Regionaalanesteesia ja antikoagulatsioon

anest.ee

Regionaalanesteesia ja antikoagulatsioon

Regionaalanesteesia ja

antikoagulatsioon

Dr. Raido Paasma

SA Pärnu P

Haigla

Regionaalanesteesia ja sellega seotud

tüsistused

Regionaalanesteesiaga seotud tüsistused: t

südame seiskus, surm - enamasti seotud

spinaalanesteesiaga

neuroloogiline kahjustus – sagedasem samuti

spinaalanesteesia korral

lokaalanesteetikumide toksilisus(lidokaiin)

TNS

seljaaju isheemia

verevarustuse häire(eesmise h

seljaaju arteri sündroom) s

spinaalhematoom

infektsioon

Hemorraagilised komplikatsioonid ja

regionaalanesteesia

Täpne esinemissagedus teadmata, kuid

epiduraalanesteesia korral vähem v

kui 1:150 000

spinaalanesteesia korral vähem v

kui 1:220 000

61 spinaalhematoomi, mis seotud spinaal- või i epiduraalanesteesiaga.

42 juhul 61(68%) hüüh

üübimishäired ired või v i antikoagulantide kasutamine

25% raskendatud punktsioon või v i kateetri paigaldamine

15 juhul oli tegemist spinaalanesteesiaga, 46 juhul

epiduraalanesteesiaga, millest 32 juhul kateetertehnika.

15 juhul 32 kujunes spinaalhematoom vahetult epiduraalkateetri

eemaldamise järgselt j

*

Seljaaju kompressiooni sümptomids

Põhjus: Epiduraalruumi venoosse pleksuse vigastus

Kliinik:Lisandunud seljavalu

Progresseeruv alajäsemete nõrkus ja tuimus

Paresteesia ja cauda equina sündroom

Soole ja põie düsfunktsioon

Paralüüs

Diagnostika: Kliiniline pilt + CT ja/või MRI

Ravi: dekompressioon, laminektoomia

* Vandermeulen, E.P, Van Aken, H. Anticoagulants and Spinal-Epidural

Anesthesia. Anesth Analg 1994;79:1165-77

Neuroloogiline tulemus pärast regionaalanesteesia

järgset spinaalhematoomi

Aeg parapleegiast

kirurgiani

Vähem kui 8h

(N=13)

8 kuni 24 h (N=7)

Enam kui 24h

(N=12)

Kirurgilist ravi ei

rakendatud (N=13)

Teadmata (N=10)

Hea

N=15

6

1

2

4

2

Osaline

N=11

4

2

0

1

4

Halb

N=29

3

4

10

Vandermeulen, E.P, Van Aken, H. Anticoagulants and Spinal-Epidural

Anesthesia. Anesth Analg 1994;79:1165-77

8

4

Pleksusanesteesia ja perifeersed blokaadid

antikoaguleeritud patsiendil

• Puuduvad põhjalikud p

uuringud esinemissageduse ja raskusastme

kohta

• Veritsusega seotud komplikatsioonide arv perifeersete

närvitüvede vede blokaadide korral väga v

harvad

• Kirjeldatud veresoonte vigastustega komplikatsioonide esinemist

nii normaalse hemostaasiga pt-l, kui ka antikoagulanti kasutavatel

pt-l.

• Hematoomi esinemissagedus plexus brachialise korral 0,001-

0,2%

• Alajäsemete närvitn

rvitüvede vede blokaadide korral seotud psoase

kompartment sündroomiga s

ja lumbaalosa sümpaatilise s

blokaadiga.

Ho M., Ganapathy S. Techniques in Regional Anesthesia and

Pain Management Vol 10 No2 Apr 2006

1


Riskifaktorid spinaalhematoomi

tekkeks

• Vereloomehaigus

• Anatoomiline või v vaskulaarne selgroolüli li hälveh

• Traumaatiline punktsioon või i kateetri sisseviimine

• Korduvad punktsioonikatsed

• Punktsioon antikoagulandi kõrge nivoo foonil

• Pikaaegne epiduraalkateetri kasutamine

• Paralleelne veritsust suurendavate ravimite kasutamine

• Kõrge

antikoagulandi doos

• Vanem iga ja naissugu

Trombolüü

üütiline

ravi ja

regionaalanesteesia

• Hoiduda võimalusel v

trombolüü

üütilisest

ravist 10 päeva p

jooksul pärast p

regionaalanesteesiat

• Lühikese ajaintervalli korral regionaalanesteesia ja

trombolüü

üütilise ravi vahel tuleb patsienti jälgida j

neuroloogilise sümptomatoloogia s

osas (2tj.)

• Kui trombolüü

üütilist ravi saaval patsiendil on

epiduraalkateeter tuleks kasutada minimaalseid

ravimiannuseid

• Epiduraalkateetri eemaldamiseks fibrinogeeni tasem

hindamine

Horlocker, T.T, et all The Second ASRA Consensus on Neuraxial Anesthesia and

Anticoagulation Regional Anesthesia and Pain Medicine Vol 28 No3 2003 pp172-197

Regionaalanesteesia ja

mittefraktsioneeritud hepariin

• Subkutaanse madala doosi hepariin on ohutu

• Hepariini doos mitte enne 1-2h 1

mööm

öödumist punktsioonist

• Epiduraalkateeter tuleks eemaldada 2-4h 2

pärast p

viimast

hepariinisüstet(hinda stet(hinda ka hüüh

üübimisfunktsiooni), re-

heparinisatsioon mitte enne 1h mööm

öödumist kateetri

eemaldamisest

• Kasutada tuleks epiduraalkateetrisse minimaalses doosis

ravimeid, et varakult avastada neuroloogilisi ärajäämanähte.

