ERM _ajarada_AA 2

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus Eesti lood – Eestimaa kahekõned
Eesti Rahva Muuseumi uuel püsinäitusel satub külastaja ajarajale, mis saadab ta jääajajärgsest minevikust
tänapäeva. Oma teel kohtub ta erinevate rahvaste ja kultuuriliste rühmadega, kes siin maal on elanud ja
tänapäevalgi elavad. Eesti Rahva Muuseumi uus püsinäitus ei jutusta kooliõpikuajalugu. Näitus on eelkõige
lugu tavalistest inimestest, kes on siin elanud, töötanud, armastanud ja lapsi saanud. See on lugu sellest,
miks nad siin on ja tahavad olla, nende soovidest ja eesmärkidest, võimest asju algatada, muuta ja luua,
neis osaleda ning toimetulekust traditsiooniliste normide, reeglite ja suurte, maailma ajalugu kujundavate
protsessidega.
Mida me neist teame? Kuidas me oleme selle teadmise saanud? Mida me täna neilt tahaksime küsida?
N äituse ee s m ärk:
Pakkuda külastajale üldist konspekt kultuuri muutumisest, jutustades lugusid kõigist rahvuslikest
ja kultuurilistest gruppidest, kes on pärast jääaja lõppu Eesti territooriumil elanud. Üldiste
pidepunktide pakkumine ka sellisele inimesele, kes Eesti ajaloost ja kultuurist midagi ei tea.
M eetod:
Näitus põhineb interpretatiivsel kultuuriuurimusel. Näituse fookuses on nö lihtsa inimese
igapäevakogemus, mida püütakse edasi anda erinevate vahendite (sümbolesemete, lugude,
keskkondade) kaudu. Argikogemuse all mõistetakse mitte triviaalset olmet, vaid inimeste – loovalt
tegutsevate agentide – igapäevast elukeskkonda, sellega kohandumist ja kujundamist. Argine
loovus ei avaldu ainult ajaloo pöördepunktides, mil inimeste eest seisid tähtsad tulevikkumuutvad
otsused, vaid see toimub pidevalt: ühiskonna nooremad liikmed valisid, arendasid edasi ja
muutsid traditsioone – igasugune kultuuritraditsioonide jätkamine nõudis kordamise kõrval alati
uute põlvkondade loovat panust.
Näitus ehitatakse üles üksikteemadele keskendudes. Struktuurse telje loovad kultuurimuutustele
alust andnud sündmusi esile tõstev väga napilt kommenteeritud kronoloogia ja teatud
üldinimlikud ajastuülesed läbivad teemad (nagu elukeskkond, kohandumine ja toimetulek, vaimne
maailm, erinevad kultuurilised grupid). Mitmete teemade puhul käsitletakse nähtuse muutumist
ajas mullisiseselt (nt virtuaalnäitus Rebala külast või Toompeast käsitleb nende ajalugu kaugest
minevikust tänapäevani välja). Paljudest väikestest alanäitustest koosnev näitus seotakse ühtseks
tervikuks kujunduslike võtete abil.
Info esitamiseks on 4 põhilist tasandit (see jaotus peegeldab ka erinevaid sihtrühmi): ülevaatlik
(meeleline ja kujundlik); süvenev (erinevad olemasolevad andmebaasid, virtuaalentsüklopeedia);
analüüsiv (nn uurija- ja müüdimullid ehk käsitlused sellest, kuidas sünnib teaduslik teadmine või
kuidas on stereotüüpe kasutatud argiteadmise loomisel); interaktiivne ja mänguline (mängud ja
muu osalus). Eri kihid peaksid võimaldama info esitamist struktureeritult. Otsekohe esil olevat
infot oleks suhteliselt vähe, kuid süvenemissooviga või analüüsihuviline külastaja peaks saama
materjaliga süvitsi tutvuda, samuti peaks näitusel olema läbivalt interaktsiooni- ja
mänguvõimalusi (sh teadmisi kinnistavaid mänge, mis ei eelda süvenemist ja aktiivset õppimist).
