 2003 Aug;79(4):318-9. 

23. Bradshaw CS, Tabrizi SN, Read TR, Garland SM, Hopkins CA, Moss LM, Fairley CK. 

24. Etiologies of nongonococcal urethritis: bacteria, viruses, and the association with orogenital 

exposure. J Infect Dis. 2006 Feb 1;193(3):336-45. 

59

BALANIIT (N48.1) 

Balanitis 


Balaniit on eesnaha ja peenise pea põletik. 

Balaniit võib sageli olla tingitud hügieenireeglite rikkumistest - nii liigvähesest kui ka ülemäärasest 

pesemisest. Balaniidi edukas käsitlus eeldab korrektset seksuaalelu anamneesi. Ka nahahaigused 

nagu psoriaas, lichen planus jt. võivad haarata peenise pea piirkonda. Mõned eesnaha haigused 

(näit. Boweni haigus) võivad olla ka prekantseroosseks seisundiks. Krooniline balaniit võib 

olla suhkruhaiguse esimeseks sümptoomiks meestel. 

60 

KANDIDAST PÕHJUSTATUD BALANIIT 

2. Diagnoos 


Kaebus: erütematoosne lööve ebamugavuse ja/või sügelusega. 

Leid: ebaühtlane erüteem väikeste (erodeeruvate) paapulitega või kuivad, läikivad sügavpunased 

alad. 


- mikroskoopia (materjal võtta eesnaha alt), KOH test; 

- eritise külv; 

- veresuhkru analüüs. 

3. Ravi 

3.1. Üldmeetmed. 

Pesta peenist kaks korda päevas leebe seebiga 

3.2. Lokaalne ravi 

- Clotrimazolum 1% kreem kaks korda päevas, seitse päeva; 

- Miconazolum 2% kreem kaks korda päevas, seitse päeva; 

- Ketoconazolum 2% kreem kaks korda päevas; 

3.3. Alternatiivne raviskeem 

- Fluconazolum 150 mg ühekordselt sisse võtta. 

4. Partnerite käsitlus 

Kandida balaniit on enamikel juhtudel meestele sugulisel teel levivaks haiguseks. Seetõttu on soovitav 

kontrollida partnereid ka juhul, kui neil ei esine kaebuseid. 


Enamikel juhtudel ei ole vajalik. Kui on tegemist korduvate ägenemistega välista soodustavad 

faktorid: 

- suhkruhaigus; 

- laiatoimeliste antibiootikumide kasutamine; 

- immuunpuudulikkus; 

- reinfektsioon ravimata partnerilt. 

ANAEROOBIDEST PÕHJUSTUD BALANIIT 

2. Diagnoos 


Kaebus: halva lõhnaga eritis, põletikus ja turses peenise pea 

Leid: eesnaha turse, pindmised erosioonid. Vahel ka kubemepiirkonna lümfisõlmede suurenemine. 

2.2. Analüüsid 

Mikroskoopia: spiroheedid pimevälja mikroskoopias, fusiformsed mikroobid või segamikro-

floora Grami järgi värvitud preparaadis. 

Eritise külv 

3. Ravi 

3.1. Üldmeetmed 

Pesta vähemalt kaks korda päevas leebe seebiga 

3.2. Põhiravi 

- Metronidazolum 500 mg kaks korda päevas 7 päeva jooksul 


- Amoxicillinum+acidum clavulanicum 625 mg kaks korda päevas 

- Clindamycinum-kreem kaks korda päevas kuni nähtude kadumiseni 


Soovitav partnerite kontroll suguteede põletike suhtes. 

61 


Vajalik vaid nähtude püsimajäämisel ja/või suguhaiguste kahtluse korral 

AEROOBIDEST PÕHJUSTUD BALANIIT 

2. Diagnoos 


Leid: väga mitmekesine kliiniline pilt, minimaalsest punetusest kuni tugeva turse või ka eesnaha 

lõhenemiseni 


Eritise külv 

3. Ravi 

3.1. Üldmeetmed 

Pesta vähemalt kaks korda päevas leebe seebiga 

3.2. Põhiravi sõltub isoleeritud mikroobide tundlikusest 

- Erythromycinum 500 mg kaks korda päevas 7 päeva jooksul 

- Acidum fusidicum 2% kreem kolm korda päevas 7 päeva 


- Amoxicillinum+clavulanic acid 625 mg kaks korda päevas 

- Clindamycinum 2% kreem kaks korda päevas kuni nähtude kadumiseni 


Soovitav partnerite kontroll suguteede põletike suhtes 


Vajalik vaid nähtude püsimajäämisel ja/või suguhaiguste kahtluse korral 

INIMESE PAPILLOOMIVIIRUSEST PÕHJUSTUD BALANIIT 

2. Diagnoos 


Leid: difuusne erüteem 


HPV määramine 

Biopsia preparaadis tüüpiline histopatoloogiline leid

3. Ravi 

- Podophyllotoxinum 0,15% kreem kaks korda päevas kolmel päeval nädalas 

- 5-fl uorouracilum-kreem üks kuni kaks korda nädalas (Eestis mitteregistreeritud ravim) 


Informeerida võimaliku HPV-infektsiooni suhtes. 


Ravi tulemust hinnata 1 kuu möödumisel. Edaspidine kontroll on vajalik vaid raskesti ravile alluvatel 

juhtudel 

62 

SKLEROSEERIV BALANIIT 

2. Diagnoos 


Leid: tüüpiline valkjas tihenenud piirkond eesnahal või peenise pea peal. Võimalik kahjustatud 

piirkonna haavandumine ja hemorraagiliste villide teke. Eesnaha kitsenemine võib põhjustada 

fimoosi. Ureetra ava võib aheneda ja muutuda sklerootiliseks. 


Biopsia preparaadis tüüpiline histopatoloogiline leid. 

3. Ravi 

3.1. Põhiravi: 

- kortikosteroid-kreemid antibakteriaalsete ainetega või ilma. 

- Betamethasonum+acidum fusidicum 0,1%+2% kreem, 

- Clobetasolum propionas 0,05% salv kaks korda päevas 

3.2. Alternatiivne ravi 

- Ümberlõikus 


Pole vajalik. 


Vajadus sõltub ravi tulemuslikkusest. Sageli vajalik korduv sümptomaatiline ravi.

PROSTATIIT (N41.1) 

Prostatitis 


Prostatiidiks nimetatakse haigust, mida iseloomustavad valud ja/või ebamugavustunne vaagna piirkonnas, 

millele lisanduvad sageli kusemishäired ja muutused seksuaalfunktsioonis. 

Õigem oleks kasutada terminit “prostatiidi sündroom”, sest enamikel juhtudel ei teata haiguse 

etioloogiat ja ka diagnostilised kriteeriumid ei ole absoluutsed. 

Prostatiiti põhjustav patogeen leitakse ainult 5–10% juhtudest. 

Prostatiiti klassifitseeritakse põletikureaktsiooni esinemise alusel eesnäärme koes või sekreedis. 

1.1. Prostatiidi klassifikatsioon NIDDK/NIH järgi: 

I äge bakteriaalne prostatiit – äge bakteriaalne eesnäärme põletik, mida iseloomustavad 

rasked kusemishäired, palavik ja teised süsteemsed põletikunähud. Kaasneb sageli kuseteede 

infektsiooniga meestel vanuses üle 50 eluaasta. 

II krooniline bakteriaalne prostatiit – krooniline eesnäärme infektsioon. 

III krooniline mittebakteriaalne prostatiit / Krooniline nimmevalu sündroom. 

IIIa põletikuline krooniline nimmevalu sündroom: leukotsüütide suurenenud arv seemnevedelikus/eesnäärme 

sekreedis (ES)/eesnäärme massaaži-järgses uriinis (Post-M). 

IIIb mittepõletikuline krooniline nimmevalu sündroom: leukotsüütide puudumine seemnevedelikus/ES/Post-M. 

IV asümptomaatiline põletikuline prostatiit – iseloomulikud vaevused puuduvad, kuid muudel 

põhjustel tehtud uuringutes leitakse leukotsüütide ülehulk eesnäärme koes või ülalkirjeldatud 

sekreetides. 

63 

2. Diagnoos 


2.1.1. Subjektiivsed sümptomid 

Kroonilist prostatiiti iseloomustab krooniline kulg, kus suhtelise subjektiivse heaolu perioodid 

vahelduvad haiguse ägenemistega. 

2.1.1.1. Tüüpilised kaebused 

Eesnäärme põletiku tüüpilisteks kaebusteks on erineva lokalisatsiooniga valu või 

ebamugavustunne ala-keskkõhus, alaseljas, perineumil, skrootumis ja peenises, mis 

kombineeruvad kusemishäiretega nagu sagenenud urineerimisvajadus, kusejoa nõrgenemine, 

põie pakitsus enne ja/või peale urineerimist jt. 

2.1.1.2. Küsimustikud 

Kaebuste paremaks objektiviseerimiseks ning ravi tulemuse hindamiseks on välja 

töötatud mitmed küsimuste kompleksid. Soovituslik on kasutada NIH-kroonilise prostatiidi 

sümptoomindeksit. 

2.1.2. Objektiivne leid. 

2.1.2.1. Eesnääre 

Prostatiidi diagnoosi ei saa püstitada üksnes rektaalse digitaalse palpatsiooni alusel, küll 

aga annab see uuring lisainformatsiooni eesnäärme seisundist. Võimalik patoloogiline 

leid: paisprostatiit, eesnäärme suurenemine, näärme ebaühtlus tuumorist või kaltsifikaatidest. 

2.1.2.2. Välisgenitaalid 

Välistada tuleb uretriit, balaniit. 

2.1.3. Ägeda prostatiidi diagnoosimine 

Äge bakteriaalne prostatiit võib olla raske infektsioonhaigus palaviku, tugeva lokaalse valu 

ja üldiste sümptomitega. Sageli koos tsüstiidiga. Uriinis püuuria ja bakteriuuria. 

