Konguta valla ühisveevärgi ja - Konguta Vald

KONGUTA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2006-2018OÜ AlkranelTartu 2006

5.1 ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI OBJEKTIDE RAJAMISE MAKSUMUSE ALUSED ...........................605.2 ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE OTSTARBEKUS...................................................605.3 ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE PROBLEEMID .....................................................615.4 ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED................................615.5 VEE-ETTEVÕTLUSE VÕIMALIK ARENG ..................................................................................................616 KONGUTA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA.....................646.1 ANNIKORU KÜLA ..................................................................................................................................645.1.1 Annikoru küla veevajadus ............................................................................................................645.1.2 Veevarustuse seisukohalt perspektiivsed puurkaevud..................................................................645.1.3 Ühisveevarustuse arendamine Annikoru külas ............................................................................655.1.4 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................................665.1.5 Annikoru küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine .............................665.1.6 Annikoru küla investeerimisprogramm ........................................................................................681.8 KONGUTA KÜLA ...................................................................................................................................695.1.7 Konguta küla veevajadus .............................................................................................................695.1.8 Ühisveevärk..................................................................................................................................695.1.9 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................................705.1.10 Ühiskanalisatsioon.....................................................................................................................705.1.11 Konguta küla reostuskoormus....................................................................................................715.1.12 Konguta küla reoveepuhasti.......................................................................................................715.1.13 Konguta küla investeerimisprogramm .......................................................................................716.3 METSALAANE KÜLA .............................................................................................................................746.3.1 Metsalaane küla veevajadus ........................................................................................................746.3.2 Veevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud..................................................................746.3.3 Ühisveevarustuse seisukohast mitteperspektiivsed puurkaevud...................................................756.3.4 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................................756.3.5 Metsalaane küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee puhastamine......................756.3.6 Metsalaane küla reostuskoormus.................................................................................................766.3.7 Metslaane küla reoveepuhastussüsteem.......................................................................................766.3.8 Metsalaane küla investeerimisprogramm ....................................................................................776.4 MÄLGI KÜLA ........................................................................................................................................786.4.1 Mälgi küla veevajadus .................................................................................................................786.4.2 Ühisveevarustus ...........................................................................................................................796.4.3 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................................806.4.4 Mälgi küla reostuskoormus ja reovee käitlemine.........................................................................816.4.5 Mälgi küla investeerimisprogramm .............................................................................................826.5 KOBILU KÜLA.......................................................................................................................................836.5.1 Kobilu küla veevajadus ................................................................................................................836.5.2 Kobilu küla reostuskoormus ja reovee käitlemine .......................................................................847 FINANTSANALÜÜS ................................................................................................................................877.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED................................................................................877.3 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID JA VÕIMALUSED................................................877.4 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFID ......................................................................................897.4.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted...........................................................................................897.4.2 Joogi- ja reovee hinna kujunemine Konguta vallas .....................................................................907.5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIGA LIITUMISE TASU...................................................................927.6 ÜHISVEEVÄRGI PIIRKONNAST VÄLJA JÄÄVATE MAJAPIDAMISTE REOVEEKÄITLUS................................934

5.2 ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE OTSTARBEKUS...................................................605.3 ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE PROBLEEMID .....................................................615.4 ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED................................615.5 VEE-ETTEVÕTLUSE VÕIMALIK ARENG ..................................................................................................616 KONGUTA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA.....................646.1 ANNIKORU KÜLA ..................................................................................................................................645.1.1 Annikoru küla veevajadus ............................................................................................................645.1.2 Veevarustuse seisukohalt perspektiivsed puurkaevud..................................................................645.1.3 Ühisveevarustuse arendamine Annikoru külas ............................................................................655.1.4 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................................665.1.5 Annikoru küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemine .............................665.1.6 Annikoru küla investeerimisprogramm ........................................................................................681.8 KONGUTA KÜLA ...................................................................................................................................695.1.7 Konguta küla veevajadus .............................................................................................................695.1.8 Ühisveevärk..................................................................................................................................695.1.9 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................................705.1.10 Ühiskanalisatsioon.....................................................................................................................705.1.11 Konguta küla reostuskoormus....................................................................................................715.1.12 Konguta küla reoveepuhasti.......................................................................................................715.1.13 Konguta küla investeerimisprogramm .......................................................................................716.3 METSALAANE KÜLA .............................................................................................................................746.3.1 Metsalaane küla veevajadus ........................................................................................................746.3.2 Veevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevud..................................................................746.3.3 Ühisveevarustuse seisukohast mitteperspektiivsed puurkaevud...................................................756.3.4 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................................756.3.5 Metsalaane küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee puhastamine......................756.3.6 Metsalaane küla reostuskoormus.................................................................................................766.3.7 Metslaane küla reoveepuhastussüsteem.......................................................................................766.3.8 Metsalaane küla investeerimisprogramm ....................................................................................776.4 MÄLGI KÜLA ........................................................................................................................................786.4.1 Mälgi küla veevajadus .................................................................................................................786.4.2 Ühisveevarustus ...........................................................................................................................796.4.3 Tuletõrje veevõtukohad ................................................................................................................806.4.4 Mälgi küla reostuskoormus ja reovee käitlemine.........................................................................816.4.5 Mälgi küla investeerimisprogramm .............................................................................................826.5 KOBILU KÜLA.......................................................................................................................................836.5.1 Kobilu küla veevajadus ................................................................................................................836.5.2 Kobilu küla reostuskoormus ja reovee käitlemine .......................................................................847 FINANTSANALÜÜS ................................................................................................................................877.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED................................................................................877.3 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE PRIORITEEDID JA VÕIMALUSED................................................877.4 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIFID.......................................................................................897.4.1 Veetariifide kehtestamise põhimõtted...........................................................................................897.4.2 Joogi- ja reovee hinna kujunemine Konguta vallas .....................................................................907.5 ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONIGA LIITUMISE TASU...................................................................927.6 ÜHISVEEVÄRGI PIIRKONNAST VÄLJA JÄÄVATE MAJAPIDAMISTE REOVEEKÄITLUS................................93LISAD:LISA 1aLISA 1bLISA 1cAnnikoru ühisveevarustuse üldskeemAnnikoru küla ühiskanalisatsiooni üldskeemAnnikoru küla ühisveevarustusega piiritletava ala kaart4

LISA 1dLISA 2aLISA 2bLISA 2cLISA 3aLISA 3bLISA 3cLISA 4aLISA 4bLISA 4cLISA 5aLISA 5bLISA 5cAnnikoru küla reovee kogumisala kaartKonguta küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemKonguta küla ühisveevarustusega piiritletava ala kaartKonguta küla reovee kogumisala kaartMetsalaane küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemMetsalaane küla ühisveevarustusega piiritletava ala kaartMetsalaane küla reovee kogumisala kaartMälgi küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemMälgi küla ühisveevarustusega piiritletava ala kaartMälgi küla reovee kogumisala kaartKobilu küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemKobilu küla ühisveevarustusega piiritletava ala kaartKobilu küla reovee kogumisala kaart5

Die Versicherungen sollen für die ihnenzugewiesenen Personenkreise einen dauerhaftenVersicherungsschutz gegenKrankheitsrisiken auch in sozialen Bedarfssituationensicherstellen. Die dagegen gerichtetenVerfassungsbeschwerden hat dasBundesverfassungsgericht zurückgewiesen.EntscheidungDas Gesetz verletzt die Beschwerdeführernicht in ihren Grundrechten auf Berufs- undVereinigungsfreiheit. Die Vorschriften überden Basistarif in der privaten Krankenversicherungbeschränken zwar die Berufsausübungder privaten Versicherungsunternehmen.Sie sind aber wegen der verfolgtenZiele gerechtfertigt und schließen dieFunktionsfähigkeit der privaten Versicherungin Zukunft nicht aus. Die möglicherweiseeintretende Unterdeckung bei Versicherungenzu nicht risikogerechten Prämientragen nämlich nicht die Versicherungsunternehmen,sondern die Versicherten imWege einer Umlage. Ein Wechsel vielerVersicherter in den Basistarif kann wegender hohen Prämie von rd. 570 EUR ausgeschlossenwerden, da dieser in seinen zentralenLeistungen nicht den üblichen Umfangder Normaltarife der privaten Krankenversicherungbietet. Das neu eingeführte absoluteKündigungsverbot für Krankenkostenvollversicherungenist ebenso wie die teilweisePortabilität der Alterungsrückstellungein gerechtfertigter Eingriff. Auch die Regelung,dass das Arbeitsentgelt von Arbeiternund Angestellten nunmehr in drei Jahrenstatt in einem Jahr über der Jahresarbeitsentgeltgrenzeliegen muss, bevor Versicherungsfreiheiteintritt, ist den Betroffenenzumutbar.KonsequenzTrotz der Verfassungsmäßigkeit trifft denGesetzgeber eine Beobachtungspflichtbezüglich der Folgen der Reform für dieVersicherungsunternehmen und die dortVersicherten.15. BürgerentlastungsgesetzEinleitungMit Beschluss aus dem Februar 2008 wurdedem Gesetzgeber vom Bundesverfassungsgerichtauferlegt, dass Beiträge zuprivaten Kranken- und Pflegeversicherungenbei der Einkommensteuer berücksichtigtwerden müssen. Die Absetzbarkeit dieserVersicherungsprämien war bisher nurim Rahmen von Höchstbeträgen möglich.16.Wesentliche Änderungen durch das Bürgerentlastungsgesetz1. Ab 2010 sind Kranken- und Pflegeversicherungsbeiträgevoll absetzbar, soweitsie der Absicherung der Grundversorgungdienen. Das bedeutet, dass Beitragsanteilefür ein Einzelzimmer imKrankenhaus oder für eine Chefarztbehandlungnicht berücksichtigt werden sollen.Beiträge für andere Vorsorgeaufwendungensind zukünftig nur unter bestimmtenBedingungen als Sonderausgabenabzugsfähig.2. Mit den folgenden befristeten Änderungender 2008 in Kraft getretenen Unternehmensteuerreformsoll den Unternehmendie Chance geboten werden, besserdurch die Finanzkrise zu kommen:• bis 31.12.2009 befristete Erhöhungder Freigrenze bei der Zinsschrankeauf 3.000.000 EUR;• bis 31.12.2010 befristete Ausweitungder Ist-Besteuerung für Unternehmenbis zu einem Jahresumsatz von500.000 EUR;• bis 31.12.2009 befristete Sanierungsklauselfür Unternehmen, aufgrundderer unter bestimmten VoraussetzungenVerlustvorträge steuerlichbesser genutzt werden können.Anmerkungen/AusblickDer vom Bundesrat erhaltene Vorschlag,private Steuerberatungskosten ab 2006wieder als Sonderausgaben zum Abzugzuzulassen, wurde genauso wenig übernommenwie die verlängerte Wahl zwischenaltem und neuem Erbschaftsteuerrecht bis31.12.2009. Dem Bürgerentlastungsgesetzmuss der Bundesrat noch zustimmen; dieZustimmung dürfte in der letzten Sitzung vorder Sommerpause, am 10.7.2009, erfolgen.Vorsteueraufteilung nach dem Umsatzschlüsselist unverändert zulässigEinführungWerden Grundstücke sowohl für Zweckegenutzt, die den Vorsteuerabzug zulassen,als auch für solche, die diesen ausschließen,so müssen hierauf entfallende Vorsteuerbeträgeaufgeteilt werden.RechtslageBis zum 31.12.2003 konnte die Vorsteuernach dem Umsatzschlüssel aufgeteiltwerden. Dieser bezeichnet das Verhältnisder zum Vorsteuerabzug berechtigendenUmsätze zum Gesamtumsatz. Der Umsatz-

3 Olemasoleva olukorra iseloomustus3.1 ÜldandmedKonguta vald asub Tartumaa keskosas. Valla idanaabriks on Elva linn ja Nõo vald,läänepoolseks naabriks Rannu vald, põhjaosa piirneb Puhja vallaga, lõunaosa Rõnguvallaga(vt. joonis 1).Joonis 1. Konguta vald (M ~1: 120000; allikas: www.maaamet.ee)Geograafiliselt jääb Konguta valla territoorium Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaale,paiknedes Peipsi ja Võrtsjärve ning Vooremaa ja Haanja kõrgustiku vahel. Ala on devoniliivakivist aluspõhjaga, kõrgusvahemikus 40-100 m/ümp. Konguta valda läbib maastikusuurvorm Kavilda ürgorg, mis jagab lavamaa lavadeks. Metsamaa hõlmab vallaterritooriumist ca 34 %.Valla üldpindala on 107,6 km², mis on pindala suuruselt 16. kohal Tartumaa valdadest.Valla territooriumil paikneb 16 küla, kus kokku elab 1435 elanikku. Keskmineasustustihedus on 13,33 inimest/km 2 . Tihedamini on asustatud valla keskosa halduskeskusAnnikoru, kus elab 362 elanikku.7

Valda läbivad liiklusteed soodustavad ühendust lähemate linnade ja naabervaldadega.Konguta valda läbivad põhiliselt kohalikud maanteed ja Elva linna külje alt ka Jõhvi-Tartu –Valga maantee.Konguta vallas on Konguta kool (lasteaed ja 6 klassiline kool), Konguta rahvamaja,Konguta Raamatukogu, Annikoru kauplus jne.Sotsiaal-majanduslik ülevaade3.2.1 Elanikkonna iseloomustusKonguta vallas elab Vallavalitsuse andmetel 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 1435elanikku, mis moodustab 0,91 % Tartumaa elanikkonnast. Nendest 47,6 % on mehed ja42,4 % naised. Tabelis 1 on toodud valla elanike arv ja rahvastiku tihedus. Rahvastikudünaamika on esitatud tabelis 2 ja joonisel 2.Tabel 1. Konguta valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2006Pindala (km 2 ) Elanike arv Asustuse tihedus (in/km 2 )107,6 1435 13,33Tabelist 2 ja joonisest 2 lähtuvalt näitab Konguta valla elanike arv viimastel aastatelpidevat langustrendi vähenemist ning koguni väikest tõusu 2005 ja 2006 aastalTabel 2. Konguta valla rahvastiku dünaamika 1999-2006Aasta (01.01 seis) Elanikke Muutus eelmise perioodiga (%)1999 1505 -2000 1498 -0,462001 1494 -0,262002 1443 -3,42003 1442 -0,072004 1413 -2,02005 1421 +0,82006 1435 +0,9Andmed VallavalitsuseltKonguta valla elanike arvElanike arv1520150014801460144014201400138013601505 149814941443144214131421 14351999 2001 2003 2005Aasta (01.01 seisuga)Elanike arvJoonis 2. Konguta valla elanikkonna dünaamika 1999-2006. Andmed KongutaVallavalitsuselt8

Rahvastiku vanuseline koosseisu dünaamika Statistikaameti andmetel on toodud tabelis 3.Sellest lähtuvalt võib öelda, et pidevalt väheneb alla 18 aastaste osakaal, mõnevõrrakahaneb ka tööealise elanikkonna osatähtsus, mis kokkuvõttes viitab kogu Eestileiseloomulikule rahvastiku vananemisele (vt tabel 3 ja joonis 3).Tabel 3. Konguta valla rahvastiku vanuseline koosseis 2000-200501.jaan 0-19 20-64 65+ Kokku2000 394 774 236 14042001 398 766 243 14072002 392 766 238 13962003 385 763 236 13842004 377 761 234 13722005 359 765 239 1363Andmed StatistikaametiltElanikkonna vanuseline jaotus 2005239; 18%0-19 aastased359; 26%65+ aastased20-64 aastased765; 56%Joonis 3. Elanikkonna vanuseline jaotus 2005. Andmed StatistikaametiltValla territooriumil paikneb keskasula ja 16 küla. Tabelis 4 on toodud elanike arvKonguta vallas asumite lõikes. Tihedamini on asustatud Annikoru, Konguta, Metsalaaneja Mälgi asula. Samas neis piirkondades ja ka kogu Konguta vallas lähiaastatel märgatavatrahvastiku kasvu ette näha ei ole.Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2006. aasta Ikvartalis 6 580 krooni kuus (Tartu maakond). See näitaja on isegi mõnevõrra suurem kuiEesti keskmine netopalk 2005 aastal (6 287 krooni).9

Tabel 4. Elanike arv Konguta vallas aastatel 2004-2006 asumite lõikesAsum Elanike arv2004 2005 muutus (%) 2006 muutus (%)Annikoru 348 352 + 1,1 362 +2,7Kapsta 60 58 -3,3 57 -1,7Karijärve 40 40 0 40 0Kobilu 65 57 -12,3 50 -12,3Konguta 189 193 +2,1 172 -10,8Kurelaane 71 70 -1,4 73 +4,1Külaaseme 32 31 -3,1 34 +8,8Lembevere 64 61 -4,7 57 -6,5Majala 63 65 +3,1 61 -6,2Metsalaane 120 151 +20,5 157 +3,8Mäeotsa 68 66 -2,9 65 -1,5Mälgi 74 72 -2,7 80 +10Poole 48 47 -2,1 47 0Pööritsa 87 83 5,7 94 +11,7Vahesaare 55 56 +1,8 55 -1,8Vellavere 29 28 -3,4 31 +9,7Andmed Vallavalitsuselt3.2.2 TööhõiveVallavalitsuse hinnangul ei ole tööpuudus Konguta vallas suur, pigem on puudusinimestest, kes sooviksid ja suudaksid tööd teha. Täpsemad andmed tööhõive kohtaKonguta Vallavalitsusel puuduvad.MajandusKonguta valla aktiivsemad ettevõtluspiirkonnad on Annikoru, Kobilu ja Konguta küla.Valla ettevõtluses domineerib väikeettevõtlus. Majandustegevuseregistris oli 2006. aastalregistreerinud 23 ettevõtjat, nendest 7 osaühingut. Olulisemateks tööstusharudeks onpõllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine, piimakarja kasvatus, metsamajandus japuidutöötlus. Konguta valla kõige suurem ettevõtte on AS Lihameister, mis asub Kobilukülas. AS Lihameister tegeleb liha töötlemisega, samuti toimub allhangetena lihapakendamine. Valla suuremad tööandjad on: Konguta Vallavalitsus (sh Vallavalitsus,Kool, Lasteaed, Rahvamaja, Raamatukogu)-50 töökohta; AS Lihameister- 30 töökohta;OÜ Armin Puit- 12 töökohta; OÜ Annikoru Agro- 10 töökohta; OÜ Soone Farm- 5töökohta; OÜ Viljameister- 3 töökohta. Konguta vallast käib inimesi tööl nii Elva linnaettevõtetes kui ka Tartus.Põllumajanduse osakaal valla majanduses on käesoleval ajal suhteliselt suur.Vallas on registreerinud põllumajandusega tegelevateks ettevõteteks OÜAnnikoru Agro, OÜ Viljameister. Konguta valla pindalast moodustavadpõllumajandusmaad 55,8 % valla üldpindalast, haritavat maad on 5417 ha ehk 50%.Konguta valla üldpindalast on Eesti Vabariigi metsa 1 673 ha (15,4 %) ning talude ja1

tagastamata metsafond on 1 978 ha (18,2 %). Andmed Konguta valla üldplaneeringu Iosa, Maa-ja metsafond.KeskkonnaülevaadeKonguta valla ala kuulub E. Verepi (1970 a) järgi lainja moreenmaastiku tüüpi.Konguta vallas on 2006. aastal kinnitatud kaks looduskaitseala: Konguta looduskaitseala(kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 70) ja Konguta valla kirdeosas Keeri-Karijärve looduskaitseala (kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 58). Natura 2000eelvalikuala on veel Viisjaagu järv, millest moodustatakse arvatavasti hoiuala. Endisedkaitsealad ja üksikobjektid, mille kaitse-eeskirjad on uuendamata:1. Erumäe metsapark (pindala 20 ha)2. Maiorg (pindala 23,3 ha)3. Konguta park (pindala 3,8 ha)4. Kanahaua sulglohk (pindala 5,5 ha)5. Vellavere Kogrejärv ja Kullamägi (pindala 5,7 ha)6. Vellavere külajärv (pindala 6,7 ha)7. Jaanijärv ja Linajärv (pindala 1,0 ha)8. Konguta pärn9. Aru pirnipuud10. Suurekivi rändrahnPeamisteks maavaradeks Konguta vallas on liiv ja kruus. Suurima aktiivsetarbevaruga karjäärideks on Kobilu (102 400 m 3 ) ja Põrgumäe (450 300 m 3 ).Kobilu ja Põrgumäe karjääride kruusa on võimalik pärast jämedama materjalipurustamist kasutada teekateteks ja teealusteks.3.3.1 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogiaKonguta valla territooriumi hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eristada järgmisipõhjaveekihte ja –komplekse:1. Kvaternaari veekompleks2. Devoni veekompleks3. Siluri veekompleks4. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks5. Kambriumi-Vendi veekompleks6. Kristalse aluskorra veekompleks3.3.2 PinnakateMaapinna valdavaks kõrguseks on 40-100 meetrit, suurimaks kõrguseks 120 meetrit.Pinnakatte paksus ulatub Konguta piirkonnas 20…40 meetrini. Pinnakate on põhiliseltkarbonaatide vaene, osaliselt nõrgalt karbonaatne, piiratud aladel ka karbonaatnepunakaspruun liivsavimoreen. Osaliselt on liivsavimoreen kaetud 30-90 cm tüsedusesaviliiva kihiga, moodustades kaheosalise muldade lähtekivimi.Kavilda ürgoru ja selle lisaorgude ümbruses paiknevad liivad ja kruusad on päritolultjääjõgede setted. Väikesel pindalal on tegemist maetud moreeniga (sellisel juhul ontegemist arvatavasti jääalustes tunnelites voolanud jõgede setetega) ning peale jääaega1

tekkinud turbaga. Agronoomilised omadused on liivadel ja kruusadel halvad ja seda suureveeläbilaskvuse ja taimetoitainete halva kinnipidamisvõime tõttu. Nad on lähtekivimikspõuakartlikele leetunud ja osale erodeeritud ning erosiooniohtlikele muldadele,madalamatel aladel osaliselt ka soostunud leetmuldadele ja soostunud kamarmuldadele.Emajõe äärsetel aladel esineb alluviaalseid setteid, mis on settinud Emajõe ja Kavilda jõetulvavetest. Neil setetel on kujunenud märjad lammi-ja lammimadalsoomullad.Kavilda ürgoru ja selle lisaorgude nõlvade alumises osas ning jalamil esinebdelluviaalsetteid, mis koosnevad voolavate pinnavete poolt kõrgemal paiknevatelt aladeltärakantud materjalist.3.3.3 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogiaPinnakatte all 20-40 meetri sügavusel lasuvad Devoni veehorisondi kivimid. Kongutavald paikneb valdavalt paksu pinnakattega devoni liivakivide levikualal. Suhteliselt paksupinnakatte all avanevad devoni liivakivid aleuroliidi ja dolomiidi vahekihtidega.Konguta valla oluliseks veeallikaks on Kesk-Devoni ja Kesk-alam-devoni veekompleks(D 2-1 , keskmine liivakivi filtratsioonikoefitsient on 2-6 m/ööp), mis koosnebpeeneteralistest nõrgalt tsementeerunud liivakividest ja aleuroliitidest savikate jadolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Enamasti formeerub kompleksis mage HCO3-Ca-Mg-tüüpi vesi, mineraalainete sisaldusega 0,3...0,6 g/l.3.3.4 VeeandvusKonguta vallas levivad devoni liivakivid on valdavalt mõõduka veeandvusega.Veeandvus on mõnevõrra suurem valla idaosas Vellavere küla läheduses, kuspuurkaevude erideebit küünib 0,6-0,83 l/s*m. Konguta valla lõunaosas esineb ka väheseveeandvusega piirkond, kus puurkaevude erideebit jääb alla 0,1 l/s*m. Valla põhjaosasvõib puurkaevude erideebit ulatuda aga isegi üle 2 l/s*m. Põhjavee liikumise suundveekompleksis toimub Võrtsjärve suunas.3.3.5 Põhjavee kaitstusHüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevaltkuulub Konguta vald peamiselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Seepeegeldub otseselt ka lämmastikühendite madalas sisalduses põhjavees.Suur osa Konguta vallast jääb kaitstud (reoainete infiltratsiooni aeg läbi kvarternaariseteteT> 360 ööp) põhjaveega piirkonda. Sellesse piirkonda jäävad ka kõik käesolevas tööskäsitletavad asumid: Annikoru, Kobilu, Konguta, Metsalaane ja Mälgi küla. Vallaäärmine põhja- ja loodeosa jääb keskmiselt kaitstud (reoainete infiltratsiooni aeg läbikvarternaarisetete T= 180-360 ööp) piirkonda (vt. joonis 4). Kaitsmata põhjaveega alajääb Metsalaane külast läände (Kurelaane küla ümbrus).1