Info esitusvormid (mängud, skeemid-skaalad, katsetamisvõimalused, andmebaasid, trükised,
esemed jpm) sünnivad kuraatorite, kunstnike ja didaktikute koostöös

Näituse ülesehitus:
Näitus koosneb kolmest osast. Esimene neist on nn ajarada, umbes 135 m pikkune ja keskeltläbi
10 meetri laiune koridor 6-7 külgneva „lööviga“. Rajal esitatakse konspektiivne ülevaade kultuuri
muutumisest Eesti alal. Lugu algab jääaja lõpuga ehk siis varaseima teadaoleva asustusega Eesti
alal. Külastaja liigub perioodist perioodi, igaüht neist iseloomustab mingi kultuurimuutuslik
aspekt, mis väljendub näitusel ka materiaalselt (võib kasutada läbiva kujundina vms). Lihtsa
inimese argikogemust muutnud kultuurimuutused struktureerivad ajaraja suuremateks
ajalõikudeks, mille sees käsitletakse erinevaid teemamulle.
Kiviae g. Inimese suhe oma vahetu keskkonnaga– inimelu sõltuvus sellest ja inimtegevuse
muutumine vastavalt sellele. Neli aastaaega, kohastumine.
„Aju” e moreenkünga s – infokoht, kus külastaja saab täiendavat infot kiviajateemade kohta
(kogu selgitav tekst mullide kohta on paigutatud „moreenkünkale”)
K od a m aja – 6-8 m läbimõõduga kiviaegse elamu (Riigiküla I asula väiksem hoone)
rekonstruktsioon. Paigutub osalt sügisesse ja osalt talve. Majas sees näidatakse talviseid ja
hilissügisesi tubaseid tegevusi: tööriistade (nugade, kõõvitsate) valmistamine tulekivist-kvartsist,
loomanahkade puhastamine; riiete õmblemine; puutöötlemine, luutöötlemine, laastust või tohust
nõude tegemine, savinõude parandamine jms. Maja kõrval on aedik ja põld. Siin võiks teha neliviis
või rohkem kitse ja lamba (või sea) kuju, kes värvilise puisniidu taustal närtsinud rohtu sööks.
Laste mängunurk kiviaegse minikülaga (tillukesed inimesed, loomad, esemed, elamud jne, laps
saaks mängida seda, mida näitusel näinud on).
Jä ä auk – talve sektorisse. Avar lai jääväli, mida katavad jääaugud talviseks kalastuseks ja
hülgepüügiks, vihisev tuul ja pakane. Jäljed, mis viivad ühe jääaugu juurde – jääaugust võiks välja
vaadata üks hüljes, teise surnukeha mingis töötlemisjärgus on seal kõrval maas, lisaks tööriistad –
harpuun, ahingud, jäätuur, kelk või suusad, noad, kõõvitsad, õngekonksud jms. Pronksiaja Asva
mullis on ka hülgepüük sees, võiks ehk proovida neid omavahel linkida.
K ala stu s ja pa adid – suve sektorisse. Eksponeeritud on ERMi kaks paati, mis esindavad kõige
vanemat tüüpi veesõidukid, taustaks Pullist tehtud suur suvine foto.
Elu ja s urm kiviajal – kevade sektorisse, vahetult vee äärde. Nii kevade kui suve sektori taust
võiks olla seotud veega, kui suvesse sobiks Pulli pilt, siis kevade taustaks sobiks ehk Tamula pilt.
