KMH aruanne - Kohtla-Järve

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 0Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineKohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressilKeemia väikekoht 12j Viru Keemia Grupp ASpõlevkivitehase Petroter laiendamisekeskkonnamõju hindamineKeskkonnamõju hindamise aruanneOÜ Hendrikson & KoRaekoja plats 8, 51004 HarjuPärnu mnt 27, 10141 TallinnTöö nr 1818/12KeskkonnaekspertRiin Kutsar (litsents KMH0131).....................................Tartu 2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 2Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 3Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineSisukordSISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 51 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ....................................................... 62 KAVANDATAVAD TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ................................. 62.1 TEHNOLOOGIA KIRJELDUS ....................................................................................................................... 62.2 TEHNOLOOGIAPROTSESSI TOOTMISETAPID............................................................................................... 92.3 ALTERNATIIVSED ARENGUSTSENAARIUMID ........................................................................................... 103 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA SEISUND .................................................. 123.1 ASUKOHT JA ASUSTUS ............................................................................................................................ 123.2 MAASTIK JA LOODUSKAITSELISED OBJEKTID ......................................................................................... 133.3 GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED NING PÕHJAVEE KAITSTUS ............................ 133.4 KLIIMA .................................................................................................................................................. 153.5 ÕHU KVALITEET ..................................................................................................................................... 164 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJUD JA MÕJUDE VÕIMALIKKUMULEERUMINE ............................................................................................................................ 184.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS STRATEEGILISTELE ARENGUDOKUMENTIDELE JA ÕIGUSAKTIDELE184.2 TOOTMISSEADME TEGEVUSEGA KAASNEVAD SAASTEALLIKAD, VÕIMALIKKE SAASTEAINETEHEITKOGUSED JA NENDE VÕIMALIK MÕJU ATMOSFÄÄRIÕHU KVALITEEDILE ...................................................... 214.2.1 Mudel, meteoroloogilised andmed ja arvutus .............................................................................. 224.2.2 Vääveldioksiid............................................................................................................................... 224.2.3 Lämmastiku oksiidid, süsinikoksiid ja tahked osakesed ............................................................. 344.2.4 Alifaatsed süsivesinikud ja vesiniksulfiid .................................................................................... 384.3 MÜRA JA VIBRATSIOON .......................................................................................................................... 484.3.1 Tööstusmüra ................................................................................................................................. 484.3.2 Transpordimüra ........................................................................................................................... 524.3.3 Ehitusaegsed mõjud ..................................................................................................................... 544.3.4 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 544.4 TOOTMISJÄÄGID JA KÕRVALPRODUKTID ................................................................................................ 554.5 MÕJU PINNA-JA PÕHJAVEELE ................................................................................................................. 564.6 VASTAVUS PARIMA VÕIMALIKU TEHNIKA (PVT/BAT) NÕUETELE......................................................... 574.6.1 Ülevaade senistest hindamistulemustest ...................................................................................... 584.6.2 Heide õhku ................................................................................................................................... 624.7 MÕJU MAASTIKULE JA ELUSTIKULE ....................................................................................................... 634.8 MÕJU INIMESE TERVISELE, HEAOLULE JA VARALE ................................................................................. 644.9 KUMULATIIVSED MÕJUD ........................................................................................................................ 655 REAALSETE ALTERNATIIVIDE HINDAMINE, LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIREVAJADUS ............................................................................................................................................... 665.1 REAALSETE ALTERNATIIVIDE HINDAMINE ............................................................................................. 665.2 LEEVENDAVAD MEETMED JA SEIRE VAJADUS......................................................................................... 686 AVALIKKUSE KAASAMINE KMH PROTSESSI ................................................................... 696.1 KMH OSAPOOLED .................................................................................................................................. 696.2 KMH PROTSESS JA AVALIKKUSE KAASAMINE ........................................................................................ 706.3 KMH ARUANDE AVALIKUSTAMINE ........................................................................................................ 707 KOKKUVÕTE JA LÕPPJÄRELDUS ......................................................................................... 718 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................................ 749 LISAD ............................................................................................................................................. 75Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 4Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 5Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineSissejuhatusKeskkonnamõju hindamine (lühendina KMH) on olulise keskkonnamõjugaobjektide kavandamisel läbi viidav avalikkuse kaasamist sisaldav protsess, milleüldiseks eesmärgiks on parima lahenduse väljatöötamisele kaasa aitamine.Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu võikaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile võivarale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületadategevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusivõi seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.27. novembril 2012. a korraldusega nr 967 "Kohtla-Järve linna Järve linnaosasaadressil Keemia väikekoht 12j Viru Keemia Grupp AS-i territooriumilpõlevkivitehase Petroter laiendamiseks projekteerimistingimuste määramine"väljastas Kohtla-Järve Linnavalitsus projekteerimistingimused Kohtla-Järve linnaJärve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j Viru Keemia Grupp AS-iterritooriumil põlevkivitehase Petroter laiendamiseks. Nimetatud korralduse lisasprojekteerimistingimuste punktis 3.12 on määratud keskkonnamõju hindamiseläbiviimise vajadus.Arvestades ülaltoodut ja Viru Keemia Grupp AS 11. detsembri 2012. a esitatudtaotlust (nr VKGk/725-4) otsustas Kohtla-Järve Linnavalitsus algatadakeskkonnamõju hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemiaväikekoht 12j Viru Keemia Grupp AS-i territooriumil põlevkivitehase Petroterlaiendamisele.Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aluseks on keskkonnamõju hindamiseja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). Keskkonnamõjuhindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimiseeeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise võileevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandivalikuks.KMH aruanne on koostatud vastavalt KeHJS § 20 ning KMH programmile(heakskiidetud 08.03.2013 nr V 6-7/13/26327-12).Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 6Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadusViru Keemia Grupi (VKG) kontserni kuuluva VKG Oil AS poolt kavandatavategevuse eesmärk on laiendada põlevkiviõli tootmist. Hetkel toodab VKG Oil ASpõlevkiviõli 53 Kiviter tehnoloogia generaatoris ning I Petroter seadmel. Teiseidentse seadme Petroter II ehitustegevus käib käesoleval hetkel ning seeplaanitakse käivitada 2014 a. keskel. Petroter I ja II õlitehast plaanitaksetäiendavalt laiendada st olemasolevate õlitehastega ja infrastruktuuridegaintegreeritakse ka kolmas identne õlitootmiskompleks (edaspidi nimetusegaPetroter III).Viru Keemia Grupp AS-i territooriumil laiendatakse põlevkivitehase Petrotertootmishoonet, luues olemasolevale kompleksile juurde Petroter III. Petroter IIIlaiendusega kujuneb Petroter tehasekompleksis ümbertöödeldava põlevkivimahuks 9000 tonni ööpäevas.Õlitootmiseks vajalik põlevkivi tarnitakse olemasolevatest tegutsevatest (ASEesti Energia Kaevandused) põlevkivikaevandustest ja VKG kontsernitütarettevõtte VKG Kaevandused OÜ poolt rajatud Ojamaa kaevandusest. Koostootmise laienemisega suureneb ka ettevõtte baastoodang – põlevkiviõli jasellest saadavad tooted, samuti sellega kaasnevate kõrval- ja jääkproduktidekogus.2 Kavandatavad tegevuse ja alternatiivide kirjeldusVKG Oil AS kavandatava uue õlitehase rajamisel kaalutakse Galoter-tehnoloogialpõhineva ühe põlevkiviõli tootmisseadme Petroter-3000 püstitamist lisaksolemasolevatele põlevkiviõlitootmisüksustele ettevõttele kuuluvaltootmisterriooriumil Kohtla-Järve linnas (vt Joonis 2.3-1 ja 3.1-1). Kohtla-Järveasukohas on rajatud ning käivitatud praeguseks Petroter I seade ning teiseidentse seadme Petroter II ehitustegevus käib ning see plaanitakse käivitada2014 a. keskel.2.1 Tehnoloogia kirjeldusAntud tehnoloogia põhineb meetodil “Galoter”, mille olemus seisneb selles, etpõlevkivi termiliseks töötlemiseks vajalik soojus saadakse põlevkivi pidevalsegamisel kuumutatud põlevkivituhaga, mida kuumutatakse uuestitehnoloogilises koldes põlevkivi poolkoksi põletamisel eralduva soojuse abil.Põlevkivi energotehniline töötlus tahket soojuskandjat kasutades annabvõimaluse kasutada peeneteralist põlevkivi (kaasa arvatud tolm), mis tekibpõlevkivi kaevandamisel.Seadmel töödeldakse kolmanda sordi põlevkivi, agregaadi tootlikus on kuni 3000t ööpäevas. Toorpõlevkivi kuivatatakse niiskusest õhujoakuivatis katelutilisaatoristtulevate suitsugaasidega, mille temperatuur on 590-670ºC.Kuivatatud põlevkivi temperatuuril 140-160ºC suunatakse tsüklonitesse, kuspõlevkivist eraldatakse suitsugaasid, ning edasi segistisse, kuhu viiakse sisseTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 7Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindaminesoojuskandja – ümbertöödeldud põlevkivi tuha jämedad fraktsioonidtemperatuuril 780ºC. Põlevkivi lõplik segunemine ja lagunemine (pürolüüs)toimub segu temperatuuril 470-520ºC pöörlevas trummelreaktoris. Põlevkivilagunemise produktid on aurugaasisegu ning poolkoksi ja soojuskandja segu.Aurugaasisegu suunatakse kondensatsioonilosakonda jahutite-kondensaatoritesüsteemi ning seejärel lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsioonikolonnis.Kolonni ülemises osas pärast bensiini fraktsiooni eraldamist moodustuvpoolkoksigaas suunatakse põletamiseks õlikoksi ning destillatsiooni seadmele jaVKG Energia OÜ-sse. Kolonnis toimub 340–380 0 C-ni kuumutatud õli lahutaminekolmeks fraktsiooniks:(1) bensiinifraktsioon, 75–170 0 C,(2) kerge-keskõli 150-260 0 C,(3) raskejääk 260 0 C ja rohkemSaadud fraktsioonid suunatakse õlilattu valmisproduktide koostamiseks võiedasisele töötlemisele. Suurem osa destillatsioonijääki kasutatakseelektroodkoksi ja bituumeni valmistamiseks.Tahke faas – poolkoksi ja tuha segu – suunatakse reaktorist õhujoakoldessepoolkoksi põletamiseks. Koldesse suunatakse ka tuhasoojusvahetistemperatuurini 400ºC kuumutatud õhk. Poolkoksi põletamine toimubtemperatuuril kuni 780ºC. Tekkinud suitsugaas puhastatakse tsüklonites tuhastja orgaanikast vabanemiseks põletatakse katel-utilisaatoris, kust edasi gaassuunatakse õhujoakuivatisse, seejärel puhastatakse tolmust elektrifiltris ningjuhitakse suitsukorstnasse.Petroter III tootmisseadme tehnoloogiline skeem on toodud Joonisel 2.1-1 jaSkeemidel 2.2-1 ja 2.2-2.Protsessi tulemusena tekivad järgmised maksimaalsed materjalivood:- Põlevkiviõli 380 tonni ööpäevas, suunatakse lõpptoodanguna laadimisele;- Poolkoksigaas 159 000 m 3 /ööp, kasutatakse kütusena OÜ VKG Energia;- Fenoolvesi 176 t/ööp: defenoleeritakse;- Tuhk 1916 t/ööp.Petroter I, Petroter II ja Petroter III õlitootmiskompleksi koostöötamisel onaastased põlevkivi ümbertöötlemise ja materjalivoo mahud järgmised:- Põlevkivi ümbertöötlemine 3,0 miljonit tonni;- Põlevkiviõli tootmine 342 tuh tonni;- Jääkgaaside tootmine 143,35 miljonit m 3Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 8Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 2.1-1. Petroter III seadme tehnoloogiline skeemTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 9Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine2.2 Tehnoloogiaprotsessi tootmisetapidEtapp 1. Põlevkivi ettevalmistamineTöötlusse saabunud põlevkivi läbib purusti ja tükkidena suuruses 0÷20 mmantakse aerofontäänkuivatisse, kus tuhatsüklonitest saabuvate jääkgaasidesoojuse arvelt toimub põlevkivi kuivatamine. Kuiva põlevkivi ja suitsugaasideaerohõljum suundub kuiva põlevkivi tsüklonisse tahke faasi eraldamiseksgaasilisest faasist.Etapp 2. Põlevkivi termotöötlusKuiv põlevkivi antakse läbi seguri pöörlevasse trummelreaktorisse (rõhtretorti).Põlevkivi termilise lagunemise teostamiseks antakse segurisse koos kuivapõlevkiviga soojuskandja – tuhatsüklonites eraldatud kuumutatud põlevkivituhk.Samal ajal pritsitakse sisse raskõli fraktsioone. Soojusvahetus nende vaheltoimub kõrge intensiivsusega tänu soojuskandja väikeste osakeste ja kuivapõlevkivi väga arenenud pinnale, mille tõttu vajalik aeg põlevkivi kuumutamisekslenduvate maksimaalseks eraldamiseks on väike (15-20 min). Põlevkivi termiliselagunemise saadused: auru-gaasisegu, poolkoks ning soojuskandja suunduvadreaktorist tolmukambrisse, kus toimub gaasifaasi ja tahke materjali esmanelahutamine gravitatsiooni teel. Poolkoks segus tuhaga tolmukambri allosastantakse põletamisele. Koldes toimub utmise põlevjäägi põletamine õhu vajakupuhul, mille tõttu soojuskandja mass kuumeneb vajaliku temperatuurini.Skeem 2.2-1. Petroter seadme termilise töötluse põhimõtteline skeemTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 10Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineEtapp 3. Tahke jäägi eemaldamineElektrifiltris kinni püütud põlevkivituhk ja tolm suunatakse protsessi tagasi.Tuhksoojusvahetist tulev tuhk laaditakse tigukonveierite abil kalluritele jatransporditakse poolkoksiprügilasse.Tuhasoojusvaheti töö põhimõte on protsessis tekkinud põlevkivituha jahutamine– tuhasoojusvahtist väljuva tuha temperatuur on 150 °C. Tuha jääksoojusearvelt toodetakse tuhasoojusvahetis küttevett, mis saadetakse VKG Energia OÜle.Auru kasutatakse elektritootmisel ning sooja vett kaugküttevõrgus.Etapp 4. Auru –gaasisaaduste kondenseerimine ja lahutaminePuhastatud auru–gaasisega suundub kondenseerimisosakonda, kus toimubbensiinifraktsiooni, kerge-keskõli ja raskejäägi eraldamine. Seejärel jahutiskondenseeruvad vee ja bensiini aurud, poolkoksigaas vabaneb kondenseerunudsaadustest ja see suunatakse põletamiseks.Skeem 2.2-2. Petroter kondensatsiooni põhimõtteline skeem2.3 Alternatiivsed arengustsenaariumidAlternatiividena ei käsitleta erinevaid põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid, kunaarendaja kavandab uue õlitehase püstitamisel kasutada nn Galoter-tehnoloogiat,mis on teadaolevalt parim võimalik peen-põlevkivist õli tootmise tehnoloogia.Töö protsessi käigus - Petroter III tehase projekteerimisel tekkis täiendavasukoha alternatiiv VKG AS territooriumi siseselt. Lisaks KMH programmiskajastatud asukoha alternatiivile nimetusega Petroter 3-1 (programmis üksnesTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 11Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindaminekui Petroter 3) on tekkinud uus tehase laienduse võimalik asukoht Petroter 3-2,vt Joonis 2.3-1.Joonis 2.3-1. Petroter tehaste paiknemise asendiplaan VKG AS territooriumilKavandatavat tegevust ja selle reaalset alternatiivi hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (kavandatavat tegevust ehk Petroter III ei realiseerita).Olemasolevaks olukorraks ehk 0-alternatiiviks loetakse tootmist seadmetegaPetroter I (käivitatud) ja Petroter II (ehitamisel).Alternatiivsete arengustsenaariumite võrdlus on esitatud käesoleva aruandelõpuosas ptk-s 5.1.