• Teiste hüüh

üübimist mõjutavate m

ravimite samaaegne kasutamine

suurendab riski veritsusele

Horlocker, T.T, et all The Second ASRA Consensus on Neuraxial Anesthesia and

Anticoagulation Regional Anesthesia and Pain Medicine Vol 28 No3 2003 pp172-197

Regionaalanesteesia ja MMH

• Anti-Xa taseme määm

ääramine ja jälgimine j

pole vajalikud

• Teiste hüüh

üübimist mõjutavate m

ravimite samaaegne kasutamine

suurendab riski veritsusele

• Verine punktsioon ja veri kateetri paigaldamisel tähendavad t

MMH alustamist alles 24h mööm

öödumisel punktsioonist

• Preoperatiivselt alustatud MMH

• Punktsioon 10-12h 12h pärast p

MMH doosi

• Kui on kasutatud MMH ravidoosis tuleks teha 24h vahe

Regionaalanesteesiast tuleks hoiduda, kui MMH 2h enne operatsiooni

• Postoperatiivselt alustatud MMH

• Manustamine 2 korda päevas: p

mitte väga v

ohutu

• Manustamine kord päevas: p

ohutu

Horlocker, T.T, et all The Second ASRA Consensus on Neuraxial Anesthesia and

Anticoagulation Regional Anesthesia and Pain Medicine Vol 28 No3 2003 pp172-197

Regionaalanesteesia ja suukaudsed

anikoagulandid

• Krooniline warfariinravi tuleb katkestada. Asendusravi e.

bridging

• Hindamine PT/INR määm

ääramisega. Terapeutiline vahemik 2-3. 2

PT/INR

vääv

äärtus kirurgiliseks tegevuseks (ka

regionaalanesteesiaks) alla 1,5

• Teiste hüüh

üübimist mõjutavate m

ravimite samaaegne kasutamine

suurendab riski veritsusele

• Epiduraalkateetri kasutamisel paralleelselt warfariiniga monitoori

PT/INR

Regionaalanesteesia kateeter eemaldada kui INR alla 1,5

• Epiduraalkateetrisse kasutatav regionaalanesteetikumi

konsentratsioon minimaalne, et varakult diagnoosida

neuroloogilisi ärajäämanähte.

Horlocker, T.T, et all The Second ASRA Consensus on Neuraxial Anesthesia and

Anticoagulation Regional Anesthesia and Pain Medicine Vol 28 No3 2003 pp172-197

Regionaalanesteesia ja antiagregandid

• Antiagregantravi sisaldab endas NSAID-e, thienopyridine

derivaate(ticlopidine ja clopidogrel) ja trombotsüü

üüdi GP IIb/IIIa

antagonistid(abciximab, epifibaptide, tirofiban) avaldades kaudset

toimet trombotsüü

üüdi pinnale.

• Puudub laialdaselt levinud test, kaasa arvatud veritsusaeg, mis

hindaks antiagregantravi

• NSAID-d d ohutud

• Thienopyridine derivaatide kasutamise ja regionaalanesteesia

vahel ticlopidine korral 14 päeva p

ja clopidogreli korral 7 päevap

• GP IIb/IIIa antagonistide kasutamisel taastub normaalne

trombotsüü

üütide funktsioon abciximab korral 24-48h 48h jooksul;

epifibaptide, tirofibani korral 4-8h4

• Teiste hüüh

üübimist mõjutavate m

ravimite samaaegne kasutamine

suurendab riski veritsusele

Horlocker, T.T, et all The Second ASRA Consensus on Neuraxial Anesthesia and

Anticoagulation Regional Anesthesia and Pain Medicine Vol 28 No3 2003 pp172-197

2


Üldised soovitused

Regionaalanesteesiast/analgeesiast tuleks hoiduda kui on

teadaolev veritsust põhjustav p

haigus

Regionaalanesteesiat ei soovitata üldjuhul kasutada kui on

patsiendil teada tõusnud t

hüüh

üübimisnäitajad itajad seoses preoperatiivse

antikoagulantide kasutamisega

• Antikoagulantravi/-prof

profülaktika

tuleks katkestada, kui

punktsioonil esineb massiivne veritsust

• Epiduraalkateeter tuleks eemaldada, siis kui antikoagulandi toime

on minimaalne

• Antikoagulantravi võiks jätkuda j

mitte enne 2h mööm

öödumist pärast p

spinaalruumi punktsiooni või v epiduraalkateetri eemaldamist.

• Kui patsient on vit.-K antagonistidega ravitud, siis soovitatakse

epiduraalkateetrit kasutada mitte pikemalt kui 1-21

2 päeva p

Seventh ACCP Conference on Antithrombotic and Thrombolytic Therapy

Chest/126/3/Sept 2004

Kokkuvõtteks

Regionaalanesteesia kasutamine patsiendil, kes

kasutab antikoagulante on suhteliselt ohutu

• Tähelepanelik tuleb olla patsientidega, kes on

olnud pikaaegsel antikoagulantravil

• Raske ja verise punktsiooni korral tuleks

kasutada minimaalseid ravimiannuseid, et

varakult diagnoosida spinaalhematoomi

• Epiduraalkateetri eemaldamine on sama ohtlik,

kui tema paigaldamine just veritsuse aspektist

3

More magazines by this user
Similar magazines