Rekonstrueeritud Tamula 8. matus ja kiviaegsed religiooniga seotud esemed (Tõrvala rästikukuju,
Tamula ripatsid-abivaimud, veelinnufiguufid, veelindude kujutised keraamikal jne). Tamula
matuse ees on Veibri naine koos oma lastega. (Tegemist siis Tartu külje alt mõned aastad tagasi
Veibrist leitud nelikmatusega (naine ja kolm last). Siin võiks läbi uurida põhjalikult kõik luustikud,
nende tervisehädad, patoloogiad, surma põhjus, sugulusaste, vanused ja sood, luustike
iseärasused, mis võiksid viidata nende tegevusele elu jooksul, söögile jne). Mull näitab elu
neoliitikumis naise silmade läbi, suhtlemised lastega, laste tegevused,
Potite gemi se kun st – suve sektorisse. Uurijamull. Väikeses klaasist kastikeses, igast küljest
valgustatud on potikild. Tutvustatakse mida kõike saab arheoloog ühest potikillust analüüsidega
teada saada. (Sindi-Lodja III asulast pärit kammkeraamiline savinõu kild).
M etalliae g. Suurenenud rahvaarv, tihedamad kontaktid, sotsiaalsed kontaktid. Pronksi- ja rauaja
osas on näitusekoridor jagatud kaheks pooleks. Üks pool on ranniku- ja merekultuur ning teine
pool on sisemaa kõrgustiku- ja järvede kultuur. Ruumiosade erinevus on edasi antud loodusliku
fooni kaudu. Madal-Eesti poolele jääval seinal on kujutatud (foto)taustaks meremaastikku,
pankrannik vms. Kõrg-Eesti on kajastatud fotopannooga Karula või Haanja kõrgustiku kuplilisest
maastikust. Kõrg-Eesti pool on osaliselt kahetasapinnaline. Seal olevalt rõdult või estakaadilt on
võimalik ülevalt alla vaadates näha Madal-Eesti poolel olevat põllusüsteemi.

Mõlema kultuuri ja maastikutüübiga seonduvaid vastandpaare: meri-mägi; vesi-tuli; paekiviraudkivi;
avatud loopealsed – metsad.
Ranniku- ja merekultuuriga seonduvad teemad:
A sv a pronk sehe. Mull tutvustab pronksitööd ja pronksivahetusvõrgustiku toimimist pronksiajal.
Teema on üles ehitatud viiele tegelaskujule, kes kõik on erinevatel viisidel seotud ühe pronksist
ehtenõela (nn härnevi tüüpi) valmistamisega. Tegelased ja esemed pärinevad Saaremaal olnud
Asva linnuselt, mis oli pronksiajal üheks suurimaks pronksitöökeskuseks Baltikumis. Tegelased
on: Asva pealik, hülgekütt, pronksivalaja, Skandinaavia kaupmees, Asva naine
S aha-Loo põllusü steem (sh Tõugu ja Võhma elanikud). Näitusel on Saha-Loo ulatuslikust
varametalliaegsest põllusüsteemist kujutatud vähendatuna üks neljakambriline (ehk neljast
põllulapist koosnev) kompleks. Tervikuna on näitusesaali põrandale ehitatud põllupeenardest
põllusüsteem vaadeldav vastasseina juurde jäävalt rõdult. Põranda tasapinnal on osa peenardest
kasutatavad istepinkidena, osa vitriinidena. Kaks põllulappidest-kambritest tutvustavad
põlluharimisega seotud teemasid. Põllukompleksi ülejäänud osa on pühendatud Tõugu-Võhma
mullile, kus on võrreldud kahe lähestikku elanud kogukonna inimeste eluviisi, toitumist, tervist,
füüsilist seisukorda ja matusekombeid. Üks põllukambritest kujutab Tõugu tarandkalme ühte
tarandit mehematusega.
S alme laev. Salme laeva vähendatud koopia, kuhu külastajad saavad sisse istuda. Avatavates
istekastides on sees erinevad Salme laevast leitud asjade koopiad. Vöörikirstus on loomad ja
linnud (pistrik), keskses kirstus on lauamäng ning kolmandas kirstus on relvad. Kõige väiksemas
ahtris olevas varakirstus on kamm, nuga jt väikesed asjad. Kolm ruumilist pilti annavad külastajale
ettekujutuse, kuidas nägi laev omal ajal mehitatuna välja, milline oli pilt matmishetkel ning
väljakaevamiste ajal.