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 12Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine3 Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja seisund3.1 Asukoht ja asustusKavandatav tehas asub Ida-Virumaal Kohtla-Järve linna Järve linnaosas.Linnaosa on kujunenud tööstuslinnana ja ka oma arengut näeb edasises tööstusearendamises. Olulised majandusharud Kohtla-Järvel on põlevkivitöötlemine,ehitus, metallitöötlemine ja kaubandus. Kohtla-Järve linna majandusstruktuurison esikohal tööstus, kus leiab rakendust umbes 20% erasektoris töötavatestinimestest. Tööstuse struktuuris domineerivad omakorda keemiatööstus, ehitusja metallitöötlemine.VKG Oil AS poolt kavandatav Petroter tehas paikneb VKG AS territooriumil, misasub Kohtla-Järve linna Järve linnaosa lääneosas. VKG AS territoorium hõlmabJärve linnaosast ulatusliku maa-ala ning kehtiva Järve linnaosa üldplaneeringujärgi on tegemist tootmis- ja ärimaaga.Tootmisterriooriumil on rajatud ning käivitatud praeguseks Petroter I seade ningning teise identse seadme Petroter II ehitustegevus käib. VKG Oil AS asendiplaanja Petroter tehaste asukohad, sh kavandatav Petroter III (asukoha alternatiiv 3-1või 3-2) VKG AS territooriumil on toodud Joonistel 2.3-1 ja 3.1-1.Joonis 3.1-1. VKG AS, sh Petroter I, II, III tehaste, paiknemise asukohaskeemKohtla-Järve linnasTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 13Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineLähimad elurajoonid Kohtla-Järve linna Järve linnaosas, Käva ja Vanalinn, asuvadettevõtte territooriumi piirist ca 1−1,5 km kaugusel.Lisaks VKG AS kontserni kuuluvatele ulatuslikele aladele paiknevad tehasemõjupiirkonnas ka mitmed teised ettevõtted nagu Novotrade Invest AS, ASEastman Specialties jt, samuti VKG Oil AS territooriumist lõuna-edelasuunasjäävad Victory Real Estate OÜ, Järve Biopuhastus OÜ jt.VKG territooriumi mõjupiirkonna silmatorkavamateks reljeefivormideks on alastpõhjasuunda jäävad inimtekkelised poolkoksimäed.3.2 Maastik ja looduskaitselised objektidViru lavamaa hõlmab Harju-Viru lubjakiviplatoo idaosa Põhja-Eestirannikumadaliku ja Alutaguse vahel. Paasaluspõhi ulatub siin maapinna lähedale,ent on enamasti kaetud 1-2 m paksuse pinnakattega, milleks on lubjarikasrähkne moreen. Kuna projektipiirkonna kvaternaarisetete kiht on väga õhuke,puuduvad ka piirkonnas vastavad pinnavormid. Looduslik maapind on suhteliselttasane, tööstusterritooriumi kõrval annavad tooni tehispinnavormid.Kavandatava tegevuse asukoht on olemasolev tootmisterritoorium, seega sellesasukohas ei ole ning ka kavandatava tegevuse asukohaga ei külgnelooduskaitse- ja maastikukaitsealasid, karstialasid ning I, II kategooriakaitsealuste liikide asupaiku. Samuti puuduvad kontaktvööndis ja mõjutsooniskultuurimälestised ja muinsuskaitsealad.Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse EELIS-e andmetel ei asuplaneeringualal ühtegi kaitseala ega kaitsealust üksikobjekti.3.3 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ning põhjaveekaitstusKohtla-Järve linna Järve linnaosa jääb Kirde-Eesti lavamaa maastikurajooni, millekeskmine absoluutne kõrgus on 40-60 m üle mere pinna. Lavamaa on lubjakiviplatoo klindi ja Peipsi järve vahel, mille kõrgeimad alad on Rakvere ja Kohtla-Järve ümbruses. Reljeef on tasane ning piirkonna maapinna üldine langus onloode ja lääne suunaline. Maavaradest leidub Kohtla-Järves põlevkivi, mis esinebvaheldumisi lubjakivikihtidega ordoviitsiumi ladestu kukruse lademes 30 kuni 100m sügavusel kaldega põhjast lõunasse. Aluspõhi on enamasti kaetud 1-2 meetripaksuse pinnakattega, milleks on lubjarikas rähkne moreen.Pinnakatte moodustavad peamiselt liustikusetted (saviliiv- ja liivsavimoreen) jajääpaisjärve setted (saviliiv ja peenliiv), kohati leidub soosetteid, suurtel aladelon looduslikku pinnast täiendatud täitepinnasega. Pinnakatte paksus piirkonnason 1,0...2,8 m ja see koosneb jää- ja jääjärve setetest, mida katab muld võitäitepinnas. Saviliivmoreeni paksus on kuni 1,1 m, liivsavil kuni 0,3 m jasaviliival kuni 0,9 m. Pinnakatte paksus on väike, mistõttu pindmisedpõhjaveekihid on looduslikult pindmise reostuse eest kaitsmata. Linna keskosasTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 14Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine(Ehitajate tänava piirkond) on lokaalne enamkaitstud põhjaveega piirkond, kuidka selle piires on põhjavee looduslik kaitstus nõrk.Kohtla-Järve Järve linnaosa läänepoolses tööstuspiirkonnas on põhja- japinnavesi olnud aastakümneid tööstusliku reostuse surve all. Peamisteksmõjutajateks on olnud ja on ka käesoleval ajal põlevkivi põletamine japoolkoksistamine ning mitmesuguste keemiaproduktide tootmine.Ida-Viru põlevkivibasseini Lasnamäe-Kunda veekihi (maapinnale lähimpõhjaveekiht) põhjavesi on VKG AS tööstusterritooriumil ja Kohtla-Järvepoolkoksi prügila lähiümbruses reostunud erinevate ohtlike ainetega.Põhjaveele lubatud piirsisaldused on olnud ületatud enamasti naftasaaduste jafenoolide ning benseeni osas, samuti on lubatud piirsisaldusi ajuti ületatudarseeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike osas. Joogiveena sedapõhjavett enam kasutada ei saa.Tulenevalt põhjavee voolusuunast ulatub reostuse levik pindalaliselt 300–500 mkaugusele poolkoksimägedest lääne- ja põhjasuunas, Ordoviitsiumi veekihis onreostus levinud ligikaudu 900 hektaril. Reostunud ala edasist suurenemist ei oletäheldatud, kuid olukord reostunud põhjaveega on halb.Ka pinnavee puhul on peamiseks reostusallikaks olnud poolkoksiladestu jatuhaplatoo. Poolkoksi prügila nõrgvesi kogutakse valdavalt prügila jalamilpaiknevate piirdekraavidega nende lokaalse puhastamise eesmärgil, kuid siiskikandub reostust ka pinnaveekogudesse. Pinnaveekogudesse kanduva reostusemahud sõltuvad suurel määral ilmastikutingimustest (kevadised lumesulamiseperioodid, intensiivsemad vihmasajud suvel ja sügisel).Kuna maapind käitise asukohas madaldub Kohtla-Järve Järve linnaosa poolt VKGAS territooriumi suunas (kõrguste vahe kuni 10 m), valgub VKG Oil ASterritooriumile osaliselt ka sadevesi Järve linnaosast. Tootmisterritooriumi ala onümbritsetud kraavide süsteemiga, mis kogub nõrg-, sademete ja kuivendusveeettevõtte territooriumilt ning osaliselt ka Kohtla-Järve linna territooriumilt.VKG AS territooriumilt juhitakse sade- ja liigvett ära ametliku heitveelasu kauduKohtla jõkke (suubub 10 km kaugusel Purtse jõkke).Aastakümneid väldanud tootmistegevusest tingituna on VKG AStootmisterritooriumi pinnas reostunud õlisaaduste, naftaproduktide, fenoolide jakantserogeensete aromaatsete süsivesinikega ning muude orgaaniliste jaanorgaaniliste ohtlike ainetega. Tekkinud jääkreostus on aja jooksul kandunudpõhjavette (Lasnamäe-Kunda põhjaveekiht), reostus kandub sademeveega katootmiskanalisatsiooni ja lähedal paiknevatesse pinnaveekogudesse (Kohtla jõgi,Varbe peakraav).Pinnase reostust on põhjustanud ja põhjustab ka käesoleval ajal vanapoolkoksiladestu, kuhu on ladustatud üle 70 milj t poolkoksi. Poolkoksiladestukoosneb kuuest erineval ajal rajatud mäest ja alates 2004. aastast VKG ASomandis olevast tuhaladestust. Peamiseks reostuse allikaks on minevikus olnudpõlevkiviõli ja naftakeemia produktide tootmisel tekkivate vedeljäätmeteTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 15Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine(fuussid, happegudroon, väävlit ja arseeni sisaldavad setted, erinevaddestillatsiooni jäägid jm) koosladestamine poolkoksiga, samuti reostunud veekasutamine poolkoksi laialiuhtumiseks ning jahutamiseks. Reostuskoormusttõstis ka reoveesette (liigmuda) ladustamine poolkoksimägedele.Käesolevaks ajaks on, VKG AS-il on valminud uus nõuetekohane poolkoksiladestusala ning mahutipark ja reostuse lisandumine on viidud miinimumini.3.4 KliimaProjektialale on kõige lähemal Jõhvi meteoroloogiajaam. Vaatlusrea järgi onaasta keskmine temperatuur Kohtla-Järve piirkonnas +4,4 °C. Kõige soojem kuuon juuli (keskmine õhutemperatuur 17°C), veebruari kui kõige külmema kuukeskmine õhutemperatuur –7,3°C.Kui käsitleda pikemaajalist vaatlusrida (1953-2004), siis aasta keskminesademete hulk on 669 mm. Viimastel aastatel on esinenud väga suurtesademetega aastaid, näiteks augustis 2003. a oli sademeid 265 mm. Samas onolnud ka kuivi perioode. Harilikult sajab kõige vähem märtsis ja kõige rohkemaugustis (80 mm). Talvel kogunevad märkimisväärsed sademete summad lumenäol. Kevadel satub vesi pindmise äravooluga valdavalt veekogudesse.Merelähedase asendi tõttu on aasta läbi tuuline, tuulevaikust esineb harva,peamiselt öösiti. Tuule keskmine kiirus 4,4 m/s. Suvel puhuvad sagedaminiläänekaarte (loode-, lääne- ja edela), talvel lõunakaarte (kagu-, lõuna- ja edela-)tuuled. Valdavateks tuule suundadeks on lõuna- ja edelatuuled, kokku ~40%aastasest bilansist, seevastu põhja- ja idatuulte osatähtsus tuulteroosis onvastavalt 9% ja 8%.Tuulteroos, %N 9 NE 10E 8 SE 11S 21 SW 19W 1 NW 11Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 16Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 3.4-1. 2011. aasta tuuleroos Jõhvi meteojaama andmeil, sagedusedprotsentides3.5 Õhu kvaliteetIda-Virumaal ja sellele kuuluvas Kohtla-Järve linnas on võrreldes muude Eestipiirkondadega tõsiseid probleeme välisõhu saastatusega. Lisaks mitmesugusteleorgaanilistele ühenditele on peamiseks probleemiks väävliühendid, naguvääveldioksiid ja vesiniksulfiid.Linnas paikneb mitmeid suuri ettevõtteid, nagu VKG Oil, AS Nitrofert, JärveBiopuhastus, AS Eastman Specialties, Novotrade Invest AS ja Victory Real EstateOÜ jt.Kohtla-Järve linna haarab riiklik õhuseire süsteem. OÜ Eesti KeskkonnauuringuteKeskuse Virumaa Filiaal (EKUK) teostab seiret kahes mõõtejaamas – Kalevi tn 37ja Järveküla tn 44.Riikliku keskkonnaseire alamprogrammi raames seiratakse järgmisi näitajaid:- Kalevi tn 37 seirejaam, pidevalto SO 2 , NO, NO 2 , NOx, peened osakesed (PM 10 ), CO, O 3 , H 2 S, NH 3 ,pisteliselt - fenool, benseen, tolueen ja ksüleenid;- Järveküla tn 44 seirejaam:o formaldehüüd, fenool, NH 3 , H 2 S.Peale riikliku seire teeb EKUK ka Viru Keemia Grupp AS tellimuselmarsruutuuringuid Saka külas (SO 2 , NO 2 , H 2 S, fenool ja formaldehüüd), samutiKohtla-Järve linnas ja tootmisterritooriumi piiril 1 .Küllaltki tõsiseks probleemiks tuleb pidada vesiniksulfiidi piirväärtust ületavaidkontsentratsioone Kohtla-Järve linnas. Vesiniksulfiidi puhul on tegemist1 Viru Õlitööstus AS tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne, 2004Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 17Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineühendiga, mis põhjustab piirkonnas ebameeldivat lõhnataju ja on alusekselanikkonna kaebustele õhukvaliteedi kohta. Seega on üheks oluliseksseiratavaks saasteaineks just vesiniksulfiid, mille saasteallikateks on VKGterritoorium ja OÜ Järve Biopuhastus. Lisaks eraldub vesiniksulfiidipoolkoksiladestutel toimuvatest kuumenemiskolletest, eriti vanadeltladestusaladelt.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 18Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine4 Kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõjud jamõjude võimalik kumuleerumineKeskkonnamõjude analüüsiga hõlmatakse kavandatav tegevus, selle reaalsedalternatiivid ja mõjude võimalik kumuleerumine koos seniste tööstustegevustega,hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, kestvust, olulisust,kumuleeruvust ning mõjude leevendusvõimalusi ja -vajalikkust.4.1 Kavandatava tegevuse vastavus strateegilistelearengudokumentidele ja õigusaktideleAlljärgnevalt tuuakse ülevaade kavandatava tehase rajamisega seotudasjakohastest planeerimisdokumentidest. Olulisemad planeeringud, millegatuleks arvestada, on erineva tasandi planeeringud (maakonnaplaneering,omavalitsuste üldplaneeringud,) ning muud arengut suunavad dokumendid (ntomavalitsuste arengukavad): Ida-Viru Maakonnaplaneering (kehtestatud 1999.a. Ida Viru Maavalitsusepoolt); Maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asutust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused” (kehtestatud 2003.a. Ida Viru Maavalitsuse poolt); Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering“ (kehtestatud 2003.a. Ida ViruMaavalitsuse poolt); Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneering (kehtestatud 20.02.2008Kohtla-Järve linnavolikogu otsusega).Kõiki eelnimetatud arengudokumente arvestatakse kavandatava tehase rajamisekäigus. Olulisem info on alljärgnevalt välja toodud.Ida-Viru maakonnaplaneering majandusarengu seisukohalt on esmatähtsadkolm eesmärki:- töökohtade arvu suurendamine;- struktuurimuutustest põhjustatud tööpuuduse ja selle mõju vähendamine;- maakonna atraktiivsemaks muutmine.Nimetatud eesmärkide tagamiseks peab maakonna majandus arenemajärgmistes suundades:- majanduse rahvusvahelistumine;- uute tegevusalade tekkimine;- kohalike ressursside innovaatilisem ärakasutamine.Ida-Virumaa majandus on Eestis oma kogutähtsuselt ja struktuuriliselt iseloomulteripärane. Siin paiknevad Eesti suurimad tööstusettevõtted. Seni on see olnudpigem kahjuks, kuna majanduse reformide sotsiaalsed tagajärjed on olnud Eestistõsisemaid ning restruktureerumine on toimunud piisavalt aeglaselt. Kirde-Eestiarengus on määrav osa varem siia tehtud investeeringutel ja piirkonnaspaikneval kütuse- ning energeetikakompleksil.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 19Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineArendaja poolt kavandatud tegevus vastab kehtivale Ida-Virumaakonnaplaneeringule.Ida-Virumaa maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutustsuunavad keskkonnatingimused” määrab asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused ning loob eeldused loodushoidlikku ja kultuurilis-ajaloolistaspekti arvestava ruumistruktuuri kujunemiseks Ida-Virumaal. Teemaplaneeringjaotub kaheks osaks: väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik.Teemaplaneeringu tulemused on alusmaterjaliks linnade ja valdadeüldplaneeringute koostamisel ja täiendamisel, valgalade veemajanduskavadekoostamisel, kaitsekorraldus-, maakorraldus- ja metsamajanduskavadekoostamisel jne.Ida-Viru maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavadkeskkonnatingimused” pole vastuolus Arendaja poolt kavandatava tegevusega.Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering“ näeb ette põlevkivitoomise jatöötlemise jätkumise piirkonnas, mis kaudselt toetab kavandatavat tegevust –põlevkivitootmisel tekkiva põlevkivi peenfraktsiooni varude ärakasutamiseks uuepõlevkiviõli tehase rajamist.Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu pikaajalised arengueesmärgidon järgmised:- Peatada elanike arvu langus, luues selleks võimalusi uute elamurajoonidearendamiseks ja tõstes elukvaliteeti olemasolevates elamupiirkondades.- Toetada olemasoleva ettevõtluse arengupotentsiaali ja luua võimalusedettevõtluse mitmekülgsemaks arenguks.- Luua eeldused Järve linnaosa kui regionaalse keskuse tugevnemiseks.- Säilitada ja luua võimalused elukondlike teenuste pakkumiseks linna jalähiümbruse elanikele.- Säilitada ja tugevdada linnaosa tähtsust piirkonna haridus- jakultuuriteenuste pakkujana.Järve linnaosas asuvad AS VKG ja AS Nitrofert on kemikaaliseadusest (RT I1999,45,512) tulenevalt tunnistatud suurõnnetuse ohuga ettevõteteks. 2005aastal koostatud riskianalüüsiga määrati ohualadeks AS VKG 1 km ja AS Nitrofert2 km raadiusega territoorium. Ohualad on kantud Ohtlike ettevõtete kaardile(Kaart nr 11).Õnnetuse ohualaks loetakse ala, mille piires õnnetuse korral võib esinedamürgise kemikaali ohtlik kontsentratsioon, soojuskiirguse intensiivsus, missüütab puithooneid või tekitab katmata nahal kolmanda astme põletushaavu võiplahvatuslaine eesserva ülerõhk, mis tekitab kergeid purustusi.Suurõnnetuse ohuga ettevõtted peavad koostama teabelehe, ohutusaruande jahädaolukorra lahendamise plaani ning esitama need kohalikule omavalitsusele japäästeametile.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 20Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJärve linnaosa üldplaneeringu järgi tuleb uute tootmis- ja ärimaade kavandamisellähtuda järgmistest seisukohtadest:TOOTMIS- JA ÄRIMAADE KASUTAMISE JA ARENDAMISE PÕHIMÕTTEDOlemasolevate tootmismaade kasutamise intensiivistamine.Suuremad tootmisalad liita ühtselt arendatavaks tööstuspargiks.Täiendavate äri- ja tootmismaade määratlemine eelkõige ettevõtlusemitmekesistamiseks.Olulist mõju avaldava tootmise piiramine elamu- ja puhkealadel ja nendeläheduses.