2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit

eestipsühholoogideliidunr. 45 oktoober 20092IIRIS LUIGAToimetaja veergKuigi Laualehe saab nüüd kätteainult internetist, loodan siiski, et seemõjub pigem positiivselt kuinegatiivselt.256101112131518RAMATUTEST212324JÜRI ALLIKMis saab psühholoogia ajakirjadest?JUUBILARIDMati Heidmets - 60Tiina Kompus - 60RENÉ MÕTTUSVäike p, tema sõbrad ja maakeelneteadus ehk kuidas oma tulemusedveenvamaks muutaTANEL MÄLLOMeeste ja naiste erinevusedmeeleoluhäirete eelsoodumustesKATRI-EVELIN KALAUSFoobiasaade: hirmutav huvitavkogemusMERLE PARMAKSõjaväelaste psühholoogilinenõustamineNELE KULDKEPP“Mis see psühholoogia teie arvates onsiis?”SÜNDMUSIRAAMATUTESTTähelepanu ja teadvusEhe õnnKUS KAITSTUD ME KÄIME?KRAADIDKUS ME KÄIME?KUHU MINNA?Enamus psühholoogia alasestuurimustööst tehakse maksumaksjaraha eest ja uurimustöö tulemusedvõiksid olla avalikult kättesaadavad.EPLi õnnitlused annavad edasi IirisLuiga ja Maie KreegipuuÄkki on nii, et kuulajad ei saa alatihästi aru, mida minu entusiastlikultrõhutatud „err-võrdub-null-komaviis“tegelikult tähendab.Emaste ja isaste rottide kõditamisetulemused võivad olla kasulikudmeeleoluhäiretega tegelejateleMis saab ühe spetsialisti elus veelsotsiaalfoobsem olla, kui teha omatööd kõigi oma õpetajate, kolleegideja patsientide silmade all tingimustes,kus sa saate kokkulõikamise eestüldse ei vastuta.Kuna sõjaväelane on pealtnähatäiesti sarnane tsiviilisikule, eeldameenamasti, et tema probleeme mõistabiga nõustaja või terapeut.TÜ psühholoogia instituudivastuvõtukomisjonile tähendabvestlusvoor kahte pikka päeva, millejooksul lähevad ka parimatel meistlõpuks käiku hädaabiküsimused...Kolmest Eestis korraldatudrahvusvahelisest konverentsistkirjutavad Kristjan Kask, JaanusHarro ja Liina VahterTähelepanu ja teadvus ei olegi NIIkeerulised teemad, arvab Iiris Luiga.Maie Kreegipuu kirjutab vanastheast Seligmanist, kes enamkurvastust juurde toota ei taha.René Mõttus ja Liina Vahter omadoktoritöödestAstra Schults ja Triin Hannust käisidVilniuses arengupsühholoogiakonverentsilKes oktoobris abstrakte ei esita, seekevadel konverentsidel ei esine.

2 Toimetaja veerg/Mis saab psühholoogia ajakirjadest? EPL-i LaualehtTOIMETAJA VEERGIiris LuigaNagu kevadel EPLi konverentsillubasin, üritab Laualeht olla nüüd niivanas versioonis, mida saab paberileprintida, kui ka uues, mida saabinternetist artiklite kaupa lugeda.Kuidas see mõjutab Laualeheloetavust, saame teada mõne ajapärast tänu internetistatistikale. JüriAlliku avaloos on kirjas, etteaduslikud psühholoogia ajakirjad,mis ilmuvad ainult internetis, ei olenii palju tsiteeritud kui kunagisedainult paberil ilmunud väljaanded.Loodan, et Laualeht klassifitseerubikka kunagiseks paberväljaandeks jajääb sama tsiteerituks kui varem.Muidugi ootan ka, et tänuinteraktiivsele veebikeskkonnaletekib teil tahtmine oma mõtteidjagada ja postitada ka siis, kuiLaualehe ilmumise aegpole veel ukse taga. Lisaks saatemärkida Kalendrisse üritusi, misEPLi liikmetele huvi võiksid pakkudaning ise järgi vaadata, kas midagihuvitavat tulemas on.Need, kes ei saanud kevadiselkonverentsil osaleda, kuid sooviksidtäpsemalt teada, kuidas EPLil kuiorganisatsioonil läheb, saavad sellestkuulda loodetavasti EPLi järgmiselkonverentsil, mis toimub 2010. aastakevadel. Sel sügisel toimubtraditsiooniline Tartu Ülikoolipsühholoogia instituudi vilistlaspäev.Mõnusat lugemist!MIS SAAB PSÜHHOLOOGIA AJAKIRJADEST?Jüri AllikMitte kõik psühholoogid ei loepsühholoogia ajakirju ja ilmselt eipeagi seda tegema. Kuid kõikolulised mõisted, tehnikad jainstrumendid, mida nad igapäevaseltkasutavad, on kunagi ilmavalgustläinud mõnes ajakirjas või harveminiraamatus. See on ka arusaadav,kuna iga idee sünnib alles siis, kui taon muutunud avalikuks ehk onpublitseeritud.Alguses oli kõik väga lihtne.Raamatukogude jaoks oli see õnnishetk, kui maailmas oli vaid ükspsühholoogia ajakiri, kuigi see kandisWilhelm Wundti strateegilistelkaalutlustel nimetust PhilosophischeStudien (1883). Muidugi ilmuspsühholoogilisi uurimusi ka teistesajakirjades, nagu näiteks brittideMind-is, kuid raamatukogukataloogis oleks „Psühholoogia”rubriigis pidanud olema siiski vaid üksnimetus. Huvi pärast vaatasin, millineon olukord 2009. aastal. Äsja ilmusThomson Reutersi raport JournalCitation Reports 2008. aasta kohta,mida kõik ajakirja toimetajad pingsaltootasid. See raport on koostatudmaailma suurimateaduse andmebaasi Web of Science(WoS) põhjal ja näitab seda, kui paljuon mingis ajakirjas viimase kaheaasta jooksul ilmunud artikleidviidatud. Viidete arvu ühe artiklikohta nimetatakse ajakirjamõjuteguriks (Impact Factor), misüha rohkem määrab ära, kui paljuselle ajakirjaga arvestatakse ja sedaostetakse. Üldiselt üsna valivasandmebaasis WoS on mõjutegur äratoodud 457 psühholoogia ajakirjakohta. Seega veidi rohkem kui 120aastaga on iga aasta juurde tulnudumbes 3 ja pool psühholoogiaajakirja. Kõige esimesel kohal onjätkuvalt Annual Review ofPsychology, mille mõjutegur on 16.2(igat seal ilmunud artiklit viidataksekahe järgmise aasta jooksulkeskmiselt 16 korda). Viimasena onmõjuteguri kirja saanud ajakiriJournal of Adult Development,mille mõjutegur on vaid 0.07. Kameie suure idanaabri mõlemadlipulaevad Voprosy Psikhologi jaPsikhologicheski Zhurnal asuvadnimekirja viimasel leheküljel üsnakõhnade mõjuteguritega 0.19 ja0.18. Keda huvitab esikümme võibTabelile 1 pilgu peale heita.Tabel 1. Ajakirjade pingerida 2008. a. mõjuteguri (IF) alusel.

EPL-i Laualeht Mis saab psühholoogia ajakirjadest? 3Pilt 1. Ajakirja Journal of Vision internetinumber, köide 9, nr 11.Nagu on hästi teada avaldavadtipus olevad ajakirjad peamiseltülevaateid, mitte aga originaalseiduurimusi. Nimekirja keskel 228.kohal olev ajakiri PersonalRelationships omab näiteksmõjutegurit 1.2. Järelikult kõiksellest suurema mõjutegurigapsühholoogia ajakirjad on jubaparemas pooles.Ajakirjad on teadagi kallid jalugeja, kes tahab näiteks endaleriiulisse 2010. aasta jaanuaris ilmuvatAnnual Review of Psychology uutköidet peab selle eest välja käima$197 ehk veidi üle 2100 krooni. Kuigisee oleks kindlasti väärt investeeringjääks ülejäänud 456 ajakirja ikkagikättesaamatuks, kuna valdavaenamuse aastatellimus pole sellestmitte väga palju väiksem.Psühholoogiliste uurimistekaugem eesmärk on inimeselekasulik olla. Enamus psühholoogiaalasest uurimistööst, nagu ka teistesteadustes, tehakse maksumaksjaraha eest. Seega näib psühholoogiateenivat peamiselt avalikku huvi jaoleks igati ootuspärane, etmaksumaksja raha eest tehtuduurimistöö tulemused oleksid avalikultkättesaadavad. Paraku onpsühholoogias avatud juurdepääsugaajakirju on üsna vähe, kuna parimadpsühholoogia ajakirjad kuuluvadAmeerika PsühholoogiliseleAssotsiatsioonile ehk APA-le võisuurtele kirjastustele nagu Sage,Elsevier, Springer ja Wiley, kelleleajakirjade müümine on üheksoluliseks või peamisekstuluallikaks.Hetkel on märgata suurtmuutust klassikalises ajakirjademajandusmudelis, mis kujunes välja19. sajandil. Klassikaline „lugejamaksab” mudel on vahetumas uuemudeli vastu, kus autor ise katab kõikväljaandmisega saadud kulud jaajakirja lugemise eest raha ei küsita.Esmalt olid need teadlased ise,kes polnud rahul valitsevamajandusmudeliga. 26. augustil2004. aastal kirjutas 25 Nobelilaureaati kirja AmeerikaÜhendriikide Kongressile nõudes, etmaksumaksja raha eest valminudteaduspublikatsioonidele peaksolema vaba juurdepääs. Tänaseks onUSA seadusandja vastu võtnudseaduse, mille kohaselt riigi eelarvestfinantseeritava uurimistöö tulemusedpeavad olema vabalt kättesaadavadkeskses hoidlas (näiteks PubMed

4 Mis saab psühholoogia ajakirjadest? EPL-i LaualehtCentral). Ka Euroopa liigub samassuunas. Euroopa komisjoniteadusvolinik Janez Potoènik onkinnitanud põhimõtet, et Euroopamaksumaksja rahaga tehtud teaduspeab olema vabalt kättesaadavvõimalikult lühikese aja möödudespeale selle avaldamist.Kõige ägedamalt on avatudjuurdepääsu vastu mõistagi suuredkirjastused ja üllatuslikul kombelteaduslikud seltsid ja ühingud, kellelon oma tulu toov ajakiri. Kuiajakirjade sisu saab kõigile vabaltkättesaadavaks, siis varsti ei hakkaka raamatukogud ajakirju üldsetellima. Seepärast kasseerivadkirjastused majanduslike mudelitevaheperioodil kahekordse tulu: neil,kes tahavad või peavad oma töötulemused avalikult kättesaadavaksmuutma, tuleb kirjastuselt vabajuurdepääs oma artiklile välja ostavõi siis otsida mõni teine avaldamisekoht. Samal ajal pole ajakirjadetellimishinnad väiksemaks läinud jaeelkõige raamatukogud maksavadartikli avaldamise sisuliselt teistkorda kinni.Kõige lihtsam tee uuea v a l d a m i s m u d e l ivõidulepääsemiseks on muidugi uueajakirja tegemine, mis on kohealgusest peale kõigile avatud.Näiteks ainuüksi BioMed Central(BMC) annab välja üle 190 ajakirja,millele juurdepääs on kõigile avatud.2008. aasta oktoobris läks BMCkirjastuse Springer koosseisu kooslubadusega, et avatud juurdepääsBMC ajakirjadele säilib. Teineedukas algatus kannab nime PublicLibrary of Science (PLoS), misannab välja mitut edukat ajakirja:PLoS Medicine, PLoS Biology,PLoS Genetics, PLoS One jne.Kõigile artiklitele neis ajakirjades onvaba juurdepääs ja igaüks võibendale alla laadida suvalise artikli pdfkoopia. Probleeme on vaid autoritel,kes peavad siis, kui nende artikkelon avaldamiseks vastu võetud,leidma avaldamisraha. NäiteksPLoS Biology tahab ühe artikliavaldamise eest $2900 ehk umbes31 tuhat Eesti krooni. Tahtjatestilmselt puudust ei ole, kuna selleajakirja mõjutegur on 12.7.Muidugi tuleb aru saada, etkirjastused teevad head töödtoimetades ja retsenseerides neileavaldamiseks saadetud artikleid.Samuti teevad suured kirjastusednagu Elsevier muud kasulikku, nagunäiteks luues ja hallatesandmebaase, nagu ScienceDirectvõi Scopus, mis on teadlasteigapäevases töös lihtsaltasendamatud.See töö vääribkindlasti mitte üksnes tunnustamist,vaid ka rahalist kompensatsiooni.Kuna teadusajakirjad teenivad omapõhilise kasumi esimese 6, äärmiseljuhul 12 kuuga, siis ükskompromiss, millele kirjastused onnõus minema, on ajaliselt piiratudmoratoorium avatud juurdepääsule.Peale ajakirja ilmumist antakse 6(või 12) kuud aega, mille möödudesmuutub ajakirja sisu avalikuks, kasotse ajakirja kodulehelt või siisavalike hoidlate nagu BioMedCentral kaudu.Psühholoogia on uutes tuultesolnud üsna konservatiivne. Üksväheseid kohti, kus mõtlemisemuutust võib märgata on nägemiseuurijad. Tänu ühe mehe, NASA-stöötava Andrew B. Watsoni,initsiatiivile loodi üheksa aastattagasi avatud ja paberit mittekasutav ajakiri Journal of Vision.See projekt on olnud igati edukas,kuna 2008. aastal oli Journal ofVision-i mõjutegur 3.0, mis on isegikõrgem kui senisel valdkonnapõhiajakirjal, kirjastuse Elsevier’ipoolt toimetatud Vision Researchil(2.1). Eelmisel lehel on Pilt 1ajakirja Journal of Visionvärvikast ja atraktiivsestkodulehest. Tegelikkuses on seeveel palju pilkupüüdvam, kuna kõikpildid ka liiguvad. Erinevaltvanamoodsastpaberajakirjast ei pea siin ootama,millal ühe numbri jagu artikleidtoimetatud saab, et siis kogu numbertrükki toimetada. Niipea, kui käsikirion avaldamiseks vastu võetud jatoimetatud, ilmub ta kohe kodulehelnähtavale. Eestlastest on sellesajakirjas seni avaldanud AaveHannus ja kahel korral Endel Põder.Kuid üldiselt pole vähemaltpsühholoogias konkurentsi vanade(paberil ja tasulise juurdepääsuga) jauute (elektroonne ja avatudjuurdepääsuga) ajakirjade vaheltoimumas. Häid uue laine ajakirju onvähe ja teadmiste avalikustamiseturul laiutavad endised tuusad, kellesissetulekud on rajatud vanalemajandusmudelile. Kuigi Directoryof Open Access Journals ütleb, etpsühholoogias on 108 avatudjuurdepääsugaajakirja( w w w . d o a j . o r g /doaj?func=subject&cpid=128), siisenamus neist on lokaalsedrahvuslikud ajakirjad (näiteksJohannes Kepleri Ülikool Austriasannab alates 1992. aastast väljaajakirja Papers on SocialRepresentation). Esmapilgul kuulubvaid mõni üksik nendest vabajuurdepääsuga 108 ajakirjast nende457 psühholoogia ajakirja hulka,mida indekseeritakse WoS-i poolt.Üks nendest on EvolutionaryPsychology(http://cms.epjournal.net/), mida toimetabTodd Shackelford Florida Atlanticülikoolist. Sarnaselt nägemiseuurijatele on evolutsioonilisepsühholoogia seltskond pärit mitmesteri valdkonnast ja ehk seepärastrohkem avatud uutele teadmisteavalikustamise vormidele. Kunaajakiri pääses alles 2008. aastalWoS-i, siis tema mõjuteguri saabteada alles paari aasta pärast. Kuisee üksik erand välja arvata, siisparaku enamus teisi avatudjuurdepääsuga psühholoogia ajakirjuei mängi kuigi märkimisväärset osatänapäeva psühholoogilise mõttekujunemisel.