Kõrg-Eestiga seonduvad teemad:
Aletamine. Aletamist tutvustav blackboxi-tüüpi ruum on nagu alepõllulapike metsas. Mull
käsitleb aletamist üldiselt, perioodiüleselt. Ruumi igal seinal on kujutatud erinev alepõllu etapp:
põletamine; suitsev alepõld; kündmine, külvamine ja äestamine; valminud vili; lõikus ja vilja
peksmine.
R õuge linnu s . Rõuge linnus-asula makett, d u 3-4 m. Maketi juurde käiva valguslahenduse ja
audiogiidi abil tutvustatakse linnuse erinevaid aspekte käsitöö- ja kaubanduskeskusena,
kaitseehitisena ning elupaigana. Lastele jutustatakse sama valguslahenduse, kuid erineva
audiogiidi abil lugu ühest tegude- ja sündmusterohekest suvepäevast linnuse ja asulalaste elus.
Maketi juures on laste mängunurk, milles oleva mängumaja aluseks on üks Rõuge tüüpi elumaja.
K oorküla järvea sula. Mull tervikuna (6 m) koosneb kahest osast. Neist suurem on suletud ruum,
kus külili või selili pikutavas külastajas tekitatakse teda ümbritsevate ekraanide abil mulje vee all
olekust. Järgneb retk Koorküla veealusesse maailma, kus on võimalik näha Eesti ainsa järveasula
uppunud jäänuseid. Väiksemas ruumis on asula uurimistulemusi tutvustavad infostendid ning
joonistatud rekonstruktsioon asulast.
Kõrvalkoridoris on:
R a atvere s epp. Rekonstruktsioon (mannekeen) Raatvere sepast koos riietuse, ehete, relvade ja
sepatööriistadega. (Eesti ainus sepamatus.)
Lõhavere linnu s
Arheoloo gilised tek stiilid. Perioodiülene teemamull. Toormaterjalide, tehnoloogiate, rõivastuse
detailide, tööjaotuse tutvustamine. Tekstiilide valmistamisega seotud praktilised tegevused
külastajatele. Saab ajas viia kiviajast uusajani välja (Parisselja, Rabivere leiud)
Enne keskaja osa algust:

Hiis. Tegemist on väljast silindrikujulise hiiesaluga (d 5 m), mille sees liigutakse spiraalselt
keskmes oleva ohvriallikani. Spiraal algab tänapäevavase ettekujutusega hiitest ning liigub ajas
tagasi läbi rahvapäraste looduslike pühapaikadega seotud uskumuste kuni muinasaegsete
ohverduskommete ja usundini. Keskses ringis tutvustatakse veekogudega seotud peitleide ning
hiiesalu ohvriallika põhjas on näha veiklemas hõbedat.
K e s kae g. Püsiasustusega kivilinn, uued seisused, ristiusu leviku laienemine. Sisuliselt jaguneb
kolmeks suuremaks teemaks (küla; linn; kirik), mille sisse jäävad väiksemad teemamullid.
Teemamullid:
Keskaegne küla.
K üla, väike puust mõis, erinevad kõlvikud, kalmistu (sh folkloorne materjal). Virtuaalnäitus Rebala
külast kiviajast tänapäevani (omalaadne aegrida küla muutumise kohta)
Sik s äla – a are perifeeria s . Peaks asuma pisut „nurga taga“, pakkuma üllatust ja
avastamisrõõmu. Uurijamull: muistise roll ajalookäsitluses.
Keskaegne linn ja linnus.
Vallutus ja võim. Toompea kohta virtuaalnäitus tänase päevani ja Riigikoguni välja
(entsüklopeediline tasand). Sõjamees ja tema keskkond (sh mänguline tasand – väike
kiviheitemasin, klotsidest kokkupandav linnusemudel, lapsemõõtmelised turviste ja relvade
koopiad).
H oov. Linnaelanikud: eri ametite, seisuste, kultuuriliste rühmade esindajad (käsitöölise töökoda;
muusik, sissesõitnu ja prostituut; hansakaupmees (Hansa teemana tänase päevani välja). Tartu
käimlakasti ristlõige.