Joonis 4. Konguta valla põhjavee kaitstuse kaart (allikas: Tartumaa põhjaveereostuskaitstuse kaart (1:100 000), OÜ EGK, 2002).3.3.6 EhitusgeoloogiaEhitusgeoloogiliselt jääb Konguta vald vastavalt Eesti Ehitusgeoloogilisele kaardileLõuna-Eesti liigestatud reljeefiga moreenalale. Lõuna-Eesti moreenalal on moreenipaksus suurem kui Põhja-Eesti moreenalal ja pinnavesi asub tavaliselt sügaval ningpealisveed moodustuvad harva. Ka reljeefi liigestatus on mõnevõrra suurem kui Põhja-Eesti moreenalal. Pinnakatte kandevõime ja ehitustööde läbiviimise tingimused on head.Samas on aga moreen tundlik pundumise ja leondumise suhtes, mistõttu võibehitussüvendeisse sattuv vesi pinnase kandevõimet kohati tunduvalt vähendada.Konguta valla lõunaosa jääb Eesti Ehitusgeoloogilisele kaardile vastavalt liigestatudreljeefiga alale, kus levivad põhiliselt mitmesugused glatsiaalsed pinnased. Küngasteharjadel ja nõlvadel on ehitustingimused head (nõlvadel võib ainult ohustada erosioon),küngastevahelistes orgudes esineb aga sageli soostunud alasid ja soid. Hüdrogeoloogilisedtingimused on seal väga vahelduvad ning moreen on leondumisohtlik (ENSVEhitusgeoloogiline rajoneerimine, 1965).1

3.3.7 Kliima, sademedKonguta vald kuulub klimaatiliselt Lõuna-Eesti regiooni. Aasta keskmine sademetesumma jääb selles regioonis 600-650 mm vahele. Ööpäeva keskmine õhutemperatuurtõuseb üle 0 o C 25.-28. märtsil, üle 5o C 21.-23. aprillil ja üle 10 o C 14.-16. juunil.Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb alla 10 o C 21.-24. septembril, alla 5 o C 23.-24.oktoobril ja alla 0 o C 26.-27.novembril. Keskmised temperatuurid on võrreldavad Eestikeskmiste näitajatega: aasta keskmine ca 5o C, jaanuari keskmine pisut alla -6o C jajuulikuu keskmine ca 17 o C.Üldine taimekasvu kestus, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on üle 5o C, vältab181-185 päeva ning sellel ajavahemikul on sademete summa 410-470 mm. Lumikattekestuseks on 100-105 päeva.Konguta valla piires on rohkesti tuulele avatud alasid, samuti külmalohkusid (Kavildaürgorg). Külmasid, põhjapoolse orientatsiooniga alasid leidub rohkem kui soojasid,päikesele avatud alasid.3.3.8 PinnavesiKonguta vald kuulub hüdroloogilise rajoneerimise alusel Eesti kagurajooni, asudes Peipsijärve valgalal. Aasta keskmine aurunud vee hulk on väikeste veekogude pinnalt 575 mmja jõgede valgaladelt 470 mm.Konguta valla territooriumil on üheksa järve, lisaks Kentsi veehoidla paisjärv, mis onrajatud Kavilda ürgoru põhja Kavilda jõe ülespaisutamise tulemusena. Looduslikud järvedasuvad põhiliselt Külaaseme piirkonnas. Järvedest suurim on Karijärv 86,6 ha pindalaga.Karijärv on tuntud kalarikkuse (latikas, haug) poolest. Viisjaagu järv (23 ha suurune) onpiirijärveks Nõo vallaga ning on üks maakonna selgeveelisemaid. Piirijärveks Nõovallaga on veel Vissi järv.Annikoru küla heitveed juhitakse Kavilda jõkke, mis suubub Emajõkke. Kavilda jõgi onpikkusega 26 km ning jõgikonna suuruseks on 73 km 2 . Kavilda jõgi on väikesevooluhulgaga ja seetõttu on jõgi ohustatud Annikoru asula heitvetest. Kavilda jõel asubKentsi paisjärv. Veehoidla on rajatud endise Kentsi veskijärve kohale. Järve läänekaldalasub Annikoru asula ning laugjamal idakaldal on praegu eravalduses olev Aru mõis. Orguläbiv tee kulgeb mööda paisjärve tammi. Paisjärve teine osa on jäänud rahapuuduselrajamata. Järve paisutamisel olid takistuseks reoveed, mis sattusid Kavilda jõkke nii Elvalinnast kui ka Erumäe farmidest. Ürgorgu läbiv Kavilda jõgi toitub nõlvadestväljakiiluvatest allikatest ning pinnaveest. Kentsi veehoidla saab oma veed Kavilda jõestning pinnavetest.Vastavalt «Veeseaduse» § 15-le ei ole Kavilda jõgi reostustundlik suubla, mistõttu 1.jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitveeveekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt ei nõuta reoveest fosfori egalämmastiku ärastamist.1

3.4 Vee-ettevõtte iseloomustusKonguta vallas on ühisveevärki ja –kanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks OÜ Aqua &Wastes Services, mille hallata on lisaks Konguta valla ühisveevärgile ja –kanalisatsioonileka Elva linnas ja Rõngu valla Käärdi asula ühisveevärk-ja kanalisatsioon. Lisaks selleletegeleb ettevõte kanalisatsioonitööde teostamisega kogu Tartu maakonnas. Ettevõttel onsõlmitud Konguta vallaga „Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniteenuste osutamise leping“ 01.detsembril 2000. aastal. Leping lõppes 30. novembril 2005. aastal ja praegu ei ole kehtivatlepingut. Vee-ettevõtte hallata olid:• Annikoru asula vee-ja kanalisatsioonitrassid• Annikoru puurkaev• Laatsi puurkaev• Väike-Konguta puurkaev• Väike-Konguta vee-ja kanalisatsioonitrassidKonguta valla osalus ettevõttes OÜ Aqua ja Wastes Services puudub. Ettevõttes töötab 8inimest, nendest 5 santehnika lukkseppa. Ettevõtte juhatajaks on 2005. aasta augustistTõnu Raak. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri on Konguta Vallaskehtestatud. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumise eeskiri on kinnitatud 17.04.2006volikogu määrusega nr 11.Vastavalt Konguta vallavolikogu 2002 a. 9. detsembri määrusele nr. 2 „Veevarustuse jaheitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine“ on alates 1. jaanuarist 2003 kehtestatudveevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnaks 10,85 krooni/m 3 , millest veevarustus5,1 krooni/m 3 ja heitvee ärajuhtimine 5,68 krooni/m 3 , millele lisandub käibemaks.OÜ Aqua ja Wastes Sevices vee-ettevõtte käive oli 2005. aastal ligikaudu 4,12 miljonitkrooni ja 2004. aastal 4,71 miljonit krooni. Investeeringuid on teinud vee-ettevõtepeamiselt remondile, kuna trassid on halvas seisukorras, lekkeid on palju ning seosessellega on ka veekulu mitmekordne. Selle tulemusena on siiani igal aastal vahetatudLaatsi kaevus sügavveepump, mis maksab 12000 krooni ning peale selle maksab veeettevõtereoveepuhasti mittetöötamise tõttu ülemääraselt kõrget saastetasu.3.5 Kohalik omavalitsusKonguta valla eelarve mahuks on 2006. aastal 11,9 miljonit krooni. Eelarve suurenes2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 0,7 miljoni krooni võrra, mis oli tingitud niiomatulude (peamiselt üksikisiku tulumaks) suurenemisest kui ka riigieelarvest saadudtoetuste suurenemisest.Konguta valla eelarve üheks suuremateks omatulude allikaks 2005. aastal oli üksikisikutulumaks, mis moodustas valla eelarvest 35%. Suure osa valla eelarve tuludestmoodustavad toetused riigieelarvest, mis moodustasid 2005. aastal 54% kogutuludest.Konguta valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 5.1

Tabel 5. Konguta valla eelarve (miljonit krooni) aastatel 2005-2006Aasta 2005 2006 Tulude struktuur 2006 (%)Tulud kokku: 11,2 11,9 100,00Muud tulud 0,3 2,5Tulud maksudest 4,5 5,0 42üksikisiku tulumaks 4,0 4,5Kaupade ja teenustemüük0,5 0,54,2Toetusedriigieelarvest6,1 5,142,9Vaba jääk 1,0 8,4Andmed Konguta vallavalitsuseltKonguta valla 2006. aasta alguse laenu jääk oli 5452020 krooni ning 2006. aastalmakstakse tagasi 1927588 krooni, 2007. aastal 381331 krooni (vt tabel 6).Tabel 6. Konguta valla laenukoormus 2006-2010 (kroonides).Laenukohustused 2006 2007 2008 2009 2010 üle 5 aasta KokkuPangalaenud 1893193 381331 389508 398298 407145 1948150 5417625Kapitalirent 34395 34395Kokku 1927588 381331 389508 398298 407145 1948150 5452020Intressikulud 106299 95502 84667 73268 61712 128648 550096Andmed Konguta Vallavalitsuselt1

4 Olemaoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorrakirjeldusAnnikoru küla1

Annikoru küla jääb Konguta valla keskossa, linnulennult ligikaudu 6,5 kilomeetrikaugusele Elva linnast. Annikoru küla läbib Kavilda ürgorg, mis jääb küla idaossa.Annikoru küla piirneb põhjast Kobilu, lõunast Pööritsa ja Majala külaga. Läänes asubLembevere küla (vt. joonis 5).Joonis 5. Annikoru küla (M ~1:27000; allikas: www.maaamet.ee).Annikoru külas elab 2006. aasta 1. jaanuari seisuga üle 350 elaniku. Asustus onkoondunud peamiselt küla keskossa Kentsi paisjärve läänekaldale. Mainitud piirkonnaspaiknevad mitmekorruselised kortermajad (viis 2-korruselist ja kolm 3-korruselist),lasteaed, vallavalitsus, kool, raamatukogu ning küla asustatud piirkonna põhjapoolsesosas eramajad. Suuremad tootmisettevõtted Annikoru külas puuduvad. Annikorus onregistreeritud valla kodulehekülje järgi järgmised ettevõtted ja ettevõtjad: OÜImproinvest, OÜ Annikoru Agro, OÜ Rannu Seeme, FIE Kersti Laas, FIE Madis Ajaots,FIE Ülo Parts.Vee- ja kanalisatsiooniteenust kasutavat ning tööstuslikku reovett kanaliseerivatettevõtlust Annikorus ei ole.1

Annikoru külas on käesoleval ajal olemas 1980ndatel aastatel ehitatud veevärgi- jakanalisatsioonisüsteemid, mis tagavad 97% küla elanike veevarustuse ja reoveeärajuhtimise.Annikoru piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstusekaardile kaitstud põhjaveega ala, kus savikihi paksus on üle 5 meetri või moreeni paksusüle 20 meetri (vt. joonis 4).Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord” võib kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 10 m 3vähemalt mehaaniliselt või kuni 50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas.Annikoru elamute juurde rajatud puurkaevu passi (katastri nr 6812) järgi on maapinnageoloogiline läbilõige küla piires järgmine:• 35 meetri sügavuseni saviliiv ja liivsavi veerise ja kruusaga• 35-55 meetri sügavuseni savi liivakivi ja dolomiidi vahekihtidega• 55-70 meetri sügavuseni liivakivi dolomiidi ja aleuroliidi vahekihtidega• 70-85 meetri sügavuseni liivakivi• 85-95 meetri sügavuseni liivakivi savi vahekihtidega• 95-105 meetri sügavuseni dolomiit savi vahekihtidega• 105-108 meetri sügavuseni dolomiidistunud mergel liivakivi vahekihtidega• 108-128 meetri sügavuseni dolomiit liivakivi vahekihtidega4.1.1 Veevarustussüsteemide kirjeldusValdav osa Annikoru küla elamutest ja hoonetest (~100%) on ühendatud ühisveevärki võion loodud ühisveevärgiga liitumise võimalus. Annikoru küla hoonestust varustavveetorustik on rajatud hoonete vahel ja läbi kinnistute plaanipäratult ning olevaidliiklusteid arvestamata. Torustik on teras- ja malmtorudest läbimõõtudega 25 … 75 mm.Torustiku vanus üle 30 aasta. Torustik on rajatud eri ajal ja süsteemse projektita,paralleelselt majade ehitamisega. Osa torusid on liiga väikse läbimõõduga, mistõttu onsuured survekaod ning vesi ei jõua hoonete ülemiste korrusteni. Torustike halb seisukordei luba veesurve tõstmist. Pidevalt esineb torustike purunemist ja veeavariisid.Sulgarmatuurid on korrodeerunud ja ei avane ega sulgu. Puudub veetorustiku ringvõrk.Avariiremontide ajal ei ole võimalik torustikku süsteemide või lõikude kaupa sulgeda.Remondi ajal on vaja vee juurdevool kogu süsteemis sulgeda. Korrodeerunud terastorudetõttu on vee kvaliteet halb. Torustiku üldpikkus on 3,5 km. Kogu torustike süsteem vajabrekonstrueerimist arvestades kinnistute piire, ringsüsteemi ning torustiku ositi sulgemist jarööbitist ühisrajamist koos kanalisatsiooniga.Käesoleval hetkel varustab küla (joogi)veega 2 puurkaevu. Konguta Vallavalitsuseandmetel kuulub küla elamute puurkaev (katastri nr. 6812) ja Laatsi puurkaev (katastri nr.6820) Konguta Vallale. 2006. aastal antakse kogu Annikoru veesüsteemid üle Emajõe1

Veevärk AS `le, kes hakkab tulevikus kogu küla veesüsteeme haldama. Emajõe VeevärkAS`i üheks aktsionäriks on ka Konguta Vald. Tabelis 7 on toodud andmed Annikoru külaveevarustuses kasutatava puurkaevu kohta.Tabel 7. Annikoru küla puurkaevudNäitaja Annikoru elamute puurkaev Laatsi puurkaevKatastri nr 6812 6820Puurimise aasta 1969 1971Omanik * Konguta Vald Konguta ValdValdaja OÜ Aqua & Wastes Services OÜ Aqua & Wastes servicesAndmed GeoloogiakeskuseltAnnikoru küla keskosas paikneb veevärgiga ühendatud 128 meetri sügavune D 2-1horisondi puurkaev: Annikoru elamute puurkaev (katastri nr 6812). Puurkaev on kehvasseisukorras ning praegusel hetkel puurkaev-pumplat ei kasutata. Annikoru asula elanikeveevajaduse rahuldamiseks kasutatakse praegusel hetkel Laatsi puurkaev-pumplat(katastri nr. 6820). Puurkaev-pumplat haldab kohalik vee-ettevõtja (vt. ptk. Vee-ettevõtteiseloomustus). Maksimaalse lubatud puurkaevu veevõtu määrab Tartumaakeskkonnateenistus. Praegusel hetkel on puurkaev-pumpla vee-erikasutusloas nr.L.VV.TM-11144 määratud aastane lubatud veevõtt 14600 m 3 aastas ehk 40 m 3 /d.Hetketarbimine on ligikaudu 1000 m 3 kuus. Ööpäeva keskmine veekasutus on 30 m 3 .Nimetatud kaev varustab veega vallamaja, koolimaja, rahvamaja, lasteaeda, raamatukoguja korruselamuid.Kokku elab piirkonnas ühisveevärgiga varustatud piirkonnas ligikaudu 350 elanikku.Seega ööpäevane veetarve ühe elaniku kohta on 95 l/d, normatiivne veetarbimine on150…250 l/d (EPN 18.5.3).Annikorus on üks toimiv ühisveevarustussüsteem, mis kuulub Konguta vallale.Ühisveevärgiga seni haaramata kolmel majapidamisel on veevõtukohaks madaladsalvkaevud, mille vee kvaliteet on mõjutatud kinnistutel paiknevatest kogumiskaevudest.Kuna veetrassid on amortiseerunud, siis tuleb veetorustik rekonstrueerida lähema kümneaasta jooksul, sest hinnanguliselt esinevad mitmekordsed veekaod.Tuletõrje veevõtukohtadena on Annikoru külas ette nähtud järgmised kohad: Annikoru küla Laatsi puurkaev-pumpla juures asub tuletõrje veevõtu mahuti,mis vajab rekonstrueerimist. Olemasolevate hoonete järgi on vajatulekustutuseks vett 10 l/s 3 tunni kestel. Tulekustutusvee vajalik maht on 108m 3 ; Konguta kooli territooriumil asub ca 100 m 3 veemahuti. Veemahuti on vett täisja töökorras. Annikoru küla veevarustussüsteem on rajatud hüdrantideta. Hüdrantide rajamistei võimaldaks ka olemasolev veetrass.4.1.2 Puurkaev-pumplate tehniline seisundKasutuses olev puurkaev-pumpla paikneb:2

- Annikoru küla territooriumil ca 7 km Puhjast lõunasse piki Puhja-Elva mnt.Töötab käesoleval ajal Annikoru küla veevarustuses põhi-puurkaevuna. Puurkaevuson 2,2 kW võimsusega pump OR4SD 10/12, mille maksimaalne tõstekõrgus on 114m. Pumba tootlikkus on 1,2 - 12 m 3 /h. Kuna veetrassid on halvas seisukorras jalekkeid on palju, siis igal aastal on vahetatud puurkaev-pumplas sügavveepump,mille hinnaks on ca 12 000 krooni. Seetõttu vajab puurkaev-pumpla ja veetrassidrekonstrueerimist. Oluline on piiritleda puurkaev-pumplale ka nõuetekohanesanitaarkaitseala, mis praegusel hetkel on osaliselt olemas.Mittekasutatav puurkaev-pumpla paikneb:- Annikoru küla territooriumil korruselamute juures ca 45 meetri kaugusel külabussipeatusest.Käesoleval ajal Annikoru küla veevarustuses ei kasutata, kuid tulevikus on plaanispuurkaev-pumpla jätta kasutusse varu-puurkaevuna, juhul kui peaks esinema rikkeidpõhi-puurkaevu (Laatsi) töös. Oluline on moodustada puurkaev-pumplale kanõuetekohane sanitaarkaitseala, mis praegusel hetkel puudub.Tabelis 8 on toodud ülevaade puurkaev-pumplate tehnilistest näitajatest.Tabel 8. Annikoru küla elamute puurkaev-pumpla tehilised näitajadNäitajaAnnikoru elamutepuurkaev-pumplaAnnikoru küla Laatsipuurkaev-pumplaKatastri nr 6812 6820KasutatavD 2-1 D 2-1põhjavee kihtPuurimise aasta 1969 1971Tootlikkus,11,8 10,0m 3 /hLubatud vee-võtt m 3 /d - 40Tegelik veevõtt m 3 /d - 30Pumba mark - OR4SD 10/12Reguleerimis0,8 m 3 hüdrofoor 3 m 3 hüdrofoorseadePuurkaevu sügavus 128 80Staatiline veetase m 28 24Veemõõtja - OlemasPuurkaevu hoone Vajab remonti Vajab rekonstrueerimistAutomaatika - Töötab4.1.3 Joogivee kvaliteetKonguta vallas on valdavalt tegemist mageda põhjaveega, mis füüsikalis-keemilisteomaduste poolest vastab enamasti joogivee nõuetele. Kohati esineb põhjaveeskõrgendatud üldraua sisaldust (0,53-2,01 mg/l, norm 0,2 mg/l), mis on tõenäoliselt seotuddevoni liivakivide mõjuga, millest tulenevalt on põhjavees suurenenud Fe 2+ ioonidekontsentratsioon (vt. tabel 9). Kõrgendatud rauasisaldus on osaliselt tingitud vanademalmtorude rauaandvusest ja sekundaarse raua tekkest võrku settinud hägust ningrauabakteritest.2

Kõigi Annikoru külas kasutuses olevate puurkaevude veekvaliteedi kohta puuduvadadekvaatsed andmed, samuti on veekvaliteedi iseloomustamisel kasutatud EestiGeoloogiakeskuse poolt väljastatud puurkaevude arvestuskaartide andmeid, mis ei kajastatänapäevast joogivee kvaliteeti. Seega tuleb analüüsida Annikoru küla joogivee varustuseskasutatavate puurkaevude vett kasutatavates puurkaev-pumplates.Tabel 9. Annikoru küla elamute puurkaevu veekvaliteetNäitajaLubatudpiirnorm*ÜhikAnnikoruküla elamutepuurkaev **Laatsipuurkaev **Aasta 31.01.06 31.01.06Katastri nr 6812 6820Värvus kraadi - -Hägusus NHÜ - -Lõhn palli - -Maitse palli - -pH 6,5-9,5 7,5 7,6Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 0,29 0,13Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l - -Nitraatioon NO3-N 50 mg/l - -Oksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 1,0 < 0,5Üldkaredus mg-ekv/l 7,5 6,3Üldraud 0,2 mg/l 2,01 0,53Fluoriidid 1,5 mg/l 0,2 0,2Elektrijuhtivus µS cm 599 510Mangaan µg/l 19