EPL-i Laualeht Juubilarid 5JUUBILARIDMATI HEIDMETS - 60!Mati Heidmets ei ole lihtsaltTartu Ülikoolist võrsunudpsühholoog. Tema elukäikumahuvad teaduriametid Tartu jaTallinna Ülikoolis, dotsendi, dekaani,prorektori ja rektori amet ningpsühholoogia professuur TallinnaÜlikoolis, EV peaministri nõunikuamet sotsiaalpoliitika alal ja paljudekõrghariduse ja tulevikuuringutegategelevate organisatsioonideliikmelisus nii Eestis kui üle-Euroopaliselt.Tema roll Eesti ühiskonnaspaistab ülikooli- ja valitsuskabinetiseinte vahelt kaugemale, sest ta eipea paljuks aeg-ajalt meedias sõnavõtta ning sotsioloogiliste uurimustetulemusi üldsusele seletada. Temakirjatükkidest kumab läbi mureEesti ühiskonna pärast. Sealjuuresrõhutab ta, et elamiseks mõnusatEestit peab arendamaTIINA KOMPUS - 60!Tiina Tõkke astus Tartu RiiklikkuÜlikooli 1968. aasta palaval suvel,olles üks neist vastavatudstatsionaarse psühholoogiaõppe“suure konkursiga sissesaanutest”,nagu ammu kadunud Loogika- jaPsühholoogia Kateedri kadunudterviklikult, mitte ühele askpektilekeskendudes. Nii kirjutas MatiHeidmets Postimehes (10.02.2007):”Eesti ei saa olla ühe-teemaühiskond.Ilma suurt pilti silme eeshoidmata võime küll toota rikkust,aga kaotada Eesti.” Ningjõulisemalt eelmisel kevadel EestiPäevalehes (14.03.2008): “Paljudmeist lootsid, et jõukuse kasv jakindlam majanduslik seljatagunemuudab ka Eesti inimese mõtteviisi.Oleme aastaid oodanud läbimurretsuhtumises nii enda kui kakateedrijuhataja Andres Pärltavatses irooniliselt pöördudastudiosuste poole, kes piisavaltusinad ei olnud. Tiina oli. Loenguteloli ta kohal ka siis, kui need kell 8algasid, seminarid olid tal ettevalmistatud, praktikaaruandedvalmis, eksamid õigeaegselt tehtud.Ega sellegipärast ütlemisi tulematajäänud. Nimelt oli Tiina temaleomasel vaiksel ja tagasihoidlikulmoel ka tippsportlaneallveeujumises. Millal ta trenni tehajõudis, on minus alati imestustäratanud, võistlemisest rääkimata.Tean vaid üht korda, sest kui siisvõistlused just eksamisessiooni ajalejuhtusid, pöördus ta prodekaanEringsoni poole palvega lubada taleksam 2 nädalat enne sessiooni ärateha. “Mida te endale õigekaaskodanike tervisesse, liiklushullusevähenemist ja euroopalikumatriskitaju, aga ka lihtsalthoolivust ja sõbralikku pilkukaasinimeste toimetamiste suhtes.Siiani pole tõsist murranguttoimunud: vaatamata jõukusekasvule asub Eesti ühiskond tervistja solidaarsust kirjeldavate näitajatealusel endistviisi piinlikul positsioonil(ÜRO inimarengu pingereas –toim.)” Lisaks avalikus mediaskirjutamisele kirjutab MatiHeidmets igal aastal ka teaduslikkeartikelid, mille viited onwww.etis.ee kaudu nähtavad.P u b l i k a t s i o o n i dkeskkonnapsühholoogia,rahvusvähemuste lõimimise ja Eestikui endise Nõukogude Liiduliikmesuse minevikuga riigisotsiokultuurilistest perspektiivideston sisukad ja laiapõhjalised.Palju õnne ja jaksu edaspidiseks!Iiris Luigalubate?!”oli üliõpilase häbematusestjahmunud prodekaani vastus.Eksami sai Tiina siiski tehtud javõistlustel auhinna ka. Millise, sedama ei tea, sest Tiina ei tavatsenudoma saavutustest rääkida.*Hästi tean Tiina saavutustestvaid neid, mida olen ise pealtnäinud, ja see pole muidugi sport,vaid psühholoogitöö ja -teadus.Ülikooli lõpetamise järel suunatiTiina tööle TallinnaPsühhiaatriahaiglasse, kus ta saiüha asendamatumaks, eriti täpsustja põhjalikkust nõudvate juhtumitekorral. Nii kujuneski tema töökskõige enam haiglakohtuekspertiisiosakond.Tiinatäiendas end üleliidulises SerbskinimelisesKohtupsühhiaatria* asjatundjad lähevad muidugi EOK kodulehele ja leiavad sealt, mis vaja, muuhulgas mõned Euroopa meistri tiitlid

6 Juubilarid/ Väike p, tema sõbrad ja maakeelne teadus EPL-i LaualehtInstituudis, tegi koostööd Eestijuhtivate juristidega ning oli otsitudspetsialist. Tema põhjalikkus,psüühika- ja seadustetundmine ningterane analüüsivõime andsid talleautoriteedi oma valdkonnas.Millalgi on selle kõige kõrvaltTiina Tõkkest vaikselt saanud TiinaKompus, on suureks ja edukakskasvatatud poeg ja tütar.Psühholoogiaüliõpilast KristiinaKompustki juba tuntakse, kui mittemuidu, siis ikka sellena, kes koosEndel Tulvinguga Eesti omaepisoodilise mälu patsienti uuris.Selle episoodilise mälu puudumiseavastas, muide, Tiina. Ka lastes onseda täpsust, põhjalikkust ja kiirettaipu, millega Tiina juba ülikooliajalsilma torkas.Tiina Kompus teeb rohkem, kuihädapärast vaja oleks. Jubatunnustatud spetsialist, aga ikkagituli ta tagasi uuenenud ülikooli jaastus magistrantuuri. Ja jälle oli taüks suure konkursigasissesaanutest. Konkureerides uuesülikoolis uue hariduse saanudnoortega, oli just Tiina see, kes niipõhjalikke teadmisi ning niiperspektiivse uurimisprojektiilmutas, et ta ühele kolmestriigieelarvelisest kliinilisepsühholoogia magistrikohast vastuvõeti. Ja mitte asjata. Tiina uurimusvägivaldsete rünnete mustritest olioluline ja originaalne. Uurimuselepõhinevad artiklid on taganõutudlugemisvara nii psühholoogidele kuijuristidele. 2006. aastal võitis Tiinaartikkel TÜ psühholoogiaosakonnapublikatsioonipreemia.Teadlasetöö kõrvalt jätkab Tiinaõpetamist nii TallinnaÕigusinstituudis (kus ta õpetas jubaenne selle ühendamist meieülikooliga) kui meie Tartu Ülikoolis.Ta on oodatud lektor ka TallinnaÜlikoolis, kohtunike ja uurijatekoolitustel, psühhiaatritetäienduskursustel. Tiina Kompus onesimene riiklikult tunnustatudkohtupsühholoogia ekspert Eestis.Tänu temale see eriala meil üldsetekkinud on ja eksperte juurde tuleb,sest Tiina on ette valmistanudnende kutsestandardi jakoolitusprogrammid, viib ise läbiõppetööd ja juhendab algajaideksperte.Muidugi tahan ära nimetada kaTiina tegevuse EPL-i heaks. Ta onolnud üks kliinilise psühholoogikutsestandardi jt. seadusandlikedokumentide koostajatest jaarendajatest, kutsekomisjoniaseesimees ja EPL-i Volikogu liige.Seegi pole veel kõik. Peale kohtujakorrektsioonipsühholoogia onTiina Kompus teise spetsialiseerumisealusepanija –neuropsühholoogia sektsioon eestipsühholoogias ja EPL-is ei oleksilma temata teoks saanud. Tiina jaLiina (Vahter) on need, kes vastavastandardi välja töötasid, koolitusprogrammidtegid ja nende järginüüd õpetavad. Tiina tavatsebütelda, et Liina tegi, Liina ütleb jällevastupidi.Lõpetusekstsiteeriniseloomustust, millega Tiina soovitasLiinat EPL-i liikmeks: “Niipalju kuimina neurolooge tunnen, siis peabpsühholoog endale nende hulgaskoha kindlustamiseks ikka vägakõva tegija olema. Selleks on ainultüks võimalus – konkreetne jutt,teadmistepõhised väited,käegakatsutavad tulemused. Liinasenine tegevus teadusliku japraktilise töö igapäevasestühildamisest on heaks stiilinäiteksteistelegi.” Kui nimi ära vahetada,käib kogu jutt täpselt ka Tiina endakohta. Täienduseks ütlen, et niipaljukui mina juriste tean, peabpsühholoog ka nende hulgas vägakõva tegija olema.Tiinalt on pärit teisigi vaimukaidütlemisi, mida tsiteerida tavatsen,aga lõpetan siinkohal juubelijutu. Tevõite tema mõtteid tema enda suustkuulda. Tiinale ei oska midagisoovida, kõik olemas, millestinimene unistada võiks. Küll agasoovin meile kõigile, et TiinaKompus 60. sünnipäevast väljagitegemata annaks veel paljudelevõimalusi vaimu valgustada jakäitumist korrigeerida. Pigemauditooriumis, kui kohtu- javangimajas.Maie Kreegipuu,üks Tiina vana sõber ja austajaVÄIKE P, TEMA SÕBRAD JA MAAKEELNE TEADUS EHKKUIDAS OMA TULEMUSED VEENVAKS MUUTARené MõttusEnda või teiste teadustöötulemustest rääkides olen vahelmärganud, et minu jutt ei köidakuulajaid. Kuidas nii? Rääginnäiteks tudengitele sellest, etkoolieas mõõdetud intelligentsuse jakeskea sissetuleku vahel onstatistiliselt oluline korrelatsioon,ütleme r = 0.50, p < 10 -10 . See onstatistiliselt vägagi olulinekorrelatsioon ja 0.50 veel pealegi,kuidas saab see kellelegi tundudaigava ja tühise seosena!? Kas siisväärt teadus enam tõesti tudengeidei huvita? Võibolla tõesti ei huvita.Aga võibolla pole asi siiski huvipuudumises teaduse vastu, vaidkõneleja oskamatuses sellestveenvalt rääkida. Äkki on nii, etkuulajad ei saa alati hästi aru, midaminu entusiastlikult rõhutatud „errvõrdub-null-koma-viis“tegelikulttähendab. Kui nad selle numbrisisulisest tähendusest paremini aru