Linna ja maa piiril vitriin-turva ka mber ohtrate hõbeehete g a . Puhas ilu, ainult vaatamiseks.
Kirik ja klooster.
K ell, kellahelin, ajamä ära mine (tähistaeva kujund), esivanemad.
K arja kirik – märgid ja sümbolid.
K a bel paganluse ja kristluse piiril. Maagia.
Kroonikate st vara se kirja s õnani (reformatsioonini). Ruumi võiks piiritleda esimese säilinud
eestikeelse trükise (1535) Wanradt-Koelli katekismuse fragmentidega - seinad üleelusuuruses
raamatulehtedega. Info ja näited (värvikoopiad) olulisematest kroonikatest: seinad, tahvlid, arvuti
(lingid digiteeritud originaalidele). Töötuba: kuidas sünnib käsikiri: pärgament, sulg tint, pitsat jm.
Filmi Kolme katku vahel kaadreid. Reliikvialaegas: originaali näitamise võimalus, erilistel puhkudel,
deponeerida (spetsiaalsed säilitustingimused ja turvanõuded).
Uu s a e g. Reformatsioon ja teadus, elu bürokratiseerumine.
Reformat sioon. Haridus ja teadus, jesuiidid, Forselius. Külakoolid ja Tartu Ülikool.
M a a m õõtmine. Katastrikaardid (Ajalooarhiivist), mõõtmisriistad. (vaekoda)
Folkloor ja rahvau sund. Libahunt, kratt, taiad; ka nõiaprotsessid. (Lavastada film?)
Elumõnud ja kaubavahetu s , luksuskaubad ja tarbimine (piibud, austrikojad, Rabivere ja
Parisselja rabaleiud). Keskkond: kõrts (olemasolevate väljakaevatud Viljandi kõrtsi leidude põhjal)
H ügieen ja haigu sed. Ravimiseks kasutatud esemed; taiad.
Root sla s ed. Müüdimull: vana hea rootsi aeg.
Vene vanau sulised.
K atke stu s: näl g, katk ja Põhja sõda (vaid demograafilised andmed nt graafikutena vm)

18. s ajand.
Traditsiooniline talu
M uutuv m õis (Õisu). Mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval- ja
majandushoonetega, "lustaiad", pargid. Mõisa elulaadi muutumine – riietumiskultuur,
toitlustamine, teenijaskonna suurenemine. Mõisamaailma ja talurahva maailma ilmselge
lõhenemine. Ajastu muusika. Sümbolese: barokne ratastega kirst. Hupeli kirjeldus Õisu mõisast.
H ernhuutlus.
Viin. Lahendus vooristseeni kaudu. Helitaustaks lumekrudin, hobusekapjade plagin, hundiulg.
Talveteed, teedeolud, talveriietus ja mõjutused riietuse arengule (nähti maailma!) Tootmine ja
turustamine, kõrtsid.
19. – 20. s ajand. Moderniseerumine kõigis elusfäärides.
Sindi vabrik. Vabriku osatähtsus piirkonna arengus, piirkonna muutumises (N: Lisaks sellele, et
tehas oli suur tööandja, oli üheks tagajärjeks ka maade kuivendamine, põllumaade suurenemine).
Ühelt poolt vabrik (taustaks vasegravüür Sindi vabrikust 1866. aastast) teisalt elu väikese lapse
silme läbi. Võiks olla näiteks arvutisimulatsioon sellest, milline oleks olnud piirkonna areng siis,
kui vabrikut sinna poleks tulnud.
V äljaränne (ühe pere kaudu). Enne I maailmasõda elas iga viies eestlane Venemaal. Näitusel on
välja pandud ühe perekonna lugu. Ajaloo-alane teadmine omandatakse arvutimängu kaudu.
Väljarändamismäng luuakse tegelike elulugude põhjal. Mängija valib, mida teeb - kuhu ja millega
läheb, opteerub või mitte, võtab Nõukogude Vene kodakondsuse või mitte jne.