Äri ja tootmismaad teenindavate tehnovõrkude- ja rajatiste perspektiivse asukohaning nendega kaasnevate maakasutuspiirangute võimalikult täpne määratlemine.Tootmist teenindava rasketranspordi kahjulike mõjude minimeerimine.Olemasolevatel/taaskasutusse võetavatel tootmismaadel tuleb jääkreostuse(omanikuta metalli- ja ehitusjäätmed) olemasolul eelnevalt see likvideerida.Suurematele ja ümbritsevale keskkonnale olulisemat mõju avaldavateletootmismaadele on vajalik luua seda ümbritsev kaitsehaljastuse maajuhtfunktsiooniga ala, leevendamaks võimalikku tootmistegevusest tulenevatnegatiivset keskkonnamõjuEi lubata rajada ettevõtteid, mis emiteerivad kriitilisi/indikatiivseid saasteaineid(väävelvesinik, fenool, ammoniaak, vääveldioksiid ja peentolm) juhul, kui nendekoosmõju olemasolevate saasteallikate kriitiliste saasteainete emissiooniga ületabSPV.Uued ettevõtted peavad vastama parima tehnika nõuetele.Otsustusprotsessides tuleb kasutada ettevaatuse põhimõtet, st ei lubata arendusi,kuni nende võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge.Tootmismaale võib rajada naftasaaduste hoidmisehitisi, kui täidetakseveekaitsenõudeid vastavalt Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõudedVabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusele nr 172Tegevuse kavandamisel on lähtutud eelnevatest seisukohtadest.Kavandatava tegevuse vastavus keskkonnakaitse eemärkidele jakeskkonna-alastele õigusaktidele. Kavandatavatel tegevustel arvestataksekeskkonnakaitseliste suundade ja eesmärkidega, järgides kõrgemalseisvatesarengudokumentides toodud loodus- ja keskkonnakaitselisi suundi ja arvestadesspetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitse alaste õigusaktidega.Keskkonnakaitseliste suundadega arvestamine algab kõrgemalseisvatearengudokumentidega arvestamisest. Eelnevates peatükkides mainitudkõrgemalseisvad arengu- ja planeerimisdokumendid käsitlevad arengut säästvaarengu põhimõttest lähtuvalt: tagada sotsiaal-, majandus- jakeskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, milleeesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhtaelukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2005.a. heakskiidetud riikliku säästvaarengu strateegias Säästev Eesti 21 on see sõnastatud järgmiste eesmärkidena:Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskondning ökoloogiline tasakaal. Kuna säästev arengusuund on võetud põhimõtteliseksaluseks kõrgemalseisvate arengu- ja planeerimisdokumentide koostamisel, siisnende dokumentidega arvestamine kannab vastavad põhimõtted edasi kakohalikule linnaosade üldplaneeringu tasemele.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 21Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTegevuse vastavust keskkonnakaitsealastele õigusaktidele on põhjalikulthinnatud SA Säästva Eesti Insitituut töös „VKG Oil AS poolt kavandatava uueõlitehase asukohavaliku keskkonnamõjude hindamine“ 2 raames, mille terviklikväljatoomine korduvalt pole vajalik. Olulisemaid asjakohaseid õigusakte onkäsitletud integreerituna mõju hindamise peatükkides.4.2 Tootmisseadme tegevusega kaasnevad saasteallikad,võimalikke saasteainete heitkogused ja nende võimalik mõjuatmosfääriõhu kvaliteedilePõlevkivi termilisel töötlemisel võib esineda keskkonna suhtes kahjulike heitmetesattumine suitsugaasidega välisõhku.Poolkoksigaas sisaldab võrreldes generaatorgaasiga rohkem väävelvesinikku(divesiniksulfiidi). Kuna poolkoksigaasi põletatakse VKG Energia OÜ-s ning VKGOil AS destillatsiooni ja elektroodkoksi seadmel, siis suureneb lisanduvapoolkoksigaasi H 2 S arvelt mõningal määral nendest seadmetest tulenev SO 2heide. Suitsugaasi näol toimub Petroter seadmest järgmiste saasteainete heideatmosfääri: NO 2 , SO 2 , tolm (sh PM 10 ).Välisõhu hindamise aluseks on võetud VKG Oil AS tehase Petroter lubatudheitkoguste (LHK) projekt (koostanud TLÜ Ökoloogia Instituudi; dets 2011) 3 .Hindamise 0-variandiks (olemasolev olukord) loetakse tootmist seadmegaPetroter I ja II (käivitatud) 2014. aasta seisuga 4 .Petroter III on plaanis käivitada 2015.a keskel ning see saavutab omaprojektvõimsuse 2016. aasta alguseks, seega võetakse hindamise aluseksvariant, kus töötab 3 Petroteri tehast (I, II, III) täisvõimsusel koos VKGelektrijaamade allikatega. Hajumisel arvestatakse VKG elektrijaamades 2 NIDseadme olemasolevuga (korstna kõrgusega 70m) ning lisanduva 4 NIDseadmega (aastaks 2016). Lisanduvate NID seadmete puhul hinnatakse lisakstehnilist lahendust, st hajumist korstna kõrgusega 70 m ja 90 m. Lisanduva 4NID seadme puhul on tegemist tingliku tehnoloogilise lahendusega, misvõib aastaks 2016 muutuda. Teised kavandatavad tehnoloogilisedlahendused peavad tagama KMH–s hinnatud NID seadmetega vähemaltsamaväärse keskkonnakaitse taseme.Petroter seadmetega kaasnevate saasteainete heitkoguste koosmõjuhindamiseks teiste saasteallikate Kohtl-Järve linna õhule on tehtud kokkuvõttestettevõtete õhusaastelubade ja keskkonnakomplekslubade põhjal. Koosmõjuhindamise käigus arvestati lisaks VKG kontserni oma saasteallikatele järgmistevälisõhu saasteallikatega Kohtla-Järve linnas (tulenevalt KA kirjast nr 26.02.2013nr V 6-7/13/26327-11, vt ka lisa 1): AS Alexela Oil, Lukoil Eesti AS, Järve2 SA Säästva Eesti Insitituut töös „VKG Oil AS poolt kavandatava uue õlitehase asukohavalikukeskkonnamõjude hindamine.3 Liblik, V., 2011. VKG Oil AS tehase Petroter lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö nr 147-11-VKG. TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, 145 lk.4 Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Elektriku tn 3 Viru Keemia Grupp AS-i (VKG EnergiaOÜ) territooriumil tootmishoone laiendamise keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõjuhindamise aruanne. Hendrikson&Ko OÜ 2013. Töö nr 1745/12, 86 lk.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 22Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineBiopuhastus OÜ, Remeksi Keskus AS, TNC-Components OÜ, OÜ Mainsail,Stakodiler OÜ, Kivirand OÜ, AS Nitrofert, Portlif Grupp OÜ, Eastman SpecialtiesAS ja Novotrade Invest AS.4.2.1 Mudel, meteoroloogilised andmed ja arvutusArvutused tehti mudeliga Aeropol 5.2 5 , mis põhineb Gaussi jaotusega saastejoal.Kontsentratsioon arvutati 1 meetri kõrgusel maapinnast, mis reaalset täpsustarvestades vastab maapinnal seisva inimese hingamiskõrgusele.Arvutustes kasutati 2012. aasta tegelikke meteoroloogilisi andmeid EestiMeteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi veebilehelt (http://www.emhi.ee):õhutemperatuurid, tuule kiirused, suunad, pilvisus ja sajuhulgad Jõhvimeteojaamast ühetunnise sammuga terve kalendriaasta kohta – seega kokku8784 tunni andmed. Kaudselt hinnati nende põhjal Aeropoli tööks vajalikudandmed: soojusvoog aluspinnalt vastavalt algoritmile 6 ning tuulepööret arvestavsuunamuutus +10 kaarekraadi ja tuule tugevnemine 1,56 korda 130 m kõrgusel(allikate ligikaudne keskmine kõrgus koos suitsujoa tõusuga) võrreldesstandardse mõõtmiskõrgusega 10 m - ligikaudu hinnatud 2005/06. aastaandmetest mudeli SILAM abil 7 . Kasutati atmosfääri piirkihi parametriseeringulpõhinevat arvutusskeemi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja vesiniksulfiidi puhulPasquilli stabiilsusklassidel põhinevat skeemi, mis annab madalate saasteallikatepuhul paremaid tulemusi.Arvutus viidi läbi ruudukujulises alas, mille L-Est koordinaadid (äärmistevõrguruutude nurgapunktid) on X min =6582150 m, X max =6594050 m,Y min =678950 m, Y max =690850 m, võrgulahutus 100 meetrit.4.2.2 VääveldioksiidSaasteallikadSaasteallikate parameetrid ja heitkogused (maksimaalsed, g/s) vastavad 2015 a.„Saasteainete heitkoguste ja välisohu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlidejäreltöötlemise kompleksi (PJK) rajamisega“ aruandes 8 toodule, vt Tabel 4.2-1(vt täpsustav andmete allikas 9 ). 2013.a. andmed pärinevad VKG Oil AS Kiviterosa LHK projektist 10 ja VKG Energia OÜ uut LHK projektist 11 . Küünalseadme5 Kaasik, M, Loot, A., 2011. Õhusaaste leviku mudel Aeropol 5.0 kasutusjuhend. Tartu Ülikool,Füüsika instituut (EAS innovatsiooniosakute toetusmeetme projekti EU33631 “Õhusaastehajuvusarvutuse tarkvara arendamine” tulemuse kirjeldus).6 Pavlenkova, J., Kaasik, M., Kerner, E.-S., Loot, A., Ots, R., 2011. The impact of meteorologicalparameters on sulphuric air pollution in Kohtla-Järve. Oil Shale, 28(2), 337 - 352.7 Kaasik, M., Kerner, E.-S., 2009. An updated method for estimating of surface-layer scalingparameters from routine ground-based meteorological data. 30th NATO/SPS InternationalTechnical Meeting on Air Pollution Modelling and its Application (P 1.11). American MeteorologicalSociety8 Liblik, V., 2012. Saasteainete heitkoguste ja välisohu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlidejäreltöötlemise kompleksi (PJK) rajamisega (täiendus tööle nr 167-12-vkg/110-12TLÜ). Töö nr171-12-vkg/288-12. Info: Tabel 4.29 Liblik, V., 2012. Saasteainete heitkoguste (vääveldioksiid) ja välisohu saastatuse prognoos VKGAS saasteallikatest seoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi ja TSK seadmete rajamisega.Töö nr 167-12-vkg/110-12TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, 65 lk.10 Liblik, V., 2013. VKG OIL AS lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Töö nr 163-12-VKG/270-12Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 23Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine(äkkheide) efektiivne temperatuur ja mahtkiirus gaasi põlemisel on arvutatudlähtudes gaasi kütteväärtusest 49,7 MJ/m 3 ja kulust 5000 nM 3 /h, mis annabsoojuslikuks võimsuseks 69 MW, suitsugaaside hulgast 15,5 Nm suits /Nm gaas(sarnaselt Petroter II-ga 12 ). Arvutuslik põlemistemperatuur on seega 2880 °C,mis ideaalse gaasi olekuvõrrandi põhjal annab põlemisgaaside ruumkiirusekssellel temperatuuril 248 m 3 /s. Tegelik temperatuur võib tugevama segunemisetõttu olla madalam, kuid siis on ruumkiirus vastavalt suurem.Tabel 4.2-1. Arvesse võetud SO 2 saasteallikad. Koondallikate puhul on antudsummaarne mahtkiirus ja efektiivdiameeter.NimetusNrHeide,L-Est X, m L-Est Y, m D, T, V,H, mm °C m 3 g/s/sSO 2Olemasolev olukord, 2013 (VKG Energia LHK märts 2013 ja Kiviter LHK mai2013)Petroter I6587739 684056150 32,1 29,76*suitsukorsten 310100 1,66588606 684124149 125,75 230Põhja SEJ 101150 6,06588588 68411876 55,32 15,5Põhja SEJ (NID) 10470 1,96587268 683844160 70,5 169,48Lõuna SEJ 105120 5,46587842 683624220 10,64 21,61Destillatsioon 5560 1,2Koksiseadmed(koondallikas)65/666587535 683398 45 1,8 154 109,5 20,48Projekteeritav olukord, 2016 (korrigeeritud vastavalt Kiviter LHK mai 2013)Petroter I ja II 310 6587738 684057 100 2,3 150 64,2 59,52korstnad(koondallikas)Petroter III6587836 1 684109 1150 32,1 29,76suitsukorsten 313 6587704 2 684122 2 100 1,6Põhja SEJ NID 1 - 101/76 99,9 30,152 (koondallikas) 104 6588582 684130 70 2,710876 193,5 58,28Põhja SEJ NID 3 -6 (koondallikas)–111 6588584 68413270 /90* 3,8Lõuna SEJ 105 6587268 683844 120 5,4 160 70,5 169,48Destillatsioon 55 6587842 683624 60 1,23 220 10,64 21,61Koksiseadmed 65/ 6587535 683398 45 1,8 154 109,5 20,48(koondallikas) 66Petroter IIIküünalseade(äkkheide) 3116587894658741068397668394665 0,4 288 248 90,46Teised ettevõtted, kehtiva LHK põhjalNitrofert 6589847 683704 30 63,9 0,115Portlif 6588996 684532 0,080Kivirand 6585291 683827 1,25411 Liblik, V., 2013. VKG ENERGIA OÜ lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Töö nr 165-12-VKGEnergia12 Liblik, V., 2011. VKG Oil AS tehase Petroter lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö nr 147-11-VKG. TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, 145 lk. Info: Tabel 7.6.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 24Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineNimetusNrL-Est X, m L-Est Y, m H, mD,mT,°CV,m 3 /sHeide,g/sSO 2TNC Components6585316 684717 0,565(koondallikas)Eastman6590300 648400 0,3328(koondallikas)Stako Diler OÜ 6588832 684270 0,37*Kaks varianti korstnate kõrgusega 70 m ja 90 m.-1,-2 – Petroter III asukohavariandidHajumisarvutuse tulemusedTulemused on toodud Joonistel 4.2-1. – 4.2-9. ja Tabelis 4.2.2. Joonistetõlgendamisel tuleb pidada silmas, et iga koha jaoks on antud maksimaalnevõimalik tase, mis saabub eri kohtades eri aegadel (saasteallikatest allatuult) – eiole võimalik, et niisugused saastetasemed oleksid korraga kõikjal või suurel osalalast. Parema ülevaatlikkuse huvides on kaardid silutud kolme võrguraku libisevakeskmisega, seetõttu on kaardil nähtavad maksimumkontsentratsioonidmõnevõrra väiksemad arvutuse „toortulemustest“.Tabel 4.2-2. SO 2 maksimaalsed kontsentratsioonid ja nende tekkimise kohad(numeratsioon vastab jooniste numbritele, -1 ja -2 tähistavad Petroter IIIasukohavariante, vt Joonis 2.3-1).Arvestatud saasteallikadOlemasolev olukord, 2013Kontsentratsioon,L-Est X,g/m 3 meetritL-Est Y,meetritKaugussuitsukorstnast,meetrit*1. Ainult Petroter I suitsukorsten 28 6588750 684350 10532. Kõik allikad koos 204 6587250 683250 943Projekteeritav olukord, 20163-1. Suitsukorstnad, Petroter I, II jaIII3-2. Suitsukorstnad, Petroter I, II jaIII4-1. Suitsukorstnad, SEJ-d (NID 3-6H=70m) ja Kiviter4-2. Suitsukorstnad, SEJ-d (NID 3-6H=70m) ja Kiviter5-1. Suitsukorstnad, SEJ-d (NID 3-6H=90m) ja Kiviter5-2. Suitsukorstnad, SEJ-d (NID 3-6H=90m) ja Kiviter6-1. Petroter III küünalseade, H=65m6-2. Petroter III küünalseade, H=65m7-1. Petroter III küünalseade, H=100m65 6588750 684250 105463 6588650 684250 955208 6589150 684250 1322205 6589250 684250 1552171 6589250 684250 1421169 6589250 684250 155213 6589550 684450 214113 6589550 684450 18759 6590550 684650 2767Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 25Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineArvestatud saasteallikad7-2. Petroter III küünalseade, H=100m8-1. Suitsukorstnad ja SEJ-d (NID 3-6 H=70 m), küünalseade (H=65 m)8-2. Suitsukorstnad ja SEJ-d (NID 3-6 H=70 m), küünalseade (H=65 m)Kontsentratsioon,L-Est X,g/m 3 meetritL-Est Y,meetritKaugussuitsukorstnast,meetrit*9 6590150 684650 2502210 6589250 684250 1421209 6589250 684250 15529-1. Suitsukorstnad ja SEJ-d (NID 3-213 6589150 684250 13226 H=70m), küünalseade (H=65 m)koosmõjus teiste ettevõtetega (vtTabel 4.2-1).9-2. Suitsukorstnad ja SEJ-d (NID 3-212 6589250 6842506 H=70m), küünalseade (H=65 m)koosmõjus teiste ettevõtetega (vtTabel 4.2-1).*2013.a. – Petroter I suitsukorstnast, 2016.a. – Petroter III suitsukorstnast.Maksimaalne kontsentratsioon Petroter III suitsukorstna lisandumiseltõuseb suhteliselt vähe, sest korstnad ehitatakse kõrgemaks, kahelähestikku paikneva korstna (I ja II) joad liituvad ning annavad suuremasoojusliku tõusu.Kogu Põhja Elektrijaama (EJ) üleviimine NID-seadmetele vähendab oluliseltheitkoguseid ja mõnevõrra ka saastetasemeid ümbruses – vaatamatamadalamatele korstnatele on heitmete vähenemine piisav, et tagada madalamadsaastetasemed, seda ka koosmõjus Petroter II ja III-ga, mis eraldi võtteshalvendaksid välisõhu seisundit. NID-i korstnate kõrgemaks (90 m)ehitamine alandab maksimaalseid saastetasemeid umbes 15% võrra,seega niisugune lahendus parandaks välisõhu seisundit võrreldesolemasolevaga. Peale Põhja EJ üleviimist NID-idele (või mõnda teist tüüpiväävlipüüdmisseadmetele, mis tagavad samaväärse SO 2 heite) muutubolulisimaks objektiks, mille täiustamisega saaks välisõhu kvaliteeti parandada,Lõuna Elektrijaam, mille koosmõjus Põhja EJ ja ja VKG Oil saastallikategakujunevad kõrgema saastetaseme laigud territooriumist lõunas-edelas ja põhjas.Küünalseade annab vaatamata üsna suurele heitkogusele madaladsaastetasemed (Joonised 4.2-6 ja 4.2-7), sest juga tõuseb suure soojuslikuvõimsuse tõttu väga kõrgele. Vastavalt on ka maksimumi asukoht kaugel.Seetõttu annaks küünla mõnekümne meetri võrra kõrgemaks ehitamine vaidmarginaalse võidu õhusaaste olukorras.Koosmõjud teiste ettevõtetega (Joonis 4.2-9) on tühised, sest nendeheitkogused on suurusjärkudes väiksemad VKG omadest.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 26Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-1. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) ainult Petroter I suitsukorstnast, 2013.a.Joonis 4.2-2. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I suitsukorstnast ja VKG elektrijaamadest, 2013.a.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 27Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-3-1. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III (asukohas 3-1) suitsukorstnatest, 2016.a.Joonis 4.2-3-2. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III (asukohas 3-2) suitsukorstnatest, 2016.a.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 28Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-4-1. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III (asukohas 3-1) suitsukorstnatest, VKGelektrijaamadest ja õlitehasest, 2016.a. 3. - 6. NID-seadme korstnate kõrgus on70 m.Joonis 4.2-4-2. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III (asukohas 3-2) suitsukorstnatest, VKGelektrijaamadest ja õlitheasest, 2016.a. 3. - 6. NID-seadme korstnate kõrgus on70 m.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 29Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-5-1. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III suitsukorstnatest, VKG elektrijaamadest jaõlitehasest, 2016.a. 3. - 6. NID-seadme korstnate kõrgus on 90 m.Joonis 4.2-5-2. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III suitsukorstnatest, VKG elektrijaamadest jaõlitehasest, 2016.a. 3. - 6. NID-seadme korstnate kõrgus on 90 m.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 30Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-6-1. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) VKG Petreoter III (asukohas 3-1) küünalseadmest kõrgusega 65 m.Joonis 4.2-6-2. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) VKG Petreoter III (asukohas 3-2) küünalseadmest kõrgusega 65 m.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 31Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-7-1. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m3) VKG Petreoter III (asukohas 3-1) küünalseadmest kõrgusega 100m.Joonis 4.2-7-2. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m3) VKG Petreoter III (asukohas 3-2) küünalseadmest kõrgusega 100m.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 32Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-8-1. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III suitsukorstnatest, Petroter III (asukohas 3-1)küünalseadmest ja VKG elektrijaamadest, 2016.a. 3. - 6. NID-seadme korstnatekõrgus on 70 m ja küünalseade 65 m.Joonis 4.2-8-2. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III suitsukorstnatest, Petroter III (asukohas 3-2)küünalseadmest ja VKG elektrijaamadest, 2016.a. 3. - 6. NID-seadme korstnatekõrgus on 70 m ja küünalseade 65 m.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 33Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-9-1. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III suitsukorstnatest, Petroter III (asukohas 3-1)küünalseadmest ja VKG elektrijaamadest, 2016.a. Koosmõju teiste käitistega. 3.- 6. NID-seadme korstnate kõrgus on 70 m ja küünalseade 65 m.Joonis 4.2-9-2. Arvutatud SO 2 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I, II ja III suitsukorstnatest, Petroter III (asukohas 3-2)küünalseadmest ja VKG elektrijaamadest, 2016.a. Koosmõju teiste käitistega. 3.- 6. NID-seadme korstnate kõrgus on 70 m ja küünalseade 65 m.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 34Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine4.2.3 Lämmastiku oksiidid, süsinikoksiid ja tahked osakesedSaasteallikadSaasteallikate parameetrid on toodud Tabelis 4.2-1 ja heitkogused Tabelis 4.2-3(2015-2016 – aruanne 13 , 2012 – LHK projekt 14 ). „VKG Oil AS tehase Petroterlubatud heitkoguste projektis“ 15 on osakesi nimetatud „PM-sum“. Kuna needosakesed pärinevad põlemisest, siis on loomulik eeldada, et tegemist onosakestega, mille aerodünaamiline diameeter on alla 10 m, ehk PM10 – sellegaon järgnevas arvestatud, välja arvatud koosmõjus lubjatehasega, mille heide onlubjatolm ja lubjakivitolm – valdavalt jämedam kui 10 m, seega TPM (ka PM10kuulub TPM hulka). Lämmastikdioksiidi ja süsinikoksiidi hajumisarvutusetegemine osutus mõttetuks väga väikeste heitkoguste tõttu, arvestadeskummagi SPV-d ja võrdlust vääveldioksiidi heitkogustega.Tabel 4.2-3. Tahkete osakeste heitkogused.SaastallikasHeitkogus, g/s,Heitkogus, g/s,2013 a.2016 a.Petroter I, II suitsukorstnad 15,89 31,76Petroter III sutsukorsten - 15,89Petroter I, II: AVA-1 ja 2 0,12 0,12Petroter III: AVA-3 0,06 0,06Põhja SEJ (NID-id) 0,2294 (NID-1) 8,884 (NID 1-6: 1,38g/s)Lubjatehas (allikas nr 115) 0,722Lubjatehas (allikas nr 116) - 0,0772Lubjatehas (allikas nr 117) - 0,0172Põhja SEJ vana korsten 2,121 -Kiviter (summaarselt 10allikat)0,2752 0,2752Hajumisarvutuse tulemused ja järeldusedPM10 ühe tunni keskmised tasemed (Joonised 4.2-10 – 4.2-13) jäävadnii praegusel kui projekteeritaval juhul selgelt allapoole ööpäevakeskmist piirväärtust 50 g/m 3 - (aritmeetilise keskmise definitsiooni põhjal eisaa maksimaalne ööpäeva keskmine olla suurem maksimaalsest ühe tunnikeskmisest), kuid saastetasemete tõus on arvestatav (vrd Joonis 4.2-10 ja 4.2-13). Maksimaalsetest saastetasemetest annab ülevaate Tabel 4.2-4. Petroter IIImõju kattumise tõttu nihkub maksimaalse taseme koht Petroter I-II korstnatelenatuke lähemale. Avariiventilaatorite ja Kiviteri nõrkade saasteallikate lisaminetõstab maksimaalset saastetaset 2 g/m 3 võrra. Koosmõjus lubjatehasega ontegemist summaarsete tahkete osakestega (24 tunni piirväärtus 500 g/m 3 ), sestlubja- ja lubjakivitolmu osakeste mõõtmed on enamasti üle 10 m.13 Liblik, V., 2012. Saasteainete heitkoguste (vääveldioksiid) ja välisohu saastatuse prognoos VKGAS saasteallikatest seoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi ja TSK seadmete rajamisega.Töö nr 167-12-vkg/110-12TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, 65 lk.14 Liblik, V., 2011. VKG Oil AS tehase Petroter lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö nr 147-11-VKG. TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, 145 lk.15 Liblik, V., 2011. VKG Oil AS tehase Petroter lubatud heitkoguste (LHK) projekt Töö nr 147-11-VKG. TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, 145 lk.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 35Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTabel 4.2-4. Tahkete osakeste maksimaalsed kontsentratsioonid ja nendetekkimise kohad (numeratsioon vastab jooniste numbritele). Suitsukorstnate,NID-ide ja Kiviteri puhul on tegemist PM10-ga, koosmõjus lubjatehasega TPM.Arvestatud saasteallikadKontsentratsioon,L-Est X,g/m 3 meetritL-Est Y,meetritKauguskorstnast,meetrit*Olemasolev olukord, 201310. Petroter I suitsukorsten 15 6588750 684150 101511. Petroter I suitsukorsten, NIDja Kiviter16 6588750 684150 1015Projekteeritav olukord, 201612-1. Kõik suitsukorstnad 36 6588750 684150 101512-2. Kõik suitsukorstnad 35 6588650 684250 93113-1. Kõik suitsukorstnad, NID-id, 172 6588650 684650 931Kiviter ja lubjatehas13-2. Kõik suitsukorstnad, NID-id, 172 6588650 684250 931Kiviter ja lubjatehas* Petroter I korstnast.Joonis 4.2-10. Arvutatud PM10 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) ainult Petroter I suitsukorstnast, 2013.a.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 36Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-11. Arvutatud PM10 maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter I suitsukorstnast ja olemasolevast NID-seadmest, 2013.a.Joonis 4.2-12-1. Arvutatud PM10 maksimaalsed tunnikeskmisedkontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) ainult Petroter I, II, III (asukohas 3-1)suitsukorstnatest, Kiviter õhitehasest ja kõigist kuuest NID-seadmest, 2016.a.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 37Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-12-2. Arvutatud PM10 maksimaalsed tunnikeskmisedkontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) ainult Petroter I, II, III (asukohas 3-2)suitsukorstnatest, Kiviter õlitehasest ja kõigist kuuest NID-seadmest, 2016.a.Joonis 4.2-13-1. Arvutatud PM10 maksimaalsed tunnikeskmisedkontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) ainult Petroter I, II, III (asukohas 3-1)suitsukorstnatest, Kiviter õlitehasest, lubjatehasest ja kõigist kuuest NIDseadmest,2016.a.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 38Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-13-2. Arvutatud PM10 maksimaalsed tunnikeskmisedkontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) ainult Petroter I, II, III (asukohas 3-2)suitsukorstnatest, Kiviter õlitehasest, lubjatehasest ja kõigist kuuest NIDseadmest,2016.a.4.2.4 Alifaatsed süsivesinikud ja vesiniksulfiidSaasteallikadVastavalt olemasolevatele andmetele ei ole alifaatsete süsivesinikeheitmetes 2015. aastaks muudatusi ette näha. Uued saasteallikadlisanduvad alles rafineerimistehase (PJK) töölerakendamisel.Saasteallikate andmed praegust olukorda (2013) arvestades pärinevadrafineerimistetahase saasteainete heitkoguste prognoosist 16 , VKG OIL AS Kiviterosa 17 ja VKG Energia OÜ 2013.a. 18 LHK projektidest, teiste ettevõtete heitmedkehtivatest saastelubadest. Kahjuks ei anna kõik saasteload täpseid andmeidsaastallikate kõrguse jm parameetrite kohta. Alexela kütusetankla heitkogusekson võetud aasta keskmine, mitte LHK järgne maksimum, sest tipptase(intensiivne tankimine ja mahutite täitmine ühekorraga) on väga lühiajaline javäga tõenäoliselt ei lange kokku halvimate (öiste) hajumistingimustega.Maksimaalse tunnikeskmise arvutamisel ei ole seega mõistlik sellest lähtuda.16 Liblik, V., 2012. Saasteainete heitkoguste ja välisohu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlidejäreltöötlemise kompleksi (PJK) rajamisega (täiendus tööle nr 167-12-vkg/110-12TLÜ). Töö nr171-12-vkg/288-12. Täpsmalt punkt 7.117 Liblik, V., 2013. VKG OIL AS lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Töö nr 163-12-VKG/270-1218 Liblik, V., 2013. VKG ENERGIA OÜ lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Töö nr 165-12-VKGEnergiaTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 39Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineVKG alifaatseste süsivesinike allikatest on eraldi tähelepanu pööratud mahutiteleE-205, E-209 ja rajatavatele mahutitele E-205/2, E-209/2, sest needpõhjustavad pumpamise ajal suurimaid saastetasemeid. Kuna E-205, E-209pumpamine kestab vastavalt 70 ja 150 tundi aastas, eeldatakse et olemasolevaidja rajatavaid mahuteid üheaegselt ei pumbata. 2015-2016. aasta arvutustesarvestatakse rajatavate mahutitega.Nagu kindlaks tehtud Petroter II KMH käigus 19 , on peamiseks saasteallikaks, misvõib põhjustada kõrgeid vesiniksulfiidi saastetasemeid, avariiline äkkheidetootmisüksuse ventilaatorist. Siin on võetud aluseks äkkheide Petroter IIItootmisüksuse asukohas. Eeldatakse, et äkkheide tuleb korraga vaid ühesttootmisüksusest. Elektrijaamade heitmed 20 on suurusjärk väiksemad ja ei muutuoluliselt võrreldes praeguse olukorraga. Algandmed on kokku võetud Tabelis 4.2-5.Tabel 4.2-5. Arvesse võetud alifaatsete süsivesinike ja vesiniksulfiidisaasteallikad.L-Est X, L-Est Y,H, D, T, V, Heide,NimetusNr m mm m °C m 3 /s g/sVKG Oil vana õlitehas (Kiviter), alifaatsed süsivesinikudVentiil A-501 97 6588119 683681 2 0,6 15 2,4 2,36Ventiil B-501 96 6588124 683674 14 0,4 15 1,67 1,64Õli40-43 6587946 683723 13 1,1 20 3,0 1,67ettevalmistusseadeHeitvee puhastus 103-105 6588050 683803 3,2 0,5 20 0,021 1,080,1Erinevad61-94 6587327 683382 3 5 20 0,007 2,46(hajusallikas)Destillatsiooniseade 50-54 6587796 683648 1,5 0,6 20 2,5 0,36GGJ-5 21 6587969 684123 45 4,0525 144,6 0,32Hajusallikasülejäänu 6588147 684003 5 1,0625 0,01 0,45Teised VKG saasteallikad, d alifaatsed süsivesinikudAvariiventilaator,6587819 684055 30 0,8 20 26,5 17,19Petroter I, II või IIIMahuti E-205* 306 6587534 683944 6 0,1 100 0,055 3,9682Mahuti E-209* 307 6587525 683938 6 0,1 40 0,014 1,4815Mahuti E-205/2** 315 6587528 683956 6 0,1 100 0,055 3,9682Mahuti E-209/2** 316 6587519 683951 6 0,1 40 0,014 1,4815Lõuna SEJ mahuti 106 6587115 683880 5 0,0 45 0,005 0,0129Põhja SEJ mahuti 103 6588418 684063 5 0,0545 0,005 0,01385Teised ettevõtted, alifaatsed süsivesinikudNovotrade Invest AS 6587532 683544 10 20 15,219 VKG Oil AS põlevkivitehase Petroter laiendamise keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõjuhindamise aruanne. OÜ Hendrikson&Ko, Töö nr 1522/11.20 Liblik, V., 2012. Saasteainete heitkoguste ja välisohu saastatuse prognoos seoses põlevkiviõlidejäreltöötlemise kompleksi (PJK) rajamisega (täiendus tööle nr 167-12-vkg/110-12TLÜ). Töö nr171-12-vkg/288-12.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 40Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineNimetusNrL-Est X,mL-Est Y,mH,mD,mT,°CV,m 3 /sHeide,g/sPortlif Grupp OÜ 6588996 684532 10 20 0,029Mainsail OÜ 6588996 683691 10 20 0,8Alexela Oil 6587532 687245 2 20 0,128Järve Biopuhastus OÜ:kompostimisvälja6589529 684037 1 15 0,0355k võrehoone 6589540 684267 4 25 0,035protsessimahuti 6589518 684332 4 25 0,0353mudakäitlushoon6589819 684166 4 25 0,1871e biofilter 6589577 684237 4 25 0,124Vesiniksulfiidi (H 2 S) saasteallikad, 2015, 2016.a.Avariiventilaator,6587819 684055 30 0,8 20 26,5 0,6724Petroter I, II või IIIPõhja SEJ NID 6588582 684130 70 4,7 76 319,2 0,2704Lõuna SEJ 6587268 683844 120 5,4 160 70,5 0,0833Kiviter: 0,19Toruahjud 055 683633 6587837 60 1,0 220 10,64 0,0037Elektroodkoksi065 683366 6587549 45 2,0 154 109,4 0,0749kuupide korstnad066 683431 6587516 45 2,0 154 4 0,03977 ventilatsioonišahti 001 684175 6588185 20 2,7 26 5,475 0,002738 ventilatsioonišahti 010 683882 6587956 20 2,86 35 6,751 0,0035185 ventilaatorit 012 683902 6588006 2 2,2 20 2,236 0,00013511021 684123 6587969 45 4,1 25 144,5 0,012899ventilatsioonišahtiLaadimiskarp 030 684129 6588007 40 0,6 35 0,000 660,0337Heitveepuhastus 091-096 683738 6588237 7 1,4 12 2,8630,01117Heitveepuhastus 097-101 683750 6588220 6 0,4 12 0,7 0,00729Järve Biopuhastus OÜ:6kompostimisvälja6589529 684037 1 15 0,0500k võrehoone 6589540 684267 4 25 0,035* Arvestatud 2013.a.**Arvestatud 2015, 2016.a.Hajumisarvutuse tulemused ja järeldusedAlifaatsete süsivesinike maksimaalne kontsentratsioon vahetultlähestikku paiknevate mahutite läheduses ületab rohkem kui kaks kordapiirväärtust. Arvutuste põhjal võib piirväärtus ületatud olla kuni 200 meetrikauguseni (Joonis 4.2-16), seega jääb ületamine VKG tootmisterritooriumile.Tootmisüksuse avariiheide (Joonis 4.2-18) ei lisa suure kõrguse tõttu sellelemidagi märkimisväärset, küll aga koosmõju teiste ettevõtetega. Koosmõjusnaabruses paikneva Novotrade Invest-iga (Joonised 4.2-17), milleheitmed on veelgi suuremad, tõuseb piirväärtuse ületamine 4 – 5kordseks ja ala raadius laieneb 300 – 350 meetrini. Kuna saasteloas eileidu selgeid andmeid saasteallikate kõrguse ja töörežiimi kohta, siis on seehinnang väga ligikaudne. Koosmõju Alexela tankla ja teiste käitistega sisuliseltpuudub liiga suure vahekauguse tõttu.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 41Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTuvastati arvariiventilaatorist pärineva vesiniksulfiidi korral võimalikpiirväärtuse (8 g/m 3 ) väike ületamine väljaspool tootmisterritooriumi.Joonisel 4.2-18 on tumeda kontuurjoonega näidatud ületamise piirkonnadvastavalt 2013. aasta tegelikele tuultele ja imastikutingimustele. H 2 S heideavariiventilaatorist toimub vaid avariiolukorras, kus reaktor on kaotanud omahermeetilisuse ning sealt pääseb välja aurugaasisegu. Kuna avarii eeldatavaltjuhtub korraga ühes tšehhis, siis Petroter III käikulaskmisel ei tõusemaksimaalsed saastetasemed ega piirväärtuse ületamise ala, küll aga nendeesinemise tõenäosus. Koosmõju Järve Biopuhastusega faktiliselt ei ole, vahemaakahe suhteliselt madala saasteallika jaoks on liiga suur.Tulemuste kokkuvõte on toodud Tabelites 4.2-6 ja 4.2-7 ning Joonistel 4.2-14 –4.2-18.Tabel 4.2-6. Alifaatsete süsivesinike maksimaalsed kontsentratsioonid ja nendetekkimise kohad (numeratsioon vastab jooniste numbritele).Arvesse võetud saasteallikadKontsentratsioon,209/2,Mahutist E-L-Est X, L-Est Y,g/m 3 meetrit meetritmeetrit14. Alifaatsed süsivesinikud mahutitest 205 11560 6587550 683950 17*ja 209, 2013.a.15-1. Alifaatsed süsivesinikud mahutitest11560 6587750 684050 552E-205 ja 2E-209, 2015, 2016.a.15-2. Alifaatsed süsivesinikud mahutitest E- 11630 6587550 684050 75205/2 ja E-209/2, 2015, 2016.a.16-1. Alifaatsed süsivesinikud mahutitest E- 12290 6587750 684050 55205/2 ja E-209/2 ja teistest VKGsaasteallikatest, 2015, 2016.a.16-2. Alifaatsed süsivesinikud mahutitest E- 12280 6587450 684050 65205/2 ja E-209/2 ja teistest VKGsaasteallikatest, 2015, 2016.a.17-1. Alifaatsed süsivesinikud, kõigi VKG ja 22430 6587550 683550 517teiste ettevõtete saasteallikate koosmõju,2015, 2016.a.17-2. Alifaatsed süsivesinikud, kõigi VKG ja 22510 6587550 683550 455teiste ettevõtete saasteallikate koosmõju,2015, 2016.a.18-1. Alifaatsed süsivesinikud mahutitest E- 11120 6587850 684050 75205/2 ja E-209/2 ja Petroter IIIavariiventilaatorist, 2015, 2016.a.18-2. Alifaatsed süsivesinikud mahutitest E- 11700 6587450 684050 65205/2 ja 2E-209/2 ja Petroter IIIavariiventilaatorist, 2015, 2016.a.*Mahutist 209 (2013.a.)Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 42Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTabel 4.2-7. Vesiniksulfiidi maksimaalsed kontsentratsioonid ja nende tekkimisekohad. Numeratsioon vastab jooniste numbritele.KaugusArvesse võetud saasteallikadKontsentratsioonventilaa-avaarii-L-Est X, L-Est Y,g/m 3 meetrit meetrittorist,meetrit19-1. H 2 S avariiventilaatorist koos Põhja(NID-id) ja Lõuna elektrijaamadega ja JärveBiopuhastusega 13* 6588150 684150 34419-2. H 2 S avariiventilaatorist koos Põhja(NID-id) ja Lõuna elektrijaamadega ja JärveBiopuhastusega 13* 6587850 684150 230*Teine maksimum (15 g/m 3 ) tekib Järve Biopuhastuse puhastusseadmete vahetusläheduses.Joonis 4.2-14. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsed tunnikeskmisedkontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205 ja E-209, 2013. a. Valgekontuurjoonega on näidatud piirväärtusele 5000 g/m 3 vastav tase.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 43Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-15-1. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsedtunnikeskmised kontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205/2 ja E-209/2,2015, 2016.a. Valge kontuurjoonega on näidatud piirväärtusele 5000 g/m 3vastav tase.Joonis 4.2-15-2. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsedtunnikeskmised kontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205/2 ja E-209/2,2015, 2016.a. Valge kontuurjoonega on näidatud piirväärtusele 5000 g/m 3vastav tase.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 44Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-16-1. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsedtunnikeskmised kontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205/2 ja E-209/2ja Kiviterist (vt Tabel 4.2-6), 2015, 2016.a. Valge kontuurjoonega on näidatudpiirväärtusele 5000 g/m 3 vastav tase.Joonis 4.2-16-2. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsedtunnikeskmised kontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205/2 ja E-209/2ja Kiviterist (vt Tabel 4.2-6), 2015, 2016.a. Valge kontuurjoonega on näidatudpiirväärtusele 5000 g/m 3 vastav tase.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 45Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-17-1. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsedtunnikeskmised kontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205/2 ja E-209/2ja Kiviterist koosmõjus teiste ettevõtetega (vt Tabel 4.2-6), 2015, 2016.a. Valgekontuurjoonega on näidatud piirväärtusele 5000 g/m 3 vastav tase.Joonis 4.2-17-2. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsedtunnikeskmised kontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205/2 ja E-209/2ja Kiviterist koosmõjus teiste ettevõtetega (vt Tabel 4.2-6), 2015, 2016.a. Valgekontuurjoonega on näidatud piirväärtusele 5000 g/m 3 vastav tase.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 46Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-18-1. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsedtunnikeskmised kontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205/2 ja E-209/2koos Petroter III avariiventilaatori heitega. Valge kontuurjoonega on näidatudpiirväärtusele 5000 g/m 3 vastav tase.Joonis 4.2-18-2. Arvutatud alifaatsete süsivesinike maksimaalsedtunnikeskmised kontsentratsioonid õhus (g/m 3 ) mahutitest E-205/2 ja E-209/2koos Petroter III avariiventilaatori heitega. Valge kontuurjoonega on näidatudpiirväärtusele 5000 g/m 3 vastav tase.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 47Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineJoonis 4.2-19-1. Arvutatud H 2 S maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter III avariiventilaatorist ja Järve Biopuhastuse puhastist,2015, 2016.a. Valge kontuurjoonega on näidatud piirväärtusele 8 g/m 3 vastavtase.Joonis 4.2-19-2. Arvutatud H 2 S maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonidõhus (g/m 3 ) Petroter III avariiventilaatorist ja Järve Biopuhastuse puhastist,2015, 2016.a. Valge kontuurjoonega on näidatud piirväärtusele 8 g/m 3 vastavtase.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 48Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine4.3 Müra ja vibratsioon4.3.1 TööstusmüraMüra normväärtused on reguleeritud Sotsiaalministri määruse nr 42, “Müranormtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes jamürataseme mõõtmise meetodid” (4. märts. 2002) nõuetega. Määruseskasutatakse peamiselt kahte mõistet: müra piirtase ja taotlustase. Piirtase onnäitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja midakasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel jaehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Taotlustase on müra tase, mis üldjuhul eipõhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutesplaneeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel.Mürasituatsiooni hindamisel jaotatakse hoonestatud või hoonestamata aladüldplaneeringu alusel 4 kategooriatesse:I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutustepuhkealad;II kategooria - õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades;III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-,teenindus- ja tootmisettevõtted);IV kategooria - tööstusala.Tabel 4.3-1. Tööstusettevõtetest tingitud müra normtasemed hoonestatud võihoonestamata aladel on järgmised (L pA,eq,T , dB päeval/öösel):Ala kategooriaIVüldplaneeringutööstusalaaluselTööstusettevõtetemüra taotlustaseuutelplaneeritavatelaladelTööstusettevõtetemüra taotlustaseolemasolevatelaladelIlooduslikudpuhkealad jarahvuspargid,puhke- jatervishoiuasutustepuhkealadIIlaste- jaõppeasutused,tervishoiujahoolekandeasutused,elamualad,puhkealad japargidlinnadesningasulatesIIIsegaala(elamud jaühiskasutusega hooned,kaubandus-,teenindusjatootmisettevõtted)45/35 50/40 55/45 65/5550/40 55/40 60/45 65/55Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 49Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineAla kategooriaüldplaneeringualuselTööstusettevõtetemüra piirtaseolemasolevatelaladelIlooduslikudpuhkealad jarahvuspargid,puhke- jatervishoiuasutustepuhkealadIIlaste- jaõppeasutused,tervishoiujahoolekandeasutused,elamualad,puhkealad japargidlinnadesningasulatesIIIsegaala(elamud jaühiskasutusega hooned,kaubandus-,teenindusjatootmisettevõtted)IVtööstusala55/40 60/45 65/5060 1 /45 1 70/601 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel.Vastavalt määruses toodule tuleb vaadeldavat ala käsitleda IV kategooria alana –tööstusala, kus ühe või samaaegselt mitme heliallika tekitatud müra ei tohiületada piirtaset, milleks on 70 dB päeval ja 60 dB öösel. Samas tulebtööstustegevuste planeerimisel lähtuda eelkõige madala mürafooni tagamisestlähimatel müratundlikel aladel ning tööstusala sisene müra peab vastamatöötervishoiu nõuetele (Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108,„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale,töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”).Tööstusala ümbrusesse jäävatel elamualadel on lubatud madalam müratase –olemasolevate elamualade piirtase on 60 dB päeval ja 45 dB öösel. Segaalal(elamud, kaubandus- ja tootmisettevõtted) on lubatud 65 dB päeval ja 50 dBöösel. Sellest lähtuvalt tuleb lähimatel müratundlikel aladel tagada piisavaltmadal müra tase, et mitte ületada naabruses olevate elamu- ja segaaladenormtasemeid.Uued tööstuslikud objektid tuleb ehitada vastavuses seadusandlusega sätestatudmüranormidega. Kõiki tehnoloogilisi lahendusi ei saa ega ole arukas lahendadaplaneeringu koostamisel, vaid seda tuleb teha täpsemas projekteerimise faasis jaopereerimisel. Müra vähendamisel tuleb lähtuda eelkõige tehnoloogilisteprotsesside müra piiramisest selle tekkekohas.Tüüpilisteks müra tekkekohtadeks võivad olla kompressorid, pumbad, tuletorudja auruventilatsioon. Tavapärased müra vähendamise meetmed suuremahulistetööstusobjektide rajamisel on müra tekke ja hoonest väljapoole leviku vältiminesobiva konstruktsiooniga, helineeldumisvahenditega müra leviku summutamine,müra piiramise kabiinide rajamine või müraallikate kapseldamine.Nii tööstuslikust tegevusest kui ka liiklusest tingitud (pinnase-) vibratsioonihindamisel lähtutakse Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ningvibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mille kohaselt ei tohiTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 50Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineüldvibratsiooni korrigeeritud kiirenduse tase olemasolevate elamutemagamisruumides ületada järgmisi väärtusi:päevasel ajal (kl 07:00-23:00) - 0,0126 m/s 2 (82 dB);öisel ajal (kl 23:00-07:00) - 0,00883 m/s 2 (79 dB).Vibratsiooni vähendatakse järgmiste meetoditega: vähese vibratsioonigaseadmete valimine, vibratsioonivastaste paigaldiste rajamine, vibratsiooniallikatelahutamine ümbrusest, mis takistab vibratsiooni levikut.Antud juhul on vibratsiooni vähendavad meetmed mõeldud eelkõigetootmishoonete sees töötingimuste ja seadmete vastupidavuse tagamiseks, kunalähimad tundlikud elamualad asuvad sedavõrd kaugele, et maapinna kauduleviva vibratsiooni negatiivne mõju elamupiirkondadesse ei ole ka teoreetiliseltvõimalik.Võimalikud häiringud naaberaladel on peamiselt seotud tööstustegevusegakaasneva või siis transpordivoogudest tuleneva müraga. Petroter III liin töötabeeldatavalt kuni 7200 tunni aastas.Petroteri peamised müraallikad on tehnoloogilised küünlad (planeeritaksemürasummuteid), auru käivitusküünlad (planeeritakse mürasummuteid),õhukompressorid (asuvad siseruumides, planeeritakse ruumidemüraisolatsiooni), destillatsiooniosakonna õhukollektorid (siseruumides,planeeritakse müraisolatsioon), õhkkompressorid (planeeritaksemürasummuteid). Õhukompressorite käivitusküünlaid (asuvad välisõhus)kasutatakse väga harva ja lühiajaliselt (ainult käivitamisel/seiskamisel jaseadmete remondi pärast – surve katsetus) ning pikaajaliste müranormväärtustega võrdlemisel ei ole olulised.Arendusala vahetus ümbruses ei asu tundlike elamualasid, lähimad olemasolevadeluhooned jäävad tehase tootmisliinidest ca 850 m kaugusele itta (kirdesuunasüksik elamumaa), kagusuunas asub suurem elamupiirkond enam kui 900 mkaugusel. Kaugemad alad võib müra seisukohalt juba vaatluse alt välja jätta, kaligi 1 km suurune puhverala on reeglina igasuguste tööstusobjektide puhul piisavvahemaa normidele vastava mürasituatsiooni tagamiseks. Lähimad tundlikudalad on kantud Joonisele 4.3-1.VKG territooriumil ja ka olemasoleva Petroteri I tootmisliini läheduses onregulaarselt läbi viidud müra mõõtmisi ning piirkonna välisõhu mürasituatsioonikirjeldavate mõõtepunktide tulemused on samuti kantud Joonisele 4.3-1. Kunamüratundlikud alad jäävad eelkõige idasuunda siis tuleb täpsemalt vaadeldamõõtmisi, mis on teostatud olemasoleva Petroteri tootmisliini idapoolsel küljel.Tehasest ca 70-80 m kaugusel teostatud mõõtmistel saadi müra tasemeks 70dB. Tulenevalt mõõtepunkti asukohast kirjeldab antud mõõtmistulemus hästimüra levikut meid huvitavas suunas (ehk müratundlike alade suunas). Sellepõhjal on võimalik arvutada müra tase 850-900 m kaugusele jäävatelelamualadel. Kuna uus Petroter III tootmisliin rajatakse I ja II liiniga sarnaseprojekti alusel võib uue situatsiooni hindamisel aluseks võtta olemasolevatootmistsehhi mürataseme.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 51Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineAlljärgneval joonisel on märgitud nii esialgu kavandatud Petroter III liini asukoht(nimetatud Petroter 3-1) kui ka hetkel kavandatav asukoht (Petroter 3-2).66 dBElamumaaPetroter 3-1Petroter 1 ja 2Petroter 3-270 dB61 dBElamupiirkondJoonis 4.3-1. Petroteri tootmisliinide (märgitud punase ja sinise kontuuriga) jalähimate tundlike alade (eluhooned) asukohad (märgitud punase ringiga).Allikas: Maa-ameti ortofoto. Kaardile on kantud ka VKG tootmisterritooriumipiiridel teostatud müra mõõtmiste tulemusedTööstuslikud objektid on punktmüraallikad, mille müratase standardtingimustes(helilained peegeldavate pindade korral ning ilma müra levikut takistavateobjektideta) väheneb vahemaa kahekordistumisel 6 dB võrra (rahvusvahelinearvutusstandard ISO 9613-2 "Acoustics - Abatement of sound propagationoutdoors, Part2: General method of calculation"). Arvestades müraallikate jaelamumaade vahelise puhverala iseloomu (peamiselt müra levikut summutavadhaljasalad ning kohati ka kõrghaljastus) esineb vahemaa kahekordistumiseltäiendav müra sumbumine kuni 1,5 dB. Toodud arvutusmetoodika annab 900 mkaugusel müratasemeks 43-44 dB, mis on madalam kui päevane (60 dB) ja kaöine (45 dB) elamualade piirväärtus.Kahe tootmisliini koos töötamise korral võib esineda ka mõningane koosmõju mismaksimaalselt võib suurendada mürataset kuni 3 dB võrra (kahe samaväärsemüraallika summeeritud müratase on 3 dB võrra kõrgem kui müraallikateleraldi), kuid reaalselt ei summeeru kahe liini müratasemed lineaarselt, kuna üksTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 52Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindaminetootmishoone sisuliselt varjab teise liini ning kaugemate aladele levib peamiseltühe (lähima) tootmishoone müra.Kolme sarnase tootmisliini koos töötamise korral võib esineda koosmõju, misteoreetilist võib suurendada mürataset kuni 4-5 dB võrra. On selge, et ka kolmeliini puhul ei summeeru tootmisliinide müratasemed lineaarselt, kunakavandatavas asukohas varjestavad tootmishooned teisi liine (kavandatavasPetroter 3-2 asukohas jäävad I ja II liin täielikult planeeritava III liini taha,Petroter 3-1 asukohas jääks uus tootmisliin pooles ulatuses olemasolevatetootmishoonete varju) ning kaugematele aladele levib peamiselt ühe (lähima)tootmishoone müra. Petroter 3-2 varjestatus teiste tootmisliinide ees vähendabeelduslikult pigem teiste liinide tootmismüra ning müramõju oleks väiksem kuiPetroter 3-1 liini asukohas.Uus toomisliin (eelkõige Petroter 3-2) on planeeritud olemasolevatest hoonetestitta ehk elamualadele pisut lähemale (ca 50 m lähemale), kuid tulenevalt helihajumise seaduspärast on mürataseme erinevus tööstuslikust punktallikast 850ja 900 m kaugusel ainult 0,3-0,4 dB ning ei oma antud juhul tähtsust.Seega võib eeldada, et ka summaarne müratase jääb reaalsetes oludesmadalamaks kui 45 dB. Tootmistegevusega kaasnevat mürataset on otstarbekasaegajalt kontrollida ka mürataseme punktmõõtmistega, vastav lähenemine onmõistlik fikseerida ühe seiremeetmena ning vastavalt mõõtmistulemustelevajadusel kasutusele võtta täiendavaid müra vähendamise meetmeid(müraallikate täiendav isoleerimine või müra leviku summutamine).Lisaks naaberaladel müranormide tagamisele peab jälgima töökeskkonnaleesitatavate tingimuste (Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108,„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale,töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”) täitmist. Hoonete seesja kõrget mürataset põhjustavate seadmete läheduses tuleb töötajate kaitseksüldjuhul tagada madalam müratase kui 85 dB. Kui pidev müraga kokkupuutetase ületab 80 dB(A) ja seda ei ole võimalik ühiskaitsemeetmetega vähendada,peab tööandja töötajatele võimaldama individuaalse kuulmiskaitsevahendikasutamist. Kuulmiskaitsevahendite kasutamine on kohustuslik, kui pidevmüraga kokkupuute tase on 85 dB(A) või suurem.4.3.2 TranspordimüraVäljaspool tehase territooriumi on oluline eelkõige transpordivoogudega kaasnevliiklusmüra ja mõnevõrra vähem ka õhusaaste. Transpordikoridorid läbivadtiheasutusalasid ja kohati elamupiirkondi.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 53Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTabel 4.3-2. Liiklusest tingitud müra normtasemed hoonestatud võihoonestamata aladel (L pA,eq,T , dB päeval/öösel):IIIIIIlooduslikud laste- ja segaalapuhkealad ja õppeasutused, (elamud jarahvuspargid, tervishoiu- ja ühiskasutusepuhke- ja hoolekandeasutused,ga hooned,tervishoiuasutustekaubandus-,elamualad, teenindus- japuhkealad puhkealad ja tootmisettevõtted)pargid linnadesAla kategooriaüldplaneeringualuselLiiklusmürataotlustase uutelplaneeritavatelaladelLiiklusmürataotlustaseolemasolevatelaladelLiiklusmürapiirtaseolemasolevatelaladelIVtööstusalaning asulates50/40 55/45 60/50 65/5555/45 60/50 60/5065 1 /55 1 70/6055/50 60/5565 1 /60 1 65/5570 1 /60 1 75/651 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljelLiiklusmüra piirtase olemasolevatel elamualadel 60 dB päeval ja 50 dB öösel, shhoonete teepoolsel küljel on tiheasustusalal lubatud vastavalt 65 dB/55 dB.Segaalal (linnasisesed elamud, kaubandus- ja tootmisettevõtted) on lubatud 65dB päeval ja 55 dB öösel, sh hoonete teepoolsel küljel vastavalt 70 dB/60 dB.Transpordivoogudega kaasneva mõju põhjal on eelistatum konveierliini ja karaudtee kasutamine. Ebasoodsam on autotransport, kuna läbida tulebelamupiirkondi ja üksiksõitude arv oleks märkimisväärselt suur.Kuni 2012. aastani toodi põlevkivi (toorainet) raudtee- ja autotranspordiga.Näiteks teostati 2011. aasta statistika kohaselt (enne konveierliini avamist)ööpäevas keskmiselt 80-100 autoreisi Petroteri I liini varustamiseks toorainega.Alates 2012. aastast pandi käiku lintkonveier Ojamaa kaevandusest (VKGKaevandus OÜ), mille kaudu transporditakse põlevkivi otse VKG OIL AS-iterritooriumile (tiheasutusalasid läbimata). Seega on autoliiklusega teostatavatevedudega seotud häiringud vähenenud ning ei suurene ka Petroter III liiniavamisel.Autotransporti kasutatakse jätkuvalt VKG tööstusala sees poolkoksi ja tuhavedamiseks ladustamiseks ning osaliselt ka teistele seadmetele ja ettevõteteletooraineks. Nende tööstusala siseste vedudega ei põhjustata mürahäiringut Järvelinnaosa elamupiirkondades.Põlevkiviõli toodang, mida ei kasutata kohapeal ja mis võidaksetootmisterritooriumilt väljapoole viia, moodustab ligikaudu suurusjärgu võrraväiksema mahu kui sisseveetav toormaterjal, mistõttu ka väljaveoga seotavadhäiringud on väiksed. Toodangu väljavedu sulandub suures osasolemasolevatesse liiklusvoogudesse ja lisahäiringut ei põhjusta.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 54Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineKa üksikute veokite möödasõidud võivad subjektiivselt mõjuda häirivalt, kuidseadusandlusest lähtuvalt ei ole tegemist ülenormatiivse mõjuga. Regulaarsestliiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel on seadusandlusesarvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusegaperioodi vältel.4.3.3 Ehitusaegsed mõjudLammutus- ja ehitusprotsesside keskkonnamõjusid võib üldjuhul käsitledanegatiivsena – müra, vibratsioon, tolm ja tavapärasest intensiivsem transportvõivad mõjuda häirivana, kuid ehitusaegsed mõjud on lühiajalised.Kuna ehitustööde ala (tootmisliinide laiendus) asub tööstuspiirkonnas, mis jääbtundlikest elamualadest kaugele (ca 900-1000 m) ei teki ka lühiajaliseltülenormatiivseid müra ja õhusaaste tasemeid. Mürarikkad ehitustööd onsoovitatav läbi viia ainult päevasel ajal.Planeeringualast väljapoole ulatub ainult transpordiga seotud mõju (ehitusaegseliikluskoormuse kasv), kuna ligipääs tööstusalale käib läbi tiheasutusasula.Ehitusaegse liikluskoormuste kasv on siiski lühiajaline ning toimub sellisesmahus, mis ei põhjusta suuri muutusi olemasolevate teede kasutuses.4.3.4 KokkuvõteArvestades ala üldist industriaalset olemust ja tootmisobjektide paiknemistplaneeringualal, ei ole normaalrežiimil töötavatest tootmisliinidest ja muudesttööstusalal asuvatest objektidest lähtuv müratase ja vibratsioon norme ületav.Peamine müra, mis tööstusala territooriumilt välja võib ulatuda on seotudautoliiklusega, kuid ka see mõju väheneb oluliselt konveierliini töösserakendamisel.Arvestades planeeringuala asukohast tingitud puhvrite suurust ei ole reaalne, ettööstushoonetest väljapoole ulatuv vibratsioon võiks levida lähimate tundlikeelamualadeni.Tavapärase tööstushoonete ekspluateerimise korral ei kujune väljaspoolhoonestust maapinna kaudu levivat vibratsiooni taset, mis mõjutaks elanikeheaolu või naaberhoonete seisundit.Vibratsiooni levik tehnoruumidest väljapoole on takistatud ka seetõttu, et ruumidise peavad olema piisavalt massiivsete konstruktsioonidega, takistamaksvibratsiooni võimalikku kahjulikku toimet tööstushoonele ja teistele seadmetele.Need tingimused tagatakse tavapäraste tehnoloogiliste lahendustega.Liiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samastteest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusesttingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedalevõi võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 55Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineSiinkohal võib märkida, et halvas seisus (auklik või äravajunud teepind) teedeläheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioonolla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on madalamad kui vastavpiirväärtus. Antud juhul ei ole planeeritava tegevusega kaasnev liiklus sellisesmahus, mis võiks järsult halvendada teede seisukorda ja seega mõjutadavibratsiooni tasemeid võrreldes praeguse olukorraga.