EPL-i Laualeht Väike p, tema sõbrad ja maakeelne teadus 7saaksid, ehk tunduks siis kogu juttneile huvitavam.Aga kuidas panna neid sellestaru saama? Üheks lahenduseks onesitada seos lihtsa tõena: suuremIQ-testi skoor tähendab suurematpalka. Sedalaadi lihtsat tõdekuulajad kindlasti ootavad, agategelikult on see ju ainult veerandtõde - r = 0.50 tähendab, et IQ-testiskoor seletab ära veerandisissetulekuerinevustest - ja nii poleilus rääkida. Hiljuti teatas üks prouapärast intelligentsuseteemalistloengut, et „võibolla tõestiintelligentsuse testid näitavadmidagi“. Seejärel avaldas ta soovilaenata ühte testi, et siis sellegamõõta ära oma lapselasteintelligentsuse tase ning tulemustepõhjal otsustada, mis nendega edasipeale hakata. Veerandit tõde täietõe pähe müüa võib olla üsna ohtlik,kas pole? Seega tuleks ikkagipingutada ja leida viis, kuidasrääkida teadustöö tulemustest täittõde nii, et inimesed sellest arusaaksid ning see neile sealjuuresveel ka huvitav ja oluline tunduks.Liiati, mis siin kõneleda sellest, ettudengid ja muud asjahuvilised eisaa alati statistiliste seoste tugevustväljendavate numbrite tähendusestaru. Ma ei saa ka ise neistnumbritest tihti päris hästi aru. Seeon muidugi paha. Esiteks sellepärast, et nii ei oska ma enda jateiste teadustöö tulemustelekorrektset hinnangut anda. Võibollaannan hoopis järele kiusatuseletõlgendada numbreid oma ootustejärgi: kui „teooria“ näeb ette seostkahe muutuja vahel, peankorrelatsiooni r = 0.30„mõõdukaks“ seoseks, kui aga„teooria“ parema meelega sedaseost ei näeks, pean korrelatsiooni r= 0.30 „suhteliselt tühiseks“. See eiole ilmselt ilus viis teadust teha.Muide, ma ei valinud väärtust 0.30juhuslikult. Isiksusepsühholoogiason see maagiline korrelatsiooniväärtus, mis tähistab isiksustestidetüüpiliseks peetavat võimetennustada reaalset käitumist. Osaisiksusepsühholoogidest peab sedatäielikuks läbikukkumuseks, teineosa aga silmapaistvaks tulemuseks.Esmaklassiline tõestus selle kohta,et numbreid arvutada on kerge, aganendest aru saada on palju raskem.Teiseks, kui ma statistilisi seoseidväljendavate numbrite tähendusestise aru ei saa, siis pole vähimatkipõhjust eeldada, et ma suudaksinpanna teisi - näiteks tudengeid,toimetajaid, lugejaid või rahajagajaid- sellest aru saama. Nii polegi muudvõimalust loengus kuulajaid vait jasamal ajal ärkvel hoida, kui igakümne slaidi järel Edgar Savisaarevõi Britney Spearsi pilti näidata.Neil põhjustel püüan arutledateemal, kuidas mõtestada lahtistatistiliste seoste tähendust.Inimestevaheliste erinevusteuurijana keskendun korrelatiivsespsühholoogias levinud tunnustevahelisteseoste väljendamiseviisidele. Inimestevahelisteerinevuste uurijad esitavadmuutujate vahelisi seoseid tihtikorrelatsioonikordajatena. See onhea harjumus, sest nii väljendatudseosed on üheselt mõistetavad.Erinevalt mitmetest muudeststatistikutest (nt t, F või hii-ruut),mida samuti kasutatakse seostehindamisel, on korrelatsioonikordajastandardne efekti suuruseväljendamiseviis.Korrelatsioonikordaja põhjal efektisuuruse hindamiseks pole tarvistäiendavat informatsiooni (näiteksvabadusastmete arvu). Samas eitähenda korrelatsioonikordajauniversaalne mõõtkava agakaugeltki seda, et sellest oleks lihtnearu saada.Püüan seda väidet illustreeridajärgneva näitega. Kujutame ette, etmeid on kutsutud rääkimatervishoiutöötajatele oma värskestuuringust, milles muuhulgasvaatasime isiksuseomaduste ningalkoholi tarbimise vahelist seost.Tõesti, meil pole põhjust häbeneda.Näitame publikule säravail silmil, etleidsime statistiliselt olulisekorrelatsiooni, r = 0.32, p < 0.05,impulsiivsuse skaala skoori jaaastas tarbitava alkoholi kogusevahel. Vaadake, kes saab kõrgemaskoori, see kipub rohkemnapsitama. Aga tervishoiutöötajadnäivad ajavat kiusu, kortsutavadselle jutu peale vaid kulmu jaküsivad, et mida need numbridtäpsemalt öeldes tähendavad.Ütleme neile veel kord, et siin on juselge seos impulsiivsuse skoori janapsitamise vahel. Näitame võibollaisegi hajuvusdiagrammi – näete, siitpunktipilvest võime aimata trendi.Nemad aga jätkavad kiusu ajamistning ütlevad, et sellest nad saavadaru, aga kui tugev see seos on?Korrelatsioonikordaja on ju ühestpalju-palju väikesem, pigem sinnanulli poole. Võibolla pole selleteadmisega siis midagi mõistlikkupeale hakata? Või on see seos äkkilausa nii tugev, et kõrgeimpulsiivsuse skooriga inimesteletuleks juba ennetavalt „ampullpanna“? Mida me saame selle kiusuajamise peale vastata?Kui me üritame eriti lihtsalt läbiajada, siis ütleme, et me täpselt eitea, aga leitud seos on nii tugev, etsee ei saanud 95% tõenäosusegajuhuslikult tekkida. Seda see p

8 Väike p, tema sõbrad ja maakeelne teadus EPL-i Laualehtka enam kui kolmandiku võrraväikesem korrelatsioon - r = 0.20.Enamgi veel, korralikud uurijad eipiirdu nii väikeste valimitega, vaidkaasavad uuringusse palju enaminimesi, ütleme 500. Sellise valimikorral oleks statistiliselt oluline kaligi neli korda väikesemkorrelatsioon - r = 0.09. Seega onp-väärtus korrelatsiooni sisuliselahtimõtestamise seisukohalttegelikult suhteliselt vähetähtis vigurja nutikad tervishoiutöötajad saavadsellest kindlasti aru.Järgmine võimalus korrelatsioonir = 0.32 lahti mõtestamiseks onesitada see seosedeterminatsioonikordajana, r 2 = 0.10.See ei pruugi aga olla strateegiliseltväga kaval samm. Kui me näitame,et meie impulsiivsuseskaala seletab10% uuritavatevahelistesterinevustest tarbitava alkoholikoguses, võib kadudatervishoiutöötajate viimanegi huvimeie tulemuste vastu. Kuulge,kümme protsenti - see on junaeruväärne! Üheksakümmendprotsenti on ju täiesti seletamata!Nende tulemustega pole küll midagimõistlikku peale hakata. Võimemuidugi arukalt pareerida, ettegelikult on see lausa väike ime,kui hajuvus ühesainsas muutujassuudab ära seletada terveltkümnendiku hajuvusest teisesmuutujas – põhjuseid, miksinimesed alkoholi tarbivad, on jumustmiljon. Võibolla nad jäävadmeid uskuma, aga võibolla ka mitte.Kümme protsenti tundub ikka väheküll. Liiati võib sellestki numbristolla raske aru saada: mida seeikkagi tähendab, et „seletab 10%erinevustest alkoholi tarbimises“?Muide, nagu öeldud, on 500vaatluse korral statistiliselt olulineka korrelatsioon r = 0.09, ehkseletab 0.8 % hajuvusest. Sellisenumbriga mina külltervishoiutöötajate ette ei julgeksminna.Veel üks võimalus, kuidasmõtestada lahti seose tugevusr = 0.32, on asetada see vastavasuurimisvaldkonnas tavapäraseltsaadavate tulemuste konteksti.Näiteks võime öelda, et Richard,Bond ja Zoota vaatasid 2003. aastalläbi 322 sotsiaalpsühholoogia vallastehtud metaanalüüsi ja leidsid, etkeskmine korrelatsiooni suurus olipisut üle r = 0.20. See tähendab, etneis uuringutes suutsid uuritavadmuutujad üksteise variatiivsusestseletada keskmiselt üksnes 4%.Seega on meie leitud 10% ju vägakõva tulemus. Veel võime kasutadan-ö heuristilisi hinnanguid ningöelda, et korrelatsioone vahemikusr = 0.30 … 0.50 peetakse uurijateseas üldiselt keskmise tugevusegaseosteks. Meil pole seega häbenedamidagi. Selle kõige peale võivad agatervishoiutöötajad teatada, etjärelikult on kogu teaduslik psühholoogiaüks suur äpardus. See ei oleju normaalne, kui uurijad on endagaväga rahul, olles ise uuritavastnähtusest seletanud ära 10% ningjätnud ülejäänud 90% saatusehooleks. Samuti võivad nad arvata,et võibolla oleks neil mõistlik minnahoopis avalikkuse ees tihti harivatehumoorikate kirjutistega esinevapsühholoog Elmar Pulga jutule.Tema räägib asjadest inimese keeli,ei keeruta ja annab selgeidvastuseid. Kui see mõte meile eritiei meeldi, siis peaksime edasipingutama ning püüdma leida mõneparemini arusaadava ja veenvamaviisi oma tulemuste esitamiseks.Õnneks on olemas paar sellistmoodust, mis võimaldavad korrelatsioonikordajatka tavainimestelearusaadavasse keelde tõlkida ningselle sisu veenvalt esitada. Üheksneist on binominaalne mõju suuruseesitus (binominal effect sizedisplay; BESD [1]). Termin onkeeruline, aga sisu lihtne. BESDtähendab uuritavate tunnustedihhotomiseerimist ning neljaväljatabelinaesitamist. Üldiselt ei olepideva tunnuse dihhotoomseksteisendamine muidugi kõigeoptimaalsem viis tunnustevahelisiseoseid analüüsida, agalihtsustamise huvides tuleb tehamööndusi. Dihotomiseerimiseks onintuitiivselt loogiline kasutadamediaani ehk väärtust, millestväikesema ja suurema skoorisaajaid on võrdselt. Jagamemediaanist väiksema impulsiivsuseja alkoholi tarbimisega inimesedvastavalt väheimpulsiivseteks javähetarbivateks, üle mediaaniskoori ja tarbimisega inimesed agaimpulsiivseteks ja paljutarbijateks.Korrelatsioon r = 0.32 onneljaväljatabeli kujul toodud Tabelis1. Proportsioonide saamiseks onkorrelatsioonikordaja jagatudkahega ning saadud jagatis ühediagonaali jaoks lahutatud 0.50stning teise diagonaali jaoks liidetudväärtusele 0.50. Kui me tahameproportsioone väljendada protsentidena,siis korrutame kõik väärtused100ga. Kes tahab kontrollida, kasneljaväljatabel tõesti vastabkorrelatsioonile r = 0.32, võib Tabeli1 põhjal arvutada phi väärtuse ningveenduda, et see tuleb tõesti 0.32.Tabel 1. Impulsiivsus ja alkoholi tarbimine (hüpoteetilised tulemused, %).

EPL-i Laualeht Väike p, tema sõbrad ja maakeelne teadus 9Nii tulemusi esitades on needpalju veenvamad, kas pole? Kuitervishoiutöötajad meilt uuestiküsivad, mida see korrelatsioon r =0.32 sisuliselt tähendab, saamenüüd öelda järgnevat:„Testitulemuste järgi üle keskmiseimpulsiivsete inimeste hulgas onpaljutarbijaid 66%, alla keskmiseimpulsiivsete inimeste hulgas agaüksnes 34% ehk ligi poole vähem.Teisipidi öelduna on paljutarbijatehulgas kõrge impulsiivsusegainimesi ligi poole enam kuiväheimpulsiivseid.“ Seega polegikorrelatsioon r = 0.32 – mistähendab, et uuritavad tunnusedseletavad üksnes 10% teineteisevariatiivsusest – võibolla nii tühineseos. Muide, tõlkides selleneljavälja tabeli näiteksepidemioloogide poolt palavaltarmastatud shansside suhte keelde,saame vastavaks numbriks 3.77:keskmisestkõrgemaimpulsiivsusega inimeste puhul onkeskmisest suurema alkoholitarbimise shansid ligi neli kordasuuremad kui keskmisestmadalama impulsiivsusega inimestepuhul. Milline epidemioloog poleksselliste numbrite üle uhke?Lisaks BESDile (mille näide onKastis 1) on välja käidud ka teisimõju suuruse illustreerimisekssobivaid viise. Üks neist ontavakeelne mõju suuruse statistik(common language effect sizestatistic; CL[2]). CLi on võimalikkasutada erinevat tüüpi algandmetekorral. Üheks võimaluseks onarvutada CL välja siis, kui ükstunnus on esitatud pidevana ningteine diskreetsete gruppidena.Sellisel juhul näitab CL seda, kuisuure tõenäosusega ületab ühestgrupist juhuslikult valitud väärtusteisest grupist juhuslikult valitudväärtust. Näiteks meeste ja naistepikkuste erinevusi uurides võimeCLi väärtuseks saada CL = 0.92.Lahti seletatuna tähendab see, etpimekohtingute korral on mehed92% juhtudest pikemad kui naised.Selliste algandmete korral on CLiarvutamiseks kõigepealt tarvis ühegrupi keskmisest lahutada teisegrupi keskmine ning jagada saadudvahe läbi nende ühisestandardhälbega (ruutjuur kahevariatiivsuse summast). Nii saamegrupikeskmiste erinevusestandardskoorina (z).KAST 1. BESD kujul on tulemusi kasulik esitada näiteks siis, kui soovime näidata mingite hindamisvahenditekasutamise otstarbekust mingite otsuste tegemisel. Oletame, et tööandja soovib värvata uusi töölisi ningsealjuures on tema eesmärgiks leida üles just need kandidaadid, kelle sooritus ületab keskmist olemasolevatetöötajate sooritust. Ettevõttes viiakse läbi uuring ning leitakse, et hindamisvahendi SuperIQ tulemus korreleerubsõltumatult hinnatud töösooritusega r = 0.50. Jättes kõik muud eeldused (nt töötajate ja kandidaatide sarnasedkeskväärtused ja variatiivsus) tähelepanuta, tähendab selline seose tugevus, et hindamisvahendi SuperIQkasutamine kanditaatide selekteerimisel võimaldab tõsta „õigete valikute“ (üle keskmise sooritusega inimestevärbamine ning alla keskmise sooritusega inimeste kõrvale jätmine) tõenäosuse 75%ni (huupi valides lähekstäppi 50% valikutest). See ei tähenda, et SuperIQ oleks tingimata kõige parem ennustaja, aga igal juhul teebsee üpris head tööd, sest seda kasutades läheb 100st valikust ainult 25 aia taha.Nüüd tuleb vaadata, milline onsellestandardskooriabsoluutväärtuse esinemisetõenäosus - see ongi CL. NäiteksOpenOffice.org Calc-is ja MSExcel-is sobib selleks funktsioonnormsdist(z). Äärmiselt lihtne jaloogiline efekti suuruse esitamiseviis, kas pole? Erinevalt BESDist eipea CLi puhul gruppe tingimataolema kaks, suurema arvu gruppidekorral võib ühte gruppi võrreldakorraga mitme teise grupiga.Näiteks võrdleme alkoholi janarkootikumide kuritarvitajate ningkontrollgrupi skoore impulsiivsusesja leiame, et nii alkohoolikuid kuinarkomaanid saavad tunduvaltkõrgemaid skoore kui kontrollgrupiliikmed. Nii saame CLi kasutadaselleks, et näidata, kui suuretõenäosusega jääb juhuslikultkontrollgrupist valitud inimeseimpulsiivsuse skoor üheaegselt allanii juhuslikult narkomaanide ja kuijuhuslikult alkohoolikute grupistvalitud inimeste skooridele.Kõige parem on aga see, ettegelikult ei pea CLi arvutamiselpiirduma olukorraga, kus üks tunnuson loomuldasa diskreetne võiselliseks muudetud. Ka kahe pidevamuutuja vahel arvutatavakorrelatsiooni saame erilise vaevataarvutada ümber CLiks[3]. Sellekssobib järgmine valem: CL = sinh(r)/pii+0.5 (sinh on hüperboolne siinus).Tasub muidugi tähele panna, etkorrelatsioonikordaja põhjalarvutatud CL on mõnevõrraväikesem, kui (näiteksmediaanpoolituse alusel)diskreetseteks tehtud gruppideltarvutatud CL. Põhjus on selles, etkorrelatsioonikordajalt arvutatud CLpuhul võrreldakse omavahel kõikivõimalikke paare, mitte üksnes ühetunnuse osas erineval pool mediaanipaiknevaid ning seetõttu ka teisetunnuse osas keskmisesterinevamaid paare. See tähendabmuidugi ka seda, etkorrelatsioonikordajalt arvutatudCLi tähendust tuleb kirjeldatanatuke teisiti. Näiteks võimetetestiskoori ja sissetuleku vahelarvutatud korrelatsioonile r = 0.50vastab CL = 0.67. See tähendab,et valides juhuslikult kaks erinevavõimekuse tasemega inimest, ületabneist võimekama inimese sissetulek67% tõenäosusega vähemvõimekama inimese sissetuleku.