- keskmise joa uriin dipstick-prooviks, bakterikülviks ja antibiootikumitundlikkuse määra-

miseks; 

- verekülvid bakteritele ja antibiootikumitundlikkus; 

- eesnäärme massaaži ei tohi teha ägeda bakteriaalse prostatiidiga patsientidele; 

- tegemist on erakorralise uroloogilise haigusega. 

2.1.4. Diferentsiaaldiagnoos 

- Mitmesuguste urogenitaalsete ja mitteurogentitaalsete haiguste sümptomid võivad 

sarananeda “prostatiidi sündroomi” sümptomitega, näit. ureetra striktuur, põievähk, interstitsiaalne 

tsüstiit, eesnäärmevähk, ureetraalkonkremendid, krooniline epididümiit, 

anorektaalsed haigused, vaagnapõhja müalgia ja hernia inguinalis. Vajalikud on põhjalikud 

individualiseeritud uuringud. 

64 

2.2. Laboratoorsed analüüsid 

2.2.1. Eesnäärme sekreet 

Patoloogiliseks loetakse, kui 400 kordsel suurendusel (HPF) on ühes vaateväljas üle 10 

ümarraku (leukotsüüdi). 

2.2.2. Nickeli test 

1. klaas - keskjoa uriin 5-10 ml (Pre-M); 

2. klaas - esimesed 5-10 ml peale prostata massaai (Post-M). 

Teostatakse kvantitatiivne külv ja tsentrifuugitud materjali mikroskoopia. 

Interpretatsioon: 

1. leukotsütoos Post-M materjalis viitab prostatiidile; 

2. bakteriuuria (10 kordne mikroorganismide arvu tõus Post-M materjalis) viitab bakteriaalsele 

prostatiidile. 

Eesnäärme massaaž 

Kui patsient tuleb eesnäärme massaažile, siis ta: 

- ei tohi olla tarvitanud antibiootikume 1 kuu vältel 

- ei tohi olla ejakuleerinud 2 päeva 

- põis peab olema täitunud, kuid mitte laienenud/dilateerunud 

Eesnäärme massaaži ei tohi teha, kui esinevad uretriidi või kuseteede infektsiooni nähud. 

Kui esineb üks nendest seisunditest, siis tuleb seda kõigepealt ravida, et vältida eesnäärme 

sekretsiooni kontamineerumist. 

2.2.3. Stamey test 

Klassikaline test eesnäärme põletiku diagnostikas (vt. käsiraamatud). 

2.2.2. Sperma analüüs 

Analüüsitakse põletikurakkude esinemist spermas. Materjal võimaldab teostada ka kvantitatiivseid 

biokeemilisi teste (elastaas, IL-6). 

2.2.5. Mikrobioloogilised analüüsid 

Tehakse uuritavast eesnäärme materjalist. Tüüpilised bakteriaalse prostatiidi tekitajad on: 

- Escherichia coli, Klebsiella spp., Proteus mirabilis, Enterococcus fecalis, Pseudomonas 

aeruginosa. 

Vaieldava tähtsusega organismid: 

- Staphylococcus, Chlamydia trachomatis, Ureaplasma urealyticum, Mycoplasma hominis 

2.3. Lisauuringud 

2.3.1. Sonograafia 

- ei tohi kasutada eesnäärme põletiku diagnoosi püstitamiseks. Transrektaalne ultraheli 

uuring omab väärtust patoloogilise digitaalse palpatsiooni leiu puhul ravi tulemust mõjutavate 

intraprostaatiliste abstsesside, konkrementide ja seemnepõiekeste muutuste diagnoosimiseks. 

2.3.2. Urodünaamika 

Erandjuhul vajalik kusetrakti neuromuskulaarsete häirete diagnoosimiseks.

3. Ravi 

2.3.3. Suguhaiguste uuringud 

- soovitav teostada kaasuva uretriidi kliinilise pildiga haigetel. 

3.1. Kroonilise prostatiidi käsitlemine ja ravi 

Etioloogiline ravi on võimalik vaid kroonilise bakteriaalse prostatiidiga patsientidel. Ülejäänud 

patsientidele määratakse ravi empiirilisel alusel. 

3.1.1.Üldsoovitused 

Kogu ravi perioodi peab tagama eesnäärme füsioloogilise tühjenemise. Seksuaalsuhetes on 

soovitav kasutada preservatiivi. Paisprostatiidi raviskeemi on soovitav lisada eesnäärme 

massaaž. Ravi ajal ja sellele järgneval perioodil tuleb hoiduda vaevuseid ägestavatest 

söökidest ja jookidest. Väga olulisel kohal on organismi üldtugevdav ravi ja psühholoogiline 

heaolu. 

65 

3.1.2. Antibakteriaalne ravi 

on esmaseks ravimeetodiks bakteriaalse infektsiooni korral. Enamik arste kasutab empiirilist 

antibakteriaalset ravi ka mittebakteriaalse põletikureaktsiooniga kulgeva prostatiidiga 

haigetel. 

Soovitatavad ravimid: 

- Ciprofl oxacinum 500 mg 2 korda ööpäevas, kuni 28 päeva 

- Ofl oxacinum 200 mg 2 korda ööpäevas, kuni 28 päeva 

- Norfl oxacinum 400 mg 2 korda päevas, kuni 28 päeva 

- Sulfamethoxazolum+trimethoprimum 960 mg 2 korda ööpäevas, kuni 28 päeva 

- Trimethoprimum 200 mg 2 korda ööpäevas, kuni 28 päeva 

Allergia: 

Patsientidele, kes on allergilised kinoloonide suhtes, on soovitavad: 

- Minocyclinum 100 mg 2 korda ööpäevas 28 päeva vältel. (Eestis mitteregistreeritud ravim, 

praktikas kasutab enamik eksperte Doxycyclinum 100 mg 2 korda ööpäevas 28 päeva vältel, 

kuna minotsükliin on toksilisem.) 

Mõnel autorid soovitavad raviskeemi lisada ka anaeroobidele toimiva antibiootikumi. 

3.1.3. Toetav ravi 

- Selektiivsete adrenoblokaatorite lisamine antibakteriaalsele ravile on mõnes uuringus 

parandanud ravi tulemuslikkust. 

- Terazosinum 2-4 mg päevas. Annust tuleb suurendada järk-järgult vastavalt sümptomaatilisele 

vastusele. 

- Alfuzosinum 5-10 mg päevas 

- Tamsulosinum 0,4 mg päevas 

- Mittesteroidsed põletikuvastased ained 

- Taimsed ravimid (prostamol jt.) 

3.1.4. Partnerite käsitlus 

Põletikuliste prostatiidi vormide korral on soovitav kontrollida ka partnereid kuse-sugutrakti 

põletike suhtes. 

3.1.5. Järelkontroll 

Bakteriaalse prostatiidi ja ka põletikuliste prostatiidi vormide korral soovitav peale antibakteriaalse 

ravi lõppu. Vajadusel pikendada ravi. 

3.1.6. Kroonilise abakteriaalse prostatiidi ravi 

Kroonilise abakteriaalse prostatiidi korral ei ole universaalset efektiivset ravi. Kuna protsessi 

bakteriaalset etioloogiat ei ole võimalik välistada ravitakse 

nagu kroonilist bakteriaalset prostatiiti fluorokinoloonide või tetratsükliiniga. 

3.2. Ägeda prostatiidi ravi 

Üldised soovitused: 

- tuleks tagada küllaldane hüdratsioon ja puhkus ning manustada analgeetikume (mittesteroidsed 

ja põletikuvastased ravimid); 

- kuna äge prostatiit on tõsine ja raske haigus, tuleb viivitamatult alustada empiirilise raviga;

- olenevalt patsiendi kliinilisest seisundist tuleb valida parenteraalne või suukaudne ravi. Kui 

vastus suukaudsele ravile puudub, tuleb patsient võtta haiglasse ja alustada parenteraalset ravi; 

- intensiivse põletiku tõttu on tagatud antibiootikumi penetratsioon eesnäärme kõikidesse osadesse; 

- antibiootikume tuleb jätkuvalt anda või vahetada vastavalt tundlikkuse tulemustele; 

- ägeda retentsiooni korral tuleb teha suprapuubiline katerteriseerimine, et vältida eesnäärme 

kahjustust. 

66 

Soovitavad ravirežiimid: 

Parenteraalset ravi vajavate patsientide puhul (kahtlus urosepsisele) tuleb kasutada antibiootikume, 

mis kataksid tõenäoliselt esinevaid patogeene: 

- Ciprofloxacinum 400 mg IV kaks korda ööpäevas pluss Gentamicinum 5 mg/kg üks kord 

ööpäevas 

Kliinilise seisundi paranemisel võib üle minna oraalsele ravile arvestades antibiogrammi. 

Patsientidel, kellele sobib suukaudne ravi, võib kasutada kinoloone: 

- Ciprofl oxacinum 500 mg 2 korda ööpäevas 14-28 päeva vältel või 

- Ofl oxacinum 200 mg 2 korda ööpäevas 14-28 päeva vältel 

Allergia 

Patsientide puhul, kes ei talu kinoloone või kes on nende suhtes ülitundlikud, on alternatiiviks: 

- Sulfamethoxazolum+trimethoprimum 960 mg 2 korda ööpäevas 14-28 päeva vältel või 

- Trimethoprimum 200 mg 2 korda ööpäevas 14-28 päeva vältel. 

Seksuaalpartnerid 

Seksuaalpartnerite ravi pole vajalik, kuna haigus on põhjustatud uropatogeenidest. 

Jälgimine 

- Kui patsient ei ole ravile täiel määral reageerinud, siis tuleks kaaluda prostata abstsessi olemasolu. 

Seda saab teha kindlaks eesnäärme transrektaalse ultraheliuuringu või kompuutertomograafia 

abil. Prostata abstsessi esinemise korral on vaja teha perineaalne või transuretraalne 

drenaaž. 