Tabel 10. Vee kvaliteet Annikoru joogiveetrassis 2004-2005. a. (koondtulemus)Uuritav näitaja Tulemus Piirnorm ÜhikAmmoonium 0,17...0,15 0,5 mg/lElektrijuhtivus 492...516 2500 µS/cmHägusus 5...7 - NHÜpH 7,4...7,5 6,5-9,5 pH ühikVärvus 5-15 - mg/l PtLõhn 0 - lahjendusasteMaitse 0 - lahjendusasteRaud 1 522...1 070 200 µg/lAnnikoru küla veevarustussüsteemide seisukord:• probleemid joogivee kvaliteediga - kõrge rauasisaldus;• joogiveetorustik on amortiseerunud ja lekib tugevasti• puurkaev-pumplad vajavad rekonstrueerimist• puurkaevu-pumplatel puuduvad nõuetekohased sanitaarkaitsetsoonid4.1.4 Joogivee rauasisalduse vähendamisestSuur rauasisaldus puurkaevude vees on Eestis laialdaseks probleemiks. Kõrgerauasisaldus põhjustab vee ebasoovitavat värvust ja hägusust. Euroopa Liidu normidekohaselt ei tohi kraanist tulevas joogivees rauda olla üle 0,2 mg/l. Kvaliteetse joogiveesaamiseks on vaja raud joogiveest kõrvaldada.Eestis on puurkaevudele paigaldatud erinevaid veepuhastusseadmeid. Lihtsaim seadepuhta vee saamiseks on liivfilter. Põhjavees on raud lahustunud, kahevalentsel kujul.Hapnikuga kokku puutudes muutub raud kolmevalentseks liivfiltriga eemaldatavakssademeks. Lihtsaim viis rauda ärastada, on vett õhustada ja lasta sel seejärel voolata läbiliivfiltri. Õhustamise käigus muudetakse kahevalentne raud kolmevalentseks ja seesadeneb. Vee õhustamine ja liivfiltri kasutamine aitab põhjaveest eemaldada kaväävelvesinikku. Lisaks rauasisaldusele aitab õhustamine vähendada ka liigsestmangaanisisaldust.Liivfiltrit on lihtne hooldada. Filtrit on vaja vaid teatud perioodi järel, sõltuvalt veetarbest,veevärgiveega läbi pesta, kuni uhtevesi on puhas. Nüüdisaegsetel filtritel on tagasipesuautomatiseeritud.Liivfiltrit iseloomustavad täidisekihi paksus, liiva teraläbimõõt ja vee filtreerimiskiirus.Nende õigest valikust sõltub vee puhtus. Vee õhustamiseks piisab, kui veel lastaksepiisavalt kõrgelt langeda liivfiltrile. Langemise käigus haarabki vesi kaasa vajalikuõhuhapniku.Peale liivfiltrite kasutatakse joogiveepuhastuseks veel erinevaid survefiltreid, mistöötavad analoogsetel põhimõtetel.2

4.1.5 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldusAnnikoru külas on isevoolne kanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsiooniteenusega onvarustatud ~100% Annikoru küla keskuse elanikest. Annikoru küla hoonestust teenindavkanalisatsioonitorustik on rajatud hoonete vahel ja läbi kinnistute plaanipäratult ningolevaid liiklusteid arvestamata. Torustik on asbest- või keraamilistest torudestläbimõõtudega 100 …150 …200 mm. Torustiku vanus üle 30…40 aasta. Torustik onrajatud eri ajal ja süsteemse projektita, majade paralleelselt ehitamisel. Kontrollkaevud onbetoonrõngastest läbimõõduga 800…1000 mm. Kaevurõngad on nihkunud ja poleseetõttu lekkekindlad. Ühisvoolse kanalisatsiooni tõttu satub sademevesi kanalisatsioonija koormab reoveepuhastit võõrveega. Annikoru küla kanalisatsioonitorustiku üldpikkuson 3500 m. Kogu torustik vajab süsteemset rekonstrueerimist, arvestades kinnistute piire,liiklusteid ja rööbitist ühisrajamist koos samal ajal rekonstrueeritava ühisveevarustusega.Annikoru külas ühiskanalisatsiooniga ühendatud elamutest tekkiv reovesi suunatakseisevoolselt BIO-100 tüüpi reoveepuhastisse ning seejärel biotiikidesse (kogupindala 1450m 2 ). Käesoleval hetkel reoveepuhasti ei tööta ning puhasti toimib septikuna, kust kogureovesi voolab otse biotiikidesse. Biotiikidest väljuv vesi juhitakse kraavide kauduKavilda jõkke.Vastavalt «Veeseaduse» § 15-le ei ole Kavilda jõgi reostustundlik suubla, mistõttu 1.jaanuarist 2002. a. kehtima hakanud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitveeveekogusse või pinnasesse juhtimise kord” tulenevalt ei tule reoveest ärastada ei fosforitega ka lämmastikku.Kanalisatsioonitorustik on rajatud valdavalt asbesttorudest. Kanalisatsioonisüsteemekapitaalselt remonditud ei ole, teostatud on vaid remonti. Paar korda aastas esinebkanalisatsioonitrassi ummistusi.Kanalisatsioonisüsteemid kuuluvad Konguta vallale ning neid haldab vee-ettevõte.Olemasoleva kanalisatsiooni välisvõrgu joonised on olemas vaid osaliselt.Kanalisatsioonisüsteemide seisukord: Kanalisatsioonitorustik on rajatud plaanipäratult ning on käesolevaks ajaksamortiseerunud, mistõttu esineb sageli ummitusi ja avariisid (2005. aastal 8avariid); Kanalisatsioonitorustikud on ühisvoolsed, mistõttu reovee vooluhulgad kõiguvadsuurtes piirides; BIO-100 tüüpi reoveepuhasti ei tööta; Reostuskoormuse võtavad vastu biotiigid, mis on mudastunud, madalapuhastusefektsiivsusega ja toimivad osaliselt imbsüsteemina; Suur osa Annikoru küla elamute piirkonna reostusest jõuab suublasse või imbubpinnasesse.2

4.1.6 Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteetAnnikoru külas tekib olmereovesi eramajade ja korruselamute sektoris, lastead-algkoolis,Konguta Vallavalitsuses, sotsiaaltubades, rahvamajas ja kaupluses. Kanalisatsiooniga onühendatud ligikaudu 350 elanikku. Sademevee kanalisatsioon Annikoru külas puudub.Annikoru külas puuduvad reovett tekitavad ettevõtted.Annikoru külas tekkiva reovee vooluhulka ja reostuskoormust viimasel ajal mõõdetudpole. Seetõttu tuleb nimetatud parameetrid leida arvutuslikult lähtuvalt elanike arvust.Ühe inimekvivalendi (edaspidi ie) poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormus onvastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord” 60 g BHT 7 /ööpäevas. Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elanikukohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d.Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, milleväärtuseks võib võtta 1,2.Tabel 11. Annikoru küla arvestuslik reovee vooluhulk (Q) ja reostuskoormus (R).Veetarbija Inimeste Q m 3 /d ühikult R ie ühikult Q m 3 /d R kgBHT 7 /darv1. Tsentr. vee ja kanalisats-ga 350 0,16 0,060 56 21varustatud elanikud2. Lasteaed-algkool jaVallavalitsus- lapsed 120 0,012 0,01 1,44 1,2- personal 37 0,015 0,02 0,555 0,743. Kauplus 3 0,03 0,02 0,09 0,064. Rahvamaja 5 0,03 0,02 0,15 0,15. Sotsiaaltoad 10 0,16 0,06 1,6 0,6Ebaühtlustustegur 1,2 59,835Annikoru küla kokku: 71,802 23,7Kogu Annikoru külas tekkiv reovee vooluhulk Q = 71,802 m 3 /d ja reostuskoormus R =23,7 kgBHT 7 /d. Käesoleval hetkel toimub reovee vooluhulga hindamine puurkaevustvälja pumbatava vee hulga järgi Annikoru külas, kus kokku tekib ligikaudu 30 m 3 reovettööpäevas. Kuna tabelis 11 on tegemist arvutuslike numbritega, siis ei pruugi need ühtidatäielikult tegeliku situatsiooniga.Vastavalt Aqua & waste services OÜ´le Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt antud veeerikasutusloale nr. L.VV.TM-11144 on Annikoru küla mittetöötava reoveepuhastilejärgnevatele biotiikidele kehtestatud järgmised tabelis 12 esitatud nõuded. Lämmastiku jafosfori keskkonda viimist vee-erikasutusloas ei limiteerita, kuid saastetasu arvutatakse.2

Tabel 12. Annikoru küla reoveepuhasti väljavoolule kehtestatud nõuded.Suubla: Kavilda jõgi Heitvesi Reostuse kontsent. ReostusmahtÜhik Hulk näitaja mg/l t/kvAnnikoru reoveepuhasti t.m3/a BHT7 25m3/kv Heljum 35Naftaproduktid 1Vee erikasutusloast lähtuvalt on vee-ettevõtja kohustatud kvartaalselt proove võtmabiotiikide väljavoolust. Tabelis 13 on toodud proovide tulemused ja suublasse tegelikultjuhitav heitvee hulk 2005. aasta 1. kvartalis Tartumaa Keskkonnateenistusele esitatudveekasutuse aruannete põhjal. Suublasse juhitava heitvee hulka arvestatakse tarbitud veekoguste põhjal.Tabel 13. Annikoru aleviku reoveepuhasti väljavoolu tulemused.Aasta 2005Vooluhulk m 3 /kv 2360Komponent Kontsentratsioon mg/l Kogus t/kvHõljuvaine 19,0 0,045BHT7 100,0 0,236UldN 76,0 0,179ÜldP 10,0 0,024KHT 190 0,448Tulemustest on näha, heitvee parameetrid on ületanud lubatud norme ühe määratudkomponendi (BHT 7 ) osas, millest võib järeldada, et olemasolev puhastussüsteem ei tööta,mistõttu on äärmiselt oluline uue reoveepuhasti rajamine vähendamaks Kavilda jõereostuskoormust.4.1.7 Reoveepuhasti tehniline seisundAnnikoru küla elamute piirkonna kirdeosas paikneb reovee puhastamiseks Kavilda jõekaldal BIO-100 tüüpi reoveepuhasti. Kogu Annikoru küla elamute piirkonnas tekkivreovesi juhitakse isevoolselt aktiivmuda protsessil põhinevasse kestusõhutusegareoveepuhastisse BIO-100. Järelpuhastina kasutatakse kahte biotiiki kogupindalaga 2160m 2 . Käesoleval töötab reoveepuhasti septikuna, mille läbinud reovesi juhitakse otsebiotiikidesse, kus toimub selles olevate reoainete anaeroobne ja aeroobne lagunemine.Biotiikidest väljuv heitvesi juhitakse kraavide kaudu Kavilda jõkke.BIO-seeria puhastid on seni Eestis enim kasutatud väikepuhastid. Puhastid onmonoplokk-konstruktsiooniga (õhustuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki) ningtööprintsiibilt on nad kestusõhustusega aktiivmudapuhastid. Puhastid valmistati terasest.BIO –100 kaalub 18,5 t ja see monteeritakse kokku kahest BIO-50 sektsioonist. Treilerigakohaleveetavad sektsioonid monteeritakse kokku, puhasti kaevatakse maasse jaühendatakse juurde ja äravoolutorustikuga. Seadmete korrodeerumisest tulenevalt onarvestatud nende toimimisajaks 15 ... 20 aastat. Heades tingimustes peavad nad vastu kakuni 25 aastat. BIO-100 tüüpi puhasti jõudlus on näidatud tabelis 14.2

Tabel 14. BIO-100 tüüpi reoveepuhasti põhinäitajad.SeadeHüdraulilinekoormusm 3 /dTehnoloogilised näitajadMahukoor- Reostuskoormus Elektriline võimsusmusg BHT 5 /m 3 kg BHT 5 /d ie instal.kW tarb. kWÕhustus-viisBIO - 100 80-150 180-400 17-39 320-720 176 116 ÕhupuhurPeamise reostuskoormuse vastu võtvad biotiigid on mudastunud ja nendepuhastusefektiivsus on ammendunud.2

4.24.3 Konguta külaKonguta küla asub Konguta valla lõunaosas Jõhvi-Tartu-Valga maanteest ligikaudu 3,6kilomeetri kaugusel. Asulat ümbritsevad peamiselt kuivendatud põllumaad. Kongutakülast 7 kilomeetri kaugusele kirdesse jääb Elva linn (vt joonis 6).Joonis 6. Konguta vald (M ~ 1:37800; allikas: www.maaamet.ee).Konguta külas elab 2006. aasta seisuga 172 elanikku. Peamiselt on külas elumajad kui kakorruselamud. Suuremaid tootmisettevõtteid Konguta külas puuduvad.Veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem on välja ehitatud vaid Konguta küla korruselamute jaelumajade piirkonnas, mis tagab 26% küla elanikkonna veevarustuse ja reoveeärajuhtimise.Konguta küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjaveekaitstuse kaardile kaitstud põhjaveega ala, kus savikihi paksus on üle 5 meetri võimoreeni paksus üle 20 meetri (vt. joonis 4).2

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord” võib kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m 3 vähemaltmehaaniliselt või kuni 50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas.Konguta küla keskusse rajatud elamute puurkaevu passi järgi (katastri nr 14931) jaKonguta töökoja (katastri nr 7515) on maapinna geoloogiline läbilõige küla piiresjärgmine:• 0-60 meetri sügavuseni moreen• 60-95 meetri sügavuseni liivakivi savi vahekihtidega4.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldusÜhisveevärgisüsteem on välja ehitatud Konguta küla Väike-Konguta korterelamute jaeramajade piirkonnas. Ühisveevärgiga on ühendatud 26% küla 172 elanikust.Veetorustiku kogupikkuseks on hinnanguliselt 790 meetrit. Veevarustussüsteemidkuuluvad Konguta vallale ja neid haldab kohalik vee-ettevõte. Veetorustike täpne vanuspole teada, tõenäoliselt on need ehitatud 1960-1970ndatel aastatel. Tegemist on valdavaltmalmtorustikuga. Täpsed joonised torustiku asukoha kohta puuduvad, olemas on vaidnõukogudeaegne asendiplaan, mis ei ühti täielikult tänapäevase situatsiooniga.Konguta küla veevärki varustab veega üks 95 meetri sügavune D 2 horisondi puurkaev(Konguta elamute puurkaev – katastri nr 14931) ja Konguta töökoja puurkaev (katastri nr7515). Konguta töökoja puurkaev asub eravaldusel. Puurkaevude hetketarbimine ei oletäpselt teada, kuid vee eest maksmine toimub majade veemõõtjate näitude alusel. Kongutaelamute puurkaevu veetarve veemõõtjate näitude alusel oli 2005. aastal 500 m 3 , mis teebööpäeva keskmiseks veekasutuseks 1,4 m 3 .Lisaks Konguta küla elamute puurkaevule asub Konguta külas veel ka Konguta töökojapuurkaev (katastri nr 7515), mis asub Väike-Kongutas 250 meetri kaugusel loodesseKonguta küla elamute puurkaevust. Hetkel sellest olulist veevõttu ei toimu, veegavarustatakse ühte majapidamist ja OÜ Armin Puit tootmisettevõtet (ligikaudu 12 töötajat).Tuletõrje veevõtukohtadena on Konguta külas ette nähtud järgmised kohad: OÜ Armin Puit tootmishoonest ligikaudu 135 meetri kaugusel asuv tiik, mida eiole pikka aega kasutatud ega hooldatud ning mille seisukord on seetõttu halb.Samuti puuduv veevõtukohal vajalik ligipääs ja tuletõrjeauto ümberpööramisevõimalus.4.3.2 Puurkaev-pumplate tehniline seisund• Konguta küla elamute puurkaev-pumpla (vt joonis 7).Varustab veega Väike-Konguta korterelamuid ja eramaju. Pumplas teostati 2004.kevadel avariiremont, mille käigus rekonstrueeriti hüdrofoorid ning paigutatipumplasse uus plastist torustik. Puurkaevu veevõtuks on olemas vee erikasutusluba nr.L.VV.TM-11144, mis on väljastatud Aqua & waste services OÜ`le.2

Joonis 7. Väike-Konguta elamute puurkaev-pumpla.• Konguta töökoja puurkaev-pumpla (vt. joonis 8).Varustab veega lisaks OÜ Armin Puit tootmishoonele ka ühte ümbruskonnamajapidamist (2 elanikku). Puurkaevus puuduvad rõhu reguleerimisseadmed ningveemõõtjad. Puurkaevu hoone olukord on kehv. Puurkaevu hoonel puudub uks,samuti vajavad parandamist puurkaevu katus ja aknad. Suuremat veevõttupuurkaevust käesoleval ajal ei toimu, samuti puudub veevõtuks vee erikasutusluba.Joonis 8. Konguta töökoja puurkaev-pumpla.Mõlemal puurkaev-pumplal, nii Konguta elamute kui ka Konguta töökoja puurkaevulpuudub nõuetekohane sanitaarkaitseala. Tabelis 15 on toodud ülevaade puurkaevpumplatetehnilistest näitajatest.3

Tabel 15. Konguta küla puurkaev-pumplate tehnilised näitajad.Näitaja Väike-Konguta elamute puurkaev Konguta töökoja puurkaevKatastri nr 14931 7515Kasutatav põhjavee kiht D 2 D 2Puurimise aasta 1999 1959Tootlikkus m 3 /h 3,6 -Lubatud veevõtt m 3 /d 9,0 -Tegelik veevõtt m 3 /d 1,4 -Pumba mark - -Reguleerimisseade hüdrofoor -Puurkaevu sügavus 95 -Staatiline veetase m 15 -Veemõõtja Olemas, kuid ei tööta puudubPuurkaevu hoone Vajab remonti Vajab remontiAutomaatika Vajab rekonstrueerimist TöötabHaldabVee-ettevõteKonguta küla Väike-Konguta elamute puurkaevu vesi ei vasta joogiveele esitatavatelekvaliteedinõuetele(vt. tabel 16) kõrge üldraua sisalduse tõttu, mis ulatub üle 0,4 mg/l,norm on 0,2 mg/l.3

Tabel 16. Konguta küla Väike-Konguta elamute puurkaevu veekvaliteetNäitajaLubatudpiirnorm*Ühik Väike-Kongutaelamute puurkaevAasta 1999Katastri nr 14931Värvus kraadi 20Hägusus NHÜ 3Lõhn palli 2Maitse palli 2PH 6,5-9,5 7,4Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l 1,2Nitritioon NO2-N 0,5 mg/l

Tabel 17. Vee kvaliteet Väike-Konguta maja nr.1 krt 12 joogiveetrassist 2005. a.Uuritav näitaja Tulemus Piirnorm ÜhikAmmoonium 0,07 0,5 mg/lElektrijuhtivus 583 2500 µS/cmHägusus 80 - NHÜpH 7,3 6,5-9,5 pH ühikVärvus 10 - mg/l PtLõhn 2 - lahjendusasteMaitse 2 - lahjendusasteRaud 6 840 200 µg/lMangaan 79 50 µg/lVastavalt AWS OÜ`le Tartumaa Keskkonnateenistuse poolt välja antud veeerikasutusloale nr. L.VV.TM-11144 peab teostama Väike-Konguta elamute puurkaevupõhjavee kvaliteedi kontrolli vähemalt 1 kord aastas.Veevarustussüsteemide seisukord: Veetorustikud on amortiseerunud; Probleemid joogivee kvaliteediga; Puurkaevudel puuduvad nõuetekohased sanitaarkaitsetsoonid Puurkaevu hoone vajab rekonstrueerimist4.3.3 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldusKonguta küla kanalisatsioonisüsteem on välja arendatud vaid Väike-Kongutakorruselamute piirkonnas. Ühiskanalisatsiooniteenusega on kindlustatud ligikaudu 23%Konguta küla elanikkonnast.Kanalisatsioonitrasside kogupikkuseks on hinnanguliselt 350 meetrit. Kanalisatsioonitorustikuhaldajaks on vee-ettevõte. Torustiku täpne vanus pole teada, tõenäoliselt on seeehitatud 1960-1970-ndatel aastatel. Tegemist on valdavalt malmtorustikuga. Täpsedjoonised torustiku asukoha kohta puuduvad, olemas on vaid nõukogudeaegne asendiplaan,mis ei ühti täielikult tänapäevase situatsiooniga. Avariisid esineb 2..4 korda aastas.Kohapealsel vaatlusel olid enamikud kanalisatsioonikaevud ummistunud ning suublasse(Suurekraavi kinnistul asuvasse kraavi ) reovesi ei jõudnudki, mistõttu võib järeldada, etreovesi imbub otse pinnasesse.Kanalisatsioonisüsteemide seisukord: Kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud ja lekivad Reoveepuhasti puudub4.3.4 Reovee vooluhulgad, reostuskoormus, kvaliteetKonguta külas tekib reovesi peamiselt elamusektoris. Suuremad tootmisettevõtted asulaspuuduvad. Ühiskanalisatsiooniga, mis on välja ehitatud vaid Väike-Kongutakorterelamus, on ühendatud ligikaudu 45 küla inimesest.3