10 Väike p,.../ Meeste ja naiste erinevused meeleoluhäirete eelsoodumustes EPL-i LaualehtKui Jaani IQ on kõrgem kui VilluIQ, siis 67% tõenäosusega saabJaan rohkem palka.Oskus arvutada CLe kakorrelatsioonkordajalt võimaldabmeil tulla tagasi impulsiivsuse jaalkoholitarbimise seoseid lahkavanäite juurde. Leiame, et r = 0.32tähendab CL = 0.60. Lahtiseletatuna tähendab see seda, etvõttes juhuslikult kaks erinevaimpulsiivsuse tasemega inimest, siis60% tõenäosusega tarbib neistkahest impulsiivsem inimenerohkem alkoholi kui tema paariline.Tõsi, sellisel moel korrelatsiooniillustreerimine ei pruugi olla niimõjuvõimas kui BESD korral, agateisest küljest on CL sisu vägahõlpsasti mõistetav.Ma usun, et niiviisi maakeeli lahtiseletatuna ning puust ja punasekstehtuna on seos impulsiivsuse jaalkoholi tarbimise vaheltervishoiutöötajatele palju pareminimõistetav kui siis, kui me piirdumevaid korrelatsioonikordaja ja p-väärtuse raporteerimisega.Loodetavasti suudab sellisel kujulesitatud seos veendatervishoiutöötajaid selles, etpsühholoogide poolt välja käidudimpulsiivsuse test on väärikastäiendus nende metoodikatearsenali, millega ennustada jaseletada inimestevahelisi erinevusialkoholi tarbimises. Muidugi ei peameie eesmärk olema saadudtulemusi iga hinna eest ja alativõimalikult heas valguses näidata.Tuleb püüda aus olla. Liiati onselge, et erinevaduurimisprobleemid erinevad kakriteeriumite poolest, mille järgipidada üht või teist efekti suurustsisuliselt oluliselt. Kui üksainus geenseletab ära 10% tunnusevariatiivsusest, on see väga suurasi. Kui intelligentsusetest seletabära 10% koolihinnetevariatiivsusest, on see viletstulemus. Aga selge on ka see, etleitud seoseid ole mõtet „mahamängida“ – tuleb osata näidata neidarusaadavalt ja veenvalt.1. Rosenthal, R. & Rubin, D.B.(1982). A simple, general purposedisplay of magnitude ofexperimental effect. Journal ofEducational Psychology, 74, 166-169.2. McGraw, K.O. & Wong, S.P.(1992). A common language effectsize statistic. PsychologicalBulletin, 111, 361–365.3. Dunlap, W.P. (1994).Generalizing the common languageeffect size indicator to bivariatenormal correlations. PsychologicalBulletin, 116, 509-511.MEESTE JA NAISTE ERINEVUSED MEELEOLUHÄIRETE EELSOODUMUSTESTanel MälloHäired emotsionaalsetesprotsessides, sealhulgasdepressioon ning ärevushäired, onühed olulisimad inimkondavaevavad patoloogilised probleemid.Nende tekke ning kasutusel olevateravimite toimemehhanismide kohtapuudub ammendav teooria, milleüheks põhjuseks on adekvaatseteloommudelite nappus nende häireteneurobioloogilise aluse uurimiseks.Minu 2008. aasta juunis kaitstuddoktoritöö üheks eesmärgiks olimuuhulgas rottide ultrahelihäälitsusteletugineva potentsiaalseafektiivsete seisundite loommudeliväljatöötamine.Rottide poolt 50-kHz sageduselesitatud ultrahelihäälitsuste hulkseondub positiivse valentsigaseisundite ning situatsioonidega,ning nimetatud töös tuvasime sellekäitumusliku muutuja esinemiseindividuaalsetel katseloomadelstabiilse püsiomadusena.Positiivse stiimulina kasutasimeeksperimentaatoripoolsetkatseloomade manuaalsetstimuleerimist viisil, mis matkibnoorloomade omavahelist müramist,ning mida nimetatakse ka“kõditamiseks” (ing. k. tickling).Noorloomad, keda peale emastvõõrutamist igapäevaseltkõditatakse, reageerivad sellelestimulatsioonile 50-kHzultrahelihäälitsustega, mille tase onindiviiditi erinev, kuid igalüksikisendil stabiilne. Sellesttulenevalt on rottide populatsioonisvõimalik eristada alagruppe, millistel“kõditamine” kutsub esile suuremavõi väiksema positiivse valentsigaseisundi. Rakendasime niisugustelerühmadele tasakaalustatud disainigaeksperimendis kroonilist stressi jatuvastasime, et isased, kes teevadvähe 50-kHz ultrahelihäälitsusi, onnegatiivsetele stiimuliteletundlikumad, mis avaldub eritikroonilisest stressist tingitudmuutustes aju metaboolsesaktiivsuses. See haakub inimuuringuteskajastuva tõdemusega, etmadalam võime positiivseidemotsioone kogeda võib ollaeelsoodumuseks stressitundlikkuselening meeleoluhäiretekujunemisele. Paralleelseltülaltooduga tuvastasime uuritud 85ajupiirkonnast viiekümne seitsmesmärkimisväärsed erinevusedtsütokroom c oksüdaasi histokeemiagamõõdetud ajupiirkondlikes metaboolse aktiivsusetasemetes isaste ning emastekatseloomade vahel kontrollloomadehulgas, mida stress pigemveelgi süvendas. Emastel rottidel olivõrreldes isasloomadega madalammetaboolne aktiivsus mitmesajutüve piirkonnas nagu dorsaalneja mediaalne raphe ja sillatuum,mõnedeskortikaalsetespiirkondades ning mõnutundega

EPL-i Laualeht Foobiasaade: hirmutav huvitav kogemus 11seostuvates piirkondades nagustriatum ja naalduv tuum. Samas oliemastel rottidel kõrgem metaboolneaktiivsus amügdalas ja sellegaseonduvates limbilistespiirkondades. Kokkuvõtlikult võibjäreldada, et kui neid tulemusi onvõimalik inimestele üldistada, võivadniisugused erinevused olla alusekssoolistele erinevustelemeeleoluhäireteesinemissageduses,sümptomatoloogias ning võimalik, etka etiopatogeneesis.Kirjeldatud uuringud on publitseeritud ajakirjas Neuroscience (doi:10.1016/j.neuroscience.2009.08.041).FOOBIASAADE: HIRMUTAV HUVITAV KOGEMUSKatri-Evelin Kalauskliiniline psühholoog, psühhoterapeutPsühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus SENSUSKui Kanal2 ja Teet Margnaproduktsioonifirma meiega (MargitTamm, Elen Kihl, Katri-EvelinKalaus) juunikuus ühendust võtsidning foobiasaate tegemiseettepaneku tegid, kaalusimeotsustamist kaua. Mis saab ühespetsialisti elus veelsotsiaalfoobsem olla, kui teha omatööd kõigi oma õpetajate, kolleegideja patsientide silmade alltingimustes, kus sa saatekokkulõikamise eest üldse eivastuta? Pidasime nõu omasuperviisori Maie Kreegipuuga,vaatasime üle samasisulisi saateidkolleegidelt mujalt maailmas ja kaneid, mida teinud kognitiivkäitumisteraapiakorüfee PaulSalkovskis ning otsustasime riskida.Lisaks kahtlustele, leidsime kapalju neid aspekte, mis valikusaates osalemise kasuks kallutasid.Esimene asi oli meetod, midakasutasime. Järk-järgulineeksponeerimisravionteaduslikult tõestatude f e k t i i v s u s e g apsühhoteraapiameetod, millekasutamisel vähenevad hirm javältimine alati. Meetod on meiletuttav igapäevasest ravitööst.Eksponeerimisravis tekitataksejärk-järgult kokkupuudet kardetudasja ja olukorraga selleks, etvaidlustada ebarealistlikke mõtteidohu, toimetuleku ja päästefaktoritekohta. Põhimõtteliselt on võimalikka ainult ühel pikendatudraviseansil vähendada hirmu jaärevust. Teraapia efektiivsustennustab ennekõike psühhoteraapiameetoditehnikatekasutamine, mitte terapeudi võipatsiendi isiksus. Seega vähendastehnika tundmine oluliselt me hirmuselle ees, kas meie saame ikkahakkama ja kas kliendid paranevad.Kõigil saates osalenutel väheneshirm ja vältimine olulisel määral.Kõik kliendid lubasid omaterapeutidele, et nad tegelevadpeale viimast võtet kindlasti omaprobleemiga jätkuvalt edasi. Saateformaadis teraapia tegeminemotiveeris osalenuid ka vägatõhusalt tegema ühisteeksponeerimissammude vahepealkodutööd. Nii tublisid kodutöötegijaid pole ma ammu omaigapäevatöös näinud, kui seda olidsaates osalenud kliendid.Teiseks oli meil võimalikintervjueerida ja hinnata vägapaljusid lihtfoobiaga isikuid,keda me tavapäraselt ravis eikohta. Lihtfoobia all kannatavadinimesed üldiselt ravile ei pöördu,kuna lihtfoobia on lihtsasti välditav.Peamiselt välditakse foobse asja,olukorra või nendega seotudsituatsioonidega kokkupuutumist. Niikontrollitakse ärevust ja sageliekslikult oletatakse, et seeläbivähendataksegi probleemi ennast.Loomulikult vältimise läbi hirm jaärevus hoopis kasvavad. Saatesõnnestus meil kõigil kolmel elusesmakordselt kohata lindude-,sulgede-, konna- ja süstlafoobiagapatsiente. Nii oli saateprojekt kahindamatu kliiniline kogemus. Pealeviimatimainitu on meil hulkhuvitavaid andmeid nii nende kohta,kes saates osalesid, kui ka nendekohta, kes seda ei teinud. Seegasaaks andmete pealt kirjutadakindlasti mõne huvitava lõpu- võimagistritöö. Kellel huvi on, võtkemeiega ühendust.Kolmandaks saab järgmiseaasta mais Eesti Kognitiivse- jaKäitumisteraapia Assotsiatsioon 20.aastaseks. Kogu selle aja on niiassotsiatsioon ise kui ka selleliikmed teaduslikult tõestatude f e k t i i v s u s e g apsühhoteraapiameetodeid (mis onpeamiselt kognitiivsed jakäitumuslikud tehnikad) õppinud,õpetanud, ravis kasutanud japropageerinud. Meetodid onsedavõrd efektiivsed, et Inglismaalplaneeritakse ja reaalselt ka jubateostatakse plaani õpetada 3600-learstile kirjeldatud ravimeetodeid.Selle riikliku plaani eesmärgiks polemitte ainult efektiivsus nii ravi lõpus,kui väiksemate hilisematetagasilanguste määr, vaid ka selgeltmõõdetav rahaline kasu. Saateüheks eesmärgiks oli kindlastiteaduslikulttõestatude f e k t i i v s u s e g apsühhoteraapiameetoditepropageerimine ja suurekummarduse tegemine meieenda erialaassotsiatsioonilening õpetajatele.Neljandaks kipub vaimse tervise

12 Foobiasaade/Sõjaväelaste psühholoogiline nõustamine EPL-i Laualehtaspektide käsitlemine piirdumaalkoholisõltuvuse ja narkomaaniaprobleemidega tegelemisega. Teistevaimse tervise probleemidekäsitlemine ning vaimse terviseüldine propageerimine onavalikkuse ees vähe kajastatudteema. Lihtfoobiate teleekraanilnäitamise taga onkindlasti ka idee normaliseeridavaimse tervise probleeme janäidata võimalusi nende leevendamiseks.Foobiad on muidugiüldse üks selline vaimse tervisevaldkond, kust igaüks leiab midagi,millega samastuda. Ehk me kõikkardame midagi rohkem või vähem,mõni lausa foobsel kujul. Ärevus- jameeleoluhäired on oma olemuseltdimensionaalsed ehk üksikuid nendehäirete sümptome esineb meil aegajaltkõigil. Tänu sellele sobivadsamad psühhoteraapiameetodidkasutamiseks ühtviisi edukalt niiigapäevase hirmu kui foobia korral.Mina kardan esinemist ja mida võteedasi, seda enam vähenes ka mukaamerahirm. Kui ka ainult ükstelevaataja kasutab nähtud meetoditja vähendab seeläbi oma hirmu ningvältimist, siis on ka saate eetrisseandmine end ära tasunud.Viiendaks saab Psühhiaatriaja Psühhoteraapia KeskusSENSUS sellel aastal kümneaastaseks. Täname kõiki, kes omaeeskuju, õpetuste ja heademõtetega meid sellel ajalinspireerinud on. Palju õnne!SÕJAVÄELASTE PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINEMerle Parmak, MScKVÜÕA Rakendusuuringute KeskusFor therapists without military service experience, I recommend two actions. First is taking the time to learn asmuch as possible about the operations with which the clients were involved. Secondary wounding can take placefrom therapist’s lack of knowledge, recognition, and respect for the risks of military service. Second, taking theposition of an outsider seeking to understand a soldier’s experience is more helpful than a stance that send amessage of expertise about military context without an insider perspective. As with all counseling, therapists areessentially limited by their own cultural constraints and need to be mindful communicators. [1]On tõsi, et sõjavägi erineb endaorganisatsioonikultuuri ja argipäevaosas tähelepanuväärseltigasugustest tsiviilmaailmaasutustest ning, et igaorganisatsiooni vastutus on tagadaenda ekspertide kompetentsidolulistes kategooriates. Kaitseväeheaks tegutseva psühholoogi puhultähendab see, et lisaks erialasteteadmiste olemasolule tuleborganisatsioonil jälgida, etsõduritega töötav psühholoogtunneks ka sõjaväelistteenistuskeskkonda.Meile tundub igati loogiline, etmajandusanalüütikujapsühhoanalüütikuekspertvaldkonnad on erinevad, ethea perearst ei pruugi olla pädevveterinaar ning, et edukaskoolipsühholoog peab üht-teistjuurde õppima, etneuropsühholoogina toime tulla.Kuna sõjaväelane on pealtnähatäiesti sarnane tsiviilisikule, eeldameenamasti, et tema probleememõistab iga nõustaja või terapeut.Ilmselt mõistabki, seni kuni räägimenn üldinimlikest probleemidest.Siiski on psühholoogil, kellepraktiline töökogemus piirnebtsiviilklientuuriga, ilma täiendavateteadmisteta keeruline mõistasõjaväelasest klienti. Et töötadasõjaväelasega, on hädasti tarvisomada ettekujutust nendeigapäevasest keskkonnast. Eritikerge on ebaõnnestuda siis, kuisõdureid psühholoogiliselt nõustavtegelane pole ei psühholoog egasõjaväelane. Sel juhul võib kergestikahjustatud saada nii teenustpakkuva organisatsiooni