- Kui ägedat prostatiiti ravida õigesti, on prognoos hea ja tervenemine tõenäoline. 

- Kui patsient on paranenud, tuleb tema kuseteid uurida, et välistada kuseteede struktuursetest 

muutustes põhjustatud kuseteede infektsiooni. 

4. Muud 

4.1. Erandlikud ravimeetodid: 

- termoteraapia - võimaliku positiivse toimega, kuid siiski eksperimentaalne ravimeetod; 

- kirurgia – enamikul juhtudest ei saavutata eesnäärme operatiivse raviga kaebuste vähenemist. 

Üldiselt tuleks kirurgilist ravi prostatiidihaigete puhul vältida, välja arvatud eesnäärme abstsesside 

drenaažiks. 

Kirjandus 

1. E.A.U. Guidelines. The EAU Healthcare Office, Marsh 2001. 

2. UK National Guidelines on Sexually Transmitted Infections and closely related conditions. 

Indtroduction. SEX TRANSM INFECT 1999; 75(S1): S46. 

3. Textbook of Genitourinary Surgery, Second edition, Volume 1, 1998. 

4. Aare Mehik. Epidemiological and Diagnostical Aspects of Prostatitis, Oulu, 2001.

EPIDIDÜMIIT, ORHIIT (N 45.9) 

Epididymitis, Orchitis 


1.1. Definitsioon 

Epididümiit, epididüümise põletik, põhjustab valu ja turset, mis on peaaegu alati ühepoolne ja 

alguses suhteliselt äge. Mõningatel juhtudel on põletikust haaratud testis (epididümo-orhiit). 

Teiselt poolt, testiikuli põletikulised protsessid, eriti viirustest põhjustatud orhiit, haaravad sageli 

epdidüümise. 

1.2. Epidemioloogia, patogenees 

- Noorematel kui 35-aastastel meestel on epididümo-orhiit kõige sagedamini põhjustatud seksuaalsel 

teel levivate haigustekitajate poolt nagu Chlamydia trachomatis ja Neisseria gonorrhoeae. 

Seksuaalsel teel levivate soolebakterite poolt põhjustatud epididümo-orhiiti esineb ka 

homoseksuaalsetel meestel, kes harrastavad insertiivset anaalset vahekorda. 

- Enamik epdidümiidi juhtumeid on põhjustatud tavalistest kuseteede patogeenidest. Seda tüüpi 

infektsioonide riskifaktoriteks on põie äravoolu obstruktsioon ja urogenitaalsed väärarengud. 

Kuseteede anatoomilised anomaaliad on tavalised gram-negatiivsete soolebakteritega nakatanute 

grupis. 

- Meestel, kes on vanemad kui 35 aastat, on epididümo-orhiit kõige sagedamini põhjustatud 

mitte-seksuaalsel teel levivate gram-negatiivsete soolebakterite poolt, mis tekitavad kuseteede 

infektsiooni. Gram-negatiivsed soolebakterid on sagedamini epididümo-orhiidi põhjuseks, kui 

hiljuti on toimunud instrumentaalne vahelesegamine või kateteriseerimine. 

- Kõige levinum orhiidi tüüp, mumps-orhiit, tekib 20–30% mumpsi-infektsiooni põdevatel postpuberteediealistel 

haigetel. Esinemissagedus sõltub populatsiooni vaktsineerimisseisundist. Primaarne 

krooniline orhiit on granulomatoosne haigus – harvaesinev ebaselge etioloogiaga seisund. 

- Epididümo-orhiit esineb ka süsteemsete infektsioonide puhul nagu tuberkuloos, süüfilis, brutselloos 

ja krüptokokkoos. 

67 

2. Diagnoos 

2.1. Üldine 

Ägeda epididümiidi korral algavad põletik ja turse epididüümise saba osast ning võivad haarata 

kogu epididüümise ja levida kogu testikulaarsele koele (orhiit). Seemnejuha on tavaliselt valulik 

ja turses. Kõik seksuaalsel teel levivatest organismidest põhjustatud epididümiiti põdevad 

mehed on saanud nakkuse seksuaalsel teel, mis võib enne sümptomite avaldumist olla latentne 

mitmeid kuid. 

2.2. Haiguse kulg 

- äge; 

- krooniline (krooniline haigus induratsiooniga kujuneb 15%-l ägeda epididümiidi juhtudest). 


- sümptomid: tavaliselt ühel pool, valu testises, skrootumi turse; 

- uretriidi sümptomid (see on sageli asümptomaatiline): eritis ureetrast, düsuuria, peenise ärritus; 

- võivad esineda ka põie äravoolu takistuse sümptomid; 

- objektiivne leid: haige poole valulikkus palpeerimisel, epididümise palpeeritav turse, skrootumi 

erüteem ja/või ödeem haigel poolel; 

- samuti võib esineda: eritis ureetrast (ainult ureetra masseerimisel), püreksia; 

2.4. Diferentsiaaldiagnoos 

- testise torsioon (kuulub erakorralise kirurgia valdkonda); 

- testise või epididüümise kasvaja; 

- hüdrotseele. 

2.1. Laboratoorsed uuringud 

vt. uretriidi diagnostika

68 

2.2. Kliiniline aspekt 

- kui patsienti uuritakse vahetult peale uriiniproovi võtmist, võivad uretriit ja ureetra eritis jääda 

avastamata, kuna leukotsüüdid ja bakterid on urineerimisel ureetrast välja uhutud; 

- epididümiidi etioloogia tehakse kindlaks ureetrast võetud eritise ja/või keskjoauriini sademe 

Gramì järgi värvitud äigepreparaadi mikroskoopia abil. Intratsellulaarsete gram-negatiivsete 

diplokokkide leid seostub N. gonorrhoeae infektsiooniga. Üksnes leukotsüütide olemasolu preparaadis 

viitab mitte-gonorroilisele uretriidile, mille põhjustajaks on ühel kolmandikul juhtudest 

C. trachomatis; 

- muutused ejakulaadis, sealhulgas leukotsüütide arvu tõus, vastavalt WHO kriteeriumidele, 

võib viidata püsivale/persisteeruvale põletikulisele protsessile; 

- paljudel juhtudel leitakse ajutiselt vähenenud sperma hulk. Harvaks tüsistuseks võib olla mõlema 

epididüümise täielikust obstruktsioonist tingitud azoospermia; 

- mumps-orhiidi kahtluse korral toetavad diagnoosi hiljuti põetud parotiit ja IgM antikehade 

esinemine seerumis. Umbes 20% mumps-orhiidi juhtudest esineb haigus bilateraalselt postpuberteediealistel 

meestel, millega kaasneb testise atroofia ja azoospermia risk. 

3. Ravi 

3.1. Üldjuhis: 

- antibakteriaalne ravi on tavaliselt empiiriline: reeglina on noortel seksuaalselt aktiivsetel meestel 

põhjustajaks Neisseria gonorrhoeae või Chlamydia trachomatis ja vanematel meestel, kellel 

esinevad healoomuline prostata suurenemine ja/või urineerimishäired tavalised uropatogeenid 

(E.coli, stafülokokid jt); krooniline epididümiit võib mõnikord olla urogenitaalse tuberkuloosi 

esimeseks kliiniliseks tunnuseks; 

- soovitav on voodirežiim, skrootumi ülestõstmine ja toetamine ning valuvaigistite kasutamine. 

Kasulikud võivad olla mittesteroidsed põletikuvastased ravimid; 

- abstsessi põhjustavat epididümiiti või orhiiti tuleb ravida kirurgiliselt; 

- torsiooni kahtluse korral on vajalik kiire seisukohavõtt uroloogi poolt;. 

3.1.1. Neisseria gonorrhoeae või mitte-gonorroilise uretriidi, sealhulgas Chlamydia 

trachomatis’e poolt tekitatud epididümo-orhiit (sageli < 35 aastane meespatsient) 

Üldised soovitused: 

- vaata uretriidi ravijuhist. 

Ravinäidustused: 

- epididümo-orhiidi sümptomid ja tunnused; 

- leitud uretriit; 

- kuseteede infektsiooni kahtluse puudumine. 

Soovitav ravi: 

- Gonorröa puhul kasutatavaid antibiootikume võib olla vajalik varieerida vastavalt kohapeal 

teadaolevatele andmetele nende antibiootikumresistentsuse kohta. 

3.1.2.Soolebakteri tekitatud epididümo-orhiit (sageli >35 aastane meespatsient) 

Üldised soovitused 

- Põhjalik selgitus epididümo-orhiidi olemuse ja põhjuse kohta; 

- Ravi kõrvaltoimed ja ravist täieliku kinnipidamise tähtsus; mida teha, kui raviannus on 

vahele jäänud. 

Ravi näidustused 

- epididümo-orhiidi tunnused ja sümptomid; 

- kuseteede infektsiooni tugev kahtlus. 

Soovitav ravi 

- Ofl oxacinum 200 mg 2 korda ööpäevas per os 10 päeva vältel 

- Manustatavaid antibiootikume võib olla vajalik varieerida vastavalt kohapeal teadaolevatele 

andmetele nende antibiootikumresistentsuse kohta.

3.1.3. Ebaselge etioloogiaga epididümo-orhiit 

Selgitada patsiendile: 

- epididümo-orhiidi etiopatogeneesi, diagnoosimise keerukust; 

- raviskeemist kinnipidamise tähtsust, võimalikke kõrvaltoimeid ja mida teha kui üks raviannus 

on vahele jäänud; 

- vajadust hoiduda kaitsmata seksuaalvahekorrast kuni keskjoauriini mikrobioloogilise 

proovi vastuse saamiseni. 

Soovitav ravi 

- Ofl oxacinum 200 mg 2 korda ööpäevas p/o 10 päeva vältel 

3.1.4. Partnerite ravi 

Partnerite ravi on vajalik kui epididümo-orhiidi põhjuseks on sugulisel teel leviv infektsioon. 

