Põhk puidu asemele - bioenergybaltic
Põhk puidu asemele - bioenergybaltic
Põhk puidu asemele - bioenergybaltic
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
40 BIOENERGIA Maamajandus • jaanuar 2008<br />
Palamuse briketivabrik.<br />
<strong>Põhk</strong> <strong>puidu</strong> <strong>asemele</strong><br />
ÜLO KALM<br />
ylo.kalm@maaleht.ee<br />
SVEN ARBETI fotod<br />
Kuna põllumeestel on keelatud põhku põllul põletada,<br />
jäävad pallid sageli sinna mädanema. Aga tegelikult saab<br />
seisma jäänud põhu paremini ära kasutada.<br />
Tartu mees Aare Kivilo on katelde<br />
ja kütmisega tegelnud 40<br />
aastat. Koos kahe kaaslasega<br />
oli ta Eestis üks esimesi väikeettevõtete<br />
asutajaid. AS Termox hakkas<br />
1989. aastal remontima, uuendama<br />
ja haldama väiksemaid katlamaju.<br />
Kohalik küttematerjal<br />
kasutusele<br />
Kui päevakorda tõusis biokütuste<br />
kasutamine, otsustas Kivilo koos<br />
kaaslastega asutada veel ühe ettevõtte<br />
– osaühingu Selefon. Nad<br />
seadsid eesmärgiks kohalikust toorainest<br />
biokütuse tootmise kas tahkes,<br />
vedelas või gaasilises vormis.<br />
Esimene kütusevabrik Palamuse<br />
katlamaja juures on valmis, Aravetel<br />
asuvas pannakse juba seadmeid kokku.<br />
Küttematerjaliks valiti põhk ja<br />
põldudel kasvavad kõrrelised heintaimed.<br />
Koostöös maaülikooli teadlastega<br />
üritatakse välja selgitada sobivaim<br />
põhu ja heina kooslus, mida<br />
sobib brikettida ja millel on head<br />
põlemisomadused ning kõrgem kütteväärtus.<br />
Uuringuid toetab Ettevõtluse<br />
Arendamise Sihtasutus (EAS).<br />
Põllumeestel on keelatud põhku<br />
põllul põletada, pallid jäävad enamasti<br />
sinna mädanema. Nüüd on<br />
OÜ Selefon seda põhku valmis kasutama,<br />
kokkuleppel ka ostma ning<br />
kütuseks vormima. Brikettimiseks<br />
sobivad põhurullid niiskusega kuni<br />
15%.<br />
Palamuse briketivabrik on originaalne.<br />
Kivilo ütleb, et eeskuju võtsid<br />
nad välisriikides nähtud vabrikutest.<br />
<strong>Põhk</strong> ja hein peenestatakse<br />
Hollandist ostetud söödamikseris,<br />
hekslid suunatakse tsüklonisse ja<br />
sealt pressipunkrisse. Hekslid pressitakse<br />
briketiks hüdraulilise pressiga.<br />
Nii tsüklon kui pressiseadmed<br />
on valmistatud Termoxis.<br />
Vabriku ehituseks võeti pangast<br />
laenu. Laenu tagab 80% ulatuses<br />
summast Maaelu Edendamise Sihtasutus<br />
(MES).
Maamajandus • jaanuar 2008 BIOENERGIA 41<br />
Aare Kivilo näitab oma vabriku toodangut.<br />
Pressist tulevad briketid.<br />
Arvestuste kohaselt tuleb põhubrikett<br />
tunduvalt odavam kui<br />
<strong>puidu</strong>brikett, mistõttu senistel <strong>puidu</strong>küttega<br />
katlamajadel on seda kasulikum<br />
osta. Kivilo sõnul on talunikud<br />
ja osaühingud meeleldi nõus<br />
põhu ja heina müümiseks lepinguid<br />
sõlmima. Väiksemad katlamajad on<br />
põhubrikettide ostmisest huvitatud.<br />
Ka soomlased oleksid valmis<br />
Eestist seda laadi küttematerjali<br />
ostma. Järelikult on kasulik.<br />
Ka biogaasi tootmiseks on<br />
materjali<br />
Põhu- ja heinabriketid on OÜ Selefoni<br />
esimene toode. Järgmisena vaagitakse<br />
biogaasi tootmise võimalusi. Kivilo<br />
näeb siingi avarat tegevusvälja.<br />
Esimesena võiks rajada sellised<br />
tehased suuremate farmide juurde,<br />
kus lägahoidlates tekib rohkem biogaasi.<br />
Kääritusjääk sõnnikuhoidlas<br />
sobib orgaaniliseks väetiseks, kuid<br />
samas on sellest võimalus pressida<br />
graanuleid, mida saab kasutada küttematerjalina.<br />
Kivilo peab raiskamiseks, et Väike-Maarja<br />
jäätmetehases tapajäätmed<br />
ära põletatakse. Ka nendest<br />
saab toota biogaasi, vaja on vaid<br />
valida vastav tehnoloogia. Loomakasvatajad<br />
oleksid valmis kas või<br />
muidu tapajäätmed ära andma, sest<br />
Väike-Maarjas põletamise peavad<br />
nad ise osaliselt kinni maksma.<br />
Saksamaalt on Kivilol meeles väikelinn,<br />
kus asula reoveemuda pressiti<br />
kuivaks ja kasutati tolmpõletusena<br />
katlamajas sooja tootmiseks.<br />
Kas toota reoveemudast biogaasi<br />
või kasutada tolmpõletustehnoloogiat<br />
sooja tootmisel? Kivilo arvates<br />
meie jahedas kliimas käärimisprotsess<br />
eriti intensiivne ei ole ning<br />
reomuda otsepõletamine võib isegi<br />
biogaasi tootmisest ja komposteerimiskomponendina<br />
kasutamisest<br />
kasulikumaks osutuda.<br />
Kivilo lisab, et kõik mõtted ja<br />
ideed vajavad katsetega kontrollimist.<br />
Praktikud näivad olevat selles<br />
teadlastest kiiremad. Viimased<br />
saavad ju teha katseid niisuguses<br />
ulatuses, nagu seda rahastavad riigiasutused.<br />
Praktikute katsetega käib aga<br />
kaasas risk. Aare Kivilo ütleb, et ta<br />
ei hakka oma põhubriketti enne reklaamima<br />
ega soovitama, kui on selge,<br />
missuguse vilja põhk sobib kõige<br />
paremini põletamiseks, kui suur osa<br />
selles briketis võib olla heintaimedel<br />
ja mis taimeliigid need võiksid olla.<br />
Kivilo tunnistab, et on katsetanud<br />
ka rapsikoogist põhulisandiga briketti<br />
valmistada ning see on osutunud<br />
väga heaks põletusmaterjaliks.<br />
Mädanema jäetud põhk pakub huvitavaid<br />
võimalusi. Vaja on vaid ideedega<br />
mehi, nagu on Aare Kivilo.
Change language