EPL-i Laualeht Sõjaväelaste psühholoogiline nõustamine/TÜ vastuvõtust 13(kaitsevägi), kui eriala (psühholoogia)maine.Hiljuti leidis meedias kajastamist(22. sept. 2009, ETV: AktuaalneKaamera; 23. sept. 2009, Kanal2:Reporter) haavatasaanud kaitseväelasterehabilitatsiooni kvaliteetEesti Kaitseväes, kus sõdurid märkisidkriitiliselt ära, et nendega tegelevadpsühholoogid peaksid evima teatud„spetsiifilisi“ teadmisi ja kogemusi.Mida peeti silmas? Võib hämmastunultküsida, et ega nad ometi arva, etpsühholoog tubli jalaväelasenanendega koos lahingut lööb? Kuigi kasee kindlasti paha ei teeks, polerelvavendlus siiski kõige olulisem.Sõjaväelased saavad hästi aru, etsarnaselt tuukrile või logistikule,on psühholoog eelkõigekasutatav just enda eriala piiresning võib jalaväerühmas üsnatülikaks osutuda. Õigustatult agaoodatakse, et sõjaväelastegatöötav psühholoog tunneb jamõistab kaitseväeteenistuseeripärasid.Arvan, et psühholoogid, kestöötavad või tahavad töötadasõjaväelastega, peaksid tingimataolema läbinud militaarpsühholoogilisetäiendkursusening paremal juhul osalema karegulaarsetel jätkukoolitustel.Samuti on väga oluline, et teisedkaitseväelaste vaimse terviseküsimustega kokku puutuvadspetsialistid (kaplanid, meedikud,sotsiaaltöötajad) jääksid endategevuses erialase ettevalmistusepiiridesse ning suunaksid inimesevajadusel edasi psühholoogikonsultatsioonile.1. Kammhuber, S., & Fucs, G. F.(2008). The complexity of adaptingunder stress. In N. Arthur, & P.Pedersen (Eds.), Case Incidentsin counselling for internationaltransitions (pp. 263 – 279).Alexandria, VA: AmericanCounselling Association.“MIS SEE PSÜHHOLOOGIA TEIE ARVATES ON SIIS?” EHKTÜ BAKALAUREUSEÕPPE VASTUVÕTUST 2009Nele KuldkeppTÜ vastuvõtukomisjoni liigeÜlevaade vastuvõtuprotseduuristKuigi paljud erialad Tartu ülikoolislähtuvad tulevaste tudengite valikulvaid riigieksamitest, onsotsiaalteaduskonda õppimakandideerimisel lisaks kaheleriigieksamile (mis annavad vastuvõtulkogutavast lõppskoorist kokku 30%)vaja sooritada ka akadeemilistevõimete test (annab lõppskoorist 40%)ning erialakatse (annab lõppskoorist30%). Psühholoogia erialakatselepääsevad üliõpilaskandidaadid, kelleakadeemilise testi koondtulemus onvähemalt 40 punkti 100-st. Antud piiron sotsiaalteaduskonna kõikidelerialadel ühesugune, kuid vähemaltpsühholoogia eriala viimaste aastatetulemused näitavad, et meil võiks seepiir olla ka kõrgem. Kui vaadatavastuvõtu lõplikku pingerida, siis 60-punkti lävendi (minimaalse vajalikupunktisumma veel riigieelarveliselekohale õppima pääsemiseks) ületasid87 inimest, neist vaid 9 ehk ümardatult10% akadeemilise testi tulemus oli alla50 punkti ning neist omakorda õppimaasus 4 inimest.Käesoleval aastal ületasakadeemilise testi 40 punkti piiriehk sai edasi psühholoogiaerialakatsele 154 kandidaati, misoli 35 võrra rohkem kui eelmiselaastal. Selle arvu selgudeshakkas 2009. aastapsühholoogia instituudivastuvõtukomisjon murelikkekirju vahetama, kuna erialakatseüks osa on vestlus kandidaadiga.Aega individuaalsete vestlusteläbiviimiseks aga kõikidekandideerijate peale kokku 2tööpäeva. Väike arvutus näitab,et 8 tundi järjest vesteldes tulekssellisel juhul ühte tundi „pressida“kuni 10 inimest …Õnneks on vestluserialakatse viimane osa. Ennetuleb kandidaatidel veel sooritada10 küsimusest koosnevvalikvastustega psühholoogiatest, lahendada uurimisprobleem(näiteks „Kuidas võiks uurida,kas meedias nähtud vägivaldmuudab vaatajaidvägivaldsemaks?“) ning vestluseettevalmistava osana täitalaiendatud CV vorm. 10 inimesterialakatse kirjalikule osale eiilmunud ning alles jäi „ainult“ 144kandidaati. Nagu erialakatseerinevatest osadest nähtub, sõltubkandideerimise edukus kandidaadivarasematest psühholoogia-alastestteadmistest. Muidugi võib vaielda(ja vestluse käigus seda mitmed kateevad): „Aga ma ju alles tulen siiaõppima, ma ei peagi veel midagiteadma“, ent konkurents õppimapääsemiseks onÜnii suur, etparatamatult on eelisolukorrasinimesed, kes on vähemaltsisseastumiskatseteks etteantudmaterjali („Psühholoogiagümnaasiumile“, TÜ, 2002/2006)lugenud. Küsimus pole mittekandidaatide „elimineerimises“, vaidsisuline - vastuvõtukomisjonpüüdleb selle poole, et inimesedtuleksid teadlikult ikka õigesse kohtaja õigele erialale õppima, mitte eipettuks esimeste ainete (näiteks„Tunnetuspsühholoogia ja käitumise

14 TÜ vastuvõtust EPL-i Laualehtregulatsioon“ või „Etoloogia“)kuulamisel, et „See pole ju üldseSEE psühholoogia, mida minatahtsin õppida“. Seega on komisjoniõigustatud ootus kandidaatidesobivuse ja motiveeritusehindamisel, et nad ongümnaasiumiõpiku teemadegatutvunud ning vaadanud läbi ka TÜpsühholoogia eriala õppekava.Erialakatse viimane voor onvestlus. Igale kandidaadile tähendabvestlus vaid maksimaalselt 10minutit küsimustele vastamist ja/võika ise komisjonilt küsimusteküsimist (eriti hinnatud on sisulisedja asjalikud erialaspetsiifilisedküsimused, kuigi peamiselt vastamesiiski järelpärimisele: „Millaltulemused teada saab?“).Komisjonile tähendab vestlusvooraga kahte pikka ja kurnavat päeva,mille jooksul lähevad lõpuks kaparimatel meist käikuhädaabiküsimused nagu näiteks:„Mis see psühholoogia Teie arvateson siis?“, „Mis ained Teile meieõppekavas eriti huvi pakuvad jamiks?“, „Kust Te teate, etpsühholoogia Teid huvitab?“,„Kuidas Te vestluseks/erialakatseksvalmistusite?“, „Rääkige meilemidagi huvitavat, mida Tepsühholoogiast lugenud olete!“ jms.Käesoleval aastal töötasvastuvõtukomisjon vestlusvooru ajalkahes erinevas koosseisus, kunaerialakatsele pääses oodatustrohkem kandidaate, kuid neileindividuaalselt pühendatavat aega eisoovinud komisjon kärpida.Komisjoni kaheks võrdseksüksuseks jaotamisel võtsime arvessevarasemat vastuvõtukomisjonidesosalemise kogemust, erialastspetsialiseerumist ning ka „heapolitseinik-halb politseinik“ teguritehk üritasime komisjoniisiksuseomaduste põhjal üksusitasakaalustada.Juba eelmise aastavastuvõtuprotseduurist kirjutadestõstatas kolleeg Tõnissaar küsimuse,et kas psühholoogia erialalekandideerimisel tehtavad testid/täidetavad ülesanded mõõdavadsama võimekust ning kas testidearvu saaks/tuleks vähendada.Selleaastaste kandideerijatetulemusi analüüsides korreleeruvadkõikide testide tulemused omavahel(r=0.30-0.62, p

EPL-i Laualeht TÜ vastuvõtust/Sündmusi 15aastal soolisi erinevusi laiendatudCV küsimustele vastamises.Tsiteerin psühholoogia instituudiõppekava peaspetsialisti EneKarjat: „Ülikooli on kerge sissesaada, aga ülikoolist on raske väljasaada“. Kui kerge see mitmestosast koosnev vastuvõtuprotsessTÜ psühholoogia instituudis oli,saavad hinnata vastsed esmakursuslased.Komisjoni ning vastuvõtukriteeriumitekoostajate pooltigatahes on tehtud kõik võimalik, etesmakursuslased oleksid võimalikultmotiveeritud, vajalike eelteadmistegaja eeldustega õpinguteks ja tuleva-seks tööks, valmis akadeemilisteksõpinguteks üldises intellektuaalsesmõttes ning arengupotentsiaaliga.Seda, kui raske tänastel esmakursuslastelülikoolist välja saada on,näeme mõne aasta möödudes, kuineil on vaja kaitsta oma seminaritööning teha bakalaureuseeksam.SÜNDMUSIVI Põhjamaade õiguspsühholoogia võrgustiku aastakonverentsKristjan KaskAkadeemia Nord dotsent9. - 10. oktoobril 2009 toimusAkadeemias Nord VI Põhjamaadeõiguspsühholoogia võrgustiku(Nordic Network of research onPsychology and Law)aastakonverents. Konverentsieesmärgiks on anda võimaluseelkõigePõhjamaademagistrantidele/doktorantideleõiguspsühholoogia valdkonnasesitleda oma uurimistulemusi võikavandatavat teadustööd.Konverentsi teemad keskendusidtunnistajate rolli, otsustelangetamise ja kriminaalsekäitumise erinevatele aspektidele.Konverentsi peaesinejad olidkaks inglise teadlast. Prof. AminaMemon Londoni Ülikoolist, kesrääkis isikute identifitseerimisestkasutadesvideopõhistäratundmiseks esitamise rida.Ettekandest jäi kõlama väide, etvideopõhine line-up, midalühendatakse VIPER, on omaefektiivsuselt võrreldav elusinimeste äratundmise reaga ning ontunduvalt efektiivsem kui foto lineup,sest vähendab vale inimeseidentifitseerimist kurjategijana.Samuti on oluline, et äratundmiserida tehtaks tunnistajategavõimalikult koheselt peale kuritegu,sest identifitseerimise täpsuslangeb aja jooksul. Dr. Tim GrantAstoni Ülikoolist Birmighamist,kelle erialaks on õiguslingvistika,Peaesineja prof. Amina Memon

