ERM _ajarada_AA 2

Näituse ülesehitus:
Näitus koosneb kolmest osast. Esimene neist on nn ajarada, umbes 135 m pikkune ja keskeltläbi
10 meetri laiune koridor 6-7 külgneva „lööviga“. Rajal esitatakse konspektiivne ülevaade kultuuri
muutumisest Eesti alal. Lugu algab jääaja lõpuga ehk siis varaseima teadaoleva asustusega Eesti
alal. Külastaja liigub perioodist perioodi, igaüht neist iseloomustab mingi kultuurimuutuslik
aspekt, mis väljendub näitusel ka materiaalselt (võib kasutada läbiva kujundina vms). Lihtsa
inimese argikogemust muutnud kultuurimuutused struktureerivad ajaraja suuremateks
ajalõikudeks, mille sees käsitletakse erinevaid teemamulle.
Kiviae g. Inimese suhe oma vahetu keskkonnaga– inimelu sõltuvus sellest ja inimtegevuse
muutumine vastavalt sellele. Neli aastaaega, kohastumine.
„Aju” e moreenkünga s – infokoht, kus külastaja saab täiendavat infot kiviajateemade kohta
(kogu selgitav tekst mullide kohta on paigutatud „moreenkünkale”)
K od a m aja – 6-8 m läbimõõduga kiviaegse elamu (Riigiküla I asula väiksem hoone)
rekonstruktsioon. Paigutub osalt sügisesse ja osalt talve. Majas sees näidatakse talviseid ja
hilissügisesi tubaseid tegevusi: tööriistade (nugade, kõõvitsate) valmistamine tulekivist-kvartsist,
loomanahkade puhastamine; riiete õmblemine; puutöötlemine, luutöötlemine, laastust või tohust
nõude tegemine, savinõude parandamine jms. Maja kõrval on aedik ja põld. Siin võiks teha neliviis
või rohkem kitse ja lamba (või sea) kuju, kes värvilise puisniidu taustal närtsinud rohtu sööks.
Laste mängunurk kiviaegse minikülaga (tillukesed inimesed, loomad, esemed, elamud jne, laps
saaks mängida seda, mida näitusel näinud on).
Jä ä auk – talve sektorisse. Avar lai jääväli, mida katavad jääaugud talviseks kalastuseks ja
hülgepüügiks, vihisev tuul ja pakane. Jäljed, mis viivad ühe jääaugu juurde – jääaugust võiks välja
vaadata üks hüljes, teise surnukeha mingis töötlemisjärgus on seal kõrval maas, lisaks tööriistad –
harpuun, ahingud, jäätuur, kelk või suusad, noad, kõõvitsad, õngekonksud jms. Pronksiaja Asva
mullis on ka hülgepüük sees, võiks ehk proovida neid omavahel linkida.
K ala stu s ja pa adid – suve sektorisse. Eksponeeritud on ERMi kaks paati, mis esindavad kõige
vanemat tüüpi veesõidukid, taustaks Pullist tehtud suur suvine foto.
Elu ja s urm kiviajal – kevade sektorisse, vahetult vee äärde. Nii kevade kui suve sektori taust
võiks olla seotud veega, kui suvesse sobiks Pulli pilt, siis kevade taustaks sobiks ehk Tamula pilt.
Rekonstrueeritud Tamula 8. matus ja kiviaegsed religiooniga seotud esemed (Tõrvala rästikukuju,
Tamula ripatsid-abivaimud, veelinnufiguufid, veelindude kujutised keraamikal jne). Tamula
matuse ees on Veibri naine koos oma lastega. (Tegemist siis Tartu külje alt mõned aastad tagasi
Veibrist leitud nelikmatusega (naine ja kolm last). Siin võiks läbi uurida põhjalikult kõik luustikud,
nende tervisehädad, patoloogiad, surma põhjus, sugulusaste, vanused ja sood, luustike
iseärasused, mis võiksid viidata nende tegevusele elu jooksul, söögile jne). Mull näitab elu
neoliitikumis naise silmade läbi, suhtlemised lastega, laste tegevused,
Potite gemi se kun st – suve sektorisse. Uurijamull. Väikeses klaasist kastikeses, igast küljest
valgustatud on potikild. Tutvustatakse mida kõike saab arheoloog ühest potikillust analüüsidega
teada saada. (Sindi-Lodja III asulast pärit kammkeraamiline savinõu kild).
M etalliae g. Suurenenud rahvaarv, tihedamad kontaktid, sotsiaalsed kontaktid. Pronksi- ja rauaja
osas on näitusekoridor jagatud kaheks pooleks. Üks pool on ranniku- ja merekultuur ning teine
pool on sisemaa kõrgustiku- ja järvede kultuur. Ruumiosade erinevus on edasi antud loodusliku
fooni kaudu. Madal-Eesti poolele jääval seinal on kujutatud (foto)taustaks meremaastikku,
pankrannik vms. Kõrg-Eesti on kajastatud fotopannooga Karula või Haanja kõrgustiku kuplilisest
maastikust. Kõrg-Eesti pool on osaliselt kahetasapinnaline. Seal olevalt rõdult või estakaadilt on
võimalik ülevalt alla vaadates näha Madal-Eesti poolel olevat põllusüsteemi.