Konguta valla ühisveevärgi ja - Konguta Vald

tekkinud turbaga. Agronoomilised omadused on liivadel ja kruusadel halvad ja seda suureveeläbilaskvuse ja taimetoitainete halva kinnipidamisvõime tõttu. Nad on lähtekivimikspõuakartlikele leetunud ja osale erodeeritud ning erosiooniohtlikele muldadele,madalamatel aladel osaliselt ka soostunud leetmuldadele ja soostunud kamarmuldadele.Emajõe äärsetel aladel esineb alluviaalseid setteid, mis on settinud Emajõe ja Kavilda jõetulvavetest. Neil setetel on kujunenud märjad lammi-ja lammimadalsoomullad.Kavilda ürgoru ja selle lisaorgude nõlvade alumises osas ning jalamil esinebdelluviaalsetteid, mis koosnevad voolavate pinnavete poolt kõrgemal paiknevatelt aladeltärakantud materjalist.3.3.3 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogiaPinnakatte all 20-40 meetri sügavusel lasuvad Devoni veehorisondi kivimid. Kongutavald paikneb valdavalt paksu pinnakattega devoni liivakivide levikualal. Suhteliselt paksupinnakatte all avanevad devoni liivakivid aleuroliidi ja dolomiidi vahekihtidega.Konguta valla oluliseks veeallikaks on Kesk-Devoni ja Kesk-alam-devoni veekompleks(D 2-1 , keskmine liivakivi filtratsioonikoefitsient on 2-6 m/ööp), mis koosnebpeeneteralistest nõrgalt tsementeerunud liivakividest ja aleuroliitidest savikate jadolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Enamasti formeerub kompleksis mage HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega 0,3...0,6 g/l.3.3.4 VeeandvusKonguta vallas levivad devoni liivakivid on valdavalt mõõduka veeandvusega.Veeandvus on mõnevõrra suurem valla idaosas Vellavere küla läheduses, kuspuurkaevude erideebit küünib 0,6-0,83 l/s*m. Konguta valla lõunaosas esineb ka väheseveeandvusega piirkond, kus puurkaevude erideebit jääb alla 0,1 l/s*m. Valla põhjaosasvõib puurkaevude erideebit ulatuda aga isegi üle 2 l/s*m. Põhjavee liikumise suundveekompleksis toimub Võrtsjärve suunas.3.3.5 Põhjavee kaitstusHüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevaltkuulub Konguta vald peamiselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Seepeegeldub otseselt ka lämmastikühendite madalas sisalduses põhjavees.Suur osa Konguta vallast jääb kaitstud (reoainete infiltratsiooni aeg läbi kvarternaariseteteT> 360 ööp) põhjaveega piirkonda. Sellesse piirkonda jäävad ka kõik käesolevas tööskäsitletavad asumid: Annikoru, Kobilu, Konguta, Metsalaane ja Mälgi küla. Vallaäärmine põhja- ja loodeosa jääb keskmiselt kaitstud (reoainete infiltratsiooni aeg läbikvarternaarisetete T= 180-360 ööp) piirkonda (vt. joonis 4). Kaitsmata põhjaveega alajääb Metsalaane külast läände (Kurelaane küla ümbrus).1