Sademevee kanalisatsioon Konguta külas puudub täielikult, mistõttu majade ümbrusestekkiv sadevesi satub kanalisatsioonitrassi.Konguta külas tekkiva reovee vooluhulka ja reostuskoormust viimasel ajal mõõdetudpole. Seetõttu tuleb nimetatud parameetrid leida arvutuslikult lähtuvalt elanike arvust..Ühe inimekvivalendi (edaspidi ie) poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormus onvastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord” 60 g BHT 7 /ööpäevas. Arvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elanikukohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d.Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, milleväärtuseks võib võtta 1,2 (vt. tabel 18).Tabel 18. Konguta küla arvestuslik reovee vooluhulk (Q) ja reostuskoormus (R).Veetarbija Inimeste Q m 3 /d ühikult R ie ühikult Q m 3 /d R kgBHT 7 /dArv1. Tsentr. vee ja kanalisats-ga 45 0,16 0,060 7,2 2,7varustatud elanikudEbaühtlustustegur 1,2 1,2*7,2 =Konguta küla kokku 8,64 m 3 /d 2,7kgBHT 7 /dKogu Konguta külas tekkiv reovee vooluhulk Q = 8,64 m 3 /d ja reostuskoormus R = 2,7kgBHT 7 /d. Käesoleval hetkel toimub reovee vooluhulga hindamine puurkaevust väljapumbatava vee hulga järgi, kokku tekib ligikaudu 1,4 m 3 reovett ööpäevas.Reostuskoormuse kohta andmed puuduvad. Tegemist on arvutuslike numbritega, mis eipruugi ühtida täielikult tegeliku situatsiooniga. Reovee kraavi juhtimiseks puudubKonguta külal vee-erikasutusluba. Tulevikus küla arengut silmas pidades tuleb hakataVäike-Konguta elamute piirkonnas tekkivat reovett puhastama või koguma, milleks tulebTartumaa Keskkonnateenistuse arvates rajada kompaktpuhastusel põhinev reoveepuhasti.Reoveepuhasti planeerimisele peab eelnema küla reostuskoormuse hinnang, milleletuginedes tuleb puhasti projekteerida.3

4.4 Metsalaane külaMetsalaane küla paikneb Konguta valla lõunaosas Elva linna läheduses (vt. joonis 9).Lõunast piirneb Metsalaane küla Elva linnaga. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniarengukavas käsitletav Metsalaane küla piirkond paikneb küla lõunaosas, kus peamiselton tegemist eramajade kompleksiga (ühepereelamud).35

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord” võib kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m 3vähemalt mehaaniliselt või kuni 50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas.4.4.1 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kirjeldusMetsalaane külas on olemas ühine veevarustussüsteem. Veeallikana kasutatakse elamutepuurkaevu (katastri nr 6838). Geoloogiakeskuse andmetel asub Metsalaane küla keskusesüks puurkaev (vt. joonis 10). Puurkaevu vett kasutatakse ühepereelamute veevarustuseks.Puurkaev kuulub Konguta Vallale, kuid puurkaevu haldavad kohalikud elanikud, kesvahetasid hiljuti välja puurkaev-pumpla pumba ja automaatika. Andmed Metsalaane külapuurkaevu kohta on esitatud tabelis 19.Tabel 19. Metsalaane küla elamute (katastri nr 6838) puurkaevu tehnilised näitajadNäitajaMetsalaane küla elamutepuurkaevKatastri nr 6838Kasutatav põhjavee kiht D 2-1Puurimise aasta 1986Tootlikkus m 3 /h 12,8Pumba mark2,6 kW ITALIA süvaveepumpReguleerimisseade3 m 3 hüdrofoorPuurkaevu sügavus 188,1Staatiline veetase m 22VeemõõtjaPuudubPuurkaevu hooneVajab remontiAutomaatikaTöötabHaldabKohalikud elanikudOmanikKonguta Vald36

Joonis 10. Metsalaane küla elamute puurkaev-pumpla.Puurkaev-pumplal puudub praegusel hetkel nõuetele vastav sanitaarkaitsetsoon, mis tulebtulevikus vastavalt nõuetele piiritleda. Tabelis 20 on toodud andmed Metsalaane külaelamute puurkaevu veekvaliteedi kohta.37

Tabel 20. Metsalaane küla elamute puurkaevu (katastri nr 6838) veekvaliteetNäitaja Lubatudpiirnorm*Ühik Metsalaane külaelamute puurkaevAasta 2000Katastri nr 6838Värvus Kraadi 5Hägusus NHÜ 2,35Lõhn Palli -Maitse palli -pH 6,5-9,5 s 7,7Ammoonimioon NH4-N 0,5 mg/l

puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamisekstuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2.Tabel 21. Metsalaane küla arvestuslik reovee vooluhulk (Q) ja reostuskoormus (R).Veetarbija1. Tsentr. vee ja kanalisats-gavarustatud elanikudInimeste Q m 3 /d ühikult R ie ühikult Q m 3 /d R kgBHT 7 /dArv80 0,16 0,060 12,8 4,812,8*1,2 =Metsalaane küla kokku 15,36m 3 /d4,8kgBHT 7 /dKogu Metsalaane külas tekkiv reovee vooluhulk Q = 15,36 m 3 /d ja reostuskoormus R =4,8 kgBHT 7 /d.Reoveepuhastit käesoleval hetkel Metsalaane külas pole, kuid arvestades Elva linnalähedust on perspektiivis mõttekas Metsalaane küla reovesi suunata Elva linnareoveepuhastisse.39

4.5 Mälgi külaMälgi küla asub Konguta valla keskosas Kavilda jõe kaldal. Valla keskusest asub talinnulennult 1,2 km kaugusel. Mälgi küla ja valla keskuse vahelist ühendust raskendabKentsi paisjärv, mis jääb Mälgi külast läände. Mälgi küla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniarengukavaga piiritletud ala jääb Mälgi küla loodeossa, kus on tegemist peamiselt korrusjaühepereelamute piirkonnaga (vt. joonis 11).Joonis 11. Mälgi küla (M ~1:20000; allikas: www.maaamet.ee).Käesoleval ajal elab kogu Mälgi külas 80 inimest. Asustus on koondunud peamiselt külaloodeossa, kus elab ligikaudu 50 elanikku.Külas puuduvad suuremad tootmisettevõtted, kuid on olemas OÜ Soone Farm, kestegeleb loomakasvatusega.Mälgi küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstusekaardile kaitstud põhjaveega ala, kus savikihi paksus on üle 5 meetri või moreeni paksusüle 20 meetri (vt. joonis 4).40

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord” võib kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m 3vähemalt mehaaniliselt või kuni 50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas.4.5.1 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kirjeldusMälgi külas on üks puurkaev, mis varustab tsentraalse veega ühte korruselamut ja kahteridaelamut ja suurfarmi. Olemasolevad andmed Mälgi küla elamuid varustava puurkaevukohta on esitatud tabelis 22.Mälgi elamute piirkonnas on veevärki ühendatud ligikaudu 50 elanikku. Veetorustik onehitatud malmist ning selle kogupikkus on umbes 445 m. Täpsemad andmed torustikukohta puuduvad. Veevarustussüsteem ja puurkaevud ei kuulu Konguta Vallale.Veevarustussüsteeme haldavad peamiselt kohalikud elanikud. Puurkaev-pumplaomanikuks on Andres Tamm.Tabel 22. Mälgi küla puurkaev-pumpla tehnilised näitajadNäitajaMälgi küla elamute puurkaevKatastri nr 6821Kasutatav põhjavee kihtD 2nrPuurimise aasta 1971Tootlikkus m 3 /h 5,29Pumba mark -Reguleerimisseade -Puurkaevu sügavus 110Staatiline veetase m 31,0VeemõõtjaPuudubPuurkaevu hoonePuudubAutomaatikaTöötabHaldabAndres TammOmanikAndres TammMälgi küla puurkaevul on olemas nõuetele vastav sanitaarkaitsevöönd, mis tulebnõuetekohaselt piiritleda. Tabelis 23 on toodud andmed Mälgi küla puurkaevuveekvaliteedi kohta.Lähtuvalt saadud tulemustest võib järeldada, et Mälgi küla elamute puurkaevuveekvaliteet ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele normist suurema rauasisalduse tõttu (0,3mg/l). Seetõttu vajab puurkaevude tehniline olukord olulist parandamist ja puurkaevudesanitaartsoonid on vaja viia nõuetekohaseks.Veevarustussüsteemide seisukord: Veetorustikud on amortiseerunud; Probleemid joogivee kvaliteediga; Puurkaevul puudub nõuetekohaselt piiritletud sanitaarkaitsetsoon Puurkaevu hoone ja automaatika vajab välja vahetamist41

Tabel 23. Mälgi küla puurkaevude veekvaliteetNäitaja Lubatud piirnorm* Ühik Mälgi külaelamute puurkaevAasta 1971Katastri nr 6821VärvusKraadiHägususNHÜLõhnPalliMaitsepallipH 6,5-9,5Ammoonimioon NH4-N 0,5 mg/lNitritioon NO2-N 0,5 mg/lNitraatioon NO3-N 50 mg/lOksüdeeritavus 5,0 mgO2/l 2,7Üldkaredus mg-ekv/l 5,99Üldraud 0,2 mg/l 0,3Kloriidid 250 mg/l 8,0Fluoriidid 1,5 mg/l -Boor 1 mg/l -Sulfaadid 250 mg/l 5Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ/100cm 3 0Termotolerantsed bakterid 0 PMÜ/100cm 3 0* Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a. määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudedning analüüsimeetodid" kehtestatud joogivee kvaliteedinõuded.Tsentraalne kanalisatsioonisüsteem Mälgi külas on olemas, kuid amortiseerunud.Kanalisatsioonitrassid on tehtud keraamikast (läbimõõt 110 mm). Kanalisatsioonitrassidekogupikkuseks on ligikaudu 750 meetrit. Elamute piirkonnas tekkiv reovesi voolabisevoolselt Mälgi küla kahte biotiiki (kogupindalaga 2100 m 2 ). Kohapealsel vaatluselselgus, et biotiigid on kinni kasvanud ja mudastunud.Kanalisatsioonisüsteemide seisukord: Kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud ja lekivad Reovee puhastamiseks kasutatavad biotiigid on mudastunudKuna Mälgi küla elamute piirkonna reostuskoormuse analüüsi ega reovee vooluhulkasidlähiminevikus mõõdetud ei ole, on tabelis 24 arvutatud Mälgi küla ühisveevärgi-jakanalisatsiooni arengukavas käsitletud elamute piirkonna arvestuslik reovee vooluhulk(Q) ja reostuskoormus (R). Ühe inimekvivalendi (edaspidi ie) poolt tekitatud ööpäevasedreostuskoormus on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr. 269, “Heitvee veekogussevõi pinnasesse juhtimise kord” 60 g BHT 7 /ööpäevas. Arvestuslikuks vee eritarbe normiksühe elaniku kohta tuleb veetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l42

ie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, milleväärtuseks võib võtta 1,2 .Tabel 24. Mälgi küla arvestuslik reovee vooluhulk (Q) ja reostuskoormus (R).Veetarbija1. Tsentr. vee ja kanalisats-gavarustatud elanikudInimeste Q m 3 /d ühikult R ie ühikult Q m 3 /d R kgBHT 7 /dArv50 0,16 0,060 8,0 3,08,0*1,2 =Mälgi küla kokku 9,6m 3 /d3,0kgBHT 7 /dKogu Mälgi külas tekkiv reovee vooluhulk Q = 8 m 3 /d ja reostuskoormus R = 3,0kgBHT 7 /d43

4.6 Kobilu külaKobilu küla asub Konguta valla põhjaosas Kavilda jõe idakaldal (vt. joonis 12). Kobiluasub linnulennult valla keskusest ligikaudu 3,5 km kirdes. Küla elamute piirkondaümbritsevad peamiselt kuivendatud põllumaad. Küla elamute piirkonnas on peamiselttegemist korruselamute ja eramajapidamistega. Külas asub Konguta valla suurimtööstusettevõte AS Lihameister, kus töötab ligikaudu 30 inimest.Joonis 12. Kobilu küla (M ~ 1: 30000; allikas: www.maaamet.ee).Käesoleval ajal elab Kobilu külas kokku 50 inimest. Asustus paikneb aga peamiseltKavilda jõe idakaldal, kus ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga on ühendatud üks 2-korruseline elamu (kümme korterit) ja kaks korruselamut (kokku 8 korterit). Samuti onühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud kaks eramajapidamist. Käesoleval hetkelelab reaalselt ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga ühendatud elamutes kokku ligikaudu 20elanikku.44

Kobilu küla piirkonnas on vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Põhjavee kaitstusekaardile kaitstud põhjaveega ala, kus savikihi paksus on üle 5 meetri või moreeni paksusüle 20 meetri (vt. joonis 4).Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord” võib kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m 3vähemalt mehaaniliselt või kuni 50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas.4.6.1 Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kirjeldusKobilu külas asuvate puurkaevude täpne arv on teadmata, kuna mõnedel puurkaevudelpuuduvad passid. Ühe puurkaevu (AS Lihameistri) vett kasutatakse tööstusprotsessideksja elamute veevarustuseks. Kokku on veevärgiga ühendatud umbes 5 eelpool mainitudelamut. Küla elamute piirkonna loodeosas asub eraomanikule kuuluv Kobilu osakonnasigala puurkaev nr. 2 (katastri nr. 6817), mille vett hetkel ei kasutata. Samuti puuduvadtäpsemad andmed Kobilu küla sealsesse osasse rajatud veetorustikest. Ligikaudneveetorustike pikkus Kobilu külas on 480 meetrit. Olemasolev veevarustussüsteem kuulubKonguta Vallale. Andmed Kobilu küla puurkaevude kohta on esitatud tabelis 25.Veevärgiga ühendamata eramute elanikud saavad oma tarbe- ja joogivee ühe või mitmeeramu peale rajatud salvkaevudest.Tabel 25. Kobilu küla puurkaevude tehnilised näitajadNäitaja AS Lihameistri puurkaev Kobilu osakonnasigala puurkaev nr.2Katastri nr 15152 6817Kasutatav põhjavee kiht D 2 D 2-1Puurimise aasta 2000 1970Tootlikkus m 3 /h 6,1 11,9Lubatud veevõtt m 3 /d 56 -Pumba mark - -Reguleerimisseade Hüdrofoor -Puurkaevu sügavus 100 140Staatiline veetase m 28 34Veemõõtja Olemas -Puurkaevu hoone Olemas -Automaatika Töötab -Omanik AS Lihameister Ando AronHaldaja AS Lihameister Ando AronOlukordTöötab, kasutatakse elanikejoogiveega varustamiselEi kasutata elanikejoogiveega varustamiselMõlemal puurkaevul on võimalik rajada nõuetele vastavalt piiritletudsanitaarkaitsevööndid, mis antud hetkel puuduvad. Tabelis 26 on toodud andmed Kobiluküla puurkaevude veekvaliteedi kohta.45

Lähtuvalt saadud tulemustest võib järeldada, et vaadeldavate puurkaevu veekvaliteet onrahuldav, kuid ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele suurema rauasisalduse tõttu, miskõigub 0,24-0,3 mg/l (norm 0,2 mg/l). Seetõttu vajab puurkaevude tehniline olukordolulist parandamist ja puurkaevude sanitaarkaitsetsoonid on vaja viia nõuetekohaseks.Tsentraalne kanalisatsioonisüsteem Kobilu külas on olemas elamute piirkonnas.Kanalisatsioonitorustiku ligikaudne pikkus on 1040 meetrit. Kanalisatsioonitrass onisevoolne ning kanalisatsioonisüsteemi juhitakse ka AS Lihameistri reovesi, mida tekibligikaudu 30 m 3 ööpäevas. Reovesi voolab edasi täielikult amortiseerunud ja mittetöötavasse BIO-50 tüüpi reoveepuhastisse, millele järgnevad järelpuhastina mudastunudbiotiigid (2 biotiiki) Kavilda jõe kaldal. Kohapealsel vaatlemisel olid BIO-50 tüüpireoveepuhastile eelnenud kanalisatsioonikaevud ummistunud (rasvast põhjustatudummistused) ning reovesi voolas otse Kavilda jõkke. Biotiikide kohapealselülevaatlemisel oli näha kobraste poolt rajatud tamme, mis ummistasid biotiikide vahelistülevoolu.Tabel 26. Kobilu küla puurkaevude veekvaliteetNäitajaLubatudAS Lihameistri Kobilu osakonnaÜhikpiirnorm*puurkaev sigala puurkaev nr. 2Aasta 2000 1970Katastri nr 15152 6817Värvus Kraadi 5 -Hägusus NHÜ - -Lõhn Palli - -Maitse palli - -pH 6,5-9,5 7,4 -Ammooniumioon NH4-N 0,5 mg/l

arvutamisel tuleks tarbitavaks veehulgaks arvutustes võtta 80 liitrit inimese kohtaööpäevas.Tabel 27. Kobilu küla arvestuslik reovee vooluhulk (Q) ja reostuskoormus (R).Veetarbija1. Tsentr. vee ja kanalisatsgavarustatud elanikudKobilu küla kokku:Inimeste Q m 3 /d ühikult R ie ühikult Q m 3 /d R kgBHT 7 /dArv20 0,08 0,060 1,6 0,721,6*1,2 =1,92m 3 /d0,72kgBHT 7 /dKogu Kobilu küla elanike poolt tekkiv reovee vooluhulk Q = 1,92 m 3 /d jareostuskoormus R = 0,72 kgBHT 7 /d. Kuna AS Lihameistri ööpäevane veetarve onligikaudu 30 m 3 /d, siis koos Kobilu küla elanike reoveega voolab osaliselt puhastatudreovett Kavilda jõkke praegusel hetkel ligikaudu 32 m 3 /d. AS Lihameistri tekkiv reovesipuhastatakse eelnevalt rasvapüüdurites.47

4.7 Seadusandlik taust4.84.8 Konguta valla arengukava aastateks 2004 - 2010Konguta valla arengukava 2004-2010 on kinnitatud Konguta Vallavolikogu 29. juuni2004. a. määrusega nr 38. Arengukava sätestab Konguta valla sotsiaal-majanduslikuolukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalseüldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Arengukavast lähtuvalt oneesmärgid järgmised:• Annikoru puurkaevu renoveerimine;• Renoveerida Annikoru joogivee trassid;• Renoveerida reovee trassid• Konguta valla küladesse rajada korralikud pumplad, salvkaevudArengukava lisana on kinnitatud ka “Konguta valla investeerimisprojektid-ja eesmärgidvaldkondade kaupa”, milles on määratletud finantseerimist vajavad projektid, täitmiseaeg, vajalikud summad, võimalikud finantseerimisallikad ja vastutajad. Muuhulgas onkavandatud ka investeeringud Annikoru asula joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemirenoveerimiseks. Projekti eeldatav kogumaksumus on 6,7 miljonit krooni. Planeeritud on:1. Joogivee kvaliteedi parandamine:• Annikoru keskasula joogiveetrasside renoveerimine (teostamise aeg 2004-2008);2. Kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine:• Annikoru keskasula kanalisatsioonitrasside renoveerimine (teostamise aeg 2004-2008).3. Puurkaevpumplate rekonstrueerimine:• Konguta Valla külade puurkaev-pumplate rekonstrueerimine (teostamise aeg2004-2008).1.1 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusÜhisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus võeti vastu 10.02.1999. a. (RT Ι 1999, 25, 363),viimane uuendus, RT I 2005, 37, 280. Seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veegavarustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaazivee ning muu pinnase-japinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni kauduning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused.Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimubkinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatavvõi teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakseühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.48

Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §3 1 lõikele 2 peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis (ulatuse kehtestab keskkonnaministri määrus nr 76(16.12.05) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”) hoiduma tegevusest,mis võivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi:1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid;2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning tehalõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid jaehitiste juures ka tõstetöid;3) veekogus asuva ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid,pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedadaankruid, kette, logisid, traale või võrke.§4 lõige 4: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigisellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt heitveeärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.§6 lõige 1: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võttaühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohalikuomavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestatud käesolevas seadusessätestatut.Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse §10 lõike 2 alusel on keskkonnaministrimäärusega (nr. 75, 16.10.2003. a.) kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlikeainete piirnormid ja väärtused, et rakendada põhimõtet reostuse ohutustamisest kohapeal.1.2 VeeseadusLinnade ja asulate reovee puhastamise aluseks on Eestis Veeseadus. Veeseadus võetivastu 11.05.1994. a. (RT Ι 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10,155; 54, 583). Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse javeekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist jakaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.§8 lõige 2: Vee erikasutusluba peab olema, kui:1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m 3 /d2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m 3 /d;3) võetakse mineraalvett4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse;5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine võihüdroenergia kasutamine;6) toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine;7) uputatakse tahkeid aineid veekogusse;49

8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine;9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisiomadusi.Lõige 3: Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires eiole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus peab vastama käesoleva seaduse § 24 aluselkehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise nõuetele.§15 lõige 2: Heitvett võib veekogusse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse pooltkehtestatud nõuetega, mis peab sisaldama heitvee veekogusse juhtimise nõudeid ja nendetäitmise ja kontrollimise meetmeid.Lõige 3: Heitvee juhtimise veekogusse peatab keskkonnajärelevalve asutus või kohalikomavalitsus, kui see põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele või tekitabkahju keskkonnale.Lõige 4: Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirjareostustundlikkuse järgi kinnitab keskkonnaminister.§21: Veekasutaja on kohustatud:1) kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatudnõudeid;2) hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ningveekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele jamajandusobjektidele;3) vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga jaomaduste üle;4) korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras;5) järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist;6) esitama vähemalt üks kord aastas vee erikasutusloa andjale aruande kasutatud veening heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse kohta. Aruande vormi,esitatavate andmete ulatuse ja aruande esitamise korra kehtestabkeskkonnaminister määrusega.§24 lõige 1: Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud.Lõige 2: Heitvett tohib pinnasesse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse pooltkehtestatud nõuetega, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi.Nimetatud kord peab sisaldama heitvee pinnasesse juhtimise nõudeid ja nende täitmisekontrollimise meetmeid.§32. lõige 1: Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava uue või rekonstrueeritavaehitise asukoha valikul, projekteerimisel, ehitamisel ja likvideerimisel ning uuetehnoloogia evitamisel peab tagama vee kaitse reostamise ja liigvähendamise, veekogukaitse risustamise eest, arvestama teiste maaomanike ja veekasutajate huve ning50

kindlustama olmeveevarustuse.Lõige 2: Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogulja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul.Lõige 3: Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tööd toimuvad veehaardesanitaarkaitsealal, siis on vajalik veehaarde omaniku nõusolek.§28. lõige 1: Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- javeeala, kus vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatise kaitsmisekskitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.Lõige 2: Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on:1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveest ühe puurkaevuga;2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistestpuurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetaksepõhjaveekihist mitme puurkaevuga;3) 200 m veevõtukohast ülesvoolu, 50 m allavoolu ning veevõtukohast mõlemalepoole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vettvõetakse vooluveekogust;4) veekogu akvatoorium koos 90 m laiuse kaldavööndiga, kui vett võetakseseisuveekogust1.3 Rahvusvahelistest lepetest tulenevad kohustusedPiiriveekogude konventsioon kohustab osapooli linnade ja asulate reovett puhastamabioloogiliselt või sellega samaväärsel viisil. Helsingi konventsioon on selles osaskonkreetsem, määrates ära nii puhastatud reovee näitajad kui asulate suurused.HELCOM-i soovituste pikast nimekirjast võib näitena tuua soovitused, mis on rohkemseotud veekaitse probleemidega. HELCOM-I Soovitus 9/2 asulareovee puhastamisest:• olmest ja tööstusest pärinev reovesi tuleb koguda ja enne veekogusse juhtimistpuhastada (möödavoolu võib kasutada ainult avariiolukorras);• ühiskanalisatsiooni juhitav reovesi, mille reostuskoormus on üle 1000 ie, tulebpuhastada kas bioloogiliselt või mõne teise sama efekti andva meetodi abil hiljemalt1998. a. järgmiste tulemusteni (aastakeskmise väärtus kogu reostushulga kohta, kaasaarvatud ülevoolud ja möödavoolud. BHT analüüsimisel tuleb kasutada nitrifikatsiooniinhibiitorit):α) BHT 5 vähemalt 90%;β) BHT 5 puhastusseadme väljavoolus 15 mg/l.χ) olmereovee ja sellele sarnaste omadustega reovee puhastamiselreoveepuhastites koormusega üle 10000 ie, tuleb jõuda 1998. a. tulemuseni, etüldfosfori kontsentratsioon väljundis aasta keskmise väärtusena ei ületaks 1,5mg/l;51