Õhukvaliteedi küsimust võib üldjoontes vaadelda paralleelselt müratemaatikaga.Arvestades planeeringu realiseerimisega kaasnevaid liikluskoormusi (mis onsuhteliselt madalad võrreldes näiteks suuremate põhimaanteedeliikluskoormustega või suurlinnade ristmikega) ning tundlikke alasid läbivateteelõikude iseloomu (kõvakattega teed, madal kiiruspiirang) ei ole õhusaastenormväärtustele lähedasi kontsentratsioone ette näha ja seda ka halbadehajumistingimuste kokkusattumise korral.4.4 Tootmisjäägid ja kõrvalproduktidPõlevkivi ümbertöötlemise tulemusel tekkivateks tootmisjääkideks on:- Koldetuhk 1916 t/ööp;- Fenoolvesi 176 t/ööp: defenoleeritakse või põletatakse;Tekkivateks toodeteks on:- Poolkoksigaas maksimaalselt 159 000 m 3 /ööp, kasutab kütusena OÜVKG Energia;- Põlevkiviõli 380 tonni ööpäevas, suunatakse lõpptoodanguna laadimisele.Tekkivate jäätmete ladestamiseks kaalutakse kaht ladestamisviisi: kuiv- jamärgladestus. Hüdrotuhaärastuse puhul suunatakse niisutatud tuhk segististlintkonveierisse. Lintkonveieriga tuhk toimetatakse suletud tüüpi lintkonveierile(Petroter I, II ja III liini ühendatud konveier). Selle konveieri kaudu Petroter I, IIja III liini tuhk transporditakse põhipunkrisse mahuga 300 m 3 . Punkrist tuhksattub bagerpumplasse, kus toimub tuha segamine veega (1 osa tuhka ja 20osad vett). Bagerpumplast tuhk torude kaudu suunatakse tuhaprügilasse. Tuhamärgprügila valmimiseni on tekkivat tuhka võimalik kuivalt ladestadaolemasolevasse nõuetele vastavasse prügilasse.Praegu on valmis ja heakskiidetud VKG Energia OÜ tuhaladestu korrastaminening korrastatud ladestule uue hüdrotuhaärastuse ohtlike jäätmete prügilarajamine. Tuhaladestu korrastamise eelprojekt. 21 Selle projekti eesmärgiks onolemasoleva tuhaladestu korrastamine ja katmine, mis võimaldab rajadatuhaladestu peale uued hüdrotuhaärastuse settetiigid.Bagerpumpla avarii korral on ettenähtud ka kuivtuhaärastus. Põhipunkrist tuhklaaditakse maha veoautodesse ja transporditakse poolkoksiprügilasse. Poolkoksija põlevkivituha koosladestamiseks olid tehtud uuringud ja väljatöötatudmetoodika Viru Keemia Grupp AS Põlevkivituha ja poolkoksi koosladustamise21 VKG Energia OÜ tuhaladestu korrastamine ning korrastatud ladestule uue hüdrotuhaärastuseohtlike jäätmete prügila rajamine. Tuhaladestu korrastamise eelprojekt. koostanud AS Pöyry Entec,töö nr 916-2/10.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 56Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindaminemetoodika väljatöötamine. Tööd katseväljakul. Geotehniliste ja Mineraloogilisteuuringute aruand 22 raames.Tuha kuivtuhaärastus ei ole välistatud. Kuivtuhaärastuse korral niisutatud tuhksegistist suunatakse lintkonveierisse. Lintkonveieriga tuhk toimetatakse suletudtüüpi lintkonveierile. Punkrist tuhk laaditakse veoautodele ja suunataksemäkke. Põhipunkrist suunatatakse tuhk veoautodega ka osaliselttaaskasutamisele. Hetkel uuritakse võimalusi taaskasutada põlevkivituhka VKGPlokk OÜ-s ja tsemenditehases.Petroter seadme käivitamise ja seiskamise korral, ning konveierite või põhipunkriavarii olukordades tuha mahalaadimine veoautodesse toimub avariipunkri kaudu(Petroter I, II liini ühendatud punker). Avariipunkri maht on 100 m 3 .Petroter seadmel tekib fenoolvett vähe (~59 liitrit 1 tonni töödeldava põlevkivikohta). Tekkiv fenoolvesi töödeldakse (defenoleeritakse) ning sellest saadavadkaubafenoolid turustatakse. Osa fenoolvett tsirkuleerib õliettevalmistusetehnoloogilises tsüklis.Petroter seadme tehastes tekkiv poolkoksigaas suunatakse põletamisele VKGEnergia OÜ soojuselektrijaama.4.5 Mõju pinna-ja põhjaveeleVKG Oil AS-l puuduvad Kohtla-Järve tootmisterritooriumil veehaarded ja muudveevõtuseadmed. Kogu vajaminev olme- ja järvevesi, tehnoloogiliste protsessidevajaduseks, ostetakse OÜ-lt VKG Energia. VKG Energia OÜ haldab kogu VKGterritooriumil olevaid põhja- ja järveveevõrke ning varustab seal asuvaidettevõtteid veega.Võttes aluseks Petroter I veetarbimise reaalse mahu ja Petroter II eelprojektideandmete alusel vajamineva veevajaduse, võib eeldada, et Petroter III veetarveon järgmine:- jahutusvesi (ringlusveetsüklist): 1 224 tuh m 3 /a;- järvevee vajadus: 302,4 tuh m 3 /a;- põhjavesi: 1825 m 3 /a.VKG Energia OÜ-lt ostetavat põhjavett kasutab VKG Oil AS põhiliseltolmetarbeks. Olmeveena kasutatava põhjavee vajadus praktiliselt ei muutu.Ringlusvee sõlmed (keskringlusveesõlm ja ringlusveesõlm nr 1) on AS VKG Oilhaldusalas. Petroter III veeskasutus on kavas siduda keskringlusveesõlmele.Ringlusveesõlmede eeltoiteks on Konsu järve vesi, mida tarnib OÜ VKG Energia.Käesoleval ajal ettevõttes tekkivad heitveed võib jagada tinglikult neljakssõltuvalt nende reostus tasemest:- tööstuslik ja olemereovesi (eelpuhastatakse) – 143,45 tuh m 3 /a;22 Viru Keemia Grupp AS Põlevkivituha ja poolkoksi koosladustamise metoodika väljatöötamine.Tööd katseväljakul. Geotehniliste ja Mineraloogiliste uuringute aruanne ; IPT Projektijuhtimine OÜtöö nr 08-04-0771.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 57Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine- sadevesi ja tehnoloogiline puhas heitvesi (suunatakse eelpuhastusetaVarbe peakraavi) – 50 tuh m 3 /a;- uue prügila vesi (sõltuvalt kvaliteedist kas lastakse sadevee ärajuhtimisesüsteemi või suunatakse biopuhastusele);- defenoleeritud vesi (suunatakse biopuhastusele) – 57,2 tuh m 3 /a;Kontserni ettevõtete reovesi ja perspektiivis ka Petroter III reovesi läbibeelpuhastuse AS VKG Oil õlitustamiseseadmel (välja arvatud defenoleeritud vesi)ja edasi liigub see OÜ Järve Biopuhastus regionaalsetele biopuhastusseadmetele.Ettevõttega on sõlmitud vastavad puhastusteenuse lepingud.Petroter III kondensatsiooniosakonnas tekkinud fenoolvesi suunatakse AS VKGOil õliettevalmistusseadmele ja edasi defenoleerimisseadmele fenoolideeraldamiseks. Fenoolidest vabastatud vesi suunatakse biopuhastusseadmele.Tööstuskanalisatsiooni jõuab Petroter III protsessi tulemusel protsessi-, jahutusjaläbipesemisvesi, tööstusseadmete drenaažvesi ja vesi õliseparaatorist. Kokku~143,45 tuh m 3 /a.Sadevee kanalisatsiooni suunatav kogus on ~50 tuh m 3 /a.Pinnasesse ja põhjavette võib reostus jõuda vaid vähevõimalikeõnnetusjuhtumitena. Ohu allikateks põhjavee reostamisel võivad ollatööstutserritooriumil poolkoksi ladestamine või erinevad ettevõtte territooriumilladustatavad ja kasutavad kütused, õlid, määrdeaineid jne. Lekked võivadesineda masinatest, hooletusest hooldustöödest, mille vältimiseks tuleb neidkemikaale kasutada ja hoiustada kõiki ohutuskaardil toodud nõudeid järgides.Hädaolukorra puhul tuleb laiali valgunud kemikaalid ja kütused kokku kogudaning pinnas puhastada. Saastunud pinnas on ohtlik jääde, mis tuleb üle andanõuete kohaseks käitlemiseks.4.6 Vastavus parima võimaliku tehnika (PVT/BAT) nõueteleParima võimaliku tehnika (PVT, i.k. BAT) rakendamist näeb ette Euroopa Liidudirektiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (ELT L257,10.10.1996, 26–40), mille kodifitseeritud versioon anti välja direktiivina2008/1/EÜ (ELT L24, 29.1.2008, 8-29). Nimetatud direktiivi alusel on EVRiigikogus vastu võetud Saastuse kompleksse vältimise kontrollimise seadus (RTI 2001, 85, 512; viimati muudetud RT I, 29.12.2011, 1), milles on antud PVTmääramise alused ja selle rakendamise tingimused keskkonnakompleksloakohuslusega käitistele.2010. aastal võeti vastu Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastusekompleksne vältimine ja kontroll, uuesti sõnastatud; ELT L334, 17.12.2010, 17–119), milles on täpsustatud sätteid PVT viitedokumentide järelduste rakendamisekohta komplekslubades, kuid PVT määratlus jäi samaks. Liikmesriigid peavadtööstusdheite direktiivi (THD) nõuete järgimiseks vajalikud õigusaktid vastujõustama hiljemalt 7. jaanuariks 2014. Tööstusheite seaduse (THS) kinnitatiEestis 1.06.2013.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 58Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindaminePetroter III tehas alustab tegevust ajal, kui on lõppenud THD üleminekuperioodolemasolevatele käitistele (rakendatakse 1 aasta vältel direktiivi jõustumisest,kui käitisele on antud luba enne 7.01.2013 või täielik loataotlus on esitatud enneseda kuupäeva ja käitised võetakse kasutusele hiljemalt 7.01.2014): eeldatavaltantakse tehas käiku 2015. aasta II poolel ning projektvõimsus saavutatakse alles2016. aasta alguses.THD vastuvõtmisega täpsustus ka põlevkiviõli tootmise tegevusvaldkond: THD Ilisa järgi on tegemist muude kütuste kui süsi vedeldamisega ja gaasistamisegasummaarse nimisoojusvõimsusega 20 MW või rohkem (tegevusvaldkond 1.4-b).Samas ei käsitleta kavandatavas EL PVT viitedokumendis kütusena põlevkiviõli.Eesti viitedokument, milles praegu sisaldub vaid Kiviter-protsessi(poolkoksistamine gaasigeneraatorites) ja Galoter-protsessi (tahkesoojuskandjaga seadmed) võrdlevat analüüsi, kaasajastatakse viimastelandmetel 2013. aasta juuniks ja esitatakse seejärel Euroopa Komisjonile PVTjärelduste jõustamiseks.Seega puudub praegu võrdlusvõimalus põlevkiviõli tootmist kajastava EL PVTviitedokumeniga. Seetõttu tuginetakse siinkohal PVT vastavushinnangu andmiseljärgmistele materjalidele:- THD Mineraalõlide ja gaasitootmise PVT viitedokument, 2. eelnõu märtsist2012, inglise keeles (edaspidi viide REF);- THD Keemiatööstuse reovee ja heitgaaside kogumise ja töötlemise PVTviitedokument, 2. eelnõu märtsist 2012, inglise keeles (viide CWW). Seeviitedokument sisaldab ka üldiseid protsessipõhiseid PVT-meetmeidkeemiatööstuses.4.6.1 Ülevaade senistest hindamistulemustestEsmane hinnang tehnoloogia vastavuse osas PVT kriteeriumitele on antud SASäästva Eesti Insitituut töös Petroter II kohta „VKG Oil AS poolt kavandatava uueõlitehase asukohavaliku keskkonnamõjude hindamine. Lõpparuanne. Mai 2006.“Selles on ptk 4.3.2 „Tehnoloogiliste protsesside ja seadmete vastavus ParimaVõimaliku Tehnoloogia PVT/BAT määratlusele“ (lk 46-65) hinnatud vastavustjärgmiste viitedokumentide/juhendite järgi:- Orgaaniliste tööstuskemikaalide PVT viitedokument /veebruarist 2003,inglise keeles/;- Mineraalõlide ja gaasitootmise PVT viitedokument /veebruarist 2003,inglise keeles/;- Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkiviinstituut. “Põlevkivi tehnoloogilisetöötlemise etappide kirjeldus BAT kriteeriumites”, Kohtla-Järve 2004.Selles töös on antud põhjalik ülevaade viitedokumendite sisust ja käesolevagaseda ei korrata. Järeldati, et võrreldes kiviter-tehnoloogiat galoter-tehnoloogiagaja vastavust peamiselt EL mineraalõlide ja gaaside tootmise PVTviitedokumendiga, on kavandatav tegevus PVT nõuetele vastav, välja saab tuuajärgmised olulised komponendid:- energiakasutuse efektiivsuse suurendamine;- lämmastikoksiidide heitmete vähendamine;- vääveloksiidide heitmete vähendamine;Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 59Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine- lenduvate orgaaniliste ühendite heitmete vähendamine;- vee saastamise vähendamine.Muuhulgas anti Petroter I 2008. a. Ja Petroter II 2012. a. KMH aruanneteshinnang käitise õli ladustamise, reovee ja sademevee käitlusele ning jäätmeteladestamisele poolkoksimäkke. Kuna Petroter III tehase rajamisega nendesvaldkondades muudatusi ei kavandata (investeeringud ja parendavad meetmedtoimuvad toodud tegevuskavade alusel), siis on siinkohal toodud järeldustelühikokkuvõte. Ühtlasi on antud hinnang, kuidas täidetaksekeskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-198338 sätestatud tingimusi PVT tasemetõstmiseks.Õli ladustamineKMH aruandes ja kompleksloa Tabelis 5 „Kasutusel oleva KKJSi, seadmete jatehnoloogia vastavus PVTle“ on hinnatud, et mahutid, toorme pumpla,torustikud, laadimisestakaadid ja -seadmed vastavad PVT tasemele osaliselt.Tegevuskava nähti ette õlilao mahutipargi, õlide destillatsiooniseadmemahutipargi ja õlide laadimissõlme rekonstrueerimine kooskõlas naftasaadustehoidmisehitiste pinnase ja veekaitse nõuetega. Välisõhu kaitse tagamiseks nähtiette ühtse hingamissüsteemi ja absorberi paigaldamine. Samuti tuli likvideeridavanad maa-alused mahutid.2010. aastaks olid ettenähtud tegevused ellu viidud ja kokkuvõttes võibjäreldada, et pinnase, pinna- ja põhjavee ning välisõhu kaitse meetmed vastavadHoidlate PVT viitedokumendi (Emissions from Storadge juulist 2006, inglisekeeles) PVT tasemele.Reovee käitlemineKäitises võib välja tuua 4 kanalisatsiooniliiki: tööstuskanalisatsioon, fenoolveejuhtimine õli ettevalmistuse seadmetele, sademevee kanalisatsioon jaolmekanalisatsioon. Seega on rakendatud PVT meede erinevate heitveevoogudelahus kogumise ja kätlemise põhimõte. Samas on sadevee-, olmevee- jatööstuskanalisatsioon valdavalt vana ja ei ole välistatud sademevee sattuminetööstuskanalisatsiooni. Vana süsteemi renoveerimine on üsna keerukas jakulukas. Siiski on kavandamisel sadevee kanalisatsiooni laiendamine, etvähendada sademevee sattumist tööstuskanalisatsiooni. Kompleksloa tabelis 7toodud meetmed on juba osaliselt rakendatud.Käitise ainukeseks väljalasuks on sademevee väljalask Kohtla jõkke, mille kaudujuhitakse VKG AS kontserni territooriumi sademevett ning kondensaatvett Põhjaja Lõuna SEJ-st. Sademevee süsteemi kuulub ka 2006. aastal välja ehitatudpoolkoksiprügila saju- ja nõrgvete kiletatud kogumisbassein. Sõltuvaltreostusnäitajatest saab basseinist vee pumbata eraldi pumplate kaudu kassuublasse või survetrassi kaudu reovee biopuhastisse. 2010. ja 2011. a.seiretulemused ja käitise tegevuse kontrollimine näitasid, et seire on teostatudnõutavas mahus ja saasteainete kontsentratsioone nii väljalasu vees kui suublaspole ületatud.Käitises tekkiv reovesi, suunatakse VKG Oil AS-i veetsehhi kauduühiskanalisatsiooni regionaalsele reoveepuhastile, mida haldab OÜ JärveBiopuhastus. Defenoleeritud tehnoloogiline heitvesi, õlitustatud vesi ja prügilanõrgvesi pumbatakse biopuhastile teistest reoveeliikidest eraldi torustike kaudu.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 60Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineBiopuhastile sisenevate vete seire toimub vastavalt vee-ettevõtjaga sõlmitudlepingutele.Jäätmete ladestamineEkspluatatsiooni on antud uus euronõuetele vastav poolkoksiprügila, kuhu onette nähtud ladestada poolkoks koos põlevkivituhaga. 2007/8. aastal tehtikatseid poolkoksi ja tuha parima vahekorra leidmiseks. Ladestatavad tahketejäätmete kogused on suured. Otsustav pööre tahkete jäätmete taaskasutamiselkujuneb välja alles siis, kui rajatakse VKG AS koosseisus tsemenditehas, mishakkab tööle kuivmeetodi baasil. Avaneb võimalus vähemalt 50% tekkivapoolkoksi või tuha koguse utiliseerimiseks tsemendi tootmisel.Tsemenditehase rajamise ettevalmistustöid tehti 2006.