69 

4. Jälgimine 

Kui patsiendi seisund ei ole paranenud 3 päeva pärast, siis tuleks diagnoos ümber hinnata ja ravi 

muuta. Ümberhindamine on vajalik, kui turse ja valulikkus püsivad peale antimikrobiaalse ravi 

lõpetamist, kuigi mõningatel juhtumitel võtab sümptomite leevendumine kauem aega. Nendel juhtudel 

võib olla otstarbekas kirurgiline konsultatsioon. 

Kirjeldatud juhtudel kõne alla tulevad diferentsiaaldiagnoosid on järgmised: 

- testikulaarne isheemia/infarkt; 

- soole mikrofloora esindaja, mis on resistentne ofl oxacin’i suhtes; 

- abstsessi kujunemine ja/või skrootumi flegmoon ; 

- tuberkuloos; 

- seenepididümiit; 

- gonokokk, mis on resistentne flurokinoloonide ja tetratsükliini suhtes. 

Kui on diagnoositud epididümo-orhiit, mis on sekundaarne N. gonorrhoeae või mitte-gonorroilise 

uretriidi, sealhulgas C. trachomatis’e suhtes, siis peaks patsiendi jälgimisel arvestama ka seda, 

vastavalt uretriidi ravijuhisele, kusjuures uretriidi korduvuuring tehakse kahe nädala pärast. 

4.1. Komplikatsioonid: 

- abstsessi teke ja/või skrootumi fiksatsioon; 

- testise isheemia/infarkt; 

- testise atroofia; 

- kroonilise epididümaalse induratsiooni teke; 

- spermatogeneesi häving ja viljatus. 

Kirjandus 

1. European STD Guidelines. International Journal of STD & AIDS, Volume 12, Supplement 3, 

October 2001. 

2. E.A.U. Guidelines. The EAU Healthcare Office, Marsh 2001. 

3. UK National Guidelines on Sexually Transmitted Infections and closely related conditions. 

Indtroduction. Sex Transm Infect 1999, Aug; 75(Suppl1): S2-3

NAISE VÄIKEVAAGNA PÕLETIK (N 70, N 71, N 73, N 74) 

PID Pelvic inflammatory disease 


1.1. Määratlus 

Sündroom, kus üks või mitu mikroorganismi astsendeeruvalt läbi emakakaelakanali jõuavad 

ülemistesse suguteedesse ning põhjustavad põletikku. See võib olla mitmesugune kombinatsioon 

endometriidist, salpingiidist, tuboovariaalabstsessist ja pelvioperitoniidist. 

PIDi ei esine tütarlastel enne puberteeti ja esineb väga harva peale raseduse esimest trimestrit. 

70 

1.2. Etioloogia 

Enamasti polümikroobne, sageli kombinatsioon aeroobsest ja anaeroobsest floorast, samuti sugulisel 

teel levivatest patogeenidest, millest sagedasemad on: 

- Chlamydia trachomatis (esineb 36-50%); 

- Neisseria gonorrhoeae (esineb 5-26%). 

1.3. Kliiniline pilt 

Esineb klassikaline triaad, mis on piisav empiirilise antibakteriaalse ravi alustamiseks seksuaalselt 

aktiivsetel noortel naistel ja STLI riskigruppi kuuluvatel naistel: 

a) Alakõhuvalu; 

b) Palpatoorne valulikkus mõlema adneksi piirkonnas; 

c) Valulikkus emakakaela liigutamisel või suguline kontakt gonorröa- või klamüdioosihaigega. 

Sellele lisaks võib esineda: 

- düspareuunia; 

- suurenenud tupevoolus; 

- kehatemperatuuri tõus >38° C; 

- leukotsütoos >10,000/mm 3; 

- vedelik Douglasi õõnes, ka mäda; 

- emaka palpatoorne valulikkus; 

- kõhukatete pinge; 

- tumoroosne moodustis vaagnas; 

- atsükliline veritsus: 

- iiveldus, oksendamine; 

- düsuuria. 

2. Diagnostika 

Põhineb peamiselt kliinilisel leiul. 

2.1. Anamnees 

2.2. Günekoloogiline läbivaatus 

2.3. Laboratoorsed analüüsid 

- uuringud gonorröa ja klamüdioosi suhtes; 

- bakterioloogiline külv koos antibiogrammiga; 

- natiivpreparaat tupevoolusest leukotsüütide hulga hindamiseks; 

- vereanalüüsis SR või CRP; 

- soovitav uurida süüfilise ja HI-viiruse kandluse suhtes; 

- rasedustest vajadusel. 

2.1. Vaginaalne ultraheliuuring 

(vajadusel) 

2.2. Laparoskoopia 

(vajadusel)

2.3. Endomeetriumi biopsia 

(vajadusel) 

2.4. MRT 

(vajadusel) 

2.5. Diferentsiaaldiagnostika 

- äge apenditsiit; 

- emakaväline rasedus; 

- ovariaaltsüst; 

- endometrioos; 

- adneksi pöördumine; 

- uroinfektsioon või neerukivitõbi. 

3. Ravi 

71 

3.1. Ambulatoorse ravi põhimõtted 

- võimalikult varakult alustada efektiivse antibakteriaalse raviga (soovitavalt esimese 2 päeva 

jooksul peale valude algust); 

- kombineeritud antibakteriaalse ravi kasutamine, mis mõjuks nii N. gonorrhoeae, C. trachomatise 

kui anaeroobide poolt põhjustatud infektsioonile: 

- vajadusel lisada sümptomaatiline ravi. 

Ambulatoorsed raviskeemid 

- Ofl oxacinum 200 mg 2 korda päevas suu kaudu + Metronidazolum 500 mg 2 korda päevas p/o 

14 päeva vältel 

või 

- Ceftriaxonum 250 mg ühekordselt IM või IV + Doxycyclinum 100 mg 2 korda päevas p/o + 

Metronidazolum 500 mg 2 korda päevas p/o 14 päeva vältel 

3.2. Statsionaarne ravi 

Hospitaliseerimist vajavad patsiendid, kellel on: 

- kahtlus tuboovariaalsele abstsessile; 

- kaasnev rasedus; 

- haiguse raske vorm, iiveldus, oksendus või kõrge palavik; 

- diagnoos ebaselge (apenditsiidi või emakavälise raseduse kahtlus) ja/või vajab laparoskoopiat; 

- kaasnev immuunpuudulikkus; 

- ebaefektiivne ambulatoorne ravi , s.t. et kliinilist paranemist ei saavutata 72 tunniga; 

- suukaudsete ravimite talumatus või ambulatoorsest ravirežiimist mittekinnipidamine. 

Statsionaarsed raviskeemid: 

3.2.1. Valikravi 

- Clindamycinum 900 mg IV 3 korda päevas + Gentamicinum IV (algannus 2 mg/kg, edasi 

1,5 mg/kg) 3 korda päevas (või 1 kord päevas) kuni 24 tundi peale olulist kliinilist paranemist, 

edasi kas 

- Clindamycinum 450 mg p/o 4 korda päevas või Doxycyclinum 100 mg p/o 2 korda päevas 

+ Metronidazolum 500 mg p/o 2 korda päevas kuni 14 päeva. 

3.2.2. Alternatiivravi 

- Cefoxitinum 2 g IV 4 korda päevas + Doxycyclinum 100 mg p/o 2 korda päevas kuni 24 

tundi peale olulist kliinilist paranemist, edasi jätkata Doxycyclinum 100 mg p/o 2 korda 

päevas + Metronidazolum 500 mg p/o 2 korda päevas kuni 14 päeva 

- Ofl oxacinum 400 mg IV 2 korda päevas + Metronidazolum 500 mg IV 3 korda päevas 14 

päeva 

- Ciprofl oxacinum 200 mg IV 2 korda päevas + Doxycyclinum 100 mg p/o 2 korda päevas + 

Metronidazolum 500 mg IV 3 korda päevas 

- Ampicilinum+Sulbactamum 3 g IV 4 korda päevas + Doxycyclinum 100 mg p/o 2 korda 

päevas 

Kui eeltoodud skeemid pole kättesaadavad, siis lähtuda järgmistest põhimõtetest:

- ravi peab kestma 14 päeva; 

- ravi peab olema kombineeritud; 

- N. gonorrhoeae raviks kasutada fluorokinoloone või tsefalosporiine, C. trachomatis’e raviks 

lisada tetratsükliine või makroliide; 

- anaeroobide raviks lisada metronidasooli. 

3.3. Erijuhud 

72 

3.1.1. Rasedad 

Eelistatud on parenteraalne ravi. Arvestada antibiogrammi, teratogeensust ja ravimitaluvust. 

- Clindamycinum 900 mg IV 3 korda päevas + Gentamicinum 1,5 mg/kg IV 3 korda päevas 

vähemalt kuni 48 tundi peale kliinilist paranemist 

Alternatiivravi 

- Amoxicillinum+clavulanic acid (doosis amoksitisilliin 500 mg) 3 korda päevas 14 päeva 

vältel 

3.3.2. HIV-positiivsed 

Sümptomid on raskemad, kuid alluvad hästi ravile. Eelistada parenteraalset ravi. 

3.3.3. Fitz-Hugh-Curtis sündroom 

Perihepatiit kaasub 10–20%-l. Kaebuseks valu paremal ülakõhus. Ravida eeltoodud 

skeemide kohaselt, operatiivne liidete vabastamine ei ole näidustatud. 

3.1.4. Naised emakasisese vahendiga 

Emakasisese vahendi eemaldamine soovitav mitte kohe, vaid 2–3 päeva peale antibakteriaalse 

ravi alustamist. 

Spiraali võib ka jätta, kui muud kontratseptiivsed meetodid ei tule kõne alla 

Riskirühmale ja sünnitamata naistele emakasiseseid vahendeid mitte soovitada. 

