Lisa: joonised - bioenergybaltic

LisadJoonisedJoonis 1. Eesti metsakasvukohatüüpide ordineeritud süsteem E. Lõhmuse järgi /1/Joonis 2. Seosed metsakasvukohatüübi ja mullaliigi vahel /1/Joonis 3. Normaalse arenguga muldade maatrikstabel /2/Joonis 4. Metsakasvukohatüüpide seos muldadega. /2/Joonis 5. Üldistatud puistute boniteet /2/Joonis 6. Muldade (metsa)majanduslik kasutus /2/Joonis 7. Muldade sobivus erinevate puuliikide kasvatamiseks /2/Joonis 8. Puuliikide looduslik esinemine ja nendega metsastumisvõimalused vastavatesmullarühmades /2/Joonis 9. Erinevate mullaliikide looduslikul uuenemisel kujunevad enamuspuuliigid /2/Joonis 10. Soovitatavad kultiveeritavad puuliigid erinevate mullaliikide puhul /2/Joonis 11. Halli lepa ja hariliku haava puistute hõreduse (L) ja keskmise rinnasdiameetri seosTjurini Ia, I ja II boniteedi /3/ puistute kohta ning selle põhjal prognoositav erinevaalgtihedusega kultuuride keskmine rinnasdiameeter puistute jõudmisel intensiivseharvenemise faasi.Joonis 12. Sanglepa ja kase puistute hõreduse (L) ja keskmise rinnasdiameetri seos TjuriniIa, I ja II boniteedi /3/ puistute kohta ning selle põhjal prognoositav erineva algtihedusegakultuuride keskmine rinnasdiameeter puistute jõudmisel intensiivse harvenemise faasi.Joonis 13. Erinevate puuliikide puistute hõreduse (L) ja keskmise rinnasdiameetri seosTjurini Ia, I ja II boniteedi /3/ puistute kohta ning selle põhjal prognoositav erinevaalgtihedusega kultuuride keskmine rinnasdiameeter puistute jõudmisel intensiivseharvenemise faasi.Joonis 14. Haavakultuuride kasvukäik Eesti noorte kultuuride andmete põhjal,prognoositavad küpsusdiameetrid sõltuvalt puistu hõredusest (L) ning võimalikuharvendusraie planeerimine.Joonis 15. Halli lepa kultuuri tüvemassi keskmise juurdekasvu ja jooksva aastasejuurdekasvu dünaamika.TabelidTabel 1. Erinevate puuliikide mahuküpsused (arvutatud Allar Padari poolt)Tabel 2. Puutuhaga väetamise võimalikkus ja vajadus Eesti metsades (koostatud M. Mandrepoolt)Kirjandus:1. Eesti metsakasvukohatüübid. E. Lõhmus. Tartu, 2004. 80 lk.2. Põllumaade metsastamine. Põllumaade metsastamise metoodiline juhend. Koostajad: E.Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004. 83 lk.3. Krigul, T. 1971. Metsataksaatori teatmik. Tartu, 150 lk.1

Joonis 1. Eesti metsakasvukohatüüpide ordineeritud süsteem E. Lõhmuse järgi (algallikas:Eesti metsakasvukohatüübid. E. Lõhmus. Tartu, 2004)2

Joonis 2. Seosed metsakasvukohatüübi ja mullaliigi vahel (algallikas: Eestimetsakasvukohatüübid. E. Lõhmus. Tartu, 2004)3

Joonis 3. Normaalse arenguga muldade maatrikstabel (algallikas: Põllumaademetsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).Horisontaalne ehk hüdroskalaar (0–6) reastab mullad niiskusolude järgi.Vertikaalne ehk litoloogilis-geneetiline skalaar (0–8) reastab mullad mineraalsematerjali keemilise koostise või taimede toitumistingimuste ja muldade arengu järgi.Normaalsete muldade maatrikstabeli mullastikulis-ökoloogilise tausta üksikasjalikuiseloomustuse leiate aadressil: http://www.eau.ee/~muld “Eesti muldademaatrikstabelite iseloomustus”.4