„O m a tuba, oma luba“. Elu päriseksostetud talus. Elulaadi moderniseerumine maal. Arvutimäng
talu majandamisest kruntimise eelses külas ja krunditud talus.
M erendu s (Häädemeeste). Rannatalurahva laevanduse kujunemine. Jõudsamalt hakkas see
arenema alates 1860. aastatest, alguse sai see Häädemeeste rannas. 1861. aastal lasti siin vette
140-registertonnine purjekas "Julie", hiljem "Markus". 1864. aastal avati laevajuhtide koolitamiseks
Heinastes merekool.
Ärka mi s ae gne koolmeister-s elt site gelane. (Paistu ja Tarvastu koolmeister ning hilisem Keeri
mõisa omanik Hans Wühner (1836–1911). Digiteeritud kirjad, pasunakooride ühismäng, suur
pasun.
Talurahvalaat.
N arva-J õe suu kuurort. Moodsa elulaadi kujunemine, vaba aeg, mobiilsus. Raudtee. Sümbolese:
supelvanker.
Ajalehetoimetu s (19. saj lõpp ja 20. saj algus) – ideede sõlmpunkt ja levikukese.
„M õi s ad põlevad, s a k s ad s urevad“. Suur panoraam hävinenud mõisast (Lohu või
Valtu). Audiomälestused eri pooltelt. Virtuaalne Vaali vabariigi tutvustus.
E simene sinimu stvalge lipp (EÜSi ajalooline lipp). Originaal vajab spetsiaalse kliimaga ja
suletava kaanega vitriin-sarkofaagi. Originaali eksponeeritakse vaid teatud päevadel aastas
(vabariigi aastapäeval, taastamispäeval, lipu sisseõnnistamise aastapäeval). Igapäevaseks
vaatamiseks elusuurune koopia. Hea oleks omaette boks, et saaks vajadusel muust näitusest
eraldada.
E e sti Vabariik. Iseseisvus ja moodsaks eurooplaseks saamine. Moderniseerumine jätkub.
M a areform.
M oekak s euroopla sek s s a a mine (ühe perekonna kaudu). Kampaaniad ja kursused (kokandus,
kodukaunistus, hügieen; lipud jne).
Vara ka mber – „Eesti hiilgus“. Vitriin-turvakamber edevate eestiaegsete asjadega (= keskaeg).

Ehted, karikad, Tavasti nahkehistöö jne. Puhas ilu.
K ultuuri profe s sionaliseerumine (Kulka toetusest elatuv kirjanik – August Gailit või Erni Hiir).
Kirjaniku kodu.
N õuko gude okupatsioon. Elu võõra võimu all.
Minekud ja tulekud. Ajalooline taust (seintel, arvutis): II maailmasõda, okupatsioonid. Kui mujal
pole, siis siia saaks pista ka põgusalt teised rahvad Eestis tagasihaaravalt (sakslased, venelased, sh
vanausulised, juudid, rannarootslased, mustlased jm). Arvandmed enne ja pärast. Kroonikafilmid.
Seotud diasporaa teemanäitusega, võiks proovida seost esile tuua. Ideaalne oleks, kui mullist
saaks edasi minna teemanäitusesse.
Ideoloo gia ja nõuko gude inime se ka svata mine. Kasvatamine a) organisatsioonide kaudu
(oktoobrilapsed / pioneerid / komsomol / partei); b) rituaalide läbi (noorte suvepäevad, abielu
ilmalik registreerimine, lapse sünni ilmalik tähistamine; c) sõjalis-patriootlik / sõjalis-sportlik
kasvatus (ENSV ringvaade / propagandafilm VTK täitmisest või „Põuavälgust“). Ringvaade
"Nõukogude Eesti" - Eesti Filmiarhiivist filmid nr 1213 (selles Põltsamaa raj noorte suvepäevadest
1 min 10 sek) ja 1261 "Noorus filmis" (6 min 40 sek).