16 Sündmusi EPL-i Laualehttutvustas lingvistika võimalusikurjategijate avastamisel kirjalikuteksti (ähvarduskirjad, SMS-id)põhjal. Ta rääkis kahe juhtumipõhjal tekstide profileerimisest ningnäitlikustas, kuidas ära tunda tekstisisu põhjal kirjutaja sotsiaalne taust,vanus, IQ ja seda, millise sotsiaalsegrupiga on olnud tihe kontakt.Konverentsi esimese päevaettekanded keskendusid esialgsetetulemustega teadustöödele, teiselpäeval tutvustasid magistrandid/doktorandid oma plaanitavateadustöö kava ning selle põhjaltoimus diskussioon, kuidas veeloma projekti arendada.Konverentsist osavõtjaid oli 35,kohale tuldi Eestist, Lätist, Soomest,Rootsist, Norrast, Taanist, Islandiltja Inglismaalt. Eestist tutvustasidoma planeeritavat teadustööd IngaKarton Tartu Ülikoolist (valetamiseneurobioloogiliste signatuurideuurimine EEG ja TMS meetoditega,juhendaja Talis Bach-mann) jaKaarel Rundu Akadeemia Nordist(patriotismi ja stereotüüpide mõjueri rassist isikute äratundmisel,juhendaja Kristjan Kask).Konverentsi toimumist toetasidNordForsk, Suurbritannia SaatkondEestis ja Akadeemia Nord.Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia Kolled•i regionaalkonverentsJaanus HarroKevadine, 23.- 25. aprillilTallinnas Viru Konverentsikeskusestoimunud ECNP 10.regionaalkonverents oli kindlastimitmes suhtes “esimest korda”,kuigi mul kinnituseks palju statistikatvälja otsitud ei ole japsühhofarmakoloogia ringkonnal onvist juba kuuekümnendatest pealetavaks Eestis suuri ja silmapaistvaidkonverentse teha. Viimati tõisiinkirjutaja 2006. aasta sügiseksTallinna Collegium InternationaleNeuro-Psychopharmacologicum-iregionaalkonverentsi ja eriti tänupsühhiaatrite seltsi presidendile drAndres Lehtmetsale kukkus kõikvälja päris hästi. Aga tookordneettevõtminekujunesimprovisatsioonide kogumiks,millega kõik sai siiski rahastatud jatehtud (ja mispeale ravimifirma“Lundbeck Eesti” otsustas asutadaauhinna “Aasta tegu Eestipsühhiaatrias”). Midagi hoopismuud on varasem olnud ECNPmeetoditega võrreldes, mispuhulotsus üritus korraldada tuli olukordaüksikasjalikult hinnanud kohtvisiidipeale ning samalaadsetekonverentside korraldamise reeglidon kaheksal ühese reavahegaleheküljel kirjas.ECNP regionaalkonverentsekorraldatakse igal teisel aastal neislinnades, kuhu seltsi kongressettenähtavas tulevikus ei tule.Suured kongressid on ette plaanitudaastani 2019 ja toimuvad jubaaastaid kas Pariisis, Viinis,Barcelonas või Amsterdamis võisiis, igal viiendal aastal, ühes muuslinnas – tänavu Istanbulis.Regionaalkonverentsid on varemkorraldatud Ateenas, Lissabonis,Peterburis, Moskvas, Sofias;väiksematest linnadest Napolis jaKrakovis. Küllap Krakov pälvisECNP tegevjuhtkonna tähelepanuseal asuva Poola TeadusteAkadeemiasuureFarmakoloogiainstituudiaastakümnetepikkuse keskendumisetõttu neurofarmakoloogiale. Eksligilähedaselt samal põhjusel tuli kakonverents seni väikseimasse linna– Eesti psühho- janeurofarmakoloogia on väljaspoolEestit suhteliselt tuntum kui Eestisees, ja kuna meil kirjutatakseteadusvaldkondade võrdlemisel, etviimastel aastatel on farmakoloogiaEestis ühe eriti väljavalitud näitajajärgi “alla käinud”, siis tuleb lisada,et enamusel teadusvaldkondadel onalles tükk tööd teha, et “allakäinud”farmakoloogiale samagi näitajapoolest järele jõuda. Kuidasteistmoodi võrrelda teiste maadega– noh, ECNP annab väljaFellowship Award-e, auhindunoortele teadlastele, mille tänasekskogunenud arv juba mingitkokkulugemist ja võrdlemistkannatab. Neid on Eesti teadlasedsaanud seitse. Seda on vähem kuiitaallastel ja sakslastel, kuidseptembrini oli samapalju kuiühendkuningriiklastel ja endiseltjagame Iisraeliga neljandat-viiendatkohta. Rahvaarvu kohta arvutamahakata ei ole vajagi.Läbi jagama ei hakka ka kõikideregionaalkonverentside osavõtjatearvu korraldava linna või maarahvaarvuga, sest osavõtjaid tulirohkem, kui keegi eeldada oskas, jajuba märtsi algul sulgesimeregistreerumise, kuna Viru keskusepiirarv sai ületatud. Lisandus ikkagiveel kümneid selliseid, kes liigahästi teadsid, et nende osavõtustsõltub konverentsi edu, ningosavõtjaid kogunes 572, rohkem kuikahekümnest riigist. Miks nii palju?Kindlasti on ECNP autoriteetsarnaste teadusorganisatsioonideseas tänu ettenägemisvõimele,kindlale avalikule reeglistikule javiimasest raudse distsipliinigakinnipidamisele aastaid kasvanud, jaeriti majanduslanguse aegu, milosavõtjate reisikulude katjatevõimalused on ahtamad, tulevadtegelikud eelistused välja. Mida kamõõta ei saa, aga korduvalt väljaöeldi, oli väidetavasti parimteaduslik programm regionaalkonverentsideajaloos.ECNP Utrechtis paiknevakontori elukutseliste ametnikega ja

EPL-i Laualeht Sündmusi 17Frensi meeskonnaga Tallinnas sujuskoostöö hiilgavalt, rahvusvahelineteadusprogrammi komitee toimisüliefektiivselt ja Eesti kolleegidpsühhiaatria ja farmakoloogia seltsidest– ja ka EPL-ist -, kes üht võiteist soovitasid või korraldasid, tegidvajaliku kiiresti ja täpselt ära ningmittevajalikku siblimist ei soosinudkeegi. Tartu Ülikooli ametimeestegasai paar korda natuke nalja,aga naljakas see oligi ja sobis hästitervikusse.Kui pidin lühidalt teadust andma,kes ja millest konverentsil kõnelevad,olin püstihädas – lihtsalt üleslugeda kõiki neid tuntud teadlasikõrvalseisjatele mõtet ei ole, kuulajatelei jätku kannatust. Aga kedasiis mainimata jätta? Laenasin ühevõtte Jüri Alliku repertuaarist janimetasin kolme kõige tsiteeritumatteadlast – Tomas Hökfelti KarolinskaInstitutet’ist Stockholmis (mitmevirgatsaine koostoimimise printsiibiavastaja), Michel HamoniINSERM-ist Pariisis (ärevuse jadepressiooni ühe kuumema sihtmärgi,serotoniin-1A-retseptoritefarmakoloogiliste omaduste esmakirjeldaja)ja Klaus-Peter LeschiWürzburgis (käitumise molekulaargeneetikarevolutsiooni käivitajaserotoniini transporteri geenivariantide avastajana). Nendestkolmanda koha mehe tsiteeringutearv oli kõige pealiskaudsemallugemisel kevadel mõniteist tuhat jakasvab kiiresti, mullu vist rohkemkui 1800 võrra. Niisugustenumbriteni ei jõua suurte avastustetaja tasakaalustamaks seda –näiteks “farmakoloogia isa” OswaldSchmiedeberg oleks tõenäoliseltjäänud paljude kolleegide varju, kuitsiteerimisindeks olnuks tema ajalkäibel – lisasin kuulsaimate nimederegistrisse suurte teadusseltsidejuhid. Nii said ka Eestis pildileÜlemaailmse Bioloogise PsühhiaatriaSeltside Föderatsiooni presidentSiegfried Kasper Viini Ülikoolist(mees, kes istub praegu SigmundFreudi õppetoolil) ja ECNP presidentDavid Nutt Bristoli Ülikoolist.Äsja David Nuttilt ameti üle võtnudJosef Zohar jäi kevadel veelnimetamata. Tuntuim eesti keeltvaldavatest teadlastest neil päevilTallinnas oli muidugi Mart Saarma.Eestist olid suuremateettekandjatena väljas TÜpsühholoogia ja farmakoloogiainstituutide kollektiivid, kolmas arvupoolest aga uus tegija, Põhja-EestiRegionaalhaigla psühhiaatriakliinik.Eesti psühhiaatrite aktiivsema osaleidis kuulajaskonnast üsna incorpore.Allakirjutanu on küll mõnikordennemaltki saavutatuga igati rahulolnud, aga reeglina on siis tegemistolnud üsna konkreetse, mitte justülikompleksse nähtusega. ECNPTallinna-konverents jättis tunde, etkõik kulges ja sai lõpetatudtäiuslikult. Nüüd ei taha enamkunagi ühtegi konverentsikorraldada, sest nii hästi ei saa juenam minna – igas õnnestumises ontegijate tööd, aga by definitionõnne ka. Muidugi, kui ECNP veeloma edu tipu otsakesel ei ole jaRein Taagepera kihutustöö eestirahvaarvu suurendamiseks viljakandma hakkab, siis mine tea ...tänavusele Istanbuli suurkongressileeelnes seal aastal 1996 ECNPesimene regionaalkonverents ...never say never ...INS suvekonverents TallinnasLiina VahterFakt, et RahvusvaheliseNeuropsühholoogide Ühingu( I n t e r n a t i o n a lNeuropsychological Society,INS)suvekonverentsisatelliitsümpoosium Tallinnastoimub, oli teada juba 2006 aastal,sest juhatus oli nii otsustanud. Tänusellele, et Laura Hokkanen on suureestlaste sõber (ta on muu hulgasTartu Ülikoolis kaks kursustkipidanud), olime ka meie – MargusEnnok, Tiina Kompus ja mina –organiseerimise ja programmikoostamise protsessis juba algusestpeale. Kogu protsess kulges vägasujuvalt ja meile kasulikult – ehk etüks põhikonverentsi olulisemaidsümpoosiume, kus esines EndelTulving, planeeriti toimumaTallinnas.Üritus ise – 'BridgingResearch and Practice in ClinicalNeuropsychology' kestis 30.07–01.08.2009 Helsingis. Ennekonverentsi toimusid tavapäraselttöötoad, millest osutus ühekspopulaarsemaks Grant Iversoni„Clinical & PsychometricStrategies For ImprovingAccuracy For IdentifyingCognitive Impairment“. Eestlasi oliosalemas tosinajagu, meil oli viispostrit ja meile eraldati päris omapõhjamaade paralleelsümpoosium„Vascular Impairment From TheNeonatal Stage Till The LateYears“, mille käigus üritasime arusaada, kas vaskulaarse dementsuseja Alzheimeri haiguse etioloogia onerinevad või mitte. Ka muuprogramm rahuldas erinevatemaitsete ja erialaste kalduvusteganeuropsühholoogide huvisid –põhjalikult käsitleti erinevatehäiretegakaasnevaidneuropsühholoogilisi muutusi, alatesajutraumadest ja tähelepanu jaaktiivsushäirega lõpetades. Kohaloli nii maailma tippe kui ka allesesimesi samme tegevaidneuropsühholooge.1. augusti hommikul kanduskogus seltskond üle Soome lahe, etkuulata Endel Tulvingu loengut„Episodic Memory - 2009“. Algusmeenutas pigem rokk-kontserti, sest

18 Sündmusi/Raamatutest EPL-i LaualehtPeaesineja Endel TulvingTallinna suurimas konverentsikeskusesei jätkunud kohti ningvälklampide sähvimine ei tahtnudlõppeda, loeng ise andis kenaülevaate sellest, mis episoodilinemälu kunagi oli ja mis temastnüüdseks saanud on.Aga see ei olnud veel kõik. 3.–4. augustini toimus samas Viruhotelli konverentsikeskusesneuropsühholoogiliserehabilitatsiooni teemalinesümpoosium, mis oma tasemelt,esinejate tuntuselt ja tähtsuselt eijäänud eelmisele üritusele sugugialla. Ka seal olime väärikalt ehkhulgi ja postritega esindatud.Kokkuvõtteks jääb üle nentida,et tegemist oli väga vajalikeüritustega. Esiteks ei tulemaailmakonverents koju kätte igapäev. Sai teisi vaadata ja ennastnäidata. Noored kolleegid saidteadmise, et ka mujal töötadestekivad täpselt samad mured japrobleemid kui siin. Ja et ka meieoleme millekski võimelised. Kavanemate kolleegide jaoks olikindlasti uut infot. Lisaks ei saamainimata jätta, et kui loeme eestineuropsühholoogia taassünniksaastat 2004, siis on murettekitav,mille poole nüüd edasi püüelda. Kuijuba esimese viie tegutsemisaastajooksul on kaks maailmakonverentsimeie juures toimunud, siis peamearvatavasti edaspidi veel tublimadolema kui seni.Lisainfot:www.the-ins.orgneuropsuhholoogia.blogspot.comRAAMATUTESTUuest positiivsest psühholoogiast,mille teadvustamine aitab leida ja avada omaloomuse ning kogeda selle õitselepuhkemistkogu täiuses.Maie Kreegipuuraamatu Martin E. P. Seligman (2008). Ehe õnn. Tallinn: Pilgrim.lugejaSelle raamatu vastu on muläärmiselt tugevad ambivalentsedtunded.Ühelt poolt vana hea Seligman,kes aga vanuigi oma karmist japedantsest empiirilisestteadlasetööst ära pöördub ja siiailma enam kurvastust juurde tootaei taha. Vanainimestega seda ikkajuhtub, et nad jõuavad tõdemuseni:“Sest kus on palju tarkust, seal onpalju meelehärmi; ja kes lisabteadmisi, lisab valu” (kuningasSaalomon, 1939, lk. 631). “Viimaselpoolsajandil on psühholoogiategelenud vaid ühe asjaga –vaimuhaigusega. ... Psühholoogidoskavad nüüd küllaltki täpselt mõõtaselliseid hälbeid nagu depressioon,skisofreenia ja alkoholism... Teamenüüd tublisti rohkem... Oskame neidhäireid ka leevendada... Kuid selleedu eest on tulnud maksta kõrgethinda ... on jäänud unarusse see,kuidas muuta elu elamisväärseks ...Tahate, et äng päev-päevaltkahaneks. Kui nii, siis küllap oletepsühholoogias sügavalt pettunud.”(Seligman, 2008, lk. 11).Nii kirjeldab Martin Seligmanteed, kuidas ta jõudis vajaduseniluua positiivne psühholoogia.Tundes teravalt, et on käes aegkujundada teadust, mis püüab lahtimõtestada positiivseid emotsioone,kutsus Seligman 1998. aastalendaga koos jõule veetma kakssõpra, Mihaly Csikszentmihalyi jaRay Fowleri. Tiheda töö- japuhkenädala lõpuks oli neil kirjasuus teadussuund. Plaani järgi pidisee toetuma kolmele sambale: (1)positiivsete emotsioonide uurimine;(2) positiivse iseloomu uurimineja (3) positiivsete institutsioonideuurimine. Esimese ülesehitamistpalus Seligman juhtima Ed Dienerija nagu viimase kümnendipublikatsioonidest näeme, oli seehea valik. Seligmani sõprade1998.a. jõulusoovi üle tähtsustadapoleks siiski õiglane. Positiivseemotsionaalsuse olemus, osised jaosatähtsus on ennegi leidnuderinevate spetsialistide tähelepanu.Minu lemmikute hulka kuulubmuidugi L. A. Clark (Watson, Clark,Tellegen, 1988). Tegelikult Seligmanteab neid ja viitab ka oma raamatus.Teise samba võttis juhtidaCsikszentmihalyi ja sellest on väljakasvanud gigantne plaan ehitadaüles positiivse iseloomuklassifikaator analoogselt DSMhäirete klassifikaatorile. “Ehe õnn”tutvustab selle mõningaid klasse.