3.4. Ravitulemuste hindamine: 

- kliiniline paranemine peab algama vähemalt 48-72 tunni jooksul, kui ei, siis on vaja diagnoos 

ja ravi ümber hinnata; 

- kõiki ambulatoorsel ravil olevaid patsiente kontrollida 72 tunni ja 7-10 päeva pärast ravitulemuste 

hindamiseks; 

- järelkontroll 4-6 nädalat peale ravi; 

- ravitulemuste hindamine; 

- ravi järjepidevuse hindamine; 

- sekskontaktide kontroll ja ravi; 

- go-reanalüüs peale esmast positiivset proovi; 

- klamüüdia reanalüüs kui sümptomid püsivad või kui on kahtlus puudulikule ravile või reinfektsioonile. 

3.5. Partneri(te) käsitlus: 

- Käesoleva(te) partneri(te)ga võtta kontakt ja pakkuda nõustamist ning uuringuid gonorröa ja 

klamüdioosi suhtes 

- Soovitav võtta kontakt viimase 6 kuu partneritega, pakkuda uuringuid; 

- Soovitada vältida vahekorda kuni ravikuuri lõpuni; 

- Kui puudub võimalus analüüside tegemiseks, siis teha empiirline ravi nii gonorröa kui klamüdioosi 

vastu. 

3.6. Hilistüsistused 

- krooniline alakõhuvalu; 

- infertiilsus; 

- emakaväline rasedus. 

Infertiilsus tekib peale ühekordset PIDi episoodi 13%-l ja peale kolmekordset episoodi 55%-l 

naistest. 

Peale ühekordset PIDi episoodi on naisel: 

- 10 korda suurem risk kordusepisoodideks

- 8 korda suurem risk emakaväliseks raseduseks 

- 10 korda suurem risk tubaarseks steriilsuseks 

3.7. Profülaktika 

Kõiki naisi alla 25 aasta vanuses võimalusel uurida ja vajadusel ravida klamüdioosi suhtes. 

Kirjandus 

1. European STD Guidelines. International Journal of STD & AIDS; vol. 12, supplement 3, Oct. 

2001 

2. 1998 Guidelines for Treatment of Sexually Transmitted Diseases, U.S. Department of Health 

and Human Services (CDC). 

3. McNeeley, S. Medically sound, cost-effective treatment for pelvic inflammatory disease and 

tuboovarian abscess. Am. Journal of Ob. and Gyn. 1998;vol 178(6):1272-1278. 

4. Hoar, Sandy PA-C. Pelvic inflammatory disease. Lippincott`s Primary Care Practice. May/June 

1998, vol 2(3): 307-311(protocols). 

5. Kamwendo, F.; Forslin, L. Programmes to reduce pelvic inflammatory disease-the Swedish 

experience. Lancet.vol 35(3S) Supplement June 1998: 25SIII-28SIII. 

6. Canadian STD Guidelines 1998. 

73

TUPEPÕLETIKUD E. VAGINIIDID (N76, A59, B37) 

Inflammatio vaginae 


Sagedasemaks rohkenenud tupevooluse põhjuseks on bakteriaalne vaginoos, trihhomoniaas ja 

kandidiaas. Rohkenenud tupevoolus võib olla seotud ka teiste füsioloogiliste ja patoloogiliste seisunditega 

(vulva dermatoosid või allergilised seisundid) ning hormonaalsete muutustega (nt postmenopausis 

östrogeenivaeguse foonil). Viimati loetletud seisundite peale tuleb mõelda siis, kui 

spetsiifilised analüüsid on negatiivsed. Paljud sümptomid ja tunnused on mittespetsiifilised. 

Klamüüdia või gonorröa tekkesed emakakaelapõletikud võivad samuti põhjustada rohkenenud tupevoolust. 

Riskigruppe tuleks kindlasti testida nende suhtes. 

74 

- äge tupepõletik, Vaginitis seu colpitis acuta N76.0; 

- alaäge ja krooniline tupepõletik, Vaginitis subacuta et chronica N76.1 

1.1. Bakteriaalne vaginoos, Vaginosis bacterialis (BV) 

Iseloomulik on anaeroobse mikrofloora (Gardnerella vaginalis, Prevotella spp., Mycoplasma 

hominis, Mobiluncus spp.) domineerimine tupekeskkonnas. Selle tulemusena surutakse maha 

laktobatsillid ja tupe pH muutub leeliseliseks. Bakteriaalne vaginoos ei ole sugulisel teel ülekantav, 

ta võib tekkida ja spontaanselt paraneda sõltumata seksuaalsest aktiivsusest. 

On sagedaseimaks abnormaalse tupevooluse põhjuseks reproduktiivses eas. 

1.2. Vaginaalne trihhomoniaas (A59), Trichomoniasis (TV) 

Trichomonas vaginalis on parasiitidena elavad viburloomad, mis täiskasvanutel levib sugulisel 

teel. Nakkus ja põletikutunnused tekivad intravaginaalses või intrauretraalses piirkonnas. 

1.3. Kandidiaas (B37), e. kandidoos, Candidosis 

Tupepõletik, mille tekitajateks on Candida pärmseened. 

Vulvovaginaalse kandidiaasi (VVK) tekitajateks on 90% juhtudest Candida albicans ja ülejäänud 

juhtudel teised Candida sp.. Arvatakse, et 75% naistest on vähemalt üks haigestumise 

episood elu jooksul. 10-20% naistest võivad olla asümptoomseteks kandjateks. 10-20 % naistest 

võib esineda tüsistunud kandidiaas (tabel 1). 

Tabel 1. Vulvovaginaalse kandidiaasi klassifikatsioon 

Tüsistusteta VVK 

Sporaadiline või harvaesinev VVK ja 

Kerge kuni mõõdukas VVK ja 

Enamasti on tekitaja Candida albicans ja 

Normaalne immuunsus 

Tüsistunud VVK 

Korduv VVK või 

Raske VVK või 

Tekitajaks teised Candida sp või 

Dekompenseeritud diabeet, immunosupressioon või 

rasedus 

2. Vaginiidi diagnostika 

2.1. Tupepõletikega seotud sümptomid ja objektiivne leid 

Tabel 2. Tupepõletikega seotud sümptomid 

Bakteriaalne vaginoos Trihhomoniaas Kandidiaas 

~50% asümptomaatilised 10-50% asümptomaatilised 

rohkenenud halvalõhnaline tu-rohkpevoolus tupevoolus 

Kalalõhn 

vulva piirkonna sügelus 

düsuurilised vaevused 

harvem düskomfort alakõhu piirkonnas 

10-20% asümptomaatilised 

sügelustunne tupes ja vulval; 

vulva piirkond on valulik 

rohkenenud tupevoolus 

düspareuunia, düsuuria

Tabel 3. Tupepõletikega seotud objektiivne leid 


Hallikas-valge homogeenne Vulva piirkonna erüteem Vulva piirkonna erüteem 

voolus, mis on kleepunud üht-Vaginiilaselt 

tupe limaskestale Rohkenenud tupevoolus esineb suurid 

Valulikud vulva piirkonna fis- 

~ 70%; vahutav, mädane ja kolla-Kohupiimjakas voolus 10-30% 

Vulva piirkonnas leemetavad 

voolus 

~2% tservitsiit (petehhiad emakakae-haavala 

limaskestal, makulaarne vaginiit) Vulva piirkonna turse 

5-15% ei esine abnormaalseid tunnuseid 

Osad sümptomid on enam omased kindlale põletikule, kuid üsna sageli võib esineda atüüpilisi 

tunnuseid. 

75 

2.2. Näidustused uuringuteks 

- muutused tavapärases tupevooluses; 

- TV leidmine emakakaela tsütoloogilises uuringus; 

- TV leidmine seksuaalpartneril; 

- tupevoolus ei ole kadunud vaatamata empiirilisele ravile; 

- tupesügelus ei ole allunud antifungaalsele ravile. 

2.3. Laboratoorsed uuringud 

Analüüsid võetakse tampooniga tupeseinast. Vastuvõtul võib teha natiivpreparaadi mikroskoopilise 

uuringu. 

Tabel 4. Mikroskopiline leid 


Tupe pH > 4,5 > 4,5 4,0 – 4,5 

Tupevooluse natiivpreparaat 

(füsioloogilise 

lahusega äigepreparaat 

tupeseinalt) 

Clue- rakud 

Grami järgi värvimine vt Nugentí kriteeriumid 

Lõhnatest – kalalõhn 

10% KOH lisamisel 

Liikuvad viburitega 

algloomad (40-80%) 

seeneniidid 40-60% 

positiivne enamasti positiivne negatiivne 

spoorid/ pseudohüüfid 

(ligi 65% sümptomaatilistel 

juhtudel) 

2.4. Diagnoosi kriteeriumid 

2.4.1. Bakteriaalse vaginoosi (BV) diagnoosi kriteeriumid 

- Amseli kriteeriumid (vähemalt kolm loetletutest) 

- hallikas-valge homogeenne voolus; 

- tupeeritise pH > 4,5; 

- 10% KOH test on positiivne (kalalõhn); 

- mikroskoopial Clue-rakud. 

- Nugentí kriteeriumid: määratakse bakterite morfotüübid ning hinnatakse ballides 0st 

kuni 10ni. < 4 on normaalne, 4-6 vahepealne ja >6 BV 

2.4.2. Vaginaalse trihhomoniaasi diagnoosi kriteeriumid 

- tupevoolus tagumisest tupevõlvist, natiivpreparaat füsioloogilises lahuses ja mikroskoopia, 

kuid sensitiivsus vaid 60-70%; 

- trihhomoonast leitakse tsütoloogilistes preparaatides, sel juhul sensitiivsus on 60%, kuid 

valepositiivseid vastuseid on sageli. Diagnoos tuleks täpsustada tupevooluse uuringuga; 

- külvi meetod – kõige tundlikum meetod, võimaldab diagnoosida 95% juhtudest.