-2008. a., kui muuhulgasviidi läbi planeerimisprotsess ja keskkonnamõju strateegiline hindamine ningkorraldati rahvusvaheline tehnoloogiahange. Seoses järskude muudatustegafinants– ja ka ehitusmaterjali turgudel otsustati 2009 aasta alguses projektajutiselt külmutada. Praegu käivad uuringud ressursibaasi kindlustamiseks –tsemendilubjakivi otsingud Kohtla-Järve II uuringuruumis. Tsemenditehaseprojekti eeldatav realiseerimine on planeeritud perioodi 2015-2020.VKG OIL AS põlevkivitehase Petroter laiendamise keskkonnamõju hindamisearuandes (OÜ Hendrikson&Ko töö nr 1522/11, heaks kiidetud 31.07.2012) onantud PVT vastavuse hinnang Petroter II kompleksile. Järgmised selle tööjäreldused on laiendatavad ka Petroter III kompleksile:Keskkonnajuhtimine (CWW 4.1 ja 4.2, REF 5.1.1): käitises peab olemaasjakohane keskkonnajuhtimissüsteem, selle ulatus ja sertifitseerimise vajadussõltub käitise tegevuse iseloomust, suurusest ja potentsiaalselt avaldatavatestkeskkonnamõjudest.VKG Oil AS on juurutanud ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS 18001 integreeritudjuhtimissüsteemi, mis on sertifitseeritud. Süsteem hõlmab käitise juhtimise,tegevuste planeerimise, töötajate koolituse, tootmisseadmete remondi jahoolduse, hädaolukordade ohje, käitise omaseire jm. Arvestades, et käitis jubategeleb põlevkiviõli tootmisega ja on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte,ei toimu Petroter III tehase rajamisega seoses käitise keskkonnaaspektides,juhtimissüsteemis põhimõttelisi muudatusi. Senise praktika alusel võib hinnata,et käitise tegevus, sh Petroter III tehase rajamisega seotu, vastab PVT nõuetele.Energiaefektiivsus (REF 5.1.2, CWW 4.3)Energia efektiivseks kasutamiseks tuleb rakendada kombinatsiooni tehnoloogiaprojekteerimise ning protsessi kontrolli ja hooldamise meetmetest. Petroterprotsess põhineb energiaintegratsioonil (i.k. pinch analysis, heat integration,process integration), mis tagab minimaalse lisasoojusenergia vajaduse – ainultseadme üleskütmisel, ja sedagi ainult üleskütmise esimeses etapis. Niipea kuiprotsessist hakkab eralduma piisavas koguses jääkgaase (lühiajalise seisakujärgselt 1 tunni pärast, pikema seisaku puhul 3 tunni pärast), jätkatakse kütmistnendega. Trummelreaktoris kasutatakse tahke soojuskandjana kuuma pürolüüsituhka,mis segatakse peenestatud põlevkiviga – puuduvad soojusvahetitesttingitud kaod. Kuna õhu juurdepääsuta toimuv Galoter pürolüüsiprotsess onTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 61Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineeksotermiline, kasutatakse vabanevat soojusenergiat ka kuivatites jadestillatsiooniprotsessis. Protsessi juhitakse arvutitega, mis tagab optimaalseprotsessi kontrolli. Katel-utilisaatorist tekkiv aur ning kondensatsiooni osakonnastekkiv energiarikas poolkoksigaas suunatakse VKG Energia OÜ PõhjaSoojuselektrijaama.Tahkete materjalide ladustamine ja käitlemine (REF 5.1.3)Töötlusse saabunud põlevkivi võetakse vastu kinnisesse põlevkivilattu,purustatakse fraktsiooni 0÷25 mm ja pärast aerofontäänkuivatit suunataksekuiva põlevkivi tsüklonisse. Kogu põlevkivi ettevalmistamise ja töötlemiseprotsess on kinnine (st. hajusheidet ei toimu) ja ainuke õhuheide toimubpürolüüsiseadme suitsukorstna kaudu. Protsessis tekkinud tuha transportimisekspoolkoksimäkke kasutatakse kinniseid lintkonveiereid. Rakendatud meetmedvastavad PVT nõudele vältida, või kus see ei ole võimalik – vähendadatolmuheidet tahkete materjalide käitlemisest.Avariilistel juhtudel, kui Petroter I, II või III tehasest toimub tuha laadiminepunkrist veoautodele, ei ole tuulise ilmaga välistatud tuha laialikanne punkrilähiümbrusesse. Kavas on laadimissõlme rekonstrueerimine, nii et laialikanneoleks minimiseeritud. Sama arvestatakse ka Petroter III tehase puhul.Jäätmeteke, jääkide ja jäätmete kasutus (REF 5.1.8, 5.23; CWW 4.4)PVT viitedokumendid sätestavad, et jäätmete tekke vältimiseks, või kus see eiole võimalik – vähendamiseks, tuleks koostada ja rakendada ettevõttejäätmekava. Selle meetmed kindlustavad jäätmete nõuetekäitluse järgmisthierarhiat arvestades: korduskasutus, taaskasutus, töötlemine ja kõrvaldamine.Jäätmetekke vähendamisega ja jäätmete taaskasutusega on arvestatud Galoterprotsessiväljatöötamisel. Rakendatakse järgmisi PVT juhendites viidatudmeetmeid:- erinevate setete taaskasutamine tehnoloogilises protsessis;- elektrifiltris kinni püütud põlevkivituhk ja tolm suunatakse protsessi tagasi;- utmisprotsessis tekkinud gaasilisi jääke (poolkoksigaas) kasutataksekütusena elektroodkoksiseadmel, generaatoriõlide destilleerimise seadmelja põhiliselt VKG Energia OÜ Põhja Soojuselektrijaamas;- tekkinud fenoolvesi suunatakse defenolatsiooniseadmele puhastamiseksvõi põletatakse destillatsiooni osakonna aerofontäänkatlas.Sisuliselt on Petroter-tehase ainukeseks kõrvaldatavaks tehnoloogilise protsessijäägiks põlevkivituhk. Tuha orgaaniline osa on viidud miinimumini (orgaanilisesüsiniku sisaldus < 1 %, mis vastab PVT tasemele). Eelnevalt, 2008. a. Petroter Ija 2012.a. Petroter II KMH aruannetest ülevaate andmisel, kirjeldati meetmeid,mida on kavas rakendada tuha taaskasutusse võtmiseks.Galoter protsess võimaldab efektiivselt ära kasutada peenpõlevkivi, mida Kiviterprotsessis ei ole võimalik kasutada. See suurendab oluliselt ressursikastuseefektiivsust.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 62Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine4.6.2 Heide õhkuPetroter protsessi kavandamisel on lähtutud saasteallikate minimeerimisepõhimõttest (CWW: 4.5 meede 12-1, 4.8.2). Kuna pürolüüsiprotsess onhermeetiline, on põhiprotsessis (põlevkivi ettevalmistamisest kuni pürolüüsisaadustekondensatsioonini ja destilleerimiseni) normaalsete käitlemistingimustekorral ainukeseks saasteallikaks suitsugaaside korsten. Tekkinud kõrgekütteväärtusega poolkoksigaasi eraldatakse ja kasutatakse kütusena AS VKG Oilelektroodkoksiseadmel, generaatoriõlide destilleerimise seadmel ja põhiliselt VKGEnergia OÜ Põhja Soojuselektrijaamas. Enne korstnasse suunamist toimubtehnoloogiline jääkgaasi järelpõletamine katel-utilisaatoris, kus LOÜ ja COkonverteeritakse CO 2 -ks (vastab REF 5.21.4). Seejärel püütakse tahkedosakesed (nii põlevkivitolm kui tuhk) kinni tsüklon+elektrifilter süsteemis (vastabCWW 4.10 meede 45, REF 5.21.1), puhastusastmega vastavalt 90% ja 95%,summaarne efektiivsus on 99,5 %. Kinnipüütud tolm suunatakse tagasipürolüüsiprotsessi. Kirjeldatud põhiprotsessi lahendus vastab välisõhusaasteainete kordus- ja taaskasutuse PVT tasemele (CWW 4.10 meede 44).Petroter protsessile ei saa anda vastavushinnangut põletusseadme heitepiirväärtustele (REF 5.9): isegi üleskütmisrežiimis, kui kasutatakse kütusenamaagaasi, suunatakse aerofontaankoldes tekkivad suitsugaasid põlevkivikuivatamisele. Lisakütusena maagaasi kasutamine vastab PVT meetmelekasutada vedelkütuste asemel gaasilisi kütuseid, kuna need on madalama NO x(REF 5.9 meede 32-i(a)) ning tahkete osakeste ja raskmetallide tekkega (REF33-i(a)). Samuti ei saa anda vastavushinnangud rafineerimistehase heite piirväärtustele:kuna järgitud on PVT põhimõtet saasteallikate minimeerimiseks, onPetroter tehases ühendatud nii baasõli mineraalsest ressursist tootmise (EL PVTjuhendmaterjal puudub) kui ka järgneva destillatsiooni- ja kondensatsioonietapi(rafineerimise PVT) ning katel-utilisaatori heide.Petroter I tehase seiretulemuste alusel (arvestades kuukeskmisi väärtusi aprillist2010, kui tehas alustas tööd tavarežiimil) on Petroter III tehase eeldatavvälisõhu saasteainete eriheide toodud Tabelis 3.3.1 Eriheide ruumalaühiku kohtaon normeeritud väljuvate gaaside 3 % hapnikusisaldusele (mis omakordaraskendab otsest teiste PVT juhendites kirjeldatud termiliste protsesside nagukivisöe koksistamise /5 % O 2 / ja tsemendiklinkri tootmise /10 % O 2 / heitepiirväärtustega: 3 % O 2 sisaldusele normeeritud heite piirväärtuseümberarvutamisel 10 % O 2 sisaldusele saame 1,617 korda väiksema tulemuse).Tabelis toodud sarnaste protsesside piirväärtused on indikatiivsetähendusega.Teise protsessi heite piirväärtuste võrdluseks kasutamise piiratust tõendabilmekalt THD raames hiljuti vastuvõetud PVT järeldused raua- ja terasetootmiseprotsessile (Euroopa Komisjoni otsus 2012/134/EÜ 28. veebruarist 2012).Järeldustes käsitletakse ka kivisöe koksistmist ja väävelvesiniku heite piirväätussõltub valitud tehnikast: PVT I puhul on päevakeskmine heide < 300 – 1000mg/Nm 3 , PVT II puhul < 10 mg/Nm 3 .Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 63Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTabel 4.6-1. Petroter II tehase eeldatav välisõhu saasteainete eriheide Petroter Itehase seiretulemuste põhjalSaasteaine Petroter I saastainete eriheide* Märkusedmg/Nm 3ööpäevakeskmisemaksimummg/Nm 3 , kuukeskmineIndikatiivne võrdlus teisteprotsesside PVT juhenditegaCO 1027,7-7970,2565,1-3357,7 Tsemendi tootmise ja kivisöekoksistamisel ei normeeritaSO 2 663,6-3070,5491,8-1050,3 Tsemendi tootmisel (teisendus10 % O 2 ): < 647 mg/Nm 3Tahked 959,4 331,6 Naftasaaduste rafineerimisel:< 50 mg/Nm 3NO 2 335 246 Naftasaaduste rafineerimisel:30 - 150 mg/Nm 3H 2 S(generaatorgaasi koostises Põhja SEJsse)* heide mg/Nm 3 on normeeritud 3% O 2 sisalduseleKivisöe koksistamisel (5 % O 2 ):PVT I:

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 64Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineVaadeldava tegevuse asukohaks on Kohtla-Järve linna Järve linnaosatööstuspiirkond ja olemasolev VKG AS tootmisterritoorium.Tootmisterritooriumiga ei külgne looduskaitse- ja maastikukaitsealasid, samuti Ikategooria kaitsealuste liikide elupaiku ning karstialasid. Oluline täiendav mõjumaastikule ja ökosüsteemidele puudub.Looduskeskkonnale õhusaaste otsene mõju praktiliselt puudub, kunasaasteainete kontsentratsioonid välisõhus ei mõjuta lähiümbruskonnasloodussüsteemidele kehtestatud piirväärtusi. Teostatud seire põhjal on Kohtla-Järvel Kalevi tn automaatjaamas mõõdetud aasta keskmisekskontsentratsiooniks SO 2 puhul 8,8 μg/m 3 ja lämmastikdioksiidi puhul 6,4 μg/m 3(2011 a. 23 ), mis on oluliselt madalam ökosüsteemidele kehtestatud kalendriaastakeskmisest piirväärtustest – vastavalt 20 μg/m 3 ja 30 μg/m 3 .Orgaaniliste ühendite osas eraldi piirnormid loodusele ja taimestikule puuduvad.Kuna vaadeldaval alal puuduvad looduskaitsealused maastikualad ja väärtuslikudelupaigad, võib kavandatava tegevusega kaasneva võimaliku keskkonnamõjumaastikule ja elustikule lugeda ebaoluliseks või isegi tühiseks.4.8 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varaleInimese elukeskkonna korraldus määrab oluliselt inimese psühhosotsiaalseheaolu ja tema tervisliku seisundi. Väliskeskkonna seisundil on oluline mõjuinimese tervise kõigile aspektidele. Parandades väliskeskkonna tingimusi,saavutatakse inimeste parem tervislik seisund ja haigestumiste arvuvähenemine. Ühiskonna tasandil on olulised keskkonnakorralduslikud meetmed –maakasutuse suunamine ja inimkasutuses oleva või kasutusse võetavakeskkonna ruumiplaneerimine, riskide seire, hindamine ja juhtimine jne. Nendemeetmete rakendamise tase ja tulemuste arvesse võtmine otsuste tegemiselmäärab ka mõju, mis avaldub iga inimese tervisele.Piirkonna elanike elukvaliteeti ja sotsiaal-kultuurilist keskkonda silmas pidadesvõib tehase laiendamine Petroter seadmete kavandamine ja laiendamine mõjuavaldada peamiselt läbi õhukvaliteedi muutuste.Mõju välisõhu kvaliteedile on VKG Oil AS tegevuses olulise tähtsusegakeskkonnafaktor, millist tuleb ohjata ja hoida range kontrolli all. Kui ettevõtetagab keskkonnanõuete täitmise saasteainete emissioonide osas ja realiseeribkavandatud meetmed heitkoguste edasiseks vähendamiseks, ei põhjusta seevälisõhu saastatuse muutusi Kohtla-Järve linna Järve linnaosas määral, mishalvendaks olemasolevat olukorda (vt ptk 4.2).Aktuaalseks jääb endiselt ebameeldiva spetsiifilise lõhna probleem (vt ptk 4.2.7),mis on seniajani kaasnenud põlevkivitöötlemisega ning ulatunud Järve linnaosaelamutsoonidesse, halvendades inimeste tervislikku heaolu.Viimastel aastatel on ettevõte lõhnaprobleemidega tõsisemalt tegelenud,korrastanud ja täiustanud tehnoloogilisi seadmeid, minimeerinud tehnoloogilisi23 Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ , Tallinn 2012. Välisõhu seire linnades 2011.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 65Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineäkkheiteid, vedelate utteproduktide lekkeid ja mahavalgumisi jne. Rangelt onjälgitud ja ellu viidud sertifitseeritud juhtimissüsteemide ISO 9001, ISO 14001 jaOHSAS 18001 nõudeid ja tegevusprintsiipe.Kuna elanikkonna tervis sõltub olulisel määral keskkonnakvaliteedist, siis tulebkäitise tegevuses igati vältida keskkonnakvaliteedi halvenemist ja rakendadatuleb kõiki võimalikke meetmeid selle parendamiseks.4.9 Kumulatiivsed mõjudKumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjudekuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliseltmõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad needaja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressurssideseisundi halvenemist.Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid,kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatavategevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevuskoos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevusekuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile,kogukonnale.Käesoleva KMH kontekstis on kumulatiivseteks mõjudeks Petroter seadmetekoostoime (I, III ja III) koos teiste VKG saasteallikatega ning lisaks koosmõjuteiste olemasolevate välisõhu saasteallikatega Kohtla-Järve linnas. Nimetatudasjaolu on kõige olulisem õhusaate valdkonna osas (vt ptk 4.2). Nimetatudmõjusid on eespool temaatilistes peatükkides täpsemalt käsitletud.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 66Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine5 Reaalsete alternatiivide hindamine, leevendavadmeetmed ja seire vajadusKeskkonnamõju hindamise tulemusena saab järeldada, et kavandatav tegevus eitekita olulist negatiivset mõju keskkonnale. Sellegipoolest kaasnevad põlevkivistõli tootmisega paratamatult teatavad keskkonnamõjud.5.1 Reaalsete alternatiivide hindamineAsukoha-alternatiive väljapoole VKG AS territooriumi ei käsitletud, kuna tegemiston olemasoleva tehase laiendamisega ning eelnevalt on „VKG Oil AS pooltkavandatava uue õlitehase asukohavaliku keskkonnamõjude hindamise“ (SEI,Tallinn 2006) 24 käigus asukoha-alternatiivid juba hinnatud 25 .Alternatiividena ei käsitletud erinevaid põlevkiviõli tootmise tehnoloogiaid, kunaarendaja kavandab uue õlitehase püstitamisel kasutada nn Galoter-tehnoloogiat,mis on teadaolevalt parim võimalik peen-põlevkivist õli tootmise tehnoloogia.Tootmise tehnoloogiast ja nende eelevatest hindamistest varasemate töödekäigus annab ülevaate ptk 4.6.Töö protsessi käigus - Petroter III tehase projekteerimisel tekkis täiendavasukoha-alternatiiv VKG AS territooriumi siseselt. Lisaks KMH programmiskajastatud asukoha-alternatiivile nimetusega Petroter 3-1 on tekkinud uustehase laienduse võimalik asukoht Petroter 3-2, vt Joonis 2.3-1 ja 3.1-1.Kavandatavat tegevust ja selle reaalset alternatiivi hinnati võrdluses 0-alternatiiviga (kavandatavat tegevust ehk Petroter III ei realiseerita).Olemasolevaks olukorraks ehk 0-alternatiiviks loetakse tootmist seadmegaPetroter I ja Petroter II (käivitatud).Mõjusid hinnati alljärgnevate keskkonnakomponentide lõikes:- Tootmisseadme tegevusega kaasnevad saasteallikad, võimalikkesaasteainete heitkogused ja nende võimalik mõju atmosfääriõhukvaliteedile;- Müra ja vibratsioon- Tootmisjäägid ja kõrvalproduktid- Mõju pinna- ja põhjaveele- Mõju maastikule ja elustikule- Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale.Asukoha-alternatiivide võrdlus on toodud Tabelis 5.1-1. Asukoha-alternatiivideerinevus ning võrdlus on oluline üksnes kahe keskkonnakomponendi – mõjuvälisõhu kvaliteedile ja müra- hindamisel. Petroter III on plaanis käivitada2015.a keskel ning projektvõimsuse saavutab ta alles 2016. aastal, seega võetiõhusaaste hindamise aluseks variant, kus töötab 3 Petroteri tehast (I, II, III)täisvõimsusel koos VKG elektrijaamade allikatega. Hajumisel arvestati VKGelektrijaamades aastaks 2015 2 NID seadme olemasolevuga (korstna kõrgusega24 http://www.vkg.ee/cms-data/upload/keskkonnakaitse/vkgoili-olitehas-kmh-lopparuanne.pdf25 Nimetatud KMH kiideti Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt heaks 30.06.2006 a.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 67Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine70m) ning lisanduva aastaks 2016 4 NID seadmega. Lisanduvate NID seadmetepuhul hinnati lisaks tehnilist lahendust, st hajumist korstna kõrgusega 70 m ja90 m. Lisanduva 4 NID seadme puhul on tegemist tingliku tehnoloogiliselahendusega, mis võib aastaks 2016 muutuda. Teised võimalikudtehnoloogilised lahendused peavad tagama KMH–s hinnatud NIDseadmetega vähemalt samaväärse keskkonnakaitse taseme.VälisõhukvaliteetTabel 5.1-1. Petroter III asukoha-alternatiivide võrdlusPetroter 3-1 Petroter 3-2Olulisem mõju keskkonna suhtes Olulisem mõju keskkonna suhtespõlevkivi termilisel töötlemisel on põlevkivi termilisel töötlemisel onkahjulike heitmete sattumine kahjulike heitmete sattuminesuitsugaasidega välisõhku (vt ptk suitsugaasidega välisõhku (vt ptk4.1).4.1).SO 2 kontsentratsioonid kahe erineva SO 2 kontsentratsioonid kahe erinevaasukoha alternatiivi suhtes erinevad asukoha alternatiivi suhtes erinevadüksnes 1-2 g/m 3 osas. Nt:üksnes 1-2 g/m 3 osas. Nt:Suitsukorstnad ja SEJ-d (NID 3-6 Suitsukorstnad ja SEJ-d (NID 3-6H=70m), küünalseade (H=100 m) H=70m), küünalseade (H=100 m)koosmõjus teiste ettevõtetega arvutus koosmõjus teiste ettevõtetega arvutusannab asukoha alternatiivi 3-1 puhul annab asukoha alternatiivi 3-1 puhultulemuseks 213 g/m 3 ja alternatiivi tulemuseks 213 g/m 3 ja alternatiivi3-2 osas 212 g/m 3 (vt Tabel 4.2-2). 3-2 osas 212 g/m 3 (vt Tabel 4.2-2).Tahkete osakeste puhul onTahkete osakeste puhul onarvutustulemused kahe alternatiivi arvutustulemused kahe alternatiiviosas sarnased – 1-2 g/m 3 suurune osas sarnased – 1-2 g/m 3 suurunevahe ning alternatiiv 3-2 annab vahe ning alternatiiv 3-2 annabväiksemad väärtused (vt Tabel 4.2-4). väiksemad väärtused (vt Tabel 4.2-4).Alifaatse süsivesinike puhul on vahed Alifaatse süsivesinike puhul on vahedsamuti väiksed. Kuid vastupidiselt samuti väiksed. Kuid vastupidiseltteistele saasteallikatele annabteistele saasteallikatele annabväiksemad alifaatste süsivisenike väiksemad alifaatste süsivisenikepuhul väiksemad väärtused alternatiiv puhul väiksemad väärtused alternatiiv3-1. Nt: Alifaatsed süsivesinikud 3-1. Nt: Alifaatsed süsivesinikudmahutitest E-205/2 ja E-209/2 ja mahutitest E-205/2 ja E-209/2 jaPetroter III avariiventilaatorist, Petroter III avariiventilaatorist,2015.a. arvutused näitavad, et 2015.a. arvutused näitavad, etalternatiiv 3-1 ouhul on maskimaalne alternatiiv 3-1 ouhul on maskimaalnekontsentratsioon 11 120 g/m 3 ja kontsentratsioon 11 120 g/m 3 jaalternatiiv 3-2 puhul 11 700 g/m 3 (vt alternatiiv 3-2 puhul 11 700 g/m 3 (vtTabel 4.2-6) . Vesiniksulfiide puhul Tabel 4.2-6) . Vesiniksulfiide puhulkontsentratsioonide erinevusi ei teki kontsentratsioonide erinevusi ei teki(vt Tabel 4.2-7).