EPL-i Laualeht Raamatutest 19Skeptilise lugejana pole ma kindel,et süsteem nii võimsaks kujuneks,et DSM-ide ja RHK-de kõrvalpüsima jääda.Kolmas sammas mõistagi jääbväljapoole psühholoogia (javastavalt ka “Eheda õnne”) haaret.On küll olemas sotsiaalpsühholoogia,aga kibeduseganendib Seligman, et nii naguindividuaalpsühholoogid inimesevääritute tunnustega tegelevad, onka sotsiaalpsühholoogid jm. sotsiaalteadlasedend eranditult väärituteinstitutsioonide (rassism, makjavellism,seksism, monopolid jms.)uurimisele pühendanud. Sellegipoolestotsustati tugevust jaturvatunnet toetavaid institutsiooneuurida, alustades püsivastperekonnast. Ei pääse see suund kaelu mõtet ja eesmärki pakkuvatestinstitutsioonidest, eriti vanimastnende seas – usutööstusest.Viimastes peatükkides Seligmanküll kirjeldab oma kokkupuuteidtõsiusklike poolt rahastatavateteadusfondide ja pühade isadega,aga et aru saada, kuidas ta endnendega tegelikult tundis, peaksinneed kohad veel paar korda läbilugema. Seligman on väga viisakasinimene ja poliitiliselt korrektne ka.Palju selgesõnalisemalt jagabSeligman oma elamusi sellest,kuidas ta, pidanud elus lõputu hulgaloenguid nii õpitud abituse kui õpitudoptimismi kohta, polnud kunagisaanud nii tormilisi reaktsioone kuinüüd, ehedast õnnest ettekandeidtehes. “Esmakordselt aplodeeritimulle püsti seistes ja esmakordseltnägin kuulajaid ettekande ajalpisaraid pühkimas. “Mul olipositiivsele psühholoogialesünnipärane õigus ja ometi müüsinselle maha vaimuhaigusteläätseleeme eest,” pihtis ükspsühholoog mulle murduval häälel.”( lk. 316).Mida ma oma positiivsestvalentsusest “Ehedat õnne” lugedesesile tahan tõsta, on suur rõõmlugeda ikka sedasama vana headSeligmani. Nii nagu ta õpitudabituse korralikele eksperimentideleüles ehitas, on ta ka positiivseteomaduste uurimisele rangeltempiiriliselt lähenenud. Mu õnn jarõõm ei tulene siin sellest, et õnnegakokku puutudes ikka midagi külgejääb. Muide, on vana tõde, etvaimuhaigused üldiselt ei olenakkavad, välja arvatudemotsionaalsed häired – need onväga ohtlikud nakkushaigused!Vähemlevinud on teadmine, et kavaimne tervis on nakkav. Rõõmulugeda headest inimestest jaheadest tunnetest saab sagedasti niiilu- kui olukirjandusest, tavalistestiseabiraamatutest rääkimata.Seligmani lugemisest kasvab agasee pedandi harvasaadav rõõm, etinimene on võtnud asja korralikultette, kavandanud uurimisplaani,defineerinudmõisted,konstrueerinud testid ja kogunudhiiglaslikud andmebaasid. Kogedasaab teisigi positiivseid tundeid,näiteks aukartust teadlaslikukavaluse ees. Kodukülgwww.authentichappiness.commeelitab üha uusi katseisikuid endsisse logistama, teste täitma,märkima ära oma isikuandmed, etteaks, kellest lähtudes tagasisidetantagu - mees või naine, noor võivana, õmbleja või imagoloog. Niineed andmed kogunevad. Nagukadunud sir Galton Londonimaailmanäitusel: astuge ligi, astugeligi, laske oma pikkus japeaümbermõõt ära mõõta! Saatetulemuse teada täiesti tasuta!Tõsi küll, raamatut lugedeskerkib ka pisukesi kõhklusi. Ikka niihumanistlikud nähtused on Seligmanette võtnud, etoperatsionaliseerimise üle võibvaielda. Kui kindel võib olla näiteksväite: “hoidun temast kaugele” ikkajust andestamatuse skaalassekuulumises? Aga usaldadesSeligmani metoodilisust, ju tasisereliaabluse näitajad kusagil kõvateaduse publikatsioonis ka esitanudon. Ja see, kuidas tema vana sõbraja kaastöötaja C. Petersonijuhtimisel kogu maailma pühad jafilosoofilised tekstid läbi kammidesjust kuus põhivoorust leiti, tuletabmulle meelde üleilmsepsühholoogide eetika põhimõtetetöörühma, kus Carole Sinclairavastas, et kõik koodeksid onsarnased ja samad põhimõttedolemas juba Hammurapi koodeksis.Valdav on siiski õnnetunne, etkaugelt vaadates (pealkiri onkaanekujundusega harmoonias jasobitub hästi “vabastava hingamise”ja “tervikliku mina” vahele)kerglane hingeabiraamat ontegelikult tõsiteadlase uurimustepopulariseerija. Ülesehitus on ladus,mõtted lühikeseks hakitud, et keegiära ei väsiks. Raamat on kirjutatudmüügiraamatu parima standardijärgi, kubiseb isiklikestkõrvalepõigetest ja dramaatilistestnäidetest. Teste on ka iga natukeseaja tagant. Aga toon pole eikamandav ega nännutav, vaidaustab lugejat.Positiivse raamatu positiivsestpoolest on nüüd küll räägitud. Aegavaldada, miks ambivalentseltsuhtun. See on ebaerialase tõlkeerielamus. Minu negatiivne valentsvallandub alatasa, kui kohtunuskumatute leidudega. Esimesenatorkas silma tagakaas: Seligmanituntuimate tööde seas on nimetatud“Hälvikute psühholoogia”. Kaantevahelt tuleb lisa: meeldiv afektsusja ebameeldiv afektsus (lk. 80),Ladina-Ameerikast põlvnejadilmutavad märgatavalt nõrgematdepressiooni kui kaukaaslased (lk.81), viimases peatükis lubataksekäsitleda nii ilmaliku kui religioossemõtterikkuse vahekorda õnnega.Kuigi siin kontekstist välja kistunajääb nende lausete mõte hämaraks,saab psühholoog terviktekstilugedes ja seda mõttes tagasitõlkides kohe aru, mida Seligmantegelikult mõelnud on. Jätan sellerõõmu igale lugejale endaleavastada.Ehk võib ka nii nagu sedakorda

20 Raamatutest EPL-i Laualehttehti? Mis sest, et psühholoogias onka terminoloogia olemas, lasinimesed räägivad oma sõnadega.Aga mida kohe kindlasti ei või, onteste toortõlkida, kui pole halliaimugi, mida see test mõõdab.Raamatu maaletoojad on vaprastiära tõlkinud Watson-Clark'iPANAS skaala, oskamata hingestkiaimata, et see test on eesti kultuurispõhjast peale uuesti üles ehitatud jaet see protsess koos testiga onhõlpasti leitav ka eestikeelsetestrükistes (Allik, 1966; 1997). Hääküll, kaht põhilist emotsionaalsetkalduvust kirjeldavad tüvisõnadmistahes tõlkes nii palju säilivad, ettesti tulemus ikka õiges suunaskaldub. Hullem on lugu Seligmaniuute ja niigi keerukate mõistetemõõtmisega. Andestamatuseületamise skaalas leiame väite 9.Püüan temaga võrdsust saavutada(lk.104). Selle mõttes tagasi “try toget even” tõlkinud vastaja saabhoopis vastupidise skoori, kui seevastaja, kes sinisilmselt tõlkestlähtub.Kui juba sõnaloomiseks onläinud, nimetan ma selle skaalavihapidamatuse skaalaks jatunnistan, et mul pole kergevihapidamatusest kinni pidada, kuieestikeelsete iseabiraamatute turulemõtlema hakkan. Aga olgu see meileõpetuseks. Näe mis juhtub, kui meise eesti keelde ei tõlgi ega toimeta.Loodus tühja kohta ei salli. Tulevadteised ja tõlgivad.Tõlkija kiituseks tahan öelda, et taon tajunud autori härrasmehelikkuhoiakut ja teietab lugejat, mis toetabraamatu üldist mittekamandavattooni. Ja tõlge iseenesest onvaimukas, keeletaju ergas, sõnavararikkalik ja lustlik. Kui ainult sedatäieliku huvipuudust psühholoogiavastu ei oleks. Tõlkeraamatutetumedas taevas on ka valguskiiri.Järgmisel korral tahaksin tutvustada“Võitu hasartmängurluse üle”,millele asjatundlik kirjastus“Tänapäev” leidis asjatundlikutoimetaja Pille-Riin Kaare.Saalomon (dateerimata).Saalomoni Koguja raamat.Koguteoses: U. Masing, H. W.Põld (Toim) (1939). Suur Piibel:Eestikeelse piibli 200 aasta juubelitähistamiseks. Tartu-Tallinn:Loodus. Tõlge eesti keelde, 1739,uusredaktsioon 1939.Allik, J. (1966). Eesti keeleemotsioone väljendava sõnavaratähendus. Keel ja Kirjandus, 1, 6-12; 2, 92-99.Allik, J. (1997). Eesti keeleemotsioone väljendava sõnavaratähendus. Kogumikus:Psühholoogia lihtsusest (lk.131-150). Tartu: Tartu ÜlikooliKirjastus.Watson, D., Clark, L. A., &Tellegen, A. (1988). Developmentand validation of brief measures ofPositive nad Negative Affect: ThePANAS Scales. Journal ofPersonality and SocialPsychology, 54, 1063-1070.Tähelepanust ja teadvusest üllatavalt arusaadavaltIiris Luigaraamatu Aru, J. & Bachmann, T. (2009). Tähelepanuja teadvus. Tallinn: TänapäevlugejaHoolimata sellest, et raamatu“Tähelepanu ja teadvus” (2009,Tänapäev) autorid Jaan Aru ja TalisBachmann hoiatavad eessõnas, etraamat pole kõige kergematekillast, tahan käesolevagajulgustada kõiki, kes on aukartlikultseda teost vaid kaugemaltvaadanud.Võibolla on raamat raskevõituneile, kes psühholoogiateadusegakunagi kokku puutunud ei ole. Kuidkõigile neile, kel taju alasedpõhimõisted on teada, soovitankindlasti. Juba see, et raamatul onlisaks üldisele sissejuhatusele kamõlema osa alguses sissejuhatused,mille eesmärgiks on lugeja sujuvaltteemasse sisse viia, teeb südamesoojaks. Tähelepanu osasissejuhatuse stiil annab hea pildikogu selle raamatuosa stiilist:teoreetiline osa on vooderdatudlühikeste värvikate eksperimenditulemusteganing lisaks toodud kaelulisi ning humoorikaid filmilikkenäiteid. Kui sirvisin seda raamatutraamatupoes, et veenduda sellesobilikkuses esmakursuslastele, siisendalegi üllatuseks avastasin, etlugesin püstijalu kümneid lehekülgi,sest tekst on tõesti ladus. Kesväsib leitud tulemustest ja

EPL-i Laualeht Raamatutest/Kaitstud kraadid 21mõistetest, saab kohe vaheldusekspöörduda leheküljelise teemakastijuurde ning lugeda mõnest suurestmõtlejast psühholoogia ajaloos võiteemaga seonduvast reaalse elunäitest. Olgu selleks mustkunst võiärkveloleku-magamise rütmigaseostuvad tähelepanuvõimemuutused.Kindlasti ei ole ma piisavaltobjektiivne isik seda raamatuthindama, sest olen eelnevalt paljudeautorite tsiteeritud tekste lugenud.Ausam oleks siis soovitada sedaraamatut nendele, kesgümnaasiumiõpikust justselleteemalisi peatükke otsisid. Miksmitte ka neile, kes otsivadtähelepanu ja teadvuseteemalisieestikeelseid termineid, osalineterminite loetelu on raamatuviimastellehekülgedel.Suurepäraseimad näited: naasmispidurdus(inhibition of return) –tähelepanulise selektsiooniaeglustumine selles kohas, kustähelepanu fookus just oli (200-300ms tagasi); objekti tajuesinduseajakohastamine (updating) võitunnuse ainukandja (featuresingleton) – stiimul, millel esitatuteseast ainsana on mingi hästieristatav tunnus. Kuigi on ka minujaoks harjumatuid termineid, näiteksaastaid on nimetatud esitatudstiimulite kadumise järel vahetultmõõdetud teabehulka lühimäluks,mille maht on 5-7 objekti. Sellesraamatus tähistab seda aga vahetumälu termin. Olgu kuidas on nendeterminite suupärasusega, agaautoritele peab igal juhul au andmateadvuse ja tähelepanueestikeelsete terminite leiutamiseüritamise eest. Nagu arvata võibkion raamatu tähelepanu pool suuresosas kaasaegsete eksperimentidetulemustele toetuv ning teadvuseosa natuke filosoofilisem, kuidsamuti eksperimentaalseteletulemustele ning nende elulisteleparalleelidele toetuv. Näiteks saabraamatu teadvuse osast kanäpunäiteid selle kohta, millisespoes peaks pikemalt järele mõtlemaenne ostu sooritamist ja millisestasuks lähtuda sisetundest. Seenäide illustreerib teadvustatud jamitteteadvustatud mõtteprotsessiefektiivsust lihtsamate jakeerulisemate probleemide puhul.Kuidaspidi asjad on, jätan lugejaleavastamiseks. Kuna olen sedameelt, et ülikoolis võiks vähem ollaloenguid ja üliõpilased võiksidloengus käimise asemel hoopisraamatuid lugeda, siis teadvuse jatähelepanu loengu võib julgelt selleraamatuga asendada.Lõpetuseks väljendan siirastheadmeelt, et tähelepanu, taju jateadvuseilmingud,uurimisprobleemid ja lahendused niiheas vormis on meie ette ilmutatudja soovitan põhjalikumat, AndresSoosaare poolt kirjutatud ülevaadetpealkirjaga “Te olete üksnes üks(närvi)rakkude funktsioon?”, misveidi muudetud kujul ilmus kaAkadeemias, 2009, 21, 8, lk. 1591-1599. (http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aru%20bachmann%20tahelepanu%20teadvus.htm)KAITSTUD KRAADIDUniversaalset ja spetsiifilist isiksuseomaduste erinevates kirjeldusviisidesRené MõttusTartu Ülikooli värske PhD psühholoogiasIsiksuse uurimine on näidanud, et mitmed isiksuseomaduste põhijooned – struktuur, ning ealised ja soolisederinevused – on hämmastavalt universaalsed. Samas tuleb ette ka valimeid, kus üldjuhul korratavad seaduspäradei ilmne. See on väärtuslik informatsioon, sest isiksuse universaalsete joonte kehtivuspiiride hoolikasdokumenteerimine võimaldab meil paremini mõista tegureid, mis mõjutavad isiksuse arengut ja inimestevahelisteerinevuste põhjuseid.Doktoriväitekirja üheks osaks oligi varasemate uuringute tulemuste põhjal suhteliselt universaalseks peetavateisiksuseomaduste põhijoonte kehtivuspiiride otsimine. Leiti, et isiksuseomaduste struktuur sõltub – tõsi, üsnatagasihoidlikul määral – inimese üldise vaimse võimekuse tasemest. Samuti leiti, et universaalseks peetavadisiksuseomaduste struktuur ning soolised ja ealised erinevused ilmnevad üldjoontes ka suurel ja mitmekesiselvenelastest koosneval valimil. Samas arutleti üksikute iseäralike tulemuste tähenduse üle.Doktoriväitekirja teine põhiteema oli erinevatest allikatest pärinevate isiksuseomaduste kirjeldustekokkulangevus. Inimeste enesekirjeldused on vaid üks viis kirjeldada inimeste- või gruppidevahelisi erinevusiisiksuseomadustes. Palju tegelikku elu puudutavaid otsuseid tehakse ning ka teaduslikke teooriaid püstitataksetavainimeste või teatud mõttes ekspertideks peetavate inimeste üldistele uskumustele tuginedes. Kuna korraga onkäibel erineval moel saadud informatsioon inimeste- ja gruppidevaheliste erinevuste kohta isiksuseomadustes, on