2.4.3. tupe kandidiaasi diagnoosi kriteeriumid 

- tupe pH 4-4,5; 

- negatiivne KOH-test; 

- pärmiseened või pseudomütseelid natiivpreparaadis (40-60% positiivne); 

- positiivne külv tupevoolusest (juhul kui domineerivad vulva piirkonna kaebused, tuleks 

võtta külv vulva piirkonnast). 

3. Ravi 

Väga oluline on korrektne diagnoosimine ja spetsiifilise ravipreparaadi valik. Vaginaalse trihhomoniaasi 

korral on vajalik skriinimine ka teiste STI suhtes ning partneri(te) ravi 

76 

3.1. Näidustused raviks 

Bakteriaalne vaginoos 

- kaebuste, sümptomite esinemine; 

- positiivne mikroskoopia sümptomitega või ilma (nt rasedatel, kel varasem idiopaatiline enneaegne 

sünnitus või raseduse katkemine); 

- enne kirurgilist ravi; 

- valikuliselt: positiivne mikroskoopia ilma sümptomideta. Võib toimuda positiivne muutus tupevooluses. 

Vaginaalne trihhomoniaas 

- positiivne test Trichomonas vaginalisele olenemata sümptomite esinemisest; 

- partnerite ravi. 

Candida 

- sümptomite esinemisel, kel leitud Candida mikroskoopial või külvis; 

- asümptomaatilised naised ei vaja ravi. 

3.2. Soovitused ravi valikuks: 


- Metronidazolum 500 mg p/o kaks korda päevas, 7 päeva või 

- Metronidazolum 0,75% geel intravaginaalselt 5g (üks aplikaatoritäis) üks kord päevas, tupesiseselt 

5 päeva või 

- Clindamycinum kreem, 2% 5g (üks applikaatoritäis) üks kord päevas, tupesiseselt 7 päeva 

Metronidazoliga ravi ajal ja ööpäev pärast ravi lõppu tuleb vältida alkoholi tarbimist. 

Klindamütsiin kreem on valmistatud õli baasil ja seetõttu võib muuta latekskondoomid rabedaks 

(ravi ajal ja kuni viis päeva pärast ravi). 

Klindamütsiin krreemi ei soovitata raseduse II poolel 


- Clindamycinum, kapslitena, 300 mg p/o kaks korda päevas 7 päeva 

- Clindamycinum, 100 mg vaginaaloovulitena , üks vaginaaloovul kolmel järjestikusel õhtul 

enne magamaminemist 

Metronidazolum 2g p/o ühekordse doosina – on kõige väiksema efektiivsusega ja seetõttu enam 

ei soovitata raviks. 

Bakteriaals vaginoosi ravi raseduse ajal 

Kõik rasedad, kel esinevad sümptomid, vajavad ravi. Bakteriaalne vaginoos võib olla seotud 

enneaegse lootevee puhkemise, koorionamnioniidi, enneaegse sünnituse, intraamniaalsete 

infektsioonide ja sünnitujärgse endometriidi riski tõusuga. Bakteriaalse vaginoosi ravi asümptoomsetel 

rasedatel võib vähendada enneaegse sünnituse riski. Optimaalsed raviskeemid ei ole 

teada. 

Metronidazooli ohutus pole tõestatud, kuid uuringud ei ole näidanud teratogeenset toimet. Metronidazooli 

ei ole soovitav kasutada raseduse I trimestris. 


- Metronidazolum 500 mg p/o kaks korda päevas, 7 päeva või 

- Metronidazolum 250 mg p/o kolm korda päevas, 7 päeva või 

- Clindamycinum, kapslitena, 300 mg p/o kaks korda päevas 7 päeva

Bakteriaalse vaginoosi ravi HIV-positiivsetel patsientidel 

HIV-positiivseid patsiente ravitakse samasuguste raviskeemidega kui mitterasedaid. 

Vaginaalse trihhomoniaasi ravi 


- Metronidazolum 2 g p/o ühekordse doosina, või 

- Tinidazolum 2 g p/o ühekordse doosina 


- Metronidazolum 500 mg p/o kaks korda päevas, 7 päeva 

Ravi ajal ja 24 tundi pärast ravi lõppu (Metronidazoli) ja 72 tundi (Tinidazoli) tuleb vältida 

alkoholi tarbimist. 

Metronidazol geel on märkimisväärselt vähem efektiivne kui tablettravi. 

Ravi raseduse ajal 

Metronidazooli ohutus pole tõestatud, kuid uuringud ei ole näidanud teratogeenset toimet . 

Metronidazooli ei ole soovitav kasutada raseduse I trimestris. Tinidazoli kasutamine ei ole soovitav. 


- Metronidazolum 2 g p/o ühekordse doosina 

77 


- Metronidazolum 500 mg p/o kaks korda päevas, 7 päeva 

Ravi imetamise ajal. 

Soovitav on ühekordne Metronidazoli annus, imetamisest tuleb loobuda ravi ajal ja 12-24 tundi 

pärast viimast ravimiannust. 

Vaginaalne kandidiaas 

Azoolidega ravi tulemusena kaebused kaovad ja külv muutub negatiivseks 80% patsientidest 

sõltumata sellest, kas preparaati manustati toopiliselt või oraalselt. Raseduse ajal on soovitavam 

toopiline ravi 

Toopiline (intravaginaalne) ravi: 

- Clotrimazolum tupetablettidena 200 mg üks kord päevas 3 päeva 

- Clotrimazolum tupetablettidena 100 mg üks kord päevas 7 päeva 

- Clotrimazolum kreem, 1% 5 g intravaginaalselt 7-14 päeva 

- Miconazolum 1200 mg ühekordselt või 400 mg päevas 3 päeva 

- Econazolum 150 mg päevas kolm päeva intravaginaalselt või lisaks Econazol kreem vulva 

piirkonda või partneri raviks 

- Isoconazolum, vaginaaloovul, 600mg ühekordselt intravaginaalselt 

Peroraalne ravi: 

- Fluconazolum 150 mg ühekordselt 

- Itraconazolum 200 mg kaks korda päevas, üks päev 

Retsidiveeruv kandidiaas: 

- esineb 4 või enam episoodi aastas; 

- esinemissagedus on dokumenteeritud, diagnoos täpsustatud külvimeetodil; 

- oluline on hinnata riskitegurite esinemist (diabeet, immuunpuudulikkus, kortikosteroidide kasutamine, 

sage antibiootikumide kasutamine). 

Retsidiveeruva VVK ravi: 

Soovitav on pikema kestusega ravikuur: 

- toopiline ravi 7-14 päeva või 

- Flukonazolum 100 mg, 150 mg või 200 mg p/o igal kolmandal päeval, kokku 3 annust (1., 4. 

ja 7. päeval) 

Supressioonravi: 

- Fluconazolum 100-200 mg kord nädalas p/o 6 kuu jooksul 

- Clotrimazolum 200 mg intravaginaalselt kaks korda nädalas 6 kuu jooksul

- Clotrimazolum 500 mg intravaginaalselt üks kord nädalas 6 kuu jooksul 

Raske ja korduva VVK ravi: 

- 7-14 päeva toopiline ravi asoolidega või 

- Fluconazolum 150 mg p/o kaks sekventsiaalset annust (2. annus 72 tunni möödudes) 

Ravi riskiteguritega (dekompenseeritud diabeet, kortikosteroidravi jne) patsientidel: 

- soovitav prolongeeritud ravikuur (toopiline ravi 7-14 päeva) 

Ravi raseduse ajal: 

- kasutatakse ainult toopilist ravi 7 päeva jooksul 

78 

HIV-positiivsete patsientide ravi: 

- kasutatakse samu raviskeeme kui HIV-negatiivsetel 

3.3. Partnerite ravi 

Candida ja batkeriaalne vaginoos 

Rutiinne partnerite skriining ja ravi pole vajalik. Korduvate kaebuste korral on soovitav uurida 

partnereid. 

Trihhomoniaas 

Partnereid on vajalik uurida teiste STI suhtes ja tuleb ravida vaginaalset trihhomoniaasi sõltumata 

sellest, kas analüüsis on leitud vaginaalset trihhomoniaasi. 



Ainult juhul, kui kaebused püsivad. 

Kui ravi on määratud rasedale, kel anamneesis enneaegne sünnitus, tuleks kordustestid teha 1 kuu 

möödumisel ravist. 

Vaginaalne trihhomoniaas 

Vajalik siis, kui ravi järgselt püsivad sümptomid või sümptomid tulevad tagasi 

Kui vaatamata ravile püsivad sümptomid või kaebused korduvad, tuleks täpsustada: 

1. Kas metronidazoli võeti korrektselt ja kas esines kõrvalnähte ravimi tarvitamisel 

2. Täpsustada kas on võimalik reinfektsioon ravimata või uue partneri tõttu 

Juhul kui sümptomid ei taandu vaatamata korduvale ravikuurile, tuleks võtta täiendavad külvid ja 

täpsustada kas esineb mikroobe, mis võivad takistada Metronidazol-ravi efektiivsust. 

5. Vaginiitide differentsiaaldiagnoos: 

- allergiline vaginiit: bakteriaalne külv jt uuringud on negatiivsed. Põhjuseks võivad olla erinevad 

seebid, pesuained, hügieenisidemed, keemiliselt töödeldud vesi (nt ujumisbasseinis): 

- hormonaalsetest muutustest tingitud: ovulatsioon, menstruatsioon, hüpoöstrogeneemia foonil 

(nt atroofiline vaginiit postmenopausis või ka teismelise eas). Atroofilise vaginiidi korral on tupe 

pH tõusnud (5-7), laktobatsillide hulk vähenenud ja kaebusteks võivad olla kipitustunne, düspareuunia. 

Raviks tuleks kasutada lokaalset östrogeenravi 

- emakakaela polüüp, emakamüoom, emakakaela või endomeetriumi vähk. Diagnoosi täpsustamiseks 

onkotsütoloogia, kolposkoopia, biopsia jt. Uuringud.

