Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Süntaks - Emakeele Selts

Laanest, Arvo 1958. Liiki ja laadi väljendavast genitiivatribuudist läänemeresoome keeltes
ja tema vahekorrast genitiivi muude tähendusfunktsioonidega. – Eesti NSV Teaduste
Akadeemia toimetised. Ühiskonnateadused, kd 7, nr 4, 276–291.
Laanest, Arvo 1959a. Kohakäändeliste substantiivatribuutide kasutamisest. – Keel ja
Kirjandus 1, 32–39.
Laanest, Arvo 1959b. Substantiivne atribuut läänemeresoome keeltes. Tallinn. Käsikirjaline
kandidaadiväitekiri.
Laanest, Arvo 1959c. Partitiivi abil väljendatud substantiivsest atribuudist läänemeresoome
keeltes. – Emakeele Seltsi aastaraamat IV, 1958. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus,
214–232.
Laanest, Arvo 1960. Sisekohakäänete vormis esinevatest nimisõnalistest atribuutidest
läänemeresoome keeltes. – Soome-ugri keelte küsimusi. Toim. P. Ariste. (= Eesti NSV
Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused V.) Tallinn: Eesti Riiklik
Kirjastus, 69–87.
Leetberg, Kaarel 1925. Eesti lauseõpetus keskkoolidele. Rakvere.
Leetberg, Kaarel 1933. Eesti sõnade järjekorrast. – Eesti Kirjandus 1, 8–22; 2, 62–76.
Lehiste, Ilse, Juta Kitching 1998. Sihitise käänete kasutamine väliseestlaste poolt. –
Väliseestlaste keelest. Toim. L. Lindström. (= Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli
toimetised 9.) Tartu, 67–75.
Lehtinen, Tapani 1992. Suomen ja viron verbiloppusista sivulauseista. – Nordens språk
i Baltikum. (= Nordisk språksekretariats rapporter 18.) Oslo, 70–82.
Lindström, Liina 2000. Narratiiv ja selle sõnajärg. – Keel ja Kirjandus 3, 190–200.
Lindström, Liina 2001a. Grammaticalization of või/vä-questions in Estonian. – Papers
in Estonian Cognitive Linguistics. Ed. I. Tragel. (= Publications of the Department of
General Linguistics 2.) University of Tartu. Tartu, 90–118.
Lindström, Liina 2001b. Verb-initial clauses in narrative. – Estonian: Typological Studies
V. Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of
Tartu 18.) Tartu, 138–168.
Lindström, Liina 2002. Veel kord subjekti ja predikaadi vastastikusest asendist laiendi
järel. – Emakeele Seltsi aastaraamat 47, 2001. Tallinn, 87–106.
Matsumura, Kazuto 1994. Is the Estonian adessive really a local case? – Journal of
Asian and African Studies 46/47, 223–235.
Matsumura, Kazuto 1996. The Estonian translative. – Estonian: Typological Studies I.
Ed. M. Erelt. (= Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu
4.) Tartu, 68–122.
Metslang, Helle 1978. Keeleüksuste infostruktuurist. – Keel ja Kirjandus 7, 410–418.
Metslang, Helle 1981. Küsilause eesti keeles. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja
Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus.
Metslang, Helle 1984. Ühest eesti hüüdlause tüübist. (= Preprint KKI-25.) Eesti NSV
Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakond. Tallinn.
Metslang, Helle 1985. Sisukas ja sisutu nagu. – Ars Grammatica 1985. Eesti NSV Teaduste
Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 48–61.
Metslang, Helle 1990. Eesti hüüdlausest afektiivse süntaksi taustal. – Keel ja Kirjandus
10, 598–606.
Metslang, Helle 1991. Ajast ja tema vormist verbitarindeis. – Keel ja Kirjandus 3, 163 –168.
88