• Väärtused, mis on esitatud punktides b ja c, ei ole kohustuslikud igalepuhastusseadmele juhul, kui BHT ja fosfori aastakeskmised dokumentaalselttõestatud väärtused on saavutatud puhastusseadmete grupi kohta.LINNASTUHEITVEE PUHASTAMISE DIREKTIIV (91/271/EEC) on vastu võetudEuroopa Majandusühenduse lepingu artikkel 130 alusel 21.05.1991. a. Direktiivreguleerib asulareovee kanaliseerimist, puhastamist ja juhtimist suublasse ning teatudtööstusalade reovee puhastamist ja juhtimist suublasse. Direktiivi ülesandeks on kaitstakeskkonda reovee suublasse juhtimisest tekkida võiva keskkonnaohu eest. Direktiivis onsätestatud järgmised põhimõtted:Mittetäielikult puhastatud asulareovee keskkonnaohu vähendamiseks tuleb reovettbioloogiliselt puhastada. Liikmesriikidel tuleb määrata tundlikud suublad. Kohtades, kuskeskkonna reostamise oht on suurem, tuleb kasutada tõhusamaid puhastusmeetodeid(tundlike suublate puhul reovee süvapuhastus). Reostuse eest kaitstud aladel võibpiirduda reovee mehaanilise puhastusega. Tööstusreovee juhtimine asulakanalisatsioonivõi suublasse ja settekäitlus tuleb reguleerida erilubade ja seadusandlusega. Vastavaderiload tuleb kehtestada ka tööstusreovee eraldipuhastamisel. Tuleb soosida reoveesettekasutamist ja sellele tuleb pöörata senisest suuremat tähelepanu.Direktiiv toob sisse mõiste aglomeraat (kogumisala). See on ala, kus elanikkond jamajandus on piisavalt koondunud, et reovesi koguda ja puhastada.Artikkel 7: Nõuded reovee puhastamiseks linnastutes reostuskoormusega alla 2000 ie.Liikmesriigid peavad jälgima, et asulakanalisatsiooni kanaliseeritav reovesi oleks 2006 a.puhastatud enne suublasse juhtimist vastavalt artikli 2 punktile 9 (s.o. asulareoveepuhastamine selliste meetoditega või nii, et suubla kvaliteet jääb vastavusse direktiivigaja muude ühiskondlike kvaliteedinõuete ja määrustega kehtestatule), kui sisevettejuhitakse alla 2000 elanikuga asulate reovesi.Artikkel 10: Liikmesriigid tagavad, et reoveepuhastuse nõuete täitmiseks ehitatavadasulate reoveepuhastid on projekteeritud, ehitatud, hooldatud, et tagada seadme piisavtoimimine arvestades kohalikke kliimatingimusi. Reoveepuhastite projekteerimisel tulebarvestada reostuskoormuse iseärasusi.Ühisveevärgidirektiividest:ja –kanalisatsiooni arendamisel tuleb veel lähtuda järgmistes EL-i• Ohtlike ainete levikut veekeskkonda piiravad direktiivid 76/464/EEC;86/280/EEC; 80/68/EEC• Suplusvee direktiiv 76/160/EEC• Joogivee direktiiv 80/778/EEC, parandatud 98/83/EC• Nitraadi direktiiv 91/676/EEC• Pinnavee direktiiv 75/440/EEC52

• Reoveesette direktiiv 86/278/EEC1.4 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodidSotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõudedning analüüsimeetodid" kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogiveeproovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumisekahjulike mõjude eest.Joogivee käitleja kõnealuse määruse §2 lõike üks mõistes on ettevõtja, kelle tegevusekson joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemuseljoogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta.§2 lõige 2: Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ningesitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikuleviimase nõudmisel.§2 lõige 3: Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagabjoogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teiselekäitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja kinnistu omanik võitarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustusedkvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõueteleon põhjustatud kinnistu veevärgist.Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilisedkvaliteedinäitajad ei ületa tabelites 28 ja 29 esitatud piirsisaldusi. Joogiveemikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisiomadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad(edaspidi indikaatorid) ei tohi ületa tabelites 28, 29 ja 30 esitatud piirsisaldusi.53

Tabel 28. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi kaudu edastatavasjoogiveesNäitaja Ühik PiirsisaldusEscherichia coli PMÜ/100 ml 0Enterokokid PMÜ/100 ml 0Tabel 29. Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees.NäitajaPiirsisaldus Ühik MärkusedAkrüülamiid 0,10 µg/l Märkus 1Antimon 5,0 µg/lArseen 10 µg/lBenseen 1,0 µg/lBenso(a)püreen 0,010 µg/lBoor 1,0 mg/lBromaat 10 µg/l Märkus 21,2-dikloroetaan 3,0 µg/lElavhõbe 1,0 µg/lEpikloorhüdriin 0,10 µg/l Märkus 1Fluoriid 1,5 mg/lKaadmium 5,0 µg/lKroom 50 µg/lNikkel 20 µg/lNitraat 50 mg/l Märkus 3Nitrit 0,50 mg/l Märkus 3Pestitsiidid 0,10 µg/l Märkused 4 ja 5Pestitsiidide summa 0,50 µg/l Märkused 4 ja 6Plii 10 µg/lPolütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) 0,10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 7Seleen 10 µg/lTetrakloroeteen ja trikloroeteen 10 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldusTrihalometaanide summa 150 µg/l Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 8 ja 10Tsüaniid 50 µg/lVask 2,0 mg/l Märkus 9Vinüülkloriid 0,50 µg/l Märkus 1Märkus 1Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjalvee ja vastava polümeeri kokkupuutel.Märkus 2Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid.Märkus 3Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema:Märkus 4Märkus 5Märkus 6Märkus 7Märkus 8Märkus 9(NO 3) / 50 + (NO 2) / 3 ≤1(NO 3) ja (NO 2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitritipiirsisaldus 0,10 mg/l.Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid,nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgaskasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid.Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivadjoogivette sattuda.Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks onpiirsisaldus 0,030 µg/l.Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat.Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen.Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan.Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat.Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmiseväärtusena.54

Märkus 10Märkus 11Märkus 12Pudelites, kanistrites või muudes õhukindlates anumates olevale veele kehtib trihalometaanide piirsisaldus 100 µg/l.Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Kui uuringute põhjal on tõestatud, etefektiivdoos on pikaajaliselt piirsisaldusest allpool, siis uuringu sageduse määrab kiirguskeskus. Efektiivdoosihindamise kord on kehtestatud keskkonnaministri 24. augusti 1998. a määrusega nr. 55 (RTL 1998, 264/265, 1088).Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumimääramisest loobuda.Tabel 30. Indikaatorid joogivees.Näitaja Piirsisaldus ÜhikAlumiinium 200 µg/lAmmoonium 0,50 mg/lElektrijuhtivus (Märkus 1) 2500 µS cm –1 20 °C juuresJääkkloor (Märkus 6) ≥ 0,2 ja ≤ 0,5 mg/lJääkosoon (Märkus 6) 0,3 mg/lKloriid (Märkus 1) 250 mg/lMangaan 50 µg/lNaatrium 200 mg/lOksüdeeritavus (Märkus 3) 5,0 mg/l O 2Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) Ilma ebatavalistemuutustetaRaud 200 µg/lSulfaat (Märkus 1) 250 mg/lVesinikioonide kontsentratsioon≥ 6,5 ja ≤ 9,5pH ühik(Märkus 1)Hägusus (Märkus 5)Tarbijale vastuvõetav,NTUebatavaliste muutustetaMaitseTarbijale vastuvõetav,ebatavaliste muutustetaLõhnTarbijale vastuvõetav,ebatavaliste muutustetaVärvusTarbijale vastuvõetav,ebatavaliste muutustetaClostridium perfringens (koos eostega)0 PMÜ/100ml(Märkus 7)Kolooniate arv 22 °C 100 PMÜ /1 mlColi-laadsed bakterid (Märkus 8) 0 PMÜ /100 mlRadioloogilised näitajadTriitium (Märkused 9 ja 10) 100 Bq/lEfektiivdoos (Märkused 9, 10 ja 11) 0,10 mSv/aastas55

Märkus 1 Vesi ei tohi olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalidekorrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid.Märkus 2 Anumatesse villitava gaseerimata vee pH väärtus võib olla kuni 4,5, looduslikult või kunstlikultsüsinikdioksiidiga rikastatud vee pH võib olla madalam.Märkus 3 Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus.Märkus 4 Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m 3 .Märkus 5 Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususeühikut.Märkus 6 Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivsetkloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatudklooriühenditegaMärkus 7 Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens´iesinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes.Märkus 8 Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml.Märkus 9 Kui puuduvad andmed joogiveeallika radioloogiliste näitajate kohta, tuleb need määrata veekäitleja poolt ennejoogiveeallika kasutusele võttuMärkus 10 Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumimääramisest loobuda.Märkus 11 Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Efektiiv- ja ekvivalentdoosihindamine toimub «Kiirgusseaduse» (RT I 2004, 26, 173; 2005, 15, 87) alusel kehtestatud korras.4.9 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatusKeskkonnaministri 16.12.2005. a. määruse nr. 76, "Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndiulatus", ülesandeks on kehtestada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevaltehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust.§ 2. lõige 1 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatustorustiku telgjoonest mõlemale poole:1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m;2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m;3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.Lõike 2 alusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatustorustiku telgjoonest mõlemale poole:1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m;2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele– 2,5 m;3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5 m;4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele– 3 m;5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m sügavuselevõi allmaakaeveõõnesse – 5 m.§ 5 alusel ulatub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni muude ehitiste ümber kaitsevöönd piirdeaiani, millepuudumisel 2 m kaugusele ehitisest.56

4.10 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kordKeskkonnaministri 16.12.1996. a. määruse nr. 61, "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise japrojekteerimise kord" (viimati muudetud RTL 2004, 96, 1500), ülesandeks on kindlustada veehaaretümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogiveenõuetele vastava vee tootmine.Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektinahüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde.Nimetatud määrus sätestab, et põhjaveehaarde koosseisu kuulub üks või mitu puurkaevu. Põhjaveehaardelemoodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemalepoole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude.Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vettvõetakse põhjaveekihist alla 10 m 3 /ööp ühe kinnisasja vajadusteks.Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m 3 /ööp ja veehaardest võetakse vettühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m 3 /ööp kuni 500 m 3 /ööp, määrataksesanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis.Kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m 3 /ööp, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti võipõhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.1.5 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kordVabariigi Valitsuse 31.07.2001. a. määrus nr. 269 „Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”(viimati muudetud RT I 2006, 10, 67) kehtestab nõuded reovee puhastamise ja heitvee veekogusse võipinnasesse juhtimisele ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed.I Üldsätted.§3 lõige 1: lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestelsuurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmisereostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproovevõtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähearvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulaminevms).§3 lõige 2: Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuseühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikkuööpäevas.§3 lõige 3: Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7 ) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mismikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul.57

§3 lõige 4: Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi jatuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reoveeühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta,võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mispuhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse.§3 lõige 5: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormusearvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1.II Heitvee veekogusse juhtimise nõuded.§6 Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded:Lõige 1: Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enneveekogusse juhtimist puhastada nii, et:1) see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reoveepuhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabelis 31 nõutud näitajatest;2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest.Lõige 2: Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatudheitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaidTabel 31. Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostus- koormusega kuni 2000ie.Reostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7 ) 1 15 ≥90Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75Heljum 1 25 ≥80Üldlämmastik Määrus ei reguleeri -Üldfosfor 2 1,5 ≥801 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata.2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetsevaheitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käivreostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.Veekogusse suunatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0. Reostusnäitaja piirväärtuse allmõistetakse määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakseüle kahjutuspiiri rikutuks. Reovee puhastusaste - reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määr, midaväljendatakse protsentides.58

III Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded.§10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded:Lõige 1: Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasessejuhtimine.Lõige 2: Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei olepõhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, jamitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võibheitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes:1) 5–50 m 3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist;2) kuni 5 m 3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist.Lõige 6: Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud,kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavadreoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasidpaiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama.Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olemabiokeemilise hapnikutarbe BHT7 osas ≥ 20% ja heljuvaine sisalduse osas ≥ 50%.Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, misvastab vähemalt tabelis 32 esitatud piirväärtustele või puhastusastmetele tabelis esitatud reoainete osas.Tabel 32. Bioloogilise puhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastedReostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %Biokeemiline hapnikutarve BHT 7 15 ≥90Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 ≥ 75Heljuvainesisaldus 25 ≥80Pinnasesse immutatava heitvee pH peab olema vahemikus 6,0...9,0.Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavadtabelis 33 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt tabelis esitatud puhastusastmetele.59

Tabel 33. Süvapuhastuse tulemuse reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastedReostusnäitaja Piirväärtus mg/l Reovee puhastusaste %Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7 ) 1 15 ≥90Keemiline hapnikutarve (KHT) 2 125 ≥75Heljum 1 15 ≥90Üldlämmastik Määrus ei reguleeri -Üldfosfor 2 1,0 ≥80Ühealuseliste fenoolide sisaldus 1 0,1 ≥ 75Kahealuseliste fenoolide sisaldus 1 15,0 ≥ 70Naftasaadustesisaldus 2 1,0 ≥ 751 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata.2 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetsevaheitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käivreostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste.1.6 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumidKeskkonnaministri 15.05.2003. a. määrusega nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid”kehtestatakse optimaalsed tingimused ja kriteeriumid reoveekogumisalade määramiseks arvestadespõhjavee kaitstust heitveega reostumise eest ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi.§ 1. ReguleerimisalaMäärus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50.§ 2. Reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi :Lõige 1: Reoveekogumisala tuleb moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormustrohkem kui 30 inimekvivalenti (ie).Lõige 2: Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie.Lõige 3: Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.Reovee kogumisalade rajamine peab olema tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ning määrusesesitatud kriteeriumite täitmist uute kogumisalade moodustamisel ja olemasolevate laiendamisel või nendemittemoodustamist planeerimisel jälgivad kooskõlastamisel Keskkonnaministeeriumikeskkonnateenistused.Reovee kogumisalade moodustamise kriteeriumid võimaldavad keskkonnakaitse aspektist kogumisalasidmäärata ja planeerida arvestades kompleksemalt veekaitse nõudeid. Määruse jõustumisega ei kaasnetäiendavaid kulutusi riigieelarvest, küll aga on kulutused otseselt seotud reovee kogumisalalkanalisatsioonisüsteemi või süsteemide rajamise ja renoveerimisega, mis on kohaliku omavalitsuseülesanne.60

1.7 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamisealused1.7 Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise põhimõttedÜhisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel tuleb arvestada teatud soovitustega, mistulenevad seadusandlusest, normidest ja ÜVK arengukavade koostamise praktilistestkogemustest:• rajatised (puurkaevud, pumplad, puhastusseadmed, torustikud) peaksidomandiprobleemide vähendamiseks olema rajatud valla või riigi maale;• puurkaevu halva veekvaliteedi korral on otstarbekam uue kaevu rajamine, sest veepuhastamine on kallim kui uue kaevu rajamine sobivasse horisonti, milleks onvajalikud eeluuring, loa taotlemine ja vana(de) kasutusest välja jäävate kaevu(de)tamponeerimine;• otstarbekas on vahetada välja puurkaevude vanad, suure tootlikkusega pumbad jatõmmata suure läbimõõduga veemagistraalide sisse peenemad torud;• tuletõrjevett on vaja puhastada ainult siis, kui see puutub kokku joogiveega. Alla2000 elanikuga ja teiste suuremate veetarbijateta asulates peaks joogiveekvaliteedi tagamiseks olema eraldi joogi- ja tuletõrjevee süsteemid.• reoveepuhastite renoveerimine parandab puhastatud heitvee kvaliteeti ja vähendabkäitluskulusid;• kanalisatsioonitorustike ja –kaevude renoveerimine vähendab sadeveteinfiltratsiooni torustikesse, vähendades seega puhastisse tuleva reovee kogust.Teisalt väheneb reovee maasse imbumine ja paraneb sanitaarne olukord.4.11 Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni objektide rajamise maksumuse alusedVee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamise maksumuse hindamisel on kaevetööde hinnaosakaal võrreldes torustike hinnaga nii suur, et ÜVK arengukava koostamisel ei ole alativajadust hinnata eri läbimõõduga torustike rajamismaksumust, seda eriti rasketekaevetingimuste korral. Torustiku täpne maksumus ja dimensioon määratakse hiljem,eelarvestamise, pakkumiste ja detailsete ehituskavade käigus (ÜVK arengukavas ontoodud hinnangulised torustiku dimensioonid ja maksumused). Ühe meetri torustikurekonstrueerimise/rajamise maksumused (hinnangulised, võivad teostamisele kuuluvatetööde täpsustamisel muutuda):• plastmasstorudest surveveetrass ja kanalisatsioonitrass (DN=80 mm) ca 1100krooni;• isevoolne kanalisatsioonitorustik (DN=160 mm) ca 1500 krooni;• ühes kaevikus vee- ja kanalisatsioonitorustik ca 1600 krooni;• sujutatud torustik ca 550 krooni.61

4.12 Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise otstarbekusKogu Eestis on viimasel aastakümnel veetarbimine ligi 2 korda vähenenud. Ka kõigimugavustega elamute puhul ei ületa veetarbimine inimese kohta 150 l ööpäevas.Maapiirkondades on see alla 100 l elaniku kohta ööpäevas. Käesolevas ühisveevärgi-jakanalisatsiooni arengukavas käsitletakse Konguta valla asumite reostuskoormusearvutamisel Norra standardis kasutatavaid väärtusi (vt tabel 34).Tabel 34. Ühe inimekvivalendi poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormused.BHT 7 N üld P üld60 g/d 12 g/d 1,6g/dKäesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavas käsitletakse Konguta vallaasumeid, milles juba on osaliselt välja ehitatud ühisveevärk ja ühiskanalisatsioon. Needasumid on Annikoru, Konguta, Metsalaane, Mälgi ja Kobilu küla.4.13 Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise probleemidÜhisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel tuleb silmas pidada mitmeid kitsaskohti japrobleeme, millest olulisemad on toodud järgnevalt:• elanike madal maksevõime vajalike ÜVK investeeringute tegemiseks;• riiklike ja välisabist saadavate investeeringute piiratud kättesaadavus;• Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevad nõuded ja kohustused eiole kooskõlas ühiskonna reaalsete investeerimisvõimalustega;• vanad vee- ja kanalisatsioonitorustikud;• elanikkonna tarbitavate veekoguste järk-järguline vähenemine;• vee halb kvaliteet tulenevalt veetorustiku läbimõõdu ja tarbimise valest suhtest.4.14 omavalitsuse investeerimissuutlikkusÜhisveevärgi ja – kanalisatsiooniarendamiseks vajalikud tegevusedÜhisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel on väga oluline roll:• täiendavate finantseerimisvõimaluste leidmisel välisabiprojektides osalemisekaudu;• tarbijakeskse teenindamise arendamisel, veemõõtjate paigaldamisel kõigile ÜVKühendatudhoonetele;• vallavalitsuse aktiivsel osalemisel veemajanduse tuleviku otsustamisel;• vee-ettevõte teenindava personali koolitamisel;• ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusest tulenevate kõigi kohalike õigusaktideväljatöötamisel ning vastuvõtmisel lähtudes tarbijate huvidest;• sanitaarkaitsealade moodustamisel ühisveevärgi puurkaevudele.4.15 Vee-ettevõtluse võimalik arengKonguta vallas tegeleb veemajanduse arendamise, veeteenuse osutamise ja ühisveevärgiobjektide haldamisega praegusel hetkel Konguta Vallavalitsus. Eelnevatel aastatel onühisveevärgi objektide haldamisega tegelenud vee-ettevõte OÜ Aqua & Wastes Services.62

Võimalused veemajanduse intensiivseks arendamiseks ja teenuse kvaliteediparandamiseks on olemas, kuid probleemid sarnased ülejäänud Eestile:1. puuduvad piisavad vahendid arendustegevuseks;2. veemajanduse rajatiste halb tehniline seisukord;3. personali madal professionaalsus ja puuduvad võimalused tööjõudu motiveerida;4. tarbijate madal maksevõime ja KOV-i minimaalsed laenuvõimalused.Kuna Konguta vald osaleb Emajõe-Võhandu veemajandusprojektis, siis 2007. aastal onplaanis kogu Annikoru küla ühisvee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine jauue reoveepuhasti rajamine. Selle aasta lõpus antakse kogu Annikoru küla ühisvee-jakanalisatsioonisüsteemide haldamine üle Emajõe Veevärk AS`le, mille üheks aktsionärikson ka Konguta Vald. Ülejäänud Konguta Valla ühisvee-ja kanalisatsiooni arengukavagamääratletud asulate vee-ja kanalisatsioonisüsteemide haldamine tuleks samuti üle andaEmajõe Veevärk AS`le või sõlmida leping eelnevatel aastatel haldamisega tegelenudAqua and wastes services OÜ-ga. Vee-ettevõtluse korraldamiseks lähiaastatel on Kongutavallas järgmised võimalused:I Säilitada olemasolev olukordPlussid: areng on ennustatav, tuginedes senistele kogemusteleMiinused: intensiivseid muutusi teenuse kvaliteedi paranemiseks ei toimu, sestpuuduvad vahendid veemajanduse arendamiseks.II Moodustada koos piirnevate omavalitsustega uus vee-ettevõtePlussid: oluline professionaalsuse kasv, lähtub haldusreformi strateegiatest, onvõimeline koostama iseseisvalt taotlusi Euroopa Liidu struktuurifondidele, onlaenusuutlik.Miinused: suurmonopoli teke kahjustab võimalikku vaba konkurentsi, ohtu võibsattuda ülejäänud kommunaalteenuse osutamine.III Tellida vee-ettevõtjalt teenustPlussid: oluline professionaalsuse kasv, lähtub haldusreformi strateegiatest, onvõimeline koostama iseseisvalt taotlusi Euroopa Liidu struktuurifondidele.Miinused: ohtu võib sattuda ülejäänud kommunaalteenuse osutamine, puudubkontroll ettevõtte tegevuse üle.Toodud võimalustest on viimased seotud abi saamisega Euroopa Liidustruktuurifondidest, vastasel juhul peab Konguta vald olema ise jätkusuutlik jafinantseerima projekte täies ulatuses. Ilmselt on otstarbekam variant osaledapotentsiaalses loodavas vee-ettevõttes ja kaitsta Konguta valla huvisid selle juhtorganitekaudu.Annikoru külas elab üle 350 elaniku. Kogu küla elamute piirkonnas on nõukogude ajalvälja ehitatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon, mis varustab praegusel hetkel vee-jakanalisatsiooniteenusega ligikaudu 350 elanikku.63