Joonis 4. Metsakasvukohatüüpide seos muldadega (algallikas: Põllumaade metsastamine.Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).Metsakasvukohatüüpide levik muldade suhtes on piiritletud tumedama joonega Eestimuldade maatrikstabelite foonil. Maatrikstabelite iseloomustus on toodud joonistel 1, 2 ja 3.Maatrikstabelitel on esitatud metsakasvukohatüübi koodid, mis vastavad järgmistelenimetustele:an – angervaksajk – jänesekapsajks – jänesekapsa-kõdusookl – kastikulookn – kanarbikukr – karusamblald – lodull – leesikaloolul – lubikaloomds – madalsoomks – mustika-kõdusooms – mustikand – naadios – osjaph – pohlarb – rabasl – sinilillesm – samblikusn – sinikasj – sõnajalass – siirdesootr – tarnaE. Lõhmuse metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeem on toodud joonisel 1. Joonisel 9 onnäidatud muldade levik metsakasvukohatüüpide suhtes (Põllumaade metsastamine.Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004)..5

Joonis 5. Üldistatud puistute boniteet (algallikas: Põllumaade metsastamine. Koostajad: E.Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).Boniteedi erinevad klassid on piiritletud tumedama joonega Eesti muldade maatrikstabelitefoonil. Maatrikstabelite iseloomustus on toodud joonisel3. Maatrikstabelitel on esitatudmetsa boniteedi klassid. Kuivenduse korral võib sügavate siirdesoode (diagonaaljoontegaviirutatud ala) boniteet tõusta II–IV bonteediklassini ja sügavate madalsoo- ning lammimadalsoomuldade(diagonaalruutudega ala) boniteet I–III boniteediklassini. (Põllumaademetsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).6

Joonis 6. Muldade (metsa)majanduslik kasutus (algallikas: Põllumaade metsastamine.Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).Maakasutus muldade suhtes on näidatud Eesti muldade maatrikstabelite foonil.Maatrikstabelite iseloomustus on toodud joonistel 1, 2 ja 3.Maatrikstabelitel on esitatud järgmine teave: a) haritava maana (Hm) kasutusel olevadmullad; b) mullad, millised peaks sl/ls või ls lõimise korral säilitama põllumaana (Hm) võiloodusliku rohumaana (Lrm) ja c) valdavad puuliigid praegustes metsades ( Põllumaademetsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004)..7

Joonis 7. Muldade sobivus erinevate puuliikide kasvatamiseks (algallikas: Põllumaademetsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004).Muldade sobivus on näidatud Eesti muldade maatrikstabelite foonil. Maatrikstabeliteiseloomustus on toodud joonisel 3.Maatrikstabelitel on muldade sobivus puuliikidele esitatud järgmiselt: a) sobiv männikultiveerimiseks; b) sobiv kuuse kultiveerimiseks ja c) sobiv kase ja musta lepakultiveerimiseks ( Põllumaade metsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu,2004).8

Joonis 8. Puuliikide looduslik esinemine ja nendega metsastumisvõimalusedvastavates mullarühmades (algallikas: Põllumaade metsastamine. Koostajad: E. Asi,R. Kõlli, E. Laas. Tartu, 2004)9

Joonis 9. Erinevate mullaliikide looduslikul uuenemisel kujunevad enamuspuuliigid(algallikas: Põllumaade metsastamine. Koostajad: E. Asi, R. Kõlli, E. Laas. Tartu,2004)Puuliigid: Mä – mänd; Ku – kuusk; Ksa – arukask; Kss – sookask; Ks – arukask, sookask; Lm– sanglepp; Hb – haab; Sa – saar.10

Joonis 10. Soovitatavad kultiveeritavad puuliigid erinevate mullaliikide puhul.Puuliigid: Mä – mänd; Ku – kuusk; Lh – lehis; Ksa – arukask; Ta – tamm; Sa – saar; Hb –haab.11