EMAKAKAELAPÕLETIK (N 72) 

Cervicitis 


Emakakaelapõletikku võivad põhjustada erinevad mikroorganismid, sealhulgas 

- Chlamydia trachomatis 

- Neisseria gonorrhoeae 

- Trichomonas vaginalis 

- ohatise (herpes simplex) viirus või 

- papilloomi (human papilloma) viirus 

Põletik võib areneda ka 

- trauma; 

- kiirituse ; 

- pahaloomulise kasvaja korral. 

79 

1.1. Patofüsioloogia 

Naise suguelundid häbemest kuni munasarjadeni on omavahel seotud (st. genitaalne kanal on 

avatud) ning seetõttu haarab põletik tihti kõiki või enamikku selle osi. Tinglikult jaotatakse suguteede 

põletikke alumisteks (vulvovaginiit ja tservitsiit) ja ülemisteks (endometriit ja adneksiit). 

1.2. Esinemissagedus ja komplikatsioonid 

Alumiste suguteede põletik on kõige sagedamini esinev naissuguelundite haigus. 

Ravimata emakakaela põletiku tüsistused sõltuvad tekitajast. Nende hulka kuuluvad: 

- väikevaagna põletik; 

- lastetus; 

- emakaväline rasedus; 

- iseeneslik raseduse katkemine; 

- emakakaelavähk; 

- enneaegne lootevee puhkemine; 

- enneaegne sünnitus. 

Emakakaelapõletikust alguse saanud koorionamnioniit võib põhjustada loote/vastsündinu infektsiooni 

ja sellega seotud tüsistusi. 

2.Diagnoos 


- kaebused ja anamnees; 

Gonokokist, klamüüdiast ja trihhomonaadist põhjustatud põletiku korral kaebused tihti puuduvad 

või ei ole spetsiifilised. Võib esineda: 

- suurenenud voolus; 

- urineerimishäired; 

- ebaregulaarne või vahekorrajärgne veritsus. 

Kui põletik on pikka aega ravimata, siis võivad esineda väikevaagna põletiku tunnused 

- valu alakõhus või seljas. 

Papilloomiviirusest tingitud põletik kulgeb sageli ilma kaebusteta, sest tüügaskasvaja on sageli 

lame või asub ainult tupes või emakakaelal. 

Herpese korral kaebavad haiged tihti: 

- valu urineerimisel; 

- suurenenud voolust. 

Riskirühma kuuluvale naisele (noor, mitu seksuaalpartnerit, suguhaigus anamneesis, rase) pakutakse 

skriininguuuringut gonorröa, klamüdioosi, trihhomoniaasi ning vajadusel teiste haiguste 

(süüfilis, HIV-nakkus) suhtes.

- objektiivne leid: 

Diagnoosi täpsustamiseks kasutatakse üldist vaatlust, vaatlust peegli abil, bimanuaalset ja teatud 

juhtudel ka rektaalset vaatlust. 

Võib esineda: 

- lööve häbemepiirkonnas; 

- Bartholini ja parauretraalsete näärmete põletik; 

- kubeme lümfisõlmede suurenemine. 

Peegliga kontrollitakse emakakaela (suurus, kuju, vigastused, emakakaelalima seisukord, 

kondüloomid) ja tupeseinad. 

Bimanuaalsel vaatlusel hinnatakse emakakaela, emaka ja emakamanuste olukorda. 

80 

2.2. Laboratoorne diagnostika 

Emakakaelapõletiku korral uuritakse naist ka vulvovaginiidi suhtes: 

- määratakse tupe pH, 

- tehakse KOH-test. 

Emakakaela põletiku korral tuleb uurida äigepreparaati. Selle uuringu abil on võimalik diagnoosida 

trihhomoniaasi. 

Teostada algmaterjali mikroskoopiline uuring: 

- preparaadid värvimiseks metüleensinise ja Grami järgi, gram-negatiivse diplokoki leidmisel on 

90% tõenäosusega tegemist gonorröaga. 

Kuigi külvi võtmine spetsiifiliste tekitajate suhtes on veel laialt levinud, asendavad seda viimasel 

ajad uuemad diagnostilised testid: 

- DNA probe (desoksüribonukleiinhappe analüüs) või 

- PCR (polümeraasahelreaktsioonil põhinev analüüs) ja 

- LCR (ligaasahelreaktsioonil põhinev analüüs) 

Mainitud meetodite eeliseks on kiirus ja kõrge tundlikkus. Nende meetodite abil ei ole võimalik 

määrata pisiku antibiootikumitundlikkust. 

Haavandi korral võetakse haigelt 

- veri süüfilise seroloogiliseks diagnostikaks. 

Villikeste ja väikeste haavandite korral võetakse 

- materjal herpesviiruse määramiseks (külv või DNA meetod). 

Tüügaskasvaja korral tehakse 

- äädikhappe test ja 

- kolposkoopia. 

Kuna HPV-infektsiooni definitiivset ravi ei ole seni olemas, juhindutakse ravimeetodi valikul 

emakakaela tsütoloogilise uuringu tulemusest. Papilloomiviiruse tüpiseerimine on tähtis 

ebamäärase tsütoloogilise uuringu tulemuse korral (ASCUS). 

3. Ravi 

Ravi sõltub emakakaelapõletiku tekitajast. Raviskeemid on loetletud vastavates etioloogiat käsitlevates 

peatükkides. Papilloomiviiruse poolt põhjustatud probleemide lahendamist (emakakaela 

düsplaasia, vähk) käesolevas juhendis ei käsitleta. Raseduse korral on ravil teatud iseärasused. 

Rasedaid suunatakse enne ravi määramist vajadusel konsultatsiooniks naistearsti juurde. Fertiilses 

eas naisele, kes ei kasuta tõhusat rasestumisvastast vahendit, on soovitav enne ravi määramist teha 

rasedustest. 

Suguelust soovitatakse hoiduda ühe nädala jooksul või kuni partneri ravikuuri lõppemiseni. Parimal 

juhul suunatakse partner vastava spetsialisti juurde uuringuteks ja ravi korraldamiseks. Kui 

see teatud põhjustel ei ole võimalik, määratakse vastav ravi ka partnerile. 

Haiglaravi on vajalik generaliseerunud haiguse korral, diferentsiaaldiagnostiliste raskuste 

(emakaväline rasedus, ussjätkepõletik) korral või kui haige ei ole võimeline tarvitama ravimeid 

suu kaudu. 

Riskirühma haigetel soovitatakse teha uuringuid HIV-infektsiooni, HBV-infektsiooni, süüfilise ja 

tuberkuloosi suhtes. 

Järeluuring ei ole enamusel juhtudest (gonorröa, klamüdioos, trihhomoniaas) vajalik. Seda tehakse 

vaid juhul, kui kaebused ja leid püsivad vaatamata ravile.

Kirjandus 

1. Anderson JR. Genital tract infections in women. MED CLIN NORTH AM 1995; 79(6): 1271. 

2. Centers for Disease Control and Prevention. 1998 Guidelines for treatment of sexually trans 

mitted diseases. MMWR 1998; 47(No. RR-1): 20, 52, 88. 

3. Low N, Cowan F. Genital chlamydial infection. CLIN EVID 2000; 3: 749. 

4. Moran J: Gonorrhoea. CLIN EVID 2000; 3: 775. 

5. Soper DE. Sexually Transmitted Disease & Pelvic Inflammatory Disease. Primary Care of 

Women 1995: 339. 

6. Wald A. Genital herpes. CLIN EVID 2000; 3: 756. 

7. Wiley DJ, Beutner K. Genital warts. CLIN EVID 2000; 3: 764. 

81

STLIST VALLANDATUD REAKTIIVNE ARTRIIT (M 02) 


1.1. Definitsioon: 

reaktiivne artriit (REA) on steriilne sünoviaalmembraani, kõõluste ja fastsiate põletik, mille 

vallandab infektsioon mujal organismis, tavaliselt urogenitaalses või gastrointestinaalses süsteemis. 

82 

1.2. Terminoloogia: 

REA, mille vallandab STLI, on seksuaalselt omandatud reaktiivne artriit (sexually acquired 

reactive arthritis, SARA). Geneetilise eelsoodumuse korral võib kujuneda Reiteri sündroom 

(artriit, uretriit ja konjunktiviit koos võimaliku naha ja limaskestade, südame ja närvisüsteemi 

haaratusega). 

1.3. Haiguse esinemine: 

SARA vallandub 0,8-4%l urogenitaalse infektsiooniga haigetest. C. trachomatise, U. urealyticumi 

ja teiste mükoplasmade DNA ja/või pinnaantigeeni püsimine liigeses on oluline artriidi 

põhjuslik tegur. SARA diagnoos on 10 korda sagedasem meestel, naistel võib olla haigus aladiagnoositud. 

1.4. Etioloogia: 

2. Diagnoos 

1.4.1. Chlamydia trachomatis 

- on leitud 2/3-l SARA juhtudest, kasutades PCR tehnikat. 

1.4.2. Neisseria gonorrhoeae 

- seostatav kuni 1/5 juhtudega, mis on kindlalt eristatavad infektsioossest gonokokilisest 

artriidist. 

1.4.3. Ureaplasma urealyticum võib olla samuti SARA vallandaja. 

1.4.4.Teised urogenitaalsed patogeenid ja kommensaalsed mikroobid sh mükoplasmad 

- põhjuslik roll on võimalik. 

2.1. Kliiniline diagnoos: 

2.1.1. Artriit on tavaliselt asümmeetriline, eeskätt alajäseme liigestes. Ülajäseme liigeste 

haaratus on harv, v.a. psoriaasi kaasnemisel. 

2.1.2. Entesiit. Valulikkus ja/või turse kõõluse, fastsia kinnituskohal, eriti Achilleuse kõõluse 

ja plantaarfastsia kinnituskohal kandluul. 