(vt Tabel 4.2-7).MüraKolme liini puhul ei summeerutootmisliinide müratasemedlineaarselt, kuna kavandatavasasukohas varjestavad tootmishoonedteisi liine -Petroter 3-1 asukohasjääks uus tootmisliin poolesulatuses olemasolevatetootmishoonete varju ningkaugematele aladele levib peamiseltühe (lähima) tootmishoone müra.Müra levik uuest tootmisliinist sõltubKolme liini puhul ei summeerutootmisliinide müratasemedlineaarselt, kuna kavandatavasasukohas varjestavad tootmishoonedteisi liine - kavandatavas Petroter 3-2asukohas jäävad I ja II liintäielikult planeeritava III liinitaha ning kaugematele aladele levibpeamiselt ühe (lähima) tootmishoonemüra. Petroter 3-2 varjestatusteiste tootmisliinide ees vähendabTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 68Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindaminePetroter 3-1 Petroter 3-2kuhu täpselt paigutatakse müratekitatavd seadmed.eelduslikult pigem teiste liinidetootmismüra ning müramõju oleksväiksem kui Petroter 3-1 liiniasukohas.Uus toomisliin, Petroter 3-2, onplaneeritud olemasolevatesthoonetest itta ehk elamualadele pisutlähemale (ca 50 m lähemale), kuidtulenevalt heli hajumise seaduspäraston mürataseme erinevus tööstuslikustpunktallikast 850 ja 900 m kauguselainult 0,3-0,4 dB ning ei oma antudjuhul tähtsust.VKG territooriumi siseselt ei esine olulisi erinevusi kahe erinevaasukoha-alternatiivi osas.Tootmisseadme täiendavate tehniliste või mahuliste all-alternatiivide hindamineei osutunud töö käigus vajalikuks.Lisaks kavandatava tegevuse põhialternatiivile vaadati töö käigus ka nn allalternatiivent transpordikorraldusega seonduvaid alternatiive. Hinnatimaterjaliveo (tooraine) viise nii autotranspordi, konveierliini kui ka raudteed pidi.5.2 Leevendavad meetmed ja seire vajadusKäesoleval hetkel täiendavaid tehnoloogilisi meetmeid negatiivsekeskkonnamõju minimeerimiseks pole vajalik välja töötada, kunateadaolevate andmete põhjal vastab rajatav tehas PVT nõuetele.Negatiivsete mõjude leevendamiseks on vaja eelkõige vähendada õhuheitmeid.- NID-i korstnate kõrgemaks (90 m) ehitamine alandabmaksimaalseid saastetasemeid umbes 15% võrra, seega niisugunelahendus parandaks välisõhu seisundit võrreldes olemasolevaga.- Peale Põhja EJ üleviimist NID-idele muutub olulisimaks objektiks, milletäiustamisega saaks välisõhu kvaliteeti parandada (eelkõige SO 2 ), LõunaElektrijaam, mille koosmõjus Põhja EJ ja ja VKG Oil saastallikategakujunevad kõrgema saastetaseme laigud territooriumist lõunas-edelas japõhjas. Samas ei ole Lõuna SEJ puhul tegemist suure põletusseadmega,mille tõttu ei kuulu ta Tööstusheitme seaduse reguleerimisalasse.Alifaatsete süsivesinike maksimaalse kontsentratsiooni piirväärtuse ületaminevõib osutuda probleemiks koosmõjus teiste ettevõtetega, eelkõige naabrusespaikneva Novotrade Invest-iga, mille heitmed on suuremad võrreldes VKGallikatega.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 69Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine- VKG kontsernis ja Novotrade Invest´s tuleb pöörata tähelepanupiirnormide võimalikule ületamisele ning ettevõtted peaksid välja töötamaleevendavate meetmete plaain lõhnaprobleemide minimiseerimiseks.6 Avalikkuse kaasamine KMH protsessiKMH avalikustamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS).Alljärgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KMH osapooltest,KMH protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandatavaltegevusel ei ole ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei peetud.6.1 KMH osapooledOtsustajaKohtla-Järve LinnavalitsusKontaktisik: Kersti JuuseTelefon: 3378569e-mail: kersti.juuse@kjlv.eeKeskkonnamõju hindamise järelevalvajaKeskkonnaameti Viru regioonPargi 15, 41537 JõhviTel 332 4401ArendajaTaotleja: VKG Oil ASKontaktisik: Diana RevjakoTelefon: 56680405e-mail: diana.revjako@vkg.eeKeskkonnamõju hindaja on OÜ Hendrikson&Ko (aadress: Raekoja plats 8, 51004Tartu; Pärnu mnt 27, 10141 Tallinn). KMH ekspertrühm koosneb järgmistestliikmetest:- Riin Kutsar projektijuht, KMH ekspert (litsents KMH0131);- Juhan Ruut KMH ekspert (litsents KMH0070),tehnoloogia vastavus parimale tehnikale;- Veiko Kärbla müra ekspert;- Marko Kaasik õhureostuse ekspert.Tabelis 6.1-1 on välja toodud isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võibeeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle vastu, onesialgsetel andmetel (KMH programmi koostamise ajal) esitatud alljärgnevastabelis.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 70Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTabel 6.1-1. Keskkonnamõju hindamise osapooledIsik või asutusMõju ja/või huviKohtla-Järve Linnavalitsus jaVallavolikoguKohaliku arengu edendaja ja tasakaalustatudavalike huvide kaitsjaIda-Viru MaavalitsusMaakonna tasandil avalike huvide kaitsjaSotsiaalministeeriumInimeste sotsiaalsete vajaduste tagamine.(Terviseamet Ida talitus)Arengu edendaja ja tasakaalustatud avalikehuvide kaitsjaKeskkonnaameti Viru regioon KSH järelvalvaja huvi ja funktsioon on tagadaprotsessi vastavus seaduse nõueteleNaaberkinnisasjade omanikud On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteedigaelukeskkonnastPiirkonna elanikudOn huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteedigaelukeskkonnastValitsusvälised organisatsioonid jakodanikeühendusedKeskkonnaalaste või muude organisatsioonisuunitlusest tulenevate väärtuste arvestamisetagamine kavandatava tegevuserealiseerimiselLaiem avalikkusMuud võimalikud mõjud ja huvid* Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanekminimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teebOtsustaja.6.2 KMH protsess ja avalikkuse kaasamineAvalikkuse kaasamine on loomulik osa inimeste eluolu puudutavate tegevustekavandamisel. Nii ka käesoleva töö raames moodustas osa töömahust erinevatesihtrühmade arvamuste ja seisukohtade väljaselgitamine ning nende aluselvõimalikult tasakaalustatud lahenduse väljatöötamine.Avalikkuse kaasamine on keskkonnamõju hindamise kohustuslikuks osaks kavastavalt KeHJS ning muudele keskkonnamõju hindamist käsitlevateleseadusaktidele.6.3 KMH aruande avalikustamineKMH aruande avalikustamine toimub analoogselt KMH programmile ning vastavaltõigusaktide nõuetele. Ülevaade avalikustamisest lisatakse pärast avaliku arutelutoimumist.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 71Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine7 Kokkuvõte ja lõppjäreldusViru Keemia Grupi (VKG) kontserni kuuluva VKG Oil AS poolt kavandatavategevuse eesmärk on laiendada põlevkiviõli tootmist. Hetkel toodab VKG Oil ASpõlevkiviõli 53 Kiviter tehnoloogia generaatoris ning I Petroter seadmel. Teiseidentse seadme Petroter II ehitustegevus käib käesoleval hetkel ning seeplaanitakse käivitada 2014 a. keskel. Petroter I ja II õlitehast plaanitaksetäiendavalt laiendada st olemasolevate õlitehastega ja infrastruktuuridegaintegreeritakse ka kolmas identne õlitootmiskompleks (edaspidi nimetusegaPetroter III). Petroter III laiendusega kujuneb Petroter tehasekompleksisümbertöödeldava põlevkivi mahuks 9000 tonni ööpäevas.Õlitootmiseks vajalik põlevkivi tarnitakse olemasolevatest tegutsevatest (ASEesti Energia Kaevandused) põlevkivikaevandustest ja VKG kontsernitütarettevõtte VKG Kaevandused OÜ poolt rajatud Ojamaa kaevandusest. Koostootmise laienemisega suureneb ka ettevõtte baastoodang – põlevkiviõli jasellest saadavad tooted, samuti sellega kaasnevate kõrval- ja jääkproduktidekogus.27. novembril 2012. a korraldusega nr 967 "Kohtla-Järve linna Järve linnaosasaadressil Keemia väikekoht 12j Viru Keemia Grupp AS-i territooriumilpõlevkivitehase Petroter laiendamiseks projekteerimistingimuste määramine"väljastas Kohtla-Järve Linnavalitsus projekteerimistingimused Kohtla-Järve linnaJärve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j Viru Keemia Grupp AS-iterritooriumil põlevkivitehase Petroter laiendamiseks. Nimetatud korralduse lisasprojekteerimistingimuste punktis 3.12 on määratud keskkonnamõju hindamiseläbiviimise vajadus.Arvestades ülaltoodut ja Viru Keemia Grupp AS 11. detsembri 2012. a esitatudtaotlust (nr VKGk/725-4) otsustas Kohtla-Järve Linnavalitsus algatadakeskkonnamõju hindamine Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemiaväikekoht 12j Viru Keemia Grupp AS-i territooriumil põlevkivitehase Petroterlaiendamisele.Keskkonnamõju hindamise aluseks on keskkonnamõju hindamise jakeskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk onhinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimise eeldatavat olulist mõjukeskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ningteha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.Asukoha-alternatiive väljapoole VKG AS territooriumi ei käsitletud, kuna tegemiston olemasoleva tehase laiendamisega. Samuti ei käsitletud erinevaid põlevkiviõlitootmise tehnoloogiaid, kuna arendaja kavandab uue õlitehase püstitamiselkasutada nn Galoter-tehnoloogiat, mis on teadaolevalt parim võimalik peenpõlevkivistõli tootmise tehnoloogia.Töö protsessi käigus - Petroter III tehase projekteerimisel tekkis täiendavasukoha-alternatiiv VKG AS territooriumi siseselt. Nimetatud asukoha alternatiivihinnati võrdluses kahe keskkonnakomponendi osas– mõju välisõhu kvaliteedile jaTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 72Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindaminemüra. Hindamise tulemusena jõuti järledusele, et VKG territooriumi siseselt eiesine olulisi erinevusi kahe erineva asukoha-alternatiivi osas.Tootmisseadme täiendavate tehniliste või mahuliste all-alternatiivide hindamineei osutunud töö käigus vajalikuks.Lisaks kavandatava tegevuse põhialternatiivile vaadati töö käigus ka nn allalternatiivent transpordikorraldusega seonduvaid alternatiive. Hinnatimaterjaliveo (tooraine) viise nii autotranspordi, konveierliini kui ka raudteed pidi.Petroter III on plaanis käivitada 2015.a keskel ning oma projektvõimsusesaavutab ta 2016. aastaks, seega võeti hindamise aluseks variant, kus töötab 3Petroteri tehast (I, II, III) täisvõimsusel koos VKG elektrijaamade allikatega.Hajumisel arvestati VKG elektrijaamades 2 NID seadme olemasolevuga (korstnakõrgusega 70m) ning lisanduva 4 NID seadmega. Lisanduvate NID seadmetepuhul hinnati lisaks tehnilist lahendust, st hajumist korstna kõrgusega 70 m ja90 m. Lisanduva 4 NID seadme puhul on tegemist tingliku tehnoloogiliselahendusega, mis võib aastaks 2016 muutuda. Teised võimalikud tehnoloogilisedlahendused peavad tagama KMH–s hinnatud NID seadmetega vähemaltsamaväärse keskkonnakaitse taseme.Petroter seadmetega kaasnevate saasteainete heitkoguseid hinnati ka koosmõjusteiste saasteallikatega Kohtl-Järve linna õhule ning see on tehtud kokkuvõttestettevõtete õhusaastelubade ja keskkonnakomplekslubade põhjal. Koosmõjuhindamise käigus arvestati lisaks VKG kontserni oma saasteallikatele järgmistevälisõhu saasteallikatega Kohtla-Järve linnas (AS Alexela Oil, Lukoil Eesti AS,Järve Biopuhastus OÜ, Remeksi Keskus AS, TNC-Components OÜ, OÜ Mainsail,Stakodiler OÜ, Kivirand OÜ, AS Nitrofert, Portlif Grupp OÜ, Eastman SpecialtiesAS ja Novotrade Invest AS.Põlevkivi termilisel töötlemisel võib esineda keskkonna suhtes kahjulike heitmetesattumine suitsugaasidega välisõhku, seega keskenduti käesoleva KMH käigusenim tähelepanu välisõhu mõjudele. Suitsugaasi näol toimub Petroter-3000tehasest järgmiste saasteainete heide atmosfääri: NO2, SO2, tolm (sh PM10).SO2 maksimaalne kontsentratsioon Petroter III suitsukorstna lisandumiseltõuseb suhteliselt vähe, sest korstnad ehitatakse kõrgemaks, kahe lähestikkupaikneva korstna (I ja II) joad liituvad ning annavad suurema soojusliku tõusu.Kogu Põhja Elektrijaama üleviimine NID-seadmetele vähendab oluliseltheitkoguseid ja mõnevõrra ka saastetasemeid ümbruses – vaatamatamadalamatele korstnatele on heitmete vähenemine piisav, et tagada madalamadsaastetasemed, seda ka koosmõjus III-ga, mis eraldi võttes halvendaksidvälisõhu seisundit. NID-i korstnate kõrgemaks (90 m) ehitamine alandabmaksimaalseid saastetasemeid umbes 15% võrra, seega niisugune lahendusparandaks välisõhu seisundit võrreldes olemasolevaga. Peale Põhja EJ üleviimistväävlipüüdmisseadmetele muutub olulisimaks objektiks, mille täiustamisegasaaks välisõhu kvaliteeti parandada, Lõuna Elektrijaam, mille koosmõjus Põhja EJja ja VKG Oil saastallikatega kujunevad kõrgema saastetaseme laigudterritooriumist lõunas-edelas ja põhjas.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 73Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineLämmastikdioksiidi ja süsinikoksiidi hajumisarvutuse tegemine osutus mõttetuksväga väikeste heitkoguste tõttu, arvestades kummagi SPV-d ja võrdlustvääveldioksiidi heitkogustega. PM10 ühe tunni keskmised tasemed jäävad niipraegusel kui projekteeritaval juhul selgelt allapoole ööpäeva keskmistpiirväärtust 50 g/m3, kuid saastetasemete tõus on arvestatav.Alifaatsete süsivesinike maksimaalne kontsentratsioon vahetult lähestikkupaiknevate absorberite läheduses ületab rohkem kui kaks korda piirväärtust, misvõib ulatuda kuni 200 meetri kauguseni allikast ning seega jääb ületamine VKGtootmisterritooriumile. Tsehhi avariiheide ei lisa suure kõrguse tõttu sellelemidagi märkimisväärset, küll aga koosmõju teiste ettevõtetega.KMH koostamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatav tegevus eitoo kaasa märkimisväärset negatiivset mõju, küll aga koosmõju teisteettevõtetega. Kavandatava tegevuse ette nähtud lahenduse elluviimineon KMH töögrupi hinnangul võimalik, kuid VKG kontsernis ja NovotradeInvest´s tuleb pöörata tähelepanu piirnormide võimalikule ületamisele ningettevõtted peaksid välja töötama leevendavate meetmete plaanilõhnaprobleemide minimiseerimiseks.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 74Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine8 Kasutatud kirjandus1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ , Tallinn 2012. Välisõhu seire linnades2011.2. IPT Projektijuhtimine OÜ. Viru Keemia Grupp AS Põlevkivituha ja poolkoksikoosladustamise metoodika väljatöötamine. Tööd katseväljakul. Geotehnilisteja Mineraloogiliste uuringute aruanne ; töö nr 08-04-0771.3. Kaasik, M, Loot, A., 2011. Õhusaaste leviku mudel Aeropol 5.0 kasutusjuhend.Tartu Ülikool, Füüsika instituut (EAS innovatsiooniosakute toetusmeetmeprojekti EU33631 “Õhusaaste hajuvusarvutuse tarkvara arendamine”tulemuse kirjeldus).4. Kaasik, M., Kerner, E.-S., 2009. An updated method for estimating of surfacelayerscaling parameters from routine ground-based meteorological data. 30thNATO/SPS International Technical Meeting on Air Pollution Modelling and itsApplication (P 1.11). American Meteorological Society5. Kutsar, R., 2013. Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Elektriku tn 3Viru Keemia Grupp AS-i (VKG Energia OÜ) territooriumil tootmishoonelaiendamise keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne.Töö nr 1745/12, 86 lk.6. Kutsar, R., Hendrikson&Ko OÜ, 2012. VKG Oil AS põlevkivitehase Petroterlaiendamise keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne.Töö nr 1522/11.7. Liblik, V., 2013. VKG OIL AS lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Töö nr 163-12-VKG/270-128. Liblik, V., 2013. VKG ENERGIA OÜ lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Töö nr165-12-VKGEnergia9. Liblik, V., 2012. Saasteainete heitkoguste ja välisohu saastatuse prognoosseoses põlevkiviõlide järeltöötlemise kompleksi (PJK) rajamisega (täiendustööle nr 167-12-vkg/110-12TLÜ). Töö nr 171-12-vkg/288-12.10. Liblik, V., 2012. Saasteainete heitkoguste (vääveldioksiid) ja välisohusaastatuse prognoos VKG AS saasteallikatest seoses põlevkiviõlidejäreltöötlemise kompleksi ja TSK seadmete rajamisega. Töö nr 167-12-vkg/110-12TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, 65 lk.11. Liblik, V., 2011. VKG Oil AS tehase Petroter lubatud heitkoguste (LHK) projektTöö nr 147-11-VKG. TLÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, 145 lk.12. Pavlenkova, J., Kaasik, M., Kerner, E.-S., Loot, A., Ots, R., 2011. The impactof meteorological parameters on sulphuric air pollution in Kohtla-Järve. OilShale, 28(2), 337 - 352.13. Pöyry Entec AS. VKG Energia OÜ tuhaladestu korrastamine ning korrastatudladestule uue hüdrotuhaärastuse ohtlike jäätmete prügila rajamine.Tuhaladestu korrastamise eelprojekt. Töö nr 916-2/10.14. SA Säästva Eesti Insitituut töös „VKG Oil AS poolt kavandatava uue õlitehaseasukohavaliku keskkonnamõjude hindamine.Töö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 75Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamine9 LisadLisa 1. KA kiri koosmõjude hindamise osasTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 76Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013

Kohtla-Järve linna Järve linnaosas aadressil Keemia väikekoht 12j 77Viru Keemia Grupp AS põlevkivitehasePetroter laiendamise keskkonnamõju hindamineLisa 2. KMH programm (eraldi failina)Lisa 3. KMH aruande avaliku väljapaneku ja aruteluga seotudmaterjalidKMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise teade väljaandesAmetlikud TeadaandedKMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise teade ajalehesKMH aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest teavitav kiriKHM aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest teavitav kiriKMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiriKMH aruande heakskiitmise kiriLisatakse protsessi käigusTöö nr 1818/12KMH aruanne avalikule väljapanekule 18.07.2013