5 Konguta valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava5.1 Annikoru külaAnnikoru küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 1a ja 1b olevatel Annikorualeviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemidel. Töö lisas 1c on Annikoru külaühisveevarustusega piiritletava ala kaart ning lisas 1d on Annikoru küla reoveekogumisala kaart.5.1.1 Annikoru küla veevajadusArvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike japuhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamisekstuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt ontarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvugatulevikus, vee tarbimine tõenäoliselt kasvab.Arvatavasti ei ole lähitulevikus Annikoru külas elanike arvu tõusu oodata, kuna Annikoruküla asub suurematest asulatest suhteliselt kaugel, siis ei ole loota ka juurdetulevatrahvastikku. Seetõttu on veevajaduse prognoosimisel arvestatud praeguse elanike arvuga.Kogu Annikoru küla keskuse veevajaduse prognoos on esitatud tabelis 11.Kuna rahvastiku tihedus piirkonnas on üle 30 inimese hektari kohta, siis tuleb kogupiirkond nimetada ka üldplaneeringus reovee kogumisalaks (keskkonnaministri 15.mai2003. aasta määrus nr 48 „Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid“), mis loobeeldused ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks. Üldplaneeringugamääratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kuireoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsioonipuudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud.Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava raames käsitletakse vaid Annikoruküla nende piirkondade ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni arendamiseks vajalikke projekte,mis on seotud Konguta Valla poolse finantseerimisega. Kuna 2007. aastal hakatakseAnnikoru külas Emajõe-Võhandu valgala projekti raames teostama kogu Annikoru asulavee-ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, siis lähtuvalt projektis plaanitavastkirjeldame tulevikus tehtavaid muudatusi. Annikoru küla veesüsteemide rajamise projektikoostab Eesti Veeprojekt OÜ, millest lähtuvalt hakatakse koostama ehitusprojekti.5.1.2 Veevarustuse seisukohalt perspektiivsed puurkaevudÜhisveevärgi arengu seisukohast on Annikoru külas üks perspektiivne puurkaev- Laatsi puurkaev-pumpla (katastri nr. 6820), mis on praegu ühendatud ühisveevärki.64

Nimetatud puurkaev-pumpla ümber on võimalik rajada nõuetekohane 50 meetriseraadiusega sanitaarkaitsetsoon, mis praegusel hetkel on tähistamata.Perspektiivse puukaevu praegune tootlikkus ja lubatud veevõtt on esitatud tabelis 35.Tabel 35. Annikoru küla perspektiivse puurkaevu lubatud veevõtt.NäitajaLaatsi puurkaev-pumplaKatastri nr 6820KasutatavD 2-1põhjavee kihtPuurimise aasta 1971Tootlikkus,10,0m 3 /hLubatud veevõtt m 3 /d 40Tegelik veevõtt m 3 /d 30Puurkaev-pumpla ümber tuleb rajada aiaga piiratud sanitaarkaitsetsoon. Kuna Annikoruküla piirkond on suhteliselt kaitstud põhjaveega, siis on võimalik keskkonnaministri loalsanitaarkaitsetsooni vähendada 30 meetrini. Selleks tuleb eelnevalt konsulteeridaTartumaa keskkonnateenistusega.Annikoru küla elamute puurkaev-pumpla (katastri nr 6812) ei ole tulevikus perspektiivne.Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivsete puurkaev-pumplate vee kvaliteeti kirjeldabtabel 9.5.1.3 Ühisveevarustuse arendamine Annikoru külasAnnikoru külas käesoleval ajal elavate elanike (362 inimest) summaarne veetarve onmaksimaalselt (arvestades torustike dimensioneerimisel 160 liitrit elaniku kohtaööpäevas) 71,8 kuupmeetrit ööpäevas. Reaalne veetarve praegusel hetkel Laatsipuurkaev-pumplast väljapumbatava veehulga järgi on ca 30 m 3 /d. Laatsi puurkaevu(6820) lubatud veevõtt on 40 m 3 /d. Lähtuvalt nimetatud puurkaevpumpla tootlikkusest10,0 m 3 /h, on puurkaevu maksimaalne ööpäevane tootlikkus 240 kuupmeetrit. Seegapiisab hetkel kogu küla elanikkonna veega varustamiseks ühest puurkaevust. HetkelLaatsi puurkaev-pumplas kasutatava pumba tootlikkus on 1-12 m 3 /h, mis rahuldab hetkeveevajaduse, kuid arvestades veetorustiku lekete sagedust tuleb iga aasta puurkaevusügavveepump välja vahetada. Tulevikus rekonstrueeritakse Laatsi puurkaev-pumplaEmajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekti käigus.Lisaks ühendatakse ühtsesse veevõrku ka teine perspektiivne puurkaev-pumpla (katastrinr. 6812), millega tagatakse parem veekvaliteet ja stabiilsem veevarustus. Seetõttuühenatakse ühisveevärgiga ja rekonstrueeritakse Annikoru küla elamute puurkaevpumpla.Tööd tehtakse samuti Emajõe-Võhandu veeprojekti raames 2007. aastal.Uued veetorustikud rajatakse omandiprobleemide vältimiseks valla maale, vajaduselteede alla. Puurkaevude ühendamiseks on vajalik rajada hinnanguliselt 2360 meetrit uutveetrassi:65

• 650 meetrit läbimõõduga De63• 130 meetrit läbimõõduga De32• 1582 meetrit läbimõõduga De 90Lisaks veetrasside ehitamisele tuleb veevarustuse seisukohalt perspektiivsete puurkaevpumplateümber rajada nõuetekohased sanitaarkaitsetsoonid ja rekonstrueerida pumplahooned ja sisustus. Laatsi puurkaev-pumpla varustatakse veetöötlusseadmetega.5.1.4 Tuletõrje veevõtukohadVastavalt ÜVK seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlemaüldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikkeveevõtukohti. Praegusel hetkel on olemas üks tuletõrje veevõtu mahuti Laatsi puurkaevpumplaläheduses, mis vajab rekonstrueerimist. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagadatuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallika tootlikkus olemavähemalt 10 l/s. Veevõtukoht peab võimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsuning tagatud peab olema tuletõrjeauto ringipööramise võimalus. Rekonstrueeritavatuletõrjeveevõtu mahuti ruumala on 108 m 3 . Veevõtukoha lõpliku väljaehitamise käigustuleb konsulteerida Päästeameti spetsialistidega.5.1.5 Annikoru küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee käitlemineÜhe inimekvivalendi (edaspidi ie) poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormused ontoodud tabelis 34.Kogu Annikoru küla prognoositavat reostuskoormust kirjeldab tabel 36. Tekkiv arvutuslikreovee hulk on 71,8 m 3 /d.Tabel 36. Annikoru küla prognoositav reostuskoormus.VeetarbijaInimestearvR BHT 7 ieühikultR N üldieühikultR P üld ieühikultRkgBHT 7 /dRkgN üld /dR kgP üld /d1. Tsentr. vee ja kanalisats-ga 350 0,060 0,012 0,0016 21 4,2 0,56varustatud elanikud Annikorukülas2.Lasteaed ja Vallavalitsus- lapsed 120 0,01 0,002 0,00027 1,2 0,24 0,0324- personal 37 0,02 0,004 0,00053 0,74 0,148 0,019613. Pood 3 0,02 0,004 0,00053 0,06 0,012 0,001594. Rahvamaja 5 0,02 0,004 0,00053 0,1 0,02 0,002655. Sotsiaaltoad 10 0,06 0,012 0,0016 0,6 0,12 0,016Annikoru küla kokku: 23,7kgBHT 7 /d4,74kgN üld /d0,632kgP üld /dKäesoleval ajal juhitakse Annikoru külas tekkiv reovesi kanalisatsioonitrassi abilAnnikoru küla reoveepuhastisse. Sellest lähtuvalt on seda otstarbekas teha ka tulevikus,kuid kuna reoveepuhasti on amortiseerunud ning ei tööta, siis rajatakse Emajõe-Võhanduvalgala veemajandusprojekti raames uus reoveepuhasti.66

Kuna olemasolevad kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud, siis tuleb needrekonstrueerida. Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine toimub samuti Emajõe-Võhandu valgala veeprojekti rahastamise kaudu. Rekonstrueerimise käigus on vajaAnnikoru külas rajada hinnanguliselt 2430 m isevoolset kanalisatsioonitrassi:• 1597 meetrit läbimõõduga De200• 833 meetrit läbimõõduga De160Lisaks tuleb rajada uus reoveepumpla, mille asukohaks on planeeritud Annikorubussipeatusest ligikaudu 55 meetrit põhjas olev vaba maatükk. Reoveepumpla ümbertuleb rajada 20 meetrine kuja. Kindlasti tuleb vaadata, et rajatava pumpla kuja ei hakkakskattuma läheduses oleva puurkaev-pumpla (katastri nr 6812) sanitaarkaitsetsooniga (50m). Reoveepumplast rajatakse edasi survekanalisatsioonitoru pikkusega ligikaudu 352meetrit (läbimõõduga De110). Survekanalisatsioon lõpeb sotsiaalmaja juures, kust edasivoolab reovesi reoveepuhastisse isevoolselt.67

5.1.6 Annikoru küla investeerimisprogrammTabel 37. Annikoru küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenguks vajalikudinvesteeringud Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojektis.Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni)A. 2 puurkaev-pumpla renoveerimineA1. Puurkaev-pumplate Rekonstrueerimistööd, uute seadmete paigaldamine 20,600renoveerimine komplekti (katused, soojustus, drenaaž ja sisseseade)Uuringud, projekteerimine 10% 0,060Ettenägematud kulud 10% 0,060Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,030A1 KOKKU: 0,750A2. Veetöötlusjaama Veetöötlusseadmete ja II astme pumba paigaldamine 0,200rajamine Reservuaaride ehitamine 0,230Uuringud, projekteerimine 10 % 0,040Ettenägematud kulud, 10% 0,040Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,020A2 KOKKU 0,530KOKKU A: 1,280B. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamineÜhisveevärgija -kanalisatsioonirekonstrueerimine jalaiendamine ühises kaevikusTorustiku ehitus PVC, 3500 m, reoveepumpla, kaevud,6,340tuletõrje veevõtu mahutiUuringud, projekteerimine 10% 0,630Ettenägematud kulud 10% 0,630ja -kanalisatsiooni Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,315KOKKU B: 7,915C. Reoveepuhasti rekonstrueerimineC1. . Biotiikide puhastamineC2. BiopuhastirekonstrueeriminerekonstrueeriminePuhastustööd 0,240Uuringud, projekteerimine 10% 0,025Ettenägematud kulud 10% 0,025Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,010C1 KOKKU: 0,300Rekonstrueerimistööd ja seadmed 2,500Uuringud, projekteerimine 10% 0,250Ettenägematud kulud 10% 0,250Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,125C2 KOKKU: 3,125KOKKU C: 3,425ANNIKORU KÜLA KOKKU: 12,6268

1.8 Konguta külaKonguta külas elab 2006. aasta seisuga kokku 172 elanikku. Konguta küla elanikkond onkoondund küla elamute piirkonda, kus on kaks korruselamut ja elumajad. Külas on kaettevõte Armin Puit OÜ, kes kasutab oma tegevuses eraldi puurkaevu (katastri nr. 7515).Ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga on külas varustatud 26% küla elanikest.Konguta küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 2a oleval Konguta külaühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemil. Töö lisas 2b on Konguta külaühisveevarustusega piiritletava ala kaart ning lisas 2c Konguta küla reovee kogumisalakaart.5.1.7 Konguta küla veevajadusArvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike japuhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamisekstuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt onsee tarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonna heaolu kasvugatulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Kuna Konguta küla rahvastiku arvus suurimuutusi lähima 10 aasta jooksul tõenäoliselt ette ei tule, siis võib Konguta külaveevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest ühisveevärgi-ja kanalisatsioonisüsteemigaühendatud elanike arvust. Kogu Konguta küla keskuse veevajadus on esitatud tabelis 38.Tabel 38. Konguta küla veevajadus.VeetarbijaInimeste Q m 3 /d ühikult Q m 3 /darv1. Elanikud korruselamutes45 0,16 7,2tsentr. vee ja kanalisats-gaEbaühtlustustegur 1,2 7,2*1,2Konguta küla kokku: 8,64 m 3 /d5.1.8 ÜhisveevärkKuna Konguta küla elanikele ei ole võimalik tagada Sotsiaalministri 31. 07. 2001. a.määrusega nr. 82, "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavat joogivett, st hetkel ületab norme rauasisaldus, onvajalik puurkaev (katastri nr. 14931) veekvaliteedi parandamiseks rajadarauaärastusseadmed. Sellest tulenevalt on kõrgeima prioriteetsusega elanikele nõuetelevastava joogivee tarbimise võimaluse tagamine, mis eeldab olemasoleva puurkaevpumplarekonstrueerimist, joogiveepuhastussüsteemi rajamist ja olemasoleva veetorustikurekonstrueerimist.Praeguse Konguta küla keskuse puurkaevu (14931) ümber ei ole võimalik rajadanõuetekohast 50 meetrise raadiusega sanitaarkaitsetsooni, mistõttu tulebkeskkonnaministrilt taotleda luba sanitaarkaitse tsooni vähendamiseks kuni 30 meetrini.Samuti on puurkaevu hoone ja sisustus amortiseerunud ning veekvaliteet ei vasta69

joogiveele esitatavatele nõuetele (vt. tabel 16), mistõttu tuleb puurkaev-pumplassepaigaldada rauaärastusseadmed ning uued pumbad. Külas asub ka teine puurkaev-pumpla,millest praegusel hetkel võtab vett Armin Puit OÜ. Puurkaevu (katastri nr. 7515)asukohast ja küla tarbijate väikesest arvust lähtuvalt ei ole majanduslikult otstarbekasühendada puurkaevu ühtsesse veevõrku.Projekti tulemused:1. Konguta küla elanikud saavad võimaluse tarbida tervisekaitse nõuetele vastavatpuhast joogivett;2. Väheneb elanike terviserisk;Veevarutusussüsteemide rekonstrueerimise teiseks etapiks on uute veetorustike rajaminekogupikkuses 125 meetrit, milleks tuleb koostada uus geodeetiline alusmaterjal.Kogu Konguta küla korruselamute veevarustuseks on vaja:Rajada hinnanguliselt 45 m veetorustikku tingläbimõõduga 90 mm;Rajada hinnanguliselt 80 m veetorustikku tingläbimõõduga 63 mm;5.1.9 Tuletõrje veevõtukohadVastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava käsitlema üldisteshuvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti.Nimetatud kohtade puhul tuleb tagada tuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgipeab veeallika tootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldamatuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olema tuletõrjeautoringipööramise võimalus.Konguta külas on käeoleval hetkel üks tuletõrje veevõtu tiik:• OÜ Armin Puit hoonest ligikaudu 135 meetri kaugusel asuv tiik, mida ei ole jubapikka aega kasutatud ning millel puudub vajalik ligipääs.Tuletõrje veevõtu tiiki ei ole aastaid hooldatud ja selle seisukord on halb. Konguta külalepiisab ühest tuletõrje veevõtumahutist (108 m 3 ), mille planeeritav asukoht on näidatud töölisas 2a oleval ühisveevarustuse üldskeemil. Veevõtukohtade lõpliku väljaehitamisekäigus tuleb konsulteerida päästeameti spetsialistidega.5.1.10 ÜhiskanalisatsioonKonguta küla kanalisatsioonisüsteem on välja arendatud vaid asula korruselamute juures.Kanalisatsioonitorustiku haldajaks on Konguta vald. Kanalisatsioonitrassidekogupikkuseks on hinnanguliselt 340 meetrit.Konguta küla korruselamutest tekkiv reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustiku kauduküla lõunapoolses osas olevasse kraavi, kuhu praegusel hetkel reovesi ei jõua, sestolemasolevad kanalisatsioonitrassid on ära vajunud ning lekivad.70

Kanalisatsioonisüsteemide seisukord:• Kanalisatsioonitrassid on amortiseerunud ja lekivad;• Puudub reoveepuhastiEsmase tähtsusega ühiskanalisatsiooni arendamisel on Konguta küla reoveepuhastirajamine, millega vähendatakse külas tekkivat reostuskoormust Suurekraavi kinnistukraavile, mis suubub Elva jõkke.Konguta küla kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja uute kanalisatsioonisüsteemideehitamiseks tuleb koostada uus geodeetiline alusmaterjal ca 1 ha ulatuses.Teostada tuleb olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide seisukorra uuring kogu ulatuses.Kogu Konguta küla keskuse kanaliseerimiseks on vaja: Ehitada küla korruselamutest 200 meetrit lõunasse jäävale alale reoveepuhasti; Rekonstrueerida hinnanguliselt 340 meetrit olemasolevat isevoolsetkanalisatsioonitorustikku;5.1.11 Konguta küla reostuskoormusÜhe inimekvivalendi (ie) poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormused on toodud tabelis34.Kogu Konguta küla reostuskoormust kirjeldab tabel 39. Tekkiv arvutuslik reovee hulk on8,64 m 3 /d.Tabel 39. Konguta küla reostuskoormus.Veetarbija1. Tsentr. vee ja kanalisats-gavarustatud elanikudInimeste R BHT 7 ie R N üld ie R P üld ie R kgBHT 7 /d R R kgP üld /darv ühikult ühikult ühikultkgN üld /d45 0,060 0,012 0,0016 2,7 0,54 0,072Konguta küla kokku: 2,7kgBHT 7 /d0,54kgN üld /d0,072kgP üld /d5.1.12 Konguta küla reoveepuhastiKonguta küla reovee puhastamiseks on otstarbekas rajada tehniliselt eelkomplekteeritudbioloogiline reoveepuhasti. Tehaseliste kompaktseadmete tootjaid on palju, samuti onpalju mitmesuguseid puhastitüüpe. Käesoleva suurusjärgu objektidele Eestis paigaldatudseadmetest ja seadmeid tarnivatest firmadest võib nimetada järgmisi: Bioclere (Ekofinn,Fixtec), Roth (Hilaris), Ekowater, Jonnson, Puritec, Schöttli Keskkonnatehnika jt.Nimetatutest on Eestis kõige konkurentsivõimelisem ja levinum olnud Bioclear. Kongutaküla reovee puhastamiseks sobiks kompaktpuhasti BIOCLERE BK65.Heitvee suublana kasutatakse Suurekraavi kinnistul asuvat kraavi, mis on praegugi reoveesuublaks. Vabariigi Valitsuse määrusest nr. 269, “Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord”, tulenevalt peavad Konguta küla reoveepuhasti väljavoolu parameetrid71

vastama tabelis 40 esitatud nõuetele. Nõuetest lähtuvalt pole vajadust Konguta külareovee puhul vajadust lämmastikuärastuseks reoveest.Tabel 40. Veekogusse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded asulatele reostuskoormusegakuni 2000 ie.ReostusnäitajaPiirväärtus mg/lReovee puhastusaste%Biokeemiline hapnikutarve (BHT 7 ) 15 ≥90Keemiline hapnikutarve (KHT) 125 ≥75Heljum 25 ≥80Üldlämmastik Määrus ei reguleeri -Üldfosfor Määrus ei reguleeri -5.1.13 Konguta küla investeerimisprogramm5.1.145.2.1Tabel 41. Konguta küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenguks vajalikudinvesteeringud.Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni)A. Olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueeriminePumplahoone ja Seadmete paigaldus ja hoone renoveerimine 0,650veepuhastusseadmete Uuringud, projekteerimine 10% 0,065rajamine Ettenägematud kulud 10% 0,065Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,033KOKKU A: 0,813B. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamineB1. Ühisveevärgi asendamineja laiendamineB2. IsevoolsekanalisatsioonitorustikurekonstrueerimineTorustiku ehitus plasttorudega PVC, 125 m, tuletõrje mahuti 0,245Uuringud, projekteerimine 10% 0,025Ettenägematud kulud 10% 0,025Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,010B1 KOKKU: 0,305Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 340m 0,510Uuringud, projekteerimine 10% 0,050Ettenägematud kulud 10% 0,050Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,030B2 KOKKU: 0,640KOKKU B: 0,945C. Reoveepuhasti rajamineReoveepuhasti rajamine Ehitustööd ja seadmete paigaldus, septik 10m 3 0,500Uuringud, projekteerimine 10% 0,050Ettenägematud kulud 10% 0,050Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,025KOKKU C: 0,625KONGUTA KÜLA KOKKU: 2,38372