2.1.3. Tenosünoviit. Hellus ja/või turse kõõlustuppede ümber ning krepitatsioonid liikumisel. 

Võib esineda daktüliit. 

2.1.4. Sakroiliit. Põletikuline valu sakroiliakaalliiduse piirkonnas, valu ka kompressioonil, 

diagnoos on radiograafiline. 

2.1.5. Genitaalinfektsioon. Meestel uretriit, uretraalne (mäda)voolus ja/või epididümo-orhiit; 

naistel – tservitsiit, kõhuvalu võimalik. Infektsioon võib olla asümptomaatiline, eriti naistel. 

2.1.6. Silmavalu ja punetus: tavaliselt konjunktiviit, harvem iriit. Vajalik on spetsialisti konsultatsioon. 

2.1.7. Südamekahjustus on harva sümptomaatiline. Perikardiit ning aortiit on võimalikud. 

EKG muutusi, sh juhtehäired on 15%-l patsientidest.

2.1.8. Neerukahjustus (proteinuuria, mikrohematuuria, aseptiline püuuria) on kuni 50%-l 

haigetest. Glomerulonefriit ja IgA nefropaatia esinevad harva. 

2.1.9. Harvad manifestatsioonid on alajäsemete tromboflebiit, nahaalused sõlmed, närvisüsteemi 

haaratus sh meningoentsefaliit ja perifeerne närvikahjustus. 

2.1.10. Üldnähud - palavik ja kaalu langus ilmnevad umbes 10 %-l haigetest. 

2.2. Laboratoorne diagnoos: 

2.2.1. SR ( peegeldab protsessi aktiivsust); 

2.2.2. CRV ( peegeldab protsessi aktiivsust); 

2.2.3. kliiniline veri (peegeldab protsessi aktiivsust; vajalik ravi määramisel); 

83 

3. Ravi 

2.2.4. uriin (protsessi ulatuse hindamine); 

2.2.5. kreatiniin (nefriidi kahtluse korral): 

2.2.6. maksafunktsiooni testid (vajalik komplitseeritud juhtudel ja seoses pikaaegse ravi 

määramisega); 

2.2.7. EKG (südamekahjustuse kahtlusel); 

2.2.8. EhhoKG (kardiidi või aortiidi kahtluse korral); 

2.2.9. C. trachomatis’e seroloogilised testid: IgA ja IgG antikehad; 

2.2.10. Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, urogenitaalsed mükoplasmad PCR 

(veneroloog, uroloog, günekoloog); 

2.2.11. kujunduuringud (röntgenograafia, magnetresonantsuuring, ultraheli); 

2.2.12. HLA B27 - diagnoosi ja ravi täpsustamise vajadus (reumatoloog). 

3.1. Režiim 

3.1.1. tabatud liigespiirkondi säästev režiim; 

3.1.2. külmaaplikatsioonid turse piirkondadele (10-20 minutit päevas, kuni 10 päeva); 

3.1.3. ravikehakultuur. 

3.2. Medikamentoosne ravi 

3.2.1. Genitaalinfektsiooni ravi 

Identifitseeritud genitaalinfektsiooni antimikroobne ravi tehakse nagu mittekomplitseeritud 

infektsiooni ravi. (Vt. vastav ravijuhis). 

3.2.2. Mittesteroidsed põletikuvastased ained (NSAID) 

NSAID on REA põhiravimainete grupp. Kindel valikravim puudub. Ravimi kasutus peab 

olema regulaarne. Ravimi valikul on oluline lähtumine individuaalsest sobivusest sh. kõrvalnähtude 

riskist konkreetsel haigel. Ei kasutata kahte erinevat preparaati üheaegselt. Suukaudset 

ravi võib kombineerida sama aine suposiidiga mitte ületades lubatud summaarset 

päevadoosi. 

Kasutatakse järgmisi preparaate: 

- Diclofenacum 50 mg: 1 tabl. 3 korda päevas p/o 

- Ibuprofenum 600mg: 1 tabl. 3-4 korda päevas p/o

- Ketoprofenum 50-100 mg 3 korda päevas p/o 

- Diclofenacum 50mg+Misoprostolum 200mg:1 tabl. 2-3 korda päevas p/o 

- Celecoxibum 100 - 200 mg 2 korda päevas p/o 

- Arcoxia 90-120 mg 1 kord päevas p/o (ägeda valu perioodil) 

NSAID-ravi kestus sõltub haigusjuhust varieerudes mõnest nädalast mõne kuuni. Vajalik 

on haige suunamine reumatoloogile, kui raviefekti ei ole 3-4 ravinädala järel, et täpsustada 

diagnoosi ja raviskeemi täiendada. 

84 

3.2.3. Lokaalne glükokortikosteroidravi 

Kasutatakse üksikute probleemsete liigeste ja entesiitide korral nii liigesesiseseid kui enteeside 

piirkonda. Annus sõltub süstitavast piirkonnast. Välistatud peab olema septiline artriit. 

Süstimisel peab olema välistatud ravimi sattumine kõõlusesse. Soovitav on arsti eelnev 

kogemus protseduuri tegemisel: 

- Triamcinolonum 40 mg/ml (summaarne maksimaalne doos 80 mg); 

- Methylpredinisolonum (prolongeeritud toimega) 40mg/ml. 

Kontrollitud uuringud lokaalse ravimeetodi efektiivsusest SARA puhul puuduvad. 

3.2.4. Medikamentoosne ravi reumatoloogi poolt 

Kui eelnev ravi ei ole efektiivne (keskmine/raske artriit, Reiteri sündroom). Vajalik on varane 

suunamine reumatoloogile, kes määrab immunomoduleeriva ravi. 

3.2.4.1. Süsteemsed glükokortikosteroidid: 

- Prednisolonum 10-25 mg päevas p/o 

- Methylprednisolonum 8-20 mg päevas p/o 

Kasutatakse lühikeste kuuridena kui tegemist on ravile allumatu (polü)artriidiga või 

NSAID-ravi vastunäidustuse korral. Tuleb arvestada osteoporoosi võimalust. 

3.2.4.2. Sulfasalazinum 1,0 g 2 korda päevas p/o (keskmine annus) 

Ravi määratakse kui sümptomid persisteerivad üle 3 kuu või on olemas erosiivse liigeskahjustuse 

tunnused. Ravi pikkus individuaalne, kuid enamasti mitte alla poole 

aasta. 

3.2.4.3. Methotrexatum 7,5-15 mg nädalas p/o 

Ravi määratakse kui sümptomid persisteerivad üle 3 kuu või on erosiivse artriidi tunnused. 

Ravi pikkus individuaalne, kuid enamasti mitte alla poole aasta. Lisada tuleb 

foolhape (5 mg 1x nädalas). Ravim on sageli kasutusel reumatoidartriidi ja psoriaatilise 

artriidi puhul. Üksikud juhud selle kasutamise kohta on publitseeritud ka SARA puhul. 

3.2.4.4. Azathioprinum 1-4 mg/kg päevas p/o 

Määratakse kui sümptomid kestavad üle 3 kuu või on olemas erosiivse liigeskahjustuse 

tunnused. Kasutatakse harva. 

3.2.4.5. Antibiootikumid 

Lühike antibakteriaalse ravi kuur kaasuva urogenitaalse infektsiooni ravis (vt. vastav 

juhis) võib vähendada korduva artriidi tekke riski, kuid on vähe tõendeid selle efektist 

kroonilise artriidi suhtes. Pikaaegse antimikrobiaalse ravi roll, eeskätt mitte-klamüdioosse 

SARA puhul, on ebaselge. 

3.3. Kirurgiline ravi (otsustab reumakirurg): 

Erandlikel juhtudel kirurgiline ravi sh. sünovektoomia ja artroplastika osutub vajalikuks. 

Sünovektoomia (kasutades yttrium-90 või osmiumhapet) efekt SARA puhul on seni uuringutga 

kinnitamata. 

3.4. Rasedus ja rinnaga toitmine 

a) peaks vältima igasuguseid ravivõtteid raseduse ja rinnaga toitmise ajal; 

b) antibiootikumid vt. vastav infektsiooni ravijuhis; 

c) NSAIDid on raseduse ajal potentsiaalselt ohtlikud; 

d) glükokortikosteroidi risk on madal (kuni 10 mg prednisoloon-ekvivalenti/p); 

e) Sulfasalasiinil arvatakse olevat ainult väike teoreetiline risk, kuid ta võib indutseerida oligospermiat 

meestel; 

f) Azatiopriini ei määrata raseduse ajal, naised peaks vältima rasestumist azatiopriini kasutamise

ajal ja vähemalt 6 kuud pärast ravi lõppu; 

g) Metotreksaat on vastunäidustatud. Nii mehed kui naised peaks vältima kontseptsiooni metotreksaadi 

kasutamise ajal ja vähemalt 6 kuud hiljem. 

4. Lisainformatsioon: 

4.1. Profülaktikas on oluline REA vallandatavatest infektsioonidest hoidumine; 

4.2. Prognoos. 

Enamik haigeid paraneb keskmiselt 4-6 kuuga täielikult Võimalikud on korduvad haiguse episoodid. 

Haiguse komplikatsiooniks on põhiliselt krooniline artriit, mis võib põhjustada eeskätt 

HLA B27 positiivsetel patsientidel püsiva liigeste funktsioonihäire. Krooniline kulg haiguse kestusega 

üle 1 aasta kujuneb ca 1/5-l haigetest; 

4.3. Kroonilise REA ja Reiteri sündroomi ravi juhib reumatoloog. 

85 

Kirjandus 

1. M.Leirisalo-Repo Reactive arthritis. Scand. J. Rheumatol 2005; 34: 251-59 

2. M.Rihl, A.Klos, L.Kohler et al. Reactive arthritis. Best Practice & Research Clinical Rheuma 

tology 2006; 20:1119-37

86 

MÄRKMED

MÄRKMED 

87

88 

MÄRKMED

STHL Seksuaalsel teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?