22 Kaitstud kraadid EPL-i Laualehtoluline vaadata, mil määral see kokku langeb. Doktoriväitekirjas näidati, et (a) tavainimeste ettekujutused ainulasteisiksuseomaduste kohta ei lange kokku ainulaste enesekirjeldustega, (b) tavainimeste uskumustes erinevaintelligentsuse tasemega seostatavad isiksuseomadused peegeldavad teatud määral erinevusi kõrge ja madalavõimetetesti skooriga inimeste enesekirjeldustes, (c) kirjanduslik portree unikaalsest vene hingest ei lange kokkusuure hulga tegelike venelaste isiksusekirjeldustega, küll aga on noorte tegelike venelaste kohta antud kirjeldustesteatavaid ühiseid jooni tavainimeste ettekujutustega tüüpilisest venelasest.René Mõttus kaitses doktoriväitekirja “Universal and specific features of personality traits in their variousrepresentations” ( juhendaja prof. Jüri Allik, PhD) Tartu Ülikooli psühholoogia instituudis 04.06.2009.Erinevate neuroloogiliste haiguste korral esinevad subjektiivsed kaebused - seosedtegelike probleemidega ja mõju igapäevaeluga toimetulekuleLiina VahterTallinna Ülikooli värske PhD psühholoogiasNeuropsühholoogiline hindamine on muutunud pelgalt diagnostikast aja jooksul teaduseks, mis on võimelinemõõtma inimese mõtlemise tugevaid ja nõrku külgi. Oma doktoritöös uurisin sclerosis multiplexi, hereditaarsespastilise parapleegia ja epilepsiaga kaasneda võivaid psühholoogilisi ja neuropsühholoogilisi muutusi ning inimestepoolt esitatavate subjektiivsete kaebuste esinemise määra.Töö eesmärkideks oli uurida sclerosis multiplexi diagnoosiga inimeste grupis seoseid puhtaenesekateteriseerimise õppimiseks kuluva aja ja kognitiivse düsfunktsiooni olemasolu vahel (I), hinnataüheküsimuselise intervjuu „Kuidas Teie meeleolu on?“ tundlikkust depressiooni sõelumisel kahes erinevas kliinilisesgrupis (sclerosis multiplex ja hereditaarne spastiline parapleegia) (II, IV) ja uurida seoseid subjektiivsete kaebusteja depressiooni esinemise vahel epilepsia diagnoosiga inimestel (III)Dissertatsioon koosnes neljast artiklist. Esimese uuringu tulemused tõestasid, et sclerosis multiplexidiagnoosiga inimesed on võimelised omandama puhta enesekateteriseerimise protseduuri olenemata nendeneuropsühholoogilise hindamise tulemustest ning said seeläbi parandada oluliselt oma igapäevaelu kvaliteeti.Õppimiseks kuluv aeg korreleerus füüsilise puude määraga, aga mitte kognitiivse düsfunktsiooni tasemega.Teise ja neljanda uurimuse tulemused näitasid, et üheküsimuseline intervjuu ”Kuidas Teie meeleolu on?”osutus väga efektiivseks depressiooni tuvastavaks sõelküsimuseks kahe erineva kroonilise neuroloogilise haigusega(sclerosis multiplex ja hereditaarne spastiline parapleegia) inimeste gruppides.Kolmandast, epilepsia diagnoosiga inimeste hulgas läbi viidud uuringust selgus, et nende inimeste subjektiivsedkaebused on oluliselt seotud depressiooni esinemisega.Kogu doktoritöö tulemuste põhjal järeldasin, et sclerosis multiplex´i korral võib kognitiivne düsfunktsioonesineda sageli. Meie töö tulemused näitavad, et hoolimata neuropsühholoogiliste probleemide olemasolust saabinimene oma elukvaliteeti puhta enesekatateriseerimise omandamise läbi oluliselt parandada. Nii sclerosismultiplexi, hereditaarse spastilise parapleegia kui ka epilepsiaga kaasneb tihti depressioon. Seetõttu on äärmiseltoluline üheküsimuselise intervjuu (”Kuidas Teie meeleolu on?”) vastuste märkamine ja arvesse võtmine raviplaanikoostamisel või meeleoluhäirete edasisel uurimisel.Liina Vahter kaitses doktoritöö "Subjective complaints in different neurological diseases - correlations tothe neuropsychological problems and implications to the everyday life" (juhendajad: prof. Aaro Toomela,PhD; Katrin Gross-Paju, MD, PhD ja prof. Tiina Talvik, MD, PhD) Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudis25.09.2009.

EPL-i Laualeht Kus me käime? 23KUS ME KÄIME?Astra Schults ja Triin HannustTartu Ülikooli psühholoogiainstituudi doktorandid18.- 22. augustil toimus VilniusesXIV Euroopa ArengupsühholoogiaKonverents. Konverentsil oliesindatud mitmeid erinevaidarengupsühholoogia valdkondi:näiteks keele ja suhtlemise areng,kognitiivne areng, pere jakeskkonna mõju arengule,täiskasvanuks saamine,seksuaalsus, romantilised suhted jaabielu.Konverentsil oli, nagu ikka,paralleelselt palju erinevaidtemaatilisi sessioone, sümpoosiumeja ettekandeid. Kõige eredamaltjäid meelde teemakäsitlused, millepuhul varasemast teada-tuntu saijuurde uue olulise aspekti. Toomeselle kohta kolm näidet.Emese Nagy, Channels of theInnate Intersubjectivity: The Roleof the Face, Voice, and theMovement in Neonatal Imitationand Communication, School ofPsychology, the University ofDundee, Dundee (UK). Kõikpsühholoogiat õppinud onarengupsühholoogia kursusestloodetavasti tuttavad Melzoffi jaMoorei (1977) klassikalise katsega,kus imikule näidatakse keelt ningmõne aja möödudes imiteerib imikseda liigutust. Nagy ja kolleegid(Nagy & Molnar, 1994, 1997, 2004;Nagy et al, 2005) on imiteerimistuurides jõudnud järeldusele, etvastsündinud mitte ainult ei imiteeriliigutusi (nii suu- kui sõrmeliigutusi),vaid ka algatavad õpitud liigutusteabil oma suhtluskaaslasegadialooge. Oma seisukohanäitlikustamiseks näitas EmeseNagy meile videosalvestust, millejooksul imik õppis liigutust(nimetissõrme välja sirutamist)imiteerima ning seejärel algatas jubaise dialoogi, kasutades selleksnimetissõrme sirutamist.Rõhutamaks seda, et laps mitteainult ei siruta sõrme, vaid ootabsuhtluskaaslase vastust, korraldatikatse, kus lapse poolsele dialoogialustamisele ei reageeritud. Kuivastust ei tulnud, siis tita esmaltkordas näpuliigutust ning kaedasisel reaktsiooni puudumiselhakkas esmalt nihelema ja seejärellõi kisa lahti.Angela D. Friederici, Braincorrelates of languageacquisition, Max Planck Institutefor Human Cognitive and BrainSciences, Leipzig (Saksamaa).Väikelaste kõne arengu uurijad onleidnud tõendeid nii selle poolt, etkeele omandamine toimub astmeliseltkui ka selle poolt, et kõneareng toimub pidevalt ühtlasestempos. Eesti laste kohtaMacArthur-Bates’i suhtlemisearengu testi abil kogutud andmestikuson näha suhteliselt lineaarnesõnavara suuruse kasv kuni lapse13 kuu vanuseks saamiseni, millelejärgneb sõnavara spurt 14 kuuvanuses tüdrukute ja 16 kuuvanuses poiste puhul. Angela D.Friederici kirjeldas uurimistöödetulemusi (vt nt Brauer & Friederici,2007; Friederici, Friedrich, &Christophe, 2007), mille kohaselttekib alles 14 kuu vanustel lastelenda sõnavaras olevate sõnadetöötlemisel ajulainetes jõnks (ERPkomponent N400), mis täiskasvanutelon seotud sõnade tähendusetöötlusega. Hiljem omandatudsõnade ning sõnade ja fraasidevaheliste seoste puhul ilmuvadtäiskasvanutele sarnased ERPmustrid veelgi hilisemates vanustes.Arlette Pineau jt, NeurocognitiveStages in the PiagetianConservation-of-Number Task:An FMRI Study in Children fromthe Ages of 5 to 11,UMR 6232 (CI-NAPS), CNRS andCEA, Paris and Cean(Prantsusmaa). Kognitiivse arenguloengutest on kindlasti kõigile mällusööbinud Piaget’ teooria koos kõigiklassikaliste katsetega. Ehk onmeeles seegi, et Piaget’ lähenemiston kõvasti kritiseeritud ennekõikeseetõttu, et üleminekud üheststaadiumist teise polevat selgelteristatavad. Prantslased agategelevad teemaga edasi ning onleidnud, et ajus toimuvat vaadatesvõib staadiumidest rääkimine ollapõhjendatud. Nimelt leidsid nad, etajukoore aktivatsioonimustriderinevad lastel, kes suudavad rivipikkusest sõltumatult otsustada, kaskahes reas on samapalju esemeid,võrreldes nende lastega, kes eisuuda otsustamisel korraga kahtetunnust arvestada.Korraldusliku poole pealt võiksära mainida, et kogu üritus toimusüsna Vilniuse äärelinnas, mis tagasselle, et turismihuvilistel ei tekkinudkiusatust vähem huvi pakkuvateteemade kuulamise ajal hetkeksvaatamisväärsusi nautima minna –nad lihtsalt ei tulnudki hommikulkohale. Taolise korralduseootamatuks kõrvalmõjuks oli agasee, et ümbruskaudsete söögikohtadepuudumisel tuli leppida ligi180 krooni maksva lõunaga, mishoolimata väljareklaamitud peenestnimest „lihahautis“ koosnes ühestkartulist, poolikust keedetudpaprikast ja lusikatäiestlihakastmest, mida serveeritiplastkarbis.Ülejärgmisel aastal on kõikarengupsühholoogia-huvilisedoodatud Bergenisse. Vilniusseoodatakse huvilisi aga varemgi -juba 2010 kevadel toimuvaleteismeliste arengut käsitlevalekonverentsile.

24 Kuhu minna? EPL-i LaualehtKUHU MINNA?Oktoober 2009 (kogu aasta kalendrit vaata www.epll.planet.ee)15.10.09 World Conference on Psychology, Counselling and Guidance, abstraktide esitamise tähtaeg.Konverents toimub 21.-25. aprillil 2010, Antalyas, Türgis. Täpsem info www.wcpcg.org20.10.09 The 2010 International Conference on Behavioral, Cogntive and Psychological Sciences(BCPS 2010), abstraktide esitamise tähtaeg. Toimub 26.- 28. veebruar Singapuris. BCPS 2010 toimetisedavaldatakse World Academic Press-i poolt ning kõik avaldatud artiklid saavad Thomson ISI Proceedings indeksi.Registreerumine lõpeb detsembris 2009. Täpsem info www.iacsit.org/bcps/index.htm30.10.09 The 12th Biennial Conference of the European Association for Research on Adolescence(EARA 2010), abstraktide esitamise tähtaeg. Toimub 12.- 15. mail 2010, Vilniuses, Leedus. Täpsem infowww.eara2010.eu/Hea Tartu Ülikooli psühholoogia eriala vilistlane!Oled oodatud Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi vilistlaspäevale reedel, 30. oktoobril 2009.a.Vilistlaspäevale registreerimine tel 7375 902, departm@psych.ut.eeVõimalusel palun teavita ka teisi vilistlasi.Vilistlaspäeva kavaAVATUD SEMINAR10.15 - 11.45 ja12.00 - 13.3014.15 - 14.4514.45 - 15.15Eetika probleemid psühholoogias: konfidentsiaalsusMaie Kreegipuu (kliinilise psühholoogia lektor)LOENGUDKui suur on (testi)punkt?Olev Must (sotsiaalpsühholoogia dotsent)Testide mõistuspärane kasutamineKenn Konstabel (arengupsühholoogia teadur)Tiigi 78 aud 332Tiigi 78 aud 118Tiigi 78 aud 11815.30 - 16.00 Testimispraktika FontesesKadri Korjas (Fontes PMP OÜ konsultant)16.00 - 16.30 Keeleoskuse testimise probleemeÜlle Türk (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustekeelekeskuse keeletestija)Tiigi 78 aud 118Tiigi 78 aud 118SEMINAR16.45 - 18.00 Kas psühholoogilised testid suudavad öelda midagi erilistKenn KonstabelRene Mõttus (psühholoogia instituudi projektijuht)Tiigi 78 aud 11818.30 - 21.30 VILISTLASÕHTU Tartu Ülikooli VanasKohvikus, Ülikooli 20EPL-i Laualeht, Tiigi 78, Tartu 50410, tel.: +372 7 375 902, faks: +372 7 375 900; e-post: Iiris.Luiga@ut.ee; http://www.epll.planet.ee