5.3 Metsalaane külaMetsalaane küla paikneb valla kaguosas Elva linna läheduses. Praegusel hetkel elab külaspaikselt ligikaudu 157 inimest. Küla lõunaosas on ligikaudu 20 ühepereelamut, kus elabkokku ligikaudu 80 elanikku. Ühisveevarustus on külas olemas ühepereelamutepiirkonnas, kus elanikud on rajanud ise veetrassid majast majja. Veevarustuse tagab vallapuurkaev (katastri nr. 6838). Reovee käitlemiseks kasutatakse peamiselt kogumiskaeve jaseptikuid. Käesolevas töös käsitletakse ainult vallale kuuluvat ja vee-ettevõtte hallataolevaid veevarustussüsteeme. Metsalaane külas Konguta vallale kuuluvaidveevarustussüsteeme välja arendatud ei ole, mistõttu käsitletakse käesolevas töösMetsalaane koondunud elamute piirkonna ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniväljaarendamisel uute torustike rajamise võimalusi.Metsalaane küla perspektiivsed ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised onkirjeldatud käesoleva töö lisas 3a oleval Metsalaane ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniüldskeemidel. Töö lisas 3b on Metsalaane küla ühisveevarustusega piiritletava ala kaartning lisas 3c on Metsalaane küla reovee kogumisala kaart.Metsalaane küla veevajadusArvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tuleb veetorustike japuhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 l ie/d. Lõpliku veekoguse saamisekstuleb tulemust korrutada ebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Kunarahvastiku arv 12 a. jooksul tõenäoliselt palju ei muutu, siis võib Metsalaane külaveevajaduse arvutamisel lähtuda praegusest elanike arvust, lisades juurde 10% (vt. tabel42).Tabel 42. Metsalaane küla veevajaduse prognoos.VeetarbijaInimeste Q m 3 /d ühikult Q m 3 /darv1. Tsentr. vee ja kanalisats-ga varustatud 88 0,16 14,08elanikud Metsalaane külasEbaühtlustustegur 1,2 14,08*1,2Kogu Metsalaane küla ühepereelamutepiirkonna prognoositav veevajadus:16,90 m 3 /dKuna reaalset veetarbimist ei teata, siis tuleb arvestada arvestusliku veetarbimisega,milleks kogu Metsalaane küla ühepereelamute piirkonnas on ligikaudu 17 m 3 /d.5.3.2 Veevarustuse seisukohast perspektiivsed puurkaevudMetsalaane külas kuulub Konguta Vallavalitsusele D 2-1 horisondi puurkaev kat. nr. 6838(188,1 m sügav). Puurkaevu andmed (sh. tootlikus) on esitatud tabelis 19.Metsalaane küla veekvaliteedi parandamiseks tuleb puurkaevu ümber rajada 40...50 mraadiusega, aiaga piiratud, sanitaarkaitsetsoon. Puurkaevu hoone ning osaliselt ka sisustustuleb rekonstrueerida (näiteks paigaldada veemõõtja, rauaärastussüsteem).Ühisveevarustuse seisukohast perspektiivse puurkaev-pumpla vee kvaliteeti kirjeldabtabel 20.7373

Ühisveevärgi arendamiseks on vaja koostada uus geodeetiline alusmaterjal (ca 4 ha) ningrajada ca 690 m veetorustikku:• küla ühepereelamute piirkonnas ca 550 m ø 90 mm;• küla ühepereelamute piirkonnas ca 140 m ø 63 mmMetsalaane küla ÜVK-ga hõlmamata piirkondades (väiksemad ning hajusamalt paiknevaderamajapidamised) jäävad kasutusse erapuurkaevud ning kogumismahutid või septikimbsüsteemid.5.3.3 Ühisveevarustuse seisukohast mitteperspektiivsed puurkaevudMetsalaane küla ühisveevarustuse seisukohast mitteperspektiivsed puurkaevud, miskuuluksid Konguta Vallale, Metsalaane külas puuduvad.5.3.4 Tuletõrje veevõtukohadMetsalaane külas tuletõrjevee hüdrante ja spetsiaalseid tuletõrjevee reservuaare rajatud eiole. Tuletõrjevesi võetakse vajadusel Verevi järvest. Rekonstrueeritavast Metsalaane külapuurkaev-pumplast ligikaudu 130 meetri kaugusele on otstarbekas rajada tuletõrjeveemahuti mahuga 108 m 3 (vt. lisa 3a).Rajatav tuletõrjeveemahuti tuleb nõuetekohaselt tähistada ja säilitada ka tulevikus.Tuletõrjeveemahutiga peab olema tagatud tootlikkus vähemalt 10 l/s. Veemahuti lõplikuväljaehitamise käigus tuleb konsulteerida päästeameti spetsialistidega. Veevõtukoht peabvõimaldama tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olematuletõrjeauto ringipööramise võimalus.5.3.5 Metsalaane küla kanalisatsioonitorustik, reostuskoormus ja reovee puhastamineMetsalaane küla koondunud ühepereelamute piirkonnas kanalisatsioon puudub, mistõttuon elamute juurde rajatud kogumismahutid, millede tühjendamine on elanike sõnul tülikasning kallis.Metsalaane külasse on kavandatud kanalisatsioon, millest annab ülevaate lisa 3a.Metsalaane küla kanalisatsioonisüsteemide uute kanalisatsioonisüsteemide ehitamisekstuleb koostada uus geodeetiline alusmaterjal ca 4 ha ulatuses. Rajada tuleb ca 880 mtorustikku:• isevoolne kanalisatsioon ca 585 m (ca ø 200);• survetrassi ca 295 m (ca ø 90).Metsalaane küla kanaliseerimiseks on vaja ehitada üks reoveepumpla (150...400 000EEKi/tk koos elektripaigaldusega, sõltudes pumpla sügavusest, pumpade arvust javõimsusest).Metsalaane külas tekkiv reovesi tuleb tulevikus suunata rajatava kanalisatsioonitrassidekaudu Elva linna reoveepuhastisse.7474

5.3.6 Metsalaane küla reostuskoormusÜhe inimekvivalendi (ie) poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormused on toodud tabelis34. Metsalaane küla keskuse reostuskoormust kirjeldab tabel 43. Tekkiv arvutuslikprognoositav reovee hulk on ligikaudu 17 m 3 /ööp.Tabel 43. Metsalaane küla reostuskoormusVeetarbija1. Elanikud korruselamutes,tsentr. vee jakanalis-gaMetsalaane külakokku:InimestearvRBHT 7 ieühikultR N üld ieühikultR P üld ieühikultRkgBHT 7 /dRkgN üld /dRkgP üld /d88 0,06 0,012 0,0016 5,28 1,056 0,14085,28 1,056 0,14085.3.7 Metslaane küla reoveepuhastussüsteemMetsalaane külas reoveepuhasti puudub, mistõttu kogutakse tekkiv reovesi praegusel ajalkogumiskaevudesse. Kogumiskaevud ei ole aga pikemas perspektiivis küla arengut silmaspidades otstarbekas lahendus, mistõttu on tulevikus planeeritud Metsalaane küla tekkivreovesi suunata rajatava kanalisatsioonisüsteemi kaudu Elva linna reoveepuhastisse.7575

5.3.8 Metsalaane küla investeerimisprogrammTabel 44. Metsalaane küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenguks vajalikudinvesteeringud.Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni)A. Puurkaev-pumpla renoveerimineOlemasoleva puurkaevpumplaHoone renoveerimine, sisseseade koos rauaärastusseadmetega 0,650renoveerimine Uuringud, projekteerimine 10% 0,065Ettenägematud kulud 10% 0,065Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,003KOKKU A: 0,783B. Reovee ülepumpla ehitamineReovee ülepumplaehitamineKahe pumbaga täisautomaatne reoveepumpla 0,250Uuringud, projekteerimine 10% 0,025Ettenägematud kulud 10% 0,025Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,010KOKKU B: 0,310C. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamineC1. ÜhisveevärgirekonstrueerimineC2. IsevoolsekanalisatsioonitorustikurajamineC3. SurvekanalisatsioonirajamineTorustiku ehitus plasttorudega PVC, 690 m, tuletõrjeveemahutiUuringud, projekteerimine 10%1,0900,110Ettenägematud kulud 10% 0,110Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,055C1 KOKKU: 1,365Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 585m 0,880Uuringud, projekteerimine 10% 0,090Ettenägematud kulud 10% 0,090Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,045C2 KOKKU: 1,105Torustiku ehitus plasttorudega PVC 295 m 0,355Uuringud, projekteerimine 10% 0,036Ettenägematud kulud 10% 0,036Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,015C3 KOKKU: 0,442KOKKU C: 2,912METSALAANE KÜLA KOKKU: 4,0057676

5.4 Mälgi külaMälgi küla paikneb valla keskosas ligikaudu kahe kilomeetri kauguselvalla keskusest. Praegusel hetkel elab külas ligikaudu 80 inimest.Ühisveevarustus-ja kanalisatsioon on osaliselt välja ehitatud kohalikeelanike poolt, kuid vee-ja kanalisatsioonitrasse hooldab vee-ettevõte.Praegusel hetkel vee tarbimise eest maksmist ei toimu, kuid külaelanikud tasuvad puurkaevu ülalpidamise kulud (peamiseltelektrikulud). Veevarustuseks kasutatakse käesoleval ajal ühtepuurkaevu (katastri nr 6821), millel puuduvad veemõõtja, kuid onolemas vee kasutamiseks vee-erikasutusluba. Puurkaevu kasutab kakohalik ettevõte OÜ Soone Farm. Praegu on farmis 160 lüpsilehma,kuid lähitulevikus asendatakse piimakari noorloomadega (ca 200looma), millega kaasneb veetarve 60-70 liitrit ööpäevas ühe loomakohta. Puurkaev kuulub eraomanikule ning elanikel on suulinekokkulepe puurkaevuvee kasutamiseks.Mälgi külas kanalisatsioonitrassid on rajatud 1980. aastatel ning onpraeguseks amortiseerunud. Reovesi puhastub küla koondunud elamutepiirkonnast ligikaudu 100 meetri kaugusel lõunas asuvates biotiikides.Vee- ja kanalisatsioonitrassid asuvad peamiselt eramaadel, kuidtulevikus on Konguta Vald huvitatud külas ühisveevärgi- jakanalisatsioonisüsteemide arendamisest.Mälgi küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 4a olevalMälgi küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemil. Töö lisas4b on Mälgi küla ühisveevarustusega piiritletud ala kaart ning lisas 4cMälgi küla reovee kogumisala kaart.Mälgi küla veevajadusArvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tulebveetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 lie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutadaebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on seetarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonnaheaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. Lähema 10aasta jooksul on oodata Mälgi küla elanike arvu mõningast suurenemistpüsivalt olemasolevatesse tühjadesse korteritesse elama asuvate elanikearvel. Prognoositavalt tõuseb Mälgi küla elanike arv ühisveevärgi-jakanalisatsioonisüsteemide välja arendamisel ligikaudu 55 inimeseni.Mälgi küla elamute piirkonna veevajaduse prognoos on esitatud tabelis45.7777

Tabel 45. Mälgi küla veevajaduse prognoos.Veetarbija1. Tsentr. vee ja kanalisats-ga varustatudelanikud Mälgi külasMälgi küla elamupiirkonna prognoositavveevajadus:InimestearvQ m 3 /d ühikult Q m 3 /d55 0,16 8,864*1,2 =10,56Kuna rahvastiku tihedus Mälgi küla koondunud asustusega elamutepiirkonnas on üle 30 inimese hektari kohta, siis tuleb kogu piirkondnimetada ka üldplaneeringus reovee kogumisalaks (keskkonnaministri15.mai 2003. aasta määrus nr 48 „Reovee kogumisalade määramisekriteeriumid“), mis loob eeldused ühisveevärgi jakanalisatsioonisüsteemide arendamiseks. Üldplaneeringuga määratudreoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kuireoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon.Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reoveekogumiseks olema kogumiskaevud.Käesoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava raameskäsitletakse Mälgi külas perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniarendamise alana küla koondunud asustusega elamute piirkonda.5.4.2 ÜhisveevarustusKuna Mälgi külas vallale kuuluvaid puurkaeve pole ning eraomandisolevat puurkaevu kasutatakse Mälgi küla elamute joogiveegavarustamiseks, siis tulevikus on vajalik moodustada puurkaevu omanikuja valla vahel kahepoolne koostööleping, millega antakse puurkaev ülevallale, samas saab ettevõtja puurkaevu vett kasutada tasuta. Kunapuurkaevu juures puudub sanitaarkaitseala, siis puurkaev-pumplatehnilise olukorra ja joogivee kvaliteedi parandamiseks tuleb lähiajalrajada nõuetele vastav 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon.Alternatiivsed lahendused Mälgi küla elamute joogiveegavarustamiseks:• Rajada Konguta Valla maale uus puurkaev-pumpla• Rajada veetrass Annikoru küla Laatsi puurkaev-pumplast(katastri nr 6820)•Esimese alternatiivi (uue puurkaev-pumpla rajamine) kasutamisel tulebühisveevarustuse arendamiseks puurida uus puurkaev valla maale.7878

Mälgi küla veevajaduse rahuldamiseks piisab ühest puurkaevust.Lähtuvalt olemasolevate puurkaevude veekvaliteedist ja piirkonnahüdrogeoloogilisest ehitusest, võib uue puurkaevu vesi sisaldadaülenormatiivsel hulgal rauaühendeid, mille ärastamiseks tulebpumplasse paigaldada rauaärastusseadmed.Teise alternatiivi (rajada veetrass Laatsi puurkaev-pumplast)kasutamisel tuleks rajada veetrassi ligikaudu 2000 meetri ulatuses,samuti on vajalik välja vahetada Laatsi puurkaev-pumpla pumbad, mistuleb asendada Mälgi küla veevajaduse rahuldamiseks võimsamatega.Kuna alternatiivsed lahendused Mälgi küla ühisveevarustusearendamiseks on selgelt kallimad kui olemasoleva puurkaev-pumplarenoveerimine ning valla omandisse saamine, on soovituslik kasutadaküla veevajaduse rahuldamiseks olemasolevat puurkaevu (katastri nr.6821). Töö investeerimisprogrammi arvutuste koostamisel on arvestatudpraegusel hetkel olemasoleva erapuurkaevu (katastri nr. 6821)renoveerimisega, mis valla eelarvet arvestades on majanduslikult kõigereaalsem ja otstarbekam.Mälgi küla elamute piirkonna ühtse veevärgi rekonstrueerimisel tulebrajada hinnanguliselt 275 meetrit uut joogiveetrassi.Omandiprobleemide vältimiseks tuleb trassi välja ehitamiseks kasutadavallale kuuluvaid teid. Võimaluse korral tuleb ühendada ühtsesseveevõrku ka olemasolevad veetrassid. Selleks tuleb eelnevalt selgitadatrasside olukord. Rajatavate trasside täpne asukoht tuleb määratakindlaks projekteerimise käigus.5.4.3 Tuletõrje veevõtukohadVastavalt seadusele peab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavakäsitlema üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohtining muid avalikke veevõtukohti. Nimetatud kohtade puhul tuleb tagadatuletõrje veevõtukohale esitatud nõue, mille järgi peab veeallikatootlikkus olema vähemalt 10 l/s. Veevõtukohad peavad võimaldamatuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ning tagatud peab olematuletõrjeauto ringipööramise võimalus.Käesoleval ajal Mälgi külas tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Uueveetorustiku rajamisega tuleb välja ehitada tuletõrje veevõtukoht(mahuti 108 m 3 ), mille asukohad määratakse projekteerimise käigus.Soovituslik tuletõrjeveemahuti asukoht on märgitud töö lisas 4a.Veevõtukohtade lõpliku väljaehitamise käigus tuleb konsulteeridapäästeameti spetsialistidega.7979

5.4.4 Mälgi küla reostuskoormus ja reovee käitlemineMälgi külas on olemas 1980ndaltel aastatel rajatud ühiskanalisatsioon,mis praegusel hetkel küll töötab, kuid on amortiseerunud. Pikemasperspektiivis on vajalik vallal kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeridaMälgi küla elamute piirkonnas. Tekkiv reovesi suunatakse Mälgi külaelamute piirkonnast ligikaudu 100 meetri kaugusel lõunas asuvassekahte biotiiki. Biotiikide kogupindala on ligikaudu 2100 m 2 . Biotiikidestoimub reovees olevate reoainete anaeroobne ja aeroobne lagunemine.Ühe inimekvivalendi (edaspidi ie) poolt tekitatud ööpäevasedreostuskoormused on toodud tabelis 34. Mälgi küla prognoositavatreostuskoormust kirjeldab tabel 46. Tekkiv arvutuslik reovee hulk on10,56 m 3 /d.Tabel 46. Mälgi küla prognoositav reostuskoormus.Veetarbija1. Tsentr. vee ja kanalisats-gavarustatud elanikud Mälgi külakeskuse piirkonnasMälgi küla elamute piirkonnaprognoositav reostuskoormus:InimestearvR BHT 7 ieühikultR N üldieühikultR P üld ieühikultRkgBHT 7 /dRkgN üld /dRkgP üld /d55 0,060 0,012 0,0016 3,3 0,66 0,0883,3 0,66 0,088Tulenevalt biotiikide olemasolust Mälgi külas, mis praegusel hetkel onkinni kasvanud ja täielikult mudastunud, tuleb küla reostuskoormusevähendamiseks biotiigid rekonstrueerida. Seetõttu tuleb esmalt biotiigidkorrastada ja seejärel renoveerida küla kanalisatsioonitrassidkogupikkuses ligikaudu 200 meetrit tingläbimõõduga De 200. Torustikutäpne paiknemine selgub projekteerimise käigus. Rekonstrueeritavatelebiotiikidele peab eelnema mehaaniline reoveepuhastuse etapp, millekssobib ligikaudu 10 m 3 septik.8080

5.4.5 Mälgi küla investeerimisprogrammTabel 47. Mälgi küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arenguksvajalikud investeeringud.Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni)A. Olemasoleva puurkaev-pumpla renoveerimineA. Pumplahoone Seadmete paigaldus ja hoone ehitus 0,400renoveerimine ja Uuringud, projekteerimine 10% 0,050veepuhastusseadmete Ettenägematud kulud 10% 0,050rajamineProjektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,025KOKKU A: 0,500B. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni renoveerimine ja rajamineB1. Ühisveevärgi rajamine Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 270 m, tuletõrjemahutiUuringud, projekteerimine 10%0,4600,045B2. IsevoolsekanalisatsioonitorustikurajamineEttenägematud kulud 10% 0,045Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,020B1 KOKKU: 0,570Torustiku ehitus plasttorudega PVC, 200 m 0,300Uuringud, projekteerimine 10% 0,030Ettenägematud kulud 10% 0,030Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,015B2 KOKKU: 0,375KOKKU B: 0,945C. Biotiikide renoveerimineBiotiikide renoveerimineMuda väljapumpamine biotiikidest, risu eemaldamine, septik 0,250Uuringud, projekteerimine 10% 0,025Ettenägematud kulud 10% 0,025Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,013KOKKU C: 0,313MÄLGI KÜLA KOKKU: 1,7585.5 Kobilu külaKobilu küla asub Konguta valla põhjaosas, valla keskasulast 4,0 kmkaugusel. Peamiselt on tegemist eramajapidamiste ja korruselamutepiirkonnaga, mida ümbritsevad kuivendatud põllumaad. Käesoleval ajalelab Kobilu külas 50 inimest. Asustus paikneb peamiselt Kavilda jõeidakaldal, kus ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga on ühendatud ükskahekorruseline elamu (kümme korterit) ja kaks korruselamut (kokku 8korterit). Ühisveevärk ja –kanalisatsioon Kobilu külas on olemas, kuidveevarustuseks kasutatakse AS Lihameistrile kuuluvat puurkaevpumplatning reovesi voolab eraomandis amortiseerunud biopuhastisse,millele järgnevad biotiigid kogupindalaga 2600 m 2 . Kobilu külas asubüks suurettevõte AS Lihameister, mis tegeleb lihatoodete valmistamiseja pakendamisega. Ettevõttes töötab ligikaudu 30 inimest. Käesolevastöös käsitletakse ainult vallale kuuluvaid veevarustussüsteeme. Kongutavallas Kobilu külas kuuluvad vallale vee-ja kanalisatsioonitrassid.Konguta Valla Kobilu osakonna sigala puurkaev nr. 2 (katastri nr. 6817)ei kuulu vallale.Kobilu küla olemasolevad ja perspektiivsed ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonirajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisas 5a olevalKobilu küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeemidel. Kobilu8181

küla ühisveevarustusega piiritletav ala kaart on töö lisas 5b ning Kobiluküla reovee kogumisala kaart on olemas lisana 5c.Kobilu külaveevajadusArvestuslikuks vee eritarbe normiks ühe elaniku kohta tulebveetorustike ja puhastusseadmete projekteerimisel arvestada 160 lie/d. Lõpliku veekoguse saamiseks tuleb tulemust korrutadaebaühtlusteguriga, mille väärtuseks võib võtta 1,2. Reaalselt on seetarbitav veehulk tänasel päeval väiksem, kuid arvestades elanikkonnaheaolu kasvuga tulevikus, veetarbimine tõenäoliselt kasvab. KunaKobilu külas lähiaastatel elanike arvu kasvu ei ole märgata, siis külaprognoositava veetarbimise arvutustes lähtutakse praegusest elanikearvust. Kobilu küla elamute piirkonna veevajaduse prognoos on esitatudtabelis 48.Tabel 48. Kobilu küla veevajaduse prognoos.Veetarbija1. Tsentr. vee ja kanalisats-ga varustatudelanikud Kobilu külasInimeste Q m 3 /d ühikult Q m 3 /darv20 0,08 1,61,6*1,2 =Kobilu küla prognoositav veevajadus: 1,92 m 3 /dKuna rahvastiku tihedus Kobilu küla elamute piirkonnas on ainult 20inimest hektari kohta, siis Kobilu külas tulenevalt keskkonnaministri15.mai 2003. aasta määrusest nr 48 („Reovee kogumisalade määramisekriteeriumid“) ei tule määratleda üldplaneeringus piirkonda reoveekogumisalaks. Kuna eelnimetatud määrus loob eeldused ühisveevärgi jakanalisatsioonisüsteemide arendamiseks, siis antud piirkonnas ei ole seemajanduslikult Konguta vallale otstarbekas. Kuna Kobilu külareoveepuhasti ei tööta ning biotiigid on mudastunud, siis onmajanduslikult otstarbekas järgneval 4 aastal hakata elanike poolttekitatud reovett koguma kogumismahutisse. Kobilu külareostuskoormus ja reovee käitlemineKobilu külas on praegusel hetkel olemas 1980. aastatel ehitatudkanalisatsioonisüsteem, mida praegusel hetkel kasutab ka ASLihameister. AS Lihameistri poolt tekitatud reovee vooluhulk onhinnanguliselt 30 m 3 /d, reostuskoormust viimasel ajal hinnatud ei ole.Käesolevas töös hinnatakse Kobilu küla elamute piirkonnas elanikepoolt tekitatavat reostuskoormust.Ühe inimekvivalendi (ie) poolt tekitatud ööpäevased reostuskoormusedon toodud tabelis 34. Kobilu küla elamute prognoositavatreostuskoormust kirjeldab tabel 49. Tekkiv reovee hulk on 1,92 m 3 /d.8282

Tabel 49. Kobilu küla elamute prognoositav reostuskoormus.Veetarbija1. Tsentr. vee ja kanalisats-gavarustatud elanikud KobilukülasInimestearvR BHT 7 ieühikultKobilu küla prognoositav reostuskoormus:R N üldieühikultR P üld ieühikultRkgBHT 7 /dR kgN üld /d R kgP üld /d20 0,060 0,012 0,0016 1,2 0,24 0,0321,2kgBHT 7 /dKuna Kobilu küla elanikkond tõenäoliselt tulevikus väheneb või jääbmuutumatuks, osutub pikemas perspektiivis tõenäoliselt ebaotstarbekakskanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja arendamine.Lähiaastatel on oluline AS Lihameistril reoveepuhasti rajamine, etvähendada Kavilda jõe reostuskoormust. Praegusel hetkel külasolemasolev eravaldusesse kuuluv biopuhasti ei tööta ning suurema osareostuskoormusest võtavad vastu jõe kaldal olevad biotiigid, mis onmudastunud ja kinni kasvanud. Kuna Kobilu külas ei tekita olulistreostuskoormust Kavilda jõele kohalikud elanikud (tekkiv arvutuslikreovee hulk 1,92 m 3 /d), vaid AS Lihameistri poolt tekitatav reovesi(reaalselt tekkiv reovee hulk ca 30m 3 /d), siis on oluline ettevõttelprobleem lahendada lähima paari aasta jooksul. Soovitatavalt tuleks ASLihameistril rajada uus reoveepuhasti, sest olemasolevat reoveepuhastitei ole võimalik praegusel kujul rekonstrueerida. Kui AS Lihameistril ontulevikus plaanis rajada reoveepuhasti, siis on Konguta Vallal olulinesaavutada kokkulepe, millega lubatakse Kobilu külas elanike poolttekitatav reovesi puhastada ettevõtte reoveepuhastis. Senikaua, kui külastöötavat reoveepuhastit ei ole, tuleb elanikel reovesi kogudakogumiskaevudesse.Kuna Kobilu külas ühisvee-ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine eiole vallale lähiaastatel majanduslikult otstarbekas ning elanike pooltpraegusel hetkel tekitatav reostuskoormus väike, siis ei ole mõttekaspraegusel ajal Kobilu küla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemidesse investeerida. Kobilu küla ühisveevärgi- ja-kanalisatsioonisüsteemide arendamise ja rekonstrueerimise otstarbekusttuleb kaaluda Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni arengukava korraliselülevaatusel 4 aasta pärast.0,24kgN üld /d0,032 kgP üld /d8383

8484

6 Finantsanalüüs6.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadusedTabel 50. Konguta valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseksvajalike investeeringute koondtabel.ProjektMaksumus (mlnkrooni)Annikoru küla A puurkaev-pumpla rekonstrueerimine ja1,280veetöötlusjaama rajamineAnnikoru küla B Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine7,915ja rajamineAnnikoru küla C Reoveepuhasti rekonstrueerimine ja biotiikide3,425puhastamineANNIKORU KÜLA KOKKU: 12,620Konguta küla A Olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 0,813Konguta küla B Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine0,945ja laiendamineKonguta küla C Reoveepuhasti rajamine 0,625KONGUTA KÜLA KOKKU: 2,383Metsalaane küla A Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 0,783Metsalaane küla B Reovee ülepumpla ehitamine 0,310Metsalaane küla C Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamine 2,912METSALAANE KÜLA KOKKU: 4,005Mälgi küla A Olemasoleva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 0,500Mälgi küla B Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimine0,945ja rajamineMälgi küla C Biotiikide rekonstrueerimine 0,313MÄLGI KÜLA KOKKU: 1,758KONGUTA VALD KOKKU: 20,7666.2 Arendustegevuse finantseerimise prioriteedid ja võimalusedTabel 50 kirjeldab investeeringute mahtu, mis on vajalikud Kongutavalla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseksning laiendamiseks. Olemasolevate veevarustussüsteemiderenoveerimise jaoks vajalike investeeringute jaotamine pikemaleajaperioodile ei ole otstarbekas, kuna olemasolevate ühisveevärgi- ja–kanalisatsioonirajatiste seisukord on halb ning rajatisterekonstrueerimisega tuleb alustada võimalikult kiiresti.8585

Tabelis 51 on toodud välja Konguta vallas prioriteetselt esmased elluviidavad projektid. Vallas prioriteetsuselt esmased ellu viidavadprojektid on seotud Annikoru küla ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisega ning reoveepuhastirajamisega. Teises etapis tuleb tegeleda Metsalaane, Konguta ja Mälgikülade puurkaev-pumplate rekonstrueerimisega, kuna nimetatud küladevee kvaliteet ei vasta kvaliteedinõuetele. Peale puurkaev-pumplaterekonstrueerimist on vajalik ühisveevarustussüsteemiderekonstrueerimine ja laiendamine, millele peab järgnemakanalisatsioonisüsteemide rajamine ja reoveepuhastusega seonduvateprobleemide lahendamine Konguta, Mälgi ja Metsalaane külades.Tabel 51. Konguta valla arendustegevuse finantseerimise prioriteedid.Projekti nimetus ja osadAnnikoru küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine javeetöötlusjaama rajamine; ühisveevarustuse-jakanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine; reoveepuhastirekonstrueerimine ja biotiikide puhastamineMetsalaane küla, Konguta küla ja Mälgi küla puurkaevpumplaterekonstrueerimineKonguta küla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni rekonstrueerimineja laiendamine; reoveepuhasti rajamineProjektiteostamise aegProjekti teostamisemaksumus (hinnad 2006.aasta seisuga milj.kroonides)2006-2008 12,6202009-2010 2,0962011-2012 1,570Mälgi küla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine jaarendamine; biotiikide rekonstrueerimine;Metsalaane küla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni laiendamine jareoveepumpla rajamine;2013-2014 1,2582015-2018 3,222Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes vallaomavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttuvõimalik. Konguta valla eelarve mahuks oli 2006. aastal 11,9 miljonitkrooni, eelarve maht suurenes võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 0,6miljoni krooni võrra eelkõige omatulude ja riigieelarve toetustesuurenemise tõttu. Seepärast tuleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniarenguetappide elluviimiseks taotleda abi erinevatest finantsallikatest.Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev jakeerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arengukava raames eiteostata. Põhilised finantsabi taotlemise võimalused jagunevad kaheks –siseriiklikeks ja Euroopa Liidu projektideks.8686

Siseriiklike finantsallikate – arvestatud eelkõige riigieelarve vahenditeja Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt finantseeritavateprojektidega – veemajanduse projekti tänasel päeval koos omavalitsuseomafinantseeringuga täies mahus teostada pole ilmselt jõukohane.Seetõttu tuleb taotleda täiendavat välisabi projektide elluviimiseksEuroopa Liidu struktuurifondide (Cohesion Fund – Ühtekuuluvusfond)kaudu. Selliste projektide puhul tuleb arvestada omavalitsuseomafinantseeringuks 10-20%.6.3 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifidKäesoleva arengukava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olemaarengukava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika jaühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötabvälja Konguta vallas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust korraldav vee-ettevõte ning tariifid kinnitabvallavolikogu.Konguta valla vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on reguleeritudvastavalt Konguta Vallavalitsuse määrusega nr 12 “Konguta vallaühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” (17.04.2006).6.3.1 Veetariifide kehtestamise põhimõttedKõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliseltelavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes onühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavadtasuma veemaksu. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulgajärgi majapidamise kohta kuus.Järgnevalt on kirjeldatud kuu veemaksude jõukohasust, väljendadesseda protsendina perekonna kuu sissetulekust, arvestades, et peres onneli liiget. Keskmiseks perekonna netosissetulekuks on võetud 5 500krooni. Normaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 3,5-4,5 %perekonna netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 192,5-247,5 krooni perekonna kohta kuus. Kui arvestada keskmiseksveetarbeks 100 l inimese kohta ööpäevas, moodustab see neljapereliikme kohta 12 m 3 vett kuus.Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m 3 tarbitava vee optimaalseksmaksumuseks ilma käibemaksuta 16,00-20,6 krooni. Põhjendatud veehinna ja reoveepuhastuse hinna kalkulatsioon skeem on esitatudjärgnevalt.Tariifide määramise eesmärgid:– vee tootmise ja reoveepuhastuse omahinna ning seotudekspluatatsioonikulude katmine;– osaliselt veevarustuse rajamiskulude katmine;8787

– kasumi teenimine vee-ettevõttele investeeringute tegemiseks.Veetariif koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellelelisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakseinvesteeringuteks. Veetootmise omahind:– ressursimaks, mis antud veehorisondi (keskdevon-silur ja silurordoviitsium)veele on 2006. aastast 86 senti/m 3 . Ressursimaksutuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava veehulga alusel.– ekspluatatsioonikuludtööjõu kulu hooldus- ja remonditöödele koos sotsiaal- jaravikindlustusmaksuga. elektrienergia kulu vee pumpamiseks puuraugusttarbijani.– rajatiste, seadmete, torustike ja masinapargi maksumusesttulenevad amortisatsioonikulud.– muud kulud (tööriided, tööriistad, reservseadmed jne.).Reovee puhastamise omahind sõltuvalt puhastusseadmete tehnoloogiastja puhastatava reovee kogusest võib muutuda üsnagi suurtes piirides.Klassikaliste aktiivmudaprotsessidel põhinevate puhastustehnoloogiateekspluatatsioonihind on suurem kui tehismärgalaprotsessidelpõhinevatel tehnoloogiatel. Üldjuhul moodustavad reoveepuhastuseomahinna:– ekspluatatsioonikulud tööjõu kulu hooldus- ja remonditöödele koos sotsiaal- jaravikindlustusmaksuga. elektrienergia kulu vee õhustamiseks, segamiseks japumpamiseks.– rajatiste, seadmete, torustike ja masinapargi maksumusesttulenevad amortisatsioonikulud.– muud kulud (tööriided, tööriistad, reservseadmed jne.).– täiendavalt lisandub omahinnale plaaniline kasum.6.3.2 Joogi- ja reovee hinna kujunemine Konguta vallasTorustike projekteerimisel ja reoveepuhastite dimensioneerimisel onarvestatud vee kogusega 160 l inimese kohta ööpäevas. Arvestusekohaselt peaks Annikoru, Konguta, Metsalaane ja Mälgi küladestarbitama ööpäevas (arvutuslikult) ligikaudu 108 m 3 vett (ca 38840m 3 /a).Konguta valla puhul tuleb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnale lisadaka OÜ aqua & waste services poolt arvestatud tasu Elva linna8888

ühiskanalisatsiooniteenuse eest. Käesoleval ajal onkanalisatsiooniteenuse summaarne hind 12,00 krooni kuupmeetri eest.Kuna OÜ aqua & waste services üldine tariifipoliitika põhimõte onelanikkonna ja asutuste tariifide ühtlustamine, siis selle kohaseltsuurendatakse esimestel aastatel vaid elanikkonna vee- jakanalisatsiooni tariife. Pärast tariifide ühtlustumist on planeeritudtariifide võrdset suurenemist nii asutustele kui ka elanikkonnalekeskmiselt 5 % aastas.Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifide kujunemisel tuleb arvestadaelanikkonna poolt tarbitavat vee hulka. Käesolevas töös tuuakse väljavaid põhimõtteline skeem hinna kujundamiseks, mis kujuneb täpsemaltvälja arengukava elluviimise käigus. Vee-ja kanalisatsiooniteenusetariifiide arvutustes kajastatakse ka Annikoru küla, kuigi asula vee-jakanalisatsioonisüsteemide haldamine antakse lähiajal üle EmajõeVeevärk AS`le, kes siis ise kujundab vastava vee- jakanalisatsiooniteenuste hinna. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnakinnitab Konguta Vallavalitsus.I Veetootmise omahind kujuneb:1.elektrienergia maksumus: 1,1 EEK/m 32.amortisatsioonikulud 2% a. puurkaevpumplate, torustike jareoveepuhasti rajamismaksumusest (421 320 krooni, Annikoru,Konguta, Metsalaane ja Mälgi külade kohta), arvestades, etnende amortisatsiooniaeg on 50 aastat: 421 320/ 38843 m 3 =10,85 EEK/m 33.ressursimaks on Devoni veelademest põhjavee võtmise korral2006. a. 0,86 EEK/m 34.töötasud 2 inimesele (a´ 5000 EEK/kuus, 120 000EEK/a) on3,09 EEK/m 35.sotsiaal- ja ravikindlustus (2 inimese palgalt) on 1,02 EEK/m 36. remondi- ja muude kuludena on arvestatud 5% eelneva viiekuluartikli kogusummast, mis on 0,85 EEK/m 3Veetootmise omahind kokku:1,1 EEK/m 3 + 10,85 EEK/m 3 + 0,86 EEK/m 3 + 3,09 EEK/m 3 +1,02 EEK/m 3 + 0,85 EEK/m 3 ~ 17,77 EEK/m 3Sellele summale lisandub planeeritud kasum (10%) ning KM (18%):23,05 EEK/m 3II Reovee puhastamise omahind kujuneb:1. Annikoru küla rajatavasse aktiivmudapuhastis oksüdeeritavateorgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimiseks8989

kulutatavast. Kulud on suurusjärgus 47,4 KWh/d = 17064KWh/aastas. Arvestades 1 KWh elektrienergia hinnaks 1,5EEK, kulub reovee puhastamisele kokku 25596 EEK/aastas.2. Konguta küla rajatavasse aktiivmudapuhastis oksüdeeritavateorgaanilise aine ja lämmastikühendite oksüdeerimisekskulutatavast. Kulud on suurusjärgus 5,4 KWh/d = 1944KWh/aastas. Arvestades 1 KWh elektrienergia hinnaks 1,5EEK, kulub reovee puhastamisele kokku 2916 EEK/aastas.3. Metsalaane küla reovee juhtimise kulud Elva linnareoveepuhastisse. Kulud on suurusjärgus 72984 EEK/aastas.4. Metsalaane küla reovee pumpamise kulud. Kulud onsuurusjärgus 5,28 KWh/d = 1900,8 KWh/aastas. Arvestades 1KWh elektrienergia hinnaks 1,5 EEK, kulub reoveepuhastamisele kokku 2851,2 EEK/aastas.5. Amortisatsioonikulud 2% aastas on juba arvestatud vee tootmisehinna sisse.6. Tööjõukulud on arvestatud juba vee tootmise hinna sisse.Reovee puhastamise keskmine omahind:(154 499,28 EEK): 38843 m 3 = 3,98 EEK/m 3 , millele lisandubplaneeritud kasum (10%) ning käibemaks. Lõplik hind ~ 5,16EEK/m 3Seega võiks Konguta vallas 3...5 aasta möödudes, pärast ühisveevärgi ja–kanalisatsioonirajatiste renoveerimise ja laiendamisega alustamistkujuneda tarbija jaoks joogivee hinnaks 23,05 EEK/m 3 ja reoveehinnaks 5,16 EEK/m 3 , kokku 28,21 EEK/m 3 . Välja kujunenud hind onkõrge, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiskiarvestatav. ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavaltvalla asustuse laienemise ning sellest tuleneva ÜVKväljaehitamisulatuse (sh. sadekanalisatsioon ning selle asemel osalistkraavitamise kasutamist) optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVKtäielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suurestika finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest).6.4 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasuLiitumistasu on arvutatud ja liitumislepingus fikseeritud tasu, mis tulebkinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseksühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseksühiskanalisatsiooniga. Liitumistasu määrade kehtestamisel ja suurusearvutamisel võetakse arvesse antud ala kõigi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise, ehitamise ja ümberehitamisegaseotud kulud (kulud tänavate sulgemiseks ja transpordiümbersuunamiseks, teekatte-, haljastuse taastamiseks jne) ning need9090

arvatakse vastavate ehitiste maksumuse hulka. Liitujate arv on otsesessõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ühisveevärgija –kanalisatsiooni teenuseid ning osaleda vastavate süsteemiderajamisel.Liitumistasu on ühekordne. Kui liituja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, siismaksab liituja1. 10% liitumistasust 14 päeva jooksul peale liitumislepingusõlmimist;2. 90% liitumistasust liitumislepingu järgsete ehitustöödelõpetamise päevaks, tööde kestvusel üle 30 päeva vastavaltliitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvusejooksul.Konguta vallas on liitumistasu arvutamiseks kasutatakse järgmistmetoodikat:P = Pk + Pa,kus P on liitumistasu (kr), Pk - kinnistu tarbeks ehitatavateühendustorude ja liitumispunktide maksumus (kr), Pa – arendustasu,mille ülempiiri kehtestab Konguta Vallavalistus (kr).6.5 Ühisveevärgi piirkonnast välja jäävate majapidamistereoveekäitlusArengukavas on käsitletud viite Konguta valla asulat (Annikoru,Konguta, Metsalaane, Mälgi ja Kobilu), kus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga on hõlmatud vähemalt 50 elanikku.Üksikmajapidamistes (sh. siis hajaasustusega külad), mis jäävad väljareoveekogumisaladest ning mis paiknevad nõrgalt kaitstud põhjaveegaaladel on lubatud pinnasesse immutada kuni 10 m 3 vähemaltbioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Kui reovee kogused onsuuremad, siis tuleb kasutada kogumismahuteid. Samuti on võimalikväikepuhastite rajamine, mis peavad vastama Tartumaakeskkonnateenistuse poolt esitatavatele nõuetele ning tagamareoveepuhastamise määruses „Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord“ toodud nõuetele.Kaitsmata põhjaveega aladel tuleb reovee kogumiseks kasutadakogumismahuteid või rajada väikepuhastid, mis peavad vastamaTartumaa keskkonnateenistuse poolt esitatavatele nõuetele ning tagamareoveepuhastamise määruses „Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord“ toodud nõuetele. Kaitsmata põhjaveega aladel paikneb9191

asustust minimaalselt ning seetõttu on soovituslik kasutada reoveekogumiseks kogumismahuteid.Kogumiskaevude regulaarse tühjendamise tagamiseks sõlmitakse leping(Vald peab koostama ülevaate võimalikest lepingukohuslastest),milles sätestatakse kogumismahuti kohustuslikud tühjendamiskorrad(aastas) lähtuvad mahuti suurusest ning reovee tekkest (inimeste arvust).Kohustuslike tühjenduskordade (sh. vajalik sätestada erandid, millealusel on võimalik põhjendada tühjendamiskorra ärajäämist) alusel onvõimalik kontrollida reovee käitluse korraldatust. Mahutitetühjendamise eest võetava tasu määrab Vallavalitsus, arvestadeslepingute hulka ja tasumäära ühtluse printsiipi. Mahutite tühjendamistkorraldab vee-ettevõte, vastava paakautoga.Väikepuhastite rajajad peavad taotlema vee erikasutusõigust (e. -luba),milles sätestatakse kontroll väljutatava heitvee seire ja kvaliteedi kohta.9292

KokkuvõteKäesoleva töö tulemusena valmis Konguta valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, mis määratleb valla veemajandusearengusuunad aastani 2018.Töö esimene peatükk annab ülevaate Konguta valla sotsiaalmajanduslikustolukorrast ja valla arenguperspektiividest ningarendustegevuse prioriteetidest, samuti kirjeldab loodus- jakeskkonnatingimusi. Teine osa käsitleb Konguta valla olemasolevateühisveevärgi ja kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Kolmas peatükkkäsitleb ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotudseadusandlikke aspekte.Töö neljas osa kirjeldab ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisealuseid ja võimalusi Konguta vallas ning määratleb arengukavagapiiritletava territooriumi. Viienda peatüki raames on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga hõlmatavate asumite kaupa kirjeldatud veevärgiarendamise seisukohast perspektiivseid puurkaeve ja nendel baseeruvaveehaarde rajamise võimalusi. Hinnatud on piirkonna elanike veetarvetja sellest lähtuvalt võimalusi piirkonnas formeeruva reovee kogumiseksja puhastamiseks. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatisterekonstrueerimis- ja arendustegevuse kirjeldamise juures on asumitekaupa hinnatud ka vajalikke investeeringumahtusid.Töö viimane, kuues peatükk kirjeldab arengukava etappideelluviimiseks vajalikke finantseerimisvõimalusi ning projektimaksumusest tulenevat veetariifipoliitikat piirkonnas.Arengukava ellurakendamise järgselt paraneb elanike elukvaliteet,väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimusedturisminduse ja rekreatiivsete võimaluste arenguks piirkonnas.9393

SummaryThe goal of present work is to compose the development plan for publicsanitation for Konguta township up to year 2018, which will be the basisfor reconstruction and construction of public sanitation system inKonguta township in areas which are defined in development plan forpublic sanitation.The development plan for public sanitation is composed according tothe current legislation and standards of the Republic of Estonia. Thespecifications and obligations arising from EU directives andinternational agreements are also taken into consideration.The purpose of present development plan is to define the area coveredwith public sanitation, to estimate the costs associated withreconstruction and construction of public sanitation system, to specifythe hydrants for public and fire-brigade use and other public watersupplies.The population of Annikoru township is currently 362 inhabitants, and itis stable or even increasing in the future.. The settlements covered incurrent development plan are Konguta village, Metsalaane village,Mälgi village and Kobilu village.The development plan describes regional environmental conditions, thequality of regional groundwater and possibilities for construction ofwater scoops were analyzed. The consumption of water after theconstruction of public sanitation and therefore possibilities for treatingwastewater forming in households were also estimated. Main problemsin Annikoru township are poor condition of existing public sanitationsystems, noncompliance of water used for public waterworks to thequality requirements for drinking water and the poor condition ofexisting wastewater treatment systems.In the development plan the capital investments required forreconstruction and construction of public sanitation system were alsoestimated. During the following 5-year period the need for capitalinvestments is 21,066 million Estonian crowns (1,35 million €).Distribution of the capital investments needed for reconstruction of theexisting public sanitation systems for a longer period is not rational,because of the poor condition of existing public sanitation systems. Thereconstruction of the facilities should begin as soon as possible.The construction of the pipage and public sanitation facilities only forKonguta boroughtown´s own resources is not possible because of thelimited sources of finance. The budget of Konguta boroughtown was9494

11,9 million kroons in the year 2006. Comparing to previous year thebudget had grown roughly by 0,7 crowns, mainly as a result of increasein own incomes and subsidies from state budget. For accomplishment ofdifferent stages of the development plan it is necessary to request foradditional resources finances from different finance resources provided.On the assumption of capital investments that will be made fordeveloping the public sanitation system possible charge policy is alsodescribed.After the development plan for public sanitation is put into practise, thequality of life of local inhabitants will improve. The pollution potentialof the region decreases and favourable conditions for development oftourism and recreation possibilities are created.In the process of putting together the development plan for publicsanitation for Konguta boroughtown the specialists from LLC Alkranel,Peep Siim, Kristjan Karabelnik, Elar Põldvere ja Alar Noorvee, wereinvolved.9595