Joonis 11. Halli lepa ja hariliku haava puistute hõreduse (L) ja keskmise rinnasdiameetri seosTjurini Ia, I ja II boniteedi puistute kohta ning selle põhjal prognoositav erineva algtihedusegakultuuride keskmine rinnasdiameeter puistute jõudmisel intensiivse harvenemise faasi.12

Joonis 12. Sanglepa ja kase puistute hõreduse (L) ja keskmise rinnasdiameetri seos Tjurini Ia,I ja II boniteedi puistute kohta ning selle põhjal prognoositav erineva algtihedusega kultuuridekeskmine rinnasdiameeter puistute jõudmisel intensiivse harvenemise faasi.13

Joonis 13. Erinevate puuliikide puistute hõreduse (L) ja keskmise rinnasdiameetri seosTjurini Ia, I ja II boniteedi puistute kohta ning selle põhjal prognoositav erineva algtihedusegakultuuride keskmine rinnasdiameeter puistute jõudmisel intensiivse harvenemise faasi.5,04,54,0600 puud ha -1L3,53,02,5800 puud ha -1900 puud ha -11000 puud ha -11200 puud ha -11400 puud ha -12,01,51,00 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 26 28 30 32 34 36Keskmine rinnasdiameeter, cmJoonis 14. Haavakultuuride kasvukäik Eesti noorte kultuuride andmete põhjal, prognoositavadküpsusdiameetrid sõltuvalt puistu hõredusest (L) ning võimaliku harvendusraie planeerimine.14

Joonis 15 Halli lepa kultuuri tüvemassi keskmise juurdekasvu (pidev joon) ja jooksva aastasejuurdekasvu (katkendjoon) dünaamika, empiirilised mõõtmised 13. aastani Eesti ainsal halllepaproduktsiooni ja ökoloogia katsealal (Uri V, käsikirjalised andmed).15

Tabel 1. Erinevate puuliikide mahuküpsused (arvutatud Allar Padari poolt)Puuliikboniteet1A 1 2 3 4 5Haab 47 51 52Kask 45 43 54 58 69 71Kuusk 48 53 59 65 72 80Sanglepp 38 39 47 52 64 70Hall-lepp 28 28 35 40 41 42Mänd 45 50 53 61 67 75Saar 47 52 55 63 69 78Tamm 41 47 51 56 60 62Keskmine toodang tm/ha/a mahuküpsuse hetkelPuuliikboniteet1A 1 2 3 4 5Haab 13,0 9,8 7,1Kask 13,4 9,8 6,9 4,5 2,8 1,6Kuusk 17,4 12,5 8,6 5,7 3,5 2,0Sanglepp 14,3 10,6 7,6 5,0 3,1 1,8Hall-lepp 20,7 15,1 10,4 6,6 4,0 2,0Mänd 18,0 12,7 8,6 5,7 3,5 2,0Saar 13,7 10,1 7,3 5,0 3,1 1,8Tamm 15,0 11,2 8,0 5,5 3,4 1,816

Tabel 2Puutuhaga väetamise võimalikkus ja vajadus Eesti metsades (M. Mandrekäsikirjalised andmed.PuutuhagaMetsatüüp Metsa Suhteline toitainete Mullatüübid Keskmine väetamisealatüüp sisaldus muldades pH vajadusArumetsadLoometsad x x x x paepealne muld 6.0…7,5Nõmmemetsad x leedemuld 2,5…4,5 X toitainete sisaldusetõstmiseksPalumetsad x x x leedemuld 2,5…5.0SoometsdLaanemetsad x x x x x leetunud muld 5,5..7,0kahkjas muldSalumetsad x x x x x gleistunud leostunud 4,7…6,5leetjas muldSoovikumetsad x x xsoostunud jaküllastunud4,0 …6,0muldRabastuvadmetsad x x x leede glei muld 2,4…3,6 X kiirendab toorhuumuleede turvastunud muldlagunemistRohusoometsas x x x lammi-madalsoo muld 5,0…6,5Samblasoometsad x - x x madal-ja siirdesoo muld 3,5 5,0 X toitainete sisaldusetõstmiseksKõdusoometsad x x x madal-ja siirdesoo muld 2,6…6,517