Defitsiidi- ja naturaalm ajandu s . Nõukogudeaegset tarbimiskultuuri iseloomustab vastuolu
avaliku retoorika ja igapäevapraktika vahel. Ametlik ideoloogia rääkis inimeste vajaduste üha
paremast rahuldamisest, tegelikus elus oli aga märksõnaks defitsiit – kaubapuudus. Teemamull
näitab, mis kõik võis olla defitsiidiks ja kuidas see kajastus argielus. Sümbolesemed: lahustuv
kohv plekkpurgis, sukkpüksid, elektriline kohviveski „Straume“, välismaa näts (Wrigley’s
spearmint), sotsialismimaade kosmeetikakaubad, transistorraadio VEF, kiirkeedupott, Hiina ketsid
ja termos, plekist maitseainepurgid, 4 värviga pastakas, kokkupandav vihmavari, Läti kohviserviis,
Tšehhi botikud). Kaasaegsed kroonikakaadrid - Nõukogude Eesti ringvaated (nt mõne kaupluse
avamisest jms.) Lääne mängunurk nõuka mänguasjadega.
M uutuv m a a – linnastumine, kolhoseerimine.
H e a elu küp se s ot sialismi ajal. Saunapidu.
Tei siti m õtlemine. Noorte osakultuurid – nii poos kui ka protest, alternatiiv ühiskondlikule
korrale ja soov erineda üldisest massist. Hipid (vene rahvusest hipi), punkarid. Slaidiprogrammid,
luule, muusika.
Ta a si se sei svumine. Vabaduste aeg, vabadus kõigeks.
vabadu s olla
vabadu s minna ja tulla
vabadu s luua
vabadu s öelda
vabadu s tarbida
vabadu s u skuda

Teiseks teemanäituste ala, mis jaguneb omakorda kaheks. Kõigepealt on suur, x ruutmeetrine
avatud ala, millel käsitletakse süvendatumalt mõningaid olulisi ajarajal konspektiivsel kultuuriloo
näitusel esitatud teemasid. Teemanäituste valikul lähtume enda kogudest või teema aktuaalsusest
ühiskonnas.
Sellele lisaks asub teemanäituste tsoonis 3-4 ca 150-200 ruutmeetrilist püsiseintega eraldatud
ajutiste näituste saali, kus on võimalik välja panna erineva kestvusega teemanäitusi, mis
võimaldaksid eri tegijate isepärase käekirjaga esitusi. Teemanäitused „Avatud fond“,
traditsioonilise rahvakultuuri näitus „Taluelu-taluilu“, keelenäitus Keelekatel, merevaigutuba
(arheoloogiaosa), diasporaanäitus, „muulase-kultuurilise teise“ näitus.
merevaik –
Ruumiliselt lahendatud merevaigu sisse minekuna, võiks olla suurendus sellisel määral, et mõjuks
merevaigu sees oleva õhumulli sisse astumisena. Seega sisse astudes ümbritseks külastajat
merevaik ja vaiku üle 40 miljonit aastat tagasi kapseldunud üle elusuuruses taimeosakesed ja
putukad fotol. Ruum ise annaks ülevaate merevaigu tekkest ja kasutamisest erinevatel
perioodidel. Kiviajal nö kulla staatus, hilisem maksevahendiks olemine kui ka keskajal erinevad
ühiskondlikud kasutuspiirangud. Kesksel kohal võik olla hästi valgustatud ja suurenduse all
originaalese. Proovida võiks mingil moel merevaigu põlemisel eralduvat lõhna levitada
(vajutusandur?) ja selgitada selle kohta käivaid arusaamu ja ootusi rahvameditsiinis. Katsumiseks
võiks valmistada merevaigust palvehelmed. Nende kaudu saaks tutvustada keskajal Läänemere
rannal kehtinud Bernsteinregali, mis mõjutas merevaigu levikut, kättesaadavust ja kasutustavasid.
Samas saab käegakatsutavaks merevaigu soojus